2-21-18183/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18183

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise ja

kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

216 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik

esindaja EE, lepingulised esindajad Kerstin Rjabov ja

Marko Jaani

Kostja (vastustaja) YY (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2022 otsus osas, millega maakohus jättis kahju

hüvitamise nõude rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega see nõue

rahuldada ja mõista YYlt XX kasuks välja kahjuhüvitis 216 eurot.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi.

4.2. Mõista YYlt XX kasuks välja perioodi 18.11.2021–31.12.2021 elatis 418 eurot

53 senti, perioodi 01.01.2022–31.03.2022 elatis 640 eurot 32 senti ning alates

01.04.2022 kuni XX täisealiseks saamiseni (s.o 31.03.2034) elatis 225 eurot 64

senti kuus (baassumma 209 eurot 20 senti, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 46 eurot 44 senti ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4.

2-21-18183

4.3. Mõista YYlt XX kasuks välja tagasiulatuv elatis 2021 juuli, 2021 augusti, 2021

septembri ning 2021 novembri eest kokku 383 eurot 70 senti.

4.4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu 10.-ks kuupäevaks EE pangakontole nr

EExxxxxxxxxxxxx.

4.5. Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb YYl tasuda ühe kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest EE pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxx.

4.6. Sissenõutavaks muutunud elatise tasumisega viivitamise korral tuleb YYl

tasuda XX kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid

mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.

4.7. Juhul, kui YY on kohtumenetluse kestel XXle maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

4.8. Mõista YYlt XX kasuks välja kahjuhüvitis 216 eurot.

4.9. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. EE (ema) esitas XX (hageja, tütar) nimel 18.11.2021 Harju Maakohtule YY (kostja, isa)

vastu hagi (täpsustatud 23.11.2021 ja 10.02.2022), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise võla 383 eurot 70 senti ning alates

hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumelatise selliselt, et kostjal on

kohustus tasuda sissenõutavaks muutunud elatis ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest ning kohustus tasuda sissenõutavaks muutunud elatiselt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 216 eurot (kohtueelsed õigusabikulud). Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega

tasuda hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust xx.xx.xxxx tütar (hageja), vanemate

kooselu lõppes 03.06.2017 ning alates vanemate lahku kolimisest elab hageja ema juures.

Kostja ei ole alates 2021. a juulist tasunud hageja ülalpidamiseks piisavalt elatist ega taganud

hageja ülalpidamist. Kuna kostja rikkus ülalpidamiskohustust, esitas hageja lepinguline

esindaja 25.10.2021 kostjale nõudekirja 2021. a juulist kuni oktoobrini tasumata elatise

(384 eurot) ja alates 2021. a novembrist edasiulatuvalt elatise (292 eurot kuus) tasumiseks ning

2-21-18183

õigusabiteenuse kulude (216 eurot) hüvitamiseks. Nõudekirjast hoolimata ei ole kostja oma

kohustusi täielikult täitnud.

1.2. Kostjal on kohustus tasuda hageja ülalpidamiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101

sätestatud määras elatist.

1.3. Kuna kostja rikkus ülalpidamiskohustust, tekkis hagejale kahju, mille kostja peab

VÕS § 115 alusel hüvitama. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi ning esitas

kostjale 25.10.2021 nõudekirja. Hageja tasus kohtueelse õigusabi eest Bene Est Law Office

OÜ-le arve nr 4618 alusel 216 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja alates vanemate kooselu lõppemisest tasunud iga

kuu lapsele miinimummääras elatist. 2021. a juulist kuni septembrini tasus kostja vähem elatist,

sest ema rikkus korduvalt lapsega suhtlemise korda, mistõttu pidi kostja ostma lapsele vajalikke

tarbeesemeid ja kandma lapse elamiskulusid, samuti viibis kostja lapse haiguse tõttu

hoolduslehel ja laps viibis kostja juures. Kostja arvas tehtud kulud elatisest maha.

2.2. Õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ema ei ole pöördunud

eelnevalt kostja poole, kuigi ta oleks võinud pöörduda kostja poole e-kirja või telefoni teel, et

jõuda kulude mahaarvamise osas kokkuleppele. Kui hageja ema ei oleks jõudnud endale sobiva

kokkuleppeni, oleks ta saanud pöörduda otse kohtu poole. Kohtu poole pöördumine on

riigilõivuvaba. Kohtueelne õigusabikulu on ebamõistlikult suur (samas suurusjärgus elatise

võla suurusega) ja kahjustab lapse ülalpidamist.

2.3. Vaidluse saab lahendada poolte kokkuleppel selliselt, et hageja loobub 2021. a juulist kuni

septembrini tagasiulatuva elatise nõudest ja kahju hüvitamise nõudest ning kostja kohustub

tasuma edaspidi miinimummääras elatist, mida vähendatakse proportsionaalselt, kui laps viibib

erandkorras kostja juures või kostja teeb kokkuleppel lapsele kulutusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 12.04.2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 2021. a juuli, augusti, septembri ja novembri eest elatise võla 383 eurot

70 senti ning alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatise

1058 eurot 85 senti ja alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras

elatise 225 eurot 64 senti kuus tingimusel, et sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda ühe

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning selle tasumisega viivitamise korral tuleb

kostjal tasuda VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Maakohus jättis rahuldamata

hageja kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ning

kostjalt tuleb alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja mõista

miinimumelatis, mis oli 2021. aastal PKS § 101 järgi 292 eurot ja 2022. aastal PKS § 101 lg 1

järgi 213 eurot 44 senti ja alates 01.04.2022 225 eurot 64 senti. Samuti tuleb kostjalt hageja

kasuks PKS § 108 alusel välja mõista tagasiulatuv elatis 2021. a juuli, augusti, septembri ja

novembri eest kokku 383 eurot 70 senti. Kostja tasus sel ajavahemikul elatist 784 eurot 30 senti,

kuigi oleks pidanud PKS § 101 järgi tasuma 1168 eurot (4×292). Kostja ei ole tõendanud, et ta

on täiendavalt elatist maksnud. Meelelahutuse pakkumist ja teatud asjade ostmist ei saa käsitada

2-21-18183

elatise tasumisena. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi vanemate kokkuleppel lapsele kulutusi.

Ka juhul, kui vanematel oleks olnud kokkulepe miinimumist väiksema elatise tasumise kohta,

ei välista see PKS § 100 lg 3 järgi elatise nõude esitamist.

3.2. Hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohtueelsed õigusabikulud

on otsese varalise kahjuna VÕS § 115 alusel hüvitatavad, ei saa siinsel juhul pidada

õigusteenuse osutaja poole pöördumist enne hagi esitamist vajalikuks, sest elatise küsimused ei

ole oma olemuselt õiguslikult keerukad ning hageja seaduslikul esindajal oli võimalus enne

kohtu poole pöördumist kostjaga nimetatud küsimuses isiklikult suhelda, st kahju tekkimine ära

hoida.

3.3. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poote enda kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda, ning

teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada kahju hüvitamise nõue ja jätta hageja

menetluskulud kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt kahju hüvitamise nõude

rahuldamata ning asus põhjendamatult seisukohale, et elatiseasjas ei ole kohtueelne

õigusabiteenuse saamine vajalik. Kui hageja on kohtumenetluse eel õigusabiteenust kasutanud,

siis tuleb talle kulud hüvitada. Maakohus leidis vääralt, et hagejal oli võimalik kahju ära hoida

ja pöörduda isiklikult kostja poole. Hageja seaduslik esindaja suhtles enne kostjaga, kuid see ei

andnud tulemust. Ka kohtumenetluses vaidles kostja tagasiulatuva elatise nõudele vastu.

4.2. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb kulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda,

mitte jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus juhindus vääralt 01.01.2022

jõustunud redaktsioonis TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Menetluskulusid jaotades tuleb

arvestada seda, milliseid kulusid sai hageja ette näha, ning võtta aluseks sätted, mis kehtisid

hagi esitamise ajal.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja ei esitanud seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kahju hüvitamise nõude

rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi

selles osas. Kuigi ringkonnakohus teeb osaliselt maakohtust erineva otsuse, ei anna see alust

muuta TsMS § 173 lg 3 I lause järgi menetluskulude jaotust ning apellatsioonkaebus tuleb selles

osas jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hageja kahju hüvitamise

nõude rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja enda kanda. Muus osas ei ole hageja ega

kostja maakohtu otsust vaidlustanud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

2-21-18183

otsust üksnes kahjuhüvitise ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus

jõustunud.

8. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vääralt ja põhjendamatult seisukohale, et hageja ei

saa nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.

8.1. Ringkonnakohus märgib, et alaealise lapse ja tema vanema vahel tekib põlvnemisest

tulenevalt seaduse alusel ülalpidamise õigussuhe. Vanem (täisealine esimese astme üleneja) on

PKS § 96 lg 1 järgi kohustatud ülalpidamist andma ning alaealisel lapsel (esimese astme

alanejal) on PKS § 97 p 1 järgi õigus saada ülalpidamist. Ülalpidamist tuleb PKS § 100 lg 1

järgi anda üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Seega on tegemist võlasuhte laadse

õigussuhtega.

Kuigi perekonnaseadusest ei tulene selgelt elatise nõude alusnormi, on õigustatud isikul

ülalpidamiskohustuse rikkumise korral sarnaselt VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja §-s 108 sätestatule

õigus nõuda kohustatud isikult ülalpidamiskohustuse täitmist. Seda kinnitab ka Riigikohtu

praktika, mille kohaselt võib õigustatud isik esitada hagi elatise, sh tulevikus sissenõutavaks

muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks, kui kohustatud isik rikub ülalpidamiskohustust

(st ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses) või on alust eeldada,

et ta teeb seda tulevikus (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19; RKTKo 16.01.2013,

3-2-1-160-12, p 16). Seejuures on ülalpidamiskohustuse rikkumisest tulenev tagasiulatuv

kohustuse täitmise nõue kohustatud isiku kaitseks piiratud. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt üksnes kuni ühe aasta eest enne kohtule

elatisehagi esitamist.

Lisaks ülalpidamiskohustuse täitmise nõudele, saab õigustatud isik sarnaselt VÕS § 101 lg 1

p-s 3 ja §-s 115 sätestatule nõuda kohustatud isikult ülalpidamiskohustuse rikkumise korral ka

kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, kuid ka kahju hüvitamise nõue on

kohustatud isiku kaitseks piiratud. Nii võib õigustatud isik nõuda ka ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist PKS § 108 järgi tagasiulatuvalt üksnes kuni

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on ülalpidamist saama õigustatud isikul

PKS § 108 järgi õigus nõuda kohustatud isikult lisaks ülalpidamiskohustuse täitmisele ka aasta

jooksul enne hagi esitamist aset leidnud ülalpidamiskohustuse rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitamist.

8.2. Õigustatud isikule kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema VÕS §-de 115,

127 ja 103 ning PKS § 108 järgi täidetud järgmised eeldused:

-

kohustatud isik on ühe aasta sees enne hagi esitamist rikkunud ülalpidamiskohustust

(VÕS § 115 ja PKS § 108);

-

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103);

-

õigustatud isikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli kohustatud isikule ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3).

8.3. Siinses asjas nõuab hageja kostjalt kuni viie kuu jooksul enne hagi esitamist toimunud

ülalpidamiskohustuse rikkumisele tuginedes kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.

Maakohus tuvastas, et kostja jättis 2021. a juuli, augusti, septembri ja novembri eest hagejale

tasumata kokku 383 eurot 70 senti, st rikkus ülalpidamiskohustust, ning maakohus mõistis

2-21-18183

kostjalt hageja kasuks välja enne hagi esitamist viie kuu jooksul tasumata jäänud elatise. Kostja

ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning asjas esitatud ja tuvastatud asjaoludel ei ole

kolleegiumil alust järeldada, et kostja ei oleks ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist

rikkunud. Kostja rikkumist ei saa pidada vabandatavaks VÕS § 103 tähenduses.

Kuna kostja jättis elatise mitme kuu jooksul osaliselt tasumata, pöördus hageja ema hagejale

nõutavas ulatuses elatise saamiseks õigusabiteenuse saamiseks Bene Est Law Office poole,

kelle jurist Virkko Valge koostas elatisevõla tasumiseks ja edaspidi nõutavas suuruses elatise

maksmiseks kostjale 25.10.2021 nõudekirja (I kd, tl 11–13). Bene Est Law Office esitas

02.11.2021 hageja emale nõudekirja koostamise eest arve nr 4618 summaga 216 eurot (I kd,

tl 16). Seega on hagejal tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Ka

Riigikohus on leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on otsese varalise kahjuna hüvitatavad

(vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24).

Hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui kostja

ei oleks jätnud 2021 juulist kuni novembrini elatist osaliselt maksmata, ei oleks hagejal olnud

vaja nõuda kostjalt elatist ega selle nõudmiseks kasutada õigusabiteenust.

Hagejal tekkinud kahju (kohtueelsed õigusabikulud) on hõlmatud perekonnaseaduses üleneja

sugulase ülalpidamiskohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. PKS §-s 96

sätestatud ülalpidamiskohustuse eesmärgiks on tagada, et õigustatud isiku igapäevased

vajadused on rahuldatud ning selleks on olemas piisvad vahendid. Seejuures hõlmab selle sätte

kaitseala nii ülalpidamiseks vajalike vahendite (elatise) saamist kui ka nende saamiseks

tehtavate kulutuste (sh õigusabikulutuste) hüvitamist. Seda kinnitab ka PKS § 108, mille järgi

on õigustatud isikul selgelt õigus nõuda ka ülalpidamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. Viidatud normi eesmärgiks on asetada õigustatud isik olukorda, mis on võimalikult

lähedane sellele, kus ta oleks olnud, kui kohustatud isik ei oleks ülalpidamiskohustust rikkunud.

Seega hõlmab PKS § 108 õigustatud isikul ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tehtud

kulusid, sh elatisenõude esitamiseks vajalikke kohtuväliseid õigusabikulusid.

Hagejal tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav VÕS § 127 lg 3. Kostja pidi mõistma, et kui ta

jätab alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata, siis on teine vanem kohustatud lapse

huvides tema igapäevaste vajaduste jooksvaks rahuldamiseks nõudma elatist ning ta võib

vajada selleks õigusabiteenust. Seejuures ei ole õige maakohtu seisukoht, et elatisevaidluste

puhul ei ole õigusabiteenuse kasutamine lapsele elatise saamiseks vajalik, kuna tegemist ei ole

keeruka vaidlusega. Sõltumata nõude liigist, on igal õigusteadmisteta isikul õigus kasutada oma

õigusliku positsiooni väljaselgitamiseks ja juriidiliselt põhjendatud nõuete esitamiseks

õigusabi. Ei saa eeldada, et vanem peab suutma ise kaitsta alaealise lapse õigusi ja esitada teise

vanema vastu elatisenõudeid. Olukorras, kus vanematel on tekkinud elatise maksmise

küsimuses erimeelsused, saab õigusabiteenuse kasutamist pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Õige ei ole ka maakohtu seisukoht, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise välistab ka see, et

hageja seaduslik esindaja oleks võinud pöörduda elatise nõudega esmalt ise, mitte lepingulise

esindaja vahendusel kostja poole, ja sellega kahju ära hoida. Iseenesest tuleb kahju hüvitamisel

arvestada ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud

isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud soodustasid kahju tekkimist, ning VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse seda mh

juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud.

Kostja väitel oleks hageja seaduslik esindaja pidanud enne õigusteenuse ostmist pöörduma

telefoni või e-kirja teel kostja poole, et jõuda kostja tehtud mahaarvamiste osas kokkuleppele.

See, kui õigustatud isik ei anna kohustatud isikule enne õigusteenuse osutaja abi kasutamist

2-21-18183

oma nõudest teada, võib iseenesest anda alust kahju hüvitist vähendada, kui kohustatud isik

oleks isikliku pöördumise korral nõude rahuldanud. Praegusel juhul see aga nii ei ole. Hageja

väitel pöördus hageja seaduslik esindaja kostja poole, kuid tulemuseta. Kuigi hageja ei ole

esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja seaduslik esindaja võttis enne õigusabiteenuse

kasutamist kostjaga elatise maksmise teemal ühendust, kinnitab kostja käitumine nii pärast

nõudekirja saamist kui ka siinses kohtumenetluses seda, et ka juhul, kui hageja seaduslik

esindaja ei pöördunud enne lepingulise esindaja vahendusel nõude esitamist kostja poole, ei

oleks eelnev pöördumata jätmine mõjutanud kahju tekkimist. Kostja ei ole tasunud elatise võlga

ka nõudekirja saamise järel ning vaidles ka maakohtus sellele nõudele vastu. Kostja on olnud

kogu maakohtu menetluse vältel seisukohal, et tal oli õigus jätta elatis osaliselt maksmata, ning

ta taotles ka edaspidi õigust arvestada elatise maksmisel tema tehtud kulutused makstavast

elatisest maha. Seega, sõltumata sellest, kas hageja seaduslik esindaja pöördus või ei pöördunud

esmalt ise elatisenõudega kostja poole, ei ole hageja nimel hageja seadusliku esindaja käitumine

soodustanud kahju tekkimist.

Kuigi kostja hinnangul on kahjuhüvitis ebamõistlikult suur, ei anna see asjas esitatud asjaolusid

arvestades alust kahjuhüvitist VÕS § 140 alusel vähendada. Seejuures ei saa kahjuhüvitist

(216 eurot) pidada ka ebamõistlikult suureks. Ajal, mil hageja esitas kostjale lepingulise

esindaja vahendusel elatisenõude, oli miinimumelatise suurus 292 eurot kuus ning kostjal oli

mitme kuu eest hagejale tasumata elatise võlg 383 eurot 70 senti. Seega oli õigusabiteenuse

kulu (216 eurot) oluliselt väiksem kui elatisevõlg, ning arvestades iga kuu edasiulatuvalt

sissenõutavaks muutuva elatise suurust, oli sellise kulu tegemine põhjendatud. Bene Est Law

Office arve kohaselt kulus lepingulisel esindajal nõudekirja koostamiseks kaks tundi ning tema

tunnitasu määr oli 90 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades nõudekirja sisu ja mahtu saab

sellist ajakulu pidada põhjendatuks ning nõudekirja koostaja tasumäär ei ületa keskmist juristi

tasumäära sarnastes asjades.

8.4. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis kahju hüvitamise nõude rahuldamata, ning teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldab kahju hüvitamise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

216 eurot.

9. Kuigi kolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse,

mille tulemusena saab hagi kogu ulatuses rahuldatud, ei anna see alust muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas. Arvestades seda, et tegemist on alaealise lapse

ülalpidamise asjaga, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda.

Kuigi hageja esitas hagi 18.11.2021, s.o ajal, mil alaealise lapse elatise asjades jaotati

menetluskulud üldjuhul TsMS §-de 162 ja 163 järgi, s.o vastavalt asja lahendamise tulemusele,

jõustus 01.01.2022 TsMS § 164 lg 1 muudatus, mille kohaselt kannab kumbki pool oma

menetluskulud alaealise lapse ülalpidamise asjas ise. Kuna TsMS § 6 järgi tehakse

menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, ning seadusandja ei ole

sätestanud ülalnimetatud muudatuse rakendumise kohta üleminekusätet, ei ole ringkonnakohtul

alust jätta TsMS § 164 lg-t 1 kohaldamata ega juhinduda alaealise lapse elatise asjas

menetluskulusid jaotades varem kehtinud põhimõtetest.

Selleks ei anna alust ka hageja esile toodud menetluskulude ettenähtavuse argument. Iseenesest

on õige hageja väide, et menetluskulude kandmist puudutav peab olema menetlusosalisele

ettenähtav, kuid see ei anna praegusel juhul alust jaotada menetluskulusid hagi esitamise ajal

2-21-18183

kehtinud põhimõtete järgi, sest ka varem kehtinud normide alusel ei saanud hageja igal juhul

arvestada sellega, et tema kohtumenetluses kantud kulud saavad hüvitatud.

Lisaks on tänaseks kujunenud välja kohtupraktika, mille kohaselt kohtud jaotavad alaealise

lapse elatise asjades menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel sõltumata sellest, kas hagi on

esitatud enne või pärast 01.01.2022 (vt ka RKTKo 2-19-19160, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik