2-23-3573/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-3573

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. juuni 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3573

Tsiviilasi

R. T. a maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R. T. (isikukood XXX ; registrijärgne elukoht

XXX; viibimiskoht kuni XXX);

usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013

Tartu; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja R. T. (isikukood XXX ) pankrot kell 13.00 ja algatada R. T. a kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub käibemaks

145 eurot, kokku 870 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks

145 eurot, kokku 870 eurot, CiviLex OÜ-le (KMKR number EE101555577, Swedbank AS

arvelduskonto nr XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. juulil 2023 kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. juunil 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud R. T. a kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. R. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.03.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-3573).

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus J. T. ga ja neil on üks ühine alaealine ülalpeetav A. T., sünd

XXX. Abikaasade varasuhte liigiks on lahusvara. Kuigi ka abikaasal on makseraskused (ei suuda

tagasi maksta Bondora AS-st võetud laenu), ei soovi võlgnik esitada abikaasade ühisavaldust. Viimati

töötas võlgnik Aktsiaseltsis Eesti Vanglatööstus keevitajana. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul

seoses vangistusega nii tulud kui kulud. Võlgnikul ei ole muud sissetulekut, kui emalt igal kuul

laekuvad 20-30 euro suurused maksed. Võlgnevuste tasumiseks raha puudub. Võlgnikul puudub ka

realiseeritav vara. Võlgniku selgituse kohaselt ei käinud ta tööl, kuid võttis kiirlaene, mida ei suutnud

tagasi maksta. Hiljem sattus ta vanglasse ega saa seetõttu makseraskuste ületamiseks midagi teha. K-

Raha nõuete täitmise aruande kohaselt on võlgnikul 17.02.2023 seisuga täitmata kohustusi

31 012,37 eurot.

2. Kohus võttis 21.04.2023 määrusega R. T. a maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks Tiia Kalause.

3. Usaldusisik on 22.05.2023 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik viibib käesoleval ajal Tartu Vanglas, kust vabaneb eelduslikult 22.09.2025. Võlgnikku on

korduvalt karistatud ja ta on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Tegemist on olnud

süüdimõistmistega isikuvastases ja varavastastes kuritegudes. Võlgnik on alates XXX abielus J. T.

ga, kellega on sõlmitud abieluvaraleping ja varasuhteks valitud varalahusus. Varalahusus on kehtinud

ka võlgniku eelmise abielu jooksul. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav (sünd XXX).

Vara

Võlgnikul puudub registritesse kantav vara ning muu väärtuslik vara. Avalduses märgitud elukoht

kuulub võlgniku isale. Võlgnikul on pensionikonto, mille osakud ei ole pankrotimenetluses

võõrandatavad. Äriregistri andmetel on võlgnik ainuosanik ja juhatuse liige Toming Welding OÜ-s

(registrikood 14981094). Äriühing on asutatud 01.06.2020 ning selle tegevusalaks on

metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, lisategevusalaks mistahes materjalist akende, uste

ja treppide paigaldus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2020. aasta kohta. Poole aastase

tegevuse jooksul oli ühingu käive 9235 eurot ja majandusaasta lõppes kahjumiga 1746 eurot.

Osakapital on osanikust võlgniku poolt sisse maksmata. Võlgnikul on lepingulised suhted kahe

krediidiasutusega: AS-s SEB Pank arvelduskonto nr XXX (saldo 0,02 eurot) ja hoiukonto nr XXX

(saldo 7,91 eurot) ning Coop Pank AS-s arvelduskonto nr XXX (saldo 0,51 eurot). Vangistuses

viibides avatud võlgniku K-Raha kontole on laekunud rahalisi vahendeid võlgniku emalt ja abikaasalt

(20 – 50 eurot). Võlgnik on olnud hõivatud vangla majandustöödel perioodil 01.07.2022 kuni

31.08.2022. Võlgniku esitatud 2021. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli tema aastane tulu

4876 eurot.

Kohustused

Kokku on võlgnikul sissenõutavaks muutunud aegumata nõudeid 30 287,53 eurot, sellest

4008,06 eurot on menetluskulude nõuded kriminaalmenetlustes, 4101,82 eurot kohtutäiturite nõuded

ja 22 177,65 eurot muud tsiviilnõuded. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikult on välja mõistetud

solidaarnõue kahjuhüvitisena 101 eurot. Kahjuks ei ole kohtuotsusest teada võlausaldaja

isikuandmed, kuid neid peaks võlgnik ise teadma ning pankrotimenetluses neist ka teatama.

Maksejõuetus

Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kõik võlgniku vastu olevad nõuded on sissenõutavad ning täitmisel

täitemenetlustes. Kohtulahendid on tehtud aastatel 2021 – 2022 ning täitemenetlused alustatud

2022. aastal. Seega suure tõenäosusega ei ole võimalik võlanõudeid vähendada, sest jõustunud

kohtulahendi alusel tekkinud nõuded on tunnustatud ilma kaitsmiseta. Võlgnik on selgitanud

avalduses, et võttis laenu, kuna tööl ei käinud ning ei suutnud siis kohustusi täita. Võlgnik on käitunud

mõtlematult – juba kohustuse võtmisel oli ilmselt ette teada, et ta ei suuda kohustust täita. Samas on

taunitav ka võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise printsiibi mitte järgmine. Isik, kellel

puudub sissetulek, ei ole krediidivõimeline isik, kellele üldse rahalist laenu väljastada. Pankroti

väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel on võlgniku peamine kohustus

– mõistliku tulu teenimine – piiratud eeskätt vangistuses viibimise tõttu. Kuivõrd võlgnik peaks

vabanema alles 2025. aastal, jääb suur osa kohustustest vabastamise menetluse ajast perioodi, kus

võlgnik viibib kinnipidamisasutuses.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Samas võlgniku teadaolevate kohustuste

maht on vähemalt 30 287,53 eurot. Arvestades, et kinnipidamisasutuses on töötamise võimalused

piiratud ja ei ole teada võlgniku motiveeritus töötada vabanemisel, on vähetõenäoline, et võlgnik

suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei

ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud R. T. a maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 22. juuniks 2024.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse

andmed.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 11 tundi

(tunnitasu 66 eurot). Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 870 eurot (sh käibemaks),

loobudes vahendite puudumise tõttu tööaja arvestuses esitatud summast 1,20 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2023 725 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku

ülesannete täitmisele kulunud aega ja esitatud taotlust tuleb Tiia Kalausele tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.

Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata

riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik