3-23-1128/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-1128 Haldusasi A.S.i kaebus Politseija Piirivalveameti 19. mai 2023. a otsuse (tunnistada kehtetuks viisa EST100296857) tühistamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus A.N. määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. mai 2023. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja I ‒ A.S. Kaebaja II – A.N., ühine esindaja v.adv Andres Vinkel Vastustaja ‒ Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 248 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA tunnistas 19. mai 2023. a otsusega kehtetuks kaebajale I abikaasa juurde elama asumiseks väljastatud viisa EST100296857 VMS § 78 lõike 2 punkti 3 alusel. PPA-l tekkis kahtlus, et kaebaja väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile.

2. Kaebaja I ja tema abikaasa A.N. (kaebaja II) esitasid 23. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 19. mai 2023. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja II leiab, et tema abikaasale väljastatud viisa kehtetuks tunnistamine rikub tema subjektiivseid õigusi, kuivõrd sellega sekkutakse tema põhiseadusest tulenevasse õigusesse valida, kellega ta loob perekonna.

3. Tartu Halduskohus 25. mai 2023 a. määruse resolutsiooni punktiga 1 tagastas kaebaja II kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et kaebajal II ei ole vaidlustatud otsusega isiklikku puutumust, mis väljenduks tema õiguste riives. PPA 19. mai 2023. a otsusega tunnistada viisa kehtetuks ei otsustata konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Vaidlusaluse otsuse adressaadiks on kaebaja I, kuivõrd otsusega tunnistatakse kehtetuks talle varasemalt väljastatud viisa. Otsus küll mõjutab kaebaja II perekonnaelu, kuid sellest ei saa tuletada talle kaebeõigust otsuse vaidlustamiseks. Kaebaja II õigus perekonnaelule koos kaebajaga I on kaitstav läbi kaebaja I kaebeõiguse.

4. Kaebaja II esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

25. mai 2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist. Kaebaja II hinnangul on tal siiski kaebeõigus. Kaebajal II on põhiseadusega kaitstud õigus perekonna puutmatusele (PS § 27). Riigil on keelatud sekkuda perekonnaellu, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. Õigust perekonnaelule valitud isikuga Eesti Vabariigis saab riigi sekkumise eest kaitsta mitte ainult see abikaasa, kelle riigis viibimise õiguse on Eesti riik tunnistanud kehtetuks (sekkumine), vaid ka Eestis elav teine abikaasa. Pelgalt kaebaja I kaebuse menetluse kaudu ei ole tagatud kaebaja II õiguste kaitse, sest kaebajal I on õigus loobuda kaebusest või edasikaebeõigusest (näiteks emotsionaalsetel põhjustel). Kui kaebaja I loobub menetlusest on ta sunnitud Eestist lahkuma. Kaebajal II on seejärel Eesti kodanikuna (sunnitud) valikuvõimalus - kas lahkuda koos abikaasaga Eestist või lahutada. Sellise olukorra vältimiseks peab olema tagatud ka kaebaja II individuaalne õigus vaidlustada abikaasa viisa kehtetuks tunnistamist kõikides kohtutes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Vastuseks määrusekaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Nagu halduskohus selgitas, on igaühel on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Kaebaja II leiab, et PPA 19. mai 2023. a otsuse (tunnistada kehtetuks viisa EST100296857) saab ta kaitsta oma õigust perekonnaelule kaebajaga I. Ringkonnakohus kaebajaga II ei nõustu.

8. Vaidlustatud otsusega PPA otsustas kaebaja I viisa kehtetuks tunnistamise. Otsuse tulemusel kaotas kaebaja I õigusliku aluse viibimiseks Eesti Vabariigis. Otsus ei mõjuta kaebaja II õigust viibida Eesti Vabariigis. Samuti ei mõjuta otsus kaebaja II õigust olla abielus kaebajaga I ega kohusta kaebajat I loobuma perekonnaelust kaebajaga I. Kaebajal II on õigus selles, et vaidlustatud otsuse kehtima jäämisel on mõju kaebajale. Mõju ilmneb selles, et kaebajal II ei ole samaaegselt võimalik kasutada oma õigust viibida Eesti Vabariigis ja elada perekonnaelu kaebajaga I. See mõju on aga üksnes PPA 19. mai 2023. a otsuse kaudne tagajärg. PPA otsus puudutav vahetult üksnes kaebaja I õigusi ja kohustusi. Otsuse mõju ei ole jagatav kaebaja I ja kaebaja II vahel, otsus ei saa jääda kehtima kaebaja I suhtes ja samas olla kehtetu kaebaja II suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul rõhutab seda põhimõtet VMS § 10010, mis annab viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise õiguse üksnes välismaalasele endale, mitte aga kolmandale isikule, kes võib olla huvitatud välismaalasele antud viisa kehtivuse taastamisest.

9. Kaebaja II määruskaebuses esitatud näite korral, s.o kui kaebaja I loobuks kaebusest või edasikaebuse esitamisest ja kaebaja II sooviks jätkuvalt kaitsta õigust perekonnaelule, taotleks kaebaja II sellega saavutamatut eesmärki. Nimelt kaebaja I kaebusest loobumise korral saavutaks PPA 19. mai 2023. a otsus kaebaja I suhtes lõpliku seadusjõu ja oleks kaebajale I täitmiseks kohustuslik. Eestist lahkumise kohustuse täitmata jätmise korral oleks PPA-l õigus ja kohustus teha kaebajale lahkumisettekirjutus ja see vajadusel sundtäita. Sel juhul ei saaks halduskohus jätkata menetlust kaebaja II kaebuses sama PPA otsuse tühistamiseks ega muuta otsusega määratud kaebaja I õiguste ja kohustuste koosseisu. Seega ei piisa kaebaja II soovist kaitsta õigust perekonnaelule kaebajaga I. Kaebaja II eesmärgi saavutamiseks on paratamatult vajalik, et kaebajal I oleks sama eesmärk ja ta kasutaks selle eesmärgi saavutamiseks kohaseid õiguskaitsevahendeid. 10. Eeltoodu alusel ei näe ringkonnakohus käesolevas asjas võimalust mõista HKMS § 44 lg-t 1 koostoimes VMS § 10010 lg-ga 1 kaebaja soovitud viisil, s.o talle kaebeõigust võimaldavana. Õigus vaidlustada välismaalasele antud viisa kehtetuks tunnistamise otsus on jagamatu ja kuulub ainuüksi välismaalasele. Kaebeõiguse jagamatuse tõttu ei teki siinkohal küsimust kaebaja II kaebeõiguse puudumise kooskõlast põhiseadusega, kuna kõrvuti kaebaja I kaebeõigusega ei ole see võimalik. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas jääb muutmata ja kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)