3-23-423/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-423

Haldusasi

Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada

ümberpaigutamise menetlus ning esialgse õiguskaitse

taotlus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2023. a

määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2023. a määruse

resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

kohustamiseks algatada tema ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja ei ole rahul sellega, et teda

ei paigutata ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja ema on väga haige ega saa teda Viru Vanglas

külastada. Kaebaja emal on teise staadiumi vähk, mistõttu võib oletada, et ravi ja järgnev

operatsioon ei avalda positiivset efekti ning haigus on surmav. Kaebaja soovib viimast korda

näha oma ema ning kohtuda ka poja ja nõbudega. Viru Vanglas viibitud üheks aasta jooksul ei

ole kaebaja kordagi kohtunud nõbudega ning poega on näinud ainult kaks korda.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu

tasumisest ning kohaldada kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset.

2. Tartu Halduskohus tagastas 4. aprilli 2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).

Kohus leidis, et lähtudes kaebuse eesmärgist, on sobiv ja lubatav nõuda kaebusega Viru Vangla

kohustamist algatada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlus.

Viru Vangla edastas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks 22. veebruaril 2023.

Justiitsministeerium pikendas 22. märtsil 2023 kaebaja vaide läbivaatamise tähtaega 14 päeva

võrra haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 alusel. Uus tähtpäev vaide lahendamiseks on

5. aprill 2023. Kuna vaide läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud, on kohtusse pöördumine

ennatlik. Välistada ei saa võimalust, et kaebaja vaie rahuldatakse ja algatatakse tema

ümberpaigutamise menetlus. Halduskohus tagastas kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel.

Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras enda ümberpaigutamist Viru Vanglast Tallinna

Vanglasse tulenevalt soovist kohtuda oma emaga, pojaga ja nõbudega. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine, kaebaja

saavutaks oma eesmärgi ja saaks viibida Tallinna Vanglas. Põhjendatud ei ole esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlust rahuldada. Kaebajal ei esine ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust.

Inimlikult on mõistetav, et kaebaja soovib oma emaga kohtuda ning kanda vanglakaristust

haigele emale lähemal asuvas vanglas, kuid selle mittevõimaldamisel ei saabu pöördumatult

kahjulikke tagajärgi. Asjas kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et kaebaja ema tervislik

seisund ei võimaldaks tal külastada kaebajat Viru Vanglas. Kaebaja ema viibis Viru Vanglas

pojaga pikaajalisel kokkusaamisel 31. mai kuni 1. juuni 2022 ja 18.-19. oktoober 2022.

Tuginedes kaebaja ema üldseisundile antud hinnangule ja külastusele oktoobris 2022, ei takista

kaebaja ema tervislik seisund tal soovi korral kaebajat Viru Vanglas külastada. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid, mis võimaldaks asuda teisele seisukohale. Mõningal määral halvenenud

enesetunne ei takista Viru Vanglas käimist. Kaebaja ema tervise halvenedes on kaebajal

võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebaja ei ole esitanud ka usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tema pojal ja nõol esinevad

ületamatud takistused Viru Vanglasse tulemiseks. Poja ja nõo paljasõnalised kinnitused

raskuste kohta ei ole piisavad tõendid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Peresuhteid on

võimalik hoida telefonikõnede ja kirjavahetuse teel.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset ning viia kaebaja üle Tallinna Vanglasse.

Kaebaja leiab, et tal on jäänud emaga kohtumiseks vähem aega kui tavalistel inimestel, sest

ema haigus on tõsine. Kui kaebaja kaotab oma ema ja jääb ilma viimasest kohtumisest temaga,

siis kes kompenseerib selle kaebajale. Kaebaja pidi esitama tõendeid niigi ilmselgete asjaolude,

nagu ema tervise halvenemine ja kohtumise soovi, kohta. Vähk on väga raske haigus ja II

staadium näitab, et haigus progresseerub. Kohus ei arvestanud ema ütlusi, mistõttu on kohtu

järeldus, et ema saab sõita Jõhvi kokkusaamisele, vastuoluline. Alates 23. novembrist 2022, kui

algas keemiaravi, ei ole ema kaebajat külastanud. Ema kohta koostatud epikriis kajastab ainult

keemiaravi I kuuri ja ei tõesta, et ema saab sõita kaebaja juurde. Maski kandmine ainult

vähendab nakatumise tõenäosust. Arvestades ema tervislikku seisundit, võib iga risk viia

surmani.

Kohu luges põhjendamatult poja ja tädi-/onutütre avaldusi paljasõnalisteks, kuid need

tõendavad esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus ei kontrollinud, mitu korda külastasid poeg ja

tädi-/onutütar kaebajat vanglas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X määruskaebus jääb rahuldamata.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks

ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Kuigi kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 4. aprilli 2023. a määruse tühistamist, ei

sisalda määruskaebus kaebaja seisukohti, miks tema arvates halduskohus tagastas kaebuse

ebaõigesti. Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohtule kaebuse esitamise hetkeks ei olnud

Justiitsministeerium veel lahendanud kaebaja esitatud vaiet, siis oli kohustuslik kohtueelne

menetlus nõuetekohaselt läbimata ning halduskohtul esines HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tulenev

alus kaebuse tagastamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt ning halduskohtu

määruse tühistamiseks kaebuse tagastamise osas ei esine alust.

7. Kaebaja eesmärgiks on tema ümberpaigutamine Viru Vanglast Tallinna Vanglasse ning

selleks esitas kaebaja halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja põhjendab enda

ümber paigutamise soovi sellega, et nii haigel emal kui ka pojal ja sugulastel on pika vahemaa

tõttu raske teda Viru Vanglasse külastama tulla.

Ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebaja ümberpaigutamiseks esialgse õiguskaitse korras

puudub vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et asjas kogutud tõendite

alusel ei saa järeldada, et kaebaja ema tervislik seisund on selline, mis ei võimalda mingil juhul

kaebajat Viru Vanglas külastada. Samuti ei nähtu põhjendusi, miks ei ole kaebaja pojal ja

sugulastel võimalik teda Viru Vanglas külastada. Kohtule on arusaadav ja mõistetav, et kaebaja

ema haiguse tõttu on pikema vahemaa läbimine kaebaja külastamiseks vaevarohke, kuid

kaebaja peab möönma, et vanglas viibib ta enda käitumise tagajärjel ja selle tõttu on

raskendatud ka leida võimalusi kohtuda oma lähedastega. Lisaks tuleb märkida, et vanglate

paiknemisel ei ole võimalik arvestada iga kinni peetava isiku või tema lähedaste elukohaga

vabaduses ning paigutada ta kõige lähemal asuvasse vanglasse. Asjaolu, et kaebaja lähedane

isik on raskelt haigestunud ja nende kohtumise korraldamine seetõttu keeruline, ei ole sedavõrd

erandlik asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras paigutada kaebaja ümber teise vanglasse.

8. Asjakohane on halduskohtu viide, et juhul kui kaebaja ema tervis oluliselt halveneb, on

kaebajal võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti on võimalik ema

külastamiseks taotleda vanglalt lühiajalist väljaviimist või väljasõitu.

9. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et

halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Ei esine ülekaalukat vajadust põhivaidluse ette ära

otsustamiseks. Kaebaja on saanud kriminaalkorras karistada vangistusega ja kannab karistust

Viru Vanglas. Kuna kinni peetav isik ei saa ise valida, millises vanglas ta vahistamise või

karistuse määramise järgselt asub, siis saab isiku ümber paigutada teise vanglasse vaid

erandlike asjaolude esinemisel. Kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei

nähtu, ei ole põhjendatud kaebaja suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset.

(allkirjastatud digitaalselt)