1-10-16548/22 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKrMS § 203 lg. 1 p. 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus UG-i süüdistuses KarS § 201 lg. 2 p. 1,3 järgi kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
Legislator headnote
AI generated1-10-16548/22 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Kohtuistungil esitas Riigiprokuratuuri riigiprokurör Piret Paukštys taotluse UG’i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg. 1 p. 1 alusel kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
08. märtsil 2011.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-10- 16548 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär
Karine Vartla
Kriminaalasi UG
süüdistuses KarS § 201 lg. 2 p. 1, 3 järgi üldmenetluses Riigiprokurör Piret Paukštys Süüdistatav UG
Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidusega, töötab OÜ A G , elab aadressil: xxx, hetkel viibib Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud 8 korral.
Kaitsja advokaat Eva Tibar-Šuvalova RESOLUTSIOON
1. KrMS § 203 lg. 1 p. 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus UG-i süüdistuses KarS § 201 lg. 2 p. 1,3 järgi kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
2. Tõkendit süüdistatava UG’i suhtes mitte kohaldada, sest
UG kannab
vabduskaotuslikku karistust.
Edasikaebamise kord
Kriminaalasi nr. 1-10-16548
Määrus edasikaebamisele ei kuulu.
UG–i süüdistatakse KarS § 201 lg. 2 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Kohtuistungil esitas Riigiprokuratuuri riigiprokurör Piret Paukštys taotluse UG’i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg. 1 p. 1 alusel kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
KrMS § 203 lg. 1 p. 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
Antud juhul Harju Maakohtu 06.detsembri 2010 kohtuotsusega nr 1-10-10653 (10230103331) mõisteti UG süüdi KarS § 184 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistati teda 5 aastase vangistusega. Karistusaega arvati alates 06.03.2010. Nimetatud kohtulahend ei ole veel jõustunud. 20.12.2010 esitas UG avalduse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamiseks, kuna teda on karistatud viieaastase reaalse vangistusega. KrMS § 203 lg. 1 p. 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
Arvestades U. G’ile mõistetud karistuse pikkust – viis aastat, mis on teise astme kuritegude eest mõistetava karistuse maksimaalmäär ja, et U. G’it süüdistatakse käesolevas asjas ühes teise astme kuriteos, siis on selle kuriteo eest mõistetav karistus tühine võrreldes teises asjas juba mõistetud karistusega ja on asjakohane tema suhtes käesolevas asjas kriminaalmenetlus lõpetada. Seega on UG’ile kriminaalasjas nr. 1-10-10653 eeldatavalt mõistetav karistus oluliselt raskem, kui talle oleks võimalik mõista käesolevas kriminaalasjas, kus teda süüdistatakse valduses oleva võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramises, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja grupis, mis pandi toime augustis 2005. Seega esinevad kriminaalmenetluse lõpetamiseks U. G’i suhtes KrMS § 203 lõikes 1 sätestatud alus ja Riigiprokuratuuri hinnangul on U. G’ile kriminaalasjas nr 1-10-10653 eeldatavalt mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.
UG’ile on selgitatud, et tulenevalt KrMS § 203 lg 5 kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades süüdistatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta KrMS § 203 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele.
Süüdistatav UG
oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega tema suhtes KrMS § 203 lg. 1 p.1 alusel kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
Kaitsja Eva Tibar-Šuvalova
oli samuti nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega UG’i suhtes KrMS § 203 lg. 1 p.1 alusel kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
Kannatanu Swedbank Liising AS esindaja SS oli samuti nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega UG’i suhtes KrMS § 203 lg. 1 p.1 alusel kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega ja riigiprokuröri taotlusega leiab, et riigiprokuröri Piret Paukštyse taotlus UG’i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg. 1 p.1 alusel kuna selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava UG’i suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alusel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohus arvestab ka sellega, et Arvestades U. G’ile mõistetud karistuse pikkust – viis aastat, mis on teise astme kuritegude eest mõistetava karistuse maksimaalmäär ja, et U. G’it süüdistatakse käesolevas asjas ühes teise astme kuriteos, siis on selle kuriteo eest mõistetav karistus tühine võrreldes teises asjas juba mõistetud karistusega ja on asjakohane tema suhtes käesolevas asjas kriminaalmenetlus lõpetada. Seega on UG’ile kriminaalasjas nr. 1-10-10653 eeldatavalt mõistetav karistus oluliselt raskem, kui talle oleks võimalik mõista käesolevas kriminaalasjas, kus teda süüdistatakse valduses oleva võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks pööramises, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja grupis, mis pandi toime augustis 2005. Seega esinevad kriminaalmenetluse lõpetamiseks U. G’i suhtes KrMS § 203 lõikes 1 sätestatud alus ja kohtu hinnangul on U. G’ile kriminaalasjas nr 1-10-10653 eeldatavalt mõistetav karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.
UG’ile on selgitatud, et tulenevalt KrMS § 203 lg 5 kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades süüdistatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta KrMS § 203 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 203 lg. 1 p. 1 kohus
Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: