2-18-17664/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-17664

Kohtuasi

KORTERIÜHISTU ENDLA TN 48/TULIKA TN 27

(likvideerimisel) hagi X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KORTERIÜHISTU ENDLA TN 48/TULIKA TN 27

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 212 eurot 68 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja KORTERIÜHISTU ENDLA TN 48/TULIKA

TN 27 (likvideerimisel, registrikood 80133637),

lepinguline esindaja Madis Truber

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tiina Raja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. märtsi 2022. a otsus osas, millega kohus jättis hagi

rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jaotada

uuesti menetluskulud.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada

KORTERIÜHISTU

ENDLA

TN

48/TULIKA

TN

(likvideerimisel) hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2.2. Välja mõista X-lt KORTERIÜHISTU ENDLA TN 48/TULIKA TN 27

(likvideerimisel) kasuks perioodi jaanuar 2015 kuni november 2019 eest

põhivõlgnevus 11 149,45 eurot.

3. KORTERIÜHISTU

ENDLA

TN

48/TULIKA

TN

(likvideerimisel)

apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda.

2-18-17664

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. KORTERIÜHISTU ENDLA TN 48/TULIKA TN 27 (likvideerimisel, hageja) esitas

21. novembril 2018 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista

korteriühistu majandamiskulude võla.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja kinnistu (registriosa nr 8511401)

asukohaga Endla tn 48/Tulika tn 27, 760/6245 mõttelise osa kaasomanik. Kostjale kuulub

kokkuleppeliselt 76 m2 suurune korter nr 7. Kostja on hageja asutajaliige ja endine juhatuse

liige. Hageja on likvideerimisel vastavalt Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusele tsiviilasjas nr

2-14-60420. Hageja seisund korteriühistuna on vaidlustatud, kuid vormilises mõttes on

tegemist mittetulundusühinguga, mis loodi 11.10.2000 Endla tn 48/Tulika tn 27 elamu

majandamise eesmärgil. Vastavalt hageja põhikirja p-le 3 on ühistu korteriomanike loodud

mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks oleva Endla tn 48/

Tulika tn 27 asuva elamu ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu

liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega

teenuste osutamine. Põhikirja p 4 sätestab, et ühistu on eraõiguslik mittetulundusühing, mille

tegevus rajaneb liikmelisusel. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arveid korteriomanikele

osutatud ning nende poolt tarbitud teenuste ning hüvede eest. Kostja tasus hagejale osaliselt

esitatud arvete alusel ega esitanud vastuväiteid arvete kohta kuni 2015. aastani. Alates 2015.

aastast ei ole kostja täitnud oma kohtustust tasuda hagejale kommunaalteenuste eest. Hageja

palus mõista kostjalt välja kommunaalteenuste võla 11 149,45 eurot ajavahemiku 01.03.2015

(10.02.2015 arve) kuni 30.11.2019 (10.11.2019 arve) eest. Majandamiskulude võlg ei sisalda

viivist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos viivisega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on aegunud.

Kostja on kulud tasunud ja võlga ei ole.

2.1. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hageja asutati 11.10.2000 korteriühistuna. Praegu ei vasta hageja enam seadusest

tulenevatele nõuetele, kuna tegemist ei ole korteriühistuga. Kostja algatas

kohtumenetluse, mille käigus anti hagejale korteriomandite seadmiseks kaheksa kuud

2-18-17664

aega. Hageja oma kohustust ei täitnud. Seetõttu rahuldas kohus kostja taotluse

korteriühistu likvideerimiseks ning 29.05.2015 määrusega tsiviilasjas 2-14-60420

sundlõpetas kohus hageja ning määras likvideerijaks GK. Hageja ei saa olla

mittetulundusühing, kuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 16 lg 2

kohaselt ei saa korteriühistut ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks ning kostja

ei ole kunagi esitanud avaldust mittetulundusühingusse kuulumiseks. Kuna hagejal

puudub juba selle loomisest alates õiguslik alus, siis ei saanud hageja eksisteerida ka

enne kohtumäärusega sundlõpetamist.

2) Kuna hageja on sundlõpetatud, siis ei saa hageja võtta kostja nimel vastu ühtegi otsustust

ega kohustust, seega ei saa hageja nõuda kostjalt remondifondi, projektitööde ega muid

makseid, sest kostja ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Kostja teatas juba enne

hageja sundlõpetamist, et keeldub remondifondi, laenu tagastuse, majahoidjateenuse ja

raamatupidamise eest maksmisest. Kuna hagejal ei ole õigust kostjale arveid esitada,

siis ei ole hagejal õigust nõuda ka viiviseid.

3) Kostja viibis hageja asutamise juures ja osales algul ka selle tegevuses, kuid sel ajal

vastas hageja tegevus veel kehtivale seadusele ja kostja aktsepteeris ühiselt vastu võetud

otsuseid kuni hoonet ja hagejat hakkas haldama praegune likvideerija GK. Sellest

hetkest alates ei toimunud ühistus üldkoosolekuid, ühistu liikmetel ei võimaldatud

tutvuda ühistu dokumentide, lepingute, raamatupidamise ega osutatud teenuste arvete

alusandmetega. Hageja on esitanud kostjale kommunaalteenuste arveid sh teenuste eest,

mida tegelikkuses ei osutata, nt prügivedu, majahoidjateenus (trepikoja ja territooriumi

koristus, muru niitmine, lumekoristus). Lisaks teenustele kogutakse tasu projektitööde

eest ja makseid remondifondi.

4) Hageja ei suuda hoonet majandada ja osutatud teenuste eest arveid tasuda, mille tõttu

enamus teenuseosutajaid on oma lepingud üles öelnud, nt Eesti Gaas AS lõpetas 2015.

aastal hoone gaasiga varustamise, kuna hageja ei maksnud selle eest. Kostja soovis

sõlmida otselepingu otse Eesti Gaas AS-iga, kuid seda ei olnud võimalik teha, kuna

kostjale kuulub majas vaid üks korter. GK keeldus lepingu sõlmimiseks nõusoleku

andmisest. Kuigi kostja ei saanud teha otselepingut Eesti Gaas AS-iga, võimaldati talle

tasuda tarbitud gaasi eest otse Eesti Gaas AS-ile, mida kostja on vastavalt näitudele

igakuiselt teinud. Sarnane kokkulepe on kostjal ka Tallinna Vesi AS-iga.

5) Hageja ei ole kunagi kostjalt vee- ja gaasi tarbimise näite küsinud, seega jääb kostjale

arusaamatuks, mille alusel on hageja arveid koostanud. Eesti Gaas AS-i ja AS-i Tallinna

Vesi arved on esitatud prognoosnäitude alusel, mistõttu ei vasta arved tegelikule

tarbimisele. Nimetatud arvetel on kostja makseid kajastatud osaliselt ettemaksureal ja

need maksed on üldsummast maha arvestatud.

6) Kostjal ei ole võimalik hagejale majandamiskulude eest tasuda, sest hageja pangakontod

on teiste võlgade tõttu blokeeritud. Seega ei saaks hageja tasuda teenuseosutajatele.

Hageja ei ole õigust makseid vastu võtta, sest ta on likvideerimisel. Maksete saamiseks

õigustatud isik on teenuseosutaja.

7) Hageja ei ole kostjale igakuiselt arveid esitanud. Alates 2012. a veebruarist saatis hageja

kostjale arveid e-kirjaga ning tegi seda igakuiselt kuni 17.07.2014. Edaspidi saatis

hageja arved e-postiga ühe korra aastas terve aasta eest ühes failis. Viimati saatis hageja

kostjale arved ühe failina 2016. aastal. Seega on hageja viivisenõuded alusetud. Kostja

ei ole saanud arveid paberkandjal postkasti.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

2-18-17664

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 14. märtsi 2022. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks ajavahemiku jaanuar 2015 kuni november 2019 eest välja põhivõla 936

eurot 77 senti. Menetluskulud jättis maakohus 8% ulatuses kostja kanda ning 92% ulatuses

hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus tuvastas järgmist:

-

kostjale kuulub 760/6245 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga Endla tn 48/Tulika tn

27, Tallinn;

-

Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60420 hageja sundlõpetati

ning hageja suhtes viiakse läbi likvideerimismenetlust;

-

kostja ei ole alates 2015. aastast hagejale majandamiskulude arveid tasunud;

-

kostjal ei ole lepinguid Eesti Gaas AS-iga ega AS-iga Tallinna Vesi.

3.2. Kostja leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja kostjale 10.02.2015 esitatud arve

tasumise tähtaeg oli 28.02.2015. Seega muutus see sissenõutavaks 01.03.2015. Eeltoodust

tulenevalt leidis maakohus, et 10.02.2015 arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkas

kulgema 01.01.2016 kell 00.00 ning nõue aegus hiljemalt 31.12.2018 kell 23.59. Sama kehtib

ka järgmiste 2015. aastal sissenõutavaks muutunud arvete kohta. Hageja esitas hagi 21.11.2018,

seega tähtaegselt ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele.

3.3. Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja hageja liige ega ole esitanud kunagi avaldust

mittetulundusühingusse kuulumiseks. Hagejal puudus juba selle loomisel õiguslik alus, sest

hageja ei vastanud seadusega kehtestatud nõuetele. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et

hagejat ei ole kunagi olemas olnud. Hageja õigusvõime tekkis TsÜS § 26 lg 2 kohaselt

registrisse kandmisega ning hageja sundlõpetati kohtumääruse alusel 26. juunil 2015. Hageja

ei vastanud küll korteriühistule esitatavatele nõuetele, kuna hageja on loodud kinnistu

kaasomanike poolt, kuid kaasomanikel oli õigus asutada elamu majandamiseks

mittetulundusühing. Seega vastas hageja maakohtu hinnangul mittetulundusühingule

esitatavatele nõuetele ning kostja oli hageja liige, kuna kostja oli kinnistu kaasomanikuna üks

hageja asutajatest. Kostja on kostja ka ise kinnitanud, et on osalenud hageja töös juhatuse

liikmena ja üldkoosolekutel ning tasunud varasemalt ka hageja poolt tarbitud teenuste eest

esitatud arveid. Kostja ei ole tõendanud, et on esitanud avalduse mittetulundusühingust

väljaastumiseks. Asjakohatu on kostja väide selle kohta, et korteriühistut ei saa ümber

kujundada mittetulundusühinguks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 16 lg-st 2

tulenevalt, kuna kohus leidis, et hageja asutati mittetulundusühinguna. Kostja on ka ise

kinnitanud, et oli hageja asutamise juures ning osales algul ka selle tegevuses ning sel ajal vastas

hageja tegevus veel kehtivale seadusele. Kostja aktsepteeris ühiselt vastu võetud otsuseid kuni

hoonet ja hagejat hakkas haldama praegune hageja likvideerija GK. Kostja on kinnitanud, et on

osaliselt tasunud hageja esitatud kommunaalteenuste arveid.

3.4. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud hagejal pärast sundlõpetamist õigust tegutseda ja arveid

esitada. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt

rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) sätteid. Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-14-60420

nähtub, et hageja sundlõpetati, kuna hageja ei suutnud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

korteriomandeid seada. Eeltoodu tõttu ei vasta hageja seaduses sätestatud nõuetele, kuna

tegemist ei ole korteriühistuga KÜS § 2 lg 1 mõttes. MTÜS § 45 lg-st 2 tulenevalt on hageja

likvideerijal GKl õigus ja kohustus nõuda sisse hageja võlad. Kuna hageja sundlõpetamine

jõustus 26. juunil 2015, tuleb MTÜS § 45 lg 2 alusel likvideerijal nõuda sisse sundlõpetamise

2-18-17664

seisuga, s.o 26. juuni 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud võlad. Maakohus leidis, et

hagejal ei olnud alust jätkata pärast sundlõpetamise jõustumist aktiivset majandustegevust ega

esitada kostjale arveid osutatud kommunaalteenuste eest. Likvideerimismenetluse eesmärk on

hageja likvideerimine ning selleks vajalikud toimingud. Seega ei pidanud hageja pärast

sundlõpetamist elamu ja maatüki mõttelisi osi ühiselt majandama ning korteriühistu liikmete

ühiseid huve esindama, samuti osutama ühistu liikmetele eluruumi kasutamisega seotud

teenuseid.

3.5. Hageja leidis, et nõude aluseks on ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, mille kohaselt

kannab kaasomanik vastavalt talle kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi ning

asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Maakohus leidis, et kuna

hageja ei ole kinnistu kaasomanik, ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt kaasomandiga seotud

kulutuste hüvitamist. Kaasomandi alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulusid

saaks kostjalt nõuda üksnes teine kaasomanik, kes on vastavaid kulusid kandnud.

3.6. Kuna maakohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt majandamiskulude

tasumist kuni sundlõpetamiseni osutatud teenuste eest, siis ei analüüsinud maakohus pärast

sundlõpetamist

ostutatud

teenuste

eest

esitatud

arveid.

Hageja

esitas

kostjale

majandamiskulude arveid ajavahemiku 01.03.2015–30.07.2015 eest (10.02.2015 arve 2015. a

jaanuari eest; 10.07.2015 arve 2015. a juuni eest). 10.02.2015 esitatud arve, maksetähtajaga

28.02.2015, alusel on võlg 2015. a jaanuari eest 170.07 eurot. 10.03.2015 esitatud arve,

maksetähtajaga 30.03.2015, alusel on võlg 2015. a veebruari eest 170.07 eurot. 10.04.2015

esitatud arve, maksetähtajaga 30.04.2015, alusel on võlg 2015. a märtsi eest 170.07 eurot.

10.05.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.05.2015, alusel on võlg 2015. a aprilli eest 170.07

eurot. 10.06.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.06.2015, alusel on võlg 2015. a mai eest

170.07 eurot. 10.07.2015 esitatud arve, maksetähtajaga 30.07.2015, alusel on võlg 2015. a juuni

eest 170.07 eurot. Eelnevalt nimetatud arvetel on eraldi kululiikidena välja toodud

remondifond, laenutagastus, majahoidjateenus, raamatupidamine, prügivedu, vesi ja

kanalisatsioon, gaas ja üldelekter. Ajavahemiku 01.01.2015-30.06.2015 eest esitatud arvetel on

märgitud gaasi ja üldelektri summaks 0 eurot, mis tähendab, et hageja ei ole nõudnud kostjalt

nimetatud ajavahemikul gaasi ja üldelektri tasumist.

3.7. Hageja 12.03.2003. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et remondifondi makse suurus on

15 krooni/m2 , majahoidjateenus 6,35 krooni/m2, raamatupidamisteenus 2,50 krooni/m2 ning

et muru niitmise ja lumekoristuse eest kogutakse tasu sihtotstarbeliselt. Hageja 28.05.2006. a

üldkoosoleku protokollist nähtub, et kinnitati remondifondi makse 15 krooni/m2. Hageja

esitatud arvetest nähtub, et hageja on arvestanud kostjale esitatud arvetel kulusid

ruutmeetripõhiselt, lähtudes kostja valduses olevate ruumide kasulikust pinnast 74,94 m2.

Kostja ei ole selle kohta vastuväiteid esitanud. Hageja on arvestanud remondifondi makse

suuruseks 0,959 eurot/m2, mis vastab konverteerituna kroonidest eurodeks 28.05.2006

üldkoosolekul kokku lepitud 15 krooni/m2. Hageja on arvestanud majahoidja teenuse hinnaks

0,405 eurot/m2, mis vastab konverteerituna kroonidest eurodeks 12.03.2003 üldkoosolekul

kokkulepitud summale s. o 6.35 krooni/m2. Hageja on arvestanud raamatupidamisteenuse

hinnaks 0,1 eurot/m2, mis on väiksem 12.03.2003 üldkoosolekul kokkulepitud summast 2,50

krooni/m2. Hageja ja AS-i SEB Pank vahel 29.09.2006 sõlmitud laenulepingu kohaselt sai

hageja 57 600 eurot laenu ning kohustus tagastama laenu AS-ile SEB Pank igakuiste maksetena

kuni 29.09.2016. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt kinnitas Harju Maakohus 22.04.2013

määrusega tsiviilasjas nr 2-12-42150 hageja ja AS-i SEB Pank kompromissi, mille p-i 2

kohaselt kohustus hageja tasuma AS-ile SEB Pank igakuiselt minimaalselt 400 eurot. Hageja

põhikirja p 19 alapunktist 6 tuleneb liikmete kohustus tasuda hageja poolt võetud laenude

tagasimakseid. Hageja on arvestanud kostja igakuise laenumakse suuruse ruutmeetripõhiselt,

jagades igakuise laenumakse elamu üldpinnaga 625 m2 ning korrutades kostja valduses olevate

2-18-17664

ruumide kasuliku pinnaga (400.00 eurot/625 m2 x 74,94 m2 = 47.96 eurot), mis vastab kostjale

esitatud arvetel märgitud summale. Hageja arvestas prügiveotasu ruutmeetripõhiselt prügiveo

teenuse igakuise kulu 14.98 eurot alusel, jagades igakuise prügiveokulu elamu kasuliku pinnaga

ning korrutades kostja valduses olevate ruumide kasuliku pinnaga (14.98 eurot/554.813 m2 x

74.94 m2 = 2,02 eurot), mis vastab hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgitud summale

prügiveo eest. Hageja on esitanud eelneva tõendamiseks ka Eesti Keskkonnateenused AS-i

31.05.2015 hagejale esitatud arve suurusega 14,98 eurot.

3.8. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tegelikkuses majahoidjateenust ja prügiveoteenust

osutanud ning esitas selle tõendamiseks foto prügi ladustamisest elamu trepikotta ning Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti 10.05.2015 teatise nr MPTV19000396. Maakohtu hinnangul ei

kinnita nimetatud tõendid majahoidjateenuse ja prügiveolepingu puudumist, kuna Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti poolt esitatud teatis on esitatud pärast vaidlusalust perioodi ning

kostja esitatud fotod ei kinnita prügiveolepingu ega majahoidja puudumist. Lisaks on Tallinna

haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 23 lg-

st 1 tulenevalt kohustuslik.

3.9. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt arvetel toodud summas

võla tasumist seoses ajavahemikul 01.01.2015–26.06.2015 kogutud remondifondi ja

laenutagasimaksega, samuti tasu majahoidjateenuse, raamatupidamise ja prügiveo eest.

3.10. Kostja vastuväite kohaselt tasus ta tarbitud vee eest oma arvesti näitude alusel otse AS-

ile Tallinna Vesi, mistõttu ei ole hagejal alust nõuda kostjalt vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu.

Hageja esitas kostjale arveid vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, lähtudes kostja pereliikmete

arvust, milleks on neli inimest, kuna kostja ei ole esitanud hagejale oma veemõõtja näite.

Hageja võttis arvete esitamisel aluseks kostja viimasel tasutud arvel (10.01.2014 arve nr

131207, makstud 31.01.2014) esitatud veemõõtja näidu, mille kohaselt tarbis kostja pere

keskmiselt 5 m3 vett kuus. Ajavahemikul 01.01.2015–30.06.2015 tarbitud vee- ja

kanalisatsiooniteenuse eest on hageja esitanud kostjale igakuiselt arveid, millel on märgitud vee

koguseks 5m3 ning maksumuseks 10,38 eurot, mis teeb nimetatud ajavahemikul tarbitud

teenuse kogumaksumuseks 62,28 eurot (10,38 eurot x 6 = 62,28 eurot). Kostja esitas

maakohtule kontoväljavõtte, mille kohaselt on ta tasunud AS-ile Tallinna Vesi 02.02.2015

10.,35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27-7 X jaan 5 kuupi vee tarbimine“, 03.03.2015

10,35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27-7 X veebr 5 kuupi vee tarbimine“, 03.04.2015

10.35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27-7 X märts 5 kuupi vee tarbimine“, 03.05.2015

12,42 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27-7 X aprill 6 kuupi vee tarbimine“, 03.06.2015

10,35 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27-7 X mai 5 kuupi vee tarbimine“, 01.07.2015

12,42 eurot selgitusega: „KÜ Endla48/Tulika 27-7 X juuni 6 kuupi vee tarbimine“. Seega on

kostja tasunud nimetatud ajavahemikul AS-ile Tallinna Vesi kokku 66.,4 eurot (10,35 + 10,35

+ 10,35 + 12,42 + 10,35 + 12,42 = 66,24).

3.11. AS-i Tallinna Vesi ajavahemikul 01.01.2015-30.06.2015 esitatud arvete kohaselt oli

hageja igakuiselt vee eest tasumisega viivituses, kuna igal arvel on toodud välja maksetähtaja

ületanud võlg ning tasumata viivised. 06.04.2015 arvel on kajastatud ettemaks 10,35 eurot, mis

vastab kostja poolt 03.04.2015 AS-ile Tallinna Vesi märtsikuu tarbimise eest tasutud summale.

Hageja selgituse kohaselt ei esitanud kostja oma veearvesti näite. Kostja selgituse kohaselt ei

ole hageja temalt veearvesti näite küsinud. Kostja tasus vee tarbimise eest otse AS-ile Tallinna

Vesi, kuigi kostjal puudub vastav leping AS-iga Tallinna Vesi ning Endla tn 48 / Tulika tn 27

elamu veega varustamise leping on sõlmitud vaid hagejaga. Hageja hinnangul on kostja täitnud

2-18-17664

kohustuse mittekohaselt ehk vastuvõtmiseks õigustamata isikule ning VÕS § 100 kohaselt on

tegemist kohustuse rikkumisega.

3.12. Maakohtu hinnangul oli kostjal õigus tasuda vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest otse AS-

ile Tallinna Vesi. Arvestades asjaolu, et hageja oli järjepidevalt AS-ile Tallinna Vesi teenuse

osutamise eest tasumisega viivituses ning AS Tallinna Vesi on arvestanud kostja poolt otse

laekunud summasid hagejale arvete esitamisel vaidlusalusel perioodil 06.04.2015 arve, millelt

nähtub ettemaks 10.35 eurot, aga ka hiljem, siis on AS Tallinna Vesi kostja poolt talle teenuse

eest otse tasumise heaks kiitnud. Kostja teatas hagejale, et soovib sõlmida AS-iga Tallinna Vesi

eraldi lepingu, kuid hageja ei andnud selleks nõusolekut. Seega oli hageja kostja tegevusest

teadlik ning kiitis selle kaudselt heaks. Hageja ei esitanud AS-ile Tallinna Vesi vastuväiteid

arvetel kajastatud ettemaksu kohta. Kuna kostja poolt AS-ile Tallinna Vesi vaidlusalusel

ajavahemikul 01.01.2015–26.06.2015 tasutud summa on suurem kui hageja poolt nõutud

summa, siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja võlga vee- ja kanalisatsiooni

teenuse eest.

3.13. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja kostjale igakuiselt arveid esitanud, vaid on

saatnud arved e-postiga kord aastas terve aasta eest. Viimati saatis hageja arved ühe failina

2016. aastal. Seega on hageja viivistenõue alusetu. Maakohus leidis, et kuna hagejal on õigus

nõuda kostjalt majandamiskulusid kuni hageja sundlõpetamiseni 26.06.2015 ning kostja on

kinnitanud hageja esitatud arvete kättesaamist viimati 2016. aastal, siis puudub vajadus

selgitada välja arvete kättetoimetamise täpne aeg. Hageja ei ole esitanud viiviste väljamõistmise

nõuet.

3.14. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostjale ajavahemiku 01.01.2015–26.06.2015 eest

esitatud arved, mis sisaldavad remondifondi, laenu tagastuse, majahoidjateenuse,

raamatupidamise ja prügiveo kulusid, on põhjendatud. Põhjendatud ei ole sama perioodi eest

esitatud vee- ja kanalisatsiooni teenuse arved. Hageja esitatud majandamiskulude igakuised

arved ajavahemiku 01.01.2015–31.05.2015 olid 170,07 eurot. Sellest summast tuleb maha

arvestada vee- ja kanalisatsiooni tasu 10,38 eurot. Seega on põhjendatud majandamiskulud

ajavahemiku 01.01.2015–31.05.2015 eest 798,45 eurot ((170,07 eurot – 10,38 eurot)x5 =

798,45 eurot). Kuna hageja sundlõpetati 26.06.2015, on põhjendatud mõista kostjalt välja

10.07.2015 esitatud arvel näidatud majandamiskulud 2015. aasta juuni 26 päeva kohta.

10.07.2015 esitatud arve ajavahemiku 01.06.2015–31.06.2015 majandamiskulude eest on

170,07 eurot, millest tuleb maha arvestada vee- ja kanalisatsiooni kulud 10,38 eurot. Seega on

põhjendatud majandamiskulud ajavahemiku 01.06.2015–26.06.2015 eest 138,32 eurot

((170,07–10,38 eurot)\30 päevaga x 26 päeva = 138.32 eurot). Kokku on põhjendatud

majandamiskulud ajavahemiku 01.01.2015–26.06.2015 eest 936,77 eurot. Seega on hageja

nõue kostja vastu osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks ajavahemiku jaanuar 2015 (10.02.2015 arve, maksetähtajaga

28.02.2015) kuni november 2019 (10.11.2019 arve, maksetähtajaga 30.11.2019) eest välja

põhivõla 936,77 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hageja nõude rahuldamata.

3.15. Hageja põhivõla nõue oli kokku 11 149,45 eurot. Seega rahuldas maakohus hageja nõude

8% ulatuses, mistõttu maakohus jättis hageja menetluskulud 8% ulatuses kostja kanda ning

kostja menetluskulud 92% ulatuses hageja kanda. Maakohus ei määranud menetluskulusid

rahaliselt kindlaks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt

täiendavalt välja 10 212,68 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2-18-17664

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sundlõpetamise jõustumisega 26.06.2015 lõppes ka

hageja majandustegevus ning hageja ei oleks tohtinud elamu haldamist jätkata. See seisukoht

ei vasta MTÜS § 41 lg-te 1 ja 2 ja TsÜS § 26 lg 1 mõttele. Majandustegevuse lõpetamine ei ole

võimalik esimese likvideerimistoiminguna ehk majandustegevuse lõpetamise võimalused

sõltuvad apellandi kohustustest teenuste pakkujate ja krediidiasutuste ees. Põhjus, miks hageja

ei saa likvideerimismenetlust lõpetada on see, et hageja tasub graafiku alusel SEB Pank AS-ga

sõlmitud laenulepingust nr 20060 21877 tulenevat võlga.

Hagejal on lepingud kommunaalteenuste pakkujatega, näiteks Tallinna Vesi AS-ga, kes on

perioodil 01.03.2015 kuni 30.11.2019 väljastanud apellandile kasutatud teenuste eest arveid

(esitatud kohtule 05.05.2021 lisad 1-61). Leping Eesti Gaas AS-iga on AS-l Kragen, kui ühel

kaasomanikul.

Harju Maakohus ei ole kontrollinud, kas nõude õiguslikuks aluseks võib olla alusetu

rikastumine (VÕS § 1028 lg 1) või käsundita asjaajamine (VÕS 1018 lg 1).

Kostja väidetavalt teostatud maksed AS-ile Tallinna Vesi on õigus- ja seadusevastased ja

nendega ei ole kohustus õigustatud isikule täidetud. Majas on vaid üldised mõõtjad ning hagejal

ei olnud võimalust kostja tegelikku tarbimist kontrollida. Eesti Gaas AS ja AS Tallinna Vesi on

oma vastustes hagejale teavitanud, et arveldused toimuvad vaid ühe üldarvesti alusel ning

lepingu sõlminud isikuga.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kand.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega rahuldada hagi ja jaotada uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.

7. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on korteriühistu ja kas tema

nõudele kostja vastu tuleb kohaldada korteriühistuid reguleerivat seadust. TsÜS § 26 lg 2

sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse

kandmisest. TsÜS § 26 lg 2 järgi on juriidilise isiku asutamiskanne õigustloova tähendusega.

Kolleegiumi hinnangul on õigustloova tähendusega ka asutamiskandes märgitud juriidilise

isiku liik.

7.1. 27.06.1995 vastu võetud ja kuni 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 2 lg 1 sätestas,

et korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike

loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste

ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine. Viidatud sätte kohaselt saavad korteriühistu asutada üksnes korteriomanikud. Kui

korteriühistu asutavad korteriomanditeks jagamata kinnisasja kaasomanikud, ei kanta sellist

juriidilist isikut registrisse korteriühistuna. Kolleegium leiab, et kui seda siiski tehakse, tekib

juriidilisel isikul korteriühistu õigusvõime alates registrisse kandmisest vaatamata sellele, et

kõik KÜS § 2 lg 1 tingimused ei ole täidetud.

7.2. Hageja kanti mittetulundusühingute- ja sihtasutuste registrisse 11.10.2000 korteriühistuna.

Et hageja on korteriühistu, kes tegeles kinnisasja majandamisega, tuleb hageja nõue

2-18-17664

majandamiskulude saamiseks ajavahemikul 01.03.2015–30.11.2019 lahendada KÜS lg 151 lg

1 ja KrtS § 40 lg 1 ja lg 2 järgi.

8. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et majandamiskulusid saab hageja nõuda üksnes kuni

likvideerimisotsuse vastuvõtmiseni, s.o praegusel juhul kuni sundlõpetamist ette nägeva

kohtumääruse jõustumiseni 26.06.2015. KÜS ega MTÜS ei näe ette, et likvideerimismenetluse

alustamisel oleks korteriühistu õigusvõime piiratud. Kui likvideerimisel olev korteriühistu teeb

kulutusi või toiminguid kinnisasja majandamiseks, saab ta nõuda oma liikmetelt kulutuste

tasumist.

9. Hageja palub mõista kostjalt välja 11 149,45 eurot kommunaalteenuste võla katteks

ajavahemiku 01.03.2015 (10.02.2015 arve) kuni 30.11.2019 (10.11.2019 arve) eest.

Ajavahemikul 01.03.2015–31.12.2017 reguleeris majandamiskulude tasumist KÜS § 151 lg 1.

Ajavahemikul 01.01.2018–30.11.2019 reguleeris majandamiskulude tasumist KrtS § 40 lg 1 ja

lg 2.

9.1. KrtS § 40 lg 1 järgi korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui

see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 5 järgi,

kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava

kuni uue majanduskava kehtestamiseni.

9.2. Korteriühistuseaduses

reguleerib

vajalike

kulutustega

seonduvat

KÜS § 151 (majandamiskulud). KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse

tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava

elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise

tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas

ei sätestata teisiti. Seega tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige

majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi

korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga

ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi

või mitteeluruumi pindalaga. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas

sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude

liikmete vahel jagamiseks (RKTKo 25.11.2011, 3-2-1-28-11, p 11, RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-

53-10, p 14).

9.3. Hageja põhikirja p 19 alapunktist 6 tulenevalt on ühistu liige kohustatud tähtaegselt,

juhatuse poolt määratud kuupäevaks, tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste (mille

hulka kuuluvad prügiveo; elamu ja maatüki korrashoiu; üldelektri; kütte-, vee-, kanalisatsiooni-

ja elektriavariide likvideerimise; televisiooni vastuvõtusüsteemide hoolduse- ja remondikulud;

eraldised reservfondi, võetud laenude tagasimaksed, töötasud jm ühistu tegevusega seotud

teenused ning kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid, kusjuures sihtotstarbeliste maksete

suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omanduses oleva korteri (korteriomandi

reaalosa) üldpinna osast maja kõigi korterite kogupinnas (korteriomandite reaalosade summas).

9.4. Hageja põhikirja p 19 alapunkti 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt,

juhatuse poolt määratud kuupäevaks ja korras elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu ühistu

liikme poolt kasutatavate kommunaalteenuste (vesi, küttesoojus ja soojus sooja vee

2-18-17664

valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid, kusjuures maksete suuruse kindlaksmääramisel

lähtutakse mh järgmisest põhimõttest: a) külma vee eest tasu arvestamisel – korterites, kus on

paigaldatud veemõõtja – vastavalt veemõõtja näidule.

9.5. Hageja põhikirja p 19 alapunkt 8 sätestab, et ühistu liikmed kohustuvad tasuma

ühekordseid

makseid

elamu

mõtteliste

osade

säilimise

tagamiseks

hädavajalike

edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt määratud suuruses ja korras. Hageja

põhikirja p 19 alapunktist 9 tuleneb, et ühistu liige on kohustatud maksma ühistu poolt osutatud,

ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt

määratud suuruses ja korras.

9.6. Hageja esitas kostjale ajavahemiku 01.03.2015–30.11.2019 eest arved, mis on lisatud

hageja 24.11.2021 menetlusdokumendile. Arved on kokku võetud koondis (09.12.2021

menetlusdokumendi lisa 1).

9.7. Eelnevalt nimetatud arvetel on eraldi kululiikidena välja toodud remondifond, laenu

tagastus, majahoidjateenus, raamatupidamine, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, gaas ja

üldelekter. Perioodi 01.01.2015–30.06.2015 eest esitatud arvetel on märgitud gaasi ja üldelektri

summaks 0 eurot, mis tähendab, et hageja ei ole nõudnud kostjalt nimetatud perioodil gaasi ja

üldelektri eest tasumist. Perioodil 10.12.2018–10.11.2019 esitatud arvetel on laenu tagastus

märgitud summaks 0 eurot.

10. Valdav osa majandamiskuludest on kindlaks määratud hageja 12.03.2003 üldkoosoleku

protokollis ning remondifond teistkordselt 28.05.2006 üldkoosoleku protokollis. Haginõude

perioodil täiendavaid koosolekuid toimunud ei ole ning kuluridadel märgitud igakuised

summad haginõude aluseks oleva ajavahemiku lõikes ei muutunud. Maakohus tuvastas, et

12.03.2003 ja 28.05.2006 üldkoosoleku otsused on kehtivad ning kolleegium nõustub selles

osas maakohtu põhjendustega.

10.1. Apellatsioonimenetluse selgitas kostja, et KÜS ja KrtS kohaldamisel tuleb välja selgitada

majandamiskulude tariife kehtestavate otsuste õiguspärasus. Samas ei vaidlustanud kostja

maakohtumenetluses 12.03.2003 ja 28.05.2006 üldkoosoleku otsuste õiguspärasust ega toonud

esile, millised otsuse kehtivuse eeldused on tema arvates täitmata. Maakohtule on esitatud

üldkoosoleku protokoll (dtl 150) ja registreerimisleht (dtl 151), millest nähtub, et 2003. aasta

koosolekul osales 90% ühistu liikmetest ning kõik otsused võeti vastu ühehäälselt. Kuna kostja

ei ole esile toonud, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei võta kolleegium selles

osas seisukohta.

10.2. Hageja 12.03.2003 üldkoosoleku protokollist nähtub remondifondi makse suuruse 15

krooni/m2, majahoidjateenuse tasu 6,35 krooni/ m2, raamatupidamisteenuse tasu 2,50 krooni/

m2kinnitamine ning muru niitmise ja lumekoristuse tasu kogumine sihtotstarbeliselt (I kd tl

112–112 pöördel). Hageja 28.05.2006. a üldkoosoleku protokollist nähtub remondifondi makse

suuruse15 krooni/ m2kinnitamine (I kd tl 24–24 pöördel).

10.3. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt on hageja arvestanud ruutmeetripõhiseid kulusid,

lähtudes kostja valduses olevate ruumide kasulikust pinnast 74,94 m2ning kostja ei ole selle

osas vastuväiteid esitanud. Hageja on arvestanud remondifondi makse suuruseks 0,959 eurot/

m2, mis vastab konverteerituna kroonidest eurodeks 28.05.2006 üldkoosolekul kokku lepitud

summale 15 krooni/ m2. Hageja on arvestanud majahoidja teenust hinnaga 0,405 eurot/ m2, mis

vastab konverteerituna kroonidest eurodeks 12.03.2003 üldkoosolekul kokku lepitud summale

6,35 krooni/ m2. Hageja on arvestanud raamatupidamise teenust hinnaga 0,1 eurot/ m2, mis on

väiksem 12.03.2003 üldkoosolekul kokku lepitud summast 2,50 krooni/ m2.

11. Hageja ja AS-i SEB Pank vahel 29.09.2006 sõlmitud laenulepingu kohaselt sai hageja laenu

57600.00 eurot). Harju Maakohus kinnitas 22.04.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-42150

2-18-17664

hageja ja AS-i SEB Pank kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma AS-ile SEB

Pank igakuiselt minimaalselt 400 eurot kuus. Maakohus tuvastas õigesti, et laenukulu oli

korteriühistu majandamiskulu ning kostja oli kohustatud selle eest tasuma. Kolleegium nõustub

selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

12. Hageja on arvestanud tasu prügiveo eest ruutmeetri põhiselt prügiveo teenuse igakuise

maksumuse summas 14,98 eurot alusel, jagades igakuise prügiveo summa elamu kasuliku

pinnaga ning korrutades kostja valduses olevate ruumide kasuliku pinnaga (14,98 eurot ÷

554,813 m2× 74,94 m2= 2,02 eurot), mis vastab hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgitud

summale prügiveo eest. Hageja on esitanud eelneva tõendamiseks ka Eesti Keskkonnateenused

AS-i 31.05.2015 hagejale esitatud arve summas 14,98 eurot (I kd tl 114).

12.1. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tegelikkuses majahoidja teenust

ega prügiveo teenust osutanud. Maakohus tuvastas, et kostja vastuväide on põhjendamatu ning

kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu hinnanguga ega korda maakohtu argumente

(TsMS § 654 lg 6).

13. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal oli õigus tasuda vee ja

kanalisatsiooni eest otse AS-ile Tallinna Vesi. Isegi kui AS Tallinna Vesi on arvestanud kostja

poolt otse laekunud raha hagejale arvete esitamisel (06.04.2015 arve), ei ole see kohustuse

täitmise seisukohast asjakohane. KÜS § 151 lg 1 järgi esitatava majandamiskulu nõude

võlausaldaja on korteriühistu, mitte teenusepakkuja.

13.1. VÕS § 79 lg 1 järgi loetakse kohustus täidetuks üksnes siis, kui selle kiidab heaks

korteriühistu. Maakohtu arutluskäiku (otsuse lk 9) võib mõista selliselt, et maakohtu arvates

kiitis hageja kohustuse täitmise teenusepakkujale heaks kaudse tahteavaldusega (TsÜS § 68 lg

3), kuna ei ole esitanud vastuväiteid AS-ile Tallinna Vesi arvetel kajastatud ettemaksu osas ega

ise teenuse eest õigeaegselt tasunud. Kolleegium sellise arusaamaga ei nõustu. Heakskiit VÕS

§ 79 lg 1 mõttes tuleb avaldada kohustatud isikule ehk kostjale. Hageja ei avaldanud kordagi

kostjale, et nõustub otse teenusepakkujale maksmisega, vaid esitas järjepidevalt kostjale vee-

ja kanalisatsiooniteenuse eest arveid.

13.2. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses vastuväiteid vee- ja kanalisatsiooniteenuse

arvestusmetoodikale ega teenuse tarbimisele, vaid vaidlustas nõude üksnes põhjusel, et ta tasus

teenuse eest otse teenusepakkujale. Seega lähtub kolleegium, et ühistu kasutatud

arvestusmetoodika on õige ning leiab, et majandamiskulu nõue on selles osas põhjendatud. Kui

kostja on tasunud makseid otse Tallinna Vesi AS-le, tuleb tal tasutud maksete küsimus

lahendada iseseisvalt maksete saajaga.

14. Kolleegium leiab, et hageja nõue gaasi vahendamise teenuse eest on põhjendatud. Hageja

tõi esile, et leping terve maja gaasiga varustamiseks Eesti Gaas AS-iga on AS-l Kragen, kui

ühel kaasomanikul ning hageja ja AS Kragen kokkuleppe kohaselt pidi gaasi eest tasuma hageja

ning nõudma kulu sisse korteriomanikelt vastavalt kasutatava pinna pindalale. Hageja

05.05.2021 menetlusdokumendi lisad 5–55 Eesti Gaas AS arved gaasi tasumise kohta

tõendavad, et hageja on Eesti Gaas AS-ilt saanud üldise arvesti näidu alusel arved, mille kulu

hageja on kaasomanike vahel jaotanud. Korteriühistu liikme kohustust tasuda KÜS § 151 lg 1

järgi elamu kütmiseks kasutatava gaasi eest ei mõjuta see, et ühistu ei osta gaasi otse

gaasimüüjalt, vaid teeb seda läbi vahendaja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Maa– ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt,

2-18-17664

siis määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p

21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt