3-22-1213/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1213

Haldusasi

X kaebus Kohila Gümnaasiumis toimunud matemaatika

kirjaliku riigieksami protokolli tühistamiseks osas,

millega kõrvaldati kaebaja eksamilt, ning Haridus- ja

Noorteameti 31.05.2022 otsuse nr 4.1-8/22/1841-2

tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindaja

MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Haridus- ja Noorteameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Haridus- ja Noorteameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1213

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika riigieksamil eemaldati pärast

esimese osa lõppu X (kaebaja). X esitas 21.05.2022 vaide enda kõrvaldamisele 20.05.2022

toimunud matemaatika riigieksamilt ning esitas samas ka avalduse lisaeksamil osalemiseks.

2. Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno) jättis 31.05.2022 otsusega nr 4.1-8/22/1841-2

vaide ja matemaatika riigieksami lisaeksamile lubamise taotluse rahuldamata (dtl 5–7). Otsuse

põhjenduste kohaselt eemaldati kaebaja eksamilt pärast eksami esimese osa lõppu, sest

eksamikomisjon oli märganud, et kaebaja käel on nutikell ning selle automaatselt vahetuvate

taustapiltide seas olid fotod matemaatika valemitest.

Haridus- ja teadusminister on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 31 lg 2 alusel

kehtestanud 15.12.2015 määruse nr 54 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi

lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja

säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja

riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” (määrus nr 54). Määruse nr 54 § 33

lg 10 p 1 (redaktsioon, mis kehtis kuni 14.05.2023) sätestas, et riigieksamilt kõrvaldatakse

eksaminand sh siis, kui ta on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendi. Riigieksamilt

kõrvaldatud eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga (§ 33 lg 11). PGS § 31 lg 21 alusel

korraldab riigieksamite läbiviimist Harno. Harno koostatud juhendis “Riigieksamite

läbiviimine. Juhised riigieksamite läbiviimiseks eksamikomisjonile” (lk 4) rõhutatakse, et

eksamil mittevajalikud esemed (üleriided, kotid, sülearvutid, (nuti)kellad, mobiiltelefonid,

kõrvaklapid jm tehnilised vahendid ning õppematerjalid) hoiustatakse väljaspool eksamiruumi

või eksamiruumis selleks ettenähtud kohas. Keelatud on mittevajalike esemete hoidmine

eksaminandi laual, laua all, toolil või eksaminandi vahetus läheduses. Kohila Gümnaasiumi

matemaatika riigieksami komisjon on 25.05.2022 seletuskirjas välja toonud, et rõhutas nutikella

eksamile kaasa võtmise keeldu mitmel korral.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse eksamilt kõrvaldamise otsuse, vaideotsuse ning

lisaeksamile mittelubamise otsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse

taotluse, milles palus lubada tal sooritada lisaeksam 03.06.2022.

Kaebaja hinnangul ei selgu määruse nr 54 § 33 lg 10 punktist 1, mida tähendab mittelubatud

abivahend. Kaebajal ei olnud nutikell eksamil käe peal teadlikult eesmärgiga kasutada seda

mittelubatud abivahendina. Kaebaja ei kasutanud nutikella ja ta näitas välisvaatlejale ajalugu,

mis kinnitas, et kaebaja ei kasutanud keelatud infot galerii ega rakenduste kaudu.

Kaebaja hilines ja jõudis eksamiruumi siis, kui ta nimi öeldi. Kaebaja ei kuulnud, kas ja mida

eksamikomisjon selgitas (nuti)kellade kohta enne eksami algust. Kaebaja ID-kaarti ei küsitud

ning kaebajat ei kontrollitud ega palutud kaebajal nutikell ära võtta. Enne eksamit käidi kaebaja

laua juures ja kontrolliti, ega pole spikrit kalkulaatoril. Kaebajal paluti kell ära võtta ja jätta

aulasse vaheajal. Eksamilt eemaldamisest teatati kaebajale umbes kümme minutit enne vaheaja

lõppu. Põhjenduseks toodi, et tema kellast leiti fotod valemitega lehest. Nutikella galeriis oli

kaks pilti valemitest – üks tehtud 05.10.2021 ning teine 16.03.2022. Need kaks fotot olid 317

pildi hulgas, mis on kaebaja lemmikute kaustas ja automaatselt kella sünkroonitud. Valemite

pildid olid kaebajal telefonis sellepärast, et ta kasutas neid õppimiseks. Fotode lemmikuks

märkimise mõte on, et lemmikute kaustast leiab kiiremini kindla foto üles. Lemmikud pildid

vahelduvad nutitelefonil suvalises järjekorras. Eksamikomisjon oleks märganud, kui kaebaja

oleks püüdnud kellast taustapilte taga ajada ja neid detailselt uurida. Kui kell oli pikkade

varrukate all, siis poleks saanud sealt midagi näha.

Kaebaja ei saanud viibida nutikella läbivaatuse juures. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas

pääses komisjon kaebaja eemaloleku ajal ligi mainitud kahele pildile. Kui kell on käelt võetud,

3-22-1213

3(11)

siis läheb see lukku paari sekundiga nii, et taustapilti enam ei näe (tulevad ette numbrid PIN-

koodi sisestamiseks) ja umbes seitsme sekundiga täiesti tumedaks. Lemmikud pildid

vahelduvad suvalises korras.

Kaebaja on kõrgel tasemel treeniv Eesti koondislane ning kannab seda nutikella kogu aeg. Kell

on aktiivse ekraaniga. Komisjon oleks pidanud veenduma, et kõik eksaminandid nutikella

kandmise keelust aru said. Kaebaja klassiõde kandis samuti nutikella.

Harno otsuses viidatud eksamikomisjonile antud juhendis1 leitakse, et nutikellad on

mittevajalikud. Sellest, et ese on mittevajalik, ei tulene, et tegemist on mittelubatud

abivahendiga,

mis

annab

aluse

eksamilt

kõrvaldamiseks.

Juhend

on

koostatud

eksamikomisjonile ning kaebaja ei olnud kursis, milliste esemete kohta eksamikomisjonile

suunised on antud. Komisjon on see, kes peab tagama, et keelatud asju laudadel ja

eksaminandide juures ei oleks.

Kaebajas tekitab segadust see, et talle anti esmalt kinnitus, et kõik on korras, kuid siis uuriti

kella sisu uuesti, kui teda ennast enam polnud aulas ning seejärel eemaldati kaebaja eksamilt.

Ilmselt loeti enne eksamit ette 2022. a matemaatika eksami läbiviimise juhend. Seal on punktis

9.7 nutikella kasutamise keeld ja info, et seda ei või olla läheduses. Punktis 9.13 hoiatatakse, et

keelatud abi kasutamisel kõrvaldatakse eksaminand eksamilt. Kaebaja hinnangul ei toimunud

hoiatamist, et kõrvaldatakse ka nutikella olemasolu eest.

4. Harno vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et eksaminandid lubati aulasse nimekirja alusel ning õppealajuhataja palus

korduvalt käelt võtta ära nutikellad. Eksamit alustati kell 10.00. Eksamikomisjoni esimees KS

tutvustas eksamitöödega kaasas olnud matemaatika riigieksami läbiviimise juhendit (dtl 92–

94), mille punkt 9.7 kohaselt on eksaminandidel keelatud eksamiruumis viibides kasutada süle-

ja tahvelarvuteid, mobiiltelefone, nutikelli, kõrvaklappe jm tehnilisi vahendeid. Need esemed

ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses. Tööd vastu

võttes märkas välisvaatleja kaebaja käel aktiivse ekraaniga Apple´i nutikella. Kaebajal paluti

kahe eksamiosa vahelisel ajal eksami ruumi tagasi tulla ja nutikella käe pealt ära võtta ning

näidata selles sisalduvat infot. Kaebaja kutsus eksamiruumi tagasi eksamikomisjoni liige S.

Luuk. Kaebaja võttis kella käelt ja väitis, et kellas ei ole messengeri ega muud keelatud infot.

Kaebaja korraldatud näitamise käigus välisvaatleja lubamatut infot ei tuvastanud, kuid avaldas

arvamust, et ta nägi, kui kella displei läks aktiivseks ja seal peal oli mingi pikk kiri, nagu link.

Kaebajal paluti kell jätta klaveri peale. Üks eksamikomisjoni liikmetest märkas, et kaebaja kella

taustapildid vahelduvad ja osaliselt on nendeks ka valemite lehed. Seadet sai aktiveerida vaid

põgusa puudutusega/raputusega, valemilehtede pildid vaheldusid muude piltidega. Komisjoni

liikmed märkas vähemalt kahte valemite lehte, millest ühest on lisatud foto, teine oli seotud

sirge võrrandi teemaga. Eksamikomisjoni esimees KS võttis kell 12.40 telefoni teel ühendust

Harno esindajaga. Pärast konsulteerimist võttis eksamikomisjon vastu otsuse, et kaebaja tuleb

eksamilt kõrvaldada.

Eksamikomisjoni seletuskirja kohaselt kandis kaebaja nutikella kogu I osa eksamitöö tegemise

ajal pikkade varrukatega riietuse all. Määruse nr 54 § 33 lõike 10 p 1 kohaselt kõrvaldab

riigieksami komisjoni liige või riigieksami välisvaatleja eksaminandi riigieksamilt, kui

eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha

või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid.

1 Riigieksamite läbiviimine. Juhised riigieksamite läbiviimiseks eksamiskomisjonile. Haridus- ja noorteamet.

Kättesaadav

veebis:

https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Juhend-riigieksamite-

l%C3%A4biviimiseks-eksamikomisjonile.pdf

3-22-1213

4(11)

Puudub alus eeldada, et matemaatika riigieksamikomisjon oleks jätnud eksamilt kõrvaldamise

alused tutvustamata. Eksamikomisjoni hinnangul istusid õpilased rahulikult oma kohal ja

kuulasid (v.a üks õpilane, kes hilines). Kaebaja selgitus tunnistab, et nutikella osas korraldus

anti.

Riigieksamikomisjon on rakendanud kaebaja suhtes määruse nr 54 § 33 lõike 10 punkti 1 osas,

mis näeb ette eksaminandi kõrvaldamise, kui eksaminand on kaasa võtnud mittelubatud

abivahendi.

Vastutus eksamil eksaminandile kuuluvate keelatud esemete hoidmisel või jätmisel enda

vahetusse lähedusse langeb komisjonilt eksaminandile alates sellest, kui komisjon on enne

eksami sooritamise alustamist tutvustanud määruse nr 54 § 31 lõikes 4 nimetatut. Keelatud

asjadest loobumine on eelkõige eksaminandi enda vastutada.

Kaebaja kinnitab, et käelt võetud kella ei saanud kasutada ilma PIN-koodi sisestamata.

Eksamikomisjoni liikmed ei uurinud kella viisil, et oleks sisestanud koodi, vaid kella

liigutamisel kell aktiviseerus ja pildid hakkasid vahelduma. Järelikult on kella funktsionaalsust

võimalik muuta nii, et kellas sisalduva info kasutamine on lihtsustatud. Samale järeldusele

viitab ka kaebaja selgitus, et ta kasutas kella õppimise vahendina.

Määruse nr 54 § 33 lõike 10 punkt 1 ei eelda, et eksamilt eemaldamise aluseks on mittelubatud

abivahendit kasutamine või kavatsus seda teha, mittelubatud abivahendi kaasavõtmisest

eksamile piisab eksaminandi kõrvaldamiseks eksamilt.

Määruse nr 54 kohaselt puudub riigieksamikomisjonil kaalutlusõigus. Seega ei oma tähtsust,

kas kaebaja kasutas nutikella eksamitööks, kas kaebaja varjas abivahendit, või et teda enne

eksamilt kõrvaldamist ära ei kuulatud.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.11.2022 otsusega kaebuse, tühistas Kohila

Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokoll osas, millega

kõrvaldati kaebaja eksamilt, ning Harno 31.05.2022 otsuse nr 4.1-8/22/1841-2 ning mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu

40 eurot.

Halduskohtu põhjenduste kohaselt tuleneb eksami olemusest, et eksami tegemiseks on

vajalikud ka töövahendid. Töövahendeid reguleerib mh eksami korra § 33 lg 9 (must või sinine

tindi- või pastapliiats). Matemaatika riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt on töövahendiks

ka harilik või värvipliiats; joonlaud, sirkel, mall ja mitteprogrammeeritav taskuarvuti (p-d 9.8

ja 9.9). Töövahendi kasutamise korra rikkumine, nt hariliku pliiatsiga kirjutamine,

korrektuurvahendite kasutamine, ei too määruse ega korra kohaselt kaasa eksamilt

kõrvaldamist, küll aga võib tingida vastuse 0 punktiga hindamise (määruse § 33 lg 9). Nutikell

ei ole töövahend, kuid mistahes ebavajaliku/ebakohase eseme olemasolu ei too kaasa eksamilt

kõrvaldamist. Näiteks ID-kaardi olemasolu eest laual või õppuri taskus riigieksamilt

kõrvaldamine on küsitav. Arvestades sama määruse § 5 lg 1 p-s 8 ja § 16 lg 1 p-s 7 sätestatut

on abivahendiks õigekeelsussõnaraamat, keele reeglid, abivalemid – eeldusel, et need on

eksamil lubatud. Abivahend on seega teave/info ja selle teabe kandja, mis aitab eksaminandil

eksamit sooritada. Lubamatuks abivahendiks võivad muutuda eksaminandi lähedal olevad ka

muu eesmärgiga esemed, kui sellele on lisatud abistav info. Nii võib eksaminandi riigieksamilt

kõrvaldada abistavat teavet sisaldava passi, hariliku pliiatsi või malli olemasolu eest määruse §

33 lg 10 p 1 alusel, sh kui see ese ilma abiinfota oleks vajalik või lubatud. Nutiseade ei ole

abivahend, s.o vaikimisi ei saa eeldada, et see sisaldab abistavat teavet. Vaidlusalused korrad

sätestavad, et eksamilt kõrvaldatakse nutiseadme kasutamise, mitte selle olemasolu eest, kui

kasutamine ei ole tõendatud. Nutiseadme olemasolu eest eksaminandi läheduses pole võimalik

eksaminandi riigieksamilt kõrvaldada. Määruse nr 54 § 31 lg 4 p 3 alusel hoiatatakse

3-22-1213

5(11)

eksaminande eksamilt kõrvaldamise eest siis, kui eksaminand kasutab mobiiltelefoni või muud

sidevahendit. Toodud hoiatust või tagajärge ei ole lubatud eksaminandi kahjuks laiendada.

Kaebaja nutikellas mittelubatud abivahendi olemasolu tuvastas komisjon pärast kella

hoiustamist, ilma kaebaja juuresolekuta. Nutiseadme läbivaatuseks võib pidada seda, kui selle

ekraani korduvalt katsutakse või kella liigutatakse/raputatakse, et ekraan aktiveerida ning saada

nii juurdepääs kella võimalikule muutuvale esiekraanile. Riigikohus on 14.11.2019 otsuses nr

3-16-2497 leidnud, et kui tõend on saadud põhiõiguse rikkumisega, peab kohus tõendi

vastuvõtmist kaaludes hindama riive intensiivsust ning tõendi vastu võtmata jätmise mõju

tõendi esitaja õigustele. Vallasasja läbivaatuse reeglid on sätestatud KorSis, millele PGS ei

viita. PGS sätestab, et kui seaduses nimetatud keelatud esemed võivad olla õpilase valduses,

võib vaadata õpilase asju läbi. Läbivaatuse eelduseks on õpilase teavitamine, vabatahtliku

ettenäitamise võimaldamine ning ka veendumus, et kontrollimata jätmisel ei ole võimalik

kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või

võõrale asjale. Kella läbivaatamisel PGS-i nõudeid ei järgitud. Arvestades PGS-s seatud selgeid

piire õpilaste vallasasjade läbivaatamisele, on tegemist tõsise riivega. Tõend on praeguses asjas

keskne ja sisuliselt ainus, mis tõendab vastustaja väidetavat asjaolu – lubamatu abivahendi

kasutamist. Tõendi vastuvõtmisel on oluline riive kaebaja õigustele (riigieksami tegemine 1

aasta hiljem). Ka siis, kui lähtuda, et valemilehte oli võimalik kasutada ülesande 4 lahendamisel

(dtl 90), on tegemist laialdase, üldkasutatud lahenduskäiguga ning kaebaja ei ole täpselt sellisel

kujul ruutvõrrandi lahenduskäiku kasutanud (dtl 24). Seega ei ole võimalik järeldada lubamatu

abivahendi kasutamist ka eksamitöö enda pinnalt. Eksamite läbiviimise ausus on oluline

väärtus, kuid selle väärtuse riivet ei ole ka tagajärjena tõendatud. Seetõttu kaalub kaebaja

õiguste riive üles vastustaja kaitstava avaliku huvi. Seetõttu on pilt kaebaja nutikella sisust

lubamatu tõend nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses. Teisest valemilehest pilti ei

tehtud ja kirjeldus selle sisu kohta puudub. Seetõttu oli kaebaja riigieksamilt kõrvaldamine

õigusvastane.

Eelneva tõttu oli õigusvastane ka kaebaja lisaeksamile lubamata jätmine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Harno esitas Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Vastustaja palub Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus

rahuldamata.

Vastustaja hinnangul pole halduskohus arvestanud vastustaja esile toodud faktiliste

asjaoludega, on jätnud tähelepanuta ameti esitatud selgitused ning sisustanud määruse nr 54

sätteid vääralt.

Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja on kohustatud kõrvaldama

eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand on võtnud eksamile kaasa mittelubatud

abivahendeid (määruse 54 § 33 lg 10 p 1). Eksamile lubatud abivahendid määratletakse määruse

54 § 33 lg 6 kohaselt asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis. 2022. a matemaatika

riigieksami läbiviimisjuhendi (edaspidi läbiviimisjuhend) kohaselt võis eksaminand võtta

eksamile kaasa isikliku taskuarvuti (p 9.8). Kuigi peale isikliku taskuarvuti on kõik muud

abivahendid keelatud, on läbiviimisjuhendis soovitud eraldi välja tuua, et abivahendid – tabelid,

õpikud, käsiraamatud, valemite kogumikud jm lisamaterjalid (p 9.6) ning süle- ja tahvelarvutid,

mobiiltelefonid, nutikellad, kõrvaklapid jm tehnilisi vahendid (p 9.7) – on mittelubatud.

Mittelubatavus on sõnastatud läbi eelpool nimetatud abivahendite kasutamise keelamise.

Läbiviimisjuhendi p 9.7 teine lause täpsustab, mida loetakse süle- ja tahvelarvuti,

mobiiltelefoni, nutikella, kõrvaklapi jm tehnilise vahendi kasutamiseks – nimetatud esemed ei

tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses.

3-22-1213

6(11)

Ei saa eeldada riigieksamikomisjoni liikme või välisvaatleja pahausksust või asjaolude

tõlgendamist eksaminandi kahjuks, kui komisjoni liige või välisvaatleja on kindlaks teinud, et

eksaminand on eksamile tulnud mittelubatud abivahendiga. Sõltumata sellest, mitmendat korda

eksaminand sooritab eksamit, kohaldub eksami sooritamiseks samased eeskirjad ning eeldus,

et riigieksami korraldus ja hindamine on aus ja õiglane. Õpilaselt ei saa võtta vastutust oma

tegevuse eest.

Kohus on mõiste „abivahend“ sisustamisel lähtunud asjakohatutest sätetest. Ekslik on kohtu

viide määruse 54 § 5 lg 1 p-le 8 ja § 16 lg 1 p-le 7, kuna need ei reguleeri riigieksamiga

seonduvat.

Abivahendiks võib osutuda ka ese, mis ei sisalda teavet/infot, kuid mille kaudu on võimalik

seda teavet/infot edastada või võimaldab sellisele teabele/infole ligipääsu. Vastustaja ei nõustu

kohtu seisukohaga, et nutiseade ei ole oma olemuselt abivahend. Ka ei nõustu vastustaja kohtu

arvamusega, et nutikella kasutamine võrdub ainult nutikella funktsioonide fikseeritud

kasutamisega, s.o sellega, et kaebaja kasutas kellas sisalduvat teavet/infot matemaatika eksami

sooritamiseks. See seisukoht viiks olukorrani, kus iga eksaminandi juures peaks viibima kogu

eksami ajal riigieksamikomisjoni liige.

Riigieksamikomisjonil ei pea olema riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigust, sest asjade

läbivaatus KorS mõttes ei ole eksami sooritamisel nutikella kasutamise tuvastamisel vajalik ega

proportsionaalne. Praeguses asjas ei olnud tegemist tõendi saamiseks nutiseadme läbivaatusega.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, mis puudutab lisaeksamile lubamata jätmise

õiguspärasust. Määruse 54 § 36 lõige 2 sätestab, et õpilane, kes ei sooritanud riigieksamit

haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, saab riigieksami sooritada lisaeksami ajal. Säte

reguleerib olukorda, kus eksaminand ei saanud eksamit sooritada. Eksamilt kõrvaldamise puhul

loetakse eksam sooritatuks ning sooritus hinnatakse 0 punktiga.

7. Kaebaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Määruse 54 § 33 lõikes 5 nimetatakse mittevajalikke asju ja lõikes 6 lubatud abivahendeid.

Matemaatika eksami läbiviimise juhendi punktist 9.8 võib tuletada, et seal mõeldakse lubatud

abivahendina taskuarvutit. Eelnev ei tähenda, et kõik muud esemed peale taskuarvuti on

mittelubatud abivahendid, mis annavad aluse kõrvaldamiseks.

Vastustaja väide, mille kohaselt juhendi p 9.7 täpsustab tehnilise vahendi kasutamise mõistet,

on uudne. Põhjenduste muutmine näitab, et mõisted pole vastustajale selged. Kasutamine

eeldab aktiivset tegevust ja eksami kontekstis seda, et kaebaja oleks kasutanud nutikella kui

abivahendit eksami sooritamiseks, kuid seda pole olnud ning keegi ei väida seda.

Keelud ja hoiatused on määruses nr 54 ja riigieksami läbiviimise juhendis vastuolulised. Seega

ei saanud eksamilt kõrvaldamise tagajärg olla selge olukorras, kus hoiatati kõrvaldamise eest

keelatud vahendite kasutamisel. Juhendis hoiatati vahendi kasutamise eest ja puudus selge

hoiatus, mis vastaks määruse 54 § 33 lõige 1 punktile 10. Näiteks KK ei tundnud end reegleid

rikkununa ning teda ei kõrvaldatud põhjusel, et ta kasutas kella kellaaja vaatamiseks.

Vastustaja käsitus, nagu nutikella ei vaadatud läbi, vaid tegemist oli olukorra kirjeldusega, on

väär ega tugine tuvastatud asjaoludele. Kuigi vastustaja sõnul puudus komisjonil läbivaatamise

õigus ja vajadus, siis ometi seda ebaseaduslikult tehti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebus alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi.

3-22-1213

7(11)

9. PGS § 31 lg 2 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama gümnaasiumi

lõpueksamite (sh riigieksamite) ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise,

hindamise ja säilitamise tingimused ja korra. Muu hulgas selle volitusnormi alusel on

kehtestatud haridus- ja teadusministri 15.12.2015 määrus nr 54. Riigieksamite läbiviimist

reguleerib määruse nr 54 4. peatükk (§-d 26–40).

PGS ja määruse alusel on Harno koostanud riigieksamite üldise läbiviimise juhised

eksamikomisjonile2 ning matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 92–94).

Asjas on keskseks küsimuseks, kuidas tõlgendada määruse nr 54 § 33 lg 10 p-i 1 ja kas

praegusel juhul olid täidetud eeldused selleks, et kõrvaldada kaebaja matemaatika riigieksamilt.

Määruse § 33 lg 10 p 1 eksami ajal kehtinud redaktsioon nägi ette, et riigieksamikomisjoni liige

või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi riigieksamilt, kui eksaminand kasutab

riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa

või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid. Riigieksamilt kõrvaldatud

eksaminandi eksamitööd hinnatakse 0 punktiga (määruse nr 54 § 33 lg 11).

10. Kaebaja arvates ei selgu määrusest, mis on mittelubatud abivahend. Halduskohtu hinnangul

sätestavad vaidlusalused korrad, et eksamilt kõrvaldatakse vaid nutiseadme kasutamise, mitte

selle olemasolu eest, kui kasutamine ei ole tõendatud. Ringkonnakohus halduskohtu sellise

järeldusega ei nõustu.

Määruse § 33 kehtestab riigieksamite läbiviimise üldise korra. Määruse seletuskirja3 kohaselt

näevad määrus ja selle alusel kehtestatud korrad ette kindlad esemed ja vahendid, mis on

lubatud riigieksamile kaasa võtta. Määruse § 33 lg 10 eesmärk on näha ette tagajärg (eksamilt

kõrvaldamine) ning komisjoni pädevus olukorras, kus eksaminand on võtnud eksamile kaasa

mittelubatavaid esemeid või vahendeid. Seletuskirja kohaselt ei eelda eksaminandi

kõrvaldamine mittelubatud esemete või vahendite kasutamist või kasutamise tõendamist. Piisab

asjaolust, et eksaminand on mittelubatud esemed või vahendid kaasa võtnud. Sellist sisu toetab

ka § 33 lg 10 p 1 sõnastus. Säte ei näe ette komisjonile kaalutlusõigust.

Määruse § 31 näeb ette riigieksamikomisjoni mõiste, moodustamise korra ja ülesanded. Muu

hulgas on riigieksamikomisjoni ülesanne jälgida, et eksaminand kasutaks ainult määruses ja

asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimisjuhendis lubatud töövahendeid (määruse § 31 lg 6 p

2). See säte toetab seletuskirjas märgitut, et määrusega nähakse ette, millised esemed ja

vahendid võib eksaminand eksamile kaasa võtta.

Määruse nr 54 § 33 lg 5 sätestab, et eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami

sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed

isikliku hügieeni tarbed, eksamile põhjendatult kohane söök ja jook. Määruse §-dest 31 ja 33

tuleneb seega, et määruse tõlgendamisel tuleb lugeda keelatud esemeteks kõik need esemed või

vahendid, mis ei ole eksami sooritamiseks vahetult vajalikud või selgesõnaliselt lubatud.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka põhjus, miks peaks eksaminand võtma eksamile kaasa

esemed, mis ei ole eksami sooritamiseks mõistlikult vajalikud (määruse nr 54 § 33 lg 5). Õige

on apellandi seisukoht, et halduskohtu viide määruse § 5 lg 1 p-le 8 ja § 16 lg 1 p-le 7 ei ole

asjakohane, kuna need ei reguleeri riigieksamiga seonduvat. On ootuspärane, et nt eesti keele

riigieksamil võib lubatud abivahendite loetelu olla teistsugune kui matemaatika riigieksamil.

Määruse § 33 lg 5 ja § 33 lg 10 p-i 1 mõtet see ei mõjuta.

https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Juhend-riigieksamite-l%C3%A4biviimiseks-

eksamikomisjonile.pdf

3 Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse nr 59 “Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite

ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli

lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” eelnõu juurde.

3-22-1213

8(11)

Kaebaja etteheide, et määrusest nr 54 ei selgu, millised esemed on keelatud, ei ole põhjendatud.

Õigustloov akt peab paratamatult olema teatava üldistusastmega ega saa praegusel juhul

loetleda kõiki võimalikke esemeid või vahendeid, mis on keelatud.

Määruse nr 54 § 33 lg 9 sätestab, et eksaminandil tuleb eksamitöö sooritamisel lisaks lähtuda

asjaomase riigieksami läbiviimisjuhendist. Matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi (dtl 92-

94) p 9.7 kohaselt on eksaminandidel keelatud eksamiruumis viibides kasutada süle- ja

tahvelarvuteid, mobiiltelefone, nutikelli, kõrvaklappe jm tehnilisi vahendeid. See kinnitab, et

nutikell ei ole matemaatika riigieksami sooritamiseks vajalik vahend. Seega on tegemist

mittelubatud esemega määruse nr 54 § 33 lg 5 mõttes, mille eksamile kaasa võtmisel esineb

õiguslik alus eksaminandi eksamilt kõrvaldamiseks. Halduskohtu ja kaebaja arutlus sellest, et

mitte iga mittelubatud eseme kaasa võtmine ei loo alust eksamilt kõrvaldamiseks, ei ole

kooskõlas eespool analüüsitud sätetega.

11. Tuleb ka arvestada, et nutikell on oma funktsionaalsuse poolest pigem samastatav arvuti või

nutitelefoniga kui lihtsa kellaga, millel programmeeritavad vm nutifunktsioonid ja sideühendus

puuduvad. Selline (nuti)ese, mis ei näita vaid kellaaega ning millesse on võimalik laadida

eksami sooritamiseks abistavat infot, loob paratamatult eeldused kõrvalise abi kasutamise

võimaluse olemasoluks. Määruses toodud mittevajalike esemete kaasavõtmise keeld täidab

muu hulgas eesmärki elimineerida nii kõrvalise abi kasutamise võimalus ka kui minimeerida

sellise abi kasutamise näivust. Halduskohus ei ole seda oma seisukoha kujundamisel arvesse

võtnud. Halduskohtu arutlus sellest, et tegemist võib olla eksaminandi jaoks esmakordse

olukorraga, ei mõjuta määruses sätestatud keeldu ega anna komisjonile § 33 lg 10 p 1

kohaldamisel kaalutlusõigust. On ilmne, et nutiese, mis asub eksaminandi vahetus läheduses

ning mille ekraanil vahelduvad fotod, sh valemifotod, tekitab teatud eeldused kõrvalise abi

kasutamiseks. Seejuures pole määruse § 33 lg 10 p 1 kohaldamisel oluline, kas eksaminand

seda abi kasutas või mitte või kas nutiseadmes sisalduvad valemid olid konkreetse riigieksami

sooritamiseks asjakohased.

12. Nutikella eksamile kaasa võtmine on seega alus kõrvaldada eksaminand eksamilt määruse

nr 54 § 33 lg 10 p 1 alusel. Sellist tõlgendust ei mõjuta ka §-s 31 sätestatu, mille lg 4 p 3 kohaselt

hoiatab komisjon eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi, sealhulgas mobiiltelefoni või muu

sidevahendi kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning

riigieksamitöö hinnatakse 0 punktiga. Halduskohus on sätte tõlgendamisel jätnud arvesse

võtmata, et määruse § 31 lg 4 näeb ette riigieksamikomisjoni ülesanded enne riigieksami algust.

Komisjonil on kohustus juhtida eksaminandide tähelepanu nii sellele, et sidevahendi

kasutamisel eksaminand kõrvaldatakse (lg 4 p 3) kui ka määruse § 33 lõigetes 9 ja 10 ning

asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis esitatud nõuetele (lg 4 p 2). Määruse § 31

lg 4 ei ole kõrvaldamise alusnorm. Kõrvaldamise alusnormid paiknevad §-s 33. Määruse § 31

lg 4 p-st 2 nähtub, et kõrvalise abi kasutamise mõistet on täpsustatud (kõrvalise abi kasutamine,

sh mobiiltelefoni või muu sidevahendi kasutamine). Eksamilt kõrvaldamise alus lisaks kõrvalise

abi kasutamisele on aga lisaks ka mittelubatud esemete eksamile kaasa võtmine (§ 33 lg 10 p

1).

13. Mittelubatud eseme või vahendi eksamile kaasa võtmiseks võib ringkonnakohtu hinnangul

mh pidada mittelubatud esemete või vahendite hoiustamist selleks mitteettenähtud kohas, nt

nutikella või nutitelefoni hoidmist eksaminandi laual või eksaminandi vahetus läheduses (sh

käe peal). Selline tõlgendus on kooskõlas nii määruse nr 54 seletuskirjas toodud § 33 lg 10 p 1

mõttega kui ka matemaatika riigieksami läbiviimisjuhendi p 9.7 teise lausega ning

eksamikomisjonile antud riigieksamite läbiviimise juhistega (lk-d 4 ja 5). Mõlemad juhendid

selgitavad, et süle- ja tahvelarvutid, mobiiltelefonid, nutikellad, kõrvaklapid jm tehnilised

vahendid ei tohi olla eksaminandi laual, laua all, toolil vm eksaminandi vahetus läheduses.

3-22-1213

9(11)

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et mittelubatud eseme kasutamise all tuleb mõista

eseme eksamil hoiustamist selleks mitteettenähtud kohas. Määruse § 33 lg 10 p-s 1 sätestatud

tagajärje kohaldamisel ei oma küll kokkuvõttes tähtsust, kas eksaminand kasutas kõrvalist abi,

sh nutiseadet, või oli tal mittelubatud vahend või ese eksamile kaasa võetud, kuid määrus eristab

terminoloogiliselt neid mõisteid.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka lubatud ese või abivahend võib muutuda

mittelubatud esemeks või abivahendiks ning sellisel juhul tuleb eksaminand eksamilt määruse

§ 33 lg 10 p 1 alusel kõrvaldada. Nutikell pole siiski oma olemuse tõttu võrreldav ei

pastapliiatsiga, mida eksaminandil tuleb määruse nr 54 kohaselt eksami sooritamisel kasutada,

isikut tõendava dokumendiga, mis tuleb samuti määruse nr 54 kohaselt eksaminandil eksamile

kaasa võtta või korrektuurvedelikuga, mille kasutamise puhuks näeb määruse § 37 lg 16 ette

tagajärjena vastuse veaks lugemise.

15. Määruse nr 54 § 33 lg 10 p 1 ei ole ringkonnakohtu hinnangul vastuolus põhiseadusega (PS

§ 3 lg 1, § 37). Eksamitöö kirjutamisel kõrvalise abi välistamine on eksami lahutamatu osa, jääb

PGS § 31 lg-s 2 sätestatud volituse piiridesse ega ole eksaminandi jaoks ebamõistlikult

koormav. Nagu eelnevalt märgitud, puudub nutikella kaasavõtmiseks matemaatika

riigieksamile reeglina ka mõistlik vajadus. Sellise vajaduse olemasolu pole väitnud ka kaebaja.

16. Kaebaja on selgitanud, et ta unustas nutikella käe peale ega olnud teadlik nutikella kandmise

keelust. Samuti on kaebaja seadnud kahtluse alla selle, mida eksamikomisjoni liikmed

selgitasid eksaminandidele eksami alguses.

Esmalt peab ringkonnakohus oluliseks märkida järgmist. Kaebaja kinnitusel oli tema nutikell

nutitelefoniga ühenduses ning nutitelefonis olid lemmikute fotode hulgas kaks fotot

matemaatika valemitest. Kuigi kaebaja selgitab, et nutikellast on fotode suurendamine ja

otsimine raske, nähtub kaebaja esitatud seisukohtadest, et tema kella aktiveerimisel ilmusid

sinna fotod. See tähendab, et kella aktiveerimisel võisid sinna juhuslikult ilmuda ka

valemifotod. Seda asjaolu kinnitavad ka komisjoniliikmete ütlused. Sisuliselt on seega

tõendanud (ja vaidlus selles tegelikult puudub), et kaebaja nutikell sisaldas materjale, mille

kasutamine matemaatika riigieksamil oli keelatud. Sellises olukorras on väheveenev kaebaja

seisukoht, et ta ei olnud teadlik, et tema nutikella ei tohiks matemaatika riigieksamile kaasa

võtta ning et sellise eseme kaasa võtmisele võib järgneda tagajärjena eksamilt kõrvaldamine.

Kaebaja ei oleks saanud sellist kella kasutada ka vaid kellaaja kontrollimiseks, sest oleks

paratamatult iga kord riskinud sellega, et kella tabloole võib juhuslikult ilmuda foto valemitest.

Nendest riskidest pidi kaebaja nutikella pideva kasutajana mõistlikult võttes olema teadlik.

Kaebaja on ka tunnistanud, et teab, et nutikella kasutamine mahakirjutamiseks on keelatud ning

see teadmine käib õpilasega kaasas läbi kooli (dtl 148). Seega pidi kaebaja juba enne eksamit

mõistma, et nutikella peetakse vahendiks, mida on võimalik kasutada mh mahakirjutamiseks.

Asjaolu, et kaebaja kannab nutikella kogu aeg, ei mõjuta eksaminandi hoolsuskohustust

riigieksami sooritamisel.

17. Sellegipoolest viitavad ringkonnakohtu hinnangul praegu asjas kogutud tõendid kogumis

sellele, et kaebaja eksamilt kõrvaldamine ei olnud siiski õiguspärane, sest eksamikomisjon ei

täitnud hoiatamisnõuet määruse § 31 lg 4 p-s 2 ettenähtud ulatuses.

18. Määruse § 31 lg 4 p 2 sätestab, et eksamikomisjon juhib eksaminandide tähelepanu määruse

§ 33 lõigetes 9 ja 10 ning asjaomase õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis esitatud

nõuetele. Kohila gümnaasiumi riigieksami komisjoni selgituskirjast (dtl 27-30) ja

komisjoniliikmete ja välisvaatleja vastustest kohtule (dtl 122-142) nähtub, et nii eksamiruumi

saabudes kui ka eksamikorra tutvustamisel teavitati eksaminande kohustusest nutiseadmed (sh

nutikellad) ära anda ja nutiseadmete olemasolu keelust. Eksaminandidel oli võimalus nutikellad

jätta aula lõpus asuvatele toolidele. Kaebaja möönab, et ta võib olla ta ei kuulnud või ei pannud

3-22-1213

10(11)

tähele, kui need korraldused anti (dtl 32). Kaebaja jõudis eksamile siis, kui tema nimi juba öeldi.

Kaebaja väitel ei öeldud talle isiklikult, et nutikell tuleb käe pealt ära võtta.

Ringkonnakohtu hinnangul on määruse nr 54 § 31 lg 4 p-des 2 ja 3 toodud nõuete täitmiseks

piisav, kui olulisi asjaolusid selgitatakse eksaminandidele üheskoos, s.o §-31 lg 4 p-de 2 ja 3

täitmiseks ei ole iseenesest vajalik iga eksaminandi individuaalselt teavitada. Komisjoni

jagavate juhiste kuulamine on ennekõike eksaminandi enda huvides, mistõttu tuleb

eksaminandil teha ka omalt poolt mõistlik pingutus juhiste teada saamiseks ja jälgimiseks.

19. Samas peavad komisjoni poolt antavad juhised võimaldama eksaminandidel mõista juhiste

järgimata jätmise tagajärgi. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et eksaminandidele

selgitati, et nutiseadmete kasutamine ja enda läheduses hoidmine on keelatud ning paluti

hoiustada nutiseadmed (sh nutikellad) selleks ettenähtud kohas. See on kooskõlas matemaatika

riigieksami läbiviimisjuhendis märgituga. Samas ei nähtu kogutud materjalidest, et

eksaminandidele oleks selgitatud, et nutiseadme (vm keelatud eseme) enda lähedusse jätmisel

kõrvaldatakse eksaminand eksamilt (§ 33 lg 10 p-s 1 ettenähtud tagajärg).

20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et läbiviimisjuhendi ja määruse nr 54 vahel on

sisuline vastuolu. Läbiviimisjuhend täpsustab § 33 lg 6 kohaselt mh riigieksami korraldust ja

lubatud abivahendeid. Läbiviimisjuhend koostatakse määruse alusel ning selles ei pea

dubleerima määruses sätestatut. Läbiviimisjuhendis on selgitatud, et lisaks nutikellade

kasutamise keelule on keelatud ka nende esemete hoidmine eksaminandi vahetus läheduses.

Läbiviimisjuhend ja Harno eksamikomisjonile antud juhised on oma olemuselt halduseeskirjad.

Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning

siduv haldusorganile. Samas ei välista akti halduseeskirjadena kvalifitseerimine, et sätestatu

avaldab mõju ka haldusevälistele isikutele nende suhetes avaliku võimuga. Halduseeskirja

normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena (RKHKo 16.01.2008, 3-

3-1-81-07, p 13).

21. Küll aga võib ringkonnakohtu hinnangul läbiviimisjuhendis märgitu jätta eksaminandile

eksliku mulje, et nutiseadme (vm keelatud eseme) enda lähedale jätmisel (ja selle mitte

kasutamisel) tagajärjed puuduvad. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellises olukorras tulnuks

eksaminandidele keelu sisu ja tagajärge näiteks suuliselt selgitada. Juhul kui eksamikomisjon

oli seisukohal, et nutiseadme kasutamiseks loetakse seadme hoiustamist selleks mitteettenähtud

kohas (millega ringkonnakohus p-s 13 märgitud põhjustel ei nõustu), tulnuks seda

eksaminandidele selgitada. Seda eksamikomisjon teinud ei ole.

22. Kuigi kaebaja pidi mõistma, et tema nutikella kaasa võtmine eksamile ei ole lubatud, on

ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal oli sellegipoolest õigus määruse § 31 lg 4 p-s 2

ettenähtud meeldetuletusele. Määruse § 33 lg-s 10 ettenähtud tagajärjed ei ole ebamõistlikult

koormavad ning on kooskõlas eksami korraldamise eesmärkidega, kui selle eest on

eksaminandi määruse § 31 lg 4 p-le 2 informeeritud. Eksami korraldaja menetluslik rikkumine

võis mõjutada asja otsustamist.

Kaebaja kõrvaldamine riigieksamilt ei olnud seega § 31 lg 4 p-le 2 vastava selgituse puudumise

tõttu õiguspärane. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, kas kaebaja nutikella

vaatlemisel olid järgitud haldusmenetluse põhimõtted.

23. Kaebaja kõrvaldati riigieksamilt määruse nr 54 § 33 lg 10 p-i 1 alusel mittelubatud eseme

eksamile kaasa võtmise pärast, kuid § 31 lg 4 p-le 2 vastava selgituse puudumise tõttu ei olnud

§ 33 lg 10 p-s 1 sätestatud tagajärje kohaldamine õiguspärane. Seega ei olnud kaebaja

kõrvaldamine 20.05.2022 Kohila Gümnaasiumis toimunud matemaatika riigieksamilt

õiguspärane. Järelikult ei olnud õiguspärane ka Harno 31.05.2022 otsus nr 4.1-8/22/1841-2,

millega jäeti kaebaja vaie ning matemaatika riigieksami lisaeksamile lubamise taotlus

rahuldamata. Halduskohus on seetõttu jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et tühistada

3-22-1213

11(11)

tuleb Kohila Gümnaasiumis 20.05.2022 toimunud matemaatika kirjaliku riigieksami protokoll

osas, millega kaebaja kõrvaldati eksamilt, ning Harno 31.05.2022 otsus nr 4.1-8/22/1841-2.

24. Eespool märgitud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 21.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Harno

kannab oma menetluskulud seega ise. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole apellatsiooniastmes

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)