2-21-14272/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtumääruse tegemise aeg

ja koht

21. juuni 2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14272

Tsiviilasi

OSAÜHING GIZA avaldus Tallinn, Virbi tn 8 // 10

korteriühistu vastu Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu

13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastuvõetud

otsuse tühisuse tuvastamise, alternatiivselt selle kehtetuks

tunnistamiseks ja kohustada Tallinn, Virbi tn 8 // 10

korteriühistut paigaldatud valvekaamerate maha võtmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: OSAÜHING GIZA (registrikood 10189168, asukoht

XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

(Advokaadibüroo Pormeister, XXX; e-post XXX)

Puudutatud isik: Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu

(registrikood 80469001, asukoht Virbi tn 8 // 10, Tallinn)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni

Tverdohlebov (Advokaadibüroo Vindex OÜ, XXX; e-post

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Tuvastada Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku

päevakorra p 4 all vastuvõetud otsuse tühisus ja kohustada Tallinn, Virbi tn 8 // 10

korteriühistut eemaldama selle otsuse alusel paigaldatud valvekaamerad.

3. Jätta menetluskulud Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu kanda.

4. Välja mõista Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistult OSAÜHING GIZA kasuks

menetluskulu summas 1550 eurot.

5. Välja mõista Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistult OSAÜHING GIZA kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1550 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avaldaja nõuded ja põhjendused

1. OSAÜHING GIZA esitas kohtule avalduse Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu vastu

Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all

vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamise, alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamiseks ja

kohustada Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistut paigaldatud valvekaamerate maha

võtmiseks.

1.1.

Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistut liige.

1.2.

Korteriühistu 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all oli teemaks: Videovalve

reorganiseerimine seoses Giza OÜ ruumides kahtlustatava ebaseaduslikutegevusega

(prostitutsioon ja narkomaaniaga). Päevakorra p 4 küsimuse otsustamisel tehti otsus:

anda juhatusele õiguse videovalve reorganiseerimiseks seoses Giza OÜ ruumides

kahtlustatava ebaseadusliku tegevusega (prostitutsioon ja narkomaania) (edaspidi

nimetatud ka vaidlustatud otsus). Eeltoodut tõendab avaldajale edastatud korteriühistu

13.07.2021 üldkoosoleku protokolli väljavõte.

1.3.

Avaldaja ruumides (omandis olevates korteriomandites) ei toimu ebaseaduslikku

tegevust ning neis ei tegeleta prostitutsiooniga ega narkootikumide tarvitamisega.

Avaldaja omandis olevad korteriomandid ega seal elavad isikud ei kujuta endast ohtu

korteriühistu liikmetele. Tegemist on teatud korteriühistu liikmete ja juhatuse liikme

pahatahtliku tegevusega avaldaja suhtes.

1.4.

Vaidlustatud otsuse alusel on avaldaja korteriomandite ning nendes asuvate isikute

jälgimiseks paigaldatud kaamerad, mille üle ei ole vaidlust, järgnevalt: 8. korrusele, kus

asuvad avaldaja omandis olevad korteriomandid nr 35 ja nr 36; 10. korrusele, kus asub

avaldaja omandis olev korteriomand nr 46; 11. korrusele, kus asuvad avaldaja omandis

olevad korteriomandid nr 51 ja nr 52; 12. korrusele, kus asub avaldaja omandis olev

korteriomand nr 56; 13. korrusele, kus asub avaldaja omandis olev korteriomand nr 61;

fuajeesse ja lifti.

1.5.

Kaamerate paigaldamiseks ei olnud ega ole õiguslikku alust. Vaidlustatud otsus on

tühine, sest selle vastuvõtmiseks puudusid õiguslikud alused, see on vastuolus kehtivate

õigusnormidega ning rikub oluliselt õigust privaatsusele ja on vastuolus hea usu

põhimõttega ning heade kommetega.

1.6.

Kuna kaamerad on ebaseaduslikult paigaldanud korteriühistu, siis kohustub

korteriühistu need ka maha võtma.

1.7.

Valvekaamerate paigaldamine suunatult avaldajale riivab avaldaja õigusi suurel määral,

ning selliste kaamerate paigaldamiseks ei piisa korteriomanike häälteenamusest.

Avaldaja kui korteriomandite omaniku ning korteriomandites elavate isikute õigus

privaatsusele kaalub selle üles. Vaidlustatud otsusega ei ole järgitud avaldaja

korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid.

1.8.

Kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate, praegusel juhul ainult avaldaja

korteritega seonduva tegevuse jäädvustamine ja kaameratega jälgimine ja salvestatu

väljaandmine või kasutamine ei ole mitte kuidagi korteriühistu poolt reguleeritud. Seal

hulgas on reguleerimata, et kuidas ja kellele jäädvustatud videomaterjal

avalikustatakse, kellel on sellele juurdepääs, kaua seda hoitakse ja millal kustutatakse

jne., samuti mis otstarbel valvekaameraid kasutatakse, ning kuidas on tagatud ning

reguleeritud, et valvekaamerate valitseja (korteriühistu) ei saa valvekaamerate

jäädvustatud videomaterjali mistahes suvalistel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

1.9.

Avaldaja ei ole andnud nõusolekut valvekaamerate paigaldamiseks ning tema omandis

olevate korteriomandite ja seal elavate isikute tegevuse jäädvustamiseks

valvekaamerate kaudu. Valvekaamerad mitte ainult ei filmi, vaid salvestavad ka heli.

Filmimine (sh koos heliga) on ka isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse

tähenduses, mida ei ole lubatud korteriühistu vaidlustatud otsuse alusel teha.

1.10.

Korteriühistu poolt edastatud fotodega ega ka interneti kommentaaridega ei ole

avaldaja mitte kuidagi seotud. Kes on fotod ja kommentaarid teinud on teadmata, kuid

need ei ole seotud avaldajaga. Korteriühistu juhatuse liige E. S. on lubanud teha kõik,

et avaldajale kahju tekitada, seal hulgas teostada varjatud jälgimist.

1.11.

Mitte ükski korteriühistu liige ei ole avaldajale kirjalikult ega suuliselt kaebusi

esitanud. Politsei ega muud järelevalveasutused pole kunagi avaldaja juhtkonna poole

pöördunud ega teiste korteriomanike kaebustest teavitanud. Avaldajale kuuluvate

korterite üürnike ja maja teiste korterite omanike või üürnike vahel ei ole toimunud

ühtegi füüsilist ega suulist vahejuhtumit. Korteriomanike (naabrite) kartused tulevikku

suunatud ettenägematu kahju tekitamise ees ei ole reaalses elus õigustatud ega

põhjendatud ning selleks ei saa kaameraid paigaldada ainult avaldaja korterite

jälgimiseks.

1.12.

Korteriühistu ei ole paigaldanud mistahes hoiatavaid teadete tahvleid, et korteriühistu

paigaldatud kaamerad (sh lifti kaamera) filmivad ööpäevaringselt ning seda koos

heliga. Korteriühistu juhatuse liige E. S. halvustab avaldajat teiste korteriomanike ja

korterite kasutajate ees. Oma ambitsioonide rahuldamiseks levitab ta avaldaja kohta

ebaõiget infot ning jälgib pidevalt, et kes ja millal korteris viibib, kes kus käib, mida

kannab, mida ja kellest räägib.

1.13.

Korteriühistu juhatuse liige E. S. laeb kaamerate salvestised üles kinnisesse Facebooki

gruppi "CT Virby sõbrad 8/10", kus grupis saavad liikmeks ainult lojaalsed inimesed.

Selles grupis arutletakse naabrite käitumise üle, kes ja mida liftis rääkis, mis neil seljas

on, mida ta poest ostis, mida süüa, kus ja kes ning mis korrusel ja kelle juures käis jne.

2. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused

3. Puudutatud isik vaidleb esitatud avaldusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata või

vastava taotluse rahuldamata jätmisel jätta esitatud avaldus rahuldamata.

3.1.

Elamul olid kaamerad ka enne vaidlusalust otsust. Seega kaamerate paigaldamise

optimeerimisega (suunamisega probleemsetele kohtadele) ei tehtud mingit kardinaalset

muudatust, mis vajaks kõikide omanike nõusolekut. Kaameraid paigaldas KÜ, seda

üldkoosoleku häälteenamuse otsuse alusel. Juurdepääs lindistustele on ainult kahel KÜ

juhatuse liikmel. Lindistusi vaadatakse ainult süütegude ja muude rikkumiste ja nende

toimepanijate tuvastamiseks. Lindistused väljastatakse ainult seaduses sätestatud juhul

(nt kriminaalasjas tehtava määruse alusel). Tegemist on ainult ohutust tagava

meetmega. Seega riivab kaamerate paigaldamine korteriomanike õigusi vähemal

määral.

3.2.

KÜ juhatus saab korteriomanikelt regulaarselt pöördumisi seoses avaldaja korterite

külalistega. Kogu maja on avaldaja korterite külastajatest häiritud.

3.3.

28.05.2021 avaldaja korterit Xxxx külastanud nooruk läks peale selles korteris

viibimist rändama alasti maja peal, istus lifti põrandale ja jäi magama. Et elamus on

ainult üks lift, ja inimesed kartsid temaga samas liftis olla, siis takistas see inimestel

koju pääsemist ja kodust väljumist. Samuti on märgatud, et avaldaja korterites 36 ja 61

käib palju rahvast. Külalised on meessoost ja vahetuvad iga 1-2 tunni tagant. Neid

võtavad vastu 1-2 naist läbipaistvates mantlites või lihtsalt rätikutes. Seansi jooksul

kostavad korteritest 36 ja 61 korteritesse 37, 60 ja 62 seksuaaltegevusele omased

hääled. Tihti ka korterite 36 ja 61 külastajad eksivad uksega ja üritavad siseneda

avaldaja korteritesse 37 ja 62 või helistavad nendesse korteritesse või teistesse elamu

korteritesse öösiti fonolukuga, vahel mitu korda öö jooksul. Suure võõraste inimeste

liikuvuse ajal kadusid elamust mööbel, oli kahjustatud lifti uks (kraabitud sönad peale),

keegi suitsetas elamus (hakkas tööle kogu maja ehmatav sireen) ja korteriomanike

parkimiskohtadele oli süstemaatiliselt pargitud võõrad sõidukid. Rikkujate

tuvastamiseks vaatas KÜ juhatuse liige salvestisi ja avastas, et võõras mees

masrurbeerib liftis ja siis suundus avaldaja korterisse. Avaldaja korterite 36 ja 52

külastajad tekitasid tugevat müra ja väljudes korterist oksendasid ühise koridori

põrandale, jättes enda järele koristamata. Elamu keldris sõitis külaline 05.09.2021

parkivale autole otsa. Ilma kaamerata oleks süüdlase väljaselgitamine võimatu. Politsei

andmetel tulistati 04.05.2021 aadressil Virbi 10 relvast. Internetiportaalides (nt

foorum69) on avaldatud arvustused aadressil Virbi 10 avaldaja korterites töötavate

prostituutide kohta. Elumajas korraldatud intiimteeninduse tõttu külastab elamut suur

hulk võõraid inimesi, kes vahel varastavad, kahjustavad, määrduvad korteriomanike

vara ja võivad olla ohtlikud ka nt lastele. Süüldase väljaselgitamiseks ja ohutuse

tagamiseks on vajalik videovalve.

3.4.

Facebooki väidetavast grupist "CT Virby sõbrad 8/10" ei tea ei E. S. ega keegi teine

korteriühistu juhatusest midagi. Kaamerate salvestisi kuhugi välja ei panda ja naabrite

käitumise üle ei arutleta. Kaamerate pool hääletasid kõik peale avaldaja.

3.5.

Lisakaameraid pandi kohtadesse, kus toimusid õiguserikkumised ja kahjuhjuhtumid

kõige sagedamini, seda ka nende korruste korteriomanike palvel, kes ka hääletasid

kaamerate otsuse poolt.

4. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt

korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue

lahendatakse kohtus hagita menetluses.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste

ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7

kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

8. Kohus tuvastab vaidlustamata asjaoludena järgmise:

8.1.

Avaldaja on korteriühistu liige (dtl 9-20).

8.2.

Korteriühistu viis läbi 13.07.2021 üldkoosoleku (dtl 22, 60-70).

8.3.

13.07.2021 otsuse punkti 4 kohaselt otsustati anda juhatusele õiguse videovalve

reorganiseerimiseks seoses Giza OÜ ruumides kahtlustatava ebaseadusliku tegevusega

(prostitutsioon ja narkomaania) (dtl 22, 63).

8.4.

13.07.2021 otsuse punkti 4 poolt hääletas 174 liiget, vastu oli 19 liiget ja erapooletuks

jäi 3 liiget (dtl 63).

9. Avaldaja on vaidlustanud ülalviidatud otsuse punkti 4, paludes tuvastada selle tühisus või

alternatiivselt tunnistada see kehtetuks.

9.1.

Otsuse seletuskirja kohaselt hääletati ettepanekut paigaldada KÜ territooriumil

lisakaamerad. Kaamerad paigaldatakse üldkasutatavates ruumides (peamiselt nendes

koridorides, kus asuvad Giza OÜ korterid/ hoovis nii, et ei riku inimeste privaatsust,

kaamerate vaatevälja ei jää korteriomandid. Lisakaamerate eesmärk – jäädvustada

kaasomandil toimuvat, korra ja turvalisuse tagamine. Jäädvustatud videomaterjal

kasutatakse ja/või avalikustatakse piiratud juhtudel (nt. politsei või kindlustusseltsi

päringuga – süütegude või muu rikkumise toimepanija tuvastamiseks). Esialgse

hinnapakkumise järgi, mis oli protokollile lisatud (Elsecure OÜ) on selliste tööde

maksumus – 7000 eurot koos käibemaksuga (sisaldab 14 uut kaamerat, salvesti

ümberpaigaldus V8->V10, uus salvesti V10, paigaldamistööd ja materjalid).

9.2.

Avaldaja leiab, et kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate, praegusel

juhul ainult avaldaja korteritega seonduva tegevuse jäädvustamine ja kaameratega

jälgimine ja salvestatu väljaandmine või kasutamine ei ole mitte kuidagi korteriühistu

poolt reguleeritud. Seal hulgas on reguleerimata, kuidas ja kellele jäädvustatud

videomaterjal avalikustatakse, kellel on sellele juurdepääs, kaua seda hoitakse ja millal

kustutatakse jne., samuti mis otstarbel valvekaameraid kasutatakse, ning kuidas on

tagatud ning reguleeritud, et valvekaamerate valitseja (korteriühistu) ei saa

valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali mistahes suvalistel eesmärkidel kasutada

ega avalikustada. Avaldaja ei ole andnud nõusolekut valvekaamerate paigaldamiseks

ning tema omandis olevate korteriomandite ja seal elavate isikute tegevuse

jäädvustamiseks valvekaamerate kaudu.

9.3.

Puudutatud isiku selgituse kohaselt olid elamus valvekaamerad ka enne vaidlusalust

otsust ning kaamerate ümberpaigaldamine oli vajalik, et tagada inimeste ja vara

turvalisus. 28.05.2021 avaldaja korterit Xxxx külastanud nooruk läks peale selles

korteris viibimist alasti maja peale rändama, istus lifti põrandale ja jäi magama. Et

elamus on ainult üks lift, ja inimesed kartsid temaga samas liftis olla, siis takistas see

inimestel koju pääsemist ja kodust väljumist. Samuti on märgatud, et avaldaja

korterites 36 ja 61 käib palju rahvast. Külalised on meessoost ja vahetuvad iga 1-2

tunni tagant. Tihti ka korterite 36 ja 61 külastajad eksivad uksega ja üritavad siseneda

avaldaja korteritesse 37 ja 62 või helistavad nendesse korteritesse või teistesse elamu

korteritesse öösiti fonolukuga, vahel mitu korda öö jooksul. Suure võõraste inimeste

liikuvuse ajal kadusid elamust mööbel, oli kahjustatud lifti uks (kraabitud sõnad peale),

keegi suitsetas elamus (hakkas tööle kogu maja ehmatav sireen) ja korteriomanike

parkimiskohtadele oli süstemaatiliselt pargitud võõrad sõidukid. Avaldaja korterite 36

ja 52 külastajad tekitasid tugevat müra ja väljudes korterist oksendasid ühise koridori

põrandale, jättes enda järele koristamata. Elamu keldris sõitis külaline 05.09.2021

parkivale autole otsa. Ilma kaamerata oleks süüdlase väljaselgitamine võimatu. Politsei

andmetel tulistati 04.05.2021 aadressil Virbi 10 relvast. Internetiportaalides (nt

foorum69) on avaldatud arvustused aadressil Virbi 10 avaldaja korterites töötavate

prostituutide kohta

10. Asjas puuduvad andmed ja tõendid, et korteriomanikud oleksid sõlminud kokkuleppe

kaasomandi kasutamiseks selliselt, et korteriühistul (või muul isikul) on õigus paigaldada

kaasomandi üldkasutatavasse ruumidesse (valve)kaameraid.

11. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 2-20-2549 määruse punktis 11.3 selgitanud,

et isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena.

Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus).

Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete

kaitse seadus (vt selle seaduse (IKS) § 1 lg 1 p 1). Isikutest videosalvestise tegemine on

isikuandmete töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega

toimingu tegemine üldmääruse art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Üldmääruse art 6 lg 1 p a kohaselt

on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda

oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Olukorras, kus korteriühistu

paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, siis töötleb ta korteriomanike isikuandmeid

seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike nõusolek enda isikuandmete

töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike kokkuleppes. Kui

korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, siis ei saa

isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine olla üldmääruse art 6 lg 1 p a alusel seaduslik

(vt samas, p 12).

11.1.

Veel on Riigikohus samas lahendis leidnud, et korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1

järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja

valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p-le f. Seda aga eeldusel, et sellise

otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud

huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning

avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse

poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel

viisil töödelda (vt Riigikohtu määrus asjas nr 2-20-2549, p 13.3). Kohus leidis antud

asjas, et puudutatud isiku poolt esile toodud vara kaitsmise ja õigusrikkujate

tuvastamise asjaoludel valvekaamerate paigaldamine ja vastava korra vastuvõtmine on

põhimõtteliselt õigustatud üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes.

11.2.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on peale selle märkinud, et lisaks õigustatud huvi

olemasolule üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas

üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja

isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused. Kolleegium

leiab, et eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad

korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus

häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis

sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet. Kuna praegusel juhul selliste

tingimuste kehtestamist üldkoosolekul hääletamisele ei pandud, siis ei tohtinud

korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada (vt

Riigikohtu määrus asjas nr 2-20-2549, p 13.5).

12. Seega leidis Riigikohus ülalviidatud lahendis, et häälteenamusega saab valvekaamerate

paigaldamist otsustada vaid juhul, kui samaaegselt otsustatakse ka valvekaamerate

kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet.

12.1.

Kohus on seisukohal, et samad põhimõtted kohalduvad ka käesoleval juhul.

12.2.

Puudutatud isik on oma 25.10.2021 vastuses (dtl 42, p 2) viidanud asjaolule, et kuna

avaldaja ja korteriomanik on juriidiline isik, kellel ei saa olla eraelu, siis

turvakaamerate ümberpaigaldus ühiskasutamiseks mõeldud alal avaldaja õigusi ei riiva,

ja avaldaja ei pöördunud kohtusse enda õiguste kaitseks. Kohus sellise käsitlusega ei

nõustu.

12.2.1.

Üldmääruse artikkel 1 lg 1 kohaselt sätestatakse määrusega õigusnormid, mis

käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel, ning 2. lõike alusel

kaitstakse selle määrusega füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eriti nende

õigust isikuandmete kaitsele.

12.2.2.

Ehkki avaldaja korteriomanikuna on juriidiline isik, tegutseb ta oma organite,

eelkõige juhatuse kaudu, mille liikmeteks on teatavasti füüsilised isikud. Samuti

võib juriidiline isik korteriomanikuna anda korteri üürile või muul viisil füüsiliste

isikute valdusesse. Korteriomandi kasutamisel avaldaja või tema loal kolmandatest

isikutest kasutajate või valdajate poolt toimub see reaalselt ikkagi füüsiliste isikute

poolt. Seega kohaldub üldmäärus ka käesoleval juhul, kuna kaamerate kaudu

jälgitakse ja jäädvustaks ikkagi korteriomandit kasutavaid füüsilisi isikuid.

12.2.3.

Kaamerate paigaldus otsustati üldkoosoleku otsusega. TsÜS § 38 lg 1 ja lg 7 alusel

võib korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustada huvitatud isik, kelleks eelkõige

on korteriomanik. Kui korteriomanik on juriidiline isik, saab ta tugineda sellele, et

otsusega rikutakse üldmääruse nõudeid. Oleks põhjendamatu ja õiguslikke vaidlusi

ja segadust tekitav, kui sellise nõude (käesoleva asjaga sarnastel asjaoludel) saaks

esitada vaid füüsiline isik ja selle peaks esitama näiteks juriidilise isiku juhatuse

liige isiklikult. Ainuüksi asjaolust, et korteriomanik on juriidiline isik, ei tulene, et

ta ei saaks tugineda otsuse tühisusele, kui sellega rikutakse üldmääruse nõudeid

füüsiliste isikute kaitsel isikuandmete töötlemisel.

12.3.

Avaldaja on vaidlustanud otsuse punkti 4, millega sisuliselt otsustati valvekaamerate

paigaldamine või ümbertõstmine muuhulgas peamiselt nendes koridorides, kus asuvad

avaldaja korterid. Seega on kohtu hinnangul selgelt riivatud avaldaja esindajate ja

külastajate õigust isikuandmete kaitsele, sest ilmselgelt soovitakse kaamerate abiga

kindlaks teha, kes ja millal nendesse korteritesse sisenevad ja neist väljuvad.

12.3.1.

Viidatud Riigikohtu määruse asjas nr 2-20-2549 seisukohtadest tulenevalt

nimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud

üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega

otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse

art-s 13 sätestatud teavet. Sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel peab

olema valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate

paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid

või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt

hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil

töödelda.

12.3.2.

Käesoleval juhul ei tulene kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest, et

vaidlustatud üldkoosolekul (või mõnel muul üldkoosolekul) on võetud vastu nende

valvekaamerate kasutamise kord, millega oleks andmesubjektidele antud teave,

mis on nõutud üldmääruse artiklis 13. Kuivõrd seda tehtud ei ole, siis ei ole koos

kaamerate paigaldamise otsustamisega esitatud üldkoosolekul korteriomanikele

analüüsimiseks kehtivat valvekaamerate kasutamise korda, mille alusel saaks nad

otsustada oma õiguste riive ulatuse. Seega on kaamerate paigaldamise otsus tühine.

12.3.3.

Kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille

jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS

§ 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet (vt Riigikohtu 12. aprill 2023. a määrus tsiviilasjas nr

2-20-2549, p 14; 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450/58, p 15).

12.3.4.

Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et

selliselt oleks käitud ka varem paigaldatud kaamerate osas. Seega ei oma asja

lahendamisel tähendus puudutatud isiku vastuväide, et kaamerad olid paigaldatud

juba enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.

12.3.5.

Kohus selgitab, et nähtuvalt puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest seoses

turvalisusega ja aset leidnud intsidentidega võib korteriomanikel olla õigustatud

huvi kaamerate paigaldamiseks. Seega ilmselt võivad korteriomanikud KrtS § 35

lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada

majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p-le f, kuid seda vaid

olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise

tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet.

13. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele ning

kohus tuvastab Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu 13.07.2021 üldkoosolekul vastu

võetud otsuse nr 4 („Videovalve reorganiseerimine seoses Giza OÜ ruumides

kahtlustatava ebaseadusliku tegevusega (prostitutsioon ja narkomaaniaga)“) tühisuse.

14. Avaldaja on esitanud ka nõude vaidlustatud otsuse alusel paigaldatud kaamerate

eemaldamiseks. Avaldaja leiab, et kui kaamerad on paigaldatud ebaseadusliku otsuse

alusel ning kaamerate paigaldamiseks ei ole õiguslikku alust, siis tuleb need kaamerad

eemaldada. Kuna kaamerad on ebaseaduslikult paigaldanud korteriühistu, siis kohustub

korteriühistu need ka maha võtma.

14.1.

Kohus leiab, et vastav avaldaja nõue kuulub rahuldamisele.

14.2.

KrtS § 34 lg 1 kohaselt korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu

põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. VÕS §

108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib

võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 6 sätestab, et õigus nõuda

kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise

parandamist, asendamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib

võlgnikult mõistlikult oodata.

14.3.

Arvestades asjaoluga, et kohus tuvastanud puudutatud isiku 13.07.2021 üldkoosoleku

päevakorra punkti 4 all vastuvõetud otsuse, millise alusel on paigaldatud korteriühistu

territooriumile valvekaamerad, tühisuse, siis tuleb korteriühistul need eemaldada.

14.4.

Avaldaja on taotlenud 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastuvõetud otsuse

alusel paigaldatud valvekaamerad mahavõtmist 20 päeva jooksul kohtulahendi

jõustumisest arvates. Tegemist oleks kohtulahendi täitmise korraga TsMS § 445 lg 1

mõttes, mis sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Avaldaja ei ole põhjendanud,

miks peaks täitmise kord olema selliselt reguleeritud ja toimuma just sellise aja jooksul.

Kohus täitmise korda ega tähtaega seetõttu kindlaks ei määra.

15. Kohus märgib, et avaldaja ei ole toonud korteriomanike otsuse tühisuse alusena esile selle

kokkukutsumise või läbiviimise korra olulist rikkumist. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui

korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse,

korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid

vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

15.1.

Käesoleval juhul on korteriomanikud võtnud vastu otsuse üldkoosolekul KrtS § 20

järgi. KrtS § 20 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe

kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike

üldkoosolekul. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt korteriomanike üldkoosolek on

otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja

üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Puudutatud

isiku põhikirja punkti 9.5.1 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel

osalevatele ühistu liikmetele kuulub üle poole korteriomanditest.

15.2.

Üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid sellel korteriomanikud (isiklikult või

esindaja kaudu), kellele kuulus 196 häält 378-st, mis moodustab 51,85% kõigist

häältest ja kuulub 4851,40 m² suurune osa 9165,1 m²-st, mis moodustab 52,93% kogu

kaasomandist. Puudutatud isik ei ole lähemalt selgitanud, kuidas sellised arvud saadi.

15.3.

Kohus sai registreerimislehe andmetel (dtl 67-70) tulemuseks, et sellel osales 171

korteriomandi omanik, kellele kuulus 4040,20 m² suurune kaasomand. Sellisel juhul

oleks osalenud alla poole korteriomanditest nii häälte arvu kui ka pindala poolest. Kui

see oli nii, siis koosolek ei oleks olnud otsustusvõimeline ja sellel tehtud otsused on

tühised KrtS § 29 lg 1 alusel. Avaldaja ei ole seda küsimust tõstatanud. Kuna avaldaja

poolt vaidlustatud otsus on tühine muul põhjusel, mistõttu ei ole seda vaja lähemalt

käsitleda ega menetlusosalistega täiendavalt arutada.

16. Kuna kohus rahuldab avaldaja esmase nõude tühisuse tuvastamise osas, puudub vajadus

analüüsida avaldaja alternatiivselt esitatud nõuet otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

17. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi.

17.1.

Arvestades asjaoluga, et avaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta

puudutatud isiku kanda.

18. Avaldaja on kohtule teatanud, et menetluskulus on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv

summas 50 eurot ja esindajakulu summas 1500 eurot (dtl 169-171).

18.1.

Avaldaja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 50 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv puudutatud isiku poolt avaldajale

hüvitamisele.

19. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista esindajakulu summas 1500 eurot.

Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja esindajakuludele esitanud ei ole.

19.1.

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Puudutatud isik antud

tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas

nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-

14).

19.2.

Avaldaja esindaja ajakulu on järgmine:

1) 10.09.2021 tutvumine kliendi poolt edastatud materjalidega ning nende õiguslik

analüüs, suhtlus kliendiga ning kliendi palvel avalduse projekti koostamine Tallinn,

Virbi tn 8 // 10 korteriühistu (80469001) 13.07.2021 üldkoosoleku otsuse p 4

vaidlustamiseks, selle kooskõlastamine kliendiga, avalduse allkirjastamine ning

kohtule edastamine tsiviilasjas nr 2-21-14272 – 7 tundi 15 minutit

2) 30.09.2021 menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-21-14272 – 15

minutit

3) 19.11.2021 tutvumine korteriühistu 25.10.2021 vastusega ning selle lisadega, nende

õiguslik analüüs, vastuse projekti koostamine, vastuse allkirjastamine ning koos

lisadega kohtule ja korteriühistu esindajale edastamine tsiviilasjas nr 2-21-14272 – 2

tundi 30 minutit.

Kokku on avaldaja esindaja ajakulu 10 tundi.

19.3.

Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 10 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud esindajakulu summas 1500 eurot (10

tundi x 150€).

20. Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isiku poolt avaldajatele hüvitamisele

menetluskulu kokku summas 1550 eurot, s.o tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja

esindajakulu summas 1500 eurot.

21. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 21.06.2023 kohtumäärus.