4-23-1175/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 12 /

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2023, s Jõhvi Väärteoasja number 4-23-1175 (244022000995) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Riina Palmi Väärteoasi Y.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 menetluse otsuse üld le väärteoasjas nr 244022000995, millega Y.A tunnistati süüdi liiklusseaduse § järgi ja karistati rahatrahviga

241 lg 2 ( ) t , s.o 100 eurot. kakskümmend viis rahviühikut (ükssada) Menetlusalune isik Y.A , isikukood XXX, xxx kodakondsus, elukoht xxx xxx , töökoht

Kohtuväline menetleja Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja Kohtuistungi toimumise aeg 24.05

.2023 Jõhvis RESOLUTSIOON VTMS 132 p 2, - ,

kohus § § 133 § 135 § 155, § 156,

OTSUSTAS:

Y.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr tühistada osaliselt, 244022000995 rahuldada osaliselt ja nimetatud otsus väärteo kvalifitseerimise ja karistuse osas.

Y.A süüdi tunnistada LS § 241 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 5 (viis) trahviühikut summas 20 (kakskümmend eurot).

Rahatrahv 20 ( ) eurot tasuda

kakskümmend

30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank AS - EE891010220034796011 Swedbank AS - EE932200221023778606 Luminor Bank AS - EE701700017001577198 LHV Pank AS - EE777700771003813400

2 12 /

Kohustuslik viitenumber 14100081886.

Muus osas jätta otsus muutmata.

Asitõend, CD plaat, jätta väärteoasja materjalide juurde. -

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule uvälisele menetlejale. ja koht

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.06.2023. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 21.06. 2023

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30 päevase tähtaja - möödumisel (ehk juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud 22.07.2023) .

MENETLUSE KÄIK

Ida prefektuuri politseiametnik koostas 07.03.2023 Y.A suhtes väärteoprotokolli, mille alusel oli isikule esitatud süüdistus LS § 241 lg 2 järgi, et 06.03.2022 kl 11.45-11.52 juhtis menetlusalune isik sõidukit a tahtlikult oma tegevusega takistas ja häiris liiklust, parkides xxx j oma sõidukit kohas, kus peatatud sõiduk tegi võimatuks teise sõiduki väljasõidu xxx parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt. Kohtuväline menetleja oli seisukohalt, et sellise tegevusega rikkus isik LS §-des 21 lg 4 p 8, 14 lg

7 ja 21 lg 2 p 5 sätestatut. Menetlusalune isik esitas 07.03.2023 kohtuvälise menetlejale vastulause, milles vaidles talle esitatud süüdistuse vastu. Kohtuväline menetleja tegi menetlusaluse isiku suhtes 28.03.2023 otsuse väärteoasjas, milles tunnistas Y.A süüdi LS § 241 lg 2 järgi ja karistuseks on määratud 25 trahviühikut summas 100 eurot.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik tunnistab kaebuses, et 06.03.2022 kella 11.45 paiku juhtis ta xxx sõiduautot xxx alevikus xxx maja juures. Ta ei parkinud sõidukit ega takistanud liiklust, vaid peatus ühes kohas minutiks. Kuna talle tuli telefonikõne, peatus ta minutiks rääkimiseks. Pärast jätkas ta sõitu. Ta ei parkinud autot keelatud kohas ega peatanud kohas, kus see teeks võimatuks teise sõiduki liikumise. Teine sõiduk sõitiski teele välja (xxx)

vasakule ilma takistuseta.

3 12 /

Kohtuistungil soovis menetlusalune isik oma kaebuse seisukohti täpsustada. Menetlusalune isik leiab, et maja kaamera videosalvestis on lubamatu tõend ja sellele karistamisel tugineda ei saa. Maja kaameraga jäädvustati avalik ala ja vastav menetlusaluse isiku nõusolek videosalvestamisele puudus, seega salvestamine oli seadusevastane.

KOHTU TUV

ASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Algul näitab kohus, milline on menetlusalusele isikule esitatud süüdistuse õiguslik raamistik.

Isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 241 lg 2 järgi ehk sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Sama § 241 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud miskorda või

parki

viisi rikkudes.

LS § 14 lg 7 säte sisaldab liiklejale keeldu eegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega

- k ohustada või takistada liiklust. Süüdistus on menetlusalusele isikule esitatud selles, et ta tahtlikult oma tegevusega takistas ja häiris liiklust, parkides sõiduki kohas, kus peatatud sõiduk teg võimatuks teise liikleja sõiduki i väljasõidu parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt. Seega menetlusalusele isikule esitatud süüdistuse kirjeldatud, et tema tegu häiris s ei ole liiklust oluliselt ega lahti kirjeldatud, milles see ei ole liikluse oluline häirimine võiks seisneda. Samuti isiku süüdistuses toodus faktilisi asjaolusid ega osutatud sellele, milles võiks seisneda oht teistele liiklejatele. Kohus lähtub sellest, et hindab isiku tegu sellisena nagu see on faktiliste asjaolude mõttes sõnaliselt toodud „tahtlikult oma tegevusega takistas ja häiris liiklust, parkides sõiduki kohas, - kus peatatud sõiduk tegi võimatuks teise liikleja sõiduki väljasõidu parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt“ – ja vastab küsimus tele, kas tegemist on parkimisega LS mõttes, kas see oli toimepandud keelatud kohas, korda või viisi rikkudes ning kas tegu häiris oluliselt liiklust või oli ohtlik teistele liiklejatele.

Menet

, et ta ei ole autot parkinud vaid peatus ohutult teel lusalune isik väidab kaebuses ja ütlustes selleks, et vastata telefoni

kõnele ja rääkida paar minutit. Mis on parkimine ja mis -

2 pp 49 ja 52. P peatumine on sätestatud LS § ga arkimine on sõiduki ette - kavatsetud seismajäämine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale või mahaminekuks või veose laadimiseks. Peatumine - on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Käesoleval juhtumil ei olnud tegemist vajadusega laadida veost. Samuti ei olnud menetlusalusel isikul soovi ega vajadust sõiduautost väljuda (see tuleneb menetlusaluse isiku kaebusest ja kohtuistungil antud ütlustest). Peatumine on ajaliselt piiratud tegevus, igal juhul lühiajaline ettekavatsetud seismajä mine ja sedagi sõitjate pea või mahaminekuks või veose laadimiseks. t le- Seaduse tekstoloogilise l - - oogika järgi kõik muu seismajäämine, mis on sõitjate peale või majamineku ajast reeglina pikem

, ongi parkimine LS mõttes.

Kohtuistungil on uuritud järgmised tõendid:

4 12 /

Menetlusalune isik ei eita, et 06.03.2022 jäi ta seisma väljasõidukohas, mis viib xxx eramaja parkimiskohast

sõiduteele. Samas sõitis tunnistaja juhitud sõiduk temast ikka mööda rahulikult, seega ei teinud ta takistust. Tunnistaja sõiduk näitas vasakut tuld, seega peakski ta sõitma vasakule. Menetlusalune isik selgitas, et igal juhul tunnistajal oli võimalik menetlusaluse isiku sõidukist mööda sõita ühelt või teiselt poolt ja väljasõidukohas seismajäämine seda ei takistanud. Menetlusalune isik väidab, et ta peatus, mitte parkis, sest mootor tal töötas. Ja see väljasõidukoht oligi teel ohutu koht peatumiseks. Ta nägi, et väljasõiduteelt liigub tunnistaja auto ja menetlusalune isik peatuski keset väljasõiduteed, et tunnistaja sõidab siis temast mööda vasakult või paremalt. Ja ta peatus just sel hetkel, kui talle tuli telefonikõne. Vast -29 ates kohtu küsimusele, miks ta kohe ei jäänud seisma kohas, mis on fikseeritud fotodel 26 asitõendi vaatlusprotokollist lk 29 30, kuhu menetlusalune isik sõitis väljasõidukoha kesksest - kohast paar meetrit edasi ja jäi seisma, vastas isik, et seal on lumehanged, ta hindas asjaolusid just nii.

Tunnistaja L selgitas ütlustes, et ta soovis sõita maja parkimiskohast sõiduteele ja pidi keerama paremale. Ta alustas liikumist sõidutee suunas väljasõiduteel Ta ei jõudnudki näitama suunatuld. Ette ilmus menetlusaluse isiku auto ja jäi seisma ees väljasõidukohas, blokeerides edasist liikumist. Ta nägi, et roolis on menetlusalune isik. Ta nägi, et menetlusalune isik hakkas midagi tegema telefoniga. Paremalt sõita menetlusaluse isiku autost mööda ta ei saanud, auto on madal, seal lükatud lund oli. Tal õnnestus lõpuks sõita vasakult ja ta pidi sõitma vastas suunas. Just selle vasaku poole manöövri ajal hakkas menetlusalune isik ka tagurdama. Tunnistajal ei olnud võimalik paremale Narva poole sõita( kuhu talle tegelikult vaja oli), sest sel juhul võiks menetlusalune isik talle taas sõiduteed takistada ehk sõita ette. Tunnistaja selgitas, et tema autos on videoregistraator. Samal või järgmisel päeval saatis ta politseile süüteoteatise koos fotofailidega ja videosalvestise võis siis järgmisel päeval. Samuti selgitas tunnistaja, et xxx eramaja seinal on kaamera paigaldatud ja see on suunatud hoovile, väravatele, väljasõiduteele ja pildile jääb ka väike osa üldkasutatavat teed. Tunnistaja selgitas, miks kaamera oli just nii fokuseeritud – arvestades, et väljasõidutee ja sõiduteel ristmiku kõrval on põõsad, kus võidaks ennast ka varjata, kui keegi soovib maja alale tulla, seal visati pudeleid ja muud, mis oligi kaamerale vahepeal jäädvustatud.

Menetlusalune isik osutas kaebuse täpsustamisel kohtuistungil, et tema arvates ei tohi tugineda videosalvestistele, sest tema isik on salvestisel võib olla tuvastatav ja ta ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Kohus analüüsib, kas kohtule tõend ja sõiduauto ina esitatud eramaja kaamera videosalvestis videoregistraatori salvestis

on lubatav tõend. KrMS § 63 lg 1 alusel on lubatav tõend foto või film või muu teabetalletus. Seega videosalvestis on teabetalletus KrMS § 63 lg 1 mõttes ja tõendi liik kriminaal netluslikult on lubatud me . KrMS § 63 lg 3 näeb ette, et ka muid tõendeid võib kasutada, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Kohus lähtub põhimõttest, et ka KrMS §

63 lg 1 loetletud tõendite puhul on eeldatav, et ka neid võib kasutada välja arvatud juhul, kui on saadud kuriteo või põhiõiguse rikkumisega. Loogiline, et põhiõiguse rikkumisega saadud videosalvestis ei ole

tõendina kohtukõlblik. Isikul on isikuandmete kaitsele. põhiõigus oma Riigikohtu lahendis 3-3-1-3-12 p 19 on rõhutatud, et eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Seega Eelnimetatud tegevus ongi isikuandmete töötlemine. isikuandmete kaitse põhimõtted on kaitstud Põhiseaduse §-ga 26 kui eraelu puutumatus.

5 12 /

Avalikul alal g lii uvad isikud, sõidukid vms, seega tahtest olenematult tekivad olukorrad, kus isikud jäävad salvestisele. Videosalvestiste andmete töötlemisel on võimalik tuvastada isikud. Kui videosalvestis annab võimaluse tuvastada isik, on tegemist isikuandmetega, mis on kaetud põhiseadusliku kaitsega. Videoregistraatori töötamisel jäädvustatakse muuhulgas ka avalik ala, näiteks üldkasutatav sõidutee. Videoregistraatori kasutamine on ei ole liiklusseaduse tasemel eraldi reguleeritud, seega kehtib üldregulatsioon, mis puuduta jälgimisseadmestiku kasutamist b avalikul alal . Sama on eramajade videokaamerate kasutamisega. Avaliku ala jäädvustamine ei ole iseenesest lgu tegemist sõiduki kaetud absoluutse keeluga, o videoregistraatori või eravalduse videokaameraga Isikuandmete kaitse seadus 4. peatükk näeb . ette regulatsiooni, et isikuandmeid on võimalik õiguskatseasutuse poolt kasutada ehk töödelda süütegude tõkestamisel, avastamisel, menetlemisel ja karistuse täitmisel. Isikuandmete kaitse seadus on vastu võetud tuginedes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2016/679 sätestatule (millega muuhulgas tunnistati kehtetuks euroopa direktiivi 95/46/EÜ). Seega on tegemist Euroopa Liidu õiguse, mille tõlgendamise õigus on üksnes Euroopa kohtul ja küsitavuse korral puudub siseriiklikel kohtutel õigus hakata euroopa õigust tõlgendama, vaid tuleb sel juhul küsida Euroopa Kohtu eelotsust. lt Kohus märgib, et käesoleva kohtuasja esemeks ei ole Y.A kui andmesubjekti põhiõiguse rikkumise tuvastamine. Kohtu arvates, ei pea kohus käesoleva kohtumenetluse käigus hakkama kontrollima ja kaaluma, kas tunnistaja L. L eramaja kaamera salvestise andmete töötlemisel rikuti Y.A õhiõigust isiku andmete kaitsele p ehk kas tegemist on mainitud määruse 2016/679 õigusnormide rikkumisega Kohus leiab, et oluline on käesolevas kohtuasjas . hinnata, kas tõendi ( eramaja ja videoregistraatori salvestiste) saamise puhul oleks põhiõiguse riive proportsionaalne. Sellist käsitlust toetab kohtu arvates määruse 2016/679 preambul.

Määruse 2016/679 preambul p 4:

„Isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. „

Määruse 2016/679 art 6 punkt 1 alapunkt näeb ette, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ka e siis kui, isikuandmete

töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Seega isikuandmete kaitse seaduse 4. peatükk ja 2016/679 määruse art 6 p 1 alapunkt selgesõnaliselt e oma koostoimes osutavad sellele, et isiku art kohaselt andmete

töötlemine (mille hulka kuulub määruse „isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;“) on a aliku ülesande ta süüteo v ( milleks on ilmtingima menetlemine) . Selle regulatsiooniga ei ole vastuolus Euroopa Kohtu täitmiseks lubatud tegevus eelotsuse järeldus, et „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli

3 lõike 2 teist taanet tuleb tõlgendada nii, et füüsilise isiku poolt tema perekonna eluasemeks oleva maja külge omanike vara, tervise ja elu kaitseks paigaldatud ja isikutest pidevsalvestusseadmesse ehk kõvakettale videosalvestust tegeva kaamerasüsteemi kasutamine, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi, ei ole isikuandmete töötlemine üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel selle sätte tähenduses„. Kohtuasi C Kohtuotsus tõdeb, et muuhulgas -212/13.

6 12 /

avalikku ala jälgiva eramaja kaamera töötamisel saadud salvestis ei ole saadud üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel, kuid hilisem Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679 näebki ette art 2 lg 1 p c, et määrus ei ole kohaldatav isikuandmete töötlemisele üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel samas art 6 lubab andmete töötlemist, kui seda vaja avaliku ülesande täitmiseks. ,

Seega tunnistaja L. L kogutud isikuandmete töötlemisele ( milleks on andmete kogumine), on eelmainitud määrus kohaldatav, sest tema eramaja kaamera oli jälginud muuhulgas ka avalikku ala. Sel juhul võib püstitada küsimuse, et videojärgimisel võib ette tulla olukordi, kui avalikul alal liikuvad isikud on tuvastatavad

ja nende põhiõigus isikuandmete kaitsele võib olla riivatud. Kohus analüüsib riive proportsionaalsust. Kohtuistungil L selgitas, et pere isiklikuks t beks ja kaitseks eramaja ülekuulatud tunnistaja ar seinale paigaldatud videokaamera oli fokuseeritud selliselt, et pildile oleks jäetud eramaja hoov, väravad, väljasõidutee ja osa üldkasutatavat tee väljasõidukohast paremale ja vasakule. Kohus on d salvestise ja asitõendi vaatlusprotokolli uurimisel tuvastanud, et üldkasutatava sõiduteest, kus st liikuvad sõidukid ja isikud ja isiku on võimalik tuvastada, on videokaamerale jääv mõnedes meetrites mõõdetav ala, mis jääb väljasõidukohast paar meetrit vasakule ja paar meetrit paremale.

Tunnistaja selgitas on ütlustes, et just väljasõiduteest paremale poole jääva sõidutee lõigu poolt võimalik tungida eramaja krundile, kui seda soovitakse teha, seal kasvavad põõsad. Just seal oli juhtumeid, et visatakse tühjasid pudeleid ja pannakse toime muid häirivaid tegusid nagu surnud looma viskamine. Aastal 2021 oli menetlusaluse isiku poolt toime pandud tunnistaja suhtes isikuvastane kuritegu, mille eest on menetlusalune isik süüdi mõistetud ja kohtuotsus on jõustunud. Seega tunnistaja käsutuses oleva eramaja kaamera fokuseerimist muuhulgas ka avaliku ala teatud lõigule võib olla tuletatud tunnistaja kui rünnaku ohvri preventiivse kaitsetegevusest.

Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et kaamera kasutamise osas on andmekaitse inspektsioon teinud talle selle märkuse, et teavitussilt tuleb paigaldada ja an talle aega puuduse kõrvaldamisek dis s, millega ta ka tegeleb. eelneva kohustusliku 2016/679 määruse preambul p 32 selgitab andmesubjekti nõusoleku kohta juhul, kui tema isikuandmeid töödeldakse. Kohus märgib, et isikuandmete kaitse seadus § 11 sätestab, et andmesubjekti nõusolekut asendab teavitussilt: „Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heliavalikustamise eesmärgil või pildimaterjalina jäädvustamise puhul andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli või - pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.

…“. Samas märgib kohus, et andmesubjekti nõusolek või teavitussilt on nõutav, kui heli või - videojäädvustamine toimus avalikustamise eesmärgil. Kohus on tunnistaja L vastanud, ütlustest tu et eramaja kaamera salvestised ei olnud ette nähtud avalikustamiseks, vaid tunnistaja reserveeris endale õiguse süüteo toimepanemise puhul edastada salvestis õiguskaitseasutustele. Kohus ei leia, et salvestise edastamine õiguskaitseasutusele süüteo menetlemise eesmärgil oleks salvestise avalikustamine isikuandme kaitse seaduse mõttes. Kohus märgib, et käesolevas kohtuasja tõendina esitatud eramaja kaamera salvestis oligi s esimesel võimalusel esitatud koos süüteoteatega politseile (tunnistaja selgitas, et kas samal päeval või järgmisel päeval edastas salvestise politseile soovitud viisil), ko süüteoteatega esitas os tunnistaja politseile salvestise alusel tehtud fotofailid.

Tegemist oli isikuandmete töötlemisega, mis oli seotud eranditult , nimelt menetlemisega. Tunnistaja süüteo võimaliku liiklusalase väärteo selgitas, et selle kaamera ketta salvestamise maht oli ööpäev, mille täitumisel andmed kustutatakse jooksvalt ja salvestatakse uusi. Seega, videokaameraga andmete kogumist ja tamist ei saa säili kohtu arvates pidada ebaproportsionaalseks. Säilitamine annab huvitatud isikule võimaluse hinnata, kas salvestis tuleb edastada õiguskaitseasutusele avali ülesande täitmiseks. ku

Seega, ei ole nimetatud isikuandmete töötlemine (video salvestamise teel andmete kogumine ja edastamine õiguskaitseasutusele) seadusevastane tegevus, vaid on õigusnormidega (nii siseriikliku kui ka Euroopa Liidu õigusega) kooskõlas. Menetlusaluse isiku põhiõigust isikuandmete kaitsele ei ole seega rikutud ja tõend, eramaja kaamera videosalvestis, on lubatud.

7 12 /

Sama olukord on sõiduautosse paigaldatud videoregistraatori puhul. Kohus märgib, et videoregistraator on sõiduautosse paigaldatud selliselt, et suunatud reeglina kas muuhulgas ka üldkasutatavale sõiduteele üksnes eravaldusse jäävale alale. Selle videoandmete kogunemise , mitte

eesmärgiks ongi liikluslaste rikkumiste tõkestamise, avastamise, edasise menetlemise võimalikuks tegemine, et vältida vaidlusi faktilistes asjaoludes rikkumiste menetlemisel lahendamisel. Liiklusseaduse tasemel ei ole videoregistraatori kasutamine eraisiku poolt sõiduki üldse reguleeritud. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et igal juhul videoregistraatori salvestise säilitamise aeg võis olla kas 2 3 päeva või kuni 7 päeva. Pärast seda andmed kustutatakse jooksvalt - automaatselt ja algab uus salvestamine. Kohus leiab, et ka videoregistraatori salvestiste osas ei ole proportsionaalsuse põhimõte kuidagi rikutud. Tunnistaja säilitas ja edastas politseile koos süüteoteatega salvestise kas samal või järgmisel päeval ja ainult osas, mis puudutaski võimalikku liiklusalast süütegu. Tõend on lubatud KrMS mõttes, sest selle saamisel ei ole põhiõigusi rikutud.

Kohtuistungil uuritud salvestise lt ja 31.03.2022 asitõendi vaatlusprotollist nähtub, et kl 11.34.05 jääb sõiduk (vaidlust ei ole, et roolis on menetlusalune isik) seisma sõiduteel kohas, kus on xxx sõiduteele väljasõit elamu hoovist, lk 25 foto 2 (xxx videoregistraatori salvestis), sama olukord on jäädvustatud elamu kaamera salvestisega kl 11.47.13 lk 28 foto 15. Mõlema salvestise kohaselt ilmub väljasõidukohale juba siis, kui xxx xxx on eelnevalt alustanud liikumist hoovist viiva teelõigul sõidutee suunas – kl 11.33.54 alustab xxx liikumist ja kl 11.33.59 ilmub kohale vasakult xxx mis jääb seisma kl 11.34.05 foto 1,2 lk 25 (videoregistraator); kl

11.47.01 alustab Xxx liikumist ja kl 11.47.10 ilmub pildile vasakult Xxx, mis kl 11.47.13 jääb seisma, lk 28 fotod 13-15. Seega , pidi Xxxi juht ja liiklusolukorda liikudes sõiduteel nägema hinnates jõudma loogiliselt järeldusele, et temast paremale poole jääv xxx maja juurest viiv teelõik on sõiduteele viiv väljasõidukoht sõiduk sõidab maja kohast välja sõiduteele ja teine . Menetlusalune isik Xxx tunnistas kohtuistungil, et ta nägi, et paremalt poolt liigub väljasõiduteel sõidutee suunas ja vaatamata sellele ta jäi seisma väljasõidukohas, sest ei näinud takistust, sõitku Xxx Xxx

ist paremalt või vasakult. Videoregistraatori ja maja kaamerad on ilmselt salvestise ajas seadistatud erinevalt. Nii videoregistraatori kohaselt ilmus Xxx kohale kl 11.33.59 lk 25 foto 1. Elamu kaamera salvestise kohaselt ilmub X

xx kohale kl 11.47.10 ja jääb seisma, lk 28 foto 14. Kl 11.49.47 hakkab Xxx liikuma tagurdades korduvalt, lk 29 foto 25, ning kl 11.51.52, lk 30 foto 28, lahkub kohalt. Kohtuistungil selgitas tunnistaja L, et õige aeg on videoregistraatori salvestisel, sest eramaja kaamera aja seadistaud 10-15 minutit ette poole. Sel juhul kohus arvestab videoregistraator aegadega ja lähtub sellest, et salvestistel on jäädvustatud üks ja sama sündmus. Oluline on ära märkida, et Xxx alustab uuesti liikumist ja lahkub kohalt alles siis, kui Xxx on eelnevalt teinud mitmeid - Xxx seisma, Xxx seisab otse Xxxi ees lk manöövreid kl 11.34.07 jääb

25 foto 2; kl 11.34.23 Xxx tagurdab, lk 26 foto 3; kl 11.34.28 Xxx jääb seisma ja 11.34.30 alustab taas liikumist suunaga et Xxx

Xxx seisma, ist paremalt mööduda, lk 26 foto 5; kl 11.34.34 jääb lk 26 foto 6; kl 11.35.55 alustab Xxx liikumist ja kl 11.35.56 jääb seisma, kl 11.36.29 Xxx alustab tagurdamist, lk 27 foto 7; 11.36.34 lõpetab Xxx tagurdamist ja alustab liikumist suunas Xxxist vasakult, lk 27 foto 8. (videoregistraatori salvestis). Xxx v suuna muutmine sõiduki liikumise iseloomust (kordu seismajäämine, tagurdamine, liikumis eesmärgiga sõita ist mööda ) nähtub, et

Xxx algul paremalt, siis vasakult Xxxi juhil ei olnud võimalik sujuvalt sõita elamu hoovist sõiduteele, i juht pidi hakkama manööverdama, Xxx sest väljasõidukohale tekkis takistus seisma jäänud sõiduk - Xxx, mille juht oli menetlusalune isik. Xxxi juht ilmselt sooviski sooritada Xxx) juhile oleks pidanud väljasõitu ja teise sõiduki ( selliste manöövrite tähendus olema arusaadav. teeb manöövreid eesmärgiga sõita sõiduteele Xxx välja 2 ja pool (manöövrite e minuti kestel kestus, 2 ja pool minutit, on sama videoregistraatori kui ka elamu kaamera salvestisel), Xxxi juht ei reageeri liiklusolukorrale ega tee katseid

8 12 /

väljasõidukoha vabastamiseks sõidukil õnnestub pärast manöövreid sõiduteele sõita , kui Xxx Xxxist vasakult poolt ja lahkuda. Salvestistega on kinnitatud tõsikindlalt, et menetlusaluse isiku juhitud jäi seisma Xxx väljasõidukohale ja lahkus kohalt rohkem kui kahe minuti möödumisel alates seismajäämisest ja selle aja kestel ei ole keegi sõidukisse sisenenud ega sellest väljunud, seda enamgi, et oleks tegemise veose laadimise vajadusega.

Kohus märgib, et ei saa võtta tõsiselt menetlusaluse isiku selgitusi, et ta oli pidi seisma jääma just väljasõidukohas, sest talle tuli telefonikõne, mida ta ootas ja see väljasõidukoha keskne osa oligi ohutu koht. Kohtuistungil uuritud salvestiselt (eramaja kaamera) on nähtav, et pärast tunnistaja sõiduki t alustab menetlusaluse isiku sõiduk kohe liikumist ja pärast jääb lahkumis seisma sõiduteel paremal pool ( alustab sõitmist kl 11.49.50 ja jääb seisma 11.50.11 lk 29, fotod 26-27). Seega kõnele vastamiseks oli menetlusalusel isikul reaalne võimalus sõita edasi veel paar meetrit ja jääda seisma sõidutee paremalt ilma, et ta peaks ilmtingimata parkima autot keset väljasõiduteed. Samuti on salvestiselt nähtav, et sõidutee on lumest kindlalt lükatud ja väljasõidukoht ei ole ainuke lumest lükatud koht, kus saaks ohutult seisma jääda.

Kohtuliku arutamisel käigus uuritud tõenditega leiab kohus tõendatuks, et 06.03.2022 kl 11.33 kuni 11.37 ( videoregistraatori kellaaeg) xxx maja juures xxx evikus, parkis menetlusalune isik al sõidukit viisil, mis takistas ja häiris liiklust, nimelt häiris L. juhitud sõiduki väljasõitu L parkimiskohale viivale juurdepääsuteelt.

Menetlusalune isik väidab, et ta ei parkinud autot vaid peatus mõneks minut , mootor töötas iks . Kohus selgitab menetlusalusele isikule siinjuures, et parkimine ja peatumine on õiguslikud mõisted ( LS § 2 pp 49 ja 52), mille definitsioonid ei sõltu faktist, kas juht jääb seisma käivitatud mootoriga või mitte. Liiklusseadus ei s - ätesta, milline on mõistlik aeg sõitja(te) peale või mahapanekuks või veose laadimiseks ( mõne veose puhul on reaalselt vaja laadimiseks pool tundi, kas sel juhul on tegemist peatumisega liiklusseaduse mõttes? Ilmselt sellele oleks jaatav vastus ehk seadus paneb aktsendi just funktsiooni täitmisele, mitte niivõrd sellele, palju aega see reaalselt võtab . Kui sõitja väljub ) autost, siis selleks on mõned sekundid piisavad ja mõistlikud. Kui sõidukisse tuleb sõitja, siis pealemineku kestus sõltub sellest, kas sõitja ootab autot tee kõrval või selle võimatuse korral kaugemal. Kohus soovib selgitada, et igal juhul peatumise või parkimise definitsiooni sisu ( mis on mõlemad kas seismajätmine või seismajäämi ) ei sõltu ainult seismajäämise seismajätm ne

- ise ajavahemikust, vaid - piiritleb seismajätmist seismajäämist vajadusega kas peale võtta või maha panna sõitjad või veos Reaalses elus võib sõiduk seisma jääda mitte ainult siis kui oleks vajalik . veose laadimine või sõitja(te) peale või majamine - k, vaid ka siis, kui juht tunneb ennest halvasti ja soovib mõne minuti kestel puhata istudes autos; või on juht huvitatud kontrollida saabunud kõne sisu ja vajadusel vastata. Riigikohus on peatumise ja parkimise küsimuse arutamisel muuhulgas selgitanud, et mitme minuti kestnud sõiduki seismajäämist, kui sõidukisse ei ole keegi sisenenud, ei saa pidada peatumiseks LS § 2 p 52 mõttes ja selline seismajäämine on õiguslikus mõttes sõiduki parkimine.

Maakohtul ei ole alust arvata, et senisest kohtupraktikast tuleks irduda. 3-1-1-30-14: “ Strutškovi väidete kohaselt ootas ta klienti, kes oli sadamasse takso tellinud. Seega tuleb

7. J. uurida, kas auto seismajätmist sellisel põhjusel saab pidada sõiduki seismajätmiseks sõitja pealemineku ajaks LS §

52 mõttes. Kolleegiumi hinnangul tuleb seda eitada. Sõiduki

2 p seismajätmine on mõnes kohas keelatud liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse tagamise eesmärgil. Seetõttu ei saa anda ühissõiduki juhile peatumiskeelu või tavasõiduki juhile parkimiskeelu

9 12 /

piirkonnas (vt LS § 49) peatumisõiguse kaudu liiga laialdast auto seismajätmise õigust, sest see

2 p läheks vastuollu liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse tagamise sooviga. Sõitja pealemineku protsessi alguseks ei saa pidada seismajäämist sooviga hakata ootama inimest, kes peaks eeldatavasti mõne aja jooksul auto juurde jõudma. Sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist.

8. Praegusel juhul on tuvastatud, et J. S seisis autoga peatumiskeelu alal mitu minutit, ilma et sõidukisse keegi oleks sisenenud. Seetõttu ei olnud tegemist auto seismajätmisega sõitja pealemineku ajaks. Kuivõrd sellist autoga seismist pole võimalik pidada peatumiseks LS § 2 p 52 mõttes, ei ole oluline ka see, kas J. S S

21 lg auto oli ühissõiduk või mitte. Seega rikkus J. LS § p-s

241 lg-s

1 sätestatud keeldu ja realiseeris LS §

1 ette nähtud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja J. õigesti karistanud.“ S

Kohtuistungil ei avaldanud menetlusalune isik, et ta peatus süüdistuses näidatud ajal ja kohas sõitja(te) peale või mahaminekuks või veose laadimiseks. -

Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et menetlusaluse isikujuhitud sõiduk jäi seisma ja seisis mitme minuti kestel ilma, et sõidukisse oleks keegi sisenenud ega sealt väljunud, seega on tegemist sõiduki parkimisega LS § 2 p 49 mõttes.

LS i tohi tmist § 21 lg 4 p 8 sätestab, et parkida e kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõi parkimiskohale või väljasõitu sealt. Sellele keelule on viidet tehtud menetlusalusele isikule esitatud süüdistuses. LS § 21 lg 2 p 5 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid. Sellele keelule on süüdistuses samuti viidet olemas. Kuna kohus on tuvastanud, et menetlusaluse isiku sõiduki seismajäämise puhul on tegemist parkimisega, ei ole vajalik osutada peatumiskeelu rikkumisele, seda enam, et isikule täiendavalt on süüdistus esitatud just LS § 241 järgi – parkimise reeglite rikkumine.

Kohtuistungil uuritud salvestistega ning asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud Xxx unnistaja juhitud jäi seisma väljasõidukohale ja seda ajal, mil t sõiduk hakkas välja sõitma parkimiskohast sõiduteele xxx maja juures . Salvestised ja vaatlusprotokolli andmed näitasid, et sõiduteele pargitud i väljasõitu ja Xxx takistas Xxx

Xxx pidigi 2 ja poole minuti kestel tegema er Xxx inevaid manöövreid, püüdes ist mööda sõita algul paremalt siis vasakult poolt. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 21 lg 4 p 8 sätet ja parkis sõidukit kohas, kus takistas teise sõiduki väljasõidu parkimiskohalt.

Nüüd kohus vastab küsimusele, kas „parkides sõiduki kohas, kus peatatud sõiduk tegi võimatuks teise liikleja sõiduki väljasõidu parkimiskohale viivalt juurdepääsuteelt“ häiris menetlusalune isik oluliselt liiklust või oli ohtlik teistele liiklejatele LS § 241 lg 2 mõttes. Kohus vastab küsimusele eitavalt. Kohus on juba märkinud kohtuotsuse alguses, et süüdistuses ei ole märgitud, milles võiks seisneda häirimine või liikluse

oluline

oht teistele liiklejatele. Kohus leiab, et liiklus iseenesest ei olnud häiritud oluliselt. Tõepoolest, kahe ja poole minuti kestel ei olnud Xxxi sõidukijuhil võimalik sõita parkimiskohalt välja sõiduteele sujuvalt, ta pidi korduvalt tagurdama, alustama sõitmist ja püüd ist mööda sõita algul paremalt siis vasakult poolt. m Xxx a Seda ei saa pidada liikluse olulise

ks häirimiseks. Ühe juhi sujuv liiklemine oli küll häiritud, seda aga lühikeseks ajaks. Samuti ei näe kohus, et menetlusaluse isiku tegevusel parkimisreeglite rikkumisel oleks sedastatav oht teistele liiklejatele.

2 p 31 ette, liiklusoht on olukord, LS § näeb et mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või kiirust või peatuma. -

10 12 /

Loogiline eeldada, et LS § 241 lg 2 näeb ette ohu all just LS § 2 p 31 sätestatud liiklusohtu. Kohus ei näe menetlusaluse isiku süüdistuses faktilisi asjaolusid, millest oleks tuletatav liiklusohu esinemineet liikleja ( anud juhul tunnistaja) oleks pidanud just järsult muutma oma liikumissuunda või peatuma. Ainuke faktiline asjaolu, mida saaks teoreetiliselt pidada ohuna, on see, et „peatatud sõiduk teg võimatuks teise liikleja sõiduki väljasõidu juurdepääsuteelt“ . Kohus i märgib, et kohtuliku arutamise käi us on tuvastatud, et päris võimatu väljasõit siiski ei olnud, vaid g Xxx lt, kuid Xxx Xxx i sujuv liiklemine oli häiritud lühiajalise il õnnestus ist mööda sõita vasakult poolt sõiduteele. Ohtu kohus siin ei näe. Kohus ei näe

, et kirjeldatud liiklusolukord oleks selline, mis ohustaks liiklejaid füüsiliselt või materiaalselt või kuidagi teisiti

. Kohus soovib selgitada menetlejale, et parkimiskorda ja/või viisi rikkudes sõidukiga takistamine teise sõiduki väljasõidul on LS § 21 lg 4 p 8 sätestatud keelu rikkumine ja kvalifitseeritav LS § 241 lg 1 järgi. Takistamine parkimiskohast e a veel liikluse teistele väljasõidul iseenesest ei tähend olulist ohtu häirimist või liiklejatele, muidu mis tahes LS § 21 lg 4 p 8 rikkumine oleks kohe kvalifitseeritav LS § 241 lg 2 järgi, sel juhul puuduks vajadus osutada LS § 241 lg 2 definitsioonis liikluse olulisele häirimisele või teiste liiklejate ohule.

Seega leiab kohus, et 06.03.2022 kl 11.33 kuni 11.37 ( videoregistraatori kellaaeg) Liiva 46 maja juures Toila alevikus, parkis menetlusalune isik sõidukit viisil, mis takistas ja häiris liiklust, nimelt häiris L. juhitud sõiduki väljasõitu parkimiskohale viivale juurdepääsuteelt, millega L rikkus LS § 21 lg 4 p 8 sätestatut, et parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt, mis on kvalifitseeritav LS § 241 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse s

õiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või viisi rikkudes.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütluste, tunnistaja ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolli ja salvestistega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseerit LS § on av

241 lg- 1 s ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS §

133 p 1 mõttes.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, ta jäi seisma väljasõidukohale ja seda ilma selleta, et talle oleks seda et vaja teha vaja te pealesõitja või mahaminekuks või veose laadimiseks ehk teadis, et ta pargib sõidukit väljasõidukohale ja sellega takista teise sõiduki väljasõitu sõiduteele. Menetlusalune isik ise b kinnitas kohtuistungil, et ta nägi paremalt poolt väljasõiduteel sõidutee suunas liikuvat tunnistaja sõidukit ja otsustas siiski peatuda väljasõidukohas. Menetlusalusel isikul oli täielik teadmine väärteokoosseisule kuuluvatest asjaoludest – et ta pargib sõidukit väljasõidukohale ja takistab vähemalt üht liiklejat. parkimiskord ja viis on keelatud LS § 21 lg 4 p 8 sätestatuga. Selline Isik mööniski ta rikub parkimiskorda ja/või viisi, parkides sõidukit väljasõidukohas. Ka ,

et kõrvaltvaatajale on arusaadav, et väljasõidukohas seismajäämine takistab väljasõiduteel sõidutee suunas liikuvat sõidukit. Menetlusalusele isikule olid nähtavad teise sõiduki korduvad manöövrid sõita menetlusaluse isiku väljasõidukohale pargitud sõidukist mööda. Kõrvaltvaataja seisukohalt on mainitud manöövrite tähendus selge jätkata liikumist sõiduteele. Jätkates seismist -

väljasõidukohas ka ajal, kui teine sõiduk manööverdas, püüdes menetlusaluse isiku sõidukist ühelt ja teiselt poolt mööda sõita, soostuski menetlusalune isik sellega, et ta rikub parkimiskorda, takistades teist liiklejat pa

rkimiskohast väljasõitu.

Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS 2. peatüki 2. jao mõttes.

11 12 /

Puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud KarS 2. pesatüki 3. jao mõttes. Menetlusalune isik on süüdiv ja täiskasvanu, seega süüvõimeline KarS § 33 mõttes.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1- 58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Y.A

41 lg 1). on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 2

LS § 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut

41 lg 1 .

Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kohus hindab menetlusaluse isiku süü suurust vähemalt . Tegemist on üh keskmisena eepisoodilise ohudeliktiga ehk kahjulik tagajärg puudub. Isik rikkis parkimiskorda lühiajaliselt – jäi seisma 2 ja poole minuti kestel väljasõidukohal ja takistas oma tegevusega ühe sõiduki liikumist. Samas lõpetas isik rikkumise alles siis, kui teisel sõidukil õnnestus manööverdades lahkuda väljasõidukohalt sõiduteele. Isik tegutses teo väärteo toimepanemisel otsese tahtlusega, mille puhul on kohtu arvates süü on suurem, kui seda oleks ettevaatamatusest toimepandud väärteo korralk.

Karistusregistri andmetel isik on kohtulikult krim inaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest 2022, aastal, väätegu on toime pandud enne karistamist. Kuid isikuvastased kuriteod on toimepandud 2020 ja 2021 aastal, et ennegi ei olnud menetlusaluse isiklu käitumine seadusekuulekas. Samas, tuginedes karistusregistri andmetele, et ole isik väärteokorras karistatud, seega ei ole ta liiklusreeglite rikkuja, kel oleks välja kujunemas kindel muster rikkuda liiklusreegleid. Menetlusalusel isikul o

n töökoht ja sissetulek, mis on positiivne. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel iseloomustavana materjalina naabrite avaldusi,milles isik iseloomustatakse tavalises elus positiivselt, ning Kaitseliidu väljaantud iseloomustust, milles iseloomustatakse isik ka positiivselt seoses tegevusega kaitseliidus. Kohus arvestab, et teo toimepanemisest ( märts 2022) on möödunud üle aasta ja uusi süütegusid ei ole kohtu andmetel isik toime pannud ( välja arvatud aprillis 2022 väidetav liiklusalane väärtegu, milles on samuti kohtule kaebus esitatud, kohtuasi 4-23-1168, põhistatud kohtuotosus tuleb 21.06.2023). See omakorda näitab, et liiklusalaste väärtegude toimepanemine ei ole isiku elustili nähtus, mis annab aluse arvata, et isik võib siiski võtta oma käitumise kontrolli alla.

Kohus märgib, et kohtueelsel ega kohtuliku arutamisel ei ole menetlusalune isik väljendanud vähimatki kahetsust ega tunnistanud oma ebaõiget käitumist liikluses, vaid vastupidi, on asunud

12 12 /

ennast õigustama ja halvustama tunnistajat is korduvalt küsides, et kes on sellele iklikul tasemel, loa andnud salvestada liiklust ( kohuistungi protokoll lk 4) . Menetlusalune isik peab võimalikuks segada kokku liiklusreeglite täitmise vajadust ja oma isiklikku rahulolematust tema suhtes tehtud kohtuotsusega kriminaalasjas, milles üheks menetlusosaliseks on olnud tunnistaja L. Kohus leiab, et selles seisneb teatud oht, et isik võib ka edaspidigi panna toime liiklusalaseid väärtegusid, mille kaudu tema arvates ta saaks väljendada tunnistajale oma rahulolenematust. Käesoleva ajal menetlusalune isik ei saanud veel aru, et selline käitumine liikluses lubatud ei ole.

Seega leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb mõjutada ja seda karistuse mõistmise kaudu. Ei ole alust lõpetada menetlust otstarbekuse kaalutlustel, sest see ei mõjutaks isiku edaspidi käituda seadusekuulekalt. Isiku hoiakutes ei toimunud muutust ka kohtuliku menetluse käigus ehl ainult menetluse läbiviimine ei ole isikule mõjuv vahe d, et ta saaks oma käitumist korrige n erida.

Karistuse -

(

kohtu) määrtamine mõistmine on menetleja kohtuvälise menetleja või diskretsiooniotsustus.

LS § 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, see on summas kuni 40 e

41 lg 1 urot. Keskmine sanktsioon on seega 5 ühikut ehk 20 Kohus leiab, et isik tuleb karistada LS § eurot.

241 lg 1 järgi rahatrahvifa keskmises määras ehk 5 trahviühikut summas 20 eurot, mis kohtu hinnangul vastab süü suurusele, karistuse eesmärkidele ning arvestab teo toimepanija isikut. Samuti annab m v õisteta karistus muuhulgas isikule signaali, et edaspidi ta uusi süütegusid toime ei paneks.

KOHTU MEETMED

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või - materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse täielik tühistamine. Samas kvalifitseerib kohus isiku teo liiklusseaduse muu sätte alusel ja vastavalt sellele mõistab isikule karistuse.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb Y.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.03.2023 otsusele väärteoasjas nr 244022000995 rahuldada osaliselt, nimetatud otsus tühistada osaliselt väärteo kvalifikatsiooni ka karistuse osas, kvalifitseerida menetluse isiku tegu LS § 241 lg 1 alusel ja mõista karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut summas 20 eurot.

Asitõend, CD plaat salvestisega, jätta väärteoasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik