2-23-1430/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1430

Kohtuasi

X hagi Evor Consulting OÜ vastu vahekohtu

kokkuleppe ja ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise

nõudes või vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise

ja leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2023 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Maria Teder, vandeadvokaat

Anton Sigal

Kostja: Evor Consulting OÜ (registrikood 14389875),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde järgmised määruskaebemenetluses esitatud tõendid:

hageja 02.05.2023 esitatud Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023 määrus asjas 824/80/22

koos tõlkega ja kostja 10.05.2023 esitatud Ukraina apellatsioonikohtu 21.04.2023

määrus asjas 824/55/23 koos tõlkega ning Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määrus

asjas nr 824/83/22 koos tõlkega.

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata järgmised määruskaebemenetluses esitatud

tõendid: hageja 02.05.2023 ja 08.05.2023 esitatud ekspertiisiakt koos tõlkega ja

äriregistri väljavõte.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta Harju Maakohtu 14.04.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

5. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta hageja kanda.

2-23-1430

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 26.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Evor Consulting OÜ (kostja)

vastu vahekohtu kokkuleppe ja ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes või

alternatiivselt leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja Ukrainas elav Ukraina kodanik ning Eesti äriühingu F

OÜ ainuosanik alates 16.04.2018. 21.09.2018 andis hageja välja volikirja tähtajaga 31.12.2018

(s.t kolmeks kuuks), millega volitas Eestis tegutsevat juristi Y, samuti D ja oma toonast

abikaasat Q, tegema enda nimel tehinguid seoses Eesti äriühinguga F OÜ.

1.2. 23.05.2022 esitas kostja hagi ad hoc vahekohtusse Ukrainas, milles nõudis hagejalt

leppetrahvi 5 miljonit eurot tehingu alusel, millest hageja varem midagi kuulnud ei olnud.

Hagist selgus, et 03.12.2018 sõlmis Q volikirja alusel oma abikaasa (hageja) nimel ja tema

teadmata lihtkirjaliku lepingu Embraer Phenom 300 lennuki ostmiseks hinnaga 8 995 000 eurot.

Lennuki müüjaks oli kostja. Kostja on hageja endise abikaasa Q-ga seotud ettevõte. Kostja

asutas jurist Y, keda hageja usaldas end ka volikirja alusel esindama koos toonase abikaasa Q-

ga seoses F OÜ-ga. Lepingu kohaselt tuli ostjal tasuda lennuki eest ettemaksuna 01.01.2022

kogu ostuhind (p 2.2). Ostuhinna tasumisel pidi müüja juba kaks kuud hiljem, s.o 01.03.2022,

ostjale üle andma 2019. a valmiva lennuki (p 4.1). Ostuhinna tasumata jätmisel tekkist müüjal

õigus nõuda ostjalt (hagejalt) leppetrahvi summas 5 miljonit eurot (p 6.2).

1.3. Lepingu p-s 8.3 sisaldus vahekohtu kokkulepe: „Kõik vaidlused, lahkhelid või nõuded, mis

on tekkinud sellest Lepingust või sellega seoses, sealhulgas selle sõlmimise, tõlgendamise,

täitmise, rikkumise, lõpetamise või kehtetuse osas tuleb üle anda ad hoc vahekohtule.

Vahekohus koosneb ainuisikulisest vahekohtunikust, kelle vaidluse algatava poole avalduse

põhjal nimetab Ühenduse Ukraina Õigusfirmade Assotsiatsioon juures alaliselt tegutseva

vahekohtu esimees või esimehe kohusetäitja. Ükskõik milline vahekohtu tehtav otsus, kaasa

arvatud, kuid sellega piirdumata, lõplik otsus, osalised otsused, tagamise abinõude rakendamise

vaheotsused on pooltele kohustusliku jõuga. Vahekohtu kohaks on Ukraina Kiievi linn.

Vahekohtumenetluse keel on vene keel. Ainuisikulisel vahekohtunikul on õigus määrata

vahekohtumenetluses kasutamiseks muud keelt või keeli. Selles Lepingu punktis sisalduva

vahekohtu klauslina sõlmitud vahekohtu kokkulepet reguleerivaks õiguseks on Eesti Vabariigi

õigus“.

1.4. Ukraina ad hoc vahekohtu 12.07.2022 otsusega mõistati hagejalt kostja kasuks välja

leppetrahv täies ulatuses. Hageja on esitanud Ukrainas avalduse vahekohtu otsuse tühistamiseks

ning täitmisest keeldumiseks.

2-23-1430

1.5. 06.09.2022 esitas kostja avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks Eestis (tsiviilasi nr 2-22-13206).

1.6. Eeltoodust tulenevalt palub hageja:

-

tuvastada Q poolt hageja nimel kostjaga väidetavalt 03.12.2018 sõlmitud vahekohtu

kokkuleppe tühisus;

-

tuvastada Q poolt hageja nimel kostjaga väidetavalt 03.12.2018 sõlmitud õhusõiduki

ostu-müügilepingu tühisus;

-

alternatiivselt 03.12.2018 ostumüügilepingu tühisuse tuvastamise nõudele palub hageja

tuvastada, et kostjal puudub Q poolt hageja nimel kostjaga sõlmitud õhusõiduki ostu-

müügilepingu alusel leppetrahvi nõudeõigus hageja vastu.

1.7. Hageja selgitas, et vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimust reguleerib vahekohtu

kokkuleppe kohaselt Eesti õigus. 03.12.2018 ostu-müügilepingus sisalduv vahekohtu

kokkulepe on tühine, kuna see ei vasta tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkulepetele kehtestatud

nõuetele ja ka põhjusel, et leping ise on tühine, sest see on võltsitud, sõlmitud esindusõigust

ületades, näilik või vastuolus heade kommetega ning hageja poolt lisaks veel tühistatud. Hageja

esitas tühistamisavalduse vahekohtumenetluses. Juhul, kui kohtu hinnangul leping siiski kehtib

ning tühine on üksnes tarbijaga sõlmitud vahekohtu kokkulepe, palub hageja tuvastada, et

kostjal puudub lepingust tulenev leppetrahvi nõue.

2. 22.03.2023 esitas kostja seisukoha, milles palub jätta hagi menetlusse võtmata. Hagi

menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-

de 4 ja 7 alusel.

2.1. Kostja viitas TsMS § 371 lg 1 p-le 7 ja märkis, et vahekohtu menetluses nõudis kostja

hagejalt ostu-müügilepingu rikkumise tõttu leppetrahvi tasumist 5 000 000 eurot. Käesolevas

asjas nõuab hageja ostu-müügilepingu, mh selles sisalduva vahekohtu kokkuleppe tühisuse

tuvastamist või alternatiivselt tunnustamist, et kostjal puudub leppetrahvi nõudeõigus. Seega

on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ese sama, mis vahekohtumenetluses – kostja

nõuab leppetrahvi tasumist ning hageja väidab vastu, et leppetrahvi tasumise kohustust ei ole

(kuna väidetavalt on leping ja vahekohtukokkulepe tühine). Käesolevas asjas esitatud hageja

tuvastushagi ese on sama, sest hageja nõude eesmärk on saavutada tulem, mille kohaselt hageja

ei pea 5 000 000 eurot leppetrahvi maksma. Vahekohtu otsus tehtud samade poolte vahel.

2.2. Kostja viitas TsMS § 371 lg 1 p-le 4 ja märkis, et 12.01.2023 tegi Ukraina Ülemkohus

määruse asjas nr 824/83/22, millega jättis muutmata Kiievi apellatsioonikohtu 31.10.2022

määruse, millega omakorda jäeti rahuldamata hageja taotlus tühistada 12.07.2022 vahekohtu

otsus. Seega 12.01.2023 on jõustunud Ukraina Ülemkohtu otsus asjas nr 824/83/22, mis kuulub

Eestis tunnustamisele. TsMS § 371 lg 1 p 4 ei saa tõlgendada viisil, et kohtusse pöördumise

välistab vaid lahend, mis peab läbima täidetavaks tunnistamise menetluse Eesti kohtus, et saada

tunnustamisele kuuluvaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohtu 14.04.2023 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ja jäeti

menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 ning kostjal tuleb esitada menetluskulude

nimekiri viie päeva jooksul alates määruse jõustumisest.

2-23-1430

4. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 4 ja 7 alusel keelduda, kuna on

olemas Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade

poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise ning samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses

tehtud kehtiv lahend.

5. Olukorras, kus 03.12.2018 ostu-müügilepingust tulenev leppetrahvi nõue on lahendatud

12.07.2022 Ukraina vahekohtu otsusega, mida ei ole tühistatud või mille tunnustamisest ei ole

Eestis keeldutud, tuleb hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 7 alusel keelduda,

kuna samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud

kehtiv lahend. 12.07.2022 vahekohtu otsusest nähtuvalt on vahekohus tunnistanud vahekohtu

kokkuleppe kehtivaks.

6. Vahekohtu kokkuleppe kehtivusele on andnud hinnangu Ukraina Ülemkohus asjas

nr 824/83/22, jättes vahekohtu otsuse tühistamata. Seega on olemas ka välisriigi kohtu lahend,

mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab

samas asjas uue kohtusse pöördumise.

7. Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud vastuväited 12.07.2022 vahekohtu otsuse

tunnustamise ja täitmise, sh vahekohtu kokkuleppe kehtivuse kohta tsiviilasjas nr 2-22-13206.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Alternatiivselt

palub hageja hagi menetlusse võtta ning peatada menetlus seniks, kuni käib menetlus vahekohtu

otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjas (tsiviilasi nr 2-22-13206).

10. Hageja palub ringkonnakohtul võtta vastu uued tõendid: Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023

määrus asjas nr 824/80/22 vahekohtu otsuse tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata jätmise

kohta, 23.03.2023 ekspertiisiakt ja tõendid kostja ja Q seotuse kohta (s.o äriregistri väljavõte).

Hageja selgitas, et Ukraina Ülemkohus on jätnud 09.03.2023 määrusega kostja avalduse

vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna kostja ei

esitanud kohtule vahekohtu otsuse aluseks oleva lepingu originaali või kinnitatud koopiat.

Lisaks kinnitab määruskaebuse lisana esitatud ekspertiisiakt lepingu võltsimist.

11. Käesoleval juhul ei kohaldu TsMS § 371 lg 1 p 4. Kohus käsitles „välisriigi kohtu

lahendina“ vastava sätte mõttes Ukraina Ülemkohtu määrust vahekohtu otsuse tühistamata

jätmise kohta. Ukraina Ülemkohtus lahendas vaidlust vahekohtuotsuse tühistamise üle, mis ei

ole samastatav vaidlusega vaidlusaluse lepingu ja selles sisalduva vahekohtukokkuleppe

kehtivuse üle. Tegemist ei ole sama esemega ega sama alusega. Lisaks ei kuulu Ukraina

Ülemkohtu määrus Eestis tunnustamisele ega täitmisele TsMS § 619 ega § 620 alusel.

12. TsMS § 371 lg 1 p 7 kohaldamiseks ei ole alust. Hageja hinnangul saab sätte mõttes „kehtiv

lahend“ tähendada üksnes välisriigi vahekohtu otsust, mis on Eestis tunnustatud või täidetavaks

tunnistatud. Maakohus leidis, et „kehtiv“ on mis tahes vahekohtu lahend, mis ei ole tühistatud

ning mille tunnustamisest ei ole keeldutud. Vahekohtu otsus, mis ei ole Eestis täidetav, ei oma

Eestis õigusjõudu ega saa välistada kohtumenetlust Eestis algatatavas asjas. Kui kohus saaks

keelduda hagi menetlemast pelgalt põhjusel, et on olemas Eestis tunnustamata vahekohtu

lahend, puuduks hagejal võimalus katkestada nõuete aegumist.

2-23-1430

13. Hageja märkis ka, et Ukraina Ülemkohtu määrus vahekohtu otsuse tunnustamata jätmise

kohta annab alust arvata, et otsust ei tunnustata ka Eestis. Ukraina Ülemkohus keeldus

tunnustamise avaldust menetlemast New Yorgi konventsiooni art 4 alusel, st kuna puudub

vahekohtu kokkulepe või selle nõuetekohaselt kinnitatud originaal. Kostja ei ole ka Eesti

kohtumenetlustes suutnud esitada lepingu originaali, sest leping on võltsitud.

14. Igal juhul puudub nõuete samasus, mis välistaks hagi menetlemise. Vahekohtu menetluse

esemeks oli kostja poolt hageja vastu esitatud leppetrahvi nõue. Hagejal on aga tuvastushuvi

lepingu tühisuse tuvastamiseks. Vahekohtu seisukoht iseenda pädevuse kohta ei ole käsitletav

menetluse esemena ega ole siduv ühelegi muule kohtule. Vahekohtu seisukoht, et vahekohtul

oli pädevus lahendada leppetrahvi nõuet, omas õiguslikku mõju ainult konkreetses vahekohtu

menetluses. See ei ole siduv Eesti kohtule.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

15. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja palus jätta rahuldamata hageja

taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Kostja leidis, et maakohus on õigesti jätnud hagi

menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p-de 4 ja 7 alusel. Kostja selgitas, et ta esitas uue avalduse

Ukraina apellatsioonikohtule vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

(asi nr 824/55/23) koos kinnitatud koopiaga originaal-müügilepingust. Kostja palus uue

tõendina vastu võtta Ukraina apellatsioonikohtu 21.04.2023 määruse asjas 824/55/23, millega

kohus otsustas kostja avalduse menetlusse võtta (juhul, kui kohus võtab tõendina vastu hageja

esitatud Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023 määruse asjas 824/80/22).

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

18. Menetlusosalised

on

02.05.2023,

08.05.2023

ja

10.05.2023

esitanud

määruskaebemenetluses uued tõendid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1

esimese lause alusel asja materjalide juurde hageja 02.05.2023 esitatud Ukraina Ülemkohtu

09.03.2023 määruse asjas 824/80/22 koos tõlkega ja kostja 10.05.2023 esitatud Ukraina

apellatsioonikohtu 21.04.2023 määruse asjas 824/55/23 koos tõlkega ning Ukraina Ülemkohtu

12.01.2023 määruse asjas nr 824/83/22 koos tõlkega. Ringkonnakohus jätab asja materjalide

juurde võtmata hageja 02.05.2023 ja 08.05.2023 esitatud ekspertiisiakti koos tõlkega ja

äriregistri väljavõtte. Eeltoodud tõendid ei oma käesolevas menetlusetapis, s.o hagi menetlusse

võtmise otsustamisel (s.o kas hagi menetlusse võtmisest tuleks TsMS § 371 lg 1 p-de 4 ja 7

alusel keelduda), tähtsust.

19. Ringkonnakohus toob järgnevalt esmalt välja asjas tähtsust omavad asjaolud.

19.1. 03.12.2018 sõlmiti poolte vahel õhusõiduki ostu-müügileping, mille alusel müüs kostja

hagejale õhusõiduki. Lepingu p 6.2 järgi tekkis ostuhinna tasumata jätmisel müüjal õigus nõuda

ostjalt leppetrahvi 5 000 000 eurot. Lepingu p-s 8.3 sisaldus vahekohtu kokkulepe Ukraina

vahekohtu kasuks. Selle punkti kohaselt alluvad kõik vaidlused, lahkhelid või nõuded, mis on

2-23-1430

tekkinud sellest lepingust või sellega seoses, sh selle sõlmimise, tõlgendamise, täitmise,

rikkumise, lõpetamise või kehtetuse osas, ad hoc vahekohtule. Lepingu p 8.3 järgi reguleerib

vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimust Eesti õigus.

19.2. Ukraina ad hoc vahekohtu 12.07.2022 otsuses tuvastas vahekohus esmalt vahekohtu

kokkuleppe kehtivuse ja enda pädevuse (otsuse p-d 7–8). Seejärel, vastuseks hageja (vahekohtu

asjas kostja) vastuväidetele tuvastas vahekohus, et hageja antud volikirja tekst ei sisalda

mingeid piiranguid ega väljaarvamisi volitustest, mida kostja on usaldanud W-le (otsuse p 99),

ning et vahekohtu otsuse tegemise ajal ei ole kostja tõendanud lepingu kehtetuse fakti (otsuse

p 102). Vahekohtu otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 03.12.2018 õhusõiduki ostu-

müügilepingu alusel leppetrahv 5 000 000 eurot.

19.3. Hageja esitas Ukrainas avalduse vahekohtu otsuse tühistamiseks, kuid see avaldus on

jõustunud lahendiga jäetud rahuldamata (vt Kiievi apellatsioonikohtu 31.10.2022 määrus,

Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määrus asjas nr 824/83/22).

19.4. Kostja esitas Ukrainas avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks. See avaldus jäeti Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023 määrusega asjas nr 824/80/22

läbi vaatamata, kuna kostja ei olnud avaldusele lisanud vahekohtu kokkuleppe originaali või

sellise kokkuleppe notariaalselt tõestatud ärakirja. Kostja on selgitanud, et ta on esitanud

Ukraina apellatsioonikohtule uue avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks asjas nr 824/55/23 (koos kinnitatud koopiaga originaal-müügilepingust).

21.04.2023 määrusega võttis Ukraina apellatsioonikohus avalduse menetlusse.

19.5. Kostja esitas 06.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks Eestis. See tsiviilasi nr 2-22-13206 on maakohtu menetluses.

20. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud hagi 03.12.2018 vahekohtu kokkuleppe ja ostu-

müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning alternatiivselt vahekohtu kokkuleppe tühisuse

tuvastamise ja leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise nõudes.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleval juhul õigesti keeldunud hagiavalduse

menetlusse võtmisest, kuid ei ole osaliselt tuginenud õigetele menetlusse võtmisest keeldumise

alustele. Ringkonnakohus leiab esiteks, et asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 371 lg 1 p 4,

vaid ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul tuleb jätta hagi menetlusse võtmata

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna see nõue on perspektiivitu. Vahekohtu kokkuleppe tühisuse

tuvastamise nõude ja leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise nõuded jäävad

menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 7 alusel, kuna samade poolte vahel on sama eseme kohta

samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi

menetlusse võtmata jätmine on lõppastmes õige ja põhjendatud, saab ringkonnakohus –

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt – jätta maakohtu lahendi jõusse, muutes ja

täiendades ise selle põhjendusi.

• TsMS § 371 lg 1 p 4

22. Ringkonnakohus nõustub esmalt hagejaga, et käesoleval juhul ei esinenud alust hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ning muudab vastavas osas

maakohtu määruse põhjendusi. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus,

samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses

menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade

2-23-1430

poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise.

22.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määruse puhul

asjas nr 824/83/22 ei ole tegemist vaidlusega sama eseme kohta samal alusel. Ukraina

Ülemkohtus lahendas vaidlust vahekohtu otsuse tühistamiseks, mis ei ole samastatav

vaidlusega 03.12.2018 ostu-müügilepingu ja selles sisalduva vahekohtu kokkuleppe kehtivuse

üle. Vahekohtu otsuse tühistamise otsustamisel ei hinnanud kohus samu asjaolusid, mida hindas

vahekohus sisulist lahendit tehes.

22.2. Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määrusest nähtuvalt on kohus kaebuse lahendamisel

lähtunud Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 lg-st 2 ja Ukraina seaduse

„Rahvusvahelise kaubandusliku vahekohtu kohta“ § 34 lg-st 2, mille järgi võib vahekohtu

otsuse tühistada juhul, kui:

1) pool, kes on esitanud avalduse tühistamiseks, esitab tõendid selle kohta, et:

a) üks vahekohtu kokkuleppe pooltest oli teovõimetu; või et see kokkulepe on kehtetu selle

seaduse kohaselt, millele tuginedes pooled selle kokkuleppe koostasid, kuid taolise viite

puudumise korral – Ukraina seaduse kohaselt; või

b) teda ei olnud vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest nõuetekohasel viisil

teavitatud või tal ei olnud muudel mõjuvatel põhjustel võimalik oma selgitusi esitada; või

c) otsus on tehtud vaidluses, mida vahekohtu kokkulepe ei näe ette või mis ei kuulu selle

tingimuste alla või mis sisaldab otsuseid küsimustes, mis jäävad vahekohtu kokkuleppe

piiridest välja, kuid juhul, kui otsuseid küsimustes, mis on hõlmatud vahekohtu kokkuleppega,

saab eraldada nendest küsimustest, mida selline kokkulepe ei hõlma, siis võib tühistada

vahekohtu otsusest ainult selle osa, mis sisaldab otsuseid vahekohtu lepinguga hõlmamata

küsimustes; või kui

d) rahvusvahelise kaubandusliku vahekohtu koosseis või vahekohtumenetlus ei vastanud poolte

kokkuleppele, välja arvatud juhul, kui selline kokkulepe on vastuolus seadusega, millest pooled

ei või kõrvale kalduda, või sellise kokkuleppe puudumise korral, ei ole seadusega kooskõlas;

2) kohus teeb kindlaks, et:

a) vastavalt seadusele ei saa vaidlus, võttes arvesse selle eset, olla antud otsustamiseks üle

rahvusvahelisele kaubanduslikule vahekohtule; või

b) vahekohtu otsus on vastuolus Ukraina avaliku korraga.

23. Seega oleks vahekohtu otsus kuulunud tühistamisele vaid juhul, kui oleksid olnud täidetud

eeltoodud sätetes välja toodud eeldused. Arvestades eeltoodut, ei andnud Ukraina Ülemkohus

hageja kaebust lahendades hinnangut sellele, kas 03.12.2018 õhusõiduki ostu-müügilepingu

puhul on tegemist kehtiva lepinguga ja kas sellest tuleneb kostjale leppetrahvi nõudmise õigus.

Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määruse puhul tegemist

TsMS § 371 lg 1 p-s 4 viidatud lahendiga, mis on tehtud vaidluses sama eseme kohta samal

alusel ja mis välistab seetõttu samas asjas uue kohtusse pöördumise.

• TsMS § 371 lg 1 p 7 ja lg 2 p 2

24. TsMS § 371 lg 1 p 7 kohaldamiseks peab samade poolte vahel olema sama eseme kohta

samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend; samuti kuulub see alus kohaldamisele,

kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas. Toimikust nähtuvalt on Ukraina ad hoc vahekohtu

12.07.2022 otsusega mõistetud hagejalt kostja kasuks välja 03.12.2018 õhusõiduki ostu-

müügilepingu alusel leppetrahv 5 000 000 eurot. Asjas puudub vaidlus, et vastavat vahekohtu

2-23-1430

otsust tühistatud ei ole. Hageja avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks on jäetud Kiievi

apellatsioonikohtu 31.10.2022 määrusega rahuldamata. Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023

määrusega asjas nr 824/83/22 jäeti Kiievi apellatsioonikohtu 31.10.2022 määrus muutmata ja

hageja kaebus rahuldamata. Seega on tegemist kehtiva vahekohtu lahendiga.

25. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et TsMS § 371 lg 1 p 7 mõttes saab „kehtiv lahend“

tähendada üksnes välisriigi vahekohtu otsust, mis on Eestis tunnustatud või täidetavaks

tunnistatud. Sellist tõlgendust ei toeta ka asjaomane säte tervikuna, kuna menetlusse võtmisest

keeldumise aluseks oleks ka olukord, kui sellises asjas vahekohtumenetlus alles toimub. Siiski

leiab ringkonnakohus, et hageja maakohtusse esitatud hagiavalduse nõuded tervikuna ei vasta

määratlusele „samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel“. Õiguskirjanduses on TsMS

§ 371 lg 1 p 4 kohta selgitatud, et menetlusse võtmata jätmise määruse aluseks saab olla üksnes

varasema otsuse või menetluse lõpetamise määruse resolutsioon, millest selgub piisava

täpsusega, millist asja on poolte vahel varem arutatud. Seega on tähtis varasema lahendi

resolutsiooni selgus ning ühemõttelisus (TsMS § 442 lg 5). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib

sama põhimõte ka vahekohtu otsuse puhul (st TsMS § 371 lg 1 p 7).

25.1. Käesoleval juhul on 12.07.2022 vahekohtu otsusega mõistetud hagejalt kostja kasuks

leppetrahv 5 000 000 eurot 03.12.2018 ostu-müügilepingu alusel. Seega käsitleb vahekohtu

otsuse resolutsioon leppetrahvi nõuet, kuigi selle nõude rahuldamise eelduseks on olnud esmalt

vahekohtu kokkuleppe kehtivuse ja vahekohtu pädevuse tuvastamine (otsuse p-d 7–8).

Vahekohtu otsusest nähtub, et hageja ei ole vaielnud vahekohtu menetluses vahekohtu

kokkuleppele vastu. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt oma menetluslike õiguste

kasutamata jätmine vahekohtus ei anna õigust vahekohtu kokkuleppe vaidlustamiseks uue

hagimenetluse algatamiseks. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et TsMS § 371 lg 1 p 7 ei

võimalda menetleda hagiavaldust, milles on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust (V.

Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 371, p 3.3.7).

25.2. Kuna vahekohus pidas vahekohtu kokkulepet kehtivaks, siis sai ta hinnata ka

pooltevahelise lepingu kehtivust (vahekohtu otsuse p-d 99–103) ning leppetrahvi nõuet.

Vahekohus rahuldas kostja leppetrahvi nõude, seega on hageja nõue vahekohtu kokkuleppe

tühisuse tuvastamise ja leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise kohta samade poolte

vahel sama eseme kohta samal alusel esitatud nõue. TsMS § 371 lg 1 p 7 kohaldamiseks võib

esitatud hagi alus ja ese olla ka vastassuunaline sellele, mida lahendati vahekohtu menetluses.

Eeltoodust lähtuvalt on hagiavalduse selles osas menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371

lg 1 p 7 alusel põhjendatud.

26. Mis puudutab hageja nõuet tuvastada vahekohtu kokkuleppe ja ostu-müügilepingu tühisus,

siis leiab ringkonnakohus, et hagiavalduse selle nõude osas menetlusse võtmisest keeldumisel

ei saa tugineda TsMS § 371 lg 1 p-le 7, kuna vahekohtu otsuse resolutsioonis ei ole võetud

seisukohta müügilepingu kehtivuse kohta. See-eest on nõue kohtu hinnangul perspektiivitu

(TsMS § 371 lg 2 p 2) järgmistel põhjustel.

26.1. Kostja on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja

täidetavaks tunnistamiseks Eestis (tsiviilasi nr 2-22-13206). TsMS § 754 lg 1 järgi

tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele välisriigi vahekohtute otsuseid üksnes vastavalt New

Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile

(konventsioon) ja teistele välislepingutele. Konventsiooni art 4 näeb ette vahekohtu otsuse

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatavad dokumendid ja art 5 alused otsuse

tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks. Seega peab kohus tsiviilasja nr 2-22-13206

2-23-1430

menetluse käigus hindama konventsiooni asjaomaseid sätteid, enne kui ta teeb otsuse

12.07.2022 vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise kohta.

26.2. Muu hulgas saab – kui menetlusosaline sellele tugineb – maakohus konventsiooni art 5

lg 1 p a järgi kontrollida, kas vahekohtu kokkulepe on seaduse, mille alusel see on sõlmitud,

või sellekohase viite puudumisel riigi, kus otsus tehti, õiguse järgi kehtiv. Samuti saab

maakohus kontrollida konventsiooni art 5 lg 2 alusel, kas lahkheli põhiküsimust sai lahendada

vahekohtu kaudu selle riigi seadusandluse alusel (p 1) ja kas otsuse tunnustamine või täitmine

oleks vastuolus selle riigi poliitikaga (p 2). Viimati nimetatud sätte kohta on Riigikohus

selgitanud, et selle all mõeldakse avalikku korda ning et Eesti avaliku korraga oleks vastuolus

eelkõige sellise vahekohtu otsuse tunnustamine, mille aluseks oleks Eesti õigussüsteemile ja

selle põhiväärtustele (nt põhiseaduslik kord, põhiõigused ja -vabadused, moraalsed väärtused,

aga ka materiaal- ja protsessiõiguse kõige üldisemad põhimõtted, vrd ka TsMS § 620 lg 1 p 1)

täiesti võõras õigusarusaam. Nii on Riigikohus leidnud, et see säte ei võimaldaks vahekohtu

otsust tunnustada nt juhul, kui Eesti riigisisene õigus (TsMS § 718 lg 2) ei võimalda üldse

vahekohtumenetluses asja lahendada (RKTKm 12.12.2018, 2-18-4731, p 15.2; vt ka vt

RKTKm 11.04.2018, 2-16-15675/26, p 24).

26.3. Eeltoodust nähtuvalt hinnatakse tsiviilasja nr 2-22-13206 menetluses seda, kas

12.07.2022 vahekohtu otsus kuulub Eestis tunnustamisele ja täitmisele. Seega lahendatakse

selles asjas sama küsimust, millele – küll kostjale vastupidises suunas – soovib hageja saada

vastust käesolevaga hagiga. Kui kostja soovib vahekohtu otsuse tunnustamist, siis hageja seda,

et seda otsust ei oleks leppetrahvi väljamõistmise osas võimalik täita (hageja on ka

hagiavalduses märkinud, et ainus õiguslik tagajärg, mida ostu-müügilepinguga püüti saavutada,

oli selles sisalduv leppetrahvi nõue, hagiavalduse p 48 c). Sellise eesmärgi saavutamiseks ei ole

õiguslikult põhjendatud ega perspektiivne eraldi uues menetluses vahekohtu kokkuleppe

vaidlustamine koos ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudega, vaid hageja samasisuliste

õiguste kaitse on tagatud tsiviilasjas nr 2-22-13206 toimuvas menetluses. Ringkonnakohus

leiab, et hagejal ei ole võimalik käesoleva hagiga saavutada taotletavat eesmärki – mitte maksta

vahekohtu otsusega välja mõistetud leppetrahvi. Küll võib sellise eesmärgi saavutada

vahekohtu otsuse tunnustamise menetluses, kui Eesti kohtud vahekohtu otsust ei tunnusta. Mis

puudutab müügilepingu tühisuse eraldi tuvastamist, siis puudub hagejal kohtu hinnangul selleks

õiguslik huvi, mis on tuvastusnõude menetlemise eelduseks (TsMS § 368 lg 1).

27. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult keeldunud hagiavalduse menetlusse

võtmisest TsMS § 371 alusel, kuid ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused enda

põhjendustega TsMS § 371 lg 1 p 7 ning § 371 lg 2 p 2 kohta.

28. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus

mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt