2-22-137249/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

21. juunil 2023, Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-22-137249

Tsiviilasi

Osaühing Romss hagi MTÜ Eesti Barberite Liit vastu

2125 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2295 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Romss (registrikood 11072209, asukoht

Tartu mnt 79a, 10115, Tallinn, e-post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja Galina Danilišina, e-post: xxx

Kostja: MTÜ Eesti Barberite Liit (registrikood 80599519,

asukoht Tartu mnt 68, 10113, Tallinn, e-post: xxx),

Kostja lepinguline esindaja Heigo Kendla (e-post xxx)

Kohtuistung

16. märtsil 2023

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Galina Danilišina

Hageja seaduslik esindaja R.N

Kostja lepinguline esindaja Heigo Kendla

Kostja seaduslikud esindajad D.P ja T.F

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja Osaühing Romss hagi kostja MTÜ Eesti Barberite Liit vastu 2125 euro ja

viivise nõudes, rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses hageja kanda.

3. Rahuldada kostja

MTÜ Eesti Barberite Liidu

avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

4. Määrata kindlaks kostja MTÜ Eesti Barberite Liidu menetluskulude rahaline suurus ning

mõista hagejalt osaühing Romssilt kostja MTÜ Eesti Barberite Liidu kasuks välja kostja

MTÜ Eesti Barberite Liidu menetluskulud 1327 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni hagejal osaühing Romssil tasuda kostjale MTÜ Eesti Barberite Liidule viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti suuline töövõtuleping välireklaami

teostamiseks 07-08.06.2022 juuksurite võistlustel “Kuldne Pääsuke”. Tegemist on

töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõistes, millega kostja kohustus tegema välireklaami

ajavahemikul 07-08.06.2022 juuksurite võistlustel “Kuldne Pääsuke”, hageja aga kohustus

tasuma kostjale selle eest tasu. Kostja esitas 26.05.2022 hagejale teenuse eest ka ettemaksuarve

summas 2000 eurot. Hageja on täitnud VÕS § 635 lg-st 1 tulenevat kohustuse ja tasunud

02.06.2022 ettemaksuarve 26/05-1 summas 2000 eurot. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab üleantav

töö vastama lepingutingimustele, st peavad tal olema kokkulepitud omadused.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Lõike 2 kohaselt ei

vasta töö lepingutingimustele kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, kui töö, ei sobi töö

teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

2. Kostja 10.04.2022 kirjast hagejale selgub, et esmaste andmete põhjal pidi välireklaam

toimuma Eesti Näituste maja D-hallis. Hagejale lubati et teda määratakse peasponsoriks.

26.05.2022 esitati hagejale välireklaami eest ettemaksuarve summas 2000 eurot, kuid

välireklaami teenust ei osutanud. Ürituse reklaamil ei ole hageja logot, Eesti Green kaubamärki.

Logo puudus ka ürituse stendil ning ürituse flaieritel. Ürituse ruumis ega hallis ei olnud ühtegi

stendi hageja logoga. ERR video kinnitab, et kostja ei ole välireklaami teinud ja on rikkunud

VÕS § 635 lg-st 1 ja § 641 lg-st 1 tulenevat kohustust. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib

lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt

rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on

tegemist olulise lepingurikkumisega muuhulgas, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul,

kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu.

3. Hageja on haljastusettevõtte, kelle jaoks oli võtmetähtis saada reklaami hooaja alguses, st

mais-juunis. Hageja oli huvitatud reklaamist 07-08.06.2022 „Kuldse pääsukese“ üritusel, kuna

üritus toimus haljastamise hooaja alguses „Eesti Näitused“ keskuses, mis asub Pirital, st

eramajade piirkonnas, kus on palju potentsiaalseid hageja kliente. Samuti on tegemist olulise

lepingu rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-i 1 alusel, kuna hageja jäi ilma sellest, mida ta õigustatult

lepingust lootis, st jäi ilma hooaja alguses reklaamist. Kostja pidi saama aru, et kui ta ei täida

lepingut ja ei tee hagejale välireklaami kokkulepitud ajal ja kohas, siis hagejal võib kaduda huvi

lepingu püsima jäämise suhtes või vähemalt võib hageja nõuab tasutud ettemaksu summas 2000

eurot tagasi. Hageja ei pidanud andma kostjale tulenevalt VÕS § 114 lg-st 1 täiendavat tähtaega

täitmiseks, kuna on tegemist olulise lepingu rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-i 2 mõistes.

4. Hageja on esitanud kostjale 05.09.2022 taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 mõistes ning

nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist summas 2000 eurot. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib

lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS §

189 lg-st tulenevalt taganemisavalduse esitamise järgselt tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt

2000 euro tagastamist. Hageja esitas taganemisavalduse niipea, kui sai teada ja veendus, et

kostja ei ole oma kohustust täitnud ning teinud välireklaami kokkulepitud kohas ja ajal. Hageja

sai teada, et tema reklaami ei olnud ei ürituse reklaamil, ei ürituse stendil, ei flaieril ega hallis

eraldi stendil.

5. Hagejal on õigus nõuda kohtumenetluseelsete menetluskulude hüvitamist summas 125 eurot.

VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv

kahju ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Seetõttu on Riigikohus korduvalt leidnud, et kohtumenetluses hüvitamisele

mittekuulutavate õigusabikulude hüvitamist võib nõuda VÕS § 115 lõike 1 ja § 128 lõike 3

alusel (vt nt RKTKo 3-2-1-5-13, p 50). Sealjuures on Riigikohus sedastanud, et õigusabi

kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks. Hageja on õigusabi kaasates üritanud

kostjale oma positsiooni selgitada ja kohtuvälise lahenduseni jõuda, kuid kahjuks ei ole kostja

olnud nõus hagejale tekkinud kahju hüvitama ja tagastama 2000 eurot. Hageja on kandnud

kohtueelseid menetluskulusid summas 125 eurot.

6. Hagejal on õigus nõuda seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 1). Hageja nõuab kostjalt

seadusjärgset viivist (8% aastas) alates taganemisavalduse esitamist, st alates 06.09.2022

summas 18,41 eurot ning edasi viivist hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. VÕS § 113

lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Õigusabikulude puhul

summas 125 eurot on hageja teavitanud oma nõudest käesoleva hagiavaldusega. Hageja nõuab

kostjalt seadusjärgset viivist (8% aastas) kohtu-eelsetelt õigusabikuludelt hagi esitamisest kuni

nõude kohase täitmiseni.

7. Kui kohus leiab, et hagejapoolne lepingust taganemine ei olnud õiguspärane, nõuab hageja

kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja ja kostja vahel on kehtiv leping ja

kostja on rikkunud lepingut. Kostja ei ole tellitud välireklaami ega ka muud reklaami hagejale

teinud, st ei ole üldse tööd teinud ehk on rikkunud VÕS § 635 lg-st 1 ja § 641 lg-st 1 tulenevat

kohustust. Kostja andis 22.09.2022 teada, et ei kavatse raha tagastada ja on tekitanud hagejale

VÕS § 127 lg 1 mõistes kahju summas 2000 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kostja vastuväited

8. Kostja hagi ei tunnista, tegemist ei olnud töövõtulepinguga. Töövõtuleping, kui teenuse

osutamise lepingu üks alaliike on üsna sarnane käsunduslepingule. Printsipiaalne vahe on selles,

et töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele ja tulemus peab olema piiritletav.

Käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele ehk mingile jooksva tegevuse osutamisele.

Suulise lepingu pooled ei leppinud kokku mitte mingit tulemust, mida saavutada. Tõele vastab

hageja esitatud väidetest see, et pooled leppisid kokku, et kostja saadetud esitlusmaterjale

esitletakse 07-08.06.2022 toimuval üritusel. Kostja oli valmis Eesti Green kaubamärki ning

nime esitlema ka enne võistlust toimuvates sotsiaalmeedia reklaamides, nagu esitleti kõiki teisi

selle ürituse toetajaid (sponsoreid). Poolte vahel oli tegelikult sõlmitud tähtajaline

sponsorlusleping, millega pooled leppisid kokku, et hageja soovis üritust toetada 2000 euroga,

esitab ja saadab kostjale erinevaid reklaammaterjale, mida kostja saab ürituse eel ja raames

kasutada sponsorite esitlemisel ning kostja esitleb saadetud infot ja materjale võimaluste piires.

9. Lepingu lõppemise tähtaeg oli ürituse lõppemise aeg. Poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline

käsundusleping (sponsorlusleping). Kostja möönab, et alguses pidi toimuma suurüritus „Ilu

Mess“. Erinevatel põhjustel (ilmselt rahalistel kaalutlustel, osavõtjate vähesus vms) jäi see ära ja

selle asemel korraldati väiksem üritus, mis oli suunatud juuksuritele, „Kuldne Pääsuke“. Aprillis

oleks olnud veel võimalik hagejat esitleda kui suursponsorit või peasponsorit. See tähendanuks,

et vastav info jõutakse esitada ka trükikojale, kes infotahvlitele sponsorite nimed ja logod trükib.

Selle tarbeks oleks pidanud hageja tasuma arve, saatma materjale (firma logo, info, tutvustav

video, slogan vms), et teda saaks esitleda jooksvalt kui suur- või peasponsorit ning tema andmed

ja info jõuaks tellitavatele trükistele. Üritusele telliti stendid ja tutvustavad materjalid juba

aprillis, et need enne üritust valmis oleksid. Hageja ei andnud aprillis mingit tagasisidet ega

tasunud arvet ning see tühistati. Mai lõpus arvas hageja, et ikkagi soovib üritust toetada.

Hagejale saadeti taas arve, et hageja saaks anda oma panuse ürituse toimumisele ja võimaluste

piires enda firma märkimist üritusel. Mitmete meeldetuletuste peale ei saatnud hageja kostjale

rohkem midagi kui vahetult enne üritust enda firma logo. Kostja ei pidanud ega saanudki teha

mingit välireklaami. Tegemist oli juuksurite võistlusega, mille korraldamisel aitasid kaasa

sponsorid, et korraldajad saaksid tasuda kohtunikele, ruumide rente ja teisi jooksvaid kulusid.

Ürituse korraldaja, ehk kostja on mittetulundusühing. Hageja ei soovinud arvele selgitust, et

arve on sponsorluse eest, kuna sponsoreerimine juuksurite võistlustel ei lange kokku hageja

tegevusalaga ning olevat erisoodustusega maksustatav, arvele selgituseks ongi välireklaam.

Tegelik teenuse osutamise ehk käsundi sisu oli ürituse toetamine ning sponsori saadetud

materjalide ja info esitlemine enne võistlust ja võistluse toimumise päevadel. Hageja pöördus ise

T.F poole ja soovis osaleda sponsorina 07-08.06.22 toimuval juuksurite võistlusel olles teadlik

ürituse sisust. Hageja soovis vabatahtlikult osaleda ja kaasa aidata ürituse korraldamisele, kui

T.F pikaajaline klient. Hageja logo esitletigi sotsiaalmeedia kutsetes ja infokanalites. Stendidele

ei jõutud hageja logo trükkida, kuna trükiste info oli trükikojale esitatud juba tunduvalt varem.

Hagejal ei olnud pretensioone, kui T.F viis isiklikult hagejale, kui sponsorile tänukirja.

10. Käsunduslepingu olemuslikuks tunnuseks võib pidada seda, et teenuse osutaja, käsundisaaja,

on kohustatud töö tegemiseks, teenuse osutamiseks: käsundiandja soovitud tulemuse

saavutamata jäämine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Seega on käsunduslepingust tulenev

käsundisaaja kohustus VÕS § 24 lg 1 alusel selline kohustuse liik, mille kohaselt kohustatud isik

peab tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Esiplaanil on käsundisaaja

kohustuste täitmine. Nimetatud tunnus tuleneb paljudel juhtudel sellest, et tulemuse saavutamine

ei sõltugi ainult käsundisaajast, vaid muudest asjaoludest, sh käsundiandjast tulenevatest

asjaoludest. Poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline käsundusleping, mille lõpptähtaeg oli

08.06.2022, mil vaatlusalune üritus „Kuldne Pääsuke“ lõppes. Lepingust taganemise, kui

õiguskaitsevahendi efektiivseks kasutamiseks peavad olema täidetud materiaalsed eeldused ning

järgitud taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega

seonduvaid tagajärgi. Taganemise eelduseks peab leping olema kehtiv. Kuna leping lõppes

08.06.2022 ja taganemisavaldus esitati 05.09.2022 on täitmata lepingust taganemise materiaalne

eeldus ehk kehtiv leping ning sellest tulenevalt on taganemine ja selle tagajärjed tühised (raha

tagastamise nõue, viivisnõuded, jms). Kahju hüvitamise nõude aluseks on teise poole kohustuste

rikkumise tuvastamine ja tõendamine. Hageja ei ole tõendanud, millist kohustust ja millises

ulatuses kostja on rikkunud. Hageja esitatud tõenditel näeme stende, mis on osaliselt kaetud ning

kõik logod ei olegi nähtavad. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, millised kohustused olid

hagejal ja millised kostjal. Kui kohus asub seisukohale, et kahju siiski on tekkinud, on selge, et

kahju ei tekkinud kostja vaid hageja enda tegevusetuse (kohustuste täitmata jätmise) tõttu.

Hageja pidi saatma esitlusmaterjalid ja info aegsasti, et oleks neid oleks olnud võimalikult

ulatuslikult kasutatud. Hageja seda teinud ei ole ning sellega põhjustas hageja olukorra, kus

kostjal oli väga vähe võimalusi kasutada hageja saadetud materjale, vaid Eesti Green logo. Kuna

poolte vahel oli käsundusleping, millega üks pool sponsoreerib üritust ja teine pool esitleb

sponsorit vastavalt võimalustele, siis ei hakanud kostja hageja tegevusele etteheiteid tegema.

Sellest tulenevalt ei ole hagejal alust nõuda kahju hüvitamist kuna on kahju tekkimise ise

põhjustanud ning isegi kui kahju tekkis, on see vabandatav VÕS § 103 mõistes. Kostja esitles

Twitteris ja instagrammis ürituse tutvustamise raames kõiki sponsoreid, sh hagejat.

Kohtu põhjendused

11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

12. Hageja on pöördunud nõudega Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda, kiirmenetluse

avaldusega. 13.10.2022 määrusega on maksekäsuosakond lõpetanud menetluse ja edastanud asja

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate

faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda

hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada

nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

15. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

16. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil,

samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6

lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest

lähtuvalt.

17. Kohus saab lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 nendest faktilisetest asjaoludest, mis hageja on

esile toodud hagiavalduses. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostjaga sõlmiti suuline töövõtuleping

välireklaami teostamiseks 07.- 08.06.2022 juuksurite võistlustel “Kuldne Pääsuke”. Tegemist

on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõistes, millega kostja kohustus tegema välireklaami

ajavahemikul 07.-08.06.2022 märgitud üritusel. Hageja leiab, et kui tõendamist ei leia lepingust

taganemine, tuleb kahju hüvitada VÕS § 115 lg 1 alusel.

18. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et poolte vahel sõlmiti sponsorlusleping ning kostja tegi vastavalt

võimalustele hagejale reklaami üritusel suuliselt, sotsiaalmeedia vahendusel Twitteris ja

Instagrammis.

19. Asjaolud, millest asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub ning kohus loeb

tuvastatuks TsMS § 231 lg-te 2 alusel:



kostja esitas arve nr 26/05-1, 26.05.2022 hagejale OÜ Romss 2000 euro tasumiseks;



teenusena oli märgitud selgitusse „välireklaam juuksurite võistlusel Kuldne Pääsuke

07.-08.06.2022“;



hageja teostas 02.06.2022 ülekande summas 2000 eurot selgitusega „reklaam“.

20. Pooled ei vormistanud lepingut konkreetse reklaami tegemiseks või hageja kajastamiseks

üritusel, kirjalikult, kokkuleppeid ei kajasta ka muud dokumendid. 26.09.2022 edastas hageja

raamatupidaja e-kirja kostjale, küsides lepingut. Ka kohtule ei ole kirjalikku lepingut esitatud,

seega saab kohus hinnata kostja kohustusi muude tõendite alusel. Kohus asub seisukohale, et

hageja ei ole tõendanud väidetavast töövõtulepingust tulenevat kostja kohustust teostada

välireklaam. Asja sisulisel arutamisel ei leidnud tõendamist, et pooled üldse sõlmisid

töövõtulepingu.

21. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu

sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

22. Poolte koostöö on baseerunud vastavalt kohtus antud selgitustele ja esitatud

dokumentaalsetele tõenditele kohtu hinnangul mitte töövõtulepingust tulenevale õigussuhtele

vaid hageja soovides reklaamida oma ettevõtet, oli sponsoriks märgitud üritusel. VÕS § 635 lg 1

kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt, kui esemeks on asja valmistamine, muutmine

või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS §

14 lg 1 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette

valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud

esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema

tõesed. VÕS § 29 lg 3 järgi poolte tahte hindamiseks tuleb arvestada, et kui üks lepingupool

mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma siis tõlgendatakse lepingu tingimust selliselt nagu esimene

pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse

lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

23. Pooled on pidanud e-kirjavahetust 2022 aprillis stendi rendiinventari osas. Kostja on

edastanud 02. ja 03.06. 2022 sõnumeid sooviga, et hageja edastaks logo ning 29.05.2022

arutlenud ülekande selgituse üle. Hageja esindaja istungil antud selgituse kohaselt sai hageja

aru, et tema logoga pannakse rollapp või bänner, kus reklaamitakse konkreetselt OÜ Romss

(01:09:53). Kohus kuulas üle hageja taotletud tunnistaja C, kes osales juuksurite võistlusüritusel

juuksurina. Tunnistaja sõnul ei kuulnud ta ega näinud OÜ Romss nimelist reklaami, samas ei

teadnud ta, mis kaubamärk all OÜ Romss tegutseb (00:25:33), teadis hageja tegevust Alex

Haljastus nime all. Hageja tunnistaja Q teadis juhatuse liikme R.Ni ütluste põhjal, et OÜ Romss

eraldas juuksurite võistlusele raha, et saada end reklaamitud. Sponsorite stendil ta nime OÜ

Romss, Eesti Green ja Alex Haljastus ei märganud. Tunnistaja ei mäletanud kõikide sponsorite

nimesid, keda võistluste lõppedes tänati (00:40:57). Kostja tunnistaja W osales samuti

võistlustel, talle teadaolevalt märgiti T.F poolt Eesti Greeni kui toetajat teise võistluspäeva lõpus

(00:45:44).

24. Kohtu hinnangul omab tähtsust eelkõige, milles pooled kokku leppisid ning seejärel on

võimalik hinnata, mis neist kokkulepetest realiseerus juuksurite võistlusel. Kostja seaduslik

esindaja selgitas kohtuistungil, et logo, mida reklaamida tuli oli Eesti Green ning suusõnaliselt

oli kokkulepe, et juhatuse liige saab aasta lõpuni käia juuksuriteenuseid tasuta saamas, mida ta

ka tegi (01.06:41).

25. Kohtuistungil on tuvastamist leidnud, et hageja logo või äriühingu nime ei olnud eraldi välja

toodud. Väidetavalt ei edastanud hageja vastavat teavet, seega reklaammaterjali või flaierit OÜ

Romss ja Eesti Green nimetusega ei kajastatud (01:10:16). Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et

hageja esindaja ei edastanud konkreetset teavet välja pandava logo või muu nimetuse osas. Seda

kinnitab sõnumiteksti väljavõte ning kohtuistungil hageja esindaja kinnitas, et sai sõnumid kätte

(01:14:06). Hageja esindaja väide, et kostjal oli juba Eesti Green logo, ei ole asjakohane

(01:28:18), sest hageja on ise menetluse käigus esile toonud, et kasutusel nii Eesti Green, Alex

haljastus kui osaühingu nimi Romss. Seega ei taganud hageja ise, et kostja oleks esile toonud

flaieritel või stendil, kus olid kõik sponsorid kajastatud. Kohus ei nõustu ka hageja

tunnistajatega, kes ei kuulnud, et hagejat kui sponsorit suuliselt tänati. Q ei mäletanud kõiki

sponsoreid, keda tänati ja C ei teadnud täpselt, mis nimetusega pidanuks hagejat esile toodama.

26. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled

tõendama (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Kohus tegi

kohtuistungil ettepaneku selgitada hagejal oma tahteavaldust, millist kostja tegevust oli mõeldud

välireklaami all. Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud

võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge,

millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p

19) . Hageja seaduslik esindaja avaldas, et hageja soovis eraldi stendi, mis olnuks 180 cm kõrge

150 cm lai, kus oleks olnud võimalused ruloomuru paigaldamiseks ja haljastusteenused

(01:29:29). Hageja on 14.04.2023 täpsustanud hagiavaldust tuues esile, et töövõtulepinguga

kohustus kostja tegema hagejat võimalikult nähtavaks sel üritusel. Kostja pidanuks seda tegema

eraldi 180 cm kõrgusel ja 150 cm laiusel stendil, sotsiaalmeedias, logo lisamist flaierile,

bännerile ja ürituse reklaamile jne. Kohus hagejaga ei nõustu, sest ükski tõend seda ei kinnita.

Kostja on edastanud hagejale küll 10.04.2022 e-kirja, kuid seal on lingid võimalike stendide ja

muu teabe osas, seega ei kinnita see poolte kokkuleppeid, millest saaks järeldada konkreetset

töövõtulepingu sõlmimist. Ebatõenäoline on ka olukord, kus kostja pidanuks tegema hageja

tegevusele reklaami, paigaldades rullmuru, jms. Kohus leiab, et hageja tasudes 2000 eurot

02.06.2022, käitus pigem sponsorina ning jättes esitamata konkreetsed esitlusmaterjalid, võttis

ära kostjalt võimaluse tuua teda esile trükimaterjalides.

27. Hageja palub välja mõista kohtumenetluse eelne menetluskulu 125 eurot tuginedes VÕS §

128 lg 3. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata põhinõude osas, ei kuulu ka hageja kohtueelne

menetluskulu kostjalt väljamõistmisele.

28. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei ole põhjendatud

ka viivise nõue summas 18,41 eurot.

Menetluskulud

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad tsiviilasja

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

31. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

33. Kostja 14.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku

summas 1327 eurot (õigusabikulud käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulud koosnevad

alljärgnevatest toimingutest:

o

videokonsultatsioon (1 tund);

o

hagi materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, konsultatsioon, vastuse koostamine ja

esitamine (6 tundi);

o

hageja parandatud hagiavaldusega tutvumine ja analüüs, kostja seisukohtade koostamine

ja esitamine (5 tundi);

o

istungiks valmistumine, istungil esindamine, konsultatsioon (4 tundi);

o

menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi).

34. Hageja ei esitanud kohtule oma seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas.

35. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 67 eurot (lisandub

käibemaks). Kostjat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline

esindaja. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120

eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti

koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga

(Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

määr mõistlik.

36. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on kostja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 16,5

tundi (1 tund + 6 tundi + 5 tundi + 4 tundi + 0,5 tundi). Arvestades lepingulise esindaja

tunnihinda, on kostja õigusabikulu kokku 1327 eurot (16,5 tundi × 67 eurot x 20% käibemaks).

37. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1327 eurot,

mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

38. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik