2-22-9431/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9431

Kohtuasi

Piiratud

vastutusega

ühingu

MORSKOJE

AGENTSTVO

GANGUT

avaldus

Venemaa

Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti

arbitraažikohtu 06.12.2021 kohtuotsuse asjas nr A-56-

51042/2021

tunnustamiseks

ja

Eesti

Vabariigis

täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Nordic Energy Partners OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

piiratud

vastutusega

ühing

MORSKOJE

AGENTSTVO GANGUT (registrikood 1037816008691),

esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik

Puudutatud isik Nordic Energy Partners OÜ (registrikood

12350171), esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 06.10.2022 määrus ja teha uus määrus, millega jätta

Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu

06.12.2021 kohtuotsus asjas nr A-56-51042/2021 Eesti Vabariigi territooriumil

täidetavaks tunnistamata.

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud piiratud vastutusega ühingu

MORSKOJE AGENTSTVO GANGUT kanda.

5. Mõista piiratud vastutusega ühingult MORSKOJE AGENTSTVO GANGUT

Nordic Energy Partners OÜ kasuks välja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulude hüvitis 3 646 eurot 10 senti.

6. Avaldajal

tuleb

tasuda

puudutatud

isikule

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Piiratud vastutusega ühing MORSKOJE AGENTSTVO GANGUT (avaldaja) esitas

28.06.2022 Harju Maakohtule avalduse Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi

oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 otsuse nr A-56-51042/2021 (otsus) Eesti Vabariigi

territooriumil tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Otsusega mõisteti Nordic Energy

Partners OÜ-lt (puudutatud isik) avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 274 751 eurot 90 senti,

intressid 754 eurot 28 senti ning kulud seoses riigilõivu tasumisega 145 272 rubla. 30.03.2022

parandati otsuses viga seoses puudutatud isiku ärinimega. Otsus jõustus ja sellest tulenevad

kohustused jäid täitmata.

2. Avalduse kohaselt puudusid käesoleval juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620

lg-s 1 loetletud asjaolud, mis välistaksid välisriigi kohtulahendi Eesti Vabariigis tunnustamise.

Avaldaja lisas avaldusele otsuse originaali, selle notariaalselt kinnitatud tõlked eesti keelde ja

30.03.2022 otsuse paranduse (tl 5-9). Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohus

kinnitas 29.04.2022, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi

ajast ja kohast asjas nr A-56-51042/2021, millega täideti TsMS § 622 lg 1 p 2 nõuded (tl 11).

Arbitraažikohus kinnitas, et otsus jõustus 11.01.2022 ja kuulus täitmisele, millega olid täidetud

TsMS § 622 lg 1 p 3 nõuded (tl 20). Kuivõrd Vene Föderatsioonis ei saa lahend ilma

teatavakstegemiseta jõustuda, oli TsMS § 622 lg 1 p 3 sätestatud eeldus kohtuotsuse

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks täidetud. Samuti kinnitas arbitraažikohus, et

otsust Vene Föderatsiooni territooriumil ei täidetud. Seega täideti TsMS § 622 lg 1 p 4-5 nõuded

(tl 22). Kuivõrd avaldaja esitatud dokumendid tõlgiti eesti keelde vandetõlgi poolt, esitas

avaldaja kohtule kõik dokumendid, mis olid otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise

eelduseks.

Maakohtu määrus

3. Maakohus võttis avalduse menetlusse, tunnustas otsust ja tunnistas selle Eesti Vabariigis

täidetavaks. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

Otsusest nähtus, et puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile, kuid arbitraažikohus kinnitas, et

puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast ning

määruse ärakiri saadeti kostjale. Lisatud postisaadetisest nähtus, et saadetis toimetati kätte

04.11.2021. TsMS § 623 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks

tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Lahendi sisulist õigsust

ei kontrollita. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping), mis reguleerib ka

kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist (artiklid 50-58). Loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada

täitmise loa taotluse juurde taotlust läbivaatavale kohtule hindamiseks, on esitatud sama lepingu

artiklis 52. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud õigusabi

lepingu artiklis 56. Kohus ei tuvastanud õigusabi lepingu artiklis 56 sätestatud tingimuste

olemasolu, mis välistaksid Vene Föderatsiooni kohtulahendi tunnustamise ja täitmise Eesti

Vabariigis. Kohtule esitati kõik õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud taotluse lahendamiseks

vajalikud dokumendid. Kohtuotsus jõustus 11.01.2022, mistõttu kuulus avaldus õigusabi

lepingu artikkel 50 alusel ja juhindudes TsMS § 623 lg-st 1 rahuldamisele. Kuivõrd lahend tehti

avaldaja huvides, jättis kohus tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus märkis, et vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 oli avaldajal õigus esitada täidetavaks

tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel avaldajalt saadud eksitavatest tõenditest ja selgitustest,

mille põhjal tegi kohus eksliku järelduse, et puudutatud isikule toimetati õigel ajal ja

nõuetekohaselt kätte kohtukutse Vene Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti

arbitraažikohtu istungitel osalemiseks. Kohtul tuli keelduda kohtuotsuse tunnustamisest

õigusabi lepingu artikli 56 p 1 alusel, mis sätestab, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise

loa andmisest võib keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist

osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte

kohtukutset. Käesoleval juhul ei toimetatud puudutatud isikule õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte

kutseid arbitraažikohtu 24.10.2021 ja 24.11.2021 istungitel osalemiseks, mistõttu ei saanud

puudutatud isik istungitel osaleda.

Arbitraažikohus ei järginud kohtu reglemendis ja õigusabilepingus sätestatud protseduuri

kohtukutse kättetoimetamiseks. Ei rikutud üksnes formaalset protseduurireeglit, vaid

puudutatud isik ei olnud teadlik tema suhtes läbiviidava kohtumenetluse istungiaegadest.

Järelikult ei toimetatud kohtukutseid nõuetekohaselt ega õigeaegselt kätte. Samuti rikuti Haagi

1965 dokumentide kättetoimetamise konventsiooni nõudeid. Kuivõrd kohtukutseid ei

toimetatud kätte tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides

kätteandmise konventsiooni artikli 15 kohaselt, ei olnud arbitraažikohtu 06.12.2021 otsuse

tegemine käesoleval juhul lubatud.

Arbitraažikohtu otsuses märgiti, et kohtuistungid toimusid 27.10.2021 ja 24.11.2021 ja kohus

kinnitas, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast,

mida avaldaja tõendas avalduse lisaga 3 (tl 11-18). Käesoleval juhul ei tõendanud lisa 3

kohtuistungi kutse kättetoimetamist. Kohus kinnitas, et kutse saadeti, kuid puudus kinnitus selle

kohta, et puudutatud isik sai kutse kätte. Väljavõte postisaadetise saatmisest kinnitas, et

saadetist ei toimetatud kätte. Saadetis jõudis Eestisse 05.09.2021. 08.09.2021 ei õnnestunud

saadetist adressaadile kätte toimetada ja 30.09.2021 jõudis postisaadetis Moskvasse, misjärel ei

liikunud see enam Venemaalt välja. Puudutatud isik lisas foto kohtutoimikust (tl 53). Ümbrikule

märgiti postisaadetise number ja tehti märge, et postisaadetis oli saaja poolt sisse nõudmata,

mis tähendas, et ümbrik ei jõudnud saajani ja kohtukutset ei toimetatud kätte. Vastasel juhul ei

oleks puudutatud isikule saadetud ümbrik saanud olla kohtutoimikus. Lisaks nähtus, et

29.10.2021 saadeti puudutatud isikule dokument avaldaja lepingulise esindaja Remedy Law

Firm LLC poolt. Dokumendi põhjal ei olnud aru saada, mis dokument puudutatud isikule

saadeti, kuid saatjaks ei olnud arbitraažikohus ja tegemist ei olnud kohtukutsega.

Maakohus märkis kaevatavas määruses, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja

nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast ning määruse ärakiri saadeti kostjale. Kohus ei

viidanud, millisest postisaadetisest selline järeldus tehti. 04.11.2021 kätte toimetatud

dokument, millest lähtus maakohus kaevatava kohtumääruse tegemisel, oli avaldaja lepingulise

esindaja Remedy Law Firm LLC poolt saadetud menetlusdokument. Saatjaks ei olnud

arbitraažikohus ja tegemist ei olnud kohtukutsega. See ei olnud tõend, mis kinnitaks kohtukutse

kättesaamist puudutatud isiku poolt. Samuti ei oleks saanud 04.11.2021 nõuetekohaselt

toimetada kätte kohtukutset istungile, mis toimus 27.10.2021. Kuivõrd kostjat 27.10.2021

istungil ei olnud, määras arbitraažikohus uue istungi 24.11.2021, millest samuti puudutatud

isikut ei teavitatud ja kohtukutset ei saadetud. Eelnevast tulenevalt ei toimetatud puudutatud

isikule kutseid kohtuistungitele kätte ja maakohus lähtus ekslikult vastupidisest eeldusest,

kuivõrd arbitraažikohtu poolt saadetud kinnitus kohtukutse kättetoimetamise kohta ei vastanud

tõele.

Vastus määruskaebusele

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Puudutatud isik leidis ebaõigesti, et maakohus oleks pidanud keelduma kohtuotsuse

tunnustamisest õigusabi lepingu artikli 56 p 1 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus

Vene Föderatsioonist pärit kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise menetluse

raames hindama, kas kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise formaalsed

eeldused on õigusabilepingu kohaselt täidetud ja kas esineb alus keeldumaks kohtulahendi

tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest. Tulenevalt õigusabi lepingu artikkel 56 p-st 1

võib Eesti kohus vene kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keelduda kui kostja ei võtnud

menetlusest osa seetõttu, et talle ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset.

Õigusabilepingust ei tulene kohustust toimetada kohtukutse puudutatud isikule kätte isiklikult

allkirja vastu. Maakohus tuvastas lähtudes Vene Föderatsiooni kohtu kinnitusest õigesti, et

käesoleval juhul teavitati puudutatud isikut õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja

kohast ja määruse ärakiri saadeti puudutatud isikule. Seega ei omanud tähtsust, kas puudutatud

isik sai kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte või mitte.

Kohtukutse kättetoimetamise viisi nõuetekohasuse üle otsustamisel tuleks lähtuda välisriigis

kehtivast dokumentide kättetoimetamise korrast. Oluline on, kas isik sai välisriigis oma õigusi

mõistlikult kaitsta, mitte see, kas dokumentide kättetoimetamisel rikuti kättetoimetamise

reegleid. Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 165.1 lõikele 1 avaldused või muud

õiguslikult olulised teated toovad õiguslikke tagajärgi isikule või esindajale kättetoimetamisest

alates. Edastatuks loetakse sõnum ka siis, kui adressaat sai teate kätte, kuid temast sõltuvate

asjaolude tõttu ei antud saadetist talle üle või adressaat ei ole sellega tutvunud. Teate saatmise

fakti ja adressaadile kättetoimetamise kohustus lasub teate saatjal. Näiteks loetakse teade

kättetoimetatuks, kui adressaat vältis kirjade saamist postkontoris ja see saadeti pärast

hoiutähtaja möödumist tagasi. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 165.1 kohaldatakse ka

kohtukutsete suhtes.

Puudus vaidlus selles, et puudutatud isiku äriregistrisse kantud aadress oli Paljassaare tee 28e,

10313, Tallinn ja kohtukutse toimetati nimetatud aadressile. Saadetis registreeriti Eestis

05.09.2021, anti kullerile üle 08.09.2021 kell 9.45 ning kuna samal päeval saadetise

kättetoimetamine kulleri poolt ebaõnnestus (fikseeritud kell 17.40), jäeti puudutatud isikule

kulleri poolt teade, et saadetisele saab järgi tulla Eesti postkontorisse. Kuivõrd puudutatud isik

saadetisele järgi ei tulnud, siis tagastati see 27.09.2021 ja saadetis jõudis 30.09.2021 Moskva

sorteerimiskeskusesse. Kuigi kohtukutse tuleb Vene Föderatsiooni seaduste järgi lugeda

kättetoimetatuks hetkest, kui kuller ei saanud seda üle anda äriregistrisse kantud aadressil, siis

oli puudutatud isikul võimalus tulla kohtukutsele järgi postkontorisse, mida ta ei teinud.

Vaidlustatud kohtumääruses märgiti ekslikult, et kohtukutse toimetati kätte 04.11.2021, mitte

08.09.2021, kuid see ei muutnud kohtumäärust sisuliselt ebaõigeks. Käesoleval juhul ei saanud

väita, et puudutatud isik ei teadnud vaidlusalusest kohtuasjast ega saanud enda õigusi kaitsta.

Avaldaja edastas mh puudutatud isiku e-posti kaudu hagiavalduse, kohtumääruse,

informatsiooni esimese kohtuistungi toimumise kohta ning viite asja elektroonilisele toimikule.

Kuivõrd TsMS § 3111 lg 51 kohaselt loetakse äriühingule saadetud menetlusdokument

kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressile

saatmisest, ei saanud puudutatud isik ka Eestis kehtiva menetlusseaduse alusel väita, et ta ei

võtnud protsessist osa seetõttu, et kohtukutset ei toimetatud õigel ajal või nõuetekohaselt kätte.

Kuivõrd

puudutatud

isikule

toimetati

õigel

ajal

ja

nõuetekohaselt

kätte

kõik

menetlusdokumendid, sh kohtukutse, kuid puudutatud isik loobus oma õiguste kaitsmisest, tuli

määruskaebus jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta Venemaa

Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 otsus nr A-56-

51042/2021 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamata. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

7. TsMS § 620 lg 3 esimese lause kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis ilma,

et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlus. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi

kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud

täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik tunnustab TsMS §

620 lg 1 järgi üldjuhul tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendit, v.a samas sättes nimetatud

erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas tuleb kohtuotsuse tunnustamisel ja täidetavaks

tunnistamisel võtta lisaks arvesse asjaolu, et Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on sõlminud

välislepingu ja selle juurde kuuluva protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse

kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord.

8. Õigusabilepingu artikli 50 kohaselt koosmõjus 03.10.2001 protokolliga tunnustavad ja

täidavad

lepingupooled

vastastikku

justiitsasutuste

jõustunud

otsuseid

tsiviil-

ja

perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas.

Tulenevalt artikkel 51 lg-st 1 kuulub täitmise loa taotluste läbivaatamine selle lepingupoole

kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita, kuid lg 2 kohaselt esitatakse täitmise

loa taotlus kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. Artiklist 52 tulenevalt tuleb täitmise

loa taotlusele lisada 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse

jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui

seda täideti varem lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei

osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis antud kätte kohtukutse. Käesolevas

asjas esitas avaldaja koos avaldusega otsuse originaali ja selle notariaalselt kinnitatud tõlked

eesti keelde (tl 5-7), arbitraažikohtu kinnituse, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja

nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast (tl 11), arbitraažikohtu kinnituse otsuse jõustumise

ja täidetavuse kohta (tl 20) ja kinnituse, et otsust Vene Föderatsioonis ei täidetud (tl 22).

Eelnevast tulenevalt olid kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed

eeldused täidetud.

9. Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad õigusabilepingu

artiklist 56, mille p-i 1 järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest

keelduda mh juhul, kui taotluse algatanud isik või kostja ei võtnud protsessist osa seetõttu, et

talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset.

Kuigi tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamist reguleerib ka TsMS § 620, ei

kuulu see antud juhul kohaldamisele, sest Vene Föderatsiooni kohtulahendite tunnustamisel

tuleb lähtuda õigusabilepingus sätestatust. Õigusabilepingu kui Riigikogus ratifitseeritud

välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2

(RKTKm 20.10.2021, 2-20-715, p 10 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Eelnevast

tulenevalt leidis maakohus õigesti, et käesolevas asjas ei kohaldu TsMS-i sätteid välisriigi

kohtulahendite tunnustamise ja täitmisest keeldumise aluste kohta, sh TsMS § 620 lg 1 p 1.

10. Antud asjas seisneb vaidlus selles, kas puudutatud isikule toimetati kohtuistungi kutse õigel

ajal ja nõuetekohaselt kätte. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab kättetoimetamine vastama nii

Vene kui Eesti kohtumenetluse nõuetele (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-62-17, p 9).

Ringkonnakohus leiab, et kuigi käesoleval juhul võis kohtudokument olla juriidilisele isikule

kohaselt kättetoimetatud Vene seaduste mõttes, ei saanud seda lugeda kättetoimetatuks Eesti

seaduste kohaselt.

11. Dokumendi kättetoimetamist tõendab selle tähitult saatmise korral TsMS § 313 lg 1 järgi

väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui

menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema

esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu-

või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema

esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg

2 kohaselt on kättetoimetamine paragrahvi lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui

menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt

erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik

kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.

12. Arbitraažikohus kinnitas 29.04.2022, et puudutatud isikut teavitati õigeaegselt ja

nõuetekohaselt kohtuistungi ajast ja kohast, mida avaldaja tõendas lisaga 3 (tl 11-18).

Ringkonnakohus leiab, et avalduse lisa 3 all olevad dokumendid ei tõenda käesoleval juhul

kohtukutse kättetoimetamist. Avalduse kohaselt pidi kohtukutse kättetoimetamine nähtuma

väljastusteatest nr RB308265775RU. Puudus vaidlus selle üle, et saadetist prooviti 08.09.2021

puudutatud isikule kulleri poolt kätte toimetada, kuid see ebaõnnestus. Avaldaja sõnul jättis

kuller puudutatud isikule teate, et saadetisele on võimalik järgi tulla postkontorisse ning kuivõrd

puudutatud isik saadetisele postkontorisse järgi ei tulnud, saadeti see tagasi. Puudutatud isiku

väitel oli kl 17.40, kui kuller üritas saadetist kätte toimetada, tööväline aeg ja puudutatud isiku

kontoris ei viibinud kedagi. Samuti ei olnud puudutatud isik teadlik, et kirja kohta oleks jäetud

postkasti väljastusteade või kohtukutse. Postisaadetise RB308265775RU jälgimise aruandest

nähtus, et saadetist ei toimetatud Eestis adressaadile kätte ja see saadeti tagasi Venemaale (tl

47-52). Nõustuda ei saa avaldaja määruskaebuse vastuses väidetuga, et saadetis viidi Eestis

postkontorisse ja kaebuse esitaja lihtsalt ei läinud sellele järgi. Asja materjalidest seda ei nähtu,

kuivõrd saatmisinfost postkontoris hoidmise kohta mingeid märke ei olnud. Nõustuda ei saa

avaldaja väitega, et märkus „sisse nõudmata“ tõendab, et puudutatud isikule jäeti postkasti

väljastusteated, kuid ta ei läinud postkontorisse kirjale järgi.

Lisaks on dokumendi kättetoimetamine selle panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse

postkasti või muusse sellesarnasesse kohta TsMS § 326 lg 2 kohaselt lubatud üksnes juhul, kui

menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt

erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik

kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtunud, et

kohtukutset prooviti puudutatud isikule üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel

kellaaegadel ja vähemalt kolmepäevase vahega, ei saanud kohtukutset käesoleval juhul lugeda

kättetoimetatuks.

13. Avaldaja lisas avaldusele ka teise numbriga saadetise info (105853388), millest nähtus, et

see saadetis toimetati kätte 04.11.2021. Ringkonnakohus märgib, et 04.11.2021 kättetoimetatud

saadetis saadeti Remedy Law Firm LLC poolt ja dokumendi infoks märgiti „selgitused asjas

A56-51042/2021“. Kuivõrd saatjaks ei olnud arbitraažikohus, siis ei saanud 04.11.2021

kättetoimetatud saadetis sisaldada kohtukutset. Maakohus lähtus asja lahendamisel ebaõigest

saadetise infost ja jõudis seetõttu väärale järeldusele, et kohtukutse toimetati kätte 04.11.2021.

14. Asjakohatud on avaldaja väited selle kohta, et kuivõrd avaldaja lepinguline esindaja edastas

mh puudutatud isiku e-posti kaudu hagiavalduse, kohtumääruse, informatsiooni esimese

kohtuistungi toimumise kohta ning viite asja elektroonilisele toimikule, siis ei saanud

puudutatud isik väita, et ta ei võtnud kohtuprotsessist osa seetõttu, et talle ei toimetatud õigel

ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Ringkonnakohus märgib, et kohtukutset ei saa lugeda

puudutatud isikule kättetoimetatuks seeläbi, et avaldaja lepinguline esitaja saatis puudutatud

isikule e-kirju.

TsMS § 442 lg 5 esimene lause näeb mh ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt

ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. TsMS § 463 lg 2 ja § 477 lg 1 kaudu

kohaldub see reegel ka hagita menetlust lõpetava kohtumääruse puhul. Ringkonnakohus võttis

tuginedes TsMS § 662 lg-le 3 määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud dokumendid

asja materjalide juurde ja hindas neid kogumis asjas olevate tõenditega kooskõlas TsMS § 232

lg-ga 1. Menetlusosaliste esitatud kohtulahendite seisukohad ole praeguse vaidluse asjaolusid

arvestades kohaldatavad, mistõttu kohus neid eraldi ei käsitle.

15. Kuivõrd puudutatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset,

esines õigusabilepingu artikkel 56 p-st 1 tulenev eeldus kohtuotsuse tunnustamata jätmiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta Vene

Föderatsiooni Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 06.12.2021 otsus nr A-56-

51042/2021 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamata.

16. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja

kanda. Avaldaja maakohtus kantud kulud jäävad tema enda kanda ja kuivõrd maakohus

puudutatud isikut kui võlgnikku TsMS § 623 lg 3 korras ära ei kuulanud, siis maakohtu

menetluses tal menetluskulusid ei tekkinud. Seega tuleb ringkonnakohtul kindlaks määrata

praeguses menetluses puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus ja need

avaldajalt välja mõista.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja

alusel moodustasid puudutatud isiku poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku

4059,85 eurot, millest 3543,75 eurot olid kulud seoses õigusteenusega ja muud kulud 516,10

eurot. Puudutatud isikule osutati õigusabi 20 tunni ja 15 minuti eest tunnihinnaga 175 eurot

(käibemaksuta).

18. Ringkonnakohus leiab, et täiel määral ei ole põhjendatud puudutatud isiku määruskaebuse

koostamise ajakulu 10 tundi ja 30 minutit. Arvestades määruskaebuse sisu ja selle mahtu oli

põhjendatud ajakulu 9 tundi. Kuivõrd avaldaja esitas 13.01.2023 täiendava seisukoha ja

tõendid, olid asjakohased puudutatud isiku 18.01.2023 esitatud vastus ja tõendid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täielikult põhjendatud esindaja ajakulu 18.01.2023

menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi ja 45 minutit. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu

saab põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi. Põhjendatuks ei saa ka pidada X-law andmebaasi

kasutamise kulu 20 eurot, kuivõrd kulu tekkimine üksnes käesoleva kohtuvaidlusega ei ole

tõendatud. Ülejäänud osas on puudutatud isiku menetluskulud põhjendatud. Samuti on vaidluse

asjaolusid arvestades põhjendatud puudutatud isiku esindaja tunnitasumäär 175 eurot

(käibemaksuta). Esindaja põhjendatud õigusabi ajakulu oli kokku 18 tundi, mis tunnihinda 175

eurot arvestades moodustas 3 150 eurot (18 h x 175 eurot). Õigusabikuludele lisandusid riigilõiv

70 eurot ja tõlkekulud 426,10 eurot. Seega olid puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud

kokku 3 646 eurot 10 senti.

19. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb avaldajal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)