3-23-260/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-260

Haldusasi

X. X kaebus Rae Vallavalitsuse tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 50 000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Rae vald, esindaja Helle Semmel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel nõudega

Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.07.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 15.08.2022 Rae Vallavalitsusele (vastustaja) munitsipaaleluruumi

üürimise taotluse. Taotluses on märgitud, et kaebaja on vabanenud vanglast 17.06.2022 ja tal ei

ole kusagil elada.

2. Rae valla eluasemekomisjoni koosolekul 29.08.2022 arutati kaebaja taotlust ning otsustati

lükata taotluse arutamine edasi kuni täpsemate asjaolude selgumiseni, info saamiseni

sotsiaalametilt.

3. Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega pakuti kaebajale üürimiseks

munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. Kaebajale saadeti

väljavõte eluasemekomisjoni protokollist. Kaebaja ei vastanud eluruumi üürimise pakkumisele

ega pöördunud vastustaja poole üürilepingu sõlmimiseks.

4. Kaebaja esitas 03.01.2023 uue munitsipaaleluruumi üürimise taotluse.

5. Rae valla eluasemekomisjoni koosolekul 27.01.2023 arutati kaebaja avaldust ning otsustati, et

kuna kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx, Tallinn, siis

puudub alus kaebaja arvamiseks munitsipaaleluruumi üürimiseks õigustatud isikute hulka ning

kaebajal puudub seega õigus Rae vallas munitsipaaleluruumi üürimiseks. Kaebajale saadeti

väljavõte eluasemekomisjoni koosoleku protokollist.

1(6)

6. Kaebaja esitas 03.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot seoses sellega, et kaebajale ei võimaldatud

pärast Tallinna Vanglast vabanemist elamispinda ja vältimatut sotsiaalabi. Tallinna Halduskohus

võttis kaebuse 9.03.2023 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1 Kaebaja tegi juba vanglas viibides vastustajale avalduse, et vajab peale vabanemist 17.06.2022

elamispinda (turvakodu teenust). Kaebaja vabanes vanglast ilma elamisloa kaardi ja kehtiva

passita. Kaebaja suundus 17.06.2022 Rae valda koos olemas olnud dokumentidega, kuid talle

vastati, et vangla õiend ei ole kehtiv dokument ja kaebajale keelduti vältimatut sotsiaalabi

andmast. Soovitati pöörduda migratsiooni ametisse kehtiva elukoha kaardi saamiseks. Sellele

järgnevalt pidi kaebaja elama õues, sest tal puudusid kehtivad dokumendid, et taotleda sotsiaalabi

ja suunduda tööle.

7.2 Kaebaja pöördus migratsiooni ametisse 18.06.2022, kus öeldi, et ametnikud, kes saaksid

kaebajat aidata on momendil puhkusel. Soovitati tulla tagasi kuu aja pärast. Kaebaja oli suures

paanikas, sest ei teadnud, mida teha. Kaebaja pidi minema poodi ning varastama telgi koos

magamisvarustusega. Kaebaja asus elama Männiku karjääri kaldale. Kaebaja oli kogu see aeg šoki

seisundis kuni sai kuu aja pärast elamisloa kaardi.

7.3 Olles jätkuvalt šoki seisundis naases kaebaja 18.07.2022 Rae valda sooviga, et talle eraldataks

seekord elamispind. Talle vastati, et Rae vallal on munitsipaaleluruumide fond täitsa puudu.

Kaebajale väljastati samal päeval 50 eurot vabanemise raha. Eluruumi kompensatsiooni

maksmisest kaebajale keelduti. Varem on kaebajale aga sellist toetust makstud.

7.4 Vabanemise toetus väljastati hilinemisega 18.07.2022, ehkki kaebaja vabanes 17.06.2022.

Kaebaja suhtes rakendub ka SHS § 131, mis näeb ette sotsiaalteenuse osutamise korraldamise

erakorralise olukorra ajal.

7.5 Vastustaja kodulehel olev info sotsiaaltoetuste kohta on puudulik. Eluaseme kompenseerimise

info on täitsa puudu. Vastavat infot ei ole ka Tallinna Vanglas. Valitud on kinnipeetavate

diskrimineerimine. Vajalik info on kinnipeetavate eest blokeeritud. Eesti kohtusüsteem on

korrumpeerunud.

7.6 Väidetavalt oli kaebajale Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega pakutud

munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. See väide ei vasta tõele. Seda

eluruumi pakuti kaebajale kaks aastat varem, kui ta eelmine kord vabanes. Eluruum ei vasta

eluruumi tingimustele. Tegemata on remont ja puudub pesemise võimalus. Korter on avariilises

seisundis. Siis kaebaja keeldus sellest eluruumist.

7.7 Esineb ka soov lisada moraalse kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla vastu seoses

diskrimineerimisega. Tallinna Vangla jättis kaebajale väljastamata elamisloa kaardi. Kaebajale

Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalne kahju on 20 000 eurot.

7.8 Vastustaja tegevus on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-ga 8, kuna kaebaja jäeti

õue ja ta oli sunnitud pöörduma varjupaika. Kaebaja on meelega jäetud vältimatust sotsiaalabist

ilma ja koheldud diskrimineerivalt ja ebainimlikult ning seeläbi põhjustatud moraalset kahju 50

000 eurot.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

8.1

Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega pakuti kaebajale üürimiseks

munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. Kaebajale saadeti

2(6)

väljavõte eluasemekomisjoni protokollist. Kaebaja ei vastanud eluruumi üürimise pakkumisele

ega pöördunud vastustaja poole üürilepingu sõlmimiseks.

8.2 Rae Vallavolikogu 20.01.2015 määruse nr 35 „Rae valla omandis olevate eluruumide

valitsemise, kasutamise ja käsutamise ning nende üürimist taotlevate isikute üle arvestuse

pidamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt peab munitsipaaleluruumi üürimise taotleja rahvastikuregistri

järgne elukoht olema Rae vallas. Kuna kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on alates

10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx, Tallinn, siis puudub alus kaebaja arvamiseks munitsipaaleluruumi

üürimiseks õigustatud isikute hulka ning kaebajal puudub seega õigus Rae vallas

munitsipaaleluruumi üürimiseks. Kaebajale saadeti väljavõte eluasemekomisjoni koosoleku

protokollist.

8.3 Kaebaja on taotlenud Rae vallalt ja talle on makstud toetuseid järgmiselt:

18.07.2022 kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetus 50 eurot;

Toimetulekutoetust 200 eurot on makstud seitsmel korral: 22.07.2022; 31.08.2022; 15.09.2022;

10.10.2022; 11.11.2022; 27.12.2022; 10.01.2023. Edasiselt on kaebajale toetusi maksnud Põhja-

Tallinna Valitsus. Väljavõte sotsiaalteenuste ja – toetuste registrist on esitatud vastuse lisana 6.

Kaebajale on võimaldatud ja pakutud ka toidupanga abi pakke. 2022. a novembris pakutud

toiduabi pakist kaebaja loobus.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja veel lahendamata taotlused.

Kaebaja esitas 05.06.2023 menetlusdokumendis taotluse mõista Tallinna Vanglalt välja

mittevaraline kahju 20 000 eurot seoses sellega, et Tallinna Vangla jättis kaebajale väljastamata

elamisloa kaardi ja ei taga sotsiaalteenuste taotlemiseks vajaliku info kättesaadavust.

Tegemist on kaebuse muutmise taotlusega selle täiendamiseks uue nõudega HKMS § 49 lg 1

tähenduses. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd tegemist on uue nõudega uuel alusel ning

vastustaja vastu, kes ei ole vastustajaks käesolevas asjas. Kaebaja taotluse rahuldamine venitaks

ülemääraselt käesoleva asja lahendamist. Lisaks sisuliste asjaolude kontrollimisele tuleks

kontrollida, kas kaebaja on vastava nõudega eelnevalt pöördunud Tallinna Vangla poole.

Tasumata on ka riigilõiv. Oma olemuselt on tegemist täiesti uue kaebusega, mille kaebaja saab

peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada kohtule iseseisva kaebusena ning puudub

ka praktiline vajadus menetleda nõuet käesolevas haldusasjas. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse

sisuliselt.

10. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja vabanes Tallinna Vanglast 17.06.2022. Kaebaja esitas

15.08.2022 vastustajale munitsipaaleluruumi üürimise taotluse (dtl 73-76), milles märkis eluruumi

vajaduse põhjendusena, et tal ei ole kusagil elada ning ta elab telgis. Eluruumi vajas kaebaja alates

17.06.2022. Rae valla eluasemekomisjoni koosolekul arutati 29.08.2022 kaebaja avaldust ning

otsustati lükata avalduse arutamine edasi kuni täpsemate asjaolude selgumiseni, info saamiseni

sotsiaalametilt (dtl 77). Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega (dtl 79) pakuti

kaebajale üürimiseks munitsipaaleluruumi aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald.

Kaebaja esitas 03.01.2023 vastustajale uue munitsipaaleluruumi üürimise taotluse (dtl 80-82).

Taotluses märkis kaebaja, et vajab eluruumi alates 03.01.2023. Rae valla eluasemekomisjoni

koosolekul arutati 27.01.2023 kaebaja avaldust (dtl 84) ning otsustati jätta kaebaja taotlus

rahuldamata, kuna kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-

xx, Tallinn, mistõttu puudub alus arvata kaebajat munitsipaaleluruumi üürimiseks õigustatud

isikute hulka. Vastustaja on maksnud kaebajale 18.07.2022 kinnipidamisasutusest vabanenud

isikute toetust summas 50 eurot ja seitsmel korralt toimetulekutoetust (dtl 85).

3(6)

12. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on vastuolus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-ga 8,

kuna kaebaja jäeti peale vanglast vabanemist, st alates 17.06.2022 ilma eluruumita ning ta oli

sunnitud ööbima telgis. Andmata jäeti vältimatu sotsiaalabi. Samuti on talle vanglast vabanemise

toetust makstud alles 18.07.2022, st kuu aega peale vabanemist. Kaebaja leiab, et sellega on

kaebaja meelega jäetud vältimatust sotsiaalabist ilma ja koheldud diskrimineerivalt ja

ebainimlikult ning seeläbi põhjustatud moraalset kahju 50 000 eurot. Kaebaja väidetel pöördus ta

eluruumi saamiseks vastustaja poole juba enne vanglast vabanemist ning läks vastustaja juurde

koheselt peale vanglast vabanemist, st 17.06.2022.

13. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral. Kaebaja väited viitavad süüliselt väärikuse alandamisele.

14. Selleks, et isikule tekkinud mittevaraline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud

RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevad eeldused: 1) avaliku võimu kandja on toime pannud

õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on rikutud; 3) isikule

tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) kahju on

tekitatud süüliselt; 6) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud eeldused.

15. Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja eluruumi üürimise taotluse, mis kannab kuupäeva

15.08.2022. Samuti on vastustaja esitanud väljavõtte kaebajale makstud toetustest, mille kohaselt

on kaebajale 18.07.2022 makstud vangmast vabanemise toetust 50 eurot, toimetulekutoetust 200

eurot 22.07.2022, 31.08.2022, 15.09.2022, 10.10.2022, 11.11.2022, 27.12.2022 ja 10.01.2023.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kaebaja elukoht alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx,

Tallinn.

16. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse

ülesanne korraldada mh vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu

sotsiaalabi andmist. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse

korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine

isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna

vajadustele vastavat eluruumi tagama. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise

abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse

üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2

järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes

arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku

personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga

seonduvaid asjaolusid.

17. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei

ole ise võimeline endale ja oma perekonnale eluruumi tagama. Kohtule ei nähtu aga, et kaebaja

oleks esitanud vastustajale eluruumi üürimise taotluse enne 15.08.2022. Esimene vastustajale

esitatud taotlus kannab nimetatud kuupäeva, mistõttu ei saanud vastustaja kaebaja taotlust varem

menetleda ega kaebaja õigusi asjaomase taotluse puudumise tõttu enne nimetatud kuupäeva

rikkuda.

18. Vastustaja esitatud materjalide kohaselt on vastustaja kaebaja avaldust menetlenud. Kaebaja

avaldust on arutatud eluasemekomisjoni koosolekul 29.08.2022 ning 19.09.2022 on tehtud otsus

anda kaebajale üürile korter aadressil Xxxxxx xxx x-xx, Xxxxxx küla, Rae vald. Vastustaja ei ole

tõendanud, et ta on vastava otsuse kaebajale kätte toimetanud ja et kaebaja on olnud sellest

4(6)

otsusest teadlik. Samas oleks ka kaebaja ise pidanud tundma huvi selle vastu, kas tema avalduse

osas on tehtud otsus. Pigem viitab kaebaja poolt menetluses avaldatu, mille kohaselt ei vasta

vastustaja poolt pakutud korter kaebaja ootustele sellele, et kaebaja ei pidanud vastustaja poolt

pakutud korterit sobivaks ning keeldu sellest. Rahvastikuregistri andmetel (kontrollitud kohtu

poolt 20.06.2023) on kaebaja lisa-elukoht alates 19.08.2022 Xxxxxxxxxx xx/x-x Tallinn, mis

viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebaja suundus faktiliselt juba augustis 2022 elama Tallinnasse

ega soovinud seetõttu enam asuda elama Rae valla eluasemekomisjoni 19.09.2022 otsusega talle

eraldatud eluruumi.

19. Kaebaja poolt vastustajale esitatud taotlus ei sisalda taotlust eluruumi üürimisega tekkida

võivate kulude kompenseerimiseks. Seega ei saa vastustajale ka ette heita, et ta kaebajale vastavat

teenust ei pakkunud.

20. Kaebaja esitas teistkordse avalduse munitsipaaleluruumi üürimiseks 03.01.2023. Rae

Vallavolikogu 20.10.2015 määrusega nr 35 kinnitatud „Rae valla omandis olevate eluruumide

valitsemise, kasutamise ja käsutamise ning nende üürimist taotlevate isikute üle arvestuse

pidamise kord“ § 3 lõige 3 sätestab, et munitsipaaleluruumi üürimise taotleja andmed peavad

olema kantud või pidid viimati olema kantud rahvastikuregistrisse Rae vallas. Rahvastikuregistri

andmete kohaselt on kaebaja elukoht alates 10.01.2023 Xxxxxx xx xx-xx Tallinn. Seega on

vastustaja jätnud õigesti oma 27.10.2023 protokollilise otsusega rahuldamata kaebaja 03.01.2023

taotluse munitsipaaleluruumi üürimiseks, kuivõrd kaebaja elukoht ei olnud taotluse menetlemise

ajal enam Rae vallas.

21. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigusi, jättes talle perioodil 17.06.2023

kuni 27.01.2023 tagamata munitsipaaleluruumi üürimise võimaluse. Asja materjalidest ei nähtu ka,

et kaebaja õigusi oleks menetluses rikutud või et teda oleks koheldud diskrimineerivalt. Kaebajale

on ka makstud toimetulekutoetust, mistõttu ei ole kaebaja jäänud vältimatust sotsiaalabist ilma.

22. Vastustaja on maksnud kaebajale kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetust 18.07.2022

summas 50 eurot. Kaebaja ei ole tõendnaud, et ta esitas taotluse toetuse saamiseks enne

18.07.2022, so enne päeva, mil kaebaja ise oma väidete kohaselt vastustaja juurde ilmus. Seega ei

ole vastustaja ka kinnipidamisasutusest vabanenud isiku toetuse maksmisel rikkunud kaebaja

õigusi. Samuti ei nähtu kohtule asja materjalidest, et kaebajat oleks menetluses koheldud

diskrimineerivalt.

23. Kaebaja leiab ka, et teda on koheldud diskrimineerivalt põhjusel, et vastustaja kodulehel ei ole

toetuste saamiseks vajalik info hõlpsasti leitav. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus kontrollis

vastustaja kodulehel oleva sotsiaalvaldkonda puudutava info olemasolu ning selle leitavust ning

leiab, et taotlejale vajalik info on hõlpsasti leitav ning kodulehel orienteerumine ei ole ülemäära

keerukas. Kodulehel on ka avaldatud, et kinnipidamisasutusest vabaneval isikul on õigus toetusele.

Seega ei ole infot asjast huvitatud isikute, sh kaebaja eest varjatud. Seega ei vasta kaebaja poolt

väidetu tõele.

24. Eeltoodut kokku võttes ei viita miski sellele, et kaebaja õigusi sotsiaalabi taotlemisel ja

saamisel oleks kuidagi rikutud.

25. Kuna vastustaja ei ole toime pannud õigusvastast tegu avalik-õiguslikus suhtes, ei ole kahju

hüvitamise esimene eeldus täidetud. Seega ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada ja kohus ei

kontrolli ülejäänud kahju hüvitamise eeldusi. Kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

5(6)

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

6(6)