2-20-129357/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-129357

Tsiviilasi

X’i hagi osaühingu Liis Projekt vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2022 otsus ja 31.03.2023.a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX, e-

post XXX); tema lepinguline esindaja Liina Karlson

(Themis Õigusbüroo osaühing, registrikood 12803543,

asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn, e-post XXX);

Vastustaja: osaühing Liis Projekt (registrikood 10292373,

asukoht Põllu tn 125-6, Tallinn, e-post XXX,XXX); tema

lepingulised esindajad Kristo Madrus ja Sandra Raudsepp

(osaühing Madrus CP, registrikood 14541700, asukoht

Länneaia tee 6, Randvere, 74016 Viimsi vald, e-post XXX,

XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X’i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26.08.2022 ja 31.03.2023. a otsuste

peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 26.08.2022 ja 31.03.2023. a otsused ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada X’i apellatsioonkaebus.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punkt 1) võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt 30.12.2017 sõlmisid hageja ja kostja

töövõtulepingu, millega kostja kohustus koostama ehitusprojekti eelprojekti staadiumis, sh

korraldama selle kooskõlastamise asjaomastes ametiasutustes ning saama ehitusloa suvilale

asukohaga Varese, Mälivere küla, Kohila vald, Rapla maakond. Lepingu p-de 3.1 ja 6.1

kohaselt oli lepingu kogumaksumuseks 2 760 eurot (koos käibemaksuga), mille hageja

kohustus kostjale tasuma järgmiselt: 40% ettemaksuna, 40% projekti valmimisel ning 20%

ehitusloa väljastamise järel. 30.12.2017 väljastas kostja hagejale tasumiseks ettemaksuarve

summas 1 104 eurot, mille hageja tasus 31.12.2017.

Lepingu p 3.2 kohaselt pidi projekt valmima 10 nädala jooksul, s.o hiljemalt 2018. a märtsi

keskpaigaks. Hageja selgituste kohaselt kahetsusväärselt hakkas projekti valmimine viibima,

ilma, et kostja oleks hagejat eelnevalt sellest hoiatanud või orienteeruvast valmimise tähtajast

teavitanud.

23.04.2018 väljastas kostja hagejale arve järgmise osamakse kohta ehk valminud projekti eest

summas 1 104 eurot, mille hageja heauskselt tasus 02.05.2018. Hageja selgituste kohaselt arve

tasumise järel asus kostja hagejale väitma, et projekti kooskõlastamise käigus on ilmnenud

vajadus projekti olulises mahus parandada. Juuniks 2018 ei olnud projekt endiselt valmis.

Ühtlasi ei vastanud kostja enam hageja korduvatele pöördumistele ning kostja asus hagejat

süstemaatiliselt eirama. Hageja esitas järjepanu pöördumisi kostjale, sealhulgas tegi ettepaneku

lepingu tagasitäitmiseks, kuid edutult. Hageja toob välja, et kostja ei teavitanud mitte ühelgi

lepingujärgselt kokkulepitud viisil töö tegemist mittevõimaldavatestst asjaoludest.

17.10.2018 esitas hageja viimaks kostjale lepingust taganemise avalduse tuginedes olulisele

lepingu rikkumisele. Hageja selgituste kohaselt järgmisel päeval, st 18.10.2018, külastas kostja

lõpuks objekti. Külastusest kostja hagejat ette ei teavitanud, vaid tuli kohale, suhtles naabriga

(hagejat kohapeal ei olnud), kellele jagas muuhulgas lepingulist konfidentsiaalset infot. Hageja

leiab, et selline käitumine on taunitav.

Hageja on seisukohal, et kuigi hageja on tasunud kostjale 80% lepingu kogumaksumusest, ei

ole hageja saanud kostjalt tänaseni lepingu esemeks olnud projekti. Hageja on pöördunud

murega ka Eesti Arhitektide Liidu aukohtu poole, kuid 06.03.2019 aukohus kostjal kutse-eetika

normide rikkumist ei tuvastanud. Aukohus nentis, et kõne all oleval juhul on tegemist lepingu

poolte vahelise arusaamatusega. Nn arusaamatus ei ole aga hageja hinnangul lahenenud

tänaseni, kuna hageja pole kostjalt projekti saanud. Hageja toob välja, et on pöördunud

korduvalt kostja poole eesmärgiga leida tekkinud probleemile mõlemat osapoolt rahuldav

kompromiss, sealhulgas esitanud lepingu tagasitäitmise nõudeid, kuid edutult. Hageja toob

välja, et ka Eesti Arhitektide Liidu aukohtu poole pöördumine ei motiveerinud kostjat oma

lepingulisi kohustusi täitma ega hagejaga kontakteeruma olukorra mõisliku lahendamise

eesmärgil. Ühtlasi ei ole kostja reageerinud hageja palvele anda seni valminud projekt koos

lisadega üle teisele arhitektile Tõnu Laigu. Hageja selgituste kohaselt kostja on täielikult

passiivne ning kuivõrd kostja väldib pikemat aega hagejaga mistahes kontakti, on kohtuvälised

meetmed probleemi lahendamiseks ammendunud.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt OÜ Liis Projekt hageja X’i kasuks välja

töövõtulepingu alusel tasutud rahasumma 2 208 eurot; mõista kostjalt OÜ Liis Projekt hageja

X kasuks välja VÕS § 189 lg 1 alusel tagastatavalt rahalt (so 2 208 eurolt) viivised perioodi

18.10.2018 kuni 06.10.2020 kohta summas 348.07 eurot ning mõista välja edasiulatuv viivis

alates 07.10.2020 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni rahuldatud põhinõude täitmiseni; Kõik

menetluskulud jätta kostja OÜ Liis Projekt kanda ning menetluskuludelt nõuda kostjalt OÜ Liis

Projekt hageja X kasuks välja viivised alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 kehtivas määras.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal ei

ole kostja suhtes lepingust tulenevat nõudeõigust. Kostja toob välja, et lepingu punkti 2.2.1 järgi

pidi kostja koostama ehitusprojekti eelprojekti staadiumis ning punkti 6.1 järgi kohustus hageja

tasuma 40% lepingu hinnast ettemaksuna, 40% lepingu hinnast valmis projekti eest, enne

projekti EHRi laadimist. Viimane 20% lepingu hinnast kuulus tasumisele pärast ehitusloa

väljastamist. 23.04.2018 menetlusse võetud projekti eest on hageja tasunud 02.05.2018, st

pärast projekti EHR-i laadimist. Kostja on seisukohal, et arve tasumisega on hageja kinnitanud

lepingu täitmisega nõustumist ning sellest tulenevalt on kumbki osapool täitnud lepingust

tulenevad kohustused, mis selleks hetkeks olid muutunud täidetavateks ning seega on kostja

seisukohal, et on töövõtulepinguga võetud kohustuse täitnud ning kõikidest asjaoludest

objektiivselt lähtudes ei anna ükski hageja argumentidest alust jätta kehtiv pooltevaheline

leping kohaldamata. Sealjuures kinnitab kostja seisukohta ka Eesti Arhitektide Liidu aukohus

oma 06.03.2019 protokollis väljendatud seisukohtadega. Kostja on seisukohal, et hageja väide,

et EHR-i esitati „algeline“ projekt on teadlikult kohut eksitav. Kostja toob välja, et Eesti

Arhitektide Liidu aukohus sedastab, et arhitekt MN poolt koostatud eelprojekt on piisavalt

põhjalik ja staadiumi nõuetele vastav.

Kostja selgituste kohaselt hageja teadlik ja tahtlik kostjat läbivalt eksitav käitumine tingis

lepingust tuleneva kohustuse täitmise viibimise (projekti vormistamine piisavaks, et

võimaldada kohaliku omavalituse poolt ehitusloa väljastamist). Kostja toob välja, et 31.05.2018

tagastatud märkused on kostja hagejale edastanud palvega neid kommenteerida ja vastata.

Korduvalt on kostja palunud ka värskeid fotosid objektist või alternatiivselt võimalust objekti

külastada. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud küll korduvalt erinevaid pilte objektist,

kuid ka need on olnud aegunud ning ei ole algusest peale vastanud objekti tegelikule olukorrale

lepingu sõlmimise hetkel. Kostja korduvatele palvetele saata ajakohased pildid väljendas hageja

oma pahameelt ja jättis esitatud palved tähelepanuta. Kostja on seisukohal, et selliselt on hageja

läbivalt kostjat tema töös eksitanud ja seeläbi pärssinud töötegemise protsessi. Objektile kohale

minekut ei ole hageja samuti vajalikuks või võimalikuks pidanud. Kostja toob välja, et hageja

ütluste ja esitatud eskiisi ning fotode alusel koostatud projekt sai kohalikult omavalitsuselt

ebamõistlikus ulatuses märkusi. Kuivõrd hageja esitatud selgitused ja fotod ei olnud kogu

lepingu kestvuse jooksul õiged, oli kostja sunnitud objekti külastama ja ise asjakohased fotod

tegema. Kostja leiab, et ainuüksi asjaolu, et tänaseks EHR-i laetud eelprojekt sama objekti kohta

erineb radikaalselt kostja töö aluseks olnud eskiisist, näitab, et hageja tegevus on olnud

pahatahtlik.

Kostja selgitab täiendavalt, et EHR-i üles laetud materjalid on hagejale igal ajal vabalt

kättesaadavad ning tal on võimalik neid edastada oma äranägemise järgi kolmandatele

osapooletele. Hageja väited lepingu mittetäitmise kohta on kostjale arusaamatud ning

pahatahtlikud.

Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole seadusest tulenevat nõudeõigust. Käesoleva vaidluse

objektiks on teenuse osutamine töövõtulepingu alusel, seega on hageja poolt üleantu

tagastamine olemuslikult välistatud. Kostja on seisukohal, et arvestades, et kostja tehtud

toimingud töövõtulepingu täitmiseks kuni hageja lepingust taganemiseni vastasid 80

protsendile teenusest ja hageja on maksnud 80 protsenti kokku lepitud tasust, toimuks kummagi

poole vastastikuse nõude korral nõuete tasaarveldus.

Maakohtu otsus

3.Harju Maakohus tegi 26.08.2022 a kirjeldava ja põhjendava osata otsuse ning kuna hageja

teatas soovist esitada otsusele apellatsioonkaebus, siis tegi 31.03.2023 kirjeldava ja põhjendava

osaga otsuse. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub asjas

kogutud tõenditest, et hageja on esitanud kostjale töö lähteülesandena ebaõigeid või vastuolulisi

andmeid, selles etapis, kui hageja lepingu üles ütles, oli lepingust tulenevalt kostjal üksnes

kohustus projekt EHR-i esitada ja puudub vaidlus, et viidatud kohustus on nõuetekohaselt

täidetud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ja põhistanud kostja poolset lepingu rikkumist.

Kohtu hinnangul soovi korral oli hagejal omanikuna õigus igal ajahetkel teha vastav

päring/taotlus EHR-i ning saada juurdepääs teda või tema kinnistut puudutavatele

dokumentidele, kui ta enne päringu tegemist juurdepääsu veel ei ole saanud. Kohus leiab, et

arvestades, et kostja tehtud toimingud töövõtulepingu täitmiseks kuni hageja lepingust

taganemiseni vastasid 80 protsendile teenusest ja hageja on maksnud 80 protsenti kokku lepitud

tasust toimuks kummagi poole vastastikuse nõude korral nõuete tasaarveldus. Eeltoodust

lähtuvalt on kohus seisukohal, et X’i hagi OÜ Liis Projekt vastu võlgnevuse nõudes tuleb jätta

rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.

Apellatsioonkaebus

4.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu

otsuse ja teha uus otsus millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks

maakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS§

646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsused kuuluvad tühistamisele menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

6.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS §

641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese

astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS §

656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui

esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu

17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks

arutamise saatmise tingib otsuse ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist

tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata

jätmine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi.

8. Asja materjalidest nähtub:

− 29.12.2017 sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja koostama

suvila ehitusprojekti eelprojekti staadiumis, kooskõlastama selle ametivõimudega,

võrkude valdajatega ja saama ehitusloa. Objekti aadress lepingu kohaselt oli Varese,

Mälivere küla, Kohila vald, Rapla maakond;

− lepingu punktis 3.1 ja p-s 6.1 leppisid pooled kokku lepingu hinnaks 2 300 eurot, millele

lisandub käibemaks 20% summas 460 eurot. Pooled leppisid kokku, et tasumine toimub

kolmes osas järgmiselt: 40% lepingu hinnast tasutakse ettemaksuna; 40% lepingu

hinnast tasutakse valmis projekti eest (peale seda projekt laetakse Ehitisregistri

Infosüsteemi (edaspidi EHR); 20% lepingu hinnast tasutakse kooskõlastatud projekti

eest (ehitusluba on väljastatud);

− lepingu täitmise tähtajaks leppisid pooled p-3.2 järgi 10 nädalat peale lepingu sõlmimist

ja ettemaksu maksmist. Projekti kooskõlastamise aeg oleneb ametivõimudest.

− 30.12.2017 esitas kostja hagejale esimese arve nr 05/12-17, mille hageja tasus

31.12.2017;

− 23.04.2018 esitas kostja hagejale teise arve nr 02/04-18, mille hageja tasus 02.05.2018;

− 11.09.2018 esitas hageja kostja suhtes kaebuse Eesti Arhitektide Liidule;

− 17.10.2018 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse;

− 06.03.2019 vormistati Eesti Arhitektide Liidu aukohtu istungi protokoll, mille kohaselt

andis hageja kostjale eksitavad ja/või valed alusandmed ning vastuolulise lähteülesande.

Kostja omakorda ei kontrollinud enne töö alustamist andmete õigsust.

− puudub teave, kas asjakohaste isikute poolt (lepingus märgitud kui ametivõimud ja

võrkude valdajad) on projektile kooskõlastus antud või see on võimalik, et projektile

ehituluba saada.

9. Maakohtu 31.03.2023 otsusest (edaspidi maakohtu otsus või otsus) võib aru saada nii, et

maakohtu arvates puudusid hagejal taganemiseks materiaalsed eeldused. Otsusest nähtuvalt on

maakohus asunud sellele seisukohale seetõttu, et Eesti Arhitektide Liidu aukohtu arvamuse

järgi on arhitekt MN poolt koostatud eelprojekt piisavalt põhjalik ja staadiumi nõuetele vastav.

10. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulised asjaolud tuvastamata. VÕS § 635 lg

1 järgi on töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Poolte vahel

sõlmitud töövõtulepingu järgi kohustus kostja koostama suvila ehitusprojekti eelprojekti

staadiumis, kooskõlastama selle ametivõimudega ja võrkude valdajatega, et saada ehitusluba.

Asjas on välja selgitamata, kas lepingus märgitud isikute poolt on projekt kooskõlastatud ning

ehitusloa saamine võimalik. Vaidluses esitatud asjaoludest nähtub, et algselt lükati kostja poolt

kooskõlastamiseks esitatud projekt tagasi. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, kostjal oli

enne hageja poolt lepingust taganemist (otsuses ebaõigesti viidatud enne ülesütlemist) kohustus

üksnes projekt ehitisregistrisse (EHR) esitada, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa sellega

nõustuda. Sõlmitud lepingu eesmärgiks oli ehitusluba omav projekt, kuid asjas on tuvastamata,

kas hageja poolt lepingust taganemisel oli see tulemus saavutatud ning juhul, kui ei olnud, siis

millisel põhjusel. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud

omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks,

milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui

tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milles seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

11. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidluse lahendamiseks oleks tulnud tuvastada, kas

kostja on lepingut rikkunud. Töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise

alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116-118)

koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust

taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele

(VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka

Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse

tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 sätestab, milliseid asjaolusid tuleb eelkõige pidada

oluliseks lepingurikkumiseks. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja, kelle töö ei vasta

lepingutingimustele, lepingutingimusi oluliselt rikkunuks muu hulgas juhul, kui töö

parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või see ebaõnnestub. Seega tuleb välja

selgitada, kas kostja poolt teostatud töö vastab lepingutingimustele. Välja tuleb selgitada, kas

projektile on võimalik saada ametivõimude poolt kooskõlastused ja ehitusluba. Kui neid saada

pole võimalik koostatud projektist tulenevalt, siis ei vasta tehtud töö eelduslikult nõuetele.

12. Asjas puudub vaidlus, et lepingus kokkulepitud tähtajal lepingu eesmärki ei saavutatud.

Kostja tugines asjas sellele, et tema poolt teostatud töö tegemise viibimine oli põhjustatud

hagejast tulenevatest asjaoludest. Nagu eespool esile toodud, töö lepingutingimustele

mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö

ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle

rikkumise eest (VÕS § 642). Kostja väidetest võib aru saada nii, et kuna hageja esitas talle valed

lähteandmed töö tegemiseks, siis juhul, kui tehtud projekt ei vastanud nõuetele enne hageja

poolt lepingust taganemist või teostatud projekt ei vasta nõuetele ka käesoleval ajal, st see ei

oleks saanud või ei saa kooskõlastusi ehitusloa väljastamiseks, on see kostja arvates

põhjustatud hagejast endast tulenevatest asjaoludest. Seoses nende väidetega toob

ringkonnakohus esile järgmist.

13.Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust

laiemate kohustustega. Muuhulgas peaks töövõtja tegema oma tööd, lähtudes ka kehtivatest

õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus keskmisele

kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt nt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-58942/229, p 22). Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka

VÕS § 641 lg-st 3. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või

kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seega

annab VÕS § 641 lg 3 aluse töövõtja vastutusest vabanemiseks, kui töö ei vasta

lepingutingimustele VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 järgi.

14. Maakohus viitas otsuses, et hageja esitas kostjale töö lähteülesandena ebaõigeid või

vastuolulisi andmeid. Maakohus ei ole aga sisuliselt hinnanud, kas kostjale esitatud andmed

olid ebatäpsed/vastuolulised või mitte. Samuti on jäänud hindamata see, kas juhul kui esitatud

andmetes esines puudusi oleks pidanud kostja eelnevat esitatud andmeid kontrollima ning kas

ta seda tegi. Ringkonnakohus osutab, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist

poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada

asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline

kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise

ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele

poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades

äratuntav oluline huvi. Lisaks teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause

lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise

huvide ja õigustega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-

14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; vt ka 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14, p 12).

15.Samas tuleb arvestada sellega, et kostjal töövõtjana lasus kõrgem hoolsusstandard enne

lepingu täitmisele asumist ning kui tellijalt saadud teabe põhjal, pidi tekkima kahtlus hageja

esitatud andmete õigsuse kohta (asjas on tuvastatud, et hageja edastatud andmed olid

vastuolulised), võis VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuleneda kostjale kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsevale töövõtjale kohustus küsida tellijalt lisateavet. Täiendava lisateabe küsimise

kohustus on eelkõige juhul, kui töö kasutusotstarbest võivad sõltuda nõuded, millele tehtav töö

peab vastama, samuti võimalikud riskid, millest võib sõltuda töö vastavus ettenähtud

eesmärkidele ja tellija vajadustele, ning millest tellija informeerimist saab töövõtjalt tema

erialaseid oskusi ja teadmisi arvestades mõistlikult oodata (vt VÕS § 14 lg 2 teine lause, § 641

lg 2 p 2). Nende asjaolude vastu on tellijal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi

VÕS § 14 lg 2 esimese lause tähenduses. Kui töövõtja jätab töö tegemiseks vajalikud andmed

välja selgitamata olukorras, kus seda võis temalt mõistlikult oodata, ei saa töövõtja hiljem töö

mittenõuetekohasel tegemisel vastutusest vabaneda. Ringkonnakohus toob siinkohal esile, et

poolte kohustuste sisustamisel saab arvestada nii lepingus kokkulepitud kui ka kui majandus-

ja kutsetegevuses kohalduvaid üldiseid standardeid (VÕS § 29 lg 5 p-d 5 ja 6).

16. Ringkonnakohus toob esile ka selle, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis

takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus

üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandamise või uue töö

tegemisega kõrvaldada ning töövõtja on valmis seda tegema. Kui lepingupool taganeb

VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral

lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib

kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul (vt Riigikohtu

12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12). Seega tekib töövõtjal töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega

kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud

töövõtjale võimalusemittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes

töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis,

kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesolevas

asjas on hageja esile toonud, et andis korduvalt kostjale tähtaja lepingujärgse töö esitamiseks,

kuid hageja ignoreeris temaga kontakteerumist mitme kuu vältel, kostja on jälle esile toonud,

et ta soovis hagejalt täiendavaid andmeid, kuid hageja neid ei esitanud, samuti keeldus koos

objekti ülevaatamisest. Maakohus ei ole välja selgitanud nende väidete tõesust.

17. Juhul, kui asjas leiab tõendamist, et hageja lepingust taganemine oli kehtiv, siis tuleb

arvestada sellega, et lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe

VÕS § 189 lg 1 kohaselt küll tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled VÕS § 188

lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid VÕS § 188 lg 2 teise

lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste

kehtivust. Hageja nõue on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue

(VÕS § 189 lg 1), mille sisuks on lepingu alusel makstud tasu tagastamine. Lepingust kehtiva

taganemise korral tekib lepingupoolte vahel tagastusvõlasuhe. VÕS § 189 lg 1 esimese lause

kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Teise lause kohaselt peavad lepingupooled täitma tagastamisest tulenevad kohustused ühel ajal,

kusjuures kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut.

18..VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu

välistatud, tuleb hüvitada üleantu väärtus. Lähtuvalt VÕS § 189 lg-s 1 sätestatud põhimõttest,

mille kohaselt on pooled kohustatud kehtiva taganemise tagajärjel tagastama teineteisele

lepingu järgi üleantu, lasub selle asjaolu tõendamise koormis, et üleantu tagastamine või

väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, poolel, kes sellisele väitele tugineb. Asjast

nähtuvalt tugines kostja sellele väitele ning maakohus asus seisukohale, et hagejale üleantu

tagastamine on võimatu, kuid jättis oma seisukoha sisustamata. Tuginedes üleantu tagastamise

võimatusele VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes, peab kostja oma väidet tõendama. Kui kohus loeb

tõendatuks, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab

lepingupool, kellel pole võimalik saadut tagastada, hüvitama selle asemel üleantu väärtuse. Kui

üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Üleantu

väärtuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (vt Riigikohtu

2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 26). Kuna maakohus jättis välja

selgitamata, kas kostja koostatud projekt vastab nõuetele, ei ole võimalik tuvastada üleantud

projekti väärtust. Kuna hageja ei ole tehtud tööd vastu võtnud on juhul, kui kostja tugineb

sellele, et tehtud töö väärtus on 80 % lepingu hinnast, kostja kohustus tehtu väärtust tõendada.

19. Ringkonnakohus toob esile järgmist. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt

esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma

väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52,

p 17). Asjast nähtuvalt on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult, mille tõttu võivad

pooltel olla asja lahendamiseks olulised asjaolud välja toomata ning seisukohad ja tõendid

esitamata. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja §

442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu

hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema

jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise

seisukohaga, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 17.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p

20.1). Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti

seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või

kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda

tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

20.Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja

lahendamise tulemust ja ringkonnakohtul ei ole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises

ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise esmakordsel tuvastamisel apellatsiooniastmes

rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste

asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.

21.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsused tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks

lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb eelmenetlus viia läbi nõuetekohaselt,

selgitada pooltele vajadust tuua esile asjaolud ja tõendamiskoormust ning anda pooltele

võimalus väidete ning tõendite esitamiseks. Alles pärast seda on võimalik langetada

põhjendatud ja seaduslik otsus.

22.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)