2-23-105083/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-105083

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi S. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

666,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046,

lepinguline esindaja A. V.;

kostja S. T. , isikukood XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi S. T. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja S. T. ult OK Incure OÜ kasuks ESTO AS ja kostja 21.04.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 24331060889 alusel põhivõlg 460 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 40 eurot, põhivõla 22,48 eurot,

intressi 68,56 eurot ning perioodil 15.10.2022 kuni 06.03.2023 sissenõutavaks

muutunud viivise 75,42 eurot osas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja

kanda.

4.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 120,75

eurot.

4.3. Välja mõista S. T. ult OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks 120,75

eurot.

4.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma,

millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja

tuleb

esitada

Tartu

Maakohtule

(asukoht

Kalevi

1,

Tartu;

e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud jätab kohus

hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused

osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi

kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 27.05.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on

omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Kuna VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivil nr 2008/48/EÜ, tuleb VÕS sätteid tõlgendada

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Direktiivi järgi on eriti oluline, et krediidiandjad ei

tegeleks

vastutustundetu

laenamisega

ega

annaks

krediiti

ilma

eelneva

krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku

järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed

krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige).

Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal

algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo

C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on

suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem

teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud

tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE

Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses sellega on

lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu

sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab

tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud

tingimustel (EKo C‑226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez

Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus

kontrollida tarbija kaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh

lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab

siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlust ootamata tegema kindlaks sellisest

rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja

Radlingerová v Finway a.s., p 64).

6. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 3 järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid.

7. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. KAVS § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika

väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad.

KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta,

millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus

sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2 )aluseks

võtta

piisav

ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust

ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on

tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud

teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma

vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7

sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

10. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

11. Hageja nõuab ESTO AS ja kostja 21.04.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

24331060889 alusel põhivõla 482,48 eurot, intressi 68,56 eurot, perioodil 15.10.2022

kuni 06.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 75,42 eurot ja sissenõudmiskulude 40

eurot tasumist. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõude

aluseks olev leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõistes. Kuna kostja jäi

võlgnevusse kolme järjestikuse tagasimakse tegemisega, ütles krediidiandja lepingu

14.10.2022 üles ja loovutas nõude 30.11.2022 hagejale. Kostjat on loovutusest

teavitatud 30.11.2022. Seega on leping kohtu hinnangul kehtivalt üles öeldud ning

hagejal õigus nõue esitada.

12. Hageja ei ole hagiavalduses kirjeldanud ega tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Kohus on 21.02.2023 määrusega selgitanud, et hagejal on kohustus

tuua esile nõude aluseks olevad asjaolud, eelkõige vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist ning selgitanud, et põhjenduste ja tõendite esitamata jätmisel eeldab kohus, et

krediidiandja ei ole kohustusi täitnud. Kohtu hinnangul ei ole vajalik hagejale, kelle

majandus- ja kutsetegevus seisnebki peamiselt selliste nõuete väljanõudmises kohtus,

korduvalt oma kohustusi ja tõendamiskoormist selgitada.

13. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu).

14. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti

Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on

kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu

kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.

15. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu

nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure

summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle

laenulepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai krediidiandjalt

krediiti 500 eurot ja on teinud kohustuse katteks tagasimakseid summas 40 eurot, mis

tuleb arvestada põhivõla katteks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 460 eurot.

16. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist

arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale

on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas

nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud,

mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata. Edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ei ole

hageja kohtule nõuet esitanud.

17. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei

võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise

muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud

põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja

sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue

sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

18. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 460 eurot

ning hagiavaldus jääb ülejäänud osas rahuldamata.

Menetluskulud

19. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (69%), tuleb menetluskulud jätta

69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda.

20. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu eest.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga, millest 69% ehk 120,75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

21. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik