1-21-69/144 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2023, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-69

Kohtunik

Annemarie Gerassimov, rahvakohtunikud Devy Einer ja

Ülle Oras

Kohtuistungi sekretär

Kohtujurist

Tõlk

Kaie Kaseorg

Christina Jõesaar

Alla Korkin

Kriminaalasi

Prokurör

Valeri Popov süüdistatuna KarS § 184 lg 21, KarS § 188 lg

2 p 1 ja 2 - KarS § 22 lg 2 ja 3, KarS § 189 lg 1, KarS § 414

lg 2 p 2, KarS § 418 lg 2 p 1, 2;

Juri Hunt süüdistatuna KarS § 184 lg 21, KarS § 188 lg 2 p

1, KarS § 189 lg 1 järgi;

Karmen Hunt süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS §

188 lg 2 p 1, 2, KarS § 189 lg 1, KarS § 418 lg 1;

Andrei Lipkin süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2, KarS §

188 lg 1, KarS § 189 lg 1 järgi;

A.G.OÜja A.OÜsüüdistatuna KarS § 189 lg 2 järgi;

Deniss Kovaltšuk süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi

Ülle Hõrak

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Valeri Popov

ID 37406145720; elu- või asukoht ja aadress: xxx ja xxx;

asub Tartu, Turu 56, Tartu Vangla; tõkend – kahtlustatavana

kinnipidamine 31.05.2020 ja vahistamine 02.06.2020.

Karistusseadustiku § 184 lg 21; § 188 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 2

ja § 22 lg 3; § 189 lg 1; § 414 lg 2 p 2; § 418 lg 2 p 1, 2

järgi

Vandeadvokaat Anu Vilt (lepinguline) kuni 28.12.2022 ja

vandeadvokaadi abi Anne Vissak (lepinguline)

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Juri Hunt

ID 36904175711; elu- või asukoht ja aadress: xxx; asub

Tartu, Turu 56; tõkend: kahtlustatavana kinnipidamine

31.05.2020 ja vahistamine 02.06.2020

Karistusseadustiku § 184 lg 21; § 188 lg 2 p 1, 2 ja § 189

lg 1 järgi

Vandeadvokaat Aivar Pilv kuni 25.08.2021 (lepinguline) ja

vandeadvokaat Rein Napa määratud korras

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Karmen Hunt

ID 47110045713; elu- või asukoht ja aadress: xxx; tõkend:

kahtlustatavana kinnipidamine 31.05.2020 kuni 02.06.2020

Karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1, 2; § 188 lg 2 p 1, 2; §

189 lg 1, § 418 lg 1 järgi

määratud korras kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Andrei Lipkin

ID 38212112219; elu- või asukoht ja aadress xxx; tõkend:

kahtlustatavana kinnipidamine 10.09.2020 kuni 12.09.2020

Karistusseadustiku § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 1, § 189 lg 1

järgi

Vandeadvokaat Vladimir Sadekov (lepinguline)

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

A.G.OÜ

Registrikood xxx, asukoht ja aadressxxx; juhatuse liige

Andrei Lipikin (ID 38212112219)

Karistusseadustiku § 189 lg 2 järgi

Vandeadvokaat Vladimir Sadekov (lepinguline)

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

A.OÜ

Registrikood xxx; asukoht ja aadressxxx; juhatuse liige

Andrei Lipikin (ID 38212112219)

Karistusseadustiku § 189 lg 2 järgi

Vandeadvokaat Vladimir Sadekov (lepinguline)

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Deniss Kovaltšuk

ID 38906155711; elu- või asukoht ja aadress: xxx; tõkend:

kahtlustatavana

kinnipidamine

30.09.2020

kuni

01.10.2020.a

Karistusseadustiku § 184 lg 1 järgi

määratud korras kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

A. Õigeks mõista Valeri Popov süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 2,3 järgi prokuröri

poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Valeri Popov süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Valeri Popov süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi episoodis, mille kohaselt

omandas Valeri Popov 2012. aastal vähemalt 600 grammi marihuaanat, mida andis 1-5

grammi kaupa edasi A. B., prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Valeri Popov süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi episoodis, mille kohaselt

müüs Valeri Popov perioodil 2017 kuni 2020 mai I. A. iganädalaselt 1-2 korda 1-5

grammi kaupa, kokku vähemalt 820 grammi kanepit, prokuröri poolt süüdistusest

loobumise tõttu.

Süüdi tunnistada Valeri Popov KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis)

aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.02.2018.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 2 (kaks) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Süüdi tunnistada Valeri Popov KarS § 415 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat

vangistust.

Süüdi tunnistada Valeri Popov KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm)

aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

Tõkend – vahistamine – jätta Valeri Popovi suhtes muutmata ning KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 31. maist

2020.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Valeri Popovi kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN0654) kokku summas 1008 eurot,

millest V. Popovi osa 1/3 ehk 336 eurot;

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0582) kokku summas 2736 eurot, millest V.

Popovi osa 1/3 ehk 912 eurot;

4) joobeseisundi tuvastamine 105 eurot;

5) jäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TR0011) kokku summas 314 eurot, millest V.

Popovi osa ½ ehk 157 eurot;

6) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0054) kokku summas 420 eurot, millest V.

Popovi osa ½ ehk 210 eurot;

7) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0101) summas 420 eurot;

8) DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0945) summas 684 eurot;

9) DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE1023) summas 8835 eurot;

10) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-SS0038) summas 663 eurot;

11) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-PL0023) summas 430

eurot;

12) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-PL0021) summas 430

eurot;

13) lõhkeaineekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AL0015) summas 1215 eurot;

14) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0113) summas 420 eurot;

15) määratud kaitsjale makstud tasu 49,20+43,20=92,4 eurot;

16) sõiduki Audi A6 Läti Vabariigi registreerimisnumbriga xxx pukseerimisteenus

summas 224 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 40% punktides 2, 3 ja 5 nimetatud

menetluskuludest, s.o 562 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa, punktides 2,3 ja 5 nimetatud

menetluskuludest s.o 843 eurot, mõista välja Valeri Popovilt riigi tuludesse.

Punktides 1, 6-16 nimetatud menetluskulud, s.o 15435,90 eurot mõista KrMS § 180 lg 1

alusel välja Valeri Popovilt riigi tuludesse.

Jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud summas 105 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 16278,90 eurot tasumine

ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

B. Õigeks mõista Juri Hunt süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Juri Hunt KarS § 188 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6

(kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Juri Hunt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust.

Tõkend – vahistamine – jätta Juri Hundi suhtes muutmata ning KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 31. maist

2020.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Juri Hundi kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) joobeseisundi tuvastamine 105 eurot;

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN0654) kokku summas 1008 eurot,

millest J. Hundi osa 1/3 ehk 336 eurot;

4) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0582) kokku summas 2736 eurot, millest J.

Hundi osa 1/3 ehk 912 eurot;

5) jäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TR0011) kokku summas 314 eurot, millest J.

Hundi osa ½ ehk 157 eurot;

6) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtueelses

menetluses

205,20+433,20+232,80+189,60+103,20+43,20+54+92,40=1353,60 eurot;

7) sõiduki Opel Movano registreerimisnumbriga xxx pukseerimisteenus summas 224

eurot;

8) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtumenetluses

2932,80+326,40+998,40+552+1159,20=5968,8 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 40% punktides 3-8 nimetatud

menetluskuludest, s.o 3580,56 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktides 3-8 nimetatud

menetluskuludest, s.o 5370,84 eurot, mõista välja Juri Hundilt riigi tuludesse.

Punktis 1 nimetatud menetluskulud (sundraha summas 1812,50€) tuleb KrMS § 180 lg 1

alusel välja mõista Juri Hundilt riigi tuludesse.

Jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud summas 105 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 7183,34 eurot tasumine

ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

C. Õigeks mõista Karmen Hunt süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi.

Õigeks mõista Karmen Hunt süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Karmen Hunt KarS § 188 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Karmen Hunt KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning

liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

31.05.2020-02.06.2020. a, s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2

(kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta Karmen Hundile mõistetud karistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Karmen Hunt ei pane 3 (kolm) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Karmen Hundi kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) joobeseisundi tuvastamine (uuringuakt nr 804T) 105 eurot;

3) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtueelses

menetluses

384+178,20+222+49,20+826,20=1659,60 eurot;

4) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN0654) kokku summas 1008 eurot,

millest K. Hundi osa 1/3 ehk 336 eurot;

5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0582) kokku summas 2736 eurot, millest K.

Hundi osa 1/3 ehk 912 eurot;

6) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0054) kokku summas 420 eurot, millest K.

Hundi osa ½ ehk 210 eurot;

7) sõiduki Audi A5 registreerimisnumbriga xxx pukseerimisteenus summas 224 eurot;

8) määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 2440,80+1171,56+

1075,56+715,44+1371,96=6775,32 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 50% punktides 3-8 nimetatud

menetluskuludest, s.o 5058,46 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktides 3-8 nimetatud

menetluskuludest, s.o 5058,46 eurot, mõista välja Karmen Hundilt riigi tuludesse.

Punktis 1 nimetatud menetluskulud (sundraha summas 1812,50€) tuleb KrMS § 180 lg 1

alusel välja mõista Karmen Hundilt riigi tuludesse.

Jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud summas 105 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 6870,96 eurot tasumine

ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

D. Süüdi tunnistada Andrei Lipkin KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Andrei Lipkin KarS § 189 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm)

aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Andrei Lipkin KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm)

aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

10.09.2020-12.09.2020. a s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3

(kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta Andrei Lipkinile mõistetud karistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Andrei Lipkin ei pane 4 (neli) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Andrei Lipkini kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN1254) summas 1260 eurot;

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN1588) summas 840 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 20% punktides 2-3 nimetatud

menetluskuludest, s.o 420 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktides 2-3 nimetatud

menetluskuludest, s.o 1680 eurot, mõista välja Andrei Lipkinilt riigi tuludesse.

Punktis 1 nimetatud menetluskulud (sundraha summas 1812,50€) tuleb KrMS § 180 lg 1

alusel välja mõista Andrei Lipkinilt riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 3492,50 eurot

tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa

ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel jätta rahuldamata Andrei Lipkini taotlus mittevaralise

kahju hüvitamiseks ning taotlus kaitsjatasu riigi kanda jätmiseks.

E. Õigeks mõista A.OÜsüüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi.

F. Süüdi tunnistada A.G.OÜKarS § 189 lg 2 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus

4000 eurot.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on A.G.OÜkriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,5 eurot;

2) A.G.OÜkaitsja Marina Kelpmani osalemine kahtlustatava ülekuulamisel 118,80 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista menetluskulud summas 1206,30 eurot välja A.G.OÜ-lt.

Rahaline karistus ja menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates makseinfo alusel. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

G. Süüdi tunnistada Deniss Kovaltšuk KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

30.09.2020-01.10.2020. a s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11

(üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta Deniss Kovaltšukile mõistetud karistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Deniss Kovaltšuk ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Deniss Kovaltšuki kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) joobeseisundi tuvastamine (uuringuakt nr 1511T) 110 eurot;

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN1329) summas 252 eurot;

4) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtueelses

menetluses

194,40+49,20+583,20=826,80 eurot;

5) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtumenetluses

2218,40+973,20+577,20+703,20=4452 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta punktis 5 nimetatud menetluskuludest riigi

kanda 4300€. Ülejäänud osa punktis 5 nimetatud menetluskuludest, s.o 152 eurot, mõista

välja Deniss Kovaltšukilt riigi tuludesse. Jätta riigi kanda punktis 2 nimetatud kulu

(joobeseisundi tuvastamine) summas 110€ riigi kanda.

Punktis 1 ja 3,4 nimetatud menetluskulud kokku summas 2891,30 eurot tuleb KrMS § 180 lg

1 alusel välja mõista Deniss Kovaltšukilt riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 3043,30 eurot tasumine

ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

H. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA

Valeri Popoviga seotud asitõendid

ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida KarS § 184 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise

tõttu Valeri Popovilt Tartu Maakohtu 17.09.2020. a määrusega asjas nr 1-20-6415 arestitud

sularahast 6140 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank

AS-is nr XXX, 3791 eurot.

Tartu Maakohtu 17.09.2020. a määrusega asjas nr 1-20-6415 arestitud Valeri Popovile kuuluv

vara:



sularaha 2349 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole

Swedbank AS-is nr XXX;



vutlaris amb koos optikaga, komplekti kuuluvad 11 ammunoolt, 17+7 nooleotsikut ja

3 ammunoolt koos hoidikuga, mis asuvad pakendites 9Xxx, 10Xxx, 12Xxx ja 14Xxx;



aiamööbel, mis asub xxx kinnistul;



kuldkett kullaprooviga 585, mis asub pakendis 2VPKP

vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada Valeri Popovile.

Tühistada Tartu Maakohtu 17.09.2020. a määrusega asjas nr 1-20-6415 arestitud kolmandate

isikute G. P. ja V. P.i ühisomandis olevale kinnistule registriosa numbriga xxx (asukoht: xxx)

Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 36 152 eurot 71 senti.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Valeri Popovile:



üks metallvõti (pakend nr 1VPKP);



mälukaart Kingston 64GB (pakend nr 7Xxx);



nuppudega mobiiltelefon Nokia XXX ja XXX vutlaris (pakend nr 20Xxx);



musta värvi mälupulk kirjega Apecer (pakend nr 5Xxx);



erineval kujul tšekke, s.h võõrkeelseid, kokku 9 tk (pakend nr 7Xxx);



arve-saateleht nr 10/15 (pakend nr 9Xxx);



öövaatlusseade Yukon NVB Pro 004801328 koos kotiga (pakend nr 11Xxx);



Leupold öövaatlusseade koos kotiga (pakend nr 1Valga);



torketääk koos vutlariga (pakend nr 12Xxx);



kiirköitja, mille vahel dokumentatsioon, mille esilehel muuhulgas kirje “Töö nr 1821

xxx linnas Xxx maaüksusele (katastritunnus xxx) rajatava suvila uusehitise eelprojekt

arhitektuurne osa Tellija Valeri Popov xxx september 2018.a“ (pakend nr 14Xxx);



Bauhofi tšekk (pakend nr 5Läti);



kolm A4 formaadis paberit võõrkeelsete tekstidega (pakend nr 7Läti);



pitsatiga kokku köidetud A4 formaadis dokument 4-l lehel (pakend nr 8Läti);



kaks suurt metallist garaaži võtit (pakend nr 17Xxx)



plastikust karp, milles 5 padrunikesta tongidega (pakend nr 12Valga);



8 padrunikesta tongidega (pakend nr 13Valga);



musta värvi metalliotsija-detektor (pakend nr 15Valga);



läbipaistvast plastkarbist padrunikestad tongidega (pakend nr 17Valga);



valge plastanum, milles tongid; väike kummipaelaga karp, milles tongid; ümar

metallkarp, milles tongid (pakend nr 19Valga);



metallist karp, milles 5 tongi ja väike punakas metallist karp, milles metallesemed

(pakend nr 24Valga);



pruuni värvitooni seade, millel vene keelsed tekstid ja väiksem pruuni värvi ese ja

kaabel (pakend nr 25Valga).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada plastikämber, millel kirje Tallegg (pakend nr 1Xxx)

ning KarS § 191 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ämbris olnud rohelist värvi taime

õisikud.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada:



kokku murtud ruuduline paber käsikirjaliste märkmetega (pakend nr 15Xxx);



väikeste läbipaistvate kilekottide rull (pakend nr 18Xxx);

Konfiskeerida KarS § 191 alusel:



töökorras digitaalkaal (pakend nr 2Xxx);



digitaalkaal Digital Scale (pakend nr 6Xxx).

Konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 421 alusel:



vutlar, milles püstol JERICHO 941 FS 9x19 ja number xxx ning salves „13“ 9x19

padrunit (pakend nr 8Xxx);



padrunikarp kirjega Barnaul 9x19 50 padrunit (vene keelest tõlgitud), milles sees 40

padrunit (pakend nr 13Xxx);



roostetav relvaraua taoline ese (pakend nr 16Xxx);



relvataoline ese puidust pruuni osaga (pakend nr 4Valga);



relvataoline ese, musta värvi osadega (pakend nr 5Valga);



kolm metallist eset (pakend nr 6Valga);



30 7.62x25 mm padrunit (pakend nr 7Valga);



3 tervet padrunit (pakend nr 8Valga);



metalldetail koos vedruga (pakend nr 9Valga);



2 pressisarnast metallseadeldist (pakend nr 10Valga);



plastikust karp, milles 20 kuuli (pakend nr 11Valga);



2 punasega plekkkarpi, 1 plastikkarp kollase kaanega ja 1 pisem plekkkarp, milledes

kõigis erinevad kuulid (pakend nr 14Valga);



väike lehter; metallist püssirohu dosaator (pakend 18Valga);



kaks valget karpi, milles padrunikestad tongidega, ühes 14 ja teises 40 tükki (pakend

nr 20Valga);



üks punase kestaga padrun, millel peal 12cal (pakend nr 21Valga);



1 padrun ja 6 padrunikesta tongiga (pakend nr 22Valga);



esemed pakendist nr 23Valga:

o

kolm metallist suletud anumat, milledes kõigis hall pulber, anumatel vene

keelsed tekstid;

o

kaks suletud klaaspurki, milledes sees halli värvi pulber;

o

halli kaanega plast anum, milles halli värvi pulber;

o

puuvilja pildiga metallist anum, milles halli värvi pulber;

o

väike metallist karp, milles halli värvi pulber;

o

madal metallist anum, milles halli värvi pulber;

o

metallist anum, millel vene keelsed tekstid ja anumas sees halli värvi pulber;

o

metallist väiksem anum vene keelsete tekstidega, milles sees halli värvi pulber;

o

valge piklik anum, milles halli värvi pulber;



esemed pakendist nr 26Valga:

o

metallist karp, milles sees metallist kuulid;

o

papist karp, milles ümarad esemed;

o

papist karp, milles papist rõngad;

o

papist karp, milles musta värvi ümarad rõngad;

o

pappkarp, milles 10 padrunikesta;

o

riidest kalts, milles sees metallist kuulid;

o

52 suuremat metallist padrunikesta;

o

väike plastanum;

o

kaks musta plastikeset;

o

väike metallese;



metallist erinevad esemed, mis meenutavad erinevaid relvaosasid (pakend nr

27Valga);



3 läbipaistvat plastämbrit, milles igas halli värvi pulber (pakend nr 28Valga);



relvataoline ese koos salvega (pakend nr 29Valga);



kabuuris relvataoline ese trumliga (pakend nr 30Valga);



pakendist nr 30Valga trumlist 7 padrunit (pakend nr 31Valga);



pakendist nr 30Valga kabuurist 17 padrunit (pakend nr 32Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millest võeti välja salv, milles padrunid. Lisaks

kabuuris veel üks salv padrunitega (pakend nr 33Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millel peal sümbol kotkas haakristiga ning milles tühi

salv (pakend nr 34Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millel kirje Walther ning milles tühi salv (pakend

35Valga);



relvataoline ese, millel peal kirjas Mauser ja nr xxx ning relvas sees tühi salv (pakend

nr 36Valga);



relvataoline ese, millel nr xxx, relvas tühi salv (pakend nr 37Valga);



neli erineva suurusega salve, millest kolmes salves padrunid (pakend nr 38Valga);



kaks karpi padrunitega, millel ühel karbil kirjas 9 mm Makarov ja karbis 50 padrunit

ja teisel Browning.25auto ja karbis 49 padrunit (pakend nr 39Valga);



puitdetail (pakend nr 40Valga);



5 karpi kirjaga „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit, kokku 250 padrunit; 2 pidet

tulirelva laskemoonaga, igas pidemes 10 padrunit kokku 20 padrunit; 18 pidet tulirelva

laskemoonaga, igas pidemes 5 padrunit, kokku 90 padrunit; pruun karp 20 padruniga;

pruun karp 20 padruniga; 4 pruuni karpi, igaühes 16 padrunit, kokku 64 padrunit;

paberpakend 16 padruniga; 3 paberpakendit, igaühes 20 padrunit, kokku 60 padrunit; 2

padrunit; 9 padrunit; kuulipildujalint 48 padruniga; kuulipildujalint 50 padruniga;

tulirelva lukuga sarnane ese, mis asus tumerohelises kollase kirjaga metallkarbis

(pakend nr L14-0661094);



4 pidet, igaühes 5 padrunit, kokku 20 padrunit; 120 padrunit; 110 padrunit; 110

padrunit; 90 padrunit; 90 padrunit; 22 padrunit tumerohelises kollaste kirjadega

metallkarbis (pakend nr L14-0661095);



tulirelva sarnase eseme lukk, koti sees, pidemesse on pandud 1 padrun; 1 karp kirjaga

„Barnaul“ koos 50 padruniga; 9 karpi kirjaga „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit,

kokku 450 padrunit; 2 kollast karpi kirjaga „Topshot“, igas karbis 50 padrunit; kokku

100 padrunit, 1 karp kirjaga „Magnetit“ koos 49 padruniga; 4 pidet, igaühes 36

padrunit, kokku 144 padrunit; 4 karpi kirjaga „7,26 mm“, igas karbis 40 padrunit,

kokku 160 padrunit; 1 karp kirjaga „7,26 mm“ koos 25 padruniga; tume karp noa

kujutisega koos 163 padruniga; 1 silindriline seest keermega raud, pikkusega 9,5 cm,

mis asus tumerohelises metallkarbis (pakend nr L14-0661096);



must tõmblukuga kott koos tulirelva (revolvri) sarnase esemega, numbriga XXX

(pakendi nr XXX);



14 karpi kirjaga „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit, kokku 700 padrunit; 1 karp kirjaga

„Barnaul“ koos 20 padruniga; 1 karp kirjaga „Barnaul“ koos 22 padruniga; punane

karp koos 50 padruniga; 1 padrun; kott koos 3 padruniga; 5 pidet; igaühes 5 padrunit,

kokku 25 padrunit; 1 pide 4 padruniga; 1 pide 3 padruniga; 2 padrunit; oranž karp,

milles on 100 väiksekaliibrilist padrunit; 1 karp kirjaga „9 mm“ koos 16 padruniga;

valge kott koos 42 padruniga; sinine karp kirjaga „Magnetech“ koos 50 padruniga;

punane karp kirjaga „Brauning“ koos 35 padruniga; paberpakend 8 padruniga; sinine

pinal 71 padruniga; must karp 42 padruniga; 2 padrunit; punane pakend koos 127

laskemoonakapsliga; hele pakend koos 250 laskemoonakapsliga; hele pakend koos

250 laskemoonakapsliga (pakendi nr xxx);



roheline moondamiskott kirjaga „Larus“ koos tulirelva sarnase esemega, numbriga

xxx, koos külge kinnitatud optikaga; pruunikasroheline kott koos tulirelva sarnase

esemega, numbriga xxx, mille külge on kinnitatud optika (pakendi nr xxx);



kahe sahtliga roheline moondamiskott, ühes sahtlis on tulirelva sarnane ese numbriga

xxx, teises sahtlis on tulirelva sarnane ese numbriga xxx (pakendi nr L14-xxx).

Rahuldada ekspert B.C. taotlus ja 9X19 mm kaliibriline püstol Parabellum mudel 1908

number xxx (pakend nr 34Valga), 9X19 mm kaliibriline püstol Walther P1 (pakend nr

35Valga) ja 6,35 X16 mm kaliibriline püstol Mauser mudel xxx number xxx (pakend nr

36Valga) jätta EKEI-le relvakogu täiendamiseks. Aluseks on justiitsministri 11.12.2009. a

määrus nr 40 § 5 lg 1 p 1.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde:



paberümbrik, mis on kinni kleebitud turvakleebisega nr L14-xxx, milles on

puutepindadelt võetud 6-le steriilsele vatitampoonile proovi (DNA). Puutepindadelt

võetud proovid: kastilt nr 1 (käepidemetelt), kastilt nr 2 (käepidemetelt), seifi

nuppudelt, lukult, kastilt nr 3 (käepidemetelt), revolvri käepidemelt.

Juri Hundi ja Karmen Hundiga seotud asitõendid

ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KarS § 84, § 831 lg 1, 11 alusel mõista välja KarS § 184 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo

toimepanemise tõttu Juri Hundilt välja 3024,78 eurot.

Välja mõistetud 3024,78 eurot tasuda hiljemalt 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Juri Hunt, kriminaalasi 1-21-69,

konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-

toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud.

Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta muutmata Tartu Maakohtu 02.10.2020. a

määrus nr 1-20-6676 osas, millega arestiti Juri Hundi ja kolmanda isiku Karmen Hundi

ühisvaraks olevad:



990 eurot, mis on kantud menetleja 09. juuni 2019. a määruse alusel Politsei- ja

Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is nr XXX;



iPhone 11Pro, mis on kriminaalasja juures pakendis 2Xxx;



iPhone 11, mis on kriminaalasja juures pakendis 1KHKP;



jalgratas Scott Aspect 980 raaminumbriga XXX, mis on aktiga 20ATH02633 - (6851)

antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi;



murutraktor Husqvarna koos kahe võtme ja dokumentatsiooniga (traktor ja üks võti on

aktiga 20ATH02633 - (6851) antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri asitõendite hoiuruumi ning dokumentatsioon koos ühe võtmega asub

kriminaalasja juures pakendis 25Xxx).

Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt ning tagastada Juri Hundile ja Karmen Hundile

Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega nr 1-20-6676 arestitud sõiduk BMW X6

registreerimismärgiga xxx koos kahe sõiduki võtme ja registreerimistunnistusega (sõiduk asub

Koidula piiripunkti territooriumil, üks sõiduki võti ja registreerimistunnistus on Koidula

piiripunkti II astmes hoiul ning üks sõiduki võti on kriminaalasja juures pakendis 8Xxx) ning

tühistada sõiduki käsutamise keelumärge.

Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt ning tagastada Juri Hundile Tartu Maakohtu

02.10.2020. a määrusega nr 1-20-6676 arestitud Juri Hundile kuuluv sõiduk Opel Movano

registreerimismärgiga xxx koos registreerimistunnistuse ja võtme(te)ga ning tühistada sõiduki

käsutamise keelumärge.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega nr 1-20-6676

seatud kohtulik hüpoteek:



Juri Hundi ja Karmen Hundi ühisvaraks olevale kinnistule registriosa numbriga xxx

(asukoht: , Xxx ) summas kaks tuhat (2000) eurot Eesti Vabariigi kasuks;



Juri Hundile (endise nimega Juri Ištšenko) kuuluvale kinnisajale:

o

registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx) summas kakskümmend tuhat (20 000)

eurot Eesti Vabariigi kasuks;

o

registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx) summas kümme tuhat (10 000) eurot

Eesti Vabariigi kasuks.

Konfiskeerida KarS § 191 alusel:



ventilatsioonimüra summuti ja ventilatsioonimootor KSileo160XL, Sensor air

humidifier mudel SHF2000PL, musta värvi ventilaator märkega AS seerianumber xxx,

valget värvi ventilaator;



seitse lampi ja üks adapter koos juhtmega;



venekeelne kanepikasvatuse raamat;



kaks lampi, millest ühel on küljes adapter seerianumber xxx;



kolm musta värvi ventilaatorit märkega AS;



erinevad taimekasvatusväetised - 12 tükki;



viis kanistrit, milles taimeväetised, millest

o

kaks väiksemas mõõdus kanistrit;

o

rohelise korgiga kanister;

o

halli värvi kanister sinise korgiga kanister;

o

halli värvi kanister punase korgiga kanister;



neli lampi märkega MarsHydrq;



kaheksa halli värvi adapterit koos juhtmetega;



üks telk;



telgi vaiad;



ventilaator koos ventilatsioonitoruga;



brošüür, mille peal kirjed „spider farmer usermanual“;



potid;



kolm lampi koos adapteritega ja telgi kõrvalt üks lamp, koos adapteriga;



telk;



telgi vaiad;



musta värvi kilekott, milles 4 plastkarpi;



vaakumkoti tükk;



katkine vaakumkott, milles taimse puru jäägid;



viis 1-liitrist plastpudelit, mis on Hesi firma taimekasvatusvahendid, ja kaks 50 ml

suurust plastanumat ainetega, kus samuti taimekasvatusvahendid. Üks plastpudel on

tühi ning ülejäänud anumates vedelikud ja ained;



LED-lamp;



valgusti koos juhtmega, mille küljes elektriseade;



karp, milles lambipirn;



valgusti koos juhtmega, mille küljes elektriseade;



5 elektriseadet koos juhtmetega;



karp, milles 5 lambipirni ja karbi kõrvalt lisaks 7 lambipirni, s.o kokku 12 lambipirni;



kaks valgustit koos juhtmetega;



kaks taimerit ja ahju pealt üks taimer, kokku 3 taimerit;



ventilaator koos lisadega;



kasvutelk koos konstruktsioonidega;



kaks plastalust;



kolm LED-lampi;



16.05.2020 kuupäevaga arve;



kasvatustelk.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Karmen Hundile:



Husqvarna dokumentatsioon ja üks metallvõti;



2 metallvõtit;



3 võtit;



mobiiltelefon iPhone.

KarS § 83 lg 4 ja KarS § 421 alusel konfiskeerida:



üheraudne püss, millel number xxx.

Andrei Lipkiniga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Andrei Lipkinile:



sinist värvi mobiiltelefon Huawei P30 imei 1 kood xxx, imei 2 kood xxx, milles SIM-

kaart, koos silikoonist tagumise kaanega;



klambriga kokku köidetud 14 paberilehte, esilehel sh tekst inventuuri nimistu nr 5

„Kaubad seisuga 01.01.2019“;



musta kaitsekorpusega musta värvi mobiiltelefon Samsung SM-A320FL koos

laadijaga;



kokku volditud ruuduline paber;



klaaspurk, milles oranži värvi võrkriie;



plekkkarp.

KarS § 191 alusel konfiskeerida:



musta värvi kõva karp, milles bongi komplekt;



klaaspurk, millel kaanel Põltsamaa ja milles pruunikas vedelik, milles taimsed osad;



kanepiseemned;



grinder ehk jahvati;



digitaalkaal aine määrdumisega.

A.G.OÜ-ga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KarS § 191 alusel konfiskeerida:



Valge kast, mille kaane peal on punast värvi kirjed GHSC pack of 3 ja silt, millel

kirjed H. OÜ. Kastis on sees:

o

6 musta värvi pakki kirjega Sweet valley kush seeds pack of 3;

o

3 musta värvi pakki kirjega Moby dick seeds pack of 3;

o

3 musta värvi pakki kirjega Kalashnikova seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Super Silver Haze seeds pack of 3;

o

3 musta värvi pakki kirjega Bubba kush seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Neville´s haze seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Wonder pie seeds pack of 3;

o

7 musta värvi pakki kirjega Super lemon haze seeds pack of 3;

o

5 musta värvi pakki kirjega Kingś kush seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Jack herer seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega White Widow seeds pack of 3;

o

2 musta värvi pakki kirjega Himalaya gold seeds pack of 3;

o

6 pruuni värvi pakki kirjega Flowersbomb kush seeds pack of 3.



Valge kast, mille kaane peal on punast värvi kirjed GHSC Auto 3and10 ja silt, millel

kirjed H. OÜ. Kastis on sees:

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 4 kaupa musta värvi pakid: White

Widow auto seeds pack of 3-3 tk; Green-o-matic dick seeds pack of 3-3 tk;

super bud auto seeds pack of 3-3 tk;

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 4 kaupa musta värvi pakid: Super

critical auto seeds pack of 3-3 tk; Super lemon haze auto seeds pack of 3-3 tk;

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 2 kaupa musta värvi pakid: White

Widow auto seeds pack of 10-1 tk; Green-o-matic dick seeds pack of 10-1 tk;

super lemon haze auto seeds pack of 10-1 tk. Üks ümmargune pakk, millel

kirjed super critical autoflowering, pakis 10 seemet, kokku 10 seemet, super

bud auto pakis 10 seemet, kokku 10 seemet.



Valge kast, mille kaane peal on silt millel kirjed H. OÜ ja rohelist värvi silt, millel

triipkood 0000011011. Kastis on sees:

o

suurem soonkinnisega kilekott käsitsi kirjutatud sildiga „13.06.2020 BG

4x10“, milles omakorda 2 väiksemat soonkinnisega kilekotti, millede peal on

kirje „Bubblegum auto 10 pcs“ ja igas kilekotis väiksemas mõõdus läbipaistev

ümmargune karp, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja trükitud sildil kirje

„10 seemet“;

o

suurem soonkinnisega kilekott käsitsi kirjutatud sildiga „Bubblegum

13.06.2020, 33x3099“, milles omakorda leht viie trükitud sildiga ja 29

väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps kanepilehest ja linnust

ning kirje „Bubblegum 3 pcc“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis

silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „Bubblegum auto 3pcs“, ja

käsitsi kirjutatud silt „14.04.2020 17x3pcs, 13.06.2020, 7x3=99“, milles

omakorda 4 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal pilt kanepilehest ja

linnust ja kirje „Bubblegum 3 pcc“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis

silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „AK47 3pcs“ ja käsitsi

kirjutatud silt „AK 27x3pcs, 2x10pcs“, milles omakorda 26 väiksemat

soonkinnisega kilekotti, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja kirje „AK47 3

pcc“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3

seemet ja 2 soonkinnisega kilekotti, milles kummaski üks väiksemas mõõdus

läbipaistev ümmargune karp, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja trükitud

sildil kirje „10 seemet“;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „OG Kush 3pcs“ ja käsitsi

kirjutatud silt „13.06.2020 16x3“, milles omakorda leht kasutamata kahe

trükitud sildiga ja 11 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps

kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „OG Kush 3 pcs“. Igas väikses

soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott, mille peal trükitud silt „Notern lights 3pcs“ ja

käsitsi kirjutatud silt „13.06.2020 17x3“ ning üks tühi silt, milles omakorda

leht üks trükitud silt ja 16 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps

kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „Norten lights 3 pcs“. Igas väikses

soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott, mille peal trükitud silt „White Widow 3pcs“ ja

käsitsi kirjutatud silt „13.06.2020 17x3“ ning üks tühi silt, milles omakorda

leht kasutamata ühe trükitud sildiga ja 10 väiksemat soonkinnisega kilekotti,

mille peal kleeps kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „White Widow 3

pcs“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3

seemet.



Valge kast, mille kaane peal on punast värvi kirjed GHSC Pack of 10 ja silt, millel

kirjed H. OÜ. Kastis on sees:

o

3 pruuni värvi pakki kirjega „Flowersbomb kush seeds pack of 10“, milles

seemned, kokku 30 seemet;

o

3 ümmargust pakki, millel kirjed „Kingś kush“, pakis 10 seemet, kokku 30

seemet;

o

2 ümmargust pakki, millel kirjed „Nevilles´s haze“, pakis 10 seemet, kokku 20

seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Super lemon haze seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Jack herer seeds pack of 10“, kokku 10 seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Sweet valley kush seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Super silver haze seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Wonder pie seeds pack of 10“, kokku 30 seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „White widow seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Bubba kush seeds pack of 10“, kokku 10 seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Kalashnikova seeds pack of 10“, kokku 10 seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Moby dick seeds pack of 10“¸ kokku 10 seemet.



Valge kast, mille kaane peal on musta värvi kirjed A. Kastis on sees:

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds Boy 5cout cookies, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „AK Kush, 3 seeds“, mis on omavahel kummiga

kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „AK Kush, 10 seeds“, mis on omavahel kummiga

kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Kubanskiy ubiyza, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

1 rohkekat värvi pakk kirjega „Kalashnikov seeds, Kubanskiy ubiyza, 10

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Moscow blueberry, 3

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

1 rohekat värvi pakk kirjega „Kalashnikov seeds, Moscow blueberry, 10

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Lavanda Cream, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

1 rohekat värvi pakk kirjega „Kalashnikov seeds, Lavanda Cream, 10 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Siberian haze, 10 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Vodka Lemon, 3 seeds“, mis

on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 sinist värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Cbd Cake Lemon, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 lillat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds White Critical Express, 3

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 kirjut maja pildiga pakki kirjega „Amsterdam seeds, Snow white

Amsterdam, 3 seeds“, esimese paki peal on kleebitud silt, mille peal on

käsikirjalised märkmed „10 eur/ 3th“, pakid on omavahel kummiga kinni

seotud;

o

7 rohelist värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Siberian Haze“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

4 rohelist värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, White Widow

47“, mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

1 rohelist värvi leht, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, AK Kush“, mille

igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

3 lillat värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Soyuz og Express“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

3 lillat värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, White Critical

Express“, mille iga tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks

seeme;

o

3 pruuni värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Blue Acid Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

1 pruun leht, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Purple Mazar Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

1 pruun leht, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Siberian Haze Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme.



musta värvi plastikust tops;



musta värvi grinder.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada:



erinevad dokumendid, mis sisaldavad seemnete, lampide raamatupidamist;



sülearvuti Asus, 15G29L000790;



kolm A4 suuruses paberilehte, millel kirjed: G.T., A.G.OU, kuupäevadega 20.08.2020,

27.08.2020, 27.08.2020;



neli venekeelset arvet kuupäevadega 12.06.2020, 24.07.2020, 24.08.2020, 31.08.2020;



Dell Latitude E6540 s/n 5MJTVZ1 koos laadimisjuhtmega.

Deniss Kovaltšukiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Deniss Kovaltšukile:



mobiiltelefon Samsung Galaxy koos SIM-kaardi ja mälukaardiga.

KarS § 191 alusel konfiskeerida:



soonkinnisega kott, soonkinnisega kott ja plastikust väike anum korgiga, millel

kanepile iseloomulik lõhn;



halli värvi metallist grinder rohelise taimse puru määrdumisega ja kanepile

iseloomuliku lõhnaga;



A4 formaadis paberileht rohelist värvi taimse puru määrdumisega;



soomekeelsete kirjetega volditud reklaamleht;



kaanega väike klaaspurk, mille sisemus rohelist värvi taimse puru määrdumisega;



kaanega väike klaaspurk, mille sisemus rohelist värvi taimse puru määrdumisega.

Kohtuotsus edastada jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning Transpordiameti

liiklusregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus pooltel esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme (7)

päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (20.06.2023).

Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus (Valga kohtumaja kantseleis) tutvuda

kohtuotsusega, s.o. hiljemalt 20.06.2023.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Sisukord

Asjaolud.................................................................................................................21

Süüdistus.............................................................................................................21

a.

Valeri POPOV süüdistus...............................................................................21

b.

Juri HUNT süüdistus....................................................................................28

c.

Karmen HUNT süüdistus..............................................................................31

d.

Andrei LIPKIN süüdistus..............................................................................33

e.

A.OÜsüüdistus............................................................................................38

f.

A.G.OÜsüüdistus.........................................................................................40

g.

Deniss KOVALTŠUK süüdistus.....................................................................43

Poolte seisukohad..................................................................................................44

a.

Prokuröri seisukoht.....................................................................................44

b.

Kaitsjate seisukohad.....................................................................................46

c.

Süüdistatavate seisukohad.............................................................................52

d.

Kolmandate isikute seisukohad......................................................................54

Kohtu seisukoht.......................................................................................................55

I. Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi........................................55

II. Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 414 lg 2 p 2 järgi.................................72

III. Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi..............................77

IV. Juri Hundile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi..................................96

V. Juri Hundile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi..........................................103

VI. Juri Hundile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi........................................112

VII. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi..........................115

VIII. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.......................122

IX. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi..................................126

X. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi.....................................128

XI. Andrei Lipkinile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 1 järgi...................................130

XII. Andrei Lipkinile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi...................................134

XIII. Andrei Lipkinile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi..........................148

XIV. A.OÜsüüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi........................................................153

XV. A.G.OÜsüüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi........................................................154

XVI. Deniss Kovaltšukile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi...........................157

XVII. KARISTUSED.......................................................................................163

a.

V. Popovile mõistetav karistus......................................................................163

b.

J. Hundile mõistetav karistus.......................................................................166

c.

K. Hundile mõistetav karistus......................................................................167

d.

A. Lipkinile mõistetav karistus.....................................................................169

e.

A.G.OÜ-le mõistetav karistus.......................................................................171

f.

D. Kovaltšukile mõistetav karistus................................................................172

XVIII. Menetluskulude jaotus.............................................................................173

XIX. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara................................................178

Asjaolud

Süüdistus

a. Valeri POPOV süüdistus

Valeri Popovi süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o korduvale kanepi ebaseaduslikule

kasvatamisele kihutamine ja tahtlik ainelise ja vaimse kaasabi osutamine korduvale ja

grupiviisilisele kanepikasvatamisele.

Valeri Popov tegi 2013. aastal Juri Hundile ettepaneku hakata narkootilise aine valmistamise

eesmärgil kasvatama kanepit ja lõplikult kallutas Juri Hundi kuriteo toime panemisele sellega,

et lubas saadud narkootilise aine ise realiseerida. Vaimset ja ainelist kaasabi osutas Valeri

Popov sellega, et tema juhatusel ostis Valeri Popov koos Juri Hundiga 2014. a xxx esimesed

kanepi kasvatamiseks vajalikud vahendid, s.o seadmed, väetised ja seemned. Valeri Popov

andis juhised, millisest sordist seemneid osta ja kasvatada. Juri Hunt hakkas Valeri Popovi

kihutamisel kanepit kasvatama alates 2013. aastast. Alates 2019. aastast hakkas lisaks Juri

Hundile taimede eest hoolitsema ja neid kasvatama Karmen Hunt, kes vähemalt kahel korral

osales saagi koristamisel. Valeri Popovi kihutamisel ja kaasaaitamisel kasvatas Juri Hunt,

alates 2019. aastast grupis Karmen Hundiga, narkootilise aine valmistamise eesmärgil kanepit

järgmiselt:

1) Xxx teisel korrusel spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides: - 2013

esimesel korral 150-st seemnest, seejärel 2013 veel kaks korda ja kuni 2017. aasta lõpuni igal

aastal kolmel korral, s.o kokku 14 korda, iga kord vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud

taime;

- 2018 kahel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2019 ühel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

2) Xxx teisel korrusel spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides: - 2013 ühel

korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2014 kuni 2017 igal aastal kolmel korral, s.o kokku 12-l korral vähemalt 90-st seemnest

kasvama pandud taime;

- 2018 kahel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2019 kahel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime koos Karmen Hundiga;

- 2020. aastal vähemalt 155-st seemnest kasvama pandud eri kasvufaasis 155 taime, millest

18 taime Juri Hunt ja Karmen Hunt lõikasid maha 31.05.2020 ja 137 eri kasvufaasis taime

0,64%-12% THC sisaldusega, kuivatatult kogumassiga 35 016,05 grammi, kuni need

31.05.2020 läbiotsimise käigus kasvamas leiti ning ära võeti;

3)Xxx asuvasse garaaži spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides ja kasvutelgis

koos Karmen Hundiga:

- 2020 veebruar kuni 31.05.2020 eri kasvufaasis 192 kanepitaime, mille kogumass kuivatatult

oli kokku 772,31 grammi ja THC sisaldus 0,86-1,6%, kuni taimed 01.06.2020 läbiotsimise

käigus kasvamas leiti ning ära võeti.

Valeri Popovi süüdistatakse KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, isikute

grupis ja korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Valeri Popov omandas 2012. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel marihuaanat vähemalt

600 grammi, mida andis 1-5 grammi kaupa edasi A. B..

Edasimüümiseks vajaliku narkootilise aine saamiseks kihutas Valeri Popov 2013. aastal Juri

Hunti ebaseaduslikule kanepikasvatamisele ja aitas sellele kaasa. Alates 2013. aastast on

Valeri Popov grupis Juri Hundiga valmistanud Juri Hundi kasvatatud kanepitaimedest kokku

vähemalt 41 750 grammi marihuaanat, mida kokkuleppe kohaselt müüs Valeri Popov hinnaga

11,5-15 eurot gramm. Kokkulepitud tööjaotuse kohaselt Juri Hunt kasvatas kanepit, Juri Hunt

ja Valeri Popov koos valmistasid narkootilise aine ja pakendasid. Pakendatud narkootilist

ainet hoidis Juri Hunt enda valduses Xxx ja Xxx , kust Valeri Popov selle võttis ja müüs maha

ning andis pool saadud rahast Juri Hundile.

Juri Hunt grupis Valeri Popoviga on alates 2013. aasta jaanuarist kuni 2019. kevadeni Xxx

kokku 18-l korral ja alates 2013. aasta augustist kuni 2019. aasta lõpuni Xxx teise korruse

ruumides kokku 17-l korral ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistanud enamasti

1300 grammi, aga korra 400 grammi, korra 450 grammi, korra 600 grammi, korra 650

grammi, korra 750 grammi, korra 1200 grammi marihuaanat. Kokku on Juri Hunt ja Valeri

Popov 35 kasvatuskorraga valmistanud vähemalt 41 750 grammi, s.o keskmiselt 1192,86

grammi narkootilist ainet marihuaanat.

Narkootilise aine valmistamiseks Juri Hunt ja Valeri Popov lõikasid valminud taimed maha,

eemaldasid lehed ja kuivatasid õisikud. Alates 2019. aastast osales narkootilise aine

valmistamises vähemalt kahel korral Karmen Hunt, viimati 31.05.2020 Xxx ruumides, kui

Karmen Hunt ja Juri Hunt lõikasid 155-st kasvavast taimest maha kaheksateist ja asusid neist

valmistama narkootilist ainet. Selleks puhastasid nad maha lõigatud kanepitaimed lehtedest ja

riputasid õisikud kuivama. Kaheksateistkümnest taimest narkootilise aine valmistamine ja

selle edasine käitlemine jäi isikute tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest politsei

katkestas nende ebaseadusliku tegevuse ning võttis 31.05.2020 Xxx läbiotsimisel Juri Hundi,

Valeri Popovi ja Karmen Hundi valdusest ära 15% THC sisaldusega kanepiõisikud, mille

mass kuivatatult on 492,8 grammi ja 1,2% THC sisaldusega kanepilehed kogumassiga 432,5

grammi.

Varem kanepist valmistatud (35x1192,86) kokku 41 750 grammi narkootilist ainet pakendasid

Valeri Popov ja Juri Hunt ühiselt ja vastavalt Juri Hundi ja Valeri Popovi omavahelisele

kokkuleppele müüs Valeri Popov narkootilist ainet xxx maakonnas alljärgnevalt: 2013. aastal

kokku vähemalt 4771,44 grammi, 2014. aastal kokku vähemalt 7157,16 grammi, 2015. aastal

kokku vähemalt 7157,16 grammi, 2016. aastal kokku vähemalt 7157,16 grammi, 2017. aastal

kokku vähemalt 7157,16 grammi ja 2018. aastal kokku vähemalt 4771,44 grammi, 2019

aastal kokku vähemalt 3578,58 grammi.

Valeri Popov müüs kanepit alljärgnevalt:

- perioodil 2013 kuni 2015 A. B. 1-5 grammi kaupa, kokku vähemalt 450 grammi kanepit;

- perioodil 2017 kuni 2020 A. P. iganädalaselt 0,5-3 grammi kaupa, kokku vähemalt 430

grammi kanepit;

- perioodil 2017 kuni 2020 mai A. B. 1-5 grammi kaupa, kokku vähemalt 1200 grammi

kanepit;

- perioodil 2017 jaanuar kuni 2020 mai A. Z. keskmiselt kaks korda nädalas 1-2 grammi

kaupa, sellest 11 korral 5 grammi, kokku vähemalt 273 grammi kanepit;

- perioodil 2017 kuni 2020 mai I. A. iganädalaselt 1-2 korda 1-5 g kaupa, kokku vähemalt 820

grammi kanepit;

- perioodil 2017 august kuni 2018 jaanuar T. M. kaks korda nädalas 1-2 grammi kaupa ja

2018 veebruar kuni 2020 mai 1-2 korda kuus 1-2 grammi kaupa, kokku vähemalt 100,5

grammi kanepit;

- perioodil 2018 suvi kuni 2020 mai V. R. vähemalt 10 korral 1 grammi, 4 korral 2 grammi ja

2 korral 3 grammi kaupa, kokku vähemalt 24 grammi kanepit;

- perioodil 2018 sügis kuni 2020 mai Deniss Kovaltšukile 2-3 korda nädalas 1-2 grammi

kaupa ja 10-20 korral 5 grammi kaupa, kokku vähemalt 375 grammi kanepit;

- perioodil 2019. a kuni 31. mai 2020 D. Š. 1–4 grammi kaupa, kokku vähemalt 40–50

grammi, viimati 31. mail 2020 1,23 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli

(THC) sisaldus on 22%;

- perioodil 2019 november kuni 2020 mai M. P. vähemalt 14 korral 0,5 -1 grammi kaupa, s.o

kokku 13 grammi kanepit;

- perioodil 2020 jaanuar kuni 31.05.2020 A. Š igakuiselt 2–4 korral 1 grammi, kokku

vähemalt 10 grammi kanepit.

Valeri Popov müüs marihuaanat 2013-2016. aastatel minimaalse hinnaga 11,5 eurot gramm ja

aastatel 2016-2020 hinnaga 12,5-15 eurot gramm.

Perioodil 2013-2016 valmistatud kokku vähemalt 26 242,92 grammi marihuaana müümisest

said Valeri Popov ja Juri Hunt kumbki (11,5x26242,92/2) 150 896,79 eurot ja aastatel 2017-

2019 valmistatud 15 507,18 grammi marihuaana müümisest said Valeri Popov ja Juri Hunt

kumbki (12,5x15507,18/2) 96 919,87 eurot, kokku sai Valeri Popov 247 816,66 eurot, mis

ületab enam kui 6 kordselt KarS § 121 p 2 nimetatud süüteo suure ulatuse piirmäära, milleks

on 40 000 eurot.

Samuti Valeri Popov omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel 318,75 grammi

kanepiõisikuid, millest 19,35 grammi kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 19% hoidis

Valeri Popov enda elukohas Xxx kuuris kuni see 31. mail 2020. a politsei poolt läbiotsimise

käigus leiti ning ära võeti ning 299,4 grammi 16% THC sisaldusega kanepitaime õisikuid

hoidis Valeri Popov, Xxx ehitusjärgus majas kuni need 01.06.2020 läbiotsimisel leiti ja ära

võeti.

Valeri Popovi süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi

valmistamine, valdamine, üleandmine ja selleks rahaliste vahendite eraldamine.

Valeri Popov hankis 2013. aastal esimesteks kasvatuskordadeks kanepiseemned, mille andis

üle Juri Hundile, kes kasvatas kanepitaimed, millest valmistasid Juri Hunt ja Valeri Popov

koos suure koguse marihuaanat. 2014 aastal hankis koos Juri Hundiga xxx kanepitaimede

kasvatamiseks sobilike tingimuste loomiseks vajalikke seadmeid ja vahendeid, s.o

kasvatustelgid, lambid, ventilaatorid, ventilatsioonimüra summuti, õhuniisutaja, adapterid,

väetised, kanepiseemned.

Pärast 2014. a hankis Juri Hunt kanepitaimede kasvatamise jaoks vajalikke vahendeid xxx ja

Valeri Popov eraldas selleks rahalisi vahendeid selliselt, et maksis kinni poole ostuhinnast.

Hangitud seadmeid valdasid ja kasutasid Juri Hunt ja Valeri Popov sobilike tingimuste

loomiseks kanepikasvatuskohtades:

-

Xxx alates 2013. aastast kuni selle likvideerimiseni 2019 kevadel;

-

Xxx teise korruse ruumides alates 2013. aasta augustist kahekesi ja alates 2019 koos

Karmen Hundiga, kuni 31.05.2020, kui politsei läbiotsimisel kanepikasvatuse

likvideeris ja seadmed ära võttis;

-

koos Juri Hundi ja Karmen Hundiga Xxx asuvas garaažis alates 2020. aasta

veebruarist kuni 01.06.2020 politsei läbiotsimisel kanepikasvatuse likvideeris ja

seadmed ära võttis.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 keelab kanepi

kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi.

Valeri Popovi süüdistatakse KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

panemises, s.o lõhkeaine suures koguses ebaseadusliku soetamine ja valdamine.

Valeri Popovil puudus selleks Lõhkematerjaliseaduse §-s 12 lg 1 ja §-s 25 lg 1 ettenähtud

luba, ta soetas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 4406 grammi kasutamiskõlblikku

paiskelõhkeainet suitsuta püssirohtu ja vähemalt 79,02 grammi paiskelõhkeainet suitsuga ehk

musta püssirohtu, mida hoidis Xxx asuvas keldris, kuni politsei need 17.09.2020 toimunud

läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis.

Samuti soetas Valeri Popov eeluurimisega täpsemalt tuvastamata asjaoludel vähemalt 34 tk

O832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini, millest kolm toimetas oma elukohta Xxx, kus ta

monteeris miinid osaliselt lahti ning võttis küljest ära sütiku vahedetonaatori, mis sisaldab ca

10 g brisantlõhkeainet (pentriiti või heksogeeni) ja hoidis neid elukohas asuva kuuri all, kuni

politsei need 10.08.2020 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Kolm 82 mm

miinipildujamiini ei ole sütikute ja stabilisaatorite puudumise tõttu miinipilduja laskemoonana

kasutuskõlblikud, kuid sisaldasid igaüks ca 400 g brisantlõhkeainet trotüüli.

Ülejäänud 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini peitis Valeri Popov pärast soetamist

metsa puuokste alla ära koordinaatidel xxx ja xxx ja hoidis neid seal kuni 10.08.2020 politsei

need Valeri Popovi ütluste olustikuga seostamise käigus leidis ja ära võttis. 31 tk O-832 tüüpi

82 mm miinipildujamiini ei ole korrosiooni- ja niiskuskahjustuste tõttu miinipilduja

laskemoonana kasutuskõlblikud, kuid sisaldasid igaüks ca 400 g brisantlõhkeainet trotüül ja

ca 10 g suitsuta püssirohtu. Samuti sisaldasid leitud ja äravõetud ning 31 O-832 tüüpi 82 mm

miinipildujamiiniga sobivat 27 sütikut igaüks ca 12 g brisantlõhkeaineid.

Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 2 kohaselt on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline

segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel

plahvatada õhuhapnikuta.

Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 3 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali

valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine,

hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine.

Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda

vaid tegevusloa alusel.

Valeri Popovi süüdistatakse KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o tulirelvade ja laskemoona suures koguses, korduvalt ja tulirelva

oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et Valeri Popov omandas

eeluurimisel tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult, s.o omamata Relvaseaduse §-s 32

nõutavat relvasoetamisluba ja § -s 34 nõutavat relvaluba, hoidis pärast soetamist:

1. Tulirelvi ja laskemoona enda elukohas Xxx, kuni politsei need 31.05.2020 läbiotsimise

käigus leidis ja ära võttis:

 laskekõlbuliku tulirelva 9x19 mm kaliibriline püstol JERICHO 941 FS number

xxx;

 53 laskekõlbulikku 9x19 mm kaliibrilist püstolpadrunit.

2. Tulirelvi ja tulirelva laskemoona aadressil Xxx tänava garaažis nr, kuni politsei need

15.06.2020 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis:

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss M/39

number xxxoptilise sihikuga;

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 6,5x50 mm SR kaliibriline vintpüss

Arisaka mudel 38 number xxx optilise sihikuga;

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss Mosin 1891

numberXxx;  laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 6,5x50 mm SR kaliibriline

vintpüss Arisaka mudel 38 number xxx;

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x26 mm kaliibriline revolver TOZ-49

number XXX, mille ühest padrunipesast saab lasta 7,65x17 mm püstolipadruniga;

 kasutuskõlblik tulirelva 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin lukk;

 16 laskekõlblikku 7,92x33 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 24 laskekõlblikku 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 kolm laskekõlblikku 6,5x55 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 neli laskekõlblikku 6,5x50 mm SR kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 100 laskekõlblikku tulirelva laskemoon hulka kuuuluvat 22 LR kaliibrilist

ääretulepadrunit;

 30 laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 41 laskekõlblikku 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit.

 13 laskekõlblikku 7,92x57 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 neli laskekõlblikku 7,62 mm Nagant kaliibrilist revolvripadrunit;

 47 laskekõlblikku 32 S&W Long kaliibrilist revolvripadrunit;

 35 laskekõlblikku 6,35x16 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 672 laskekõlblikku 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 136 laskekõlblikku 9x18 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 üks laskekõlblik 22 WMR kaliibriline ääretulepadrun;

 üks laskekõlblik 5,56x45 mm kaliibriline vintpüssipadrun;

 67 laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 kuus laskekõlblikku 7,62x51 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 üks laskekõlblik 6,5x55 mm kaliibriline vintpüssipadrun;

 üks laskekõlblik 30-06 Sprg kaliibriline vintpüssipadrun;

 17 laskekõlblikku 303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 üks laskekõlblik 7x65R kaliibriline vintpüssipadrun;

 153 laskekõlblikku 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 148 laskekõlblikku 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 20 laskekõlblikku 6,5x50 mm SR kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 45 laskekõlblikku 7,92x57 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 60 laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

 323 laskekõlblikku 9x18 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 649 laskekõlblikku 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 185 laskekõlblikku 7,62x26R kaliibrilist püstolipadrunit;

 üks laskekõlblik 9x18 mm kaliibriline püstolipadrun;

 287 laskekõlblikku 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 üks laskekõlblik 7,65x17 mm kaliibriline püstolipadrun;

 üheksa 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit.

3. Tulielvi, tulirelva laskemoona ja tulirelva olulisi osi Xxx keldris, kuni politsei need

17.09.2020 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis:

 tulirelvade hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline püstol Parabellum mudel 1908

(P08) number Xxx;

 tulirelvade hulka kuuluv 7,62x38R kaliibriline revolver Nagant number xxx;

 tulirelvade hulka kuuluv 8,62x25 mm kaliibriline TT tüüpi püstol number xxx;

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline püstol Parabellum

mudel 1908 (P08) number xxx;

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline püstol Walther P1

number xxx;

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 6,35x16 mm kaliibriline püstol Mauser

mudel xxx number xxx;

 laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 6,35x16 mm kaliibriline püstol FN mudel

1905 number xxx;

 kasutuskõlblik 7,62x25 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPS relvaraud;

 kasutuskõlblik 6,5x50 mm SR kaliibrilise vintpüssi Arisaka lühendatud

relvaraud;  kasutuskõlblik 6,5x50 mm SR kaliibrilise vintpüssi Arisaka ühendatud

relvaraud;  kasutuskõlblik 7,92x57 mm kaliibrilise vintpüssi Mauser lühendatud

relvaraud;

 kasutuskõlblik 7,92x57 mm kaliibrilise Mauser tüüpi vintpüssi lühendatud

relvaraud;

 kasutuskõlblik teadmata mudeli ja kaliibri vintpüssi relvaraud;

 kasutuskõlblik 7,92x57 mm kaliibrilise vintpüssi Mauser mudel 98 number xxx

lukukoda päästemehhanismiga;

 7,62x25 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPS lukk;

 üks laskekõlblik 12-kaliibriline sileraudse püssi padrun;

 seitse laskekõlblikku 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit;

 17 laskekõlblikku 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit;

 16 laskekõlblikku 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 15 laskekõlblikku 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 üks laskekõlblik 7,62x25 mm kaliibriline püstolipadrun;

 49 laskekõlblikku 6,35x16 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 50 laskekõlblikku 9x18 mm kaliibrilist püstolipadrunit;

 54 laskekõlblikku 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit.

Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja

laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine,

kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine

ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

RelvS § 19 lg 2 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada käesoleva seaduse §-s 32

sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega

relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva

osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või

relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

RelvS § 21 lg 1 Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas

vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja

adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on

kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.

RelvS § 21 lg (11 ) Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks

muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või

konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda,

ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks.

RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja

arvatud sama seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva

osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või

relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel

vajalik soetamisluba.

RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab relvasoetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi

hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni

relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes

5 nimetatud koguses.

RelvS § 33 lg 1 alusel on relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates

relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast,

registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris.

b. Juri HUNT süüdistus

Juri Hunti süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o korduvalt kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupis, mis seisneb

selles, et tema hakkas Valeri Popovi kihutamisel ebaseaduslikult kanepit kasvatama ja sai

Valeri Popovi käest ainelist ja vaimset kaasabi -Valeri Popovi juhatusel ostsid üheskoos 2014.

a xxx kanepi kasvatamiseks vajalikud vahendeid, s.o seadmed, väetised ja seemned, 2013.

aastal andis Valeri Popov Juri Hundile taimede kasvatamiseks kanepiseemneid ja andis

juhised, milliseid sorte kasvatada.

Alates 2013. aastast kasvatas Juri Hunt kanepit üksinda ja alates 2019. aastast kasvatas

kanepit ühiselt ja kooskõlastatult ühtse tahtlusega kaastäideviijana ja korduvalt grupis Karmen

Hundiga järgnevalt:

1) Xxx teisel korrusel spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides: - 2013 esimesel

korral 150-st seemnest, seejärel 2013 veel kaks korda ja kuni 2017. aasta lõpuni igal aastal

kolmel korral, s.o kokku 14 korda, iga kord vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2018 kahel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2019 ühel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

2) Xxx teisel korrusel spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides: - 2013 ühel

korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2014 kuni 2017 igal aastal kolmel korral, s.o kokku 12-l korral vähemalt 90-st seemnest

kasvama pandud taime;

- 2018 kahel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2019 kahel korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime grupis Karmen Hundiga;

- 2020. aastal vähemalt 155-st seemnest kasvama pandud eri kasvufaasis 155 taime, millest 18

taime Juri Hunt ja Karmen Hunt lõikasid maha 31.05.2020 ja 137 eri kasvufaasis taime

0,64%-12% THC sisaldusega, kuivatatult kogumassiga 35 016,05 grammi, kuni need

31.05.2020 läbiotsimise käigus kasvamas leiti ning ära võeti;

3) Xxx asuvasse garaaži spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides ja kasvutelgis

grupis Karmen Hundiga:

- 2020 veebruarist alates eri kasvufaasis, enamasti äsja pikeeritud ja väga väikest 192

kanepitaime, kuivatatult kogumassiga 772,31 grammi ja 0,86-1,6% THC sisaldusega, kuni

taimed 01.06.2020 läbiotsimise käigus kasvamas leiti ning ära võeti.

Juri Hunti süüdistatakse KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, korduvalt, isikute grupis

ja suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Juri Hunt on alates 2013. aastast kuni 31.05.2020 Valeri Popovi kihutamisel ja kaasaaitamisel

ning alates 2019. a grupis Karmen Hundiga ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest

valmistanud koos Valeri Popoviga ja alates 2019.a grupis Karmen Hundiga kokku vähemalt

41 750 grammi marihuaanat, mida müüs Valeri Popov hinnaga 11,5-15 eurot gramm.

Kokkulepitud tööjaotuse kohaselt Juri Hunt kasvatas kanepit, Juri Hunt ja Valeri Popov koos

valmistasid narkootilise aine ja pakendasid. Pakendatud narkootilist ainet hoidis Juri Hunt

enda valduses, Xxx ja Xxx, kust Valeri Popov selle võttis ja müüs maha ning andis pool

saadud rahast Juri Hundile.

Juri Hunt grupis Valeri Popoviga on alates 2013. aasta jaanuarist kuni 2019. kevadeni Xxx

kokku 18-l korral ja alates 2013. aasta augustist kuni 2019. aasta lõpuni Xxx teise korruse

ruumides kokku 17-l korral ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistanud enamasti

1300 grammi, aga korra 400 grammi, korra 450 grammi, korra 600 grammi, korra 650

grammi, korra 750 grammi, korra 1200 grammi marihuaanat. Kokku on 35 kasvatuskorraga

Juri Hunt ja Valeri Popov valmistanud vähemalt 41 750 grammi, s.o keskmiselt 1192,86

grammi narkootilist ainet marihuaanat.

Narkootilise aine valmistamiseks Juri Hunt ja Valeri Popov lõikasid valminud taimed maha,

eemaldasid lehed ja kuivatasid õisikud. Alates 2019. aastast osales narkootilise aine

valmistamises vähemalt kahel korral Karmen Hunt, viimati 31.05.2020 Xxx ruumides, kui

Karmen Hunt ja Juri Hunt lõikasid 155-st kasvavast taimest maha kaheksateist ja asusid neist

valmistama narkootilist ainet. Selleks puhastasid maha lõigatud kanepitaimed lehtedest ja

riputasid õisikud kuivama. Kaheksateistkümnest taimest narkootilise aine valmistamine ja

selle edasine käitlemine jäi isikute tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest politsei

katkestas nende ebaseadusliku tegevuse ning võttis 31.05.2020 Xxx läbiotsimisel Juri Hundi,

Valeri Popovi ja Karmen Hundi valdusest ära 15% THC sisaldusega kanepiõisikud, mille

mass kuivatatult on 492,8 grammi ja 1,2% THC sisaldusega kanepilehed kogumassiga 432,5

grammi.

Varem kanepist valmistatud (35x1192,86) kokku 41 750 grammi narkootilist ainet pakendasid

Valeri Popov ja Juri Hunt ühiselt ja vastavalt Juri Hundi ja Valeri Popovi omavahelisele

kokkuleppele müüs Valeri Popov narkootilist ainet xxx maakonnas alljärgnevalt:

-

2013. aastal kokku vähemalt 4771,44 grammi,

-

2014. aastal kokku vähemalt 7157,16 grammi,

-

2015. aastal kokku vähemalt 7157,16 grammi,

-

2016. aastal kokku vähemalt 7157,16 grammi,

-

2017. aastal kokku vähemalt 7157,16 grammi ja

-

2018. aastal kokku vähemalt 4771,44 grammi,

-

2019 aastal kokku vähemalt 3578,58 grammi.

Valeri Popov müüs marihuaanat 2013-2016. aastatel minimaalse hinnaga 11,5 eurot gramm ja

aastatel 2016-2020 hinnaga 12,5-15 eurot gramm.

Perioodil 2013-2016 valmistatud kokku vähemalt 26 242,92 grammi marihuaana müümisest

said Juri Hunt ja Valeri Popov kumbki (11,5x26242,92/2) 150 896,79 eurot ja aastatel 2017-

2019 valmistatud 15 507,18 grammi marihuaana müümisest said Juri Hunt ja Valeri Popov

kumbki (12,5x15507,18/2) 96 919,87 eurot, kokku sai Juri Hunt 247 816,66 eurot, mis ületab

enam kui 6 kordselt KarS § 121 p 2 nimetatud süüteo suure ulatuse piirmäära, milleks on 40

000 eurot.

Juri Hunti süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

s.o KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valmistamine ja

valdamine, mis seisnes selles, et tema 2013. aastal sai Valeri Popovilt kanepiseemned, millest

kasvatatud kanepitaimedest valmistasid Juri Hunt ja Valeri Popov suure koguse marihuaanat.

2014 aastal hankis Juri Hunt grupis Valeri Popoviga xxx kanepitaimede kasvatamiseks

sobilike tingimuste loomiseks vajalikke seadmeid ja vahendeid, s.o kasvatustelgid, lambid,

ventilaatorid, ventilatsioonimüra summuti, õhuniisutaja, adapterid, väetised, kanepiseemned.

Pärast 2014. a hankis Juri Hunt kanepitaimede kasvatamise jaoks vajalikke vahendeid üksinda

xxx asuvast kauplusest. Juri Hunt kokkuleppel Valeri Popoviga jagasid kulud võrdselt.

Hangitud seadmeid valdasid ja kasutasid Juri Hunt ja Valeri Popov sobilike tingimuste

loomiseks kanepikasvatuskohtades:

-

Xxx alates 2013. aastast kuni selle likvideerimiseni 2019 kevadel;

-

Xxx teise korruse ruumides alates 2013. aasta augustist kahekesi ja alates 2019 koos

Karmen Hundiga, kuni 31.05.2020, kui politsei läbiotsimisel kanepikasvatuse

likvideeris ja seadmed ära võttis;

-

koos Karmen Hundiga Xxx asuvas garaažis alates 2020. aasta veebruarist kuni

01.06.2020 politsei läbiotsimisel kanepikasvatuse likvideeris ja seadmed ära võttis.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 keelab kanepi

kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi.

c.

Karmen HUNT süüdistus

Karmen Hunti süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupis, mis seisneb selles, et

tema pani kuriteo toime Juri Hundiga ühiselt ja kooskõlastatult ühtse tahtlusega

kaastäideviijana ja korduvalt, kui alates 2019. aastast hakkas grupis Juri Hundiga

kanepitaimede eest hoolitsema ja vähemalt kahel korral osales saagi koristamisel. Juri Hunt ja

Karmen Hunt kasvatasid kanepit järgnevalt:

1) Xxx teisel korrusel spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides: - 2019 kahel

korral vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime;

- 2020. aastal vähemalt 155-st seemnest kasvama pandud eri kasvufaasis 155 taime, millest 18

taime Juri Hunt ja Karmen Hunt lõikasid maha 31.05.2020 ja 137 eri kasvufaasis 0,64%-12%

THC sisaldusega taime, kuivatatult kogumassiga 35 016,05 grammi kuni need 31.05.2020

läbiotsimise käigus kasvamas leiti ning ära võeti.

2) Xxx asuvasse garaaži spetsiaalselt kanepi kasvatamiseks sisustatud ruumides ja kasvutelgis

2020 veebruarist alates eri kasvufaasis, enamasti äsja pikeeritud ja väga väikest 192

kanepitaime, kuivatatult kogumassiga 772,31 grammi ja 0,86-1,6% THC sisaldusega, kuni

taimed 01.06.2020 läbiotsimise käigus kasvamas leiti ning ära võeti.

Karmen Hunti süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses ja grupis

ning seda isikuna, kes on kanepi kasvatamisega varem toime pannud KarS § 188 lg 2 p

1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karmen Hunt alates 2019. aastast kuni 31.05.2020 kahel korral koos Juri Hundiga Xxx teise

korruse ruumides valmistas ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest korraga keskmiselt

1192,86 grammi, s.o kokku vähemalt 2385,72 grammi kanepi töötlemisprodukti marihuaanat,

mida Juri Hunt käitles grupis Valeri Popoviga edasiandmise eesmärgil.

Samuti Karmen Hunt 31.05.2020 grupis Juri Hundiga asus Xxx ruumides valmistama

marihuaanat. Selleks lõikasid nad 155-st kasvavast taimest maha kaheksateist, puhastasid

maha lõigatud kanepitaimed lehtedest ja riputasid õisikud kuivama. Kaheksateistkümnest

taimest narkootilise aine valmistamine ja selle edasine käitlemine jäi isikute tahtest olenemata

põhjustel lõpule viimata, sest politsei katkestas nende ebaseadusliku tegevuse ning võttis

31.05.2020 Xxxläbiotsimisel Juri Hundi, Valeri Popovi ja Karmen Hundi valdusest ära 15%

THC sisaldusega kanepiõisikud, mille mass kuivatatult on 492,8 grammi ja 1,2% THC

sisaldusega kanepilehed kogumassiga 432,5 grammi.

Karmen Hunti süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi

valmistamine ja valdamine, mis seisnes selles, et tema valdas koos Juri Hundiga

kanepitaimede kasvatamiseks sobilike tingimuste loomiseks vajalikke seadmeid ja vahendeid,

s.o kasvatustelgid, lambid, ventilaatorid, ventilatsioonimüra summuti, õhuniisutaja, adapterid,

väetised, kanepiseemned, kasutades neid kanepikasvatuskohtades 2019. aastal Xxx teise

korruse ruumides ja elukoha garaažis aadressil Xxx hiljemalt 2020. aasta veebruarist, kuni

politsei need kasvatuspaigad 31.05.2020 ja 01.06.2020 läbiotsimistel likvideeris ja seadmed

ära võttis.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1

järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ja lg 2 keelab

kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

Üle 0,2 % THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid s.h marihuaana kuulub

sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 I nimekirja.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi.

Karmen Hunti süüdistatakse KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o tulirelva oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles,

et tema omamata Relvaseaduse § 32 nõutavat relva soetamisluba ja § 34 nõutavat relvaluba,

soetas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata asjaoludel, kuid enne 31.05.2020 tulirelvade hulka

kuuluva 20-kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi ИЖЕВСК-ДЖОНСОН (Iževsk-Johnson)

number xxx, mis esitatud kujul ei ole laskekõlblik, kuid kõik selle osad eraldi (va kuke vedru)

on kasutuskõlblikud. Püss koosneb järgmistest peamistest koostudest: lukustuskeha

väliskukega vinnastus- ja päästemehhanismi, püssilae ja päästikukaitsmega, millised on

tulirelva olulised osad ja mida hoidis enda elukohas Xxx, kuni 31.05.2020 politsei

läbiotsimise käigus leidis ning ära võttis.

RelvS § 19 lg 2 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada käesoleva seaduse §-s 32

sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega

relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva

osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või

relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

RelvS § 21 lg 1 Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas

vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja

adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on

kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.

RelvS § 21 lg (11) Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks

muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või

konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda,

ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks.

RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab relvasoetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi

hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni

relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes

5 nimetatud koguses.

RelvS § 33 lg 1 alusel on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates

relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast,

registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris.

d. Andrei LIPKIN süüdistus

Andrei Lipkinit (Lipkin) süüdistatakse KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o kanepi ebaseaduslikus kasvatamises, mis seisnes selles, et tema

kasvatas eeluurimisel seni tuvastamata ajast enda valduses Xxx kinnistul vähemalt ühe

kanepitaime, kogumassiga 18,86 grammi, mille THC sisaldus 1,4% kuni politsei kanepitaime

10.09.2020 sündmuskoha vaatlusel kasvamas leidis ning ära võttis.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 keelab kanepi

kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

Andrei Lipkinit süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi

valdamine ja üleandmine.

Andrei Lipkin juriidiliste isikute A.OÜ. ja A.G.OÜ juhatuse liikmena korraldas xxx

müümiseks ja sellega käibe ja müügitulu saamiseks kõrge THC sisaldusega kanepitaimede

kasvatamiseks ja taimedest narkootilise aine valmistamiseks sobivate kanepiseemnete

omandamise, valdamise ja üle andmise ostjatele. Selleks Andrei Lipkin tellis seemneid ja

andis tööandja esindajana töötajatele korralduse ja juhised seemnete tellimiseks- kui palju,

millises sortimendis ja kust tellida, korraldas tellitud seemnete eest tasumise, andis korralduse

seemnete müümiseks ja müüs seemneid ka ise kaupluses müüjana tegutsedes.

Andrei Lipkin A.OÜjuhatuse liikmena korraldas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel perioodil

2014 – 2019 oktoober A.OÜ xxx tegutsevas kaupluses G. edasimüümise ja sellega varalise

kasu saamise eesmärgil kanepiseemnete omandamise.

Kokku omandas A.OÜ vähemalt 2915 kanepiseemet sortidest Bubble Gum, millest

kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 19% ja AK-47, millest kasvatatud

kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 15% ja emastaimedel 19% ning täpsemalt

tuvastamata koguse seemneid sortidest:

-

Critical White, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 15-

20%, Northern Light, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on

18%,

-

OG Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 20%,

-

White Widow, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 18,5%,

-

Haze XXL millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on kõrge.

Kõikidest nimetatud sortide seemnetest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada

suures koguses ja kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet.

Omandatud kanepiseemnete hoidmise A.OÜ valduses kaupluse G. ruumides Xxx korraldas

Andrei Lipkin s.o tegi juhatuse liikmena sellekohase otsustuse, tagas vajalikud ruumid ja

tingimused.

17.08.2017 seisuga oli A.OÜ valduses vähemalt:

-

85 seemet sordist Critical White Auto (CRW A);

-

72 emastaime seemet sordist Bubblegum (BG F);

-

70 seemet sordist AK47 Auto (AK47 A);

-

50 emastaime seemet sordist Critical White (CRW F);

-

61 emastaime seemet sordist OG Kush (OG Kush F);

-

15 emastaime seemet sordist Mix (Mix F);

-

50 seemet sordist Haze XXL Auto (Haze XXL A);

-

15 emastaime seemet sordist AK47 (AK47 F);

-

50 emastaime seemet sordist Northern Light (Nor L F);

-

18 seemet sordist Mix Auto (Mix A);

-

50 emastaime seemet sordist White Widow (Whit W F).

20.02.2018 seisuga oli A.OÜ valduses vähemalt:

-

50 emastaime seemet sordist Critical White (CW Fem);

-

50 seemet sordist Northern Light;

-

53 emastaime seemet sordist AK47 (AK47 Fem);

-

50 seemet sordist OG Kush;

-

50 seemet sordist Bubblegum;

-

50 seemet sordist White Widow.

23.08.2019 seisuga oli A.OÜ valduses vähemalt:

-

51 seemet sordist White Widow;

-

51 seemet sordist AK47;

-

51 seemet sordist Northern Lights;

-

48 seemet sordist Critical White (Critical W);

-

51 seemet sordist Bubblegum (Bubble gum).

Omandatud ja A.OÜ valduses xxx tegutsevas kaupluses G. olnud seemneid andis Andrei

Lipkin ostjatele raha eest edasi ise kaupluses müüjana tegutsedes ja ka teiste müüjate

vahendusel, kes tegutsesid oma tööandja s.o A.OÜ esindaja Andrei Lipkini korraldusi ja

töölepingust tulenevaid kohustusi täites. Seemnete müümine oli A.OÜ huvides, sest tekitas

äriühingule käivet ja müügitulu.

Täpsemalt on tuvastatud sortidest Bubble Gum ja AK-47 seemnete üle andmine Juri Hundile

2014. a kuni 2019. a oktoobrini vähemalt 2915 seemet.

Andrei Lipkin korraldas 31.07.2019 asutatud A.G.OÜ asutaja, ainsa osaniku ja juhatuse

liikmena selle, et A.OÜ asemel hakkas A.G.OÜ tegutsema Xxx G. kaupluses hiljemalt

01.10.2019 müüja T. R. ja Andrei Lipkiniga töölepingute sõlmimise järgselt.

Andrei Lipkini tegevuse tulemusena omandas A.G.OÜ klientidele müügitehinguga

üleandmise ja sellega äriühingule käibe tekitamise ja müügitulu saamise eesmärgil:

1) Xxx kaupluses G. müümiseks olnud kõik kanepiseemned, mis seni olid A.OÜ valduses;

2) täpsemalt tuvastamata asjaoludel hiljemalt 13.11.2019 kokku 50 seemet sordist Amneesia,

millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 22%;

3) täpsemalt tuvastamata asjaoludel hiljemalt 14.07.2020 kokku 20 seemet sordist Boy Scout

Cookies, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 25%;

4) täpsemalt tuvastamata asjaoludel alates 01.10.2019 kuni 2020 veebruar kokku vähemalt

300 kanepiseemet sortidest Bubble Gum, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 19% ja AK-47, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on

15% ja emastaimedel 19%, millest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada suures

koguses ja kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet. 300 seemet olid A.G.OÜvalduses seni,

kuni kaupluse G. klienditeenindajad töökohustuste täitmise käigus s.o kliendile soovitud

kauba müümine, need Juri Hundile kanepi kasvatamiseks üle andsid.

5) Hollandi Kuningriigis tegutsevalt äriühingult G.T. B.V.-lt kirjeid Green House Seed Co või

Strain Hunters kandvatesse pakenditesse pakendatud kanepiseemneid, mida juhatuse liige

Andrei Lipkin tellis täpsemalt tuvastamata asjaoludel ja kordadel ning A.G.OÜ müügiesindaja

G. D. edastas tööülesandeid täites Andrei Lipkini korraldusel ja tema antud juhiste kohaselt

kanepiseemnete tellimused 20.07.2020, 19.08.2020 ja 26.08.2020 e-posti aadressilt xxx e-

posti aadressile xxx;

Täpsemalt tuvastamata asjaoludel kanepilehe ja tuukani pildiga väikepakenditesse kolme ja

kümne kaupa pakitud kanepiseemneid;

Hispaania Kuningriigis tegutsevalt äriühingult S.L. kirjet Kalashnikov seeds kandvatesse

väikepakenditesse pakitud kanepiseemneid, mille tellis Andrei Lipkin täpsemalt tuvastamata

asjaoludel;

Amsterdam seeds kirjega väikepakendites olevaid kanepiseemneid täpsemalt tuvastamata

asjaoludel.

Omandatud kanepiseemnete hoidmise A.G.OÜ valduses kaupluse G. ruumides Xxx korraldas

Andrei Lipkin s.o tegi juhatuse liikmena sellekohase otsustuse, tagas vajalikud ruumid ja

tingimused. Kaupluse ruumidest andsid kanepiseemneid ostjatele üle A.G.OÜ esindaja Andrei

Lipkin ise ja tema korraldusi ja töölepingust tulenevaid kohustusi täitvad müüjad. 10.09.2020.

a läbiotsimise käigus leidis politsei ja võttis ära A.G.OÜ valdusest kokku 1394 kanepiseemet

eri sortidest:

-

61 emastaime seemet sordist Sweet Valley Kush, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 22,39%;

-

32 emastaime seemet sordist Moby Dick, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 21%;

-

32 emastaime seemet sordist Kalashnikova, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 15,44%;

-

61 emastaime seemet sordist Super Silver Haze, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19,11%;

-

32 emastaime seemet sordist Bubba Kush, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19-24 %;

-

51 seemet sordist Neville´s Haze, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 20-23 %;

-

61 seemet sordist Wonder Pie, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 24%;

-

64 emastaime seemet sordist Super Lemon Haze, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19,33%;

-

58 seemet sordist King´s Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 20-20,29%;

-

41 emastaime seemet sordist Jack Herer, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 10,0%;

-

61 emastaime seemet sordist White Widow, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 24,10%;

-

33 seemet sordist White Widow, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 18,5%;

-

9 emastaime seemet sordist Himalaya Gold, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 12,7%;

-

61 seemet sordist Flowerbomb Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 19%;

-

32 emastaime seemet sordist White Widow Auto, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 20%;

-

32 seemet sordist Green-O-Matic Dick, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 15,43%;

-

32 seemet sordist Super Bud Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 17-19%;

-

12 emastaime seemet sordist Super Critical Auto, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 5-10%;

-

32 emastaime seemet sordist Super Lemon Haze Auto, millest kasvatatud

kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 16-21%;

-

20 emastaime seemet sordist Super Critical Autoflowering, millest kasvatatud

kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 14-18%;

-

45 emastaime seemet sordist Bubble Gum Auto, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 20%;

-

90 emastaime seemet sordist Bubblegum, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19%;

-

101 emastaime seemet sordist AK47, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 19%;

-

36 emastaime seemet sordist OG Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 20%;

-

51 seemet sordist Notern Lights, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 18%;

-

9 emastaime seemet sordist Boy Scout Cookies, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 25%;

-

51 seemet sordist AK Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 20%;

-

32 emastaime seemet sordist Kubanskiy Ubiyza, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 22%;

-

32 seemet sordist Moscow Blueberry, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 18%;

-

32 seemet sordist Lavanda Cream, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 22%;

-

38 emastaime seemet sordist Siberian Haze, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 22%;

-

9 seemet sordist Vodka Lemon, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 23%;

-

13 seemet sordist White Critical Express, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 21%;

-

9 seemet sordist CBD Cake Lemon, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 11%;

-

9 emastaime seemet sordist Snow White Amsderdam, millest kasvatatud

kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 23%;

-

5 emastaime seemet sordist White Widow 47, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19%;

-

4 seemet sordist Soyuz OG Express, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 21%;

-

3 seemet sordist Purple Russian Express, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 21%;

-

4 seemet sordist Blue Acid Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 17%;

-

2 seemet sordist Purple Mazar Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 18%;

-

2 seemet sordist Siberian Haze Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 18%.

Samuti Andrei Lipkin omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel 40,18 grammi

kanepiseemneid, mida hoidis enda valduses aadressil Xxx kuni need 10.09.2020 läbiotsimise

käigus leiti ning ära võeti.

Andrei Lipkinit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

panemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises korduvalt suures koguses,

mis seisnes selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 14,86

grammi 1,4-12% THC sisaldusega kanepit ja 100,8 grammi kanepiekstrakti, milles taimepuru

sisaldab 0,77% THC ning vedelik sisaldab 0,30% THC, mida hoidis enda elukohas aadressil

Xxx ja enda valduses aadressil xxx kaupluses G. kuni need 10.09.2020 läbiotsimise käigus

leiti ning ära võeti.

Andrei Lipkin omandas ebaseaduslikult eeluurimisel kindlaks tegemata asjaoludel vähemalt

1,85 g psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehi, mida hoidis enda valduses Xxx,

kuni need 10.09.2020 läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 keelab kanepi

kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana ning psilotsiin ja

psilotsübiin (sh neid sisaldavad seened) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr

73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi ning

psilotsübiini sisaldavate seente puhul on selliseks koguseks 20 grammi kuivatud seeni.

e.

A.OÜ süüdistus

A.OÜ (xxx) süüdistatakse KarS § 189 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o juriidilise isiku poolt KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks

vajaliku vahendi valdamine ja üleandmine, mis seisnes selles, et perioodil 2014 – 2019

oktoober eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandas A.OÜ Xxx tegutsevas kaupluses G.

edasimüümise ja sellega varalise kasu saamise eesmärgil juhatuse liikme ja osaniku Andrei

Lipkini tegevuse tulemusena kokku vähemalt 2915 kanepiseemet sortidest Bubble Gum,

millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 19% ja AK-47, millest

kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 15% ja emastaimedel 19% ning

täpsemalt tuvastamata koguse seemneid sortidest:

-

Critical White, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 15-

20%, Northern Light, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on

18%,

-

OG Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 20%,

-

White Widow, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 18,5%,

-

Haze XXL millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on kõrge.

Kõikidest nimetatud sortide seemnetest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada

suures koguses ja kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet.

Omandatud kanepiseemneid hoidis A.OÜ juhatuse liikme Andrei Lipkini korraldamisel oma

valduses kaupluse G. ruumides xxx.

17.08.2017 seisuga oli A.OÜ valduses vähemalt:

-

85 seemet sordist Critical White Auto (CRW A);

-

72 emastaime seemet sordist Bubblegum (BG F);

-

70 seemet sordist AK47 Auto (AK47 A);

-

50 emastaime seemet sordist Critical White (CRW F);

-

61 emastaime seemet sordist OG Kush (OG Kush F);

-

15 emastaime seemet sordist Mix (Mix F);

-

50 seemet sordist Haze XXL Auto (Haze XXL A);

-

15 emastaime seemet sordist AK47 (AK47 F);

-

50 emastaime seemet sordist Northern Light (Nor L F);

-

18 seemet sordist Mix Auto (Mix A);

-

50 emastaime seemet sordist White Widow (Whit W F).

20.02.2018 seisuga oli A.OÜ valduses vähemalt:

-

50 emastaime seemet sordist Critical White (CW Fem);

-

50 seemet sordist Northern Light;

-

53 emastaime seemet sordist AK47 (AK47 Fem);

-

50 seemet sordist OG Kush;

-

50 seemet sordist Bubblegum;

-

50 seemet sordist White Widow.

23.08.2019 seisuga oli A.OÜ valduses vähemalt:

-

51 seemet sordist White Widow;

-

51 seemet sordist AK47;

-

51 seemet sordist Northern Lights;

-

48 seemet sordist Critical White (Critical W);

-

51 seemet sordist Bubblegum (Bubble gum).

Omandatud ja valduses olnud seemneid andis A.OÜ ostjatele edasi xxx tegutseva kaupluse G.

müüjate vahendusel, kes tegutsesid tööandja A.OÜ esindaja Andrei Lipkini korraldusi ja

töölepingust tulenevaid kohustusi täites. Andrei Lipkin andis ka ise kaupluses müüjana

tegutsedes ostjatele kanepiseemneid raha eest edasi. Seemnete müümine oli A.OÜ huvides,

sest tekitas äriühingule käivet ja müügitulu.

Täpsemalt on tuvastatud sortidest Bubble Gum ja AK-47 seemnete üle andmine Juri Hundile

2014. a kuni 2019. a oktoobrini vähemalt 2915 seemet, kes kasvatas saadud seemnetest

kanepit xxx.

f.

A.G.OÜ süüdistus

A.G.OÜ(xxx) süüdistatakse KarS § 189 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o juriidilise isiku poolt KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks

vajaliku vahendi valdamine ja üleandmine, mis seisnes selles 31.07.2019 asutatud A.G.

OÜ, mille asutaja, ainus osanik ja juhatuse liige on Andrei Lipkin, hakkas Andrei Lipkini

juhtimisel ja korraldamisel Xxx G. kaupluses A.OÜ asemel tegutsema hiljemalt 01.10.2019

töölepingute sõlmimise järel müüja T. R. ja Andrei Lipkiniga.

A.G.OÜ juhatuse liikme Andrei Lipkini tegevuse tulemusena omandas klientidele

müügitehinguga üleandmise ja sellega äriühingule käibe tekitamise ja müügitulu saamise

eesmärgil:

1) Xxx kaupluses G. müümiseks olnud kõik kanepiseemned, mis seni olid A.OÜ valduses;

2) täpsemalt tuvastamata asjaoludel hiljemalt 13.11.2019 kokku 50 seemet sordist Amneesia,

millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 22%;

3) täpsemalt tuvastamata asjaoludel hiljemalt 14.07.2020 kokku 20 seemet sordist Boy Scout

Cookies, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 25%;

4) täpsemalt tuvastamata asjaoludel alates 01.10.2019 kuni 2020 veebruar kokku vähemalt

300 kanepiseemet sortidest Bubble Gum, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 19% ja AK-47, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on

15% ja emastaimedel 19%, millest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada suures

koguses ja kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet. 300 seemet olid A.G.OÜ valduses seni,

kuni kaupluse G. klienditeenindajad töökohustuste täitmise käigus s.o kliendile soovitud

kauba müümine, need Juri Hundile kanepi kasvatamiseks üle andsid.

5) Hollandi Kuningriigis tegutsevalt äriühingult G.T.B.V.-lt kirjeid Green House Seed Co või

Strain Hunters kandvatesse pakenditesse pakendatud kanepiseemneid, mida juhatuse liige

Andrei Lipkin tellis täpsemalt tuvastamata asjaoludel ja kordadel ning A.G.OÜ müügiesindaja

G. D. edastas tööülesandeid täites Andrei Lipkini korraldusel ja tema antud juhiste kohaselt

kanepiseemnete tellimused 20.07.2020, 19.08.2020 ja 26.08.2020 e-posti aadressilt xxx e-

posti aadressile xxx;

Täpsemalt tuvastamata asjaoludel kanepilehe ja tuukani pildiga väikepakenditesse kolme ja

kümne kaupa pakitud kanepiseemneid;

Hispaania Kuningriigis tegutsevalt äriühingult kirjet Kalashnikov seeds kandvatesse

väikepakenditesse pakitud kanepiseemneid, mille tellis Andrei Lipkin täpsemalt tuvastamata

asjaoludel;

Amsterdam seeds kirjega väikepakendites olevaid kanepiseemneid täpsemalt tuvastamata

asjaoludel.

Omandatud seemneid, millest kasvatatud kanepitaimedest on võimalik valmistada suures

koguses ja enamasti väga kõrge THC sisaldusega narkootilist ainet, hoidis A.G.OÜ juhatuse

liikme Andrei Lipkini korraldamisel enda valduses xxx kaupluses G., kus andsid neid

ostjatele üle A.G.OÜ esindaja Andrei Lipkin ise ja tema korraldusi ja töölepingust tulenevaid

kohustusi täitvad müüjad ja kust politsei 10.09.2020. a läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis

kokku 1394 kanepiseemet eri sortidest:

-

61 emastaime seemet sordist Sweet Valley Kush, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 22,39%;

-

32 emastaime seemet sordist Moby Dick, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 21%;

-

32 emastaime seemet sordist Kalashnikova, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 15,44%;

-

61 emastaime seemet sordist Super Silver Haze, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19,11%;

-

32 emastaime seemet sordist Bubba Kush, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19-24 %;

-

51 seemet sordist Neville´s Haze, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 20-23 %;

-

61 seemet sordist Wonder Pie, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 24%;

-

64 emastaime seemet sordist Super Lemon Haze, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19,33%;

-

58 seemet sordist King´s Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 20-20,29%;

-

41 emastaime seemet sordist Jack Herer, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 10,0%;

-

61 emastaime seemet sordist White Widow, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 24,10%;

-

33 seemet sordist White Widow, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 18,5%;

-

9 emastaime seemet sordist Himalaya Gold, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 12,7%;

-

61 seemet sordist Flowerbomb Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 19%;

-

32 emastaime seemet sordist White Widow Auto, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 20%;

-

32 seemet sordist Green-O-Matic Dick, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 15,43%;

-

32 seemet sordist Super Bud Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 17-19%;

-

12 emastaime seemet sordist Super Critical Auto, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 5-10%;

-

32 emastaime seemet sordist Super Lemon Haze Auto, millest kasvatatud

kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 16-21%;

-

20 emastaime seemet sordist Super Critical Autoflowering, millest kasvatatud

kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 14-18%;

-

45 emastaime seemet sordist Bubble Gum Auto, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 20%;

-

90 emastaime seemet sordist Bubblegum, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19%;

-

101 emastaime seemet sordist AK47, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 19%;

-

36 emastaime seemet sordist OG Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 20%;

-

51 seemet sordist Notern Lights, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 18%;

-

9 emastaime seemet sordist Boy Scout Cookies, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 25%;

-

51 seemet sordist AK Kush, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 20%;

-

32 emastaime seemet sordist Kubanskiy Ubiyza, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 22%;

-

32 seemet sordist Moscow Blueberry, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 18%;

-

32 seemet sordist Lavanda Cream, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 22%;

-

38 emastaime seemet sordist Siberian Haze, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 22%;

-

9 seemet sordist Vodka Lemon, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 23%;

-

13 seemet sordist White Critical Express, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 21%;

-

9 seemet sordist CBD Cake Lemon, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 11%;

-

9 emastaime seemet sordist Snow White Amsderdam, millest kasvatatud

kanepitaimede sordiomane THC sisaldus on 23%;

-

5 emastaime seemet sordist White Widow 47, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 19%;

-

4 seemet sordist Soyuz OG Express, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 21%;

-

3 seemet sordist Purple Russian Express, millest kasvatatud kanepitaimede

sordiomane THC sisaldus on 21%;

-

4 seemet sordist Blue Acid Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane THC

sisaldus on 17%;

-

2 seemet sordist Purple Mazar Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 18%;

-

2 seemet sordist Siberian Haze Auto, millest kasvatatud kanepitaimede sordiomane

THC sisaldus on 18%.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1

järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 2 keelab kanepi

kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

g. Deniss KOVALTŠUK süüdistus

Deniss Kovaltšukki ( Kovaltšuk) süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses,

mis seisnes selles, et tema omandas edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2018 sügis kuni

2020 mai xxx Valeri Popovilt vähemalt 375 grammi kanepit, mida tarvitas ise ja andis edasi:

-

ajavahemikul 08.07.2019 kuni 27.01.2020 aadressil Xxx Läti Vabariigi kodanikule I.

K.kuuel korral 3-4 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 22 grammi;

-

ajavahemikul 14.07.2019 kuni 2020 kevad aadressil Xxx vähemalt neljal korral R. T.le

1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4 grammi;

-

26.09.2019 aadressil Xxx ühel korral V. D.vähemalt 4 grammi;

-

ajavahemikul 2019 kevad kuni 22.04.2020 xxx ja xxx 15-20 korral A. L.1-3 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 30 grammi.

Deniss Kovaltšuk omandas 28.09.2020 Xxx eeluurimisel kindlaks tegemata isikult vähemalt

ühe grammi kanepit, millest osa suitsetas ära ja 0,53 g kanepiõisikuid 17% THC sisaldusega

hoidis enda elukohas Xxx kuni see 30.09.2020 läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära

võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi.

Poolte seisukohad

a. Prokuröri seisukoht

Prokurör kohtuvaidlustes avaldas järgmist.

a) Prokurör loobus süüdistusest Valeri Popovi osas süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1, 2 - §

22 lg 2 ja 22 lg 3 järgi, kuid leidis, et on tõendatud nii Karmen Hunti kui ka Juri Huntile

esitatud süüdistused KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi, märkides, et nimetatud isikutele esitatud

süüdistuse juures on vaja täpsustus teha. Nimelt nii J. Hunt kui ka K. Hunt süüdistuse

osas tuleb märkida, et ekspertiisiakti alusel on 137 kanepitaime koguseks siiski 3563,85

grammi, mitte 35016,05 grammi nagu süüdistuses kirjas on. Seega on tõendatud kogus

3563,85

grammi.

b) Prokurör loobus süüdistusest Valeri Popovi osas KarS § 189 lg 1 järgi, kuid leidis, et on

tõendatud nii Karmen Hunti kui ka Juri Huntile esitatud süüdistused KarS § 189 lg 1

järgi.

c) Tõendamist on leidnud Karmen Huntile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

d) Prokurör loobus Valeri Popovi süüdistusest alljärgnevas episoodis: Valeri Popov müüs

perioodil 2017 kuni 2020 mai I. A. iganädalaselt 1-2 korda 1-5 g kaupa, kokku vähemalt

820 grammi kanepit süü tõendamatuse tõttu. Samuti loobus prokurör Valeri Popovile

esitatud süüdistusest alljärgnevas episoodis: Valeri Popov omandas 2012. aastal

eeluurimisel tuvastamata asjaoludel marihuaanat vähemalt 600 grammi, mida andis 1-5

grammi kaupa edasi A. B.. Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur

leidis, et V. Popovile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi on tõendamist leidnud.

Samuti on leidnud täielikku tõendamist Juri Huntile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21

järgi.

Ühtlasi leidis prokurör, et perioodil 2013-2016 valmistatud kokku vähemalt 26 242,92

grammi marihuaana müümisest said Juri Hunt ja Valeri Popov kumbki (11,5x26242,92/2)

150 896,79 eurot ja aastatel 2017-2019 valmistatud 15 507,18 grammi marihuaana

müümisest said Juri Hunt ja Valeri Popov kumbki (12,5x15507,18/2) 96 919,87 eurot,

kokku sai Juri Hunt 247 816,66 eurot, mis ületab enam kui 6 kordselt KarS § 121 p 2

nimetatud süüteo suure ulatuse piirmäära, milleks on 40 000 eurot. Samuti sai Valeri

Popov 247 816,66 eurot.

e) Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi on leidnud tõendamist,

kvalifikatsioon on õige.

f)

Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 414 lg 2 p 2 järgi tuleb osaliselt ümber

kvalifitseerida. Nimelt leiab prokurör, et Riigikohtu lahendist nr 1-21-4529 13.oktoobrist

2022. a tulenevalt, et kuigi püssirohi on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse tähenduses

ja lõhkeaine sama paragrahvi teise lõike mõttes, on laskemoona ja selle osakomponentide

käitlemise regulatsioonis sisemised vastuolud. Kolleegiumi hinnangul tuleb püssirohi

lugeda laskemoonaks, mitte lõhkeaineks. Relvaseadus lubab füüsilisel isikul

laskemoonana hoida kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg.

Seega püssirohi on KarS § 418 mõttes laskemoon, mitte lõhkeaine KarS § 414

tähenduses. Prokurör leiab, et Valeri Popovile esitatud süüdistus tuleb ümber

kvalifitseerida KarS §-lt 414 lg 2 p 2 KarS §-le 418 lg 2 p 1, 2 püssirohu episoodi osas

alljärgnevalt: Valeri Popov soetas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 4406

grammi kasutamiskõlblikku paiskelõhkeainet suitsuta püssirohtu ja vähemalt 79,02

grammi paiskelõhkeainet suitsuga ehk musta püssirohtu, mida hoidis Xxx asuvas keldris,

kuni politsei need 17.09.2020 toimunud läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. 31 tk O-

832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini ei ole korrosiooni- ja niiskuskahjustuste tõttu

miinipilduja laskemoonana kasutuskõlblikud, kuid sisaldasid ca 10 g suitsuta püssirohtu

Seega pani Valeri Popov toime tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise

korduvalt suures koguses.

Ülejäänud episoodid on kvalifitseeritud õigesti KarS § 414 lg 2 p 2 järgi.

g) Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud

ja täielikult tõendamist leidnud.

h) Deniss Kovaltšukile esitatud süüdistus kanepi omandamise ja edasiandmise osas on

leidnud tõendamist alljärgnevas:

Dennis Kovaltšuk omandas edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2018 sügis kuni 2020

mai xxx Valeri Popovilt vähemalt 100 grammi kanepit, mida tarvitas ise ja andis edasi:

-

ajavahemikul 08.07.2019 kuni 27.01.2020 aadressil Xxx Läti Vabariigi kodanikule I.

K. kuuel korral 3-4 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 22 grammi;

-

ajavahemikul 14.07.2019 kuni 2020 kevad aadressil Xxx vähemalt neljal korral R. T.le

1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4 grammi;

-

26.09.2019 aadressil Xxx ühel korral V. D.vähemalt 4 grammi;

-

ajavahemikul 2019 kevad kuni 22.04.2020 Xxx ja Xxx 15-20 korral A. L.1-3 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 30 grammi.

i)

Andrei Lipkinile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 1 järgi on leidnud tõendamist ja

kvalifitseeritud õigesti, sest kanepitaim oli Andrei Lipkini kinnistul, THC sisaldus oli

lubatust kõrgem.

j)

Andrei Lipkinile esitatud süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi ei ole vaidlust selles, et

süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on aset leidnud. Vaidlus on selles, kas selline

tegevus

on

lubatav

või

seadusega

vastuolus.

Prokurör asus seisukohale, et süüdistuses välja toodud tegevus on ebaseaduslik, see on

õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud.

k) Andrei Lipkini süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

l)

A.OÜ-le ja A.G.OÜ-le esitatud süüdistused KarS § 189 lg 2 järgi on õigesti

kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud, A.Lipkin on juriidiliste isikute juhatuse liige.

Prokurör palub isikud süüdi tunnistada vastavalt ülaltoodule ning mõista neile prokuröri poolt

taotletud karistused. Samuti leiab prokurör, et tõendamist on leidnud, et Juri Hunt sai 247

816,66 eurot kriminaaltulu, Valeri Popov sai 247 816,66 eurot kriminaaltulu ja Deniss

Kovaltšuk sai kokku 900 eurot kriminaaltulu.

Varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt on Karmen Hunt

perioodil 01.09.2018- 30.04.2020 saanud teadmata allikatest sissetulekuid kokku vähemalt 50

308,34 eurot. Juri Hundi ja Karmen Hundi leibkonnal on tuvastatud perioodil 01.09.2018 -

30.04.2020. a teadmata allikatest sissetulekuid kokku vähemalt 61 554,75 eurot. Perioodil

01.01.2010 kuni 30.04.2020 on Juri Hundil tuvastatud teadmata allikatest sissetulekuid

vähemalt 82 232,86 eurot. Varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli

kohaselt on tuvastatud perioodil 2014 kuni 2020 Valeri Popovil teadmata allikatest

sissetulekuid kokku vähemalt 58 089,60 eurot.

Prokurör taotleb veel Valeri Popovi vara laiendatud konfiskeerimist, mille raames

konfiskeerida lisaks Valeri Popovi varale ka kolmandate isikute G. P. ja V. P.i ühisomandis

oleva kinnistu Xxx.

Prokurör taotleb Juri Hunt ja Karmen Hunt vara laiendatud konfiskeerimist või alternatiivselt

kohaldada KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

Välja mõista süüdistatavatelt menetluskulud ja otsustada asitõenditesse puutuv.

b. Kaitsjate seisukohad

1) V. Popovi kaitsja A. Vissak:

Prokurör loobus V. Popovi osas süüdistusest kahes paragrahvis (KarS § 188 lg 2 p 1, 2 - § 22

lg 2, 3 ja § 189 lg 1), mistõttu ei anna süüdistusest loobumine kohtule muud võimalust kui V.

Popov nende kahe paragrahvi järgi õigeks mõista. Olgugi, et prokurör kahest süüdistusest

loobus, siis karistuse pakkumises see loobumine üldse ei kajastunud. Prokurör palus V.

Popovi süüdi tunnistada KarS § 184 lg 21 järgi, ning jäi peale kasvatamise paragrahvidest

loobumist samale seisukohale, et V. Popov on alates 2013. aastast J. Hundiga ja hiljem koos

K. Hundiga käidelnud narkootilist ainet. Prokurör on teinud tagasiarvestuse kuni aastani 2013

ja arvutanud kanepikogused niimoodi, et need on lausa müstilised – esiteks on see täiesti

tõendamata ning teiseks ei ole teada, mis asju J. Hunt, kui üldse, kasvatas, ning kui see oli

kanep, siis millise narkootilise aine sisaldusega see oli. Ainult elektritarbimisele ei ole

võimalik üles ehitada suure varalise kasu eesmärgil narkootilise aine käitlemist. Tõendatud

on, et J. Hunt ja V. Popov tutvusid 2015. aastal, kuid puuduvad tõendid, et V. Popov oleks

koos J. Hundiga käidelnud narkootilist ainet enne 2015. aastat ja isegi mitte pärast 2015.

aastat. Samuti ei olnud V. Popovil puutumust kanepiga, mis leiti J. Hundi valdusest Xxx.

Samas ei väida V. Popov, et tunnistajad, kes on andnud ütlusi, et on V. Popovilt mingisuguses

hulgas kanepit saanud, valetaksid. Küsimus on kogustes ning ilmselgelt ei tule tunnistajate

ütlustest selguvatest numbritest välja need, mille prokurör on ette pannud ja välja arvutanud.

Summa, mille V. Popov võis saada kanepi müügist oli 4647 eurot ning ilmselgelt ei ole see

suur varaline kasu, mistõttu tuleb V. Popov KarS § 184 lg 21 järgi õigeks mõista. Lisaks

märgib kaitsja, et V. Popov on nimetanud, et maksis kanepi eest 6,50 eurot, mis tähendab, et

müügi hind, millega ta kanepit müüs, ei ole müügitulu.

V. Popovile on esitatud ka süüdistused, millest üks on seotud relvadega ja teine

laskemoonaga. V. Popov ei vaidle, et tema valduses need asjad olid, kuid kohus peaks andma

hinnangu sellele, kas leitud miinide puhul, millest ta vähemalt osa metsa jättis, on tegemist

käitlemisega.

Laiendatud konfiskeerimine, mille tagamiseks on arestitud auto ja Xxx kinnistu, mis kuulub

V. Popovi vanematele. Kuna kaitsja palub V. Popovi selles süüdistuses õigeks mõista, siis

peaks alus niisama ära langema. V. Popovi kaitsja poolt on kohtule esitatud kiri, mille

kohaselt saadi Xxx suvila ehitamiseks laenu Venemaal elavalt tädilt. Prokurör on pannud

kahtluse alla, kas laenu üldse saadi, sest 2018. aastal piiriületusi ei registreeritud ja sularaha ei

ole Venemaalt siiapoole üle piiri toodud. Peale prokuröri kõnet on V. Popov öelnud, et tema

passis on templid olemas. Apellatsiooni esitades on võimalik esitada nii V. Popovi kui ka G.

P. passi väljavõtted, millest on näha Vene poole pealt templid. Ei ole mingit põhjust jätta seda

kirja arvestamata ning ka G. P. on kohtus öelnud, et ka nende raha läks suvila remondiks.

V. Popov soovib tagasi saada politsei poolt ära võetud sularaha (välja arvatud 140 eurot, mis

võeti ära suvila kapist ja mis on kanepi müügist saadud), mis on ülejääk tädi käest laenatud

rahast; kuldketi, mis on kingitud naise ja tema ema poolt; aiamööbli ja tääknoa, mis ei ole

keelatud ese. Lisaks soovib V. Popov, et talle tagastataks deaktiveerituna tulirelvad: revolver

DOC 49; Parabellum mudel 1908; Parabellum E mudel 1908; Walter nr xxx; FN mudel 1905;

püstol TT xxx; vintpüss Mosin mudel 1891; Arisaka mudel 38; M391 nr 029; Arbalett koos

nooltega. V. Popov on tegelikult kollektsionäär ning deaktiveerituna ei kujuta need relvad

ohtu.

Kuna süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi on tõendamata, palub kaitsja tunduvalt vähendada

narkootilise aine käitlemise eest määratavat karistust, kui kohus isiku muu paragrahvi järgi

süüdi tunnistab. Samuti arvestada Riigikohtu praktikat, mille kohaselt on narkootilisel ainel ja

narkootilisel ainel vahe ning kanep on väiksema kaaluga narkootiline aine. Vähendada

menetluskulusid ja jätta osa neist riigi kanda arvestades süüdistuse mahu vähenemist.

2) J. Hundi kaitsja R. Napa:

J. Hunt end talle esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Kuigi J. Hunt

tunnistas oma süüd täies mahus kohtueelses menetluses ja andis ütlusi, millele süüdistus on

tuginenud, siis kohtuistungil on ta selgitanud, mis ajendas teda varasemalt süüd tunnistama.

Seepärast ei saa tema varem antud ennastsüüstavaid ütlusi kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta

ja need tuleb kõrvale jätta. J. Hunt on selgitanud, et uurija lubas talle aastatel 2013-2017

kanepikasvatamise ja selle produktide käitlemise omaksvõtmisel väiksemat karistust ning

selline süüdistatava mõjutamine on leidnud kinnitust ka tunnistajana üle kuulatud

politseiametniku Raigo K. ütlustega. Kaitsja ei nõustu prokuröriga, et J. Hundi saab mõista

süüdi temal väljakujunenud käitumismustri ja asjas kogutud kaudsete tõendite alusel, seda

eelkõige kuni 2017. a väidetavalt tema ja V. Popovi poolt toimepandud kuritegude osas. J.

Hunt oli 2013. a karistamata isik, mistõttu ei saa rääkida väljakujunenud käitumismustrist ja

2018. a alates toimepandut arvestades seda tagasiulatuvalt rakendada. Kriminaalasjas ei ole

ühtegi otsest tõendit, mis kinnitaks V. Popovi poolt J. Hundilt aastatel 2013-2017 kanepi

saamist ja selle edasimüümist. Samuti ei saa J. Hunti süüdi tunnistada kanepi ebaseaduslikus

kasvatamises aastatel 2013-2017, sest ühegi sel perioodil kasvama pandud taime või selle

produkti THC sisaldust ei ole määratud. Lubamatu oleks võtta aluseks prokuröri arvestused

kanepi külvikordadest ja keskmisest külvikorra saagist.

Kaitsja palub mõista J. Hundi õigeks talle KarS § 188 lg 2 p 1, 2 alusel esitatud süüdistuses

2013.-2019. aasta kuriteoepisoodides, välja arvatud 2018. aastal ühel korral seemnetest

kasvama pandud kanepitaimede kasvatamises, mille osas on kaitsja hinnangul J. Hundi süü

leidnud tõendamist.

Kaitsja hinnangul on Juri Hundi poolt narkootilise aine korduv käitlemine grupis ja suures

koguses tõendatud järgmiselt:

1) 2020.a. Xxx ruumides kasvama pandud ja 18 J. Hundi ja K. Hundi poolt mahalõigatud

kanepitaime käitlemises. 15% THC sisaldusega kanepiõisikute mass kuivatatult oli 492,8

grammi ja 1,2% THC sisaldusega kanepilehed kogumassiga 432,5 grammi;

2) D. Š ütlustega, et sai Valeri Popovilt kokku 40 g hinnaga 15 eurot gramm;

3) A. Š. ütlustega, et sai kanepit Popovilt 5 kuu jooksul paaril korral kuus 1-2 g kaupa, st

vähemalt 10 korral keskmiselt 1,5 g ehk kokku 15 g hinnaga 15-20 eurot gramm;

4) V. R.ütlustega, et sai kanepit Popovilt kokku 23 g hinnaga 15 eurot gramm;

5) A. P. ütlustega, et sai Popovilt kanepit 1 g kaupa, täpset kordade arvu ja kogust aga ei tea;

6) A. Z. ütlustega, et sai Popovilt kokku kolme aasta jooksul 35 g hinnaga 15 eurot gramm;

7) M. P. ütlustega, et sai Popovilt kanepit kokku 40 g hinnaga 15 eurot gramm;

8) A. B. ütlustega, et sai Popovilt kanepit 2 aasta jooksul kokku 40 g hinnaga 15 eurot

gramm;

9) T. M. ütlustega, et sai Popovilt kanepit kuni 10 g hinnaga 20 eurot gramm;

10) Deniss Kovaltšuki ütlustega, et sai Popovilt kanepit mitte üle 100 g hinnaga 15 eurot

gramm;

Kokku on seega nende isikute ütlustega tuvastatav, et V. Popov sai nendele 304 g kanepi

müümisest kuritegelikku tulu 600 + 262,50 + 345 + 15 + 525 + 600 + 600 + 200 + 1500 =

4647,50 eurot, mis on kordades väiksem kui KarS § 121 p 2 nimetatud süüteo suure ulatuse

piirmäär, milleks on 40 000 eurot. Sellest tulenevalt palub kaitsja mõista J. Hundi õigeks

süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi. Kuivõrd J. Hundi süüdimõistmine selle paragrahvi alusel

võimalik ei ole, puudub vajadus ka analüüsida, milliseid kulutusi tegi süüdistatav

kanepitaimede kasvatamiseks tingimuste loomiseks. J. Hundi arestitud vara, mis ei ole vajalik

kuritegelikult saadud tulu väljamõistmisel selle sissenõudmise tagamiseks palub kaitsja aresti

alt vabastada ja tagastada vara omanikule J. Hundile.

Kaitsja on Riigikohtu 23.12.2021. a lahendile asjas nr 1-19-7453 viidates selgitanud, et kanepi

ebaseadusliku kasvatamise eest sätestab karistusõigusliku vastutuse KarS § 188. Kanepi

ebaseaduslik kasvatamine ei ole aga narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine KarS § 184

mõttes, viimase süüteo toimepanemine saab alata alles pärast kasvavate kanepitaimede

mahalõikamist. Seega vastutavad J. Hunt ja K. Hunt 31.05.2020. a läbiotsimise käigus

kasvamast leitud 137 eri kasvufaasis THC sisaldusega taime osas üksnes KarS § 188, mitte

täiendavalt KarS § 184 järgi.

Karistuse mõistmisel palub kaitsja arvestada, et J. Hunt on olnud vahistatud peaaegu kolm

aastat, ülalpidamisel on 2 alaealist last, kelledest üks on puudega laps ning oma kohustusi

laste ülalpidamisel ja nende kasvatamisel ei ole J. Hunt saanud täita juba peaaegu 3 aastat.

Menetluskulude väljamõistmisel palub arvestada, et suur osa J. Hundile esitatud süüdistusest

kohtulikul uurimisel tõendamist ei leidnud, ja jätta vastav osa menetluskuludest riigi kanda. J.

Hundilt väljamõistetavad menetluskulud palub määrata tasumiseks ositi ühe aasta jooksul.

3) K. Hundi kaitsja A. Sirendi:

Süüdistus põhineb suures osas oletustel. K. Hundi süüdistusega seonduvalt on

kohtumenetluses täielikult vaieldamatud ja mitteoletuslikud vaid kaks tõendit – K. Hundi

narkootikumidega seotud süüdistust puudutavalt kaadrid Xxx kanepitaimede kastmisest ning

tulirelva eksperdi arvamus selle kohta, et mittelaskekõlbuliku jahipüssi osad üksikult olid

kasutuskõlbulikud.

Kaitsja nõustub, et KarS § 418 lg 1 objektiivne koosseis on täidetud, sest K. Hunt omas ja

hoidis tulirelva kasutuskõlblikke osasid. Küll aga ei ole täidetud subjektiivsed tunnused. KarS

§ 418 lg 1 kuritegu on toimepandav üksnes tahtlusega, vähemalt kaudse tahtlusega. See

tähendab, et inimene vähemalt möönab seda, et ta paneb toime kuriteo, kui valdab ja hoiab

tulirelva olulisi osasid. Miski ei viita sellele, et K. Hunt oleks möönnud või pidanud

võimalikuks seda, et paneb toime kuriteo. Jahipüss oli vanaisa oma ja oli K. Hundile jäänud

pärandusena isast, seisnud seinal vähemalt 20 aastat ning keegi ei ole seda sellest ajast relvana

kasutanud. K. Hundile olid relvadega kursis olevad inimesed üheselt kinnitanud, et relv on

laskekõlbmatu, mistõttu oli tal teadmine, et mälestuseset sisustuselemendina eksponeerides ei

tee ta midagi seadusevastast. Eraldi relva osadesse ei olnud tal mingit suhtumist. Samuti

näitavad läbiotsimisel relvast tehtud fotod, et relva sisemus on ulatuslike roostekahjustustega,

mis näitab, et K. Hundil oli ükskõik, mis relva sees toimub, teda huvitas relv vaid tervikuna,

sisustus- ja mälestusesemena. Subjektiivse süüteokoosseisu esinemise seisukohalt hinnangu

andmiseks on olulised kaks asjaolu. Esiteks on K. Hunt olnud terve senise elu seaduskuulekas

ja oleks mõeldamatu, et ta oma elamu seinal selgelt kuritegu afišeeriks. Teiseks on K. Hunt

militaaria kauge inimene, võhik relvades ja nende osades ja sellega seonduvas. Eesti

Vabariigis, kus naissoole sõjaväeteenistuse kohustus ei laiene ja kui naisisik ei tunne ise

relvade vastu huvi ega oma nende kohta teadmisi, ei saa ka teadmatust neile ette heita. Sellest

tulenevalt palub kaitsja mõista K. Hundi KarS § 418 lg 1 järgi õigeks või alternatiivselt

karistada KarS § 418 lg 1 järgi võimalikult leebelt.

Karistatav on vaid kanepitaimede kasvatamine, kui neis sisaldub THC-d üle lubatud piiri – üle

0,2%. Süüdistuses on aga konkreetne mõõtetulemus asendatud valdavas osas paljasõnalise

jutuga. K. Hundiga seonduvalt on THC sisaldus üle 0,2% kindlaks määratud üksnes

31.05.2020. a läbiotsimisel xxx asunud kanepitaimedel ja ainult neist saab K. Hundi

süüdistuses tõendatult rääkida. Põhiosa süüdistatavate ennast süüdistavatest ütlustest on

saadud politseiametnik Raigo K. ütlustest tulenevalt põhimõttel, et rääkige, mida me soovime

ja oletegi jõuluks kodus. Selle tulemusel saadi süüstavad ütlused, mida ei ole kohtumenetluses

millegagi tõendada ja mis ei olegi tõendatud. Prokuröri põhiväited baseeruvad kohtueelse

menetluse ütlustel ja kohtus ei ole neist midagi järel. Modus operandi tähendab

tegutsemisviisi, järeldamist üldiselt üksikule. Käesolevalt on prokurör üldistanud ainsuse

alusel, st üksikult üldisele. Samuti saavad elektritarbimise õiendid olla vaid toetavad tõendid

kanepi kasvatamise osas.

Süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi on kaitsja seisukohal, et puudub alus rääkimaks

kuriteo toimepanemise korduvusest, Samuti ei saa K. Hunti pidada kuriteo kaastäideviijaks.

Isiku puhul saab rääkida vaid osavõtust kaasaaitamise vormis – K. Hunt osutas kaasabi

taimede kastmisel ja saagi koristamisel, kuid ei olnud tegev kogu teoahelas. Kaasaaitamisteod

ei olnud ühekordsed ja kõiki tehiolusid arvestades pidi ta vähemalt möönma, et aitab oma

tegudega kuriteo toimepanemisele kaasa. Subjektiivset suhtumist iseloomustab seega kaudne

tahtlus. Sellest tulenevalt palub kaitsja kvalifitseerida K. Hundi tegu KarS § 22 lg 3 - § 188 lg

1 järgi J. Hundi poolt kanepi kasvatamisele kaasaaitamisena ning kuna K. Hundi süü ei ole

suur ja kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus, siis lähtuda sanktsiooni

miinimumipoolsest karistusest.

Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi koos J. Hundiga suure koguse narkootilise aine

käitlemises on täielikult oletustel põhinev ning K. Hundi suhtes on objektiivne koosseis

absoluutselt tõendamata, mistõttu palub kaitsja K. Hundi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks

mõista. Ka süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi on K. Hundile ette heidetud võõraste

vallasasjade valdamist ja tegevusi, mis ei ole tõendamist leidnud, mistõttu palub kaitsja K.

Hundi süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi õigeks mõista.

K. Hunt ei ole saanud sentigi kriminaaltulu. Kriminaaltulu saamine põhineb üksnes

vaatlusprotokollil, milles on vaadeldud isiku varalist seisundit. See ei ole koostatud vaatlusele

kehtestatud reeglite järgi ning vaatlusena on esitatud midagi, mis ei ole KrMS-i järgi lubatud

ja mille tulemus ei saa kuuluda lubatavate tõendite hulka. Seejuures on vaatluse alt välja

jäänud Läti Vabariigiga seotud rahaliikumised. Kui K. Hundil on teadmata allikatest

sissetulekuid, siis ei tähenda see, et need sissetulekud on ebaseaduslikud või kuritegelikul teel

saadud. Vaatlusprotokolli kantud suvalisi järeldusi ei ole võimalik kontrollida, mistõttu tuleb

vaatlusprotokoll jätta tõendina arvestamata. Kaitsja palub vabastada kogu K. Hundi arestitud

vara ehk Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega arestitud J. Hundi ja kolmanda isiku K.

Hundi ühisvaraks olevad esemed ja vabastada kohtuliku hüpoteegi alt J. Hundi ja kolmanda

isiku K. Hundi ühisvaraks oleva kinnistu registriosa numbriga xxx. Menetluskuludest palub

kaitsja jätta kohtu äranägemisel märkimisväärne osa riigi kanda ja võimaldada

menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

4) A. Lipkini kaitsja V. Sadekov:

Kaitsja leiab, et kohtuistungil uuritud tõendid ei kinnita, et A. Lipkin oleks toime pannud talle

etteheidetud KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 1 ja § 189 lg 1 tunnustega kuriteod. Samuti ei

kinnita tõendid fakti, et A.OÜ ja A.G.OÜ oleksid toime pannud KarS § 189 lg 2 tunnustega

kuriteo. Seetõttu tuleb A. Lipkin, A.OÜ ja A.G.OÜ esitatud süüdistustes õigeks mõista.

Samuti palub kaitsja mõista välja tekkinud menetluskulud A. Lipkini kasuks ning rahuldada

taotlused kahju hüvitamiseks. Juhul kui kohus kaitsjaga ei nõustu, palutakse A. Lipkini suhtes

kohaldada mitte KarS § 74 vaid § 73.

A. Lipkinilt on leitud kasvamast kanepitaim, kuid taime ei olnud hooldatud, see oli väsinud ja

vana. Leitud taim oli ära unustatud, kasvanud umbrohu sisse ja kuivanud, mis näitab, et

eesmärgiks ei olnud seda müüa või kuhugi edasi toimetada. Kõrge THC-sisalduse

saavutamiseks luuakse kanepi emastaimele spetsiaalsed kasvutingimused, kuid need puudusid

A. Lipkini valdusest leitud taimel. A. Lipkin oli küll taime istutamisest teadlik, kuid ta ei

kandnud selle taime eest hoolt ega kohandanud kasvutingimusi. KarS § 188 alusel ei saa süüdi

tunnistada isikut, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et keelatud on ka ühe kanepitaime

ilma loata kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmärgil. Tavaarusaama järgi toimiv isik

ei pruugi seda käsitada kanepi ebaseadusliku kasvatamisena. Seda on kinnitanud ka

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-85-04 ning märkinud, et sellisel juhul võib tegemist olla

keelueksimusega. Samuti ei saa väita, et A. Lipkin oleks taime kasvatanud narkootilise aine

valmistamise eesmärgil.

Süüdistuse osas KarS § 189 lg 1 järgi leiab kaitsja, et seemnete tellimine, kui selline, ei ole

keelatud. Kaitsja viitab ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete konventsiooni artiklitele 1 ja 28

ning leiab, et selle alusel seemned nimekirja ei kuulu, mistõttu ei ole seemnete tellimine

keelatud. Süüdistusaktis on viidatud vaatlusprotokollidele ja ekspertiisiaktile, milles on välja

toodud seemnete päritolu, nendest saadavate taimede sordiomane THC sisaldus, seemnete

kogus ja THC leidumine seemnete kestadel. Ekspertiis oli aga teostatud luues

kanepiseemnetele täiuslikud tingimused. Süüdistusaktis esinev korduv sõna „sordiomane“ on

liialdus. Sellist ekspertiisis leitud THC sisaldust on võimalik saavutada üksnes täiuslikes

tingimustes. Kaitsja on viidanud ka Euroopa Liidu komisjoni rakendusmäärusele nr 809/2014

kanepist proovide võtmise kohta. Sellisel viisil, nagu teostati ekspertiisi, on THC sisalduse

leidmise tõenäosus mitu korda kõrgem, kui siis, kui ekspertiis oleks tehtud Euroopa Liidu

komisjoni määruse järgi. Prokuratuur on viidanud igale müüdavale tarvikule nagu see oleks

mõeldud just kanepitaimede kasvatamiseks. Nende samade toodete (potid, kastmistarvikud,

valgustus, ventilatsioon) abil saab aga kasvatada tomateid, kurke ja muid istikuid. Seega ei

tähenda müügiks olevad erinevad tooted, et need on mõeldud kuriteo toimepanemiseks.

Suurt rolli mängib ka tõsiasi, et A. Lipkin ei tunne ühtegi süüdistatavatest. See, et nad

väidetavalt tellisid/ostsid seemneid A. Lipkinilt, ei ole tõendatud. Puuduvad tõendid, kui palju

ja kellele A. Lipkin mingeid seemneid müüs ning kas üldse A. Lipkini ettevõttest müüdud

seemned läksid kasvama. Samuti on asjatundja A. S. andnud kohtuistungil ütlusi, et tagades

seemnetele täiuslikud kasvutingimused, võivad need sisaldada THC-d. Ka ekspertiis oli

teostatud viisil, et saada kätte tööstusliku kanepiseemne kõrge THC sisaldus.

KarS § 184 lg 2 p 2 alusel esitatud süüdistuse osas leiab kaitsja, et 14,86 grammi kanepi puhul

on THC sisaldus määratud umbmääraselt ning on arusaamatu, kas üldse ja milline oli THC

sisaldus. Kanepiekstraktis sisalduva THC kokkuarvutamine ei ole õige ning küsitav on, miks

taimepuru ja vedeliku THC-d määrati eraldi. Kuna THC sisalduse määr jääb arusaamatuks,

siis pole teada, palju oli seda puhtal kujul. Psilotsübiini sisaldavate seente puhul on suureks

koguseks 20 grammi kuivatatud seeni. A. Lipkinilt on leitud psilitsiini/psilotsübiini

sisaldavate seente viljakehi kogumassiga 1,85 grammi, mis ei ületa 20 g künnist ja ei ole suur

kogus NPALS § 31 lg 3 järgi. Lisaks oli A. Lipkinilt leitud kanep ja kanepiekstrakt kirjutatud

talle välja meditsiinilistel põhjustel, kuid mitte Eesti Vabariigis resideeruva arsti poolt ning A.

Lipkin kasutas kanepit ja kanepiekstrakti meditsiinilistel põhjustel. Asjatundja M. K. ütlustest

nähtub, et kui inimese enda kannabinoidsüsteem ei talita normaalselt, siis võib abi olla

välisest toetamisest ravimitega. Samuti on ta kanepisordi kohta vastanud, et peamiselt

kasvatatakse seda materjalikanepina, kiu ja õli saamiseks. Narkootilise aine ise tarvitamine ei

ole aga kriminaalkorras karistatav tegu. Leitud kanep ning psilotsiini/psilotsübiini sisaldavad

seened, olid A. Lipkinil isiklikuks kasutamiseks meditsiinilistel põhjustel.

A.OÜ-le ning A.G.OÜ-le esitatud süüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi on kaitsja leidnud, et

kogu süüdistus on üles ehitatud J. Hundi ütlustele, mille kohaselt J. Hunt ostis seemneid just

sealt kauplusest. Antud ütlused ei ole aga usaldusväärsed ning lisaks nähtub ütlustest, et 2018.

aastal hakkas V. Popov seemneid ostma Lätist. Seega ei saa olla kindel, et seemned osteti just

A. Lipkini ettevõttest. Samuti on J. Hunt ülekuulamise protokollis selgitanud, et müüjad ei

selgitanud seemnete ostu ajal mitte kordagi, kuidas või millisel otstarbel seemneid kasutada.

Kaitsja on seetõttu veendunud, et A. Lipkin ei omanud mittemingisugust mõju J. Hundi jt

kanepikasvatusele, A. Lipkini ettevõtte pood valiti juhuslikult. 10.11.2020. a

asitõendivaatlusprotokollis on käsikirjaliste märkmete alusel tuvastatud seemnetest saadavate

taimede THC sisaldus ja seemnete kogus, kuid tuleb pöörata tähelepanu, et sellise THC

sisalduse võimalikkus on ainult heade kasvutingimuste juures. A. Lipkin müüs küll juhatuse

liikmena seemneid, kuid ta ei õpetanud, kuidas keegi peaks neid seemneid kasvatama. Isegi

kui A. Lipkinilt osteti kanepiseemneid, siis ta ei vastuta selle eest, mida need ostjad nende

seemnetega edasi tegid. Süüdistusaktis puudub ka nimekiri, kellele ja kui palju A. Lipkin oma

ettevõtete kaudu seemneid müüs ning, et just nendest seemnetest sirgus taim, mille THC

sisaldus oli lubatust suurem.

5) D. Kovaltšuki kaitsja M. Valge:

Vaidlust pole selles, et D. Kovatšuk on kuriteo toime pannud. Küsimus oli vaid koguse

suuruses ning pärast prokuröri kõnet jäi kogus väiksemaks. Kaitsealuse suhtes on liialt

suureks aetud menetluskulud, kuna osa protsessis on olnud minimaalne. Kaitsja on algusest

peale soovinud, et kaitsealuse osa eraldataks. Kaitsja ei nõustu prokuröri pakutud karistusega.

Olemas on süüd kergendav puhtsüdamlik kahetsus, isik on esmakordselt kohtu all, tema

süüdistuse osa on ääretult väike. Piisav oleks 1 aasta vangistust. Nõustuda ei saa ka 3 aasta

pikkuse katseaja kohaldamisega koos kontrollnõuetega. Kui asi oleks olnud võimalik

lahendada juba 2020. aastal kokkuleppemenetluses, oleks D. Kovaltšuk oma karistuse ära

kandnud. Isik on kogu selle aja olnud politsei vaateväljas, ta ei ole toime pannud uusi

väärtegusid ega teinud tegemist narkootikumidega, mistõttu oleks kriminaalhooldusele

määramine liialt karm karistus. Samuti ei nõustu kaitsja D. Kovaltšuki suhtes laiendatud

konfiskeerimise kohaldamisega, sest mingisugust tulu ei ole D. Kovaltšuk saanud, kanepit on

ostnud põhiliselt enda tarbeks. Menetluskulude põhjal tuleks arvestada riigi tegevust ning jätta

osa menetluskulusid riigi kanda ja ülejäänud menetluskulude osas anda D. Kovaltšukile

võimalus tasuda need aasta jooksul.

c.

Süüdistatavate seisukohad

1) Valeri Popov

Isiku sõnul oli F1 granaat talle sokutatud – nägi mingit fotot ja metsa ning R. K. ütles, et see

olevat tema oma ning V. Popov vaidles sellele vastu. Soovib saada tagasi kõiki asju: 6000

eurot; Arbalett, mille ostis aastal 2015, kuldkett; aiamööbel; kaks binoklit – üks öövaatega ja

teine kaugmõõdikuga; kabuurid; kotid; tääk; pressid; mälupulgad; telefon; metallkastid;

karbid; fotoaparaadi mälukaart ja muid pisiasju, sest ei tea, mida läbiotsimiste käigus ära

võeti. Relvade omamist tunnistab, see on tema hobi. Samuti on võtnud passist koopia ning

seal on olemas templid, et on käinud Venemaal, seda ka 2018. aastal. Prokurör on seega

eksinud. Miinide osas leiab, et tal oli R. K.ga kokkulepe, et annab need välja ja selle eest saab

kirja plussi. Tahtis aidata, kuid järeldab, et politsei abistamine ei too midagi head. Absurdne

on ka süüdistus KarS § 184 lg 21 alusel ning 10 aastat vangistust on liiga palju – ei ole kedagi

tapnud ega mürgitanud. Kahetseb, et kõik on niimoodi juhtunud ning leiab, et süüdistus

miinide osas tuleb päevakorrast maha võtta.

1) J. Hunt

Kanepisorte AK 47 ja Bubblegum müüakse ametlikult interneti kaudu ja kauplustes. Tõuke

minna poodi andis kreemide ja nende heade omaduste nägemine. Vend, kes töötab Saksamaal

apteegiäris, innustas ja saatis raamatu, kuidas meditsiinilist kanepit õigesti kasvatada.

Seemneid sai xxx kauplusest. Alguses ostis vaid 25 seemet, et proovida. Kui esimest korda

kasvatas, siis palus V. Popovil end aidata ning küsimise peale ütles, et see ei ole narkootiline

kanep. V. Popoviga läks tülli ja ütles, et ei anna talle midagi. Xxx kaamerasalvestisel arutas

K. Hundiga, et enam nii tegema ei hakka ja V. Popovile midagi ei anna, sest ei tea, mis edasi

saab. Rääkis naisega, et läheb teeb ise ekspertiisi, et teada saada, mis sellest on välja tulnud.

Polnud mingit tahtmist narkootilist kanepit kasvatada, ka telefonis ega arvutis ei olnud juttu

sellest, et arutada müüki eraisikutele. Alguses kui seal elas, siis enne teda ei olnud seal kedagi

elanud ning sai ainult elektriga kütta. Viimased 15-16 aastat on olnud tegutsev firma, kliente

oli piisavalt ja töö läks hästi. Kõik tulud on olnud legaalsed. Arve kaudu liikusid firma rahad.

Maja ostis samuti raha eest, mis oli teenitud firma kaudu. Kahetseb, et üldse kanepi

kasvatamist üritas, naine sellest osa ei võtnud. Soovib õigeks mõistmist.

2) K. Hunt

Tunnistab, et osales mõnedel kordadel kanepitaimede kastmisel ning 18 taime maha

lõikamisel, kuid ei oska täpset arvu öelda, mitu neist ise lõikas. Jahipüssi osas ei teadnud isegi

selle nimetust, tegemist on perekonnareliikviaga, mis on seisnud 20 aastat. Püss on

laskekõlbmatu ja selle toru on roostes, detailidest ei olnud teadlik. Kohtule on ekslikult antud

tõend auto müümise kohta, need autod ei puutu J. Hunti, sest need olid ostetud eksabikaasaga.

Soovib, et talle tagastataks arestitud vara, sest ei ole teeninud kanepiga mingit tulu, ei

osalenud grupiviisilises tegevuses ja ei tundnud kohtus ühtegi inimest. Selle vara hulka

kuuluvad mobiiltelefon, mille on saanud kingituseks, elamu Xxx, mis ei puuduta üldse J.

Hunti, jalgratas Scott, mille ostis interneti teel ning auto BMW X6, mille ostis J. Hundiga

pooleks.

3) A. Lipkin

Isiku sõnul on ta alati püüdnud olla teistele inimestele kasulik ja neid aidata. Äri raames on

arendanud tehnoloogiaid, mis inimesi aitavad ning ettevõttest ostetud kaupade abil õpivad

mitmete koolide õpilased. Püüab olla maksimaalselt aktiivne ja kvaliteetne kodanik,

väikeettevõtlust arendades on maksnud makse ja loonud töökohti. Kriminaalmenetlus on tema

perele olnud raske katsumus, kuid loodab kohtu õiglasele otsusele. Samuti usub, et inimene

vastutab täielikult oma tervise säilitamise viiside valimise eest ning tänapäeval võimaldab

seadusandlus kasutada ka rahvapäraseid vahendeid, kui need on tõhusad ja ohutud. Seda

õigust kasutades tarvitas ka tema leitud marihuaanat ja psilotsübiini sisaldavaid seeni. Kasutas

neid meditsiinilisel otstarbel ilma, et need oleks kellelegi ohtu kujutanud. Valiku

paikapidavust kinnitas ka doktor, kes talle marihuaana õisikud välja kirjutas. Hetkel ei ole

Eestis saadaval THC-ga ravimeid, mida saaks apteegist osta, kuigi seadus ütleb

ühemõtteliselt, et selle säilitamine ja kasutamine meditsiinilistel eesmärkidel on lubatud.

Teiste riikide statistika näitab, et loodusravimite kasutamine mõjub ühiskonna tervisele

positiivselt. Seadust kirjutades tegid seadusandjad täpsustuse ja kirjutasid, et kanepiseemned

ei ole keelatud ega kuulu ohtlike illegaalsete narkootiliste ainete nimekirja, kuid valdkonnaga

seotud politseinikud mõistavad neid seaduse põhimõtteid omal moel. Isiku sõnul on teda

ekslikult liigitatud kuritegeliku rühmituse liikmeks, kuigi ta ei tunne ühtegi selle liiget ning

tema ainus seos nendega oli see, et tema täiesti seadusliku tegevuse raames ostsid need isikud

temalt kaupu ja võib-olla kasutasid neid seadust rikkudes. Kanepitaime puhul, mis tema

krundilt leiti, näitas ekspertiis, et selle THC sisaldus ületas lubatud normi. Olemas on aga

tõendid tööstuslike seemnete ostmise kohta ning ekspertarvamus, et tööstuslike sortide puhul

võib THC sisaldus suureneda ja tõusta niisuguse tasemeni, kui ekspertiisi ei tehta

Põllumajandusministeeriumi reglemendi järgi. Kuna ta müüs automaatsüsteeme, väetisi ja

valgusteid ning meditsiinilise kanepi seemneid, mille THC tase võib olla 15-20%, siis on A.

Lipkini arvates arusaamatu, miks ta peaks kasvatama narkootilist kanepit vanas kastis

umbrohu vahel ilma väetiseta, Eesti sügise tingimustes ja THC sisaldusega 1,4%. Kui tal

oleks selline soov, siis oleksid tal olemas kõik võimalused ja teadmised, et kasvatada

kvaliteetsete seemnete abil taim, mille THC on tõesti kõrge. Kokkuvõttes palub A. Lipkin

tunnistada end ja tema ettevõtted süütuks ja kriminaalvastutusele võtmine lõpetada.

4) D. Kovaltšuk

Nõustub advokaadi öelduga. Narkootikumide käitlemisel ei olnud eesmärki materiaalset tulu

teenida.

d. Kolmandate isikute seisukohad

1) G. P.

Isiku sõnul ostsid tema ja tema abikaasa Xxx asuva kinnistu 2015. aastal ja selle hinnaks oli

7900 eurot. Pani pidevalt raha enda ja oma abikaasa pensionist kõrvale ning selle eest oli

võimalik kinnistu osta. Ostes oli maja halvas seisus, kinnistul oli ka lagunev kasvuhoone,

kaev ja väike kuur. Kinnistu ostsid sellepärast, et on juba vanad ja leidsid, et tuleb hingata

värsket õhku, kuid pärast tuli välja, et majas haises ja selle kelder oli kevaditi vett täis,

mistõttu ei olnud seal võimalik viibida. Seetõttu hakkasid tema, abikaasa, poeg ja poja

elukaaslane tegema kinnistul renoveerimistöid. Töid tehti tema ja tema mehe rahade eest, kui

pojal oli juhutöö, siis panustas ka tema. Selle kohta ei uurinud, mis tööd poeg teeb. Arvestust

ei pidanud, kui palju raha sinna kulus, andis seda perioodiliselt ja sularahas. Mingit laenu

ehitustöödeks ei võtnud ning tööd käisid pere sissetulekute pinnalt. Raha võtsid võlgu ka õelt

V. I. ja õemehelt, kellel on oma firma. Käisid nende juures Venemaal kaks korda 2018. või

2019. aastal ning kummalgi korral said umbes poolteist miljonit vene rahas. Kirjalikult laenu

ei vormistatud. Laenu võtmisest teadis tema ja poeg ning kui tagasi tulid, ütles seda ka oma

abikaasale. Laenu veel tagastanud ei ole, sest õde takka ei kiirusta. Dokumentatsiooni

kohaliku omavalitsusega ajas poeg ning ka ehitustööd organiseeris poeg, kellele andis

suuliselt selleks volituse. Ka tema ja tema abikaasa aitasid renoveerimistöödele kaasa. Kui

ehitus valmis oleks saanud, siis ei tea veel, kes sinna elama oleks asunud. Kinnistus aadressil

Xxx kuulub talle, kuid praegu seal keegi ei ela. Maksab selle eest arveid ja poeg on sinna sisse

kirjutatud, varem elas seal poeg oma elukaaslasega.

2) V. P.

V. P. on keeldunud kohtus ütluste andmisest. Tõendina on asja juurde võetud isiku

kohtueelses menetluses 09.07.2020 ja 21.09.2020 antud ütlused. 09.07.2020 ülekuulamisel jäi

V. P.seadusega antudõiguse juurde ja ütlusi anda ei soovinud. 21.09.2020 V. P. antud ütluste

kohaselt on ta alati elanud tagasihoidlikult ja andnud raha naise kätte, kes oskas seda koguma.

Nii sai ka raha Xxx kinnistu eest tasumiseks. Arvab, et ka Valeri Popov andis kinnistu

ostmiseks raha, sest neil endil ei saanud sellist summat olla, kuid ei tea, kui palju. Peres ajab

rahaasju naine G.. Ostis ka Xxx tänavale korteri, mille ostmiseks võttis laenu, kuid ei mäleta,

kas Valeri Popov ka seda osta aitas. Samuti on V. P.andnud ütlusi 17.09.2020 Xxx leitud ja

ära võetud esemete kohta. V. P.i sõnul ei ole tal kuskil garaaže ning ei tea, kas Valeri Popovil

neid on, sest pole temaga mitu aastat suhelnud, pojal on alati kiire olnud.

3) R. H.

R. H. sõnul on K. Hunt xx ja J. Hunt xxx. Sõiduauto Audi A5 registreerimismärgiga xxx oli

umbes 2020. aasta juunikuust tema nimel. Kohe, kui selgus, et see on probleem, siis

registreeris auto tagasi xxx nimele. Praegu on auto registreeritud tema abikaasa T. H. nimele.

T. H. ostis auto xxx käest ära suve lõpus. xxx andis auto nende kätte, aga maksid siis, kui

abikaasa sai pensioniraha kätte ehk septembris. Ajal, mil sõiduk oli tema nimele

registreeritud, oli sõiduki tegelikuks omanikuks xxx. Sõiduk oli tema nimele registreeritud,

sest xxx kartis, et see võetakse temalt ära ja advokaat soovitas ka kellegi xxx nimele kirjutada.

Kui selgus, et see on probleem, siis kirjutati auto kohe xxx nimele tagasi. T. H. ostis auto ära

7000 euro eest.

Kohtu seisukoht

I. Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi

1. V. Popovile heidetakse ette KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o narkootilise

aine ebaseaduslikku käitlemist suures koguses, isikute grupis ja korduvalt suure varalise

kasu saamise eesmärgil.

2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete

omamine, valdamine, vahendamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil.

3. Vaidlus puudub kriminaalasjas selles, et V. Popov omandas eeluurimisel tuvastamata

asjaoludel ja hoidis enda elukohas aadressil Xxx kuuris 19,35 grammi kanepiõisikud,

mille THC sisaldus on 19%. Kohtuistungil antud ütlustes on V. Popov tunnistanud, et

tema kodust aadressil Xxx leitud kanepiõisikud kuulusid temale (XVII kd, lk 109).

4. Narkootilise aine omamist ja hoidmist tõendab 31.05.2020. a läbiotsimisprotokoll, mille

kohaselt on toimunud läbiotsimine Xxx. Uurimistoimingule allutatud isikuks on V. Popov

ning läbiotsimise käigus leiti ja võeti kaasa muuhulgas punast värvi kuurist eest vaadates

parempoolsest osast vasakult küljelt töölaua all oleva riiuli pealt kaanega plastikämber,

millel kirjas „Tallegg“ ning mille sees rohelist värvi taime õisikud (pakend nr 1Xxx).

Protokollist nähtuvalt ütles V. Popov juba läbiotsimise käigus, et ämbris on umbes 10

grammi kanepit (III kd, lk 180-206). 01.06.2020. a asitõendi vaatlusprotokollis on

vaadeldud muuhulgas 31.05.2020 Xxx tn läbiotsimise käigus ära võetud kaanega

plastikämbrit, mille sees rohelist värvi taime õisikud (pakend nr 1Xxx). Vaatluse käigus

kaaluti plastämbris olevad rohelist värvi taime õisikud ja osad. Pakendis nr 1Xxx olnud

plastikämbris oli 21,16 grammi rohelisi taimeosi (IV kd, lk 1-6).

5. 17.06.2020 ekspertiisiakt nr 20E-AN0654 tõendab, et ekspertiisiks esitatud plastämbris

kirjega „Tallegg“ olevad rohelised taimeosad massiga 19,35 g pakendist nr 1Xxx on

kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19% (II kd, lk 195-200).

6. 10.07.2020 ekspertiisiakt nr 20E-GE0582 tõendab, et esimeselt proovilt plastämbrilt

(pakend nr 1Xxx; kaanelt, seestpoolt; ümbertringi) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis

on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil,

mis on kokkulangev V. Popovi DNA-profiiliga. Tõepärasussuhte arvutamisel saadi, et

antud peamise DNA-profiili saamine on 1022 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv

bioloogiline materjal pärineb V. Popvilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal

pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Teiselt proovilt plastämbrilt (pakend nr

1Xxx) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud

tulemuste alusel ei saa välistada V. Popovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

nendes segaproovides (III kd, lk 1-6).

7. Seega on V. Popovi ütluste, läbiotsimisprotokolli, vaatlusprotokolli ning

ekspertiisiaktidega tõendatud, et xxx linnast Xxx leitud rohelised taimeosad olid

19%-lise THC sisaldusega kanepiõisikud, mille omandas ja mida hoidis V. Popov.

8. Samuti süüdistatakse V. Popovi 299,4 grammi 16% THC sisaldusega kanepitaime õisikute

omandamises ja hoidmises Xxx ehitusjärgus majas kuni need 01.06.2020 läbiotsimisel

leiti ja ära võeti.

9. 01.06.2020. a läbiotsimisprotokollist selgub, et 01.06.2020 on läbi viidud läbiotsimine

aadressil Xxx. Läbiotsimise käigus võeti muuhulgas ära:



ehitusjärgus oleva maja teisel korrusel vasakut kätt oleva ukse tagant katuse alt musta

värvi kilekott, milles 4 plastkarpi, kus igas rohekat värvi taime osad (pakend nr 1Xxx);



ehitusjärgus oleva maja teisel korrusel paremat kätt olevast ruumist diivani pealt

vaakumkoti tükk (pakend nr 2Xxx);



ehitusjärgus oleva maja teisel korrusel paremat kätt olevas ruumis laua peal kastist

katkine vaakumkott, milles taimse puru jäägid (pakend nr 3Xxx);



elumajas esikus nagist 2 metallvõtit, millega avati ehitusjärgus hoone uksed (pakend

nr 28Xxx) (II kd, lk 51-85).

10. 17.06.2020 ekspertiisiaktist nr 20E-AN0654 selgub, et ekspertiisiks esitatud neljas

plastämbris olevad rohelised taimeosad kogumassiga 299,4 g pakendist nr 1Xxx on

kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 16% (II kd, lk 195-200).

11. 10.07.2020 ekspertiisiaktist nr 20E-GE0582 selgub, et ekspertiisi käigus saadi teiselt

proovilt teiselt plastämbrilt (pakend nr 1Xxx; kaanelt, seestpoolt; ümbertringi); esimeselt

proovilt kolmandalt plastämbrilt (pakend nr 1Xxx; kaanelt) ning esimeselt proovilt

neljandalt plastämbrilt (pakend nr 1Xxx; kaanelt, seestpoolt; ümbertringi) DNA-analüüsil

täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav

peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V. Popovi DNA-profiiliga. J. Hundi ja K.

Hundi DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega.

Tõepärasussuhte arvutamisel saadi, et antud peamise DNA-profiili saamine on 1022 korda

tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V. Popvilt võrreldes

sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult (III kd, lk

1-6).

12. Esimeselt proovilt musta värvi kilekotilt (pakend nr 1Xxx; teiselt sangalt); teiselt proovilt

musta värvi kilekotilt (pakend nr 1Xxx; teiselt sangalt); esimeselt proovilt esimeselt

plastämbrilt (pakend nr 1Xxx); teiselt proovilt neljandalt plastämbrilt (pakend nr 1Xxx;

avamiskohalt) ning esimeselt proovilt katkiselt vaakumpakendilt (pakend nr 3Xxx) saadi

DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel

ei saa välistada V. Popovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes

segaproovides. J. Hundi ja K. Hundi DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest

saadud DNA-segaprofiilidega. Esimeselt proovilt katkiselt vaakumpakendilt (pakend nr

3Xxx) saadi tõepärasussuhte arvutamisel, et antud DNA-profiili saamine on 109 korda

tõenäolisem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on V. Popov ja kaks

tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult

valitud tundmatut isikut (III kd, lk 1-6).

13. Teiselt proovilt esimeselt plastämbrilt (pakend nr 1Xxx; kannelt, seestpoolt; ümbertringi);

esimeselt proovilt teiselt plastämbrilt (pakend nr 1Xxx) ning proovilt vaakumpakendi

tükilt (pakend nr 2Xxx) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada V. Popovilt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist nendes segaproovides. J. Hundi ja K. Hundi DNA-profiilid ei ole

seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Vaakumpakendi tüki

(pakend nr 2Xxx) puhul saadi tõepärasussuhte arvutamisel, et antud DNA-profiili saamine

on 1017 koda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on V.

Popov ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on

kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut (III kd, lk 1-6).

14. Järgnevad tõendid kinnitavad, et V. Popovil oli olemas ka ligipääs Xxx asuvale

ehitusjärgus hoonele. 31.05.2020. a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll

tõendab, et V. Popov on kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2020 kell 21.01 Xxx maja ees

asuval terrassil. Kinnipidamisel on V. Popovilt ära võetud pükste vasakpoolsest taskust

võtmerõngas, millel üks võtmehoidja ja kaheksa erinevat metallvõtit (pakend nr 1VPKP)

(III kd, lk 162-164).

15. 05.08.2020 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 31.05.2020 V. Popovi

kinnipidamisel leitud ja ära võetud võtmerõngast, millel üks võtmehoidja ja kaheksa

erinevat metallvõtit (pakend nr 1VPKP) ja 01.06.2020 Xxx läbiotsimise käigus leitud ja

ära võetud kahte metallvõtit, millega avati ehitusjärgus hoone uksed (pakend nr 28Xxx).

Vaatluse käigus on pakendis nr 1VPKP olnud võtmekimbust eraldatud

kriminaalmenetluses tähtsust omav võti – võti on halli värvi, metallist ja selle mõlemal

küljel on tähed GMB. Samuti on vaadeldud pakendis nr 28Xxx olnud võtmeid, mis on

samuti halli värvi, metallist ja võtmete mõlemal küljel on tähed GMB (III kd, lk 166-168).

16. 09.10.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E-TR0011 selgub, et pakendis nr 1VPKP ekspertiisiks

esitatud võtme võtmekoodi võrdleval uurimisel pakendis nr 28Xxx ekspertiisiks esitatud

võtmete võtmekoodidega tuvastati, et need on identsed (sakkide kõrgus ning paiknevus

üksteise suhtes). Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud pakendis nr 1VPKP

ja 28Xxx olevate võtmetega võimalik avada sama lukku (III kd, lk 171-175).

17. J. Hunt on andnud ütlused, et Xxx kuulub küll temale, kuid 01.06.2020 samalt aadressilt

läbiotsimise käigus leitud 299,4 grammi kanepitaime õisikuid temale ei kuulunud. Hoone

võtmed olid vaid temal ja V. Popovil. V. Popovil olid võtmed, kuna 2018. aastal hakkas ta

lammutama ja ehitama oma maja ja palus, et kas ta võib J. Hundi majja jätta oma mööblit

ja paadi. Selle vastu huvi ei tundnud, kust võis V. Popov kanepitaimede õisikud saada,

mida ta aadressil Xxx hoidis. V. Popov oli vaid öelnud, et Läti ostis kauplusest

kanepiõisikuid 10-11 eurot gramm (XVII kd, lk 111).

18. Süüdistatav V. Popovi ütluste kohaselt on ta käinud ka aadressidel Xxx ja Xxx, kuid neis

kohtades ise kanepit ei hoidnud. Xxx leitud kanepi kohta midagi ei tea. Xxx võtmed olid

olemas, sest oma maja oli katki ja viis J. Hundi juurde hoiule diivani ja paadi ning J. Hunt

andis talle hoone võtmed. Kanepikäbisid ostis ka Alko1000 Lätist, 2019. aastal müüdi

neid seal ametlikult originaalpakendites ja need maksid 20 eurot ning müüs neid 30 euro

eest edasi (XVII kd, lk 108-109).

19. Xxx asuva ehitusjärgus hoone võtmed olid J. Hundi ja V. Popovi ütluste ning

ekspertiisiaktiga tõendatult olemas nii J. Hundil kui ka V. Popovil. Seega oli ka V.

Popovil juurdepääs Xxx asuvasse ehitusjärgus hoonesse. Kuigi J. Hunt ja V. Popov

mõlemad eitavad aadressilt Xxx ehitusjärgus hoonest leitud kanepiõisikute kogumassiga

299,4 g, mille THC sisaldus oli ekspertiisiakti kohaselt 16%, kuulumist neile, viitavad

DNA-ekspertiisi tulemused üheselt sellele, et V. Popov on leitud kanepiga seotud.

Plastämbritelt ja musta värvi kilekotilt, millesse kanepiõisikud olid pakendatud, leiti väga

suure tõenäosusega just V. Popovi DNA-d. Samuti saadi V. Popovi DNA-d ka sealtsamast

ehitusjärgus hoonest leitud delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgedega vaakumpakenditükilt

ja 0,032 g peenestatud kanepit sisaldanud katkiselt vaakumpakendilt. Kohtu hinnangul

on läbiotsimisprotokolli ja ekspertiisiaktidega ning V. Popovi ja J. Hundi ütlustega

selle kohta, et V. Popovil olid Xxx ehitusjärgus hoone võtmed, tõendatud, et V.

Popov omandas ja hoidis Xxx asuvast ehitusjärgus hoonest leitud 299,4 g

kanepiõisikuid THC sisaldusega 16 %.

20. V. Popovile on ka ette heidetud kanepi müümist erinevatele isikutele.

21. Süüdistuse kohaselt omandas V. Popov 2012. aastal eeluurimisel tuvastamata asjaoludel

vähemalt 600 grammi marihuaanat, mida andis 1-5 grammi kaupa edasi A. B.. Prokurör

loobus V. Popovile esitatud süüdistusest eelnimetatud episoodis, mistõttu tuleb V. Popov

selles episoodis õigeks mõista. Samuti tuleb V. Popov õigeks mõista süüdistuse episoodis,

mille kohaselt müüs V. Popov perioodil 2017 kuni 2020 mai I. A. iganädalaselt 1-2 korda

1-5 g kaupa, kokku vähemalt 820 grammi kanepit, kuna prokurör loobus tõendamatuse

tõttu süüdistusest ka selles episoodis.

22. Süüdistuse kohaselt müüs V. Popov perioodil 2013 kuni 2015 A. B. 1-5 grammi kaupa,

kokku vähemalt 450 grammi kanepit ja perioodil 2017 kuni 2020 mai A. B. 1-5 grammi

kaupa, kokku vähemalt 1200 grammi kanepit.

23. Tunnistaja A. B. ütluste kohaselt on ta saanud V. Popovilt kanepit alates 2016. või 2017.

aastast kuni talveni enne V. Popovi kinnipidamist, vist 2019. aasta veebruarini. Kui Eestis

käis, siis vahepeal küsis V. Popovilt kanepit. Tavaliselt sai 1-5 grammi. Alates 2016.

aastast käib xxx tööl ning kanepit sai Eestis viibimise ajal V. Popovilt 1-3 korda nädalas,

aastas viibib Eestis 2 kuud. Grammi kanepi eest maksis V. Popovile 15 eurot. Kanepi eest

tasus sularahas ja sai selle V. Popovi käest kätte tema kodust Xxx või Xxx tänavalt

(täpselt tänavat ei mäleta). V. Popoviga suhtles telefoni teel või lihtsalt nägi teda vahepeal.

Kui suhtles telefoni teel ja tahtis kanepit saada, siis tegi ettepaneku kokkusaamiseks (XVII

kd, lk 24). V. Popovi ja A. B. omavahelist suhtlust kinnitab ka 02.05.2020. a

jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt on V. Popovi ja A. B. vahel toimunud

telefonikõned muuhulgas 20.01.2020, 28.01.2020, 06.02.2020 (XII kd, lk 18-19, 30-31,

43-44). A. B. sõnul sai ta V. Popovilt kanepi enda taarasse. V. Popovilt saadud kanepi

kvaliteet oli erinev, keskmine. Kanepit manustas suitsuga ning tavapärane ühekordne

kanepi tarvitamise kogus oli 0,25 grammi (XVII kd, lk 24). V. Popovi ütluste kohaselt ei

ole ta 2013.-2015. aastal A. B. kanepit andnud, tegi seda alles 2017. aastal ning siis andis

pisikoguse, kuid koguste osas arvestust ei pidanud (XVII kd, lk 107).

24. Tunnistaja ega süüdistatava ütlused ei kinnita, et V. Popov oleks aastatel 2013-2015 A. B.

kanepit müünud, samuti puuduvad muud tõendid, mis süüdistuse seda osa tõendaksid.

Küll aga on tunnistaja A. B. ja süüdistatav V. Popovi kooskõlaliste ütlustega tõendatud V.

Popovi poolt alates 2017. aastast A. B. kanepi müümine. Lisaks on V. Popov ütlustes

selgitanud, et sai kanepit, mida hakkas edasi müüma, J. Hundilt alates 2017. aasta lõpust

(vt ka kohtuotsuse punkt 48), mistõttu on põhjendatud lugeda tõendatuks, et ka A. B. sai

V. Popovilt kanepit alates 2017. aasta lõpust. Kuigi A. B. on selgitanud, et sai kanepit

kuni 2019. aasta veebruarini, on tunnistaja samas viidanud, et sai kanepit kuni talveni

enne V. Popovi kinnipidamist. Sellest ning jälitustoimingu protokollist, mille järgi on

viimane telefonivestlus A. B. ja V. Popovi vahel toimunud 06.02.2020, saab järeldada, et

tunnistaja eksis aastaga ning ta sai kanepit kuni 2020. aasta veebruarini. Kuivõrd V.

Popov A. B. antud koguste üle arvestust ei pidanud, saab A. B. ütluste põhjal tõendatuks

lugeda, et A. B. sai V. Popovilt kanepit veidi vähem kui 3 aasta pikkuse perioodi vältel,

mil viibis aastas Eestis kokku kaks kuud, s.o kokku 6 kuud ehk umbkaudu 24 nädalat.

Eestis viibitud aja jooksul sai V. Popovilt kanepit 1-3 korda nädalas, korraga 1-5 grammi.

Seega saab tõendatuks lugeda, et V. Popov müüs A. B. vähemalt 24 grammi kanepit.

25. Süüdistuse kohaselt müüs V. Popov perioodil 2017 kuni 2020 A. P. iganädalaselt 0,5-3

grammi kaupa, kokku vähemalt 430 grammi kanepit. Tunnistaja A. P. sõnul on ta saanud

narkootilistest ainetest V. Popovilt kanepit. Kanepit sai aastatel 2018-2019, vist kuni V.

Popovi kinnipidamiseni. Kirjas oli, et sai ka samal päeval, kui V. Popov kinni peeti.

Kanepit sai tavaliselt korraga umbes ühe grammi. Sai seda V. Popovi suvilast Xxx, mõni

kord ka Xxx tänaval asuvast korterist. Kanepi hinnaks oli 15 eurot gramm. Kanepi

saamiseks sõitis tavaliselt tema suvilast mööda ja kui V. Popovi kodus polnud, siis tuli

teine kord. A. P. sõnul ta V. Popoviga telefoni teel ei suhelnud (XVII kd, lk 17-19). Siiski

kinnitab V. Popovi ja A. P. omavahelist suhtlust telefonitsi 02.05.2020. a jälitustoimingu

protokoll, mille kohaselt on V. Popovi ja A. P. vahel toimunud telefonikõned muuhulgas

31.01.2020, 16.02.2020, 21.02.2020, 06.03.2020, 07.04.2020, telefoni teel tehti ka

kokkuleppeid kohtumisteks (XII kd, lk 33, 63-65, 74, 124). Lisaks kinnitab 13.02.2020

jälitustoimingu protokoll, et A. P. on käinud 17.02.2020 kell 19.26-19.30, 02.03.2020 kell

18.39-18.43, 10.03.2020 kell 20.03-20.07, 11.03.2020 kell 20.08-20.10, 12.03.2020 kell

18.31-18.33 Xxx keskmises trepikojas, s.o on trepikojas, milles asuvas korteris nr 18 elas

ka V. Popov (XI kd, lk 189, 195; XIII kd, lk 6-7, 15, 19-20). Meenutades tunnistajale tema

ülekuulamise protokollis antud ütlusi, meenus A. P.le, et võttis V. Popovilt kanepit kord

või mitu korda nädalas ning tavaliselt võttis ühe grammi. Võis võtta ka rohkem, kui oli

selleks raha, sel juhul kolm grammi. Samas võis mõni nädal üldse mitte teha, mõni nädal

aga iga päev. Kanep oli pakendatud väiksesse läbipaistvasse kilekotti, mis oli

tulemasinaga suletud. Kanepi kvaliteet oli nii ja naa. Vahepeal sai kanepit ka teistelt peale

V. Popovi (XVII kd, lk 17-19). Süüdistatav V. Popovi ütluste kohaselt on ta A. P.le

aastatel 2017-2020 andnud vähe, ühe grammi suitsetamiseks (XVII kd, lk 107).

26. Tunnistaja ja süüdistatava ütlustega on kinnitust leidnud, et V. Popov tõepoolest A. P.le

kanepit müüs. Kuigi asjas puuduvad muud tõendid peale A. P. ütluste, mis võiksid

tõendada V. Popovi poolt A. P.le müüdud kanepi kogust, ei ole kohtu hinnangul põhjust

A. P. ütlustes kahelda. Puuduvad igasugused viited, et tunnistajal võiks esineda

süüdistatava suhtes vihavaenu või muid põhjuseid kanepi saamise sageduse ja koguste

kohta valetamiseks. Kuivõrd A. P. viitas, et sai kanepit kuni V. Popovi kinnipidamiseni

ning ka jälitustoimingu protokollid tõendavad nendevahelisi kokkuleppeid kohtumiseks

2020. aasta alguses ning A. P. käimist trepikojas, kus elas ka V. Popov, siis on tõendatud,

et A. P. sai V. Popovilt kanepit kuni 31.05.2020. A. P. ütlustest tulenevalt saab tõendatuks

lugeda, et ta ostis V. Popovilt kanepit 2018. aastast kuni V. Popovi kinnipidamiseni, mis

oli 31.05.2020, seega kokku 2 aasta ja 5 kuu vältel. Tavapäraselt ostis kanepit üks kuni

mitu korda nädalas ning korraga tavaliselt 1 grammi, kui raha oli rohkem, siis ka kuni 3

grammi. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et V. Popov müüs 2 aasta 5 kuu, s.o 125

nädala jooksul A. P.le vähemalt 125 grammi kanepit.

27. Süüdistuse kohaselt müüs V. Popov perioodil 2017 jaanuar kuni 2020 mai A. Z.

keskmiselt kaks korda nädalas 1-2 grammi kaupa, sellest 11 korral 5 grammi, kokku

vähemalt 273 grammi kanepit. Tunnistaja A. Z. on ütlustes kinnitanud, et on saanud V.

Popovilt narkootilist ainet marihuaanat. V. Popovi juures marihuaanat saamas käis vahel

korra nädalas vahel korra kuus. Käis alates V. Popoviga tutvumisest, mis oli vist 2017.

aastal kuni V. Popovi kinnipidamiseni. Tavaliselt sai V. Popovilt 1 grammi, vahel 2, kõige

rohkem 5 grammi. 5 grammi sai mõnel korral. Ühe grammi marihuaana eest maksis 15

eurot. Kanepi üleandmine toimus V. Popovi juures kodus, Xxx tänaval. Teine koht oli V.

Popovi suvila. Pakendid võttis kanepi jaoks ise kaasa. V. Popovilt saadud marihuaana

kvaliteet oli A. Z.i hinnangul hea. Enda ühekordset tarvitamiskogust ei tea, sest ei

kaalunud kanepit. Tavaliselt läks marihuaana saamiseks V. Popovi juurde, telefoni teel

suhtles vaid paaril korral (XVII kd, lk 20-21). V. Popovi ja A. Z.i omavahelist suhtlust

kinnitab ka 02.05.2020. a jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt on V. Popovi ja A. Z.i

vahel toimunud telefonikõne muuhulgas 23.02.2020 (XII kd, lk 70-71). Lisaks on

13.02.2020. a jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et A. Z. käis 13.03.2020 kell 18.43-

18.45 Xxx keskmises trepikojas, s.o trepikojas, kus asus ka V. Popovi korter (XIII kd, lk

25). A. Z.i sõnul ta kokku ei tea, palju marihuaanat V. Popovilt soetas ega seda, kui palju

raha sellele kulutas. Selle perioodi jooksul töötas vahel ka välismaal ja ei suitsetanud

kanepit. Periood, mil V. Popovilt kanepit ei ostnud võis olla pool aastat – rahaga oli raske

ja siis ei tarvitanud. 2017. aastast kuni 2020. aasta maini käis tol aastal, kui tal ei olnud

raha, V. Popovi juures 5 korda, kuid kui raha oli, siis 10 korda aastas. Sel perioodil (2017-

2020 mai) oli ka välismaal tööl ning siis kanepit ei tarvitanud (XVII kd, lk 20-21).

Süüdistatav V. Popovi sõnul on ta andnud A. Z.ile kokku 100 grammi kanepit (XVII kd,

lk 107).

28. Süüdistatav V. Popov tunnistab, et on müünud A. Z.ile kokku 100 grammi kanepit,

mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda see kogus süüdistatava ütluseid

tunnistaja omadega kõrvutades ka tõendatuks. Tunnistaja A. Z. ei mäletanud täpselt, kui

tihti ta V. Popovilt marihuaanat ostis, selgitades, et vahel käis korra nädalas, vahel korra

kuus. Samas ütluste lõpus väitis, et käis rahavaesel aastal vaid 5 korda ning ülejäänud

aastatel 10 korda aastas kanepit ostmas (mis teeb isegi tunduvalt vähem, kui korra kuus),

siis ei ole võimalik ainuüksi tunnistaja ütlustest kanepi ostmise sageduse ja koguste osas

üheseid järeldusi teha. Kuna V. Popov on ütlustes selgitanud, et sai kanepit, mida hakkas

edasi müüma, J. Hundilt alates 2017. aasta lõpust (vt ka kohtuotsuse punkt 48), siis on

põhjendatud lugeda tõendatuks, et A. Z. sai V. Popovilt kanepit 2017. aasta lõpust kuni

2020. aasta maini. Tunnistaja antud ütlused ei välista, et ta veidi vähem kui kolme aasta

pikkuse perioodi vältel, mil ta käis V. Popovilt marihuaanat soetamas 10 korda aastas, 1

kord kuus või kord nädalas ning ostis igal korral 1-5 grammi, kokku tõepoolest 100

grammi kanepit sai. Kohtu hinnangul on süüdistatava ja tunnistaja A. Z.i ütlustega seega

tõendatud, et perioodil 2017 lõpp kuni 2020 mai müüs V. Popov A. Z.ile kokku 100

grammi kanepit.

29. Süüdistuse kohaselt müüs V. Popov perioodil 2017 august kuni 2018 jaanuar T. M. kaks

korda nädalas 1-2 grammi kaupa ja 2018 veebruar kuni 2020 mai 1-2 korda kuus 1-2

grammi kaupa, kokku vähemalt 100,5 grammi kanepit. Tunnistaja T. M. ütlustest selgub,

et ta on saanud V. Popovilt narkootilist ainet kanepit. Isiku sõnul sai kanepit nädalas

korra, kui oli Eestis, kuid enamjaolt oli xxx. Eestis viibis üle kahe, vahepeal üle kolme

nädala. Tavaliselt sai V. Popovilt kanepit ühe korraga 1-2 grammi. Kanepit hakkas V.

Popovilt saama 2018. aastal, viimati 2019. aastal. V. Popovilt sai kanepit Xxx asuvas

korteris ja Xxx asuvast suvilast. Ühe grammi kanepi hind oli 20 eurot, maksis sularahas.

Kanep pakendatud ei olnud, sai seda enda nn kindermuna sisse. Tarvitas kanepit

suitsetades, kuid selle kvaliteedi taset ega enda ühekordset tarvitamiskogust öelda ei

osanud. Ajaliselt sai V. Popovilt kanepit maksimaalselt aasta vältel. Aasta jooksul oli

Eestis 12 nädalat. Iga kord kui Eestis oli, narkootikume ei ostnud ning vahel sai kanepit ka

muudest allikatest. V. Popovilt ostis kanepit kokku 5-6 korral ja korraga 1-2 grammi.

Kokku ostis V. Popovilt maksimaalselt 10 grammi kanepit (XVII kd, lk 44-45). Ka V.

Popov on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et on andnud T. M.le 10 grammi kanepit

(XVII kd, lk 107). Seega saab tunnistaja ja süüdistatava kooskõlaliste ütlustega tõendatuks

lugeda, et V. Popov on aastatel 2018-2019 müünud T. M.le kokku 10 grammi kanepit.

30. Süüdistuse kohaselt müüs V. Popov perioodil 2018 suvi kuni 2020 mai V. R. vähemalt 10

korral 1 grammi, 4 korral 2 grammi ja 2 korral 3 grammi kaupa, kokku vähemalt 24

grammi kanepit. Tunnistaja V. R. ütluste kohaselt on ta saanud aastatel 2018 ja 2019

paarikümnel korral V. Popovilt narkootilist ainet kanepit. Korraga sai 1-2 grammi. Kanepi

hind oli 15 eurot grammi eest, maksis sularahas. Kanepit sai V. Popovi käest nii xxx

linnas esimesel korrusel asuvast korterist kui ka Xxxt, kuid aadressi ei mäleta. Tavaliselt

läks lihtsalt V. Popovi juurest läbi, vahel suhtles ka telefoni teel, kuid telefoni teel kanepi

teemal ei rääkinud, vaid leppis kokku kohtumise või et minnakse juttu ajama (XVII kd, lk

15-17). V. Popovi ja V. R. omavahelist suhtlust kinnitab ka 02.05.2020. a jälitustoimingu

protokoll, mille kohaselt on V. Popovi ja V. R. vahel toimunud telefonikõned muuhulgas

13.01.2020, 21.04.2020, 22.04.2020 ning lepiti kokku ka kohtumisi (XII kd, lk 9, 148-

150). Lisaks selgub 13.02.2020. a jälitustoimingu protokollist, et V. R. on käinud Xxx

keskmises trepikojas (s.o sama trepikoda, kus elas ka V. Popov) 13.02.2020 kell 16.37-

16.42 ning 17.02.2020 kell 11.57-12.01 (XI kd, lk 185). 01.06.2020. a jälitustoimingu

protokollist nähtub, et 21.05.2020 kell 18.22 on Xxx tn 22 eramu (s.o V. Popovi suvila)

poolt tulnud meesterahvas, istunud auto juhiistmele ning meesterahvaks oli V. R. (XIII kd,

lk 44-45).

31. V. R. ütluste kohaselt on ta kokku saanud V. Popovilt maksimaalselt 23 grammi kanepit.

Kanepit hoidis V. Popov tunnistaja sõnul köögikapis läbipaistvas karbis. Kui kanepile

järele läks, siis V. Popov kaalus kanepit enda kaalul. Kanepi pakendas väiksesse

läbipaistvasse kilekotti. Kanepi kvaliteet oli tunnistaja hinnangul normaalne, tarvitas seda

suitsetades (XVII kd, lk 15-17). V. Popov on ütlustes tunnistanud, et on andnud V. R. 24

grammi kanepit (XVII kd, lk 107). Kuna V. R. ütluste kohaselt on ta kanepit saanud

„paarikümnel korral“ ja korraga „1-2 grammi“, siis ei ole need ütlused üleandmise

kordade arvu ja koguste osas väga täpsed. Ka ei ole V. R. osanud põhjendada, millele

tuginedes teab kindlalt väita, et ei saanud V. Popovilt rohkem kui 23 grammi kanepit ning

on möönnud, et võis olla ka 24 või 22 grammi (XVII kd, lk 16 pöördel). Jälitustoimingu

protokollidest tulenev, et ka 2020. aasta alguses leppisid V. R. ja V. Popov kohtumisi ning

V. R. käis nii Xxx kui ka Xxx, kus asusid V. Popovi korter ja suvila, annab alust väita, et

V. R. sai siiski V. Popovilt kanepit ka 2020. aasta alguses. Kuivõrd V. Popov on ütlustes

kinnitanud talle süüdistuses etteheidetud 24 grammi kanepi müümist V. R. ning seda ei

välista sisuliselt ka V. R. ütlused, kuivõrd saades paarikümnel korral 1-2 grammi võis

saadud kanepi kogumassiks olla ka 24 grammi, loeb kohus tõendatuks, et V. Popov müüs

V. R. kokku 24 grammi kanepit.

32. Süüdistuse järgi müüs V. Popov perioodil 2018 sügis kuni 2020 mai Deniss Kovaltšukile

2-3 korda nädalas 1-2 grammi kaupa ja 10-20 korral 5 grammi kaupa, kokku vähemalt 375

grammi kanepit. D. Kovaltšuki ütluste kohaselt on ta V. Popovilt saanud kanepit, kuid

kogus oli väiksem, kui süüdistuses nimetatud. Kogu aja jooksul pöördus V. Popovi poole

10-20 korda ja kokku ei ole V. Popovilt kanepit üle 100 grammi saanud. V. Popovilt sai

kanepit 2019. aastast, kuid kuud ei oska öelda, kuni umbes jaanuarini 2020. Sai kanepit 1-

2 korda kuus ning selleks läks V. Popovi juurde suvilasse Xxx tänaval (XVII kd, lk 104-

105). V. Popovi ja D. Kovaltšuki omavahelist suhtlust kinnitab ka 02.05.2020. a

jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt on V. Popovi ja D. Kovaltšuki vahel toimunud

telefonikõned muuhulgas 28.01.2020, 12.02.2020, 23.02.2020, 17.03.2020, 22.03.2020,

31.03.2020, 01.04.2020, 06.04.2020, 07.04.2020, 19.04.2020, 22.04.2020, 23.04.2020.

Telefonikõnede käigus tehti ka kokkuleppeid kohtumisteks (XII kd, lk 30, 63, 69-70, 80,

84, 97-98, 103, 122-123, 125-126, 147, 149-153) Lisaks tõendab 13.02.2020. a

jälitustoimingu protokoll, et D. Kovaltšuk on käinud korduvalt ka Xxx keskmises

trepikojas (s.o trepikoda, kus asus ka V Popovi korter): 14.02.2020 kell 12.11-12.20,

02.03.2020 kell 12.59-13.12, 09.03.2020 kell 17.56-18.00, 10.03.2020 kell 11.45-11.50 ja

20.14-20.21, 11.03.2020 kell 11.08-11.12, 12.03.2020 kell 16.14-16.17, 14.03.2020 kell

15.51-15.59 (käis korduvalt fonoluku juures, kuid trepikotta ei pääsenud) ning 15.03.2020

kell 15.58-16.04 (XI kd, lk 182-183, 193, 197; XIII kd, lk 1-2, 7, 8, 17, 29-30, 33).

Telefonikõnede ning lühiajaliste käikude põhjal Xxx kortermajja võib kohtu hinnangul

järeldada, et D. Kovaltšuk sai V. Popovilt kanepit vähemalt kuni 2020. aasta aprillini. D.

Kovaltšuki ütluste kohaselt oli V. Popovilt saadud kanep pakendatud kilekotikesse. V.

Popovilt sai kanepiõisikuid. Korraga sai 1 või 2 grammi, kui keegi veel tahtis, siis võttis

neile ja endale. V. Popovilt sai kanepit hinnaga 15 eurot gramm. Kui andis 20 eurot, siis

sai natuke rohkem kui grammi (XVII kd, lk 105-106).

33. Kuigi kohtuistungil avaldatud kohtueelse menetluse käigus antud ütlustes väitis D.

Kovaltšuk, et omandas V. Popovilt kokku 375 grammi, ning kohtus väitis, et kokku 100

grammi, ei ole põhjust pidada D. Kovaltšuki kohtus antud ütlusi ebausaldusväärseks. D.

Kovaltšuk põhjendas, et esimesel ülekuulamisel esitati talle süüdistus 150 grammi osas ja

ta nõustus sellega, kuid kui detsembris 2020 süüdistati teda 375 grammi käitlemises, siis

sellega ta enam ei nõustunud (XVII kd, lk 105). Samuti ei ole prokurör kohtumenetluse

käigus viidanud, et D. Kovaltšuki ütlused V. Popovilt kanepi saamise sageduse ja igal

korral saadud koguste osas erineksid kohtueelses menetluses antud ütlustest. Sellest saab

järeldada, et selles osas on D. Kovaltšuki ütlused jäänud samaks. Seetõttu ei oleks kuidagi

loogiline, et ostes kanepit 1-2 korda kuus (kohus möönab siinkohal, et arvestades

telefonikõnede ning kasvõi 2020. aasta märtsis Xxx V. Popovi elukohas käimiste sagedust

võis kanepi ostmist toimuda siiski sagedamini kui 1-2 korda kuus), kokku 10-20 korral ja

igal korral 1-2 grammi ning lisaks teiste isikute poolt soovitud kogus, oleks D. Kovaltšuki

poolt kogu omandatud kogus saanud olla sedavõrd suur kui süüdistuses nimetatud. Ka V.

Popovi ütluste kohaselt ei ole ta D. Kovaltšukile nii palju kanepit nagu süüdistuses

nimetatud – 375 grammi – andnud. V. Popovi sõnul andis ta D. Kovaltšukile nii palju

nagu D. Kovaltšuk ütlustes väitis (XVII kd, lk 107-108). Seega on D. Kovaltšuki kohtus

antud ütlused kooskõlas ka V. Popovi ütlustega, kes samuti kinnitas, et müüs D.

Kovaltšukile kokku 100 grammi kanepit. Kuivõrd D. Kovaltšuki sõnul käis ta 2019. aastal

ja 2020. aasta esimeses pooles V. Popovilt kanepit saamas kokku 10-20 korral ning

tavaliselt võttis 1-2 grammi ning kui keegi veel tahtis, siis ka neile, tuleneb D. Kovaltšuki

ütlustest, et kogu V. Popovilt saadud kanepi kogus võis tõepoolest olla 100 grammi.

Kohtu hinnangul on seega D. Kovaltšuki ja V. Popovi ütlustega tõendamist leidnud, et V.

Popov müüs D. Kovaltšukile 2019. aastast kuni 2020. aasta aprillini mitte rohkem kui 100

grammi kanepit.

34. Süüdistuse kohaselt müüs V. Popov perioodil 2019. a kuni 31. mai 2020 D. Š. 1–4

grammi kaupa, kokku vähemalt 40–50 grammi, viimati 31. mail 2020 1,23 grammi

kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 22%. Tunnistaja D. Š.

tunnistab, et ta on saanud V. Popovi käest narkootilist ainet kanepit. Isiku sõnul käis ta

umbes aasta jooksul 1-3 korda nädalas V. Popovi käest kanepit saamas. Kogus oli iga

kord erinev – võis võtta 1, 2 või 3-4 grammi. Kanep oli pakendatud läbipaistvatesse

pakenditesse, väiksesse mingrip kotti. Kanepi hinnaks oli 15 eurot gramm. Kanepit sai V.

Popovi korterist Xxx tänavalt või siis Xxx asuvast suvilast (XVII kd, lk 11-13).

13.02.2020. a jälitustoimingu protokoll tõendab samuti, et D. Š. on käinud 13.02.2020 kell

18.13-18.20 ja kell 20.01-20.04, 14.02.2020 kell 17.09-17.11, 17.02.2020 kell 20.33-

20.36, 02.03.2020 kell 16.12-16.15, 13.03.2020 kell 19.29-19.33, 14.03.2020 kell 13.43-

13.46 ning kell 18.29-18.31 (trepikojas sees ei käinud) ning 15.03.2020 kell 17.23-17.28

Xxx kortermaja keskmises trepikojas (s.o trepikoda, kus asus ka V. Popovi korter) (XI kd,

lk 183, 190, 194; XIII kd, lk 26, 29, 30, 34-35). D. Š. ütluste kohaselt käis ta kanepi järel

tavaliselt koos oma mehe A. Š. Tavaliselt sõitsid mööda ja vaatasid, kui V. Popov kodus

oli, siis läksid sisse ja küsisid kanepit. Helistamist oli harva, kuid kui helistasid, siis

küsisid, kuidas lood on. Saadud kanepi kvaliteet oli D. Š. hinnangul normaalne ning

tarvitas seda suitsetades. Tavapärane ühekordne tarvitamiskogus oli 1 gramm või vähem.

Viimast korda sai V. Popovilt kanepit 2020. aasta maikuus. Päeval tegi kodus õuetöid ja

grillis, õhtul otsustati sõita Valeri poole. V. Popovi pool aeti juttu ja ostis kanepit 20 eurot

eest. Koju sõites pidas politsei nad raudtee ülesõidul kinni. Politsei võitis ütlused, võttis

ära kanepi ning seejärel lasti koju (XVII kd, lk 11-13).

35. 31.05.2020. a isiku läbivaatuse protokoll tõendab, et D. Š. on avastatud ja ära võetud

paremast välimisest jopetaskust kilekott, milles rohelist värvi taimne tükk (pakend nr 1D.)

(XVI kd, lk 132-133). 17.06.2020 ekspertiisiaktist nr 20E-AN0654 selgub, et ekspertiisiks

esitatud kilepakendis olevad rohelised taimeosad massiga 1,23 g pakendist nr 1D. on

kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 22% (II kd, lk 195-200).

36. D. Š. sõnul oli politsei poolt temalt läbivaatuse käigus ära võetud taimetükk pärit V.

Popovilt. Kokku võis V. Popovilt saada 40 grammi kanepit, see arvestati välja

ülekuulamise käigus, kuid ise ei ole kokku lugenud. Tunnistaja D. Š. sõnul oli see kogus

ülekuulamise protokollis kirjas ning tunnistaja arvates võis see olla välja arvestatud selle

järgi, kui ta vastas, kui pika aja jooksul ja kui palju ta igakordselt V. Popovilt kanepit sai.

Sel perioodil sai kanepit lisaks V. Popovile ka mustlastelt ning oli ka sel päeval, kui ta

kinni peeti, kanepit tarvitanud. V. Popovil oli ka perioode, kus tal kuu või kaks ei olnud

kanepit, siis käis ostmas mustlaste juures (XVII kd, lk 11-13). V. Popovi ütluste kohaselt

võis ta anda D. Š.le 2019.-2020. aastal 40-50 grammi kanepit, kuid arvestust ei pidanud ja

andis korraga väikestes kogustes (XVII kd, lk 107). Seega sai D. Š. väitel ta V. Popovilt

kanepit umbes aastase perioodi vältel 1-4 korda nädalas ning korraga 1-4 grammi kanepit

ning oli ka perioode, kus V. Popovil kuu või kaks kuud kanepit ei olnud. Aastas on

keskmiselt 52 nädalat ning kui selle aja jooksul oli vähemalt kaks 1-2 kuu pikkust

perioodi, kus V. Popovilt kanepit ei saanud, järeldub D. Š. ütlustest, et ta võis kanepit

saada umbes 40 nädalal. Saades igal nädalal vähemalt ühel korral ühe grammi kanepit,

järeldub, et kokku sai D. Š. vähemalt 40 grammi kanepit. Kohtu hinnangul on nii

tunnistaja D. Š. kui ka V. Popovi ütlustega seega tõendatud, et V. Popov müüs 2019.

aastast kuni 2020. aasta maikuuni D. Š.le kokku vähemalt 40 grammi kanepit, viimati 31.

mail 2020 1,23 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on

22%.

37. Süüdistuse järgi müüs V. Popov perioodil 2019 november kuni 2020 mai M. P. vähemalt

14 korral 0,5 -1 grammi kaupa, s.o kokku 13 grammi kanepit. Tunnistaja M. P. sõnade

kohaselt on ta saanud V. Popovi käest narkootilist ainet kanepit aastatel 2019-2020.

Tarvitas kanepit suitsetades. Käis V. Popovilt kanepit omandamas mõne korra kuus,

korraga võttis pool kuni 1 grammi, sest ei suitseta palju. Korraga tarvitas pool kuni ühe

grammi kanepit. Kanepit sai V. Popovilt nii Xxx tänavalt kui ka Xxxt. Tavaliselt sõitis

mööda ja vaatas, kas V. Popovi auto on või mitte (XVII kd, lk 107). M. P. käimist Xxx

keskmises trepikojas (s.o trepikojas, kus asus ka V. Popovi korter) kinnitab ka 13.02.2020.

a jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt on M. P. käinud seal 14.03.2020 kell 13.33-

13.35, 15.03.2020 kell 15.35-15.37 (XIII kd, lk 28, 32). M. P. ütluste kohaselt oli kanepi

hinnaks 15 eurot gramm. V. Popovilt sai kanepit ka A. P., kellega koos on käinud Xxx V.

Popovi käest kanepit ostmas. Kanep oli pakendatud kilekotti (XVII kd, lk 22). V. Popovi

sõnul võis ta anda M. P.le perioodil 2019 november-2020 mai 13 grammi kanepit (XVII

kd, lk 107). M. P. ütlustega on seega leidnud kinnitust süüdistuses esitatu, et M. P. käis V.

Popovilt ostmas kanepit 2019. aasta novembrist 2020. aasta maini, s.o 7 kuu vältel.

Kuivõrd isiku sõnul käis ta V. Popovilt kanepit ostmas mõne korra kuus, see tähendab

rohkem kui üks kord ehk vähemalt kaks korda kuus, on tõendatud, et isik käis kanepit

ostmas vähemalt 14 korral. M. P. ütlused tõendavad ka, et korraga ostis ta 0,5-1 grammi.

Seega on kohtu hinnangul nii M. P. kui ka V. Popovi ütlustega tõendatud, et V. Popov

müüs M. P.le kokku 13 grammi kanepit.

38. Süüdistuse kohaselt müüs V. Popov perioodil 2020 jaanuar kuni 31.05.2020 A. Š.

igakuiselt 2–4 korral 1 grammi, kokku vähemalt 10 grammi kanepit. Tunnistaja A. Š.

ütluste kohaselt on ta tarvitanud narkootilistest ainetest kanepit ning on saanud seda

muuhulgas V. Popovilt. V. Popovilt sai kanepit tol päeval, kui tema ja tema naine 2020.

aastal kinni peeti ning ka enne seda. Kinnipidamisel leiti 1 gramm kanepit. Kanepi hind

oli 15-20 eurot, maksis sularahas. 20 euro eest sai natuke üle grammi kanepit. Kanep oli

läbipaistva kilekoti sisse keeratud. Kanepi üleandmine toimus Xxx Xxx tänaval. Tavaliselt

sõitis tema poole kohale, mõnikord küsis ka enne telefoni teel, kas V. Popov on kodus

(XVII kd, lk 13-15). V. Popovi ja A. Š. omavahelist suhtlust kinnitab ka 02.05.2020. a

jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt on V. Popovi ja A. Š. vahel toimunud

telefonikõned muuhulgas 20.01.2020, 04.03.2020, 08.03.2020, 27.03.2020, 28.03.2020,

02.04.2020, 03.04.2020, 09.04.2020, 11.04.2020 (XII kd, lk 17, 74, 75, 90-91, 107, 112-

113, 115-116, 128-129). 13.02.2020. a jälitustoimingu protokollist selgub, et Xxx

kortermajas käis 09.03.2020 kell 19.03-19.07 sama kaubikuga, millega eelnevalt käis seal

D. Š., üks tundmatu meesterahvas (XI kd, lk 198). Tuginedes A. Š. ütlustele, milles ta on

kinnitanud, et sõitis V. Popovi juurde Volkswagen Multivani või Transporteriga saab

järeldada, et selleks tundmatuks meesterahvaks oli A. Š.. Tunnistaja ütluste kohaselt pidas

politsei ta 2020. aastal kinni kanepi omamise tõttu. Tema ja tema naine viidi jaoskonda ja

autost leiti pärast kanep, samal päeval toimus ka ülekuulamine. Ise oli viimati tarvitanud

kanepit paar nädalat enne kinnipidamist, D. samuti, sest neil on harjumus koos tarvitada.

Sel päeval kanepit tarvitanud ei olnud. Isiku sõnul sai ta V. Popovilt kanepit paar korda

kuus aasta algusest kuni kinnipidamiseni, s.o viie kuu jooksul. Ühe korraga võttis 1-2

grammi kanepit. Koos naisega suitsetas tavaliselt grammi kanepit korraga ning kui käisid

ostsid ühe grammi, siis tegid selle kohe ära ka (XVII kd, lk 13-15). Süüdistatav V. Popov

kinnitas ütlustes, et andis A. Š. perioodil 2020 jaanuar kuni 31.05.2020 igakuiselt 2-4

korda 1 grammi ning kokku 10 grammi kanepit (XVII kd, lk 107).

a.

Š. ja tema naise D. Š. ütlustes esineb vastuolu selles osas, et A. Š. sõnul ei

olnud D. Š. kinnipidamise päeval kanepit tarvitanud, kuid D. Š. sõnul oli ta

samal päeval suitsetanud mustlastelt saadud kanepit. Kohtu hinnangul ei

muuda aga see asjaolu kummagi ütlusi ebausaldusväärseks. Esiteks ei ole

tegemist kriminaalasjas tõendamise seisukohast olulise asjaoluga. Teiseks võis

D. Š. mäletada valesti, kas ta oli sel päeval kanepit tarvitanud või mitte ning

kolmandaks võis D. Š. tarvitada kanepit siiski A. Š. teadmata, kuigi viimasele

teadaolevalt tarvitasid nad naisega kanepit alati koos.

39. Seega on V. Popov tunnistanud perioodil 2020 jaanuar kuni 31.05.2020 kokku 10 grammi

kanepi müümist A. Š.. Ka A. Š. on ütlustes tunnistanud, et sai nende viie kuu jooksul paar

korda kuus ning igal korral 1-2 grammi kanepit. Seetõttu on leidnud tõendamist, et A. Š.

sai V. Popovilt perioodil 2020 jaanuar kuni 31.05.2020 kokku vähemalt 10 grammi

kanepit.

40. Kokkuvõtvalt saab öelda, et V. Popov omandas ja hoidis Xxx kanepiõisikuid massiga

19,35 grammi, mille THC sisaldus oli 19% ning Xxx asuvas ehitusjärgus hoones

299,4 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 16%. Narkootilisi aineid andis V.

Popov edasi järgnevalt: A. B. vähemalt 24 grammi kanepit, A. P.le vähemalt 125

grammi kanepit, A. Z.ile 100 grammi kanepit, T. M.le 10 grammi kanepit, V. R. 24

grammi kanepit, D. Kovaltšukile 100 grammi kanepit, D. Š.le vähemalt 40 grammi

kanepit (sh 31. mail 2020 1,23 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli

(THC) sisaldus on 22%), M. P.le 13 grammi kanepit, A. Š. vähemalt 10 grammi

kanepit.

41. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1

ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed

ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete

rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

42. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja1. Kahtlemata kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete nimekirja kanep, mis leiti V. Popovi elukohast ning mille puhul on ekspertiisiga

tuvastatud, et kanepiõisikute massiks oli 19,35 g ja THC sisaldus neis oli 19% ning Xxx

asuvast ehitusjärgus hoonest leitud 299,4 g kanepiõisikuid THC sisaldusega 16 %. Samas

on selge ka V. Popovi poolt müüdud kanepi puhul, et tegemist oli narkootilise ainega.

Kõigi eelnimetatud tunnistajate puhul, kes kinnitasid, et on ostnud V. Popovilt kanepit,

nähtub nende antud ütlustest üheselt, et nad liigitasid selle narkootilise aine alla ja ostsid

ning tarvitasid kanepit just selle narkootilise toime tõttu. Seetõttu on ilmne, et ka

tunnistajatele müüdud kanepi puhul oli tegemist üle 0,3% THC sisaldusega kanepiga, mis

kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

1 Kuni 31.12.2022, sh ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud 18.05.2005. a määruse nr

73 alusel, kuulusid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja üle 0,2% THC

sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid,

tinktuurid jne). Kuna käesolevalt kehtiva redaktsiooni alusel on lubatud suurema THC

sisaldusega kanepi käitlemine, saab seda käsitleda isiku olukorda leevendava sättena

KarS § 5 lg 2 tähenduses. KarS § 5 lg 2 alusel on kohtu hinnangul kohaldatav otsuse

tegemise ajal kehtiv nimetatud määruse redaktsioon, mille alusel kuuluvad vastavasse

nimekirja üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid.

43. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et

vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht,

missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele

keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse.

Seejärel tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest

piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr

3-1-1-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13; 1. detsembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja

3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.)

44. Riigikohus on 13.11.2019. a otsuses nr 1-17-8179 punktis 13 selgitanud, et nõuet, mille

järgi peab narkojoobe tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta, mitte

segatud aine koguse, ei ole Riigikohus siiski käsitanud absoluutsena. Nimelt on

kriminaalkolleegium leidnud ka seda, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine

tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine

kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest

piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 13 ja 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-

09, p 8.5). Viidatud kohtuasjades oli tegemist olukorraga, kus narkootilist ainet kätte ei

saadud. Riigikohus aktsepteeris, et põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe

tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka

vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Sellist seisukohta saab põhjendada arusaamaga, et

kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole ka KarS

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite

olemasoluga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-

1-95-16, p 23).

45. Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud vastusest teabenõudele, kus on märgitud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele

inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on marihuaana (kanepilehed) puhul

keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet kümnele inimesele, märgitud 7,5

grammi (I kd, lk 139-140). Selge on, et juba 19,35 g 19%-lise THC sisaldusega

kanepiõisikute ning 299,4 g 16%-lise THC sisaldusega kanepiõisikute omandamise ja

hoidmise puhul on täidetud KarS § 184 objektiivse koosseisu üks eeldustest ehk

narkootilise aine suures koguses käitlemine. Lisaks tuleb arvesse võtta ka V. Popovi poolt

müüdud kanepit, mis oli kõigi tunnistajate ütluste kohaselt narkootiline aine. Tunnistajate

ütlustest selgub ka, et ühekordseks tarvitamiskoguseks oli V. Popovilt saadud kanepi

puhul gramm või alla selle. Seega on ilmselge, et V. Popovi poolt omandatud, hoitud ja

edasi antud kanepi kogus ületab kordades NPALS § 31 lg-s 3 sätestatud suure koguse piiri.

Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et V. Popov ebaseaduslikult omandas ja hoidis

suures koguses narkootilist ainet kanepiõisikuid massiga 318,75 grammi ning müüs

ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit edasi A. B. vähemalt 24 grammi, A. P.le

vähemalt 125 grammi, A. Z.ile 100 grammi, T. M.le 10 grammi, V. R. 24 grammi, D.

Kovaltšukile 100 grammi, D. Š.le vähemalt 40 grammi, M. P.le 13 grammi ja A. Š.

vähemalt 10 grammi.

46. Süüdistuses on V. Popovile ette heidetud kuriteo toimepanemist isikute grupis ja

korduvalt ning suure varalise kasu saamise eesmärgil.

47. J. Hundi kohtus antud ütluste kohaselt soovis ta kanepit kasvatada meditsiinilisel

eesmärgil ning kuna teadis, et Popovil on politseis tutvusi, siis palus temalt, et saaks teha

kanepile ekspertiisi. Ekspertiis oli vajalik, et saada ametlik litsents kanepist õli

tegemiseks. Esialgu andis V. Popovile ekspertiisi tegemiseks umbes 100 grammi kanepit.

Mõne aja pärast küsides ütles V. Popov, et justkui pole midagi, kuid küsis, kas J. Hunt

saab veel anda. Pärast 4-5 korda sai teada, et V. Popovil on tuttavad, kes võivad suitsetada

ja selgitada, et see ei ole narkootiline kanep, vaid meditsiiniline. Kokku andis V. Popovile

umbes need 500 grammi kanepit, mis ta kasvatas, kuid viimase andis V. Popov tagasi,

öeldes, et see ei sobi. Kokkulepet V. Popoviga, et V. Popov hakkaks kanepit müüma, ei

olnud. Alguses kaks korda andis V. Popovile kanepit tasuta ja hiljem juba 6 eurot grammi

eest ning ütles, et ilma ekspertiisita ei anna enam üldse. J. Hundi kohtus ristküsitlemise

käigus selgub aga kaitsja esitatud küsimusest, et väiteid kanepi meditsiinilisel eesmärgil

kasvatamisest ei ole J. Hunt kohtueelses menetluses esitanud. J. Hundi sõnul rääkis ta

sellest väidetavalt menetlejale, kuid see vastas, et mis sa sellest mulle räägid (XVII kd, lk

109-112).

48. Süüdistatav V. Popovi sõnul võttis ta viimased kaks aastat J. Hundilt kanepit. J. Hunt oli

väitnud, et see on meditsiiniline ja ta teeb kõik ametlikult. J. Hunt oli V. Popovile

selgitanud, et Eestis on palju selliseid poode ja võib teha ametlikult. Kui osteti seemneid

ja need läbisid tolli, siis leidis, et ilmselt võibki. J. Hundilt võttis kanepit alates 2017. aasta

lõpust. V. Popovi sõnul võib aga sellest ajast 8 kuud maha võtta, sest J. Hundil ei olnud

alati kanepit. Kui õnnestus tema käest kanepit saada, siis võttis tema käest 100 g, võib-olla

6 korda pooleteise aasta jooksul. Viimase koguse kanepit sai J. Hundilt aprillis 2020, aga

V. Popov seda vastu ei võtnud, sest talle ei meeldinud. V. Popovi sõnul sai ta J. Hundilt

kanepit 5-6 korda, võib-olla 500-600 grammi kokku kahe aasta jooksul. Narkootikume

suure varalise kasu saamise eesmärgil ei käidelnud. V. Popovi sõnul pidi ta J. Hundile

maksma 6,50 eurot grammi eest ning ülejäänu võttis endale. Kanepit müüs hinnaga 15

eurot gramm, kui võeti 5 grammi siis 12,50 gramm. Idee hakata kanepit edasi müüma tuli

V. Popovil endal. Kanepit, mida edasi müüs, hoidis kodus. Seda ei olnud palju, oli purgiga

köögis kapis (XVII kd, lk 106-109).

49. J. Hundi ja V. Popovi ütlused on kooskõlalised osas, et tegemist oli nende arvates

meditsiinilise kanepiga, sooviti tegutseda ametlikult ning kokkulepet, et V. Popov hakkab

kanepit edasi müüma, ei olnud, vaid V. Popov tuli ise selle mõtte peale. Siiski on kohtu

hinnangul mõlema süüdistatava ütlused selles osas ebausaldusväärsed ning eluliselt

mitteusutavad. Esiteks tuleb mõlema süüdistatava ristküsitlusest välja, et versioonist, et

tegemist oli meditsiinilise kanepiga, rääkisid nii J. Hunt kui ka V. Popov esimest korda

alles kohtus antud ütlustes. On ebausutav, et kohtueelses menetluses, kus ülekuulamiste

juures viibis ka kaitsja, oleks jäänud selline detail kirja panemata. Kohtu hinnangul on

väited meditsiinilisest kanepist ning teadmisest, et kõike tehakse ametlikult eluliselt

ebausutavad. Teiseks on kanepi meditsiinilisel eesmärgil käitlemine ning narkootiliste

ainete meditsiinilisel eesmärgil tootmine rangelt õigusaktidega reguleeritud. Isik, kellel on

tõesti soov ja tahe millegi sellisega tegelema hakata, mõistab kahtlemata ka vajadust end

vastavat teemat reguleerivate õigusaktidega kurssi viia, et vältida vastutust

narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, sest on üldteada, et kanepi käitlemine on

Eestis keelatud.

50. Kolmandaks on eluliselt ebausutav, et J. Hunt oleks V. Popovile andnud kanepit, et V.

Popov laseks teostada sellele ekspertiisi. V. Popov ei ole ütlustes kordagi mingile J. Hundi

poolt palutud ekspertiisile viidanud. Samuti on arusaamatu, miks oleks pidanud andma J.

Hunt ekspertiisi tegemiseks V. Popovile nii suure koguse kanepit nagu seda on 100

grammi. Liiatigi on mõistetamatu, miks oleks pidanud J. Hunt jätkama 100 grammi kaupa

V. Popovile kanepi andmist, saamata ühtki ekspertiisi vastust. Veelgi eluliselt

ebausutavamaks muudab J. Hundi esitatud versiooni see, et kahel esimesel korral ta V.

Popovile antud kanepi eest raha ei saanud, kuid edasi küsis ta antud kanepi eest 6 eurot

grammi eest. Miks oleks pidanud V. Popov maksma kanepi eest, millele laseb teha J.

Hundi soovil ekspertiisi, jääbki arusaamatuks.

51. Kohtu hinnangul on tõendatud, et V. Popov ja J. Hunt tegutsesid kanepi käitlemisel ühiselt

ja kooskõlastatult. Polegi ju V. Popov ega J. Hunt eitanud, et J. Hunt andis V. Popovile

100 grammi kaupa kanepit. Vastupidi, nii V. Popovi kui ka J. Hundi ütlustest järeldub, et

J. Hunt andis korduvalt V. Popovile 100 grammi kaupa kanepit, mille oli ise kasvatanud.

Lisaks on tõendatud, et J. Hunt kasvatas Xxx tänaval asuvas garaažis kanepitaimi (vt

kohtuotsuse peatükk IV). Nagu eelpool selgitatud, leiti Xxx asuvast ehitusjärgus hoonest

ka kilekotti pakendatud plastämbritest 299,4 grammi kanepiõisikuid. Kuigi plastämbritelt

ja kilekotilt leiti vaid V. Popovi DNA-d ning süüdistuses ei ole otsesõnu J. Hundile sellelt

aadressilt leitud 299,4 grammi kanepiõisikute valdamist ega hoidmist ette heidetud, ei ole

kohtu hinnangul välistatud, et tegemist oli samuti J. Hundi poolt kasvatatud ning V.

Popovile kui diilerile müümiseks edasiantud kanepiõisikutega. Asjaolu, et J. Hundi

kinnistult leiti kanepiõisikud, pakenditelt, millesse kanep oli pandud, leiti V. Popovi

DNA-d ning J. Hunt kasvatas kõrvaloleval kinnistul Xxx samuti kanepitaimi, kinnitab

veendumust, et J. Hunt ja V. Popov tegutsesid kanepi käitlemisel ühiselt ja

kooskõlastatult.

52. Kuigi nii J. Hunt kui ka V. Popov on kinnitanud, et kokkulepe, et V. Popov hakkab

kanepit edasi müüma, puudus ning idee kanepit edasi müüa tuli V. Popovil endal, ei

tähenda see, nagu J. Hunt ja V. Popov ei oleks tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, sh 16.06.2010. a otsuses 3-1-1-23-10 p-s 11.2, et

kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses

sõltuvuses – st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega.

Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest.

Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See

kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada

ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus.

53. Seega isegi juhul, kui J. Hunt ja V. Popov ei olnud kohe alguses kokku leppinud, kuidas

hakatakse J. Hundi poolt kasvatatud kanepit turustama, ei välista see teo toimepanemist

grupis. Kui ka idee hakata ise kanepit edasi müüma, tekkis V. Popovil, on J. Hundi

tegutsemisest näha, et isik seda aktsepteeris ning vaikimisi oli selline kokkulepe

saavutatud. J. Hunt jätkas V. Popovile kanepi andmist, sai selle eest V. Popovilt raha ning

nagu näha ka J. Hundi ütlustest, oli ta teadlik, et V. Popovil on tuttavad, kes seda

suitsetavad, st oli teadlik, et V. Popov müüs saadud kanepi edasi. Kohtu hinnangul on

seega tõendatud, et V. Popov on toime pannud KarS § 184 lg 2 p-s 1 sätestatud

kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis.

54. Küll aga ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et V. Popov oleks narkootilist ainet käidelnud

korduvalt. Kuigi V. Popov omandas ja andis narkootikume edasi mitmetel kordadel

(tegeles n-ö narkodiilerlusega), ei tähenda see automaatselt seda, et karistusõiguslikus

mõttes olnuks tegusid mitu. Kohtu hinnangul tuleb V. Popovi faktiliselt korduvat

narkootiliste ainete omandamist ja soetatud ainete edasiandmist vaadelda ühtse tahtlusega

toime pandud ühe jätkuva süüteona. Praegu toimusid erinevad n-ö osateod küllaltki

regulaarselt. V. Popovil oli ühtne tahtlus: tema tegutsemine 2017. aastast kuni

kinnipidamiseni 2020. aasta kevadel oli läbimõeldud ja järjepidev. Sellele viitab ka

jälitustoimingu protokoll, milles pealtkuulatud kõnes on V. Popov viidanud, et on oma

suvilas tavaliselt kella 17-st 18-ni (vt nt XII kd, lk 107, 145-146) ning asjaolu, et ka

kanepi ostjad näisid telefonivestlustes V. Popoviga kohtumisi kokku leppides seda teadvat

(näiteks XII kd, lk 151 – helistatakse kell 18.16 ning küsitakse: „Aa ma jäin sinu juurde

vast hiljaks juba, jah?“, V. Popov vastab: „Uu, ma võtan juba ammu kodus riidest lahti.“).

Samuti viitab järjepidevusele asjaolu, et eelkäsitletud tunnistajatest mitmed ostsid V.

Popovilt kanepit mitme aasta vältel regulaarselt. Objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi on V.

Popovi tegu vaadeldav narkodiilerlusena ehk süstemaatilise narkootiliste ainete

ebaseadusliku käitlemisena. Iga narkootilise aine omandamise episood on vaadeldav juba

lõpule viidud süüteo jätkuna. Kõikide narkootilise aine omandamise episoodide vahel

püsis tahtlus omandada ka järgmisel korral narkootikume tuttavast allikast ehk J. Hundilt

ja varasemaga sarnasel viisil. Selline tegevus moodustab terviku, mis oli kaetud

süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega on V. Popovi käitumises tuvastatavad kõik jätkuvat

süütegu iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning korduvust jaatada

võimalik ei ole. V. Popov pani karistusõiguslikus mõttes toime ühe suuremahulise

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise teo.

55. V. Popovi süüdistatakse teo toimepanemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtu

hinnangul see tõendatud ei ole. Suur varaline kasu on normatiivne koosseisutunnus, mida

sisustatakse § 121 p 2 kaudu, st süüditunnistamise eeldusena tuleb tuvastada, et narkootilist

või psühhotroopset ainet käideldes taotleti varalist kasu 40 000 eurot ületavas summas.

Riigikohtu 08.06.2011. a otsuses nr 3-1-1-38-11 p-s 30 on leitud, et suure varalise kasu

saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab

toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise

suhtes. Kuivõrd tegemist on mittekongruentse süüteokoosseisu tunnusega, millele

koosseisu objektiivsete tunnuste hulgas vaste puudub, ei ole tähtis, kui suure varalise kasu

süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu

realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Eelnevast tuleneb, et KarS § 184 lg 21 p

1 puhul ei esine vältimatut vajadust tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu

saamisele suunatud tegevust nagu ei ole nõutav seegi, et süüdlane teo toimepanemisest

suurt varalist kasu sai.

56. V. Popovile esitatud süüdistuses on prokuratuur toetunud sellele, et V. Popov müüs

kanepit alates 2013. aastast ning aastatel 2013-2016 kokku 26242,92 grammi ning aastatel

2017-2019 15507,18 grammi, mille müügist sai V. Popov 247816,66 eurot. Sellises

koguses kanepi müümine ega kanepi müügist sellise summa teenimine ei ole käesolevas

asjas aga mingilgi viisil tõendatud. Tõsi, nagu eelpool viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-

38-11 on leitud, ei omagi tähtsust, kui suure varalise kasu V. Popov tegelikult sai, vaid kui

suurt kasu ta taotles. Siiski saab objektiivseid asjaolusid arvesse võttes hinnata, kas V.

Popovil selline eesmärk olla võis või mitte (vt ka sama otsuse p 31.1).

57. Käesolevas asjas on V. Popov ütlustes eitanud suure varalise kasu saamise eesmärki

(XVII kd, lk 107). Samuti näitavad objektiivsed asjaolud, et V. Popovil ei saanud

arvestades müüdud koguseid ning asjaolu, et müüdud kogus, mis antud asjas tuvastamist

on leidnud on 446 grammi ning seda alates 2017. aastast, siis ei ole teenitud kasu olnud

suur. Nimelt müüs V. Popov enda ütluste kohaselt kanepit hinnaga 15 eurot gramm ning

alates 5 grammisest kogusest 12,5 eurot gramm. Samas J. Hundilt kanepit ostes maksis ta

J. Hundile selle eest 6,5 eurot gramm (XVII kd, lk 108-109). Kuigi J. Hundi ütluste

kohaselt ta kahel esimesel korral, kui V. Popovile kanepit andis, selle eest raha ei võtnud,

kuid järgnevatel kordadel küsis kanepi eest 6 eurot grammi kohta, on siinkohal

usaldusväärsemad V. Popovi ütlused. Nagu eelpool selgitatud, ei ole J. Hundi ütlused selle

kohta, et andis kanepit V. Popovile ekspertiisi viimiseks usaldusväärsed ega eluliselt

usutavad. Sel põhjusel ei ole usutav ka asjaolu, et J. Hunt oleks kahel esimesel korral

andnud kanepit V. Popovile tasuta, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud tugineda ka

J. Hundile makstud kanepi hinna osas V. Popovi ütlustele.

58. Kuigi üks kohtus ülekuulatud tunnistaja on nimetanud kanepi hinnaks, mis ta V. Popovile

maksis ka 20 eurot grammi eest, tuleb kohtu hinnangul lähtuda selles osas süüdistusaktist

(KrMS § 268 lg 1), mille kohaselt müüs V. Popov kanepit hinnaga kuni 15 eurot gramm.

Ka ülejäänud tunnistajad ning V. Popov ise on kinnitanud, et müüs kanepit hinnaga 15

eurot gramm (alates 5 grammist V. Popovi sõnul isegi vaid 12,5 eurot gramm). Seega on

kokkuvõttes V. Popovi müüdud kanepi hinnaks maksimaalselt 446x15=6690 eurot ning

saadud kasu (kui maha arvata J. Hundile kanepi eest tasutu) 6690-(446x6,5)=3791 eurot.

Järeldusele, et isiku eesmärk ei olnud suure varalise kasu teenimine, viitab ka asjaolu, et

vaid ühe tunnistaja ütluste kohaselt oli kanepi hinnaks 20 eurot grammi kohta. Seega ei

müünud V. Popov kanepit võimalikult kõrge hinnaga, et teenida võimalikult suurt kasu.

59. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et V. Popov oleks teadnud, kas ja kui palju J.

Hunt kanepit kasvatab. Näiteks on V. Popov ütlustes selgitanud, et „Viimased 2 aastat

võtsin temalt kanepit /…/ Umbes 2 aastat, aga nendest 2 aastast võib 8 kuud kohe maha

võtta, sest tal ei olnud kunagi midagi. /…/ Jah, kui õnnestus tema käest saada, võtsin tema

käest 100 g /…/“. Samuti selgub V. Popovi ütlustest, et oli käinud paar korda Xxx asuvas

majas, aadressi Xxx õuel ning Xxx aadressil polnud üldse käinud. V. Popov ei teadnud

enda sõnul J. Hundi kanepikasvatustest midagi ja sinna oma nina ei toppinud. Lihtsalt

küsis J. Hundi käest kanepit ja kui J. Hunt ütles ei, siis nii oligi (XVII kd, lk 106-108). Ka

J. Hundi ütlustest ei selgu, et V. Popov oleks olnud teadlik, kui palju kanepit J. Hunt

kasvatab. Seega ei saanud V. Popovil olla teadmist, et saab alati, kui küsib, J. Hundilt

kanepit, veel vähem teadmist, et saab sellise koguse kanepit, mille müügist võiks teenida

suure varalise kasu. Kui ka võtta arvesse, et V. Popov oleks temalt leitud 318,75 grammi

kanepit edasi müünud hinnaga 15 eurot gramm, oleks võimalikuks saadud tuluks olnud

vaid 318,75x15=4781,25 eurot. Puuduvad igasugused tõendid ja viited sellele, et V.

Popovi eesmärgiks oleks olnud suure varalise kasu teenimine.

60. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul V. Popovi ütluste ega kuriteo toimepanemise asjaolude

pinnalt alust teha järeldust, et V. Popovi eesmärgiks oleks olnud suure varalise kasu

saamine.

61. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et V. Popov täitis oma tegevusega KarS § 184 lg

2 punktis 1 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise grupis ning seetõttu tuleb talle KarS § 184 lg 21 järgi

esitatud süüdistus selliselt ka ümberkvalifitseerida.

62. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil. On üldteada, et Eestis on narkootiliste ainete, sh kanepi käitlemine

keelatud. Kuigi V. Popov on viidanud meditsiinilisele eesmärgile, oli süüdistatav teadlik,

et temal selliseks tegevuseks vastav luba puudub. Seega teadis ta, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. V. Popov, kes on

juba pikemat aega narkootikume käidelnud teadis, et käitleb just suures koguses

narkootilist ainet või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. Samuti teadis V. Popov aine

kogust, sest mitme tunnistaja sõnul süüdistatav kaalus kanepit enne müümist. Omandades,

hoides ja müües kanepit eelpool märgitud koguses, sai ta aru, et tegemist on narkootilise

ainega suures koguses. Samuti saab teo keelatuse mõistmist V. Popovi poolt järeldada

tema tegevusest – isik oli kanepi ostjatele teada andnud, mis ajal saab teda tema suvilast

tavaliselt kätte, et kanepit osta ning telefoni teel ta kanepisoovijatega kanepist ei rääkinud,

vaid lepiti kokku kohtumine.

63. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

64. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus V. Popovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

II. Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 414 lg 2 p 2 järgi

65. Valeri Popovile heidetakse ette KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemist, s.o lõhkeaine suures koguses ebaseaduslikku soetamist ja valdamist. KarS

§ 414 koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad lõhkeaine a) valmistamises; b)

valdamises; c) soetamises; d) üleandmises; e) muus ebaseaduslikus käitlemises.

Lõhkeaine muud käitlemist tuleb sisustada lähtudes lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 2 lg-s

3 sätestatud lõhkematerjali käitlemise määratlusest, mille kohaselt tuleb selle all mõista

lisaks KarS § 414 lg-s 1 otsesõnu loetletud tegudele veel ka lõhkeaine vedu, hoidmist,

kasutamist, hävitamist ja pürotehnilise toote valmistamist.

66. Objektiivsesse koosseisu kuuluvate tegude määratlemisel tuleb lähtuda LMS vastavatest

lõhkeaine kohta käivatest definitsioonidest.

67. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal LMS tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav

toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO

soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe

lisade kohaselt esimesse ohuklassi.

68. LMS § 2 lg 2 kohaselt on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis

võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel

plahvatada õhuhapnikuta.

69. Lõhkeaine valmistamine, soetamine, üleandmine, turustamine ja muu käitlemine on

ebaseaduslik, kui selleks puudub vastav luba või kui loa tingimusi on rikutud, samuti

LMS-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sellisele tegevusele seatud nõuete

rikkumise korral. LMS § 12 lg 1 alusel võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda

vaid tegevusloa alusel. Nagu eelpool käsitletud, on LMS tähenduses lõhkematerjaliks ka

lõhkeaine. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et V. Popovil puudus luba

lõhkeainete käitlemiseks.

70. Prokuratuuri 10.08.2020. a läbiotsimise määrusega määrati teostada kordusläbiotsimine V.

Popovi kasutuses oleval kinnistul Xxx ja selles asuvates hoonetes, et leida ebaseaduslikult

käideldud lõhkeseadeldisi, lõhkeainet ja lahingumoona ning muid kriminaalasjas

tõenduslikku tähtsust omavaid esemeid (IV kd, lk 90-91).

71. Läbiotsimisprotokolli kohaselt on 10.08.2020 teostatud läbiotsimine aadressil Xxx.

Läbiotsimisel leiti ja võeti ära: kuuri alt 3 miinipilduja miini, mis sisaldavad lõhkeainet

(pakend nr 1KXxx); kuuri sisenedes vasakul riiulilt karp, milles miinipilduja miini

sütikute korpused, millel markeeringud kirillitsas MP82 (pakend nr 2KXxx); miinipilduja

miini sütiku vahedetonaator (pakend nr 3KXxx). Esemete identifitseerimist ja nimetamist

teostasid pommigrupi demineerijad. Pakendis nr 2KXxx ära võetud esemed pakendati,

pakend suleti ja varustati pakendi andmelehe kleebisega. Pakendid nr 1KXxx ja 3KXxx

anti läbiotsimise juures olnud Lõuna-Eesti Pommigrupile hoiule, et pakendada esemed

vastavalt nõuetele (IV kd, lk 92-99).

72. 30.09.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E-PL0021 selgub, et ekspertiisiks oli esitatud

läbiotsimisel 10.08.2020 Xxx kinnistult ning Valeri Popovi ütluste ja olustiku seostamisel

leitud ja ära võetud miinipildujamiinid ja nende osade taolised esemed.

Ekspertiisiobjektideks olid: kolm miinipildujamiini taolist eset (pakend nr 1KXxx),

miinipildujamiinide sütikute taolised esemed (pakend nr 2KXxx), miinipildujamiini sütiku

vahedetonaatori taoline ese (pakend nr 3KXxx), 31 miinipildujamiini taolist eset (pakend

nr 1Miin).

73. Eksperdiarvamuse kohaselt esitati ekspertiisiks: 3 sütikuta ja stabilisaatorita 82 mm

miinipildujamiini lõhkeainega metallkorpust, 16 detonaatorita ja mehhanismita

miinipildujamiini MP-82 tüüpi sütiku plastkorpust, miinipildujamiini sütiku

vahedetonaator, 31 tk O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini. Ekspertiisi tulemused olid

järgmised:



ekspertiisiks esitatud kolm sütikuta ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini

metallkorpust sisaldasid ca 400 g brisantlõhkeainet trotüüli igaüks;



miinipildujamiini sütiku vahedetonaator sisaldas ca 10 g brisantlõhkeainet (pentriiti

või heksogeeni);



31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini sisaldasid ca 400 g brisantlõhkeainet trotüüli

ja ca 10 g suitsuta püssirohtu igaüks. Nendest 27 miinipildujamiini sütikud sisaldasid

ca 12 g brisantlõhkeaineid igaüks;



16 detonaatorita ja mehhanismita miinipildujamiini MP-82 tüüpi sütiku plastkorpust

lõhkeaineid ei sisaldanud;



pakendis nr 3KXxx olnud vahedetonaator sobis pakendis nr 2KXxx esitatud

miinipildujamiini MP-82 tüüpi sütiku plastkorpusega ning need omakorda pakendis

nr 1KXxx esitatud 82 mm miinipildujamiini korpustega. Milliselt konkreetselt

korpuselt konkreetne sütikukorpus või vahedetonaator pärineb ehk, mille osa see on,

ei olnud võimalik tuvastada (V kd, lk 156-164).

74. Eksperdiarvamusest selgub veel, et komplektsed (sütikutega varustatud)

miinipildujamiinid on 82 mm miinipilduja laskemoon, mida kasutatakse sõjategevuses.

Esitatud kujul ei ole objektid miinipilduja laskemoonana kasutuskõlblikud, kuid sisaldasid

kasutuskõlblikke brisantlõhkeaineid, välja arvatud 16 sütiku plastkorpust. Ekspertiisiaktis

on leitud, et nii kolm sütikuta ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega

metallkorpust kui ka 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini ei olnud esitatud kujul

miinipilduja laskemoonana kõlblikud. Samas on ekspert märkinud, et nii kolme sütiku ja

stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega metallkorpust, miinipildujamiini

sütiku vahedetonaatorit kui ka 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini saab kasutada

lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. (V kd, lk 156-164).

75. Seega on ekspert jõudnud järeldusele, et mitmeid ekspertiisiks esitatud objekte saab

kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. KarS § 415 lg 1 näeb ette karistuse lõhkeseadeldise

või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, või lahingumoona või selle olulise osa

ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise,

üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.

76. Seega on oluline teha kindlaks, kas ekspertiisiaktis nimetatud objektid, mida eksperdi

hinnangul saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na, on ühtlasi ka lõhkeseadeldise

oluliseks osaks KarS § 415 tähenduses. Riigikohus on 06.04.2015. a otsuses nr 3-1-1-3-

15 p-s 22 selgitanud, et KarS § 415 alla ei saa subsumeerida lõhkeseadeldise mistahes osa

käitlemist – see osa peab olema oluline. Olulisuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eespool

kirjeldatud lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaalist. Kui lõhkeseadeldise osa kannab endas

seda kahjustuspotentsiaali piisaval määral, on tegu olulise osaga, vastupidisel juhul aga

mitte.

77. Kohtu hinnangul saab nii kolme sütiku ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini

lõhkeainega metallkorpust kui ka 31 O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiini pidada

lõhkeseadeldise olulisteks osadeks. Viimati mainitud Riigikohtu otsuse p-s 21 on

käsitletud põhjuseid, miks on lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslik käitlemine

(KarS § 415) võrreldes lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisega (KarS § 414) raskem

kuritegu. Ühe põhjusena on Riigikohus välja toonud, et lõhkeseadeldise kompaktsusest

tulenevalt on lõhkeseadeldise detoneerimisega kaasnevad potentsiaalsed kahjustused

ümbritsevale keskkonnale suuremad kui lõhkeaine detonatsioonil, sest lõhkeaine võib

paikneda suurel pinnal laialivalgunult (s.o mittekompaktselt) ega pruugi seetõttu tekitada

lõhkeseadeldisega võrreldava intensiivsusega lööklainet. Käesolevas asjas oli kolmes

sütiku ja stabilisaatorita 82 mm miinipildujamiini lõhkeainega metallkorpuses ning 31-s

O-832 tüüpi 82 mm miinipildujamiinis igaühes ca 400 g brisantlõhkeainet trotüüli ja igas

O-832 tüüpi miinipildujamiinis ca 10 g suitsuta püssirohtu ehk tegemist oli miinide

metallkorpustega, kus lõhkeaine ja püssirohi paiknes kompaktselt. Erialakirjanduse

kohaselt on brisantlõhkeaine kõrge plahvatusjõuga lõhkeaine, mida iseloomustab

detonatsioonikiirus üle 2000 m/s ja mis plahvatusel purustab keskkonda, paiskab selle

laiali ja suudab tekitada suuri kahjustusi. Seega sellises koguses ning kirjeldatud

omadustega lõhkeaine paiknemisel kompaktselt miini metallkorpuses oleks nende miinide

kasutamisel lõhkeseadeldise osana ümbritsevale keskkonnale potentsiaalselt kaasa toodud

suuri kahjustusi. Kuivõrd need lõhkeseadeldise osad (s.o miinid) kannavad endas

sedavõrd suurt kahjustuspotentsiaali, siis on tegemist lõhkeseadeldise oluliste osadega.

78. Prokurör on õigesti viidanud, et Riigikohus on 13. oktoobri 2022. a lahendis nr 1-21-4529

leidnud, et kuigi püssirohi on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse tähenduses ja

lõhkeaine sama paragrahvi teise lõike mõttes, tuleb püssirohi lugeda laskemoonaks (KarS

§ 418), mitte lõhkeaineks (KarS § 414). Kuna käesoleval juhul esineb alus KarS § 414

alusel esitatud süüdistuses kirjeldatud V. Popovi teo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 415

järgi, on ka 31-s O-832 tüüpi 82mm miinipildujamiinis sisaldunud püssirohi hõlmatud

lõhkeseadeldise olulise osaga KarS § 415 mõttes. Seetõttu puudub vajadus püssirohu

eraldi kvalifitseerimiseks laskemoonana KarS § 418 alusel.

79. Miinipildujamiini sütiku vahedetonaatori puhul on ekspert samuti leidnud, et seda saab

kasutada lõhkeseadeldise osana ning lisaks olid 31-st O-832 tüüpi miinipildujamiinist 27

varustatud sütikutega, mis samuti sisaldasid igaüks umbes 12 grammi brisantlõhkeaineid.

Teadupärast kasutatakse sütikuid lõhkeseadeldise süütamiseks või aktiveerimiseks.

Vahedetonaatori ülesandeks on luua viivitus lõhkelaengu süütamisel pärast sütiku

süttimist, see tagab, et lõhkelaeng ei sütti kohe pärast sütiku süttimist, mis on vajalik

ohutuse või ajastamise eesmärgil. Seega on nii vahedetonaator kui ka sütikud olulised

komponendid lõhkeseadeldises oleva lõhkeaine detoneerimiseks, plahvatuse

esilekutsumiseks ning plahvatuse esilekutsuja ohutuse tagamiseks. Kuna tegemist oli

tööstuslikult toodetud sütikute ja vahedetonaatoriga, on need ka efektiivsed ja töökindlad.

Kohtu hinnangul hõlmavad nii sütikud kui vahedetonaator endas olulisel määral

lõhkeseadeldise kahjustuspotentsiaali, mistõttu on samuti tegemist lõhkeseadeldise

oluliste osadega KarS § 415 tähenduses.

80. Kohtu hinnangul esineb seega alus V. Popovi teo ümberkvalifitseerimiseks KarS §

415 lg 1 järgi lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja

hoidmisena.

81. Vajalik on ka kindlaks teha, kas V. Popovil oli seaduslik alus lõhkeseadeldise oluliste

osade käitlemiseks. Karistusseadustiku kommentaarides on selgitatud, et kehtiv õiguskord

ei sätesta eraldi nõudeid lõhkeseadeldise käitlemisele ning ebaseaduslikkuse tuvastamisel

tuleb lähtuda lõhkeseadeldise immanentse osa – lõhkeaine ja -materjali – käitlemisele

LMS-ga kehtestatud nõuetest. Lõhkeseadeldise käitlemine on üldjuhul ebaseaduslik, kui

lõhkematerjali käideldakse selleks ettenähtud tegevusloata (LMS § 12).2 Nagu käesoleva

peatüki alguses juba selgitatud, siis lõhkematerjali (sh lõhkeaine) käitlemiseks V. Popovil

luba puudus. Samuti ei olnud isikul selleks muudest õigusaktidest tulenevat luba (nt

kaitseväelaste puhul). Seega oli lõhkeseadeldiste oluliste osade käitlemine ebaseaduslik.

82. V. Popovi ütluste kohaselt käis ta metalliotsijaga metsas, leidis miinid ja kaevas nad kõik

välja. Osaliselt keeras paar tükki lahti, et näha, mis seisus nad on ning kolm tükki võttis

endale suvilasse. Võttis need miinid lahti ja tahtis teha tuhatoosi, kuid suvilas atsetooni ei

olnud, millega trotüüli sulatada, et trotüül kestast ära saada. Miinidelt eemaldas

detonaatori ja sabaosa, lõhkeaine viskas välja. V. Popovi sõnul andis ta need miinid üle

politseile enda initsiatiivil. On seisukohal, et miinid tema valduses ei olnud, sest ta küll

leidis need, kuid jättis need metsa (XVII kd, lk 106).

2 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 415, p 4.

83. Kohtu hinnangul on nii V. Popovi ütluste, 10.08.2020. a läbiotsimisprotokolli kui ka

ekspertiisiaktiga nr 20E-PL0021 tõendatud, et V. Popovi kasutuses olnud suvilast

aadressil Xxx leitud 3 miinipilduja miini ning miinipilduja miini sütiku vahedetonaator,

mis sisaldasid brisantlõhkeainet, olid V. Popovi valduses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32

kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Ka karistusõigus lähtub faktilisest

valdusemõistest. Selle järgi on valdus isiku objektiivne ja subjektiivne suhe asjasse, seega:

a) tegelik võim asja üle ja b) soov teostada seda võimu ehk valdustahe (RKKKo 3-1-1-23-

11, p 12). Karistusseadustiku kommentaarides on selgitatud, et valduse olemasoluks piisab

selle saavutamisest mingil ajahetkel. Pärast seda eeldatakse valduse ajalist edasikestmist,

mis ei katke valduse ajutise üleandmisega kellelegi teisele. Tegelik võim asja üle ei sõltu

sellest, kui kaugel valdaja asjadest on. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema

valitsetavas ruumis (korteris, majas vms), kusjuures ruumi all ei tule mõelda mitte ainult

maja või korteri sisemust, vaid ka selle juurde kuuluvat territooriumi (aed, hoov,

ukseesine, kuhu on jäetud pakk, ajakiri postkastis, kauplusest toodud ja maja ukse ette

pandud mööbel jms). Väljapoole üldiselt valitsetavaid ruume pandud asja valduse küsimus

otsustatakse valdustahte alusel.3

84. Kuivõrd V. Popov hoidis kolme miini ning miini sütiku vahedetonaatorit tema kasutatava

maja juurde kuuluval territooriumil, teadis, et valdab neid ning isiku ütlustest nähtub ka

soov nende üle valdust teostada (võttis need kaasa, et teha väidetavalt tuhatoosi), olid need

tema valduses. Küll aga on V. Popov olnud ütlustes seisukohal, et metsa jäetud miinid

tema valduses ei olnud. Kohtu hinnangul ei saa selle käsitlusega nõustuda. Nagu V. Popov

on ise ütlustes selgitanud, leidis ta miinid metsast metalliotsijaga ning kaevas need kõik

välja. Seejärel ei teatanud isik leitud miinidest Häirekeskusele, vaid peitis neist 31 tükki

metsa, olles vaid ise nende asukohast teadlik. Nagu eelpool selgitatud ei sõltu tegelik võim

asja üle sellest, kui kaugel valdaja asjadest on. Seega ka juhul, kui isik jättis miinid peale

nende leidmist ja väljakaevamist metsa, ei välista see V. Popovi valdust nende asjade üle.

Kesksel kohal on aga siinjuures valdustahte olemasolu, mis hõlmab endas soovi teostada

faktiliselt olemasolevat võimu ning asja valdamise teadmist. V. Popov oli teadlik miinide

asukohast, oli need välja kaevanud ja osasid miine enda sõnul ka lahti võtnud, saamaks

teada, mis seisukorras need on. See ning asjaolu, et isik ei teavitanud Häirekeskust leitud

miinidest, viitab selgelt, et V. Popov soovis teostada miinide üle võimu ega tahtnud neist

loobuda. Samuti on siinkohal asjakohatu V. Popovi märgitu, et tema poolt metsa jäetud

miinid olid „metsa omand“ (XVII kd, lk 106). Valdustahte puudumise tõttu ei saanud ka

kinnistu omanikul (kinnistu, millel asus mets, kust V. Popov miinid leidis) olla valdust

asjale, mis on maale tema teadmata peidetud.

85. Seega on V. Popov täitnud oma tegevusega KarS § 415 lg 1 objektiivse koosseisu,

omandades ja hoides ebaseaduslikult lõhkeseadeldise olulisi osi.

86. Subjektiivsest küljest eeldab eespool analüüsitud kuriteokoosseis KarS § 15 lg 1 alusel

tahtlust. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks

tahtluseks. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. Popovi

ütlustest selgub üheselt, et isik teadis, et tegemist on miinidega ning et need sisaldavad

lõhkeainet. Kohus on veendumusel, et V. Popov omandades ja hoides miine (sh sütikutega

miine) ning miinipildujamiini sütiku vahedetonaatori tegutses otsese tahtlusega, sest ta

teadis, et käitleb lõhkeseadeldise olulisi osi, mille käitlemiseks tal luba puudus, ja tahtis

või vähemalt möönas seda. Seega oli ta teadlik oma tegevuse lubamatusest.

3 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 199, p 27.

87. V. Popov on viidanud, et andis miinid ära enda initsiatiivil. Kohtupraktikas on leitud, et

politsei teavitamine lõhkeaine leidmisest on teo õigusvastasust välistav asjaolu, kuid

üksnes siis, kui teavitamine leidis aset vabatahtlikult (RKKK 3-1-1-55-98, 3-1-1-10-99).

LMS § 8 kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, sellest

viivitamata teavitama Häirekeskust. Seda aga V. Popov ei teinud, kuigi nagu eelpool

märgitud, oli ta teadlik, et leitu sisaldab lõhkeainet. Nagu selgub 10.08.2020. a

läbiotsimismäärusest, avaldas V. Popov alles 10.08.2020, et ta on leidnud lahingumoona

(miinipilduja miinid) ning peitnud need muuhulgas enda kasutuses olevale kinnistule.

Seega andis V. Popov miinidest teada alles siis, kui tema kasutuses olnud suvilast oli juba

läbiotsimise käigus ära võetud muuhulgas püstol ning padruneid, tema suhtes oli

kriminaalmenetlus käimas ning teda oli alust kahtlustada muuhulgas KarS §-s 418

sätestatud kuriteo toimepanemises. Seesugust miinide väljaandmist pole põhjust pidada

vabatahtlikuks. Nagu on leidnud ka Riigikohus, suureneb kriminaalmenetluse alustamisel

mõne KrMS § 199 lg 1 p-s 7 nimetatud kuriteo tunnustel kahtlustatavana kinnipidamisel

isiku jaoks märgatavalt oht, et avastatakse ka kahtlustuses nimetamata relvi, laskemoona

või muid keelatud esemeid. Kahtlustatavalt vabaduse võtmise järel on oluliselt piiratud

tema kontroll peidetud esemete üle ja sellest tulenevalt ka võimalus takistada menetlejat

nende leidmisel ja äravõtmisel. Selline vahelejäämise ehk kuriteo avastamise ohu ilmne

suurenemine ja juba eksisteeriv karistusähvardus on käsitatavad KrMS § 199 lg 1 p 7

mõttes loovutamise vabatahtlikkust välistavate väliste asjaoludena (Riigikohtu

01.12.2017. a otsus nr 1-16-1036 p 12.2). Samuti on ka V. Popov ise ütlustes tunnistanud,

et rääkis miinidest, sest soovis, et talle mõistetavast karistusest võetaks paar aastat maha

(XVII kd, lk 106). Seega ei saa V. Popovi poolt miinide asukoha avaldamist pidada

vabatahtlikuks ega käsitleda seda õigusvastasust välistava asjaoluna.

88. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

89. Seega tuleb V. Popov tunnistada süüdi KarS § 415 lg-s 1 sätestatud kuriteo

toimepanemises.

III. Valeri Popovile esitatud süüdistus KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi

90. Valeri Popovile heidetakse ette KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemist, s.o tulirelvade ja laskemoona suures koguses, korduvalt ja tulirelva

oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist.

91. 31.05.2020. a läbiotsimisprotokolli kohaselt on toimunud läbiotsimine Xxx.

Kinnistusraamatu 01.06.2020. a väljavõtte kohaselt kuulub kinnistu ühisomanikele G. P.le

ja V. P.ile (III kd, lk 176-177). Läbiotsimise ajal uurimistoimingule allutatud isikuks oli

Valeri Popov, läbiotsimise ajal viibisid kinnistul ka tema elukaaslane A. K. ja viimase

lapsed XXX ja XXX. Läbiotsimise käigus on muuhulgas leitud ja kaasa võetud

ehitusjärgus vannitoast OSB plaatide pealt karusnaha alt vutlar, milles püstol JERICHO

941 FS 9x19 ja number xxx ning salves 13 9x19 padrunit (pakend nr 8Xxx) ning punast

värvi kuurist eest vaadates parempoolsest osast riidekapist alt neljandalt riiulilt

padrunikarp kirjega „Barnaul 9x19 50 padrunit“ (vene keelest tõlgitud), milles sees 40

padrunit (pakend nr 13Xxx) (III kd, lk 180-206).

92. 09.06.2020. a ekspertiisiakti nr 20E-TB0054 eksperdiarvamuse kohaselt on pakendis nr

8Xxx esitatud ekspertiisiks 13 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat

9x19mm kaliibrilist püstolipadrunit. Pakendis nr 13Xxx on ekspertiisiks esitatud 40

laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19mm kaliibrilist püstolipadrunit.

9x19 mm kaliibrilised püstolipadrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest

püstolitest, kaasa arvatud ekspertiisiks esitatud püstolist Jericho. Pakendis 8Xxx esitati

ekspertiisiks laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 9x19 mm kaliibriline püstol Jericho

941 FS number xxx (IV kd, lk 19-22).

93. Seega on 31.05.2020. a läbiotsimisprotokolli ja 09.06.2020. a ekspertiisiakti nr 20E-

TB0054-ga tõendatud, et V. Popovi elukohast, Xxx, on leitud üks laskekõlblik tulirelv,

9x19 mm kaliibriline püstol Jericho 941 FS number xxx, ning 53 laskekõlblikku tulirelva

laskemoona hulka kuuluvat 9x19mm kaliibrilist püstolipadrunit.

94. Antud kriminaalasjas on kriminaalmenetluse materjalid üle võetud ka Läti Vabariigist.

Nimelt selgub 26.08.2020. a Läti Vabariigi prokuratuuri palvest võtta üle

kriminaalmenetlus nr 11140017920 Eesti Vabariigi kodaniku Valeri Popovi osas, et

15.06.2020 on Läti Vabariigi Riikliku Politsei poolt alustatud kriminaalmenetlus nr

11140017920 kriminaalseaduse § 233 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel, s.o

tulirelva, tulirelva laskemoona, lõhkeainete ja lõhkeseadeldiste vastava loata omandamise

ja hoidmise fakti kohta. Kohtueelse menetluse käigus saadud tõendid andsid alust arvata,

et V. Popov, rikkudes relva käitlemise seaduses sätestatud korda, omandas vastava loata 4

vintpüssi, 1 revolvri, 3459 erineva kaliibriga padrunit, 627 kapslit, 1 trotüüli briketi, 3

granaati, detonaatorid, lõhkeseadeldised ja suurtükid. Nimetatud esemeid hoidis V. Popov

tema kasutuses olevas garaažis Xxx hetkeni, mil politseitöötajad need avastasid ja ära

võtsid. 21.07.2020 on V. Popov tunnistatud kahtlustatavaks kuriteo toimepanemises.

Dokumendis on selgitatud, et kahtlustatav kriminaalmenetluses nr 11140017920 on Eesti

Vabariigi kodanik, ta on alaliselt oma kodakondsuse riigis, käesoleval hetkel on Eesti

Vabariigis antud isiku kohta alustatud kriminaalmenetlust, milles kahtlustatava suhtes on

kasutatud vabadusekaotusega seotud tõkendit, siis on antud olukorras V. Popovi

kriminaaljälitus Läti Vabariigis raskendatud, aga kriminaalmenetluse üleandmine Eesti

Vabariigile vastupidi hõlbustab selle edukat ja õigeaegset käiku (IV kd, lk 130-131, 134-

135).

95. 07.09.2020 on Riigiprokuratuur edastanud kirja kriminaalmenetluse materjalide

ülevõtmise ja materjalide edastamise kohta. Kirjast selgub, et Läti Vabariigis on alustatud

menetlust Eesti Vabariigi kodaniku V. Popovi suhtes seoses tulirelvade ja laskemoona

ebaseadusliku käitlemisega. V. Popovi suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust ka Eesti

Vabariigis. Riigiprokuratuur on jõudnud järeldusele, et kuna V. Popov on Eesti Vabariigi

kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kelle suhtes viiakse Eesti Vabariigis läbi

kriminaalmenetlust, tuleb juhindudes KrMS §-st 475 lg 1 Läti Vabariigi Riigiprokuratuuri

taotlus rahuldada ja kriminaalmenetlus Läti Vabariigilt üle võtta ning materjalid liita

kriminaalasja nr 20260100002 juurde (IV kd, lk 128-129).

96. Eestile edastatud kriminaalmenetluse materjalidest selgub järgmist.

97. 15.06.2020 on Läti Vabariigi riikliku politsei xxx regioonivalitsuse xxx jaoskonna

kriminaalpolitsei osakonna juhataja asetäitja teinud ettekande, mille kohaselt on Eesti

politseilt tulnud info selle kohta, et laekunud on kindel ja usaldusväärne info, et Xxx mis

on V. Popovi kasutuses, asuvad ebaseaduslik tulirelv, laskemoon ja narkootikumid.

Ettekande kohaselt olid xxx linna politseitöötajad ka teatanud, et on kindlad, et lähiajal

võidakse need asjad garaažist ära teise kohta viia, kuna V. Popov on juba sellega kursis, et

politsei selle garaaži vastu huvi tunneb. Samuti informeeriti, et 31.05.2020 peeti V. Popov

Xxx kinni narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja tulirelva ebaseadusliku

hoidmise eest ning 02.06.2020 rakendati tema suhtes vahi all pidamist. Lisaks on

märgitud, et rahvusvahelise koostöö valitsuse kirjas teatati, et V. Popovi kinnipidamisel

Eestis võeti ära kolm suurt metallvõtit, millega saab avada Xxx tänaval asuva garaaži nr

xxx uksed (IV kd, lk 150-153).

98. 15.06.2020. a üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri eriasjade uurija andnud üle ja Läti politsei xxx regiooni xxx piikonna

kriminaalpolitsei võtnud vastu V. Popovi elukoha 31.05.2020. a läbiotsimisel leitud ja ära

võetud kaks suurt metallist võtit ja ühe väiksema metallist eseme (pakend nr 17Xxx) (V

kd, lk 125-126).

99. 15.06.2020 väljatrükk Läti Vabariigi Maaraamatust näitab, et otsing aadressi Xxx kohta ei

ole tulemusi andnud (IV kd, lk 154-158). 26.06.2020 on tehtud päring xxx

regioonivalitsuse xxx jaoskonnale seoses kriminaalasja alustamise vajadusega ning

palutud teatada kogu teadaolev info kinnisvara kohta aadressil Xxx – omanik, valdaja või

isikud, kes tasuvad selle kinnisvara hooldamisega seotud makseid (IV kd, lk 159-161).

Läti Vabariigi xxx maakonna volikogu on kinnitanud, et Xxx asuva kinnisvara

seaduslikuks omanikuks ja maksumaksjaks on G. B. (sünd. xxx) (IV kd, lk 162-164).

100.

Kohtus on tunnistaja G. B.andnud ütlusi, et tal on Xxx tänaval garaaž, mis kuulub

1977. aastast temale. Garaaži on aeg-ajalt andnud teiste isikute kasutusse. Viimati andis

garaaži V. Popovile kasutada 2019. aasta lõpus, sest isik soovis sinna auto panna. Garaažil

on kokku 4 lukku ja kolm võtit. Tagavaravõtmete komplekti andis V. Popovile ja

põhikomplekt jäi endale. Pärast garaaži V. Popovi kasutusse andmist on ise käinud seal

vaid üksikutel kordadel, sest midagi vajalikku seal ei hoia. Pärast garaaži V. Popovile

kasutada andmist käis seal esimest korda 15.05.2020, et välja tõsta tünn vee jaoks. Pärast

garaaži kasutada andmist ei ole enam V. Popoviga suhelnud. Relvi, relva osasid ega

padruneid G. B. enda sõnul seal ei hoiustanud (XVII kd, lk 19-20).

101.

15.06.2020 on xxx jaoskonna kriminaalpolitsei osakonna juhataja asetäitja teinud

otsuse teha läbiotsimine aadressil Xxx, s.o V. Popovi garaažis eesmärgiga leida ja ära

võtta tulirelv ja selle laskemoon. Dokumendil on läbiotsimise kohta nõusoleku andmise

kohta ka prokuröri tempel (IV kd, lk 174-178). 16.06.2020 on xxx rajoonikohus teinud

määruse, milles on tunnistatud seaduslikuks ja põhjendatuks 15.06.2020 viivitamatult

tehtud läbiotsimine aadressil Xxx, eesmärgiga leida ja võtta ära ebaseaduslikult hoitavad

tulirelv ja selle laskemoon (IV kd, lk 179-183).

102.

15.06.2020. a läbiotsimise protokolli kohaselt leiti läbiotsimise käigus aadressil Xxx

järgnevad esemed:

1) tumeroheline karp (metallist), mille kaas avaneb üles, kollase pealiskirjaga ja selles:



5 karpi „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit, kokku 250 padrunit;



2 pidet tulirelva laskemoonaga, igas pidemes 10 padrunit, kokku 20 padrunit;



18 pidet tulirelva laskemoonaga, igas pidemes 5 padrunit, kokku 90 padrunit;



pruun karp 20 padruniga;



4 pruuni karpi, igas 16 padrunit, kokku 64 padrunit;



paberpakend, milles 16 padrunit;



3 paberpakendit „Snaiperskie“, igas pakendis 20 padrunit, kokku 60 padrunit;



2 padrunit;



9 padrunit;



kuulipilduja salves 48 padrunit;



kuulipilduja salves 50 padrunit;



tulirelva sarnase eseme lukk

2) Tumeroheline karp (metallist), mille kaas avaneb üles, kollase pealiskirjaga, ja selles:



4 pidet, igas pidemes 5 padrunit, kokku 20 padrunit;



120 padrunit;



110 padrunit;



110 padrunit;



90 padrunit;



90 padrunit;



22 padrunit.

3) Tumeroheline karp (metallist), ilma pealiskirjadeta, ja selles:



ühte padrunit sisaldav pide tulirelva sarnase eseme kabuuris;



karp „Barnaul“, milles 50 padrunit;



9 karpi „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit, kokku 450 padrunit;



2 kollast karpi „Topshot“, igas karbis 50 padrunit, kokku 100 padrunit;



sinine karp „Magnetic“, milles 49 padrunit;



4 pidet, igas pidemes 36 padrunit, kokku 144 padrunit;



4 heledat värvi karpi kirjega „7,26 mm“, igas karbis 40 padrunit, kokku 160

padrunit;



1 karp kirjega „7,26 mm“, milles 25 padrunit;



tume karp noa kujutisega, milles 1 silindriline vintraud pikkusega 9,5 cm ja

163 padrunit.

4) Must lukuga kott, milles tulirelva (revolver) sarnane ese numbriga TN 0714;

5) Halli värvi seif (elektrooniline), mida ära ei võeta, aga milles olid:



14 karpi „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit, kokku 700 padrunit;



karp „Barnaul“, milles 20 padrunit;



karp „Barnaul“, milles 22 padrunit;



punane kastike, milles 50 padrunit;



1 padrun;



kabuur, milles 3 padrunit;



5 pidet, igas pidemes 5 padrunit, kokku 25 padrunit;



üks pide, milles 4 padrunit;



üks pide, milles 3 padrunit;



2 padrunit;



oranž kastike, milles 100 väikesekaliibrilist padrunit;



16 padrunit kastikeses kirjaga „9 mm“;



valge kotike, milles 42 padrunit;



sinine kast „Magnetech“, milles 50 padrunit;



punane kast „Brauning“, milles 35 padrunit;



8 padrunit paberpakendis;



sinine pinal, milles 71 padrunit;



must karp, milles 42 padrunit;



punases pakendis 127 laskemoona süütekapslit;



heledas pakendis 250 laskemoona süütekapslit;



heledas pakendis 250 laskemoona süütekapslit.

6) Rohelist värvi kamuflaažkott Larus, milles on tulirelva sarnane ese koos külge

kinnitatud optilise sihikuga. Relval on number xxx.

7) Kahe vahega kamuflaažkott, milles on tulirelva sarnased esemed. Esimene numbriga

xxx, teine numbriga xxx.

8) Rohekaspruun kott, milles tulirelva sarnane ese koos külge kinnitatud optilise

sihikuga. Relva number xxx.

9) 3 võtmekimpu erisuuruses võtmetega.

10) DNA äiged võimalike jälgedega kasti käepidemetelt, seifi lukult, käepidemelt:



kasti nr 1 käepidemelt;



kasti nr 1 käepidemelt;



seifi nuppudelt;



seifi lukult;



kasti nr 3 käepidemelt;



revolvri käepidemelt.

11) Trotüülitaolise esemega brikett, mille ümber on mähitud isoleerpael;



3 granaadisarnast eset;



detonaatorid;



lõhkeseadeldised, relvad

103.

Läbiotsimise ajal leitud esemete ja dokumentide hulgast punktides 1-11 nimetatud

pakendati, pitseeriti ja võeti ära läbiotsimise ajal. Punktis 11 nimetatud asjad anti

turvalisuse kaalutlustel Rahvusliku relvajõudude mitteplahvatanud laskemoona

neutraliseerimise allüksusele, vajadusel hävitamiseks (IV kd, lk 184-203). Läti Politsei

ettekandest plahvatusohtlike esemete hävitamise kohta selgub, et läbiotsimise käigus

leitud plahvatusohtlikud esemed, s.o eelnevalt punktis nr 11 nimetatud esemed – 1

käsigranaat RGN, 1 käsigranaat RPG-40, 1 käsigranaat RGP-33, 17 kapseldetonaatorit, 1

ED, 100g TNT, 0,5m detonaatornööri – hävitati elektrilist lõhkamismeetodit kasutades (V

kd, lk 80-84).

104.

Eelnevalt käsitletud läbiotsimist kinnitavad ka tunnistaja Raigo K. ütlused. Ütluste

kohaselt avati Läti Vabariigis V. Popovi kasutuses olnud garaaž võtmetega, mis leiti V.

Popovi elukohas toimunud läbiotsimise käigus. V. Popov ise oli selgitanud võtmete kohta,

et need on mingi vana garaaži, mis on ära lammutatud, võtmed. R. K. sõnul tuli info, et V.

Popov võib kasutada garaaži Lätis ning see info anti Läti kolleegidele edasi. Lätis algatati

kriminaalmenetlus ning toimus garaaži läbiotsimine. Enne läbiotsimist toimus võtmete

üleandmine. Kuna R. K. viibis vaatlejana läbiotsimise juures, siis nägi ta, et enne

läbiotsimist avati garaaž samade võtmetega, mis leiti Xxx läbiotsimisel. Garaaži

läbiotsimisel ei olnud teada, kas kellelgi on veel selle garaaži võtmed, kuid kuna võtmed

leiti V. Popovi elukohast, siis arvati, et ka läbiotsimise käigus leitud laskemoon,

lõhkeaine, granaadid ja tulirelvad olid V. Popovi omad (XVII kd, lk 23).

105.

08.09.2020. a asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktist selgub, et Lõuna

prefektuurile anti üle läbiotsimise käigus leitud esemetest läbiotsimisprotokolli punktides

1-10 nimetatud esemed (IV kd, lk 124-127).

106.

Läti Vabariigist Eesti Vabariigile üle antud ja eelmises punktis käsitletud asitõenditest

esitati Eestis EKEI-le ekspertiisiks punktis 2 nimetatud asitõendid (pakendis nr L14-

0661095), punktis 3 nimetatud asitõendid (pakendis nr L14-0661096), punktis 4

nimetatud asitõendid (pakendis nr XXX), punktis 5 nimetatud asitõendid (pakendis nr

L14-0946165), punktis 6 ja 8 nimetatud asitõendid (pakendis nr L14-0946163), punktis 7

nimetatud asitõendid (pakendis nr L14-xxx), punktis 1 nimetatud asitõendid (pakendis nr

L14-0661094) (VI kd, lk 21).

107.

16.10.2020. a ekspertiisiakt nr 20E-TB0101 (VI kd, lk 21-32) tõendab, et



Pakendis turvakleebisega L14-0946163 esitati ekspertiisiks kolm tulirelva laskemoona

hulka kuuluvat 6,5x50 mm SR kaliibrilist vintpüssipadrunit, mis ei ole laskekõlblikud.



Pakendis turvakleebisega L14-xxx esitati ekspertiisiks kaks tulirelva laskemoona

hulka kuuluvat 6,5x50 mm SR kaliibrilist vintpüssipadrunit, mis ei ole laskekõlblikud.



Pakendis turvakleebisega L14-0946165 esitati ekspertiisiks:

-

377 kasutuskõlblikku väikest püstolipadruni sütikut RWS 4031, mis kuuluvad

padrunikomponentide hulka;

-

250 kasutuskõlblikku suurt püstolipadruni sütikut RWS 5341, mis kuuluvad

padrunikomponentide hulka;

-

16 laskekõlblikku ja 26 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,92x33

mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

-

üks 7,92x33 mm kaliibrilise vintpüssipadruni kest, mis kuulub padrunikomponentide

hulka;

-

24 laskekõlblikku ja 2 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R

kaliibrilist vintpüssipadrunit. Ühe padruni tipul on hõbehalli värvi, kerget kuuli

tähistav, ning ühel punast ja musta värvi, soomustläbistavat süütekuuli tähistav

markeerimistähis;

-

kolm laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,5x55 mm kaliibrilist

vintpüssipadrunit;

-

13 laskekõlbmatut ja 4 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,5x50

mm SR kaliibrilist vintpüssipadrunit;

-

100 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22 LR kaliibrilist

ääretulepadrunit;

-

30 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

vintpüssipadrunit. Kolme padruni kuulil on rohelist värvi, trasseerivat kuuli tähistav,

ning 19-l punast ja musta värvi, soomustläbistavat süütekuuli tähistav,

markeerimistähis;

-

41 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist

vintpüssipadrunit. Ühe padruni kuuli tipul on rohelist värvi, trasseerivat kuuli tähistav,

markeerimistähis;

-

29 laskekõlbmatut ja 13 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,92x57

mm kaliibrilist vintpüssipadrunit. Kahe padruni kuuli tipul on punast värvi,

trasseerivat kuuli tähistav, markeerimistähis;

-

neli laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62 mm Nagant kaliibrilist

revolvripadrunit;

-

47 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .32 S&W Long kaliibrilist

revolvripadrunit;

-

35 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,35x16 mm kaliibrilist

püstolipadrunit;

-

672 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist

püstolipadrunit;

-

136 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x18 mm kaliibrilist

püstolipadrunit;

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv .22 WMR kaliibriline

ääretulepadrun.



Pakendis turvakleebisega L14-0661095 esitati ekspertiisiks:

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 5,56x45 mm kaliibriline

vintpüssipadrun;

-

67 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

vintpüssipadrunit. Seitsme padruni kuuli tipul on punast ja musta värvi,

soomustläbistavat süütekuuli tähistav, markeerimistähis;

-

6 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x51 mm kaliibrilist

vintpüssipadrunit;

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 6,5x55 mm kaliibriline

vintpüssipadrun;

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv .30-06 Sprg kaliibriline

vintpüssipadrun;

-

17 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .303 British kaliibrilist

vintpüssipadrunit;

-

15 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,92x57 kaliibrilist

vintpüssipadrunit;

-

üks 7,92x57 mm kaliibriline vintpüssipadrun, mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka;

-

üks kasutuskõlblik sileraudse püssi padruni sütik – padrunikomponent, mis tulirelva

laskemoona ei moodusta;

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7x65R kaliibriline

vintpüssipadrun;

-

153 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist

vintpüssipadrunit. 22-l padrunil on punast ja musta värvi, soomustläbistavat süütekuuli

tähistav, ning 17-l rohelist värvi, trasseerivat kuuli tähistav, markeerimistähis.



Pakendis turvakleebisega L14-0661094 esitati ekspertiisiks:

-

148 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist

vintpüssipadrunit. 20 padruni kuuli tipul on rohelist värvi, trasseerivat kuuli tähistav,

viiel punast värvi, süütekuuli tähistav, 19-l halli värvi, kerget kuuli tähistav, ning viiel

punast ja musta värvi, soomustläbistavat süütekuuli tähistav, markeerimistähis;

-

20 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,5x50 mm SR kaliibrilist

vintpüssipadrunit;

-

53 laskekõlbmatut ja 45 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,92x57

mm kaliibrilist vintpüssipadrunit;

-

60 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

vintpüssipadrunit. Ühel padruni kuuli tipul on rohelist ja musta värvi, vähendatud

kiirusega kuuli tähistav, ning kuuel punast ja musta värvi, soomustläbistavat

süütekuuli tähistav, markeerimistähis;

-

323 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x18 mm kaliibrilist

püstolipadrunit.



Pakendis turvakleebisega L14-0661096 esitati ekspertiisiks:

-

649 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist

püstolipadrunit;

-

185 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x26R kaliibrilist

püstolipadrunit;

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9x18 mm kaliibriline

püstolipadrun;

-

287 laskekõlblikku ja 10 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25

mm kaliibrilist püstolipadrunit;

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,65x17 mm kaliibriline

püstolipadrun;

-

üheksa laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist

püstolipadrunit.



Pakendis turvakleebisega L14-09461163 esitati ekspertiisiks:

-

laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss M/39 number

1029 optilise sihikuga;

-

laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 6,5x50 mm SR kaliibriline vintpüss Arisaka

mudel 38 number xxx optilise sihikuga.



Pakendis turvakleebisega L14-xxx esitati ekspertiisiks:

-

laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss Mosin 1891

number Xxx;

-

laskekõlblik tulirelvade hulka kuulub 6,5x50 mm SR kaliibriline vintpüss Arisaka

mudel 38 number xxx.



Pakendis turvakleebisega XXX esitati ekspertiisiks laskekõlblik tulirelvade hulka

kuuluv 7,62x26 mm kaliibriline revolver TOZ-49 number XXX, mille ühest

padrunipesast saab lasta 7,65x17 mm püstolipadruniga.



Pakendis turvakleebisega L14-0661094 esitati ekspertiisiks kasutuskõlblik tulirelva

osade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin lukk.



Pakendis turvakleebisega L14-0661096 esitati ekspertiisiks:

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv kaheksa padrunit mahutav 9x18 mm

kaliibrilise Makarov tüüpi püstoli padrunisalv;

-

kasutuskõlbmatu tulirelva osade hulka kuuluv 7,65x17 mm kaliibrilise Walther PPK

tüüpi püstoli relvaraud.

108.

Ekspertiisiakti kohaselt leiti seega kokku 60 punast ja musta värvi, soomustläbistavat

süütekuuli tähistava markeerimistähisega padrunit. RelvS § 20 lg 4 p-de 2, 3 ja 4 järgi on

soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik,

soomust läbistava toimega lõhkelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid ning soomust

läbistava toimega süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid tsiviilkäibes keelatud

laskemoon. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona

ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses

ebaseadusliku käitlemise eest, sätestab vastutuse KarS § 4181. RelvS § 46 lg 5 sätestab

füüsilisele isikule hoidmiseks lubatud laskemoona koguse, mida tuleb aluseks võtta KarS

§ 418 puhul laskemoona ebaolulise koguse hindamisel. KarS § 4181 puhul laskemoona

kogused sellisel viisil kindlaks määratud pole. Siiski võib kohtu hinnangul ka KarS § 4181

järgi tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaolulise koguse kindlaksmääramisel analoogia

korras lähtuda RelvS § 46 lg-st 5. Tsiviilkäibes keelatud padrunite suurem ohtlikkus

ilmneb juba kehtestatud sanktsioonimäärast (§ 418 lg 1 kuni 3 aastat vangistust ja lg 2

kuni 5 aastat vangistust; § 4181 lg 1 kuni viis aastat vangistust ja lg 2 kuni 15 aastat

vangistust). Seetõttu ei ole põhjust lugeda olulise/ebaolulise koguse piiriks tsiviilkäibes

keelatud laskemoona puhul väiksemat hulka padruneid, kui seda näeb ette RelvS § 46 lg 5

tsiviilkäibes lubatud laskemoona puhul. RelvS § 46 lg 5 näeb erinevate relvaliikide alusel

ette, mitu padrunit seda tüüpi relva kohta füüsiline isik hoida võib. Kõige väiksem on

kogus gaasirelvapadrunite puhul, mida füüsiline isik võib hoida kuni 100 tk. Arvestades,

et soomustläbistavat süütekuuli tähistava markeerimistähisega padruneid leiti 60 tk, on

kohtu hinnangul tegemist ebaolulise kogusega. Seega on 60 punast ja musta värvi,

soomustläbistavat süütekuuli tähistava markeerimistähisega padrunit hõlmatud KarS §-ga

418 ning nende osas puudub vajadus kvalifitseerida tegu ümber KarS § 4181 järgi.

109.

07.10.2020. a DNA-ekspertiisi aktist nr 20E-GE0945 selgub, et ekspertiisiks esitati

paberümbrik, milles plasttuubid nr 1-6 ühe tampooniga (pakend nr L14-xxx).

Eksperdiarvamuse kohaselt ei õnnestunud proovidest A203994-A203998 (s.o proovid

kastilt nr 1, kastilt nr 2, seifi nuppudelt, lukult, kastilt nr 3) DNA-analüüsil kindlaks teha

piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha

usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta.

Revolvri käepidemelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam

kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada V. Popovilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud DNA-segaprofiili alusel

arvutati tõepärasuhe ning leiti, et antud DNA-profiili saamine on 1019 korda tõenäosem

juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on V. Popov ja kaks tundmatut

isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud

tundmatut isikut (VI kd, lk 67-74).

110.

Seega on nii 15.06.2020. a läbiotsimise protokolli (xxx), 16.06.2020 xxx rajoonikohtu

määruse, millega on tunnistatud seaduslikuks ja põhjendatuks 15.06.2020 viivitamatult

tehtud läbiotsimine, 16.10.2020. a ekspertiisiakti nr 20E-TB0101 ning tunnistaja R. K.

ütlustega tõendatud, missuguseid kasutuskõlblikke tulirelvi, tulirelva laskemoona ning

tulirelva osasid aadressilt xxx leiti. Ühtlasi tõendavad Läti Vabariigi xxx maakonna

volikogu kinnitus ja tunnistaja G. B. ütlused, et nimetatud garaaž kuulus G. B., kuid ta oli

selle kasutada andnud V. Popovile. 07.10.2020. a DNA-ekspertiisi akti, millest nähtuvalt

on väga suure tõenäosusega leitud ühelt revolvrilt V. Popovi DNA-d ning tunnistaja G. B.

ütlused tõendavad, et garaažist leitud tulirelvad, tulirelva laskemoon ja tulirelva osad

kuulusid V. Popovile.

111.

17.09.2020. a läbiotsimisprotokolli kohaselt on toimunud läbiotsimine xxx, korteri

abiruumides ja keldris. Läbiotsimismääruse kohaselt on nimetatud elukoha omanikuks V.

Popovi xxx G. P. ja V. P. (VI kd, lk 34-37), kes viibisid ka läbiotsimise juures. Korteri

läbiotsimisel leiti ja võeti muuhulgas ära (VI kd, lk 38-66):



keldri ruumist nr 1 tagumise ukse juurest vaiba sees olev relvataoline ese puidust

pruuni osaga (pakend nr 4Valga). V. P.i sõnul peaks see olema õhupüss, mille ta ise

sinna vaiba sisse pakkis ja tõi suvilast Xxx tn siia pärast seal toimunud läbiotsimist;



keldri ruumist nr 1 riide taga riiulilt riide sisse mähitud relvataoline ese, musta värvi

osadega (pakend nr 5Valga). V. P.i sõnul on see samasugune õhupüss nagu eelmine ja

selle tõi samamoodi Xxx tn suvilast pärast politsei läbiotsimist;



keldri ruumist nr 1 vasakult teiselt riiulilt sinise riide seest kolm metallist eset (pakend

nr 6Valga). V. P.i sõnul need pole tema omad;



keldri ruumist nr 1 tagumise ukse kõrvalt vasakul pool riiulilt plastkarbi seest 30 7,62

padrunit (pakend nr 7Valga). V. P.i sõnul need tema omad ei ole. V. ütles, et küsitaks

V. käest;



keldri ruumist nr 1 vasakut kätt oleva riiuli kohalt seinalt puidust plaat, millele

kinnitatud erinevad padrunid, osad läbipuuritud, osad mitte. Võetud ära 3 tervet

padrunit (pakend nr 8Valga). V. P. ei oska öelda, kelle omad need on;



keldri ruumist nr 1 vasakut kätt oleva riiuli pealt plastkarbist metalldetail koos vedruga

(pakend nr 9Valga). V. P.i sõnul on see relvaosa;



keldri ruumist nr 1 vasakut kätt oleva riiuli pealt 2 pressisarnast metallseadeldist

(pakend nr 10Valga);



keldri ruumist nr 1 vasakut kätt oleva riiuli pealt plastikust karp, milles 20 kuuli

(pakend nr 11Valga);



keldri ruumist nr 1 vasakut kätt oleva riiuli pealt plastikust karp, milles 5 padrunikesta

tongidega (pakend nr 12Valga);



keldri ruumist nr 1 vasakut kätt oleva riiuli pealt 8 padrunikesta tongidega (pakend nr

13Valga);



keldri ruumist nr 1 ukse kõrvalt altpoolt teiselt riiulilt 2 punasega plekkkarpi. 1

plastikkarp kollase kaanega ja 1 pisem plekkkarp, milledes kõigis erinevad kuulid

(pakend nr 14Valga);



keldri ruumist nr 2 tagumise seina madala kapi lahtisest sahtlist läbipaistvast

plastkarbist padrunikestad tongidega (pakend nr 17Valga);



keldri ruumist nr 2 vasakust nurgast pappkastis olevas plastikämbrist: väike lehter,

metallist püssirohu dosaator (pakend nr 18Valga);



keldri ruumist nr 2 vasakust nurgast pappkastis olevas plastikämbrist: valge

plastanum, milles tongid; väike kummipaelaga karp, milles tongid; ümar metallkarp,

milles tongid (pakend nr 19Valga);



keldri ruumist nr 2 tagumise seina juurest madala kapi lahtisest sahtlist kaks valget

karpi, milles padrunikestad tongidega. Millest ühes 14 ja teises 40 tükki (pakend nr

20Valga);



keldri ruumist nr 2 vasakust nurgast pappkastis olevast plastikämbrist üks punase

kestaga padrun, millel peal 12cal (pakend nr 21Valga);



keldri ruumist nr 2 vasakust nurgast pappkastis olevast plastikämbrist 1 padrun ja 6

padrunikesta tongiga (pakend nr 22Valga);



keldri ruumist nr 2 vasakust nurgast pappkasti seest:

o

kolm metallist suletud anumat, milledes kõigis hall pulber. Anumatel vene

keelsed tekstid;

o

kaks suletud klaaspurki, milledes sees halli värvi pulber;

o

halli kaanega plastanum, milles halli värvi pulber;

o

puuvilja pildiga metallist anum, milles halli värvi pulber;

o

väike metallist karp, milles halli värvi pulber;

o

madal metallist anum, milles halli värvi pulber;

o

metallist anum, millel vene keelsed tekstid ja anumas sees halli värvi pulber;

o

metallist väiksem anum vene keelsete tekstidega, milles sees halli värvi pulber;

o

valge piklik anum, milles halli värvi pulber.

Kõik eelloetletud esemed pakendatud pakendisse nr 23Valga;



keldri ruumist nr 2 vasakust nurgast pappkasti seest väike metallist karp, milles 5 tongi

ja väike punakast metallist karp, milles metallesemed (pakend nr 24Valga);



keldri ruumist nr 2 oleva kapi riiulilt pruuni värvitooni seade, millel vene keelsed

tekstid ja väiksem pruuni värvi ese ja kaabel (pakend nr 25Valga);



keldri ruumist nr 2 vasakul pool puidust kasti seest:

o

metallist karp, milles sees metallist kuulid;

o

papist karp, milles ümarad esemed;

o

papist karp, milles papist rõngad;

o

papist karp, milles musta värvi ümarad rõngad;

o

pappkarp, milles 10 padrunikesta;

o

riidest kalts, mille sees metallist kuulid;

o

52 suuremat metallist padrunikesta;

o

väike plastanum;

o

kaks musta plastikeset;

o

väike metallese.

Kõik eelloetletud esemed pakendatud pakendisse nr 26Valga;



keldri ruumist nr 2 parempoolsest osast pruuni värvitooni pikliku suletud karbi seest

metallist erinevad esemed, mis meenutavad erinevaid relvaosasid (pakend nr

27Valga). V. P.i sõnul näeb ta neid esimest korda ja ta ei tea, mis need on;



keldri ruumist nr 2 parempoolsest osast 3 läbipaistvat plastämbrit, milles igas halli

värvi pulber (pakend nr 28Valga);

Keldri ruumist nr 3 uksest paremat kätt riiuli alt maast musta värvi kott, milles:



relvataoline ese koos salvega. Relvataolisel esemel number Xxx1, viimane nr 1 on

raskest loetav, võib olla ka midagi muud (pakend nr 29Valga);



kabuuris relvataoline ese trumliga ja kabuur (pakend nr 30Valga);



pakendist nr 30Valga trumlist välja võetud 7 padrunit (pakend nr 31Valga);



pakendist nr 30Valga kabuurist välja võetud 17 padrunit (pakend nr 32Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millest võeti välja salv, milles padrunid. Lisaks

kabuuris veel üks salv padrunitega (pakend nr 33Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millel peal sümbol kotkas haakristiga ning milles tühi

salv (pakend nr 34Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millel kirjed „Walther“ ning milles tühi salv (pakend

nr 35Valga);



relvataoline ese, millel peal kirjas „Mauser“ ning nr xxx ning relvas sees tühi salv

(pakend nr 36Valga);



relvataoline ese, millel nr xxx, relvas tühi salv (pakend nr 37Valga);



neli erineva suurusega salve, millest kolmes salves padrunid (pakend nr 38Valga);



kaks karpi padrunitega, millel ühel karbil kirjas „9 mm Makarov2 ja karbis 50

padrunit ja teisel „Browning. 25auto“ ja karbis 49 padrunit (pakend nr 39Valga).

112.

12.10.2020. a lõhkeaineekspertiisi aktist nr 20E-AL0015 selgub, et pakendites

23Valga ja 28Valga ekspertiisiks esitatud erineva värvuse ja kujuga graanulid

kogumassiga 4406 g on paiskelõhkeaine suitsuta püssirohi. Esitatud musta värvusega

graanulid kogumassiga 79,02 g on paiskelõhkeaine suitsuga püssirohi (VI kd, lk 103-105).

14.10.2020. a lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi aktist nr 20E-PL0023 selgub, et

ekspertiisiks esitatud suitsuta püssirohud ja suitsuga ehk must püssirohi olid

kasutuskõlblikud (VI kd, lk 100-102).

113.

Riigikohus on 13. oktoobri 2022. a lahendis nr 1-21-4529 leidnud, et kuigi püssirohi

on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse tähenduses ja lõhkeaine sama paragrahvi teise

lõike mõttes, tuleb püssirohi lugeda laskemoonaks (KarS § 418), mitte lõhkeaineks (KarS

§ 414). Seega tuleb nii 17.09.2020. a läbiotsimise käigus leitud ning 12.10.2020. a

lõhkeaineekspertiisiga kindlaks tehtud 4406 g suitsuta püssirohtu kui ka 79,02

grammi suitsuga püssirohtu lugeda laskemoonaks KarS § 418 mõttes.

114.

Aadressilt xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemete pakendites nr 29Valga-38Valga

suhtes on teostatud sõrmejäljeekspertiis. 13.10.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E-SS0038

selgub, et üksikutelt padrunitelt pakendist nr 32Valga, relvalt ja kahelt padrunisalvelt

pakendist nr 33Valga, relvalt ja padrunisalvelt pakendist nr 36Valga, relvalt ja

padrunisalvelt pakendist nr 37Valga ning üksikutelt padrunitelt salvedest nr 1 ja 2 ning

tühjalt salvelt pakendist nr 38Valga avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid

ei võimalda isiku identifitseerimist, mistõttu ei tehtud võrdlusuuringuid V. Popovi naha

papilaarkurrustiku jälgedega ega teiste riiklikku sõrmejäljeregistrisse kantud isikute

sõrme- ja peopesajälgedega. Ülejäänud uuritavatel objektidel naha papillaarkurrustiku

jälgi nähtavale ei ilmunud (VI kd, lk 96-99).

115.

Tulemuslikum on olnud aga DNA-ekspertiis. 27.11.2020. a DNA-ekspertiisiakti nr

20E-GE1023 järgi on ekspertiisiks esitatud pakendites nr 29Valga-38Valga olevad

esemed. Eksperdiarvamusest selgub järgnev:



kolmandalt proovilt püstolilt (pakend nr 29Valga), teiselt proovilt püstolilt (pakend nr

36Valga), esimeselt proovilt salvelt (pakend nr 37Valga) ja esimeselt proovilt salvelt

nr 3 (pakend nr 38Valga) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad V.

Popovi DNA-profiiliga. Arvutatud tõepärasuhte alusel on antud DNA-profiili saamine

1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V.

Popovilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud

tundmatult isikult;



padrunilt nr 2 (pakend nr 32Valga) võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil,

milles kõik ilmsiks tulnud alleelid on leitavad V. Popovi DNA-profiilis. Arvutatud

tõepärasuhte alusel on antud DNA-profiili saamine 105 korda tõenäosem juhul, kui

proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V. Popovilt võrreldes sellega, kui

bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult;



teiselt proovilt püstolilt (pakend nr 29Valga) ja esimeselt proovilt püstolilt (pakend nr

37Valga) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult.

Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V.

Popovi DNA-profiiliga. Arvutatud tõepärasuhte alusel on antud peamise DNA-profiili

saamine 1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb

V. Popovilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud

tundmatult isikult;



padrunilt nr 1 (pakend nr 31Valga) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit

peamiselt ühelt meessoost isikult, kuid see ei ole seostatav V. Popovi DNA-profiiliga;



salvelt (pakend nr 34Valga) võetud esimesest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil,

mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilis on eristatav meespäritolu peamine

DNA-profiil, mis ei ole kokkulangev ühegi riiklikusse DNA-registrisse kantud DNA-

profiiliga. V. Popovi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-

segaprofiiliga;



esimeselt proovilt püstolilt (pakend nr 29Valga), esimeselt proovilt revolvrilt (pakend

nr 30Valga), teiselt proovilt revolvrilt (pakend nr 30Valga), esimeselt proovilt püstolilt

(pakend nr 36Valga), neljandalt proovilt püstolilt (pakend nr 36Valga), teiselt proovilt

püstolilt (pakend nr 37Valga), kolmandalt proovilt püstolilt (pakend nr 37Valga),

viiendalt proovilt püstolilt (pakend nr 37Valga) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis

on pärit enam kui ühel isikult. Tulemuste alusel ei saa välistada V. Popovilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Esimeselt proovilt revolvrilt

(pakend nr 30Valga) saadud segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe. Arvutatud

tõepärasuhte alusel on antud DNA-profiili saamine 1020 korda tõenäosem juhul, kui

proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V. Popovilt ja kolmelt tundmatult isikult

võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb neljalt juhuslikult valitud

tundmatult isikult;



proovilt kabuurilt (pakend nr 30Valga), proovilt kabuurilt (pakend nr 33Valga), teiselt

proovilt püstolilt (pakend nr 33Valga), neljandalt proovilt püstolilt (pakend nr

33Valga), kolmandalt proovilt püstolilt (pakend nr 34Valga), teiselt proovilt püstolilt

(pakend nr 35Valga), neljandalt proovilt püstolilt (pakend nr 37Valga) saadi DNA-

analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemuste alusel ei saa

kindlalt välistada V. Popovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes

segaproovides. Teiselt proovilt püstolilt (pakend nr 33Valga) saadud DNA-segaprofiili

alusel arvutati tõepärasuhe. Arvutatud tõepärasuhte alusel on antud DNA-profiili

saamine 1012 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb

V. Popovilt ja kolmelt tundmatult isikult võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal

pärineb neljalt juhuslikult valitud tundmatult isikult. Kolmandalt proovilt püstolilt

(pakend nr 34Valga) saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe. Arvutatud

tõepärasuhte alusel on antud DNA-profiili saamine 1021 korda tõenäosem juhul, kui

proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V. Popovilt ja kahelt tundmatult isikult

võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb kolmelt juhuslikult valitud

tundmatult isikult. Teiselt proovilt püstolilt (pakend nr 35Valga) saadud DNA-

segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe. Arvutatud tõepärasuhte alusel on antud DNA-

profiili saamine 1011 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal

pärineb V. Popovilt ja kolmelt tundmatult isikult võrreldes sellega, kui bioloogiline

materjal pärineb neljalt juhuslikult valitud tundmatult isikult;



kolmandalt proovilt revolvrilt (pakend nr 30 Valga), proovilt puhastusvardalt (pakend

nr 30Valga) ja kolmandalt proovilt püstolilt (pakend nr 33Valga) saadi DNA-analüüsil

osalised profiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel

ei saa kindlalt välistada V. Popovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes

segaproovides;



püstolilt (pakend nr 35Valga) võetud esimesest proovist saadi DNA-analüüsil osaline

profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa

kindlalt välistada isikult, kellelt pärineb salvelt (pakend nr 34Valga) võetud proovist

määratletud peamine DNA-profiil pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

segaproovis. V. Popovi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-

segaprofiiliga;



salvelt nr 2 (pakend nr 33Valga) võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis

on pärit enam kui ühelt isikult. V. Popovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/

mittesisaldumise kohta selle segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi;



salvelt (pakend nr 29Valga) võetud esimesest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil,

mis on pärit enam kui ühelt isikult. V. Popovi DNA-profiil ei ole seostatav sellest

proovist saadud DNA-segaprofiiliga;



salvelt nr 3 (pakend nr 38Valga) võetud teisest proovist saadi DNA-analüüsil osaline

profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. V. Popovi DNA-profiil ei ole seostatav

sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga;



esimeselt proovilt püstolilt (pakend nr 33Valga) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis

on pärit mitmetelt isikutelt. Alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole see DNA-

profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks;



neljandast ja viiendast proovist püstolilt ning teisest proovist salvelt (pakend nr

29Valga); neljandast proovist revolvrilt (pakend nr 30Valga); proovidest padrunitelt nr

2, 3, 4 (pakend nr 31Valga); proovidest padrunitelt nr 1, 3, 4, 5 (pakend nr 32Valga);

viiendast proovist püstolilt, esimesest ja teisest proovist salvelt nr 1, proovist

padrunilt, mis oli salves nr 1, esimesest proovist salvelt nr 2, proovist padrunilt, mis

oli salves nr 2 ning proovist puhastusvardalt (pakend nr 33Valga); proovist kabuurilt,

esimesest, teisest, neljandast ja viiendast proovist püstolilt ja teisest proovist salvelt

(pakend nr 34Valga); proovist kabuurilt, kolmandast, neljandast ja viiendast proovist

püstolilt, esimesest ja teisest proovist salvelt (pakend nr 35Valga); kolmandast

proovist püstolilt, esimesest ja teisest proovist salvelt (pakend nr 36Valga); teisest

proovist salvelt (pakend nr 37Valga); esimesest ja teisest proovist salvelt nr 1 ning

esimesest ja teisest proovist salvelt nr 2 (pakend nr 38Valga) ei õnnestunud DNA-

analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel

võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nende proovides sisalduva bioloogilise

materjali päritolu kohta (VI kd, lk 81-95).

116.

Aadressilt xxx läbiotsimise käigus ära võetud esemete pakendites nr 4Valga-14Valga,

17Valga, 19Valga-22Valga, 24Valga, 26Valga-27Valga, 29Valga-39Valga suhtes on

teostatud tulirelvaekspertiis. 12.11.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E-TB0113 nähtub, et:



pakendis nr 7Valga esitati ekspertiisiks 30 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka

kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit. Padrunikomponendid eraldi on

kasutuskõlblikud;



pakendis nr 8Valga esitati ekspertiisiks:

-

üks 7,92x57 mm kaliibriline vintpüssipadrun, mis tulirelva laskemoona ei

moodusta (komponendi puudumise tõttu);

-

kaks laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,5x54 mm French

kaliibrilist vintpüssipadrunit;



pakendis nr 11Valga esitati ekspertiisiks:

-

kasutuskõlblik tõenäoliselt 9x19 mm kaliibrilise püstolipadruni kuul –

padrunikomponent, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

kasutuskõlblik tõenäoliselt 5,56x45 mm kaliibrilise vintpüssipadruni kuul –

padrunikomponent, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

viis kasutuskõlblikku 5,45x39 mm kaliibrilise vintpüssipadruni kuuli –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

13 kasutuskõlblikku teadmata kaliibri vintpüssipadruni kuuli –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 12Valga esitati ekspertiisiks:

-

üks kasutuskõlblik ja üks kasutuskõlbmatu 6,5x54R Mannlicher kaliibriline

vintpüssipadruni kest – padrunikomponendid, mis tulirelva laskemoona ei

moodusta;

-

kolm kasutuskõlblikku 7,62x51 mm kaliibrilist vintpüssipadruni kesta –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 14Valga esitati ekspertiisiks:

-

üks kastuskõlblik 9x19 mm kaliibrilise püstolipadruni kuul ja 132

kasutuskõlblikku

teadmata

kaliibri

vintpüssipadruni

kuuli

–

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

15 kasutuskõlblikku 6,5x50 mm SR kaliibrilise vintpüssipadruni kuuli ja üks

kasutuskõlblik teadmata kaliibri vintpüssipadruni kuul. Kuulid on

padrunikomponendid, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

197 kasutuskõlbmatut 7,62x25 mm kaliibrilise püstolipadruni kuuli –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

44 kasutuskõlblikku ja 15 kasutuskõlbmatut teadmata kaliibri vintpüssipadruni

kuuli – padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 21Valga esitati ekspertiisiks üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka

kuuluv 12-kaliibriline sileraudse püssi padrun;



pakendis nr 22Valga ekspertiisiks esitatud .38 Special kaliibriline revolvripadrun ei

moodusta komponendi puudumise tõttu tulirelva laskemoona. Selle komponendid on

kasutuskõlblikud;



pakendis nr 26Valga esitati ekspertiisiks:

-

52 kasutuskõlblikku 16-kaliibrilise sileraudse püssi padruni kesta -

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta. 30 padruni sütikud

ei ole kasutuskõlblikud;

-

10 kasutuskõlblikku 16-kaliibrilise sileraudse püssi padruni kesta -

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta. Padrunite sütikud

ei ole kasutuskõlblikud;



pakendis nr 31Valga esitati ekspertiisiks seitse laskekõlblikku tulirelva laskemoona

hulka kuuluvat 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit;



pakendis nr 32Valga esitati ekspertiisiks seitseteist laskekõlblikku tulirelva

laskemoona hulka kuuluvat 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit;



pakendis nr 33Valga esitati ekspertiisiks 16 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka

kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit;



pakendis nr 38Valga esitati ekspertiisiks:

-

15 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist

püstolipadrunit;

-

2 kasutuskõlblikku tulirelva osade hulka kuuluvat kaheksa 9x19 mm kaliibrilist

püstolipadrunit mahutavat püstoli Walther mudel P38 padrunisalve;

-

üks laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x25 mm kaliibriline

püstolipadrun;

-

üks kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv kaheksa 7,62x25 mm

kaliibrilist püstolipadrunit mahutav TT tüüpi püstoli number M356

padrunisalv;

-

üks kasutuskõlblik kaheksa 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit mahutav

püstoli Parabellum padrunisalv;



pakendis nr 39Valga esitati ekspertiisiks:

-

49 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 6,35x16 mm kaliibrilist

püstolipadrunit;

-

50 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x18 mm kaliibrilist

püstolipadrunit;



pakendis nr 4Valga esitati ekspertiisiks laskekõlblik 4,5 mm kaliibriline ühelasuline

pneumopüss tõenäoliselt mudel B3, mis kuulub pneumorelvade hulka;



pakendis nr 5Valga esitati ekspertiisiks laskekõlblik 4,5 mm kaliibriline ühelasuline

pneumopüss Haatsan Striker Edge number 0819 05706, mis kuulub pneumorelvade

hulka;



pakendis nr 29Valga esitati ekspertiisiks tulirelvade hulka kuuluv 9x19 mm

kaliibriline püstol Parabellum mudel 1908 (P08) number Xxx;



pakendis nr 30Valga esitati ekspertiisiks tulirelvade hulka kuuluv 7,62x38R

kaliibriline revolver Nagant number Xxx;



pakendis nr 33Valga esitati ekspertiisiks:

-

laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 8,62x25 mm kaliibriline TT tüüpi püstol

number xxx;

-

kaks kasutuskõlblikku tulirelva osade hulka kuuluvat kaheksa 7,62x25 mm

kaliibrilist püstolipadrunit mahutavat TT tüüpi püstolite number M41759 ja

number xxx padrunisalve;



pakendis nr 34Valga esitati ekspertiisiks laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 9x19

mm kaliibriline püstol Parabellum mudel 1908 (P08) number xxx;



pakendis nr 35Valga esitati ekspertiisiks laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 9x19

mm kaliibriline püstol Walther P1 number xxx;



pakendis nr 36Valga esitati ekspertiisiks laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv

6,35x16 mm kaliibriline püstol Mauser mudel xxx number xxx;



pakendis nr 37Valga esitati ekspertiisiks laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv

6,35x16 mm kaliibriline püstol FN mudel 1905 number xxx;



pakendis nr 10Valga esitati ekspertiisiks üks 16-kaliibrilise sileraudse püssi padrunite

laadimistarvik ning üks 12-kaliibrilise sileraudse püssi padrunite laadimistarvik.

Tarvikutel on sütikute eemaldamise ja paigaldamise otsikud;



pakendis nr 13Valga esitati ekspertiisiks:

-

kolm kasutuskõlbmatut 6,5x50 mm SR kaliibrilist vintpüssipadruni kesta –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

viis kasutuskõlblikku 6,5x55SE kaliibrilist vintpüssipadruni kesta –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 17Valga esitati ekspertiisiks:

-

üks kasutuskõlblik .303 British kaliibrilise vintpüssipadruni kest –

padrunikomponent, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

üks kasutuskõlblik 8,2x57 mm kaliibrilise vintpüssipadruni kest –

padrunikomponent, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

168 kasutuskõlblikku 7,62x25 mm kaliibrilise püstolipadruni kesta –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 19Valga esitati ekspertiisiks:

-

154 kasutuskõlblikku sileraudse püssi padruni pikka sütikut –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

186 kasutuskõlblikku vintpüssipadruni suurt sütikut – padrunikomponenti, mis

tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

236 kasutuskõlblikku sileraudse püssi madalt sütikut – padrunikomponenti,

mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 20Valga esitati ekspertiisiks 54 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka

kuuluvat 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit;



pakendis nr 22Valga esitati ekspertiisiks:

-

viis kasutuskõlblikku .38 Special kaliibrilise revolvripadruni kesta –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;

-

üks kasutuskõlblik .45 Auto kaliibrilise püstolipadruni kest –

padrunikomponent, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 24Valga esitati ekspertiisiks viis püstolipadruni väikest sütikut –

padrunikomponenti, mis tulirelva laskemoona ei moodusta;



pakendis nr 26Valga esitati ekspertiisiks:

-

16-kaliibrilise ning 12-kaliibrilise sileraudse püssi padrunite laadimiseks ette

nähtud papist seibid – padrunikomponendid, mis tulirelva laskemoona ei

moodusta;

-

16-kaliibrilise ning 12-kaliibrilise sileraudse püssi padrunite laadimiseks ette

nähtud vildist tropid – padrunikomponendid, mis tulirelva laskemoona ei

moodusta;

-

1004,96 g haavleid – padrunikomponente, mis tulirelva laskemoona ei

moodusta. Haavlid on ette nähtud sileraudse püssi padrunite laadimiseks;

-

16-kaliibrilise ning 12-kaliibrilise sileraudse püssi padrunite laadimiseks ette

nähtud vildist tropid – padrunikomponendid, mis tulirelva laskemoona ei

moodusta;

-

kaks 16-kaliibrilise sileraudse püssi laadimise tarvikut ja kaks teadmata

kasutusotstarbega detaili;



pakendis nr 6Valga esitati ekspertiisiks:

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv kuus 6,35x16 mm kaliibrilist

püstolipadrunit mahutav FN Browning tüüpi püstoli padrunisalv;

-

teadmata kasutusotstarbega objekt;

-

tulirelva osade hulka kuuluv teadmata püstolimudeli relvaraud, mis ei ole

esitatud kujul kasutuskõlblik;



pakendis nr 9Valga esitati ekspertiisiks Mauser tüüpi vintpüssi löökraud vedruga, mis

kuuluvad tulirelva osade hulka ja on vaatluse põhjal otsustades kasutuskõlblikud;



pakendis nr 27Valga esitati ekspertiisiks:

-

kasutuskõlblik tõenäoliselt 6,5x50 mm SR kaliibrilise vintpüssi Arisaka

relvaraua tükk, mis kuulub tulirelva osade hulka;

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 7,62x25 mm kaliibrilise

püstolkuulipilduja PPS relvaraud;

-

kasutuskõlbmatu tulirelva osade hulka kuuluv 7,62x25 mm kaliibrilise

püstolkuulipilduja PPŠ relvaraud;

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 6,5x50 mm SR kaliibrilise

vintpüssi Arisaka lühendatud relvaraud;

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 6,5x50 mm SR kaliibrilise

vintpüssi Arisaka lühendatud relvaraud;

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 7,92x57 mm kaliibrilise vintpüssi

Mauser lühendatud relvaraud;

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 7,92x57 mm kaliibrilise Mauser

tüüpi vintpüssi lühendatud relvaraud;

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv teadmata mudeli ja kaliibri

vintpüssi relvaraud;

-

kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 7,92x57 mm kaliibrilise vintpüssi

Mauser mudel 98 number xxx lukukoda päästemehhanismiga;

-

kasutuskõlbmatu tulirelva osade hulka kuuluv 7,62x25 mm kaliibrilise

püstolkuulipilduja PPŠ number luku korpus number БГ429;

-

kaks kasutuskõlbmatut tulirelva osade hulka kuuluvat vintpüssi Arisaka sihikut

sihikualusega. Sihikute osad eraldi (va vedru) on kasutuskõlblikud;

-

kasutuskõlblikud tulirelva osade hulka kuuluvad 6,5x50 mm SR kaliibrilise

vintpüssi Arisaka number 418795 lukukoda salve, päästikukaitsme,

päästemehhanismi ja lukuriiviga;

-

tulirelva osade hulka kuuluv 7,62x25 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPS

lukk (VI kd, lk 106-124).

117.

17.09.2020. a läbiotsimisprotokoll (läbiotsimine xxx), 27.11.2020. a DNA-

ekspertiisiakt nr 20E-GE1023, 12.10.2020. a lõhkeaineekspertiisi akt nr 20E-AL0015,

14.10.2020. a lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 20E-PL0023 ning

12.11.2020. a ekspertiisiakt nr 20E-TB0113 tõendavad, milliseid esemeid xxx leiti,

millised neist on kasutuskõlblikud tulirelvad, laskemoon ning tulirelva osad. Lisaks on

DNA-ekspertiisiaktiga tõendatud, et leitud esemed kuulusid V. Popovile, kuna paljudelt

leitud esemetelt leiti just V. Popovi DNA-d.

118.

Samuti ei ole V. Popov eitanud, et käsitletavad tulirelvad, laskemoon ning tulirelvade

osad kuulusid just temale. V. Popovi ütlustest selgub, et isik tunnistab, et

kriminaalmenetluse käigus ära võetud relvad, mille ebaseaduslikus hoidmises teda

süüdistatakse, kuulusid temale. V. Popovi sõnul hoidis ta xxx keldris püssirohtu, mille sai

aastatel 1992-1999, kui oli ametlikult jahimees. Läti territooriumil garaažis hoidis relvi ja

padruneid. Garaaži sai endale kasutamiseks detsembris 2019 või jaanuaris. Sellest juttu ei

olnud, milleks ta garaaži soovis. Tunnistab, et kehtivat relvaluba tal ei ole, kuid oli

aastatel 1992-1999. Aadressil Xxx hoidis püstolit Jericho ja karpi padruneid ning xxx

keldris hoidis ka laskemoona ja tulirelvi (XVII kd, lk 108).

119.

Relvaseaduse (RelvS) § 19 lg 2 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada

käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos

järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv

soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva

osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja

parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud

tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud sama seaduse §-des 5 ja 7

ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona

valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva

osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel vajalik

soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab relvasoetamisluba selle omajale õiguse loal

märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja

edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks

käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.

120.

Läti Vabariigi siseasjade integreeritud infosüsteemis Valeri Popovi kohta relvade

arvestuse osas tehtud järelepärimisest selgub, et vastavat informatsiooni ei leitud (V kd, lk

137-139). 01.06.2020. a õiendi kohaselt alates 2004. a Lõuna prefektuuri kasutuses oleva

teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Valeri Popov ei oma ega ole omanud

relvaluba (IV kd, lk 16). Seega on nii V. Popovi ütluste kui ka eelnimetatud õienditega

tõendatud, et V. Popovil puudus relvaluba.

121.

RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona

valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine,

edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja

hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

122.

Eelnevalt käsitlemist leidnud tõendid kinnitavad, et V. Popovi poolt tulirelvade,

laskemoona ja tulirelva osade käitlemine hõlmas nende esemete kindlaks tegemata ajal

omandamist ja hoidmist aadressidel Xxx; xxx; xxx ning laskemoona (miinides sisalduva

püssirohu) omandamist ja hoidmist.

123.

RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda,

sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel,

lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille

külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg

11 järgi käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud

osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või

konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda,

ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. Seega on V.

Popovilt leitud tulirelvade lukud, relvarauad ning tulirelva lukukoda, mille käitlemises

teda süüdistatakse, tulirelvade olulised osad.

124.

Asjas kogutud ning eelnevalt käsitletud tõenditega on leidnud kinnitust, et V. Popov

hoidis nimetatud aadressidel süüdistuses nimetatud koguses tulirelvi, tulirelva laskemoona

ja tulirelva olulisi osasid. Samuti püssirohtu, mida viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt

tuleb käsitleda samuti laskemoonana. Kuivõrd V. Popov hoidis tulirelvi, nende olulisi

osasid ja laskemoona erinevates kohtades, isiku ütluste kohaselt on tulirelvade ja

laskemoonaga tegelemine olnud aastaid tema hobi ning ta on selgitanud, et näiteks

püssirohu soetas ta juba aastatel 1992-1999, samas Lätis asuva garaaži, kus hoidis tulirelvi

ja laskemoona, sai kasutamiseks 2019. aasta lõpus või 2020. aasta alguses (XVII kd, lk

108), siis on täidetud KarS § 418 lg 2 p 1 koosseis – s.o tulirelva, selle olulise osa ja

laskemoona korduv ebaseaduslik käitlemine.

125.

Samuti on täidetud KarS § 418 lg 2 p 2 koosseis – s.o teo objektiks on olnud

tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon suures koguses. Läbiotsimisprotokollidest,

ekspertiisiaktidest ning teistest tõenditest on selgunud, et V. Popovilt on leitud kokku 12

laskekõlblikku tulirelva, 9 kasutuskõlblikku olulist tulirelva osa, 4406 g suitsuta

püssirohtu ja 79,02 g suitsuga püssirohtu ning erinevaid laskekõlblikke padruneid: 2482

erineva kaliibrilist püstolipadrunit, 651 vintpüssipadrunit, 101 ääretulepadrunit, 129

revolvripadrunit ning 1 sileraudse püssi padrun, s.o kokku 3364 padrunit. Arvestades, et

tegemist ei olnud ühe või paari juhuslikku laadi tulirelva omamisega, vaid mitmete

erinevate tulirelvade ja nende oluliste osadega, tohutul hulgal laskekõlbulike padrunite ja

peaaegu 4,5 kg püssirohuga, millest enamikku V. Popov hoidis kortermaja keldris, saab

käitlemise viisi arvestades pidada üldohtlikkuse määra suureks. Seega on kohtu hinnangul

tulirelvade, nende oluliste osade ning laskemoona hulka ning käitlemise üldohtlikkust

arvestades põhjust pidada seda suureks koguseks.

126.

Seega on V. Popov täitnud oma tegevusega KarS § 418 lg 2 p 1 ja 2 objektiivse

koosseisu, omandades ja hoides ebaseaduslikult korduvalt ja suures koguses tulirelvi,

tulirelvade olulisi osi ning laskemoona.

127.

Subjektiivsest küljest eeldab eespool analüüsitud kuriteokoosseis KarS § 15 lg 1 alusel

tahtlust. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks

tahtluseks. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. Popovi

ütlustest selgub üheselt, et isik teadis, et tegemist on tulirelvade, laskemoona ja tulirelvade

oluliste osadega ning isik oli teadlik, et ei oma relvaluba. Kohus on veendumusel, et V.

Popov, soetades, omades, vallates ja hoides suures koguses tulirelvi, nende olulisi osi ning

laskemoona, tegutses otsese tahtlusega, sest ta teadis, et ta käitleb tulirelvi, tulirelvade

olulisi osi ja laskemoona, mille käitlemiseks tal luba puudus. Seega oli ta teadlik oma

tegevuse lubamatusest.

128.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

129.

Seega tuleb V. Popov tunnistada süüdi KarS § 418 lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo

toimepanemises.

IV. Juri Hundile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi

130.

Juri Hundile heidetakse ette KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o

kanepi ebaseaduslikku kasvatamist grupi poolt ning korduvalt. Nimetatud taimede

kasvatamise all mõeldakse seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu

tagamist. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne

külvamisega4.

131.

Riigikohus on 23.12.2021. a otsuses nr 1-19-7453 p-des 37 ja 39 selgitanud, et

seadusandja on KarS § 188 kehtestades näinud ette erinormi, mis hõlmab ammendavalt

kogu kanepi kasvatamise (külvamisest kuni mahalõikamiseni) ebaõiguse. Lähtudes

põhimõttest lex specialis derogat legi generali välistab KarS § 188 kanepi kasvatamise

(täiendava) kvalifitseerimise narkootilise aine suures koguses käitlemise (KarS § 184) või

selle katsena (KarS § 25). KarS §-s 188 sätestatud kuriteo objekt on seega kasvav taim

ning karistusseadustiku süstemaatika kohaselt tuleb sellega tehtavaid toiminguid kuni

4 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 188, p 2.2.

taime mahalõikamiseni või sellest osade eraldamiseni eristada samast taimest valmistatud

narkootilise aine käitlemisest KarS § 184 tähenduses. Viimati nimetatud süüteokoosseisu

objekt on narkootiline aine, milleks kanep saab karistusõiguslikus mõttes alles pärast

eraldamist kasvavast taimest. Niisuguse arusaama põhjendatusele osutab ka eespool

refereeritud NPALS § 3 lg-s 2 sisalduv keeld, mille järgi on kanepi kasvatamine

narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Seega eristatakse ka kõnesolevas

normis selgelt kanepi kasvatamist ning kasvatatud taimest narkootilise aine valmistamist

kui kasvatamisele ajaliselt järgnevat etappi. Kui isik käitleb suures koguses narkootilise

ainena käsitatavat kanepit, mille ta on eelnevalt ise kasvatanud, tuleb tema tegu tervikuna

(nii kasvatamine kui ka käitlemine) kvalifitseerida üksnes KarS § 184 järgi, mitte aga

KarS §-des 184 ja 188 ette nähtud süütegude kogumina. Osutatud juhul on KarS § 188

käsitatav subsidiaarkoosseisuna, mis tuleb kohaldamisele alles siis, kui primaarkoosseisu

(KarS § 184) ei kohaldata. KarS §-dega 188 ja 184 kaitstakse sama õigushüve, s.t

rahvatervist. Mõlema normi eesmärk on vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut

ning sellega inimeste tervisele kaasnevat kahju. Sisuliselt kujutab KarS §-s 184 kirjeldatud

tegu käsitletaval juhul endast süüdlase tegevuse hilisemat staadiumi, millega ohustatakse

kaitstavat õigushüve intensiivsemalt kui kanepi kasvatamisega. Eelkirjeldatud olukorras

hõlmab KarS § 184 kui oluliselt suurema ebaõigusega tegu sellele eelnenud kanepitaime

kasvatamise KarS § 188 tähenduses ning seetõttu puudub üldjuhul vajadus kõnesolevat

kuriteokoosseisu süüteo kvalifikatsioonis eraldi kajastada. Ühtlasi ei moodusta KarS §-s

188 kirjeldatud käitumine KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kvalifitseeritavat tunnust, s.t

korduvust.

132.

Süüdistuses on J. Hundile heidetud ette kanepi kasvatamist ja käitlemist alates 2013.

aastast. Võtmata siinkohal seisukohta selles, kas kanepi käitlemine J. Hundi poolt alates

2013. aastast on tõendatud või mitte, saab tulenevalt eelviidatud Riigikohtu otsusest nr 1-

19-7453 asuda seisukohale, et KarS § 188 sätestatud kuriteo objekt on vaid kasvav taim

ning karistusseadustiku süstemaatika kohaselt tuleb sellega tehtavaid toiminguid kuni

taime mahalõikamiseni või sellest osade eraldamiseni eristada samast taimest valmistatud

narkootilise aine käitlemisest KarS § 184 tähenduses. Kuna süüdistuses on J. Hundile ette

heidetud alates 2013. aastast kasvatatud kanepist saadud narkootilise aine müümist,

prokurör on kohtuvaidlustes märkinud, et kanepitaim saab koristusvalmiks umbes nelja

kuuga ning J. Hunt on ütlustes selgitanud, et kanepitaime kasvatamise tsükkel kestis kuni

5 kuud, siis on ilmselge, et süüdistuses käsitletud varasematel aastatel kasvatatud kanepi

osas on mõeldud mahalõigatud kanepit kui narkootilist ainet KarS § 184 tähenduses.

Seega tuleb kanepi kasvatamine ehk KarS § 188 koosseis kõne alla vaid kanepitaimede

puhul, mis 31.05.2020 ja 01.06.2020 läbiotsimiste käigus aadressidelt Xxx ja Xxx

kasvamast leiti ja ära võeti.

133.

31.05.2020. a läbiotsimisprotokollist selgub, et 31.05.2020 on läbi viidud läbiotsimine

aadressil Xxx. Kinnistusraamatu väljavõtte ning tunnistaja M. S. ütluste kohaselt kuulub

kinnistu R. K. (II kd, lk 88-89; XVII kd, lk 10). Tunnistaja M. S. ja J. Hundi ütlustega on

tõendatud, et alates 2013. aastast oli sel aadressil asuva hoone teine korrus J. Hundi

kasutuses (XVII kd, lk 10, 109, 111). Läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära muuhulgas:



ruumist nr 1 telgist 72 kasvavat kanepitaime, mis lõigati maha ja pakendati järgnevalt:

pakenditesse nr 10xxx, 10xxx, 10xxx, 10xxx, 10xxx, 10xxx igasse 10 kanepitaime ja

pakendisse nr 10xx 12 kanepitaime;



ruumist nr 2 telgist 47 kasvavat kanepitaime, mis lõigati maha (pakend nr 14xxx);



ruumist nr 2 telgist 18 kasvavat kanepitaime koos pottidega (pakend nr 15xxx) (II kd,

lk 92-117).

134.

01.06.2020. a läbiotsimisprotokollist selgub, et 01.06.2020 tehtud läbiotsimine

aadressil Xxx. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kinnistu aadressil Xxx K.

Hundi ja J. Hundi ühisomandisse, kinnistud aadressidel Xxx tn xxx ja Xxx tn xxx

kuuluvad J. Hundile (XIII kd, lk 127, 129, 140, 144). Läbiotsimise käigus aadressil Xxx tn

xxxvõeti muuhulgas ära:



garaažis ruumis nr 2 olevast kasvatustelgist 86 kanepitaime. Kanepitaimed kasvasid

pottides ning taimed lõigati mulla kohalt maha. Pottides olev muld valati pottidest

välja (pakend nr 18Xxx);



garaažis ruumist nr 2 laua pealt väikesest kasvutelgist kaks plastalust kanepitaimedega

ja lisaks 2 kanepitaime (pakend nr 21Xxx) (II kd, lk 51-85).

135.

Nii 31.05.2020 kui ka 01.06.2020 läbiotsimise käigus ära võetud kanepitaimede ja

kanepitaimede osade suhtes on tehtud ekspertiis. 17.06.2020 ekspertiisiaktist nr 20E-

AN0654 selgub, et ekspertiisiks esitatud:



72 õisikutega rohelist taime kogumassiga 3255 g pakenditest nr 10xxx, 10xxx kuni 10-

xxx on kanepitaimed, mille THC sisaldus on 12%;



47 rohelist taime kogumassiga 301,5 g pakendist 14xxx on kanepitaimed, mille THC

sisaldus on 1,3%;



18 rohelist taime pottides kogumassiga 7,35 g pakendist nr 15xxx on kanepitaimed,

mille THC sisaldus on 0,64%;



86 rohelist taime kogumassiga 761,9 g pakendist nr 18Xxx on kanepitaimed, mille

THC sisaldus on 0,86%;



104 väikest rohelist taime kahel plastalusel ja kaks väikest taime kahel mullapallil

kogumassiga 10,41 g pakendist nr 21Xxx on kanepitaimed, mille THC sisaldus on

1,6% (II kd, lk 195-200).

136.

02.06.2020. a jälitustoimingu protokolli kohaselt on 28.03.2020-31.05.2020 teostatud

Xxx J. Hundi ja K. Hundi suhtes varjatud jälgimist. Jälitustoimingu protokolliga on

tõendatud, et J. Hunt ja K. Hunt on 28.03.2020, 30.03.2020, 01.04.2020, 04.04.2020,

06.04.2020, 08.04.2020, 10.04.2020, 12.04.2020, 15.04.2020, 20.04.2020, 21.04.2020

(tõid koos juurde ja paigaldasid ventilaatoreid ja elektrilampe), 23.04.2020, 26.04.2020,

28.04.2020, 02.05.2020, 04.05.2020, 06.05.2020, 09.05.2020, 14.05.2020, 17.05.2020,

19.05.2020, 24.05.2020, 27.05.2020, 29.05.2020, 31.05.2020 käinud aadressil Xxx ning

kastnud seal kasvavaid kanepitaimi, sh doseerinud kastmisvette lisaaineid. Samuti on J.

Hunt käinud üksi 30.03.2020, 01.04.2020, 03.04.2020, 18.04.2020, 19.04.2020 (võttis

kaasa vaid redeli), 20.04.2020, 29.04.2020 (võttis vaid kaasa kilekoti koos elektripirni

karbi sarnaste esemetega), 12.05.2020, 22.05.2020, 28.05.2020 samal aadressil taimi

kastmas, sh doseerinud kastmisvette lisaaineid (XI kd, lk 149-179).

137.

Süüdistatav Juri Hundi ütluste kohaselt alustas ta kanepi kasvatamist 2018. aastal ning

pani siis ühel korral aadressil Xxx teisel korrusel tagumises ruumis kasvama 25-30

seemet. Seemned sai xxx keskuse taga asuvast kauplusest aadressil xxx. Kanepi

kasvatamise tsükkel seemnete muldapanekust kuni valmimiseni kestis 4,5-5 kuud. 2018.

aasta kasvatusest sai umbes pool kilo saaki. 2019. aastal kanepit ei kasvatanud. 2020.

aastal kasvatas aadressidel Xxx ja Xxx, kuid seal saaki ei saanud, sest politsei võttis kõik

ära. Xxx pani maha 90 seemet ja Xxx umbes 75-80 seemet, ülejäänud olid tehtud

kloonimise meetodil. Kanepisortideks olid AK47 ja Bubblegum. J. Hundi ütluste kohaselt

soovis ta kanepit kasvatada meditsiinilisel eesmärgil, teha sellest kanepist edasi toodet –

õli (XVII kd, lk 109-112).

138.

Riigikohtu 31.08.2005. a otsuses nr 3-1-1-73-05 p-s 9 on selgitatud, et KarS § 188

blanketses dispositsioonis sisalduv sõnaühend "ebaseaduslik kasvatamine" tähendab seda,

et mitte igasugune kanepi kasvatamine ei ole karistatav ja et isiku süüditunnistamiseks

KarS § 188 järgi peab süüdistuses olema ära näidatud, millise õigusakti millisest sättest

tulenevalt oli antud konkreetsel juhul keelatud seda konkreetset kanepitaime kasvatada.

139.

Keeld kanepit kasvatada tuleneb NPALS § 3 lg-st 2. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on

unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud.

Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt.

140.

Seega tuleb KarS § 188 koosseisu täidetuse tuvastamiseks välja selgitada, kas kanepi

kasvatamine oli ebaseaduslik, st kas kanepit kasvatati narkootilise aine valmistamise

eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et alates 05.06.2005 on KarS § 188 järgi võimalik

isikut süüdi tunnistada vaid siis, kui on tõendatud, et THC sisaldus kanepitaimedes oli

suurem kui 0,2% (Riigikohtu 31.08.2015. a otsus nr 3-1-1-73-05 p 14). Kuni 31.12.2022,

sh ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud 18.05.2005. a määruse nr 73 alusel, kuulusid

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja

selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Kuna

käesolevalt kehtiva redaktsiooni alusel kuuluvad vastavasse nimekirja üle 0,3% THC

sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid, tuleb kohtu hinnangul tõlgendada ka

Riigikohtu otsust nii, et tõendatud peab olema kanepitaimede suurem THC sisaldus kui

0,3%. Käesolevas asjas on ekspertiisi käigus kindlaks tehtud, et aadressilt Xxx ning Xxx

leitud ja ära võetud kasvavad kanepitaimed olid THC sisaldusega 0,64-12%, s.t THC

sisaldus kanepitaimedes oli suurem kui 0,3%.

141.

Täiendavalt peab NPALS § 3 lg 2 lausest 2 tulenevalt silmas pidama, kas kasvatatud

kanepisort kuulub EL ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud lubatud liikide hulka.

Kui kasvatatakse kanepi sellist sorti, mis ei ole kantud EL ühtsesse põllukultuuride

sordilehte, on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjale tuginedes tegu

narkootilise ainega5. Põllumajandusameti 13.11.2020. a vastuses nõudekirjale on tabelina

välja toodud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte 12.11.2020 seisuga kantud

75 hariliku kanepi sorti (XI kd, lk 13-15). J. Hundi ütluste kohaselt kasvatas ta kanepisorte

AK47 ja Bubblegum, mis EL ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud ei ole. Seega oli

tegemist narkootilise ainega.

142.

Viimaks on vajalik teha kindlaks, kas kanepit kasvatati narkootilise aine saamise

eesmärgil. Kohtus antud ütlustes on J. Hunt väitnud, et kasvatas kanepit meditsiinilisel

eesmärgil soovides hakata sellest tootma kanepiõli, tal oli äri ja soovis teha kõike

5 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 188, p 2.3.3.

ametlikult. Nagu selgub kohtus ristküsitlemise käigus kaitsja R. Napa poolt J. Hundile

esitatud küsimusest ja kohtuvaidluste käigus esitatud prokuröri seisukohast, on selline

kaitseversioon tekkinud J. Hundil alles kohtumenetluse käigus ning kohtueelses

menetluses J. Hunt sellest rääkinud ei ole. J. Hunt on põhjendanud, et kohtueelses

menetluses ta sellest rääkis, kuid uurija oli J. Hundi sõnul vastanud, et „mis sa mulle

räägid, et Eestis üldse ei tohi“. Kohtu hinnangul on J. Hundi sellised selgitused

ebausutavad ning tegemist on hiljem menetluse käigus välja mõeldud versiooniga enese

kaitsmiseks. Seda enam, et sellist kaitseversiooni ei ole esitatud J. Hundi kaitsja A. Pilve

kaitseaktis ega ka J. Hundi kaitsja R. Napa poolt avakõnes. Kui ka kohtueelses menetluses

J. Hundi ütlusi kanepi kasvatamise eesmärgi kohta kirja ei pandud, jääb täielikult

arusaamatuks, miks oleksid pidanud J. Hundi kaitsjad sellele täielikult tähelepanu

juhtimata jätma. Lisaks on J. Hunt väitnud, et tal olid xxx kokkulepped väikeses tehases,

et teha õli, eelnevalt pidi tegema ekspertiisid. J. Hundi selgituste kohaselt olid aga need

lepingud xxx ettevõttega suusõnalised (XVII kd, lk 112). Asjaolu, et J. Hunt ei ole

nimetanud ettevõtte nime, väidetavad lepingud olid suusõnalised ning süüdistatav ei ole

esitanud mingeid tõendeid oma kaitseversiooni kinnitamiseks, muudab J. Hundi väited

veelgi ebausutavamaks. Ainus loogiline selgitus on kohtu hinnangul see, et kaitseversioon

kanepi meditsiinilisel eesmärgil kasvatamisest, on J. Hundil tekkinud alles asja kohtuliku

uurimise käigus oma süüst vabanemise eesmärgil.

143.

Kanepi käitlemiseks meditsiinilistel eesmärkidel peavad olema täidetud teatud

tingimused. Näiteks NPALS § 4 lg 11 kohaselt loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel eesmärgil tootmiseks või hulgimüügiks annab Ravimiamet ravimiseaduses

ettenähtud tingimustel ja korras koos ravimite käitlemise tegevusloa andmisega.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigus kantakse eritingimusena ravimite

tootmise või hulgimüügi tegevusloale. Ravimiameti tegevuslubade avalikus registris ei ole

aga leitav, et J. Hundile selline luba oleks antud. Samuti ei ole J. Hunt täitnud

sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusest nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“

tulenevaid nõudeid.

144.

Selgelt viitab kanepitaimede just narkootilise aine tootmise eesmärgil kasvatamisele ka

asjaolu, et kanepitaimedelt, mille J. Hunt 31.05.2020 koos K. Hundiga maha lõikas,

eemaldasid nad lehed, mille panid musta prügikotti ning kuivama panid kanepivarred koos

õisikutega (XI kd, lk 178-179; II kd, lk 92-94, 103-105). Lehed, mille panid prügikotti,

sisaldasid THC-d vaid 1,2%. Samas kuivama pandud õisikud olid THC sisaldusega 15%

(II kd, lk 195-200). Seega lehed, mis olid pandud prügikotti, mis omakorda viitab sellele,

et need kavatseti ära visata, ning taimed, mis olid veel kasvama jäetud, olid väiksema

THC sisaldusega, kui kuivama pandud kanepiõisikud. Sellest saab järeldada, et J. Hundi

tegevus oli selgelt suunatud narkootilise aine tootmisele – lõigati maha just need

kanepitaimed, mille THC sisaldus oli kõige suurem, väiksema THC sisaldusega taimed

jäeti veel edasi kasvama ning maha lõigatud kanepitaimedelt eraldati ja visati ära

prügikotti lehed, milles THC sisaldus oli väike, st millest toodetud narkootikumi kvaliteet

oleks olnud kehv ning millest narkootilise aine tootmine ei oleks olnud seetõttu mõttekas.

Samuti olid kasvatatavad kanepitaimed erineva suurusega, s.o erinevas kasvufaasis, mis

viitab sellele, et isik soovis tagada pideva saagi narkootilise aine valmistamiseks.

145.

Kaudselt viitavad narkootilise aine tootmise eesmärgile ka J. Hundi ütlused kooskõlas

V. Popovi ütlustega. Näiteks varem kasvatatud kanepi, millest J. Hunt kohtus antud

ütlustes rääkis, andis ta edasi V. Popovile. Kuigi J. Hundi sõnul andis ta V. Popovile

kanepi selleks, et viimane sellele ekspertiisi laseks teha, ei ole see kohtu hinnangul

eluliselt usutav (vt põhjendusi käesoleva kohtuotsuse punktides 47-50). J. Hunt andis enda

väitel esimesed 2x100g V. Popovile tasuta, edasi küsis V. Popovilt raha 6 eurot grammi

eest. Kohus pidas eelviidatud punktides seal märgitud põhjustel usaldusväärsemaks V.

Popovi ütlusi, mille kohaselt sai aga J. Hunt kõigil kordadel, kui ta V. Popovile kanepit

andis, kanepi eest tasu 6,5 eurot grammi eest. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kui J. Hunt

andis varem V. Popovile korduvalt 100 grammi kaupa enda kasvatatud kanepit, sai selle

eest raha ning nagu selgub J. Hundi ütlustest, ka teadis, et V. Popov müüb kanepit edasi,

kasvatas ta ka 31.05.2020 ja 01.06.2020 läbiotsimise käigus kasvamast leitud kanepitaimi

just narkootilise aine tootmise eesmärgil.

146.

Seega on kohtu hinnangul leidnud jälitustoimingu protokolli, läbiotsimise

protokollide, ekspertiisiarvamuse ja J. Hundi ütlustega tõendamist, et J. Hunt

kasvatas aadressil Xxx kanepitaime kogumassiga 3563,85 grammi, mille THC

sisaldus oli 0,64%-12% ning aadressil Xxx kanepitaime kogumassiga 772,31 grammi,

mille THC sisaldus oli 0,86%-1,6%.

147.

J. Hunti süüdistatakse kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt ja korduvalt

(KarS § 188 lg 2 p-d 1 ja 2). Süüdistuse kohaselt kasvatas J. Hunt alates 2019. aastast

kanepit ühiselt ja kooskõlastatult ühtse tahtlusega kaastäideviijana grupis K. Hundiga.

Käesoleva kohtuotsuse punktides 223-226 on selgitatud, miks ei ole K. Hundi tegevus

vaadeldav kaastäideviimisena. Kuna kohtu hinnangul on K. Hundi tegevus kvalifitseeritav

kaasaaitamisena ning kaasaaitajad gruppi ei moodusta, siis puudub alus ka J. Hundi

süüditunnistamiseks KarS § 188 lg 2 p 1 alusel ehk kanepi ebaseadusliku kasvatamisese

eest grupis.

148.

KarS § 188 lg 2 p 2 näeb ette karistuse kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest isiku

poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või

psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või

käitlemise kinnipidamiskohas, s.t korduvalt. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et J. Hunt

oleks kanepit kasvatanud ja narkootilist ainet käidelnud korduvalt. Kuigi J. Hundi ütlustest

ning teistest asjas kogutud tõenditest tulenevalt kasvatas ja käitles J. Hunt kanepit mitmel

korral, ei tähenda see automaatselt seda, et karistusõiguslikus mõttes olnuks tegusid mitu.

Kohtu hinnangul tuleb J. Hundi faktiliselt korduvat kanepi kasvatamist ja narkootilise aine

edasiandmist (vt käesoleva otsuse peatükk V) vaadelda ühtse tahtlusega toime pandud ühe

jätkuva süüteona. Erinevad n-ö osateod toimusid küllaltki regulaarselt. J. Hundil oli ühtne

tahtlus: tema tegutsemine 2017. aastast kuni kinnipidamiseni 2020. aasta kevadel oli

läbimõeldud ja järjepidev. Sellele viitab 2017. kuni 2020. aastani kanepitaimede

kasvatamine ning vahepealsel ajal väiksemate koguste kaupa narkootilise aine

edasiandmine. Objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi on J. Hundi tegevus vaadeldav

süstemaatilise narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisena. Iga kanepi kasvatamise ja

narkootilise aine edasiandmise episood on vaadeldav juba lõpule viidud süüteo jätkuna.

Kanepi kasvatamise ja narkootilise aine edasiandmise episoodide vahel püsis tahtlus

jätkata kanepitaimede kasvatamist ja neist valmistatud narkootilise aine müümist ka

järgmisel korral ja varasemaga sarnasel viisil. Selline tegevus moodustab terviku, mis oli

kaetud süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega on J. Hundi käitumises tuvastatavad kõik

jätkuvat süütegu iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning korduvust

jaatada võimalik ei ole. J. Hunt pani karistusõiguslikus mõttes toime ühe suuremahulise

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise teo, mille hulka kuulus ka kanepitaimede

kasvatamine.

149.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et J. Hunt täitis oma tegevusega KarS § 188

lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o kanepi ebaseadusliku kasvatamise.

150.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses kanepi ebaseaduslikul

kasvatamisel otsese tahtlusega. Nagu eelnevalt on tõendamist leidnud, ei kasvatanud J.

Hunt kanepitaimi põllumajanduslikul ega meditsiinilisel eesmärgil, vaid narkootilise aine

valmistamise eesmärgil. Seega teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahtis või vähemalt möönas seda. J. Hunt, kes enda ütluste kohaselt teistkordselt

kanepitaimi kasvatas, teadis, et kasvatab kanepitaimi ebaseaduslikult ja vähemalt möönas

seda. J. Hunt kasvatas kanepitaimi, mis olid erineva suurusega, s.o erinevas kasvufaasis,

mis viitab sellele, et isik soovis tagada pideva saagi narkootilise aine valmistamiseks.

Samuti koristas ta saagi, s.o lõikas kanepitaime varre läbi, eemaldas lehed ja pani

kanepivarre koos õisikuga kuivama ajal, kui THC sisaldus mahalõigatud taimedes oli

suurem, kui kasvama jäetud taimedes, mis viitab samuti selgelt, et J. Hunt oli teadlik,

millal taimed kasvamast ära võtta, et nendest toodetavas narkootilises aines oleks THC

sisaldus võimalikult suur.

151.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

152.

Süüd välistavate asjaolude puhul on põhjust kontrollida, kas käesolevas asjas võib

tegemist olla keelueksimusega (KarS § 39 lg 1), kuna J. Hunt on väitnud, et kasvatas

kanepit meditsiinilisel eesmärgil ja tahtis seda teha ametlikult. Riigikohus on 30.05.2016.

a otsuses nr 3-1-1-33-16 p-s 21 leidnud, et KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses

oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Küsimus eksimuse

välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui

hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku

selgitamaks välja vastava teo keelatust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri

2005. a otsus asjas nr 3-1-1-95-05, p 8). Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt

põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Üldjuhul on keelueksimus välditav. Näiteks on see nii

juhul, kui teo keelatus on ilmne. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma ka isik, kes

tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha.

Samuti saab eksimuses olnud isikule tihtipeale ette heita seda, et ta ei pöördunud nt

õigusnõustaja või mõne muu spetsialisti poole.

153.

Kohtu hinnangul on ilmne ja üldteada, et üldiselt on kanepi kasvatamine ja käitlemine

Eestis keelatud. Kui süüdistatav oleks tõepoolest soovinud kasvatada kanepit viisil, mis on

seadusega lubatud (näiteks põllumajanduslikul või meditsiinilisel eesmärgil) oleks isikul

tulnud seda valdkonda reguleerivad seadused ja määrused endale põhjalikult selgeks teha

ning vajadusel konsulteerida juristi või antud valdkonna spetsialistidega. J. Hundi ütlustest

ega muudest asjas kogutud tõenditest ei selgu, et isik oleks uurinud, kuidas antud

valdkond on õiguslikult reguleeritud ning teinud kõik selleks, et veenduda, et tema

kasvatatavate kanepitaimede puhul oleks tegemist sortidega, mille kasvatamine on lubatud

ning mille THC sisaldus jääb alla 0,2% (kasvatamise ajal kehtinud redaktsiooni järgi ei

võinud THC sisaldus ületada 0,2%) või väidetaval meditsiinilisel eesmärgil kanepi

tootmiseks oleksid täidetud nõutud tingimused ning olemas vastav tegevusluba. Seega ei

ole tegemist ka keelueksimusega ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

154.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus J. Hundi süüdi KarS § 188 lg 1 järgi.

V. Juri Hundile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi

155.

J. Hunti süüdistatakse KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises,

s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, isikute grupis ja korduvalt

ning suure varalise kasu saamise eesmärgil.

156.

NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete

ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

157.

Esiteks on J. Hunt esitatud süüdistuse kohaselt kasvatanud kanepitaimi ja valmistanud

neist 2013. aastast kuni 31.05.2020 koos V. Popoviga ning alates 2019. aastast grupis K.

Hundiga kokku vähemalt 41750 grammi marihuaanat, mida V. Popov edasi müüs ning

poole saadud rahast J. Hundile andis. Kohtu hinnangul on aga esitatud süüdistus suuremas

osas tõendamata ning oletustel põhinev.

158.

Nii süüdistusaktist kui ka kohtuvaidluse käigus prokuröri esitatud kõnest selgub, et

väidetavad alates 2013. aastast kasvatatud kanepi kogused on „välja arvestatud“ võttes

arvesse läbiotsimisel tuvastatud kanepitaimede kogust ning elektritarbimise suurenemist

Xxx ja Xxx kinnistutel. Kohtule on seejuures esitatud 09.10.2020. a vaatlusprotokoll, mis

tõendab elektritarbimist aadressidel Xxx 34, Xxx xxx ja Xxx ning selle lisadena

Elektrilevi vastuskirjad (III kd, lk 45-97). Samuti on kohtule esitatud 13.10.2020. a

asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud 08.10.2020 tunnistaja M. S. ülekuulamisel

vabatahtlikult üle antud vihikut. Vihiku peale on kirjutatud musta värvi kirjutusvahendiga

„II korruse elekter Juri“. Vihikul on 6 kahepoolset lehte, mille peale on käsitsi kirjutatud

kuupäevad, numbrid, kW ja makstud summad. Lehtede vahele on kirjaklambriga

kinnitatud üksikud lehed, mille peale on käsitsi kirjutatud: elekter, numbrid ja kuupäev.

Vaatluse käigus on vihikulehtedel olevad kirjed fikseeritud tabelisse (kuu, aasta; näit;

lõpptarbimine (kW) ja summa (€)). Vaatlusprotokollis on liidetud kokku 2014. a

jaanuarist kuni 2020. aasta maini elektri tarbimise eest makstud summad, s.o kokku

6455,99 eurot (III kd, lk 98-107).

159.

Kohtus on üle kuulatud ka tunnistaja M. S., kelle ütluste kohaselt hakkas J. Hunt

kasutama Xxx teist korrust alates 2013. aastast. Elektrileping oli M. S. nimel, maja

üldelektri arvesti asus poe ees koridoris ning elektriarvet tasus M. S.. Teisel korrusel oli

eraldi voolumõõtja teise korruse voolu mõõtmiseks. Iga kuu lõpus või uue kuu alguses tõi

J. Hunt elektrinäidu ning M. S. arvestas elektriarve ning J. Hundi kulutatud elektrinäidu

põhjal välja, kui palju peab maksma J. Hunt ja palju M. S.. J. Hunt maksis teisel korrusel

kulutatud elektri eest sularahas M. S., sest elektriarve tuli M. S. nimele. M. S. pidas

arvestust J. Hundi elektrikulude kohta kuude kaupa eraldi vihikus. M. S. on andnud ka

vihiku kohta ütlusi, mis andmeid iga vihikulehekülg käsitleb. M. S. sõnul küsis ta alguses

J. Hundilt, et miks tal nii palju elektrit kulub, kuid J. Hunt ütles, et ta teeb elektritöid. M.

S. ise maja teise korruse ruumides sel ajal, kui J. Hunt neid ruume kasutas, ei käinud

(XVII kd, lk 10-11).

160.

Prokurör on seejuures selgitanud, et 2013. aastal suurenes elektritarbimine aadressidel

Xxx ja Xxx, Xxx võrreldes 2012. aastaga ning on üldteada asjaolu, et kanepikasvatus

vajab palju elektrit (kasvutingimuste loomine elektrilampide, ventilatsiooniseadmete ja

elektriliste küttekehade abil) ja elektrienergia ebatavaliselt suur tarbimine viitab selgelt

kanepikasvatuse olemasolule hoones. Läbiotsimisprotokollide ja elektritarbimist

tõendavate dokumentide alusel ning tulenevalt sellest, et kanepitaim saab küpseks ja

koristusvalmiks nelja kuuga, saab prokuröri hinnangul järeldada, et J. Hunt kasvatas

korduvalt kanepit ning kuriteo toimepanemise viis oli sarnane. Seejuures on prokurör

viidanud Riigikohtu otsustele kriminaalasjades nr 3-1-1-32-05 ja 3-1-1-87-09 ning

järeldanud, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla

käsitatav iseseisva kaudse tõendina.

161.

Kohtu hinnangul aga sellist järeldust teha ei saa. Elektritarbimine võib suureneda

paljudel erinevatel põhjustel (tööriistade kasutamine, mis tarbivad palju elektrit, elektriga

ruumide kütmine/jahutamine jne). J. Hundi kohtus antud ütlustest selgub samuti, et ta

kolis aadressile Xxx pärast eelmisest naisest lahkuminekut 2013. aastal (XVII kd, lk 111).

Sellega on kooskõlas ka tunnistaja M. S. ütlused, mille kohaselt hakkas samuti J. Hunt

üürima Xxx teist korrust 2013. aastal. Lisaks on M. S. andnud ütlusi, et varasemalt sama

hoone teisel korrusel keegi ei elanud ning J. Hunt põhjendas suurt elektritarbimist

elektritööde tegemisega (XVII kd, lk 10). Seetõttu on ka igati loogiline, et antud aadressil

2013. aastal elektritarbimine tõusis, kui J. Hunt sinna elama kolis.

162.

Ainuüksi viimaste aastatega, mil J. Hunt on kanepi kasvatamist ja käitlemist

tunnistanud, sarnasest elektritarbimisest teha järeldust, et J. Hunt ka varem neil

aadressidel kanepit kasvatas ja sellest narkootilist ainet valmistas, on ilmselgelt

meelevaldne. Ka ei ole põhjendatud prokuröri väide nagu kinnitaks modus operandi

usaldusväärsust tõendamise moodusena sarnaste juhtumite arv. Käesoleval juhul on

dokumentaalsete ja isikuliste tõendite põhjal leidnud kinnitust kanepi kasvatamine J.

Hundi poolt ning sellest narkootilise aine valmistamine vaid paaril-kolmel korral. Teha

sellest järeldust, et samal viisil on kuritegu toime pandud ka eelneval neljal-viiel aastal

ning rohkem kui 30 korral pelgalt elektritarbimise pinnalt, ei saa kuidagi põhjendatuks

pidada.

163.

Veelgi arusaamatumad on süüdistusaktis nii Xxx kui ka Xxx aadressidel aastate kaupa

välja toodud kanepi kasvatamise korrad ning mitu kanepiseemet neil aastatel kasvama

pandi ning lõppeks ka „välja arvestatud“ aastatel 2013-2019 kasvatatud kanepi kogus.

Seejuures on võetud arvesse, et kuuel kasvatuskorral saadi saagiks 400, 450, 600, 650,

750 ja 1200 grammi kanepit ja 29-l korral oli saak 1300 grammi kanepit. Kuidas selliste

arvudeni on jõutud, kui puuduvad igasugused otsesed tõendid kanepi kasvatamise ja

sellest narkootilise aine valmistamise kohta aastatel 2013-2016, mõistabki ilmselt vaid

süüdistusakti koostaja. Tähelepanuväärne on ka see, et lisaks tõendite puudumisele selle

kohta, et üleüldse aastatel 2013-2016 kanepit kasvatati, puuduvad ka igasugused tõendid

selle kohta, kui palju narkootilist ainet saadi ning milline oli kanepi THC sisaldus (sh kas

tegemist oli üldse narkootilise ainega seaduse tähenduses).

164.

Popovi ütluste kohaselt tunneb ta J. Hunti alates 2015. aastast, kui J. Hunt pani talle

korteris ühe akna. Kolm aastat ei olnud kanepist juttugi, kuid viimased kaks aastat sai

temalt kanepit. Kanepit hakkas J. Hundilt saama alates 2017. aasta lõpust (XVII kd, lk

106, 109). Samuti selgub J. Hundi ütlustest, et ta tutvus V, Popoviga 2015. aastal, kui pani

V. Popovile aknaid (XVII kd, lk 110). J. Hundi ütluste kohaselt alustas ta kanepi

kasvatamist 2018. aastal (XVII kd, lk 109). K. Hundi ütluste kohaselt osales ta kanepi

kasvatamisel 2018. aastal kanepitaimi kastes. Märkas peale abiellumist 25.08.2018, et J.

Hunt käib tihti kodust ära ning hiljem J. Hunt tunnistas ja näitas, et kasvatab kanepit

(XVII kd, lk 112-113). Tunnistaja A. Z.i ütlustest selgus, et ta tutvus V. Popoviga 2017.

aastal ning sellest ajast peale, kui V. Popoviga tutvus, sai ka temalt marihuaanat (XVII kd,

lk 20). Samuti on tunnistaja A. B. andnud ütlused, mille kohaselt ta on saanud V. Popovilt

kanepit 2016. või 2017. aastast alates (XVII kd, lk 24).

165.

Seega kuigi J. Hundi ja K. Hundi ütlustest selgub nagu oleks J. Hunt kasvatanud

kanepit ja sellest narkootilist ainet valmistanud alates 2018. aastast, viitavad V. Popovi

ning kahe tunnistaja ütlused sellele, et J. Hunt kasvatas kanepit vähemalt alates 2017.

aastast alates. Esiteks teadis K. Hunt ütlusi anda vaid nende kanepikasvatuste kohta,

millest oli J. Hundilt teada saanud. Nagu K. Hunt ütlustes ka kinnitas, märkas ta pärast

abiellumist 25.08.2018, et J. Hunt käib kodust ära ning alles hiljem tunnistas J. Hunt talle,

et kasvatab kanepit. Seega ei pruukinud K. Hunt varasemalt J. Hundi poolt kasvatatud ja

valmistatud kanepist midagi teada. Teiseks ei olnud tunnistajatel A. Z.il ega A. B.l mingit

põhjust valetada perioodi, mille vältel nad V. Popovilt kanepit said, tegelikust pikemaks.

Samuti puudus V. Popovil motiiv valetada pikemaks perioodi, mille ajal sai J. Hundilt

kanepit – oleks see ju pigem tema jaoks süüd suurendav tegur. J. Hundi ütlused seevastu,

milles ta on väitnud, et kasvatas kanepit alates 2018. aastast, on kantud pigem isiku

soovist näidata oma süüd kuriteo toimepanemisel tegelikust väiksemana. Kohtu hinnangul

on seega V. Popovi ütlustega, mille kohaselt sai ta J. Hundilt kanepit alates 2017. aasta

lõpust ning sellega kooskõlas olevate tunnistajate A. Z.i ja A. B. ütlustega, mille kohaselt

said nad V. Popovilt kanepit alates 2017. aastast, tõendatud, et J. Hunt kasvatas ja

valmistas narkootilist ainet kanepit alates 2017. aastast.

166.

Kuigi kohtu hinnangul on eelnimetatud ütlustega tõendatud, et J. Hunt valmistas

kanepit alates 2017. aastast, ei saa nõustuda süüdistuses nimetatud kanepi kogustega, sest

sellised kogused tõendamist leidnud ei ole. V. Popovi ütluste kohaselt sai ta J. Hundi käest

kanepit 100 grammi kaupa ning umbes 6-l korral ning ühel korral andis kanepi J. Hundile

üldse tagasi, sest ei olnud sellega rahul. Enda arvestuse kohaselt sai J. Hundilt kanepit 5-6

korda, kokku 500-600 grammi (XVII kd, lk 107, 109). J. Hunt on andnud ütlused, et andis

V. Popovile kokku umbes 500 grammi kanepit, mis ta kasvatas ning viimase andis V.

Popov talle tagasi, sest see ei sobinud. Samas on J. Hunt andnud ütlused, et andis V.

Popovile kanepit 100 grammi kaupa ning pärast 4-5 korda sai teada, et V. Popovil on

tuttavad, kes võivad seda suitsetada (XVII kd, lk 110). Seega ei välista ka J. Hundi

ütlused, et ta võis V. Popovile anda kokku 5-l korral 100 grammi kaupa kanepit, mille V.

Popov ka vastu võttis. Tunnistajate ning V. Popovi ütlustega on leidnud tõendamist, et V.

Popov müüs tunnistajatele vähemalt 446 grammi kanepit (vt kohtuotsuse punktid 20-39).

Xxx 22 läbiotsimisel leiti ka plastämber 19,35 grammi kanepiga. Kuna tunnistajate

kinnitusel müüs V. Popov kanepit ka oma suvilas aadressil Xxx, saab sellest järeldada, et

läbiotsimisel leitud kanepi puhul oli tegemist samuti J. Hundilt saadud ja edasimüümiseks

mõeldud kanepiga. Seega on põhjendatud lugeda tõendatuks, et J. Hunt valmistas ja

andis V. Popovile 2017. aastast kuni 2020. aasta maini edasi kokku vähemalt 465,35

grammi kanepit.

167.

Teiseks heidetakse J. Hundile ette, et 31.05.2020 Xxx ruumides, lõikasid K. Hunt ja J.

Hunt 155-st kasvavast taimest maha kaheksateist ja asusid neist valmistama narkootilist

ainet. Selleks puhastasid maha lõigatud kanepitaimed lehtedest ja riputasid õisikud

kuivama. Politsei katkestas nende ebaseadusliku tegevuse ning võttis 31.05.2020

Xxxläbiotsimisel ära 15% THC sisaldusega kanepiõisikud, mille mass kuivatatult on

492,8 grammi ja 1,2% THC sisaldusega kanepilehed kogumassiga 432,5 grammi.

168.

02.06.2020. a jälitustoimingu protokoll, mille järgi on varjatult jälgitud aadressil Xxx

J. Hunti ja K. Hunti, tõendab, et 31.05.2020 kell 15.05 on saabunud II korruse ruumidesse

K. Hunt ja J. Hunt. J. Hunt on protokolli kohaselt võtnud ruumis nr 1 asuvast kasvutelgist

välja kanepitaimi ning asetanud neid lauale. Protokollist selgub, et K. Hunt võttis

kilekottide rullist ühe musta värvi kilekoti ning hakkas J. Hundi poolt toodud kanepitaime

küljest lehti ära rebima. Edasi on K. Hunt lõiganud taime varre kääridega läbi ja asetanud

taime ülemise osa maha ja valanud kasvupotist mulla koos mullas oleva kanepitaime varre

alumise osaga musta kilekotti tühjaks. Seejärel on K. Hunt lõiganud kääridega

kanepitaime ülemise osa küljest ära lehti ja asetanud lehed musta värvi kilekotti ning on

jätkanud tegevust, kuni kanepitaimelt on eemaldatud lehed ja on jäänud alles õisikud. K.

Hunt on seejärel asetanud taime koos õisikutega kasti, mille J. Hunt asetas laua kõrvale

maha. Edasi on J. Hunt kasvutelgist veel taimi juurde toonud ning alustanud K. Hundi

abistamist sama tegevusega, mida K. Hunt tegi. Kokku toodi kasvutelgist vähemalt 18

kanepitaime, mis eelnevalt kirjeldatult harvendati ja pandi laua kõrval asuvasse kasti.

Pärast taimedega tegelemist on K. Hunt pühkinud harjaga kokku maas olevad lehed ja

pannud need musta värvi kilekotti, kus olid sees eelnevalt taimede harvendamise käigus

valatud kasvupottide sisu ja kanepilehed. Seejärel on J. Hunt võtnud laua kõrvalt kasti

koos harvendatud kanepitaimedega ja viinud need ruumi nr 2 ning hiljem tulnud tagasi

ruumi nr 1, käes tühi kast. Kastist valas J. Hunt midagi musta värvi kilekotti, võttis

kilekoti ja liikus koridori (XI kd, lk 149, 178-179).

169.

31.05.2020. a läbiotsimisprotokoll tõendab, et aadressilt Xxx on leitud ja ära võetud

ruumist nr 3 nööri pealt rippuvad kuivama pandud 18 kanepivart, mille küljes õisikud

(pakend nr 18Xxx) ning korterisse sisenedes parempoolse osa esimesest ruumist musta

värvi prügikotist pottides olevad kanepitaimed ja lahtised kanepilehed (pakend nr 19Xxx)

(II kd, lk 92-117). 17.06.2020. a ekspertiisiakt nr 20E-AN0654 tõendab, et 18 rohelist

kanepivart, millel on õisikud kogumassiga 492,8 g pakendist nr 18Xxx on kanepiõisikud,

mille THC sisaldus on 15% ning rohelised taimelehed massiga 432,5 g pakendist nr

19Xxx on kanepilehed, mille THC sisaldus on 1,2% (II kd, lk 195-200).

170.

J. Hunt ja K. Hunt ei ole kohtus antud ütlustes kanepitaimede mahalõikamist eitanud.

K. Hunt on andnud ütlusi, et osales 31.05.2020 18 kanepitaime mahalõikamises ja lehtede

eemaldamisel, aga seda ei osanud öelda, palju täpselt ise lõikas (XVII kd, lk 114). J. Hunt

on andnud K. Hundi ütlustega kokkulangevad ütlused. J. Hunt on selgitanud, et pidi koos

K. Hundiga lõikama neljas etapis maha umbes 19 kanepitaime (XVII kd, lk 112).

171.

Jälitustoimingu protokolli, läbiotsimisprotokolli, ekspertiisiakti ning K. Hundi ja

J. Hundi ütlustega on leidnud tõendamist, et J. Hunt lõikas 31.05.2020 koos K.

Hundiga maha kaheksateist kasvavat kanepitaime ja asus neist valmistama

narkootilist ainet ehk kanepit käitlema. Seega on tõendatud 492,8 grammi 15% THC

sisaldusega kanepiõisikute ja 432,5 grammi 1,2% THC sisaldusega kanepilehtede

käitlemine.

172.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et J. Hundi puhul on tõendatud aastatel 2017 kuni

2020. aasta maini vähemalt 465,35 grammi kanepi valmistamine ja V. Popovile edasi

andmine ning 492,8 grammi 15% THC sisaldusega kanepiõisikute ja 432,5 grammi

1,2% THC sisaldusega kanepilehtede käitlemine.

173.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31

lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed

ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3

% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid, s.h marihuaana, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

174.

Kahtlemata kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kanep, mis leiti

Xxx läbiotsimise käigus ning mille puhul on ekspertiisiga tuvastatud, et kanepiõisikute

THC sisaldus oli 15% ning kanepilehtede THC sisaldus 1,2%. Samuti kuulub kahtlusteta

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja J. Hundilt V. Popovile edasiantud 19,35

grammi kanepit, mis leiti V. Popovi valdusest Xxx läbiotsimise käigus ja mille THC

sisaldus oli ekspertiisi alusel 19%. Samas on selge ka J. Hundilt V. Popovile antud ning V.

Popovi poolt tunnistajatele müüdud kanepi puhul, et tegemist oli narkootilise ainega.

Nagu juba varasemalt selgitatud, siis kõik tunnistajad, kes V. Popovilt kanepi ostsid

kinnitasid üheselt, et nad liigitasid selle narkootilise aine alla ja ostsid ning tarvitasid

kanepit just selle narkootilise toime tõttu. Seetõttu on ilmne, et ka J. Hundilt saadud ja

tunnistajatele edasi müüdud kanepi puhul oli tegemist üle 0,3% THC sisaldusega

kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

175.

NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et

vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht,

missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele

keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse.

Seejärel tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest

piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr

3-1-1-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13; 1. detsembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja

3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.)

176.

Riigikohus on 13.11.2019. a otsuses nr 1-17-8179 punktis 13 selgitanud, et nõuet,

mille järgi peab narkojoobe tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta,

mitte segatud aine koguse, ei ole Riigikohus siiski käsitanud absoluutsena. Nimelt on

kriminaalkolleegium leidnud ka seda, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine

tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine

kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest

piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 13 ja 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-

09, p 8.5). Viidatud kohtuasjades oli tegemist olukorraga, kus narkootilist ainet kätte ei

saadud. Riigikohus aktsepteeris, et põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe

tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka

vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Sellist seisukohta saab põhjendada arusaamaga, et

kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole ka KarS

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite

olemasoluga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-

1-95-16, p 23).

177.

Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud vastusest teabenõudele, kus on märgitud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele

inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on marihuaana (kanepilehed) puhul

keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet kümnele inimesele, märgitud 7,5

grammi (I kd, lk 139-140). Selge on, et juba 492,8 grammi 15% THC sisaldusega

kanepiõisikute ja 432,5 grammi 1,2% THC sisaldusega kanepilehtede ning 19,35 g 19%-

lise THC sisaldusega kanepiõisikute valmistamise ja edasi andmise puhul on täidetud

KarS § 184 objektiivse koosseisu üks eeldustest ehk narkootilise aine suures koguses

käitlemine. Lisaks tuleb arvesse võtta ka J. Hundi poolt V. Popovile antud ja V. Popovi

poolt tunnistajatele müüdud kanepit, mis oli kõigi tunnistajate ütluste kohaselt

narkootiline aine. Tunnistajate ütlustest selgub ka, et ühekordseks tarvitamiskoguseks oli

V. Popovilt saadud kanepi puhul gramm või alla selle. Seega on ilmselge, et J. Hundi

poolt valmistatud ja edasi antud kanepi kogus ületab kordades NPALS § 31 lg-s 3

sätestatud suure koguse piiri.

178.

KarS § 184 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest. Mõistet „ebaseaduslik“ aitab sisustada NPALS § 3 lg 1,

mille kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Käesolevas asjas puuduvad igasugused

viited kanepi teaduslikul, kuritegude ennetamise ja õppeotstarbel käitlemise eesmärgile. J.

Hunt on kohtus antud ütlustes viidanud vaid meditsiinilisele eesmärgile. Kuivõrd kohus

on juba põhjalikult käesoleva otsuse eelmise peatüki punktides 142-145 selgitanud, miks

ei ole J. Hundi väited usutavad ega tõendatud, ei pea kohus vajalikuks siinkohal

argumente korrata. Seega oli J. Hundi poolt kanepi käitlemine keelatud ehk ebaseaduslik.

179.

Süüdistuses on J. Hundile ette heidetud kuriteo toimepanemist isikute grupis (V.

Popovi ja K. Hundiga), korduvalt ning suure varalise kasu saamise eesmärgil.

180.

Nagu kohus on juba otsuse punktides 51-53 selgitanud, panid V. Popov ja J. Hunt

kanepi käitlemise toime ühiselt ja kooskõlastatult, st grupis. Samuti on tõendatud, et J.

Hunt pani 31.05.2020 kanepi suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime grupis K.

Hundiga. Kohtu hinnangul on tõendatud, et K. Hunt ja J. Hunt tegutsesid kanepi

käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohus on korduvalt selgitanud, sh 16.06.2010. a

otsuses 3-1-1-23-10 p-s 11.2, et kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud

rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses – st süütegu pannakse toime teadliku ja

soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just

osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista

teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele

ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo

toimepanemise käigus.

181.

Kohtu hinnangul on tulenevalt jälitustoimingu protokollist ning K. Hundi ja J. Hundi

ütlustest selge, et J. Hunt tegutses kanepi valmistamisel ehk narkootilise aine suures

koguses käitlemisel koos K. Hundiga ning nende tegevus oli ühine ja kooskõlastatud.

Isikud lõikasid koos kasvavad kanepitaimed maha, eemaldasid lehed ning panid

kanepivarred koos õisikutega kuivama ehk tegutsesid kooskõlastatult, et valmistada

kanepitaimedest narkootilist ainet.

182.

Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et J. Hunt on toime pannud KarS § 184 lg 2

p-s 1 sätestatud kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise grupis koos V. Popovi ja K. Hundiga.

183.

Küll aga ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et J. Hunt oleks narkootilist ainet käidelnud

korduvalt. Kuigi J. Hunt võis kanepitaimedest valmistada mitmel korral narkootilist ainet

kanepit ning andis seda korduvalt 100 grammi kaupa V. Popovile edasi, ei tähenda see

automaatselt seda, et karistusõiguslikus mõttes olnuks tegusid mitu. Kohtu hinnangul

tuleb J. Hundi faktiliselt korduvat narkootilise aine valmistamist ja edasiandmist vaadelda

ühtse tahtlusega toime pandud ühe jätkuva süüteona. J. Hundi ütlustest ei selgu, et ta oleks

vahepeal mõtte kanepitaimede kasvatamisest ja neist narkootilise aine valmistamisest

täiesti maha matnud ja siis mingil ajal taaskord uuesti alustanud. Vastupidi – osateod

toimusid küllaltki regulaarselt ja järjepidevalt 2017. aastast kuni kinnipidamiseni

31.05.2020 ning olid kantud ühtsest tahtlusest. Objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi on J.

Hundi tegu vaadeldav süstemaatilise narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisena. Iga

narkootilise aine omandamise episood on vaadeldav juba lõpule viidud süüteo jätkuna.

Kõikide narkootilise aine valmistamise ja edasi andmise episoodide vahel püsis tahtlus ka

järgmisel korral valmistada ja edasi anda narkootikume varasemaga sarnasel viisil. Selline

tegevus moodustab terviku, mis oli kaetud süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega on J.

Hundi käitumises tuvastatavad kõik jätkuvat süütegu iseloomustavad objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused ning korduvust jaatada võimalik ei ole. J. Hunt pani

karistusõiguslikus mõttes toime ühe suuremahulise narkootilise aine ebaseadusliku

käitlemise teo.

184.

J. Hunti süüdistatakse teo toimepanemises suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Kohtu hinnangul see tõendatud ei ole. Suur varaline kasu on normatiivne koosseisutunnus,

mida sisustatakse § 121 p 2 kaudu, st süüditunnistamise eeldusena tuleb tuvastada, et

narkootilist või psühhotroopset ainet käideldes taotleti varalist kasu 40 000 eurot ületavas

summas. Riigikohtu 08.06.2011. a otsuses nr 3-1-1-38-11 p-s 30 on leitud, et suure

varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis

iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise

käitlemise suhtes. Kuivõrd tegemist on mittekongruentse süüteokoosseisu tunnusega,

millele koosseisu objektiivsete tunnuste hulgas vaste puudub, ei ole tähtis, kui suure

varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt

soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Eelnevast tuleneb, et KarS § 184

lg 21 p 1 puhul ei esine vältimatut vajadust tuvastada objektiivselt müügile või muu

varalise kasu saamisele suunatud tegevust nagu ei ole nõutav seegi, et süüdlane teo

toimepanemisest suurt varalist kasu sai.

185.

J. Hundile esitatud süüdistuses on prokuratuur toetunud sellele, et J. Hunt müüs

kanepit alates 2013. aastast ning aastatel 2013-2016 kokku 26242,92 grammi ning aastatel

2017-2019 15507,18 grammi, mille müügist sai J. Hunt 247816,66 eurot. Nagu juba

selgitatud, ei ole sellises koguses kanepi müümine ega kanepi müügist sellise summa

teenimine käesolevas asjas mingilgi viisil tõendatud. Tõsi, nagu eelpool viidatud

Riigikohtu lahendis 3-1-1-38-11 on leitud, ei omagi tähtsust, kui suure varalise kasu J.

Hunt tegelikult sai, vaid kui suurt kasu ta taotles. Siiski saab objektiivseid asjaolusid

arvesse võttes hinnata, kas J. Hundil selline eesmärk olla võis või mitte (vt ka sama otsuse

p 31.1).

186.

Objektiivsed asjaolud näitavad, et J. Hundil ei saanud arvestades valmistatud ja V.

Popovile edasi antud koguseid ning asjaolu, et valmistatud ja V. Popovile edasi antud

kogus, mis antud asjas tuvastamist on leidnud on 465,35 grammi kanepit ning seda alates

2017. aastast, siis ei ole teenitud kasu olnud suur. V. Popovi ütluste kohaselt J. Hundilt

kanepit ostes maksis ta J. Hundile selle eest 6,5 eurot gramm (XVII kd, lk 109). Kuigi J.

Hundi ütluste kohaselt ta kahel esimesel korral, kui V. Popovile kanepit andis, selle eest

raha ei võtnud, kuid järgnevatel kordadel küsis kanepi eest 6 eurot grammi kohta, on

siinkohal usaldusväärsemad V. Popovi ütlused. Nagu eelpool selgitatud, ei ole J. Hundi

ütlused selle kohta, et andis kanepit V. Popovile ekspertiisi viimiseks usaldusväärsed ega

eluliselt usutavad. Sel põhjusel ei ole usutav ka asjaolu, et J. Hunt oleks kahel esimesel

korral andnud kanepit V. Popovile tasuta, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud

tugineda J. Hundile makstud kanepi hinna osas V. Popovi ütlustele. Seega on kokkuvõttes

J. Hundi valmistatud ja V. Popovile müüdud kanepi hinnaks 465,35x6,5=3024,78 eurot.

187.

Prokurör on kohtuvaidluste käigus viidanud, et suure varalise kasu saamise eesmärki

hinnates tuleb arvestada ka läbiotsimiste käigus kasvamast leitud, st mahalõikamata

kanepitaimede massi, ning ka Xxx leitud kanepilehti ja kuivama pandud kanepiõisikuid.

Kohtu hinnangul ei saa sellise käsitlusega täielikult nõustuda, sest see oleks vastuolus

Riigikohtu senise praktikaga. Riigikohus on otsuses nr 1-19-7453 selgitanud, et kohtud

tunnistasid isikud KarS § 184 järgi põhjendamatult süüdi 24 269 grammi narkootilise aine

käitlemises. Tegelikult saab neile kõnesoleva süüteokoosseisu järgi ette heita 11 587

grammi kanepi ja selle töötlemisproduktide käitlemist. Suuremast käideldud ainekogusest

lähtumise tõttu on väär ka kohtute seisukoht, mille kohaselt oleksid süüdistatavad

teeninud narkootilise aine käitlemisest 485 380 eurot kasu (alama astme kohtud

tunnistasid isikud süüdi KarS § 184 järgi ka kanepitaimede osas, mis leiti kasvamast ehk

mille puhul ei olnud veel tegemist narkootilise ainega ning mille puhul oli võimalik isikud

süüdi tunnistada vaid KarS § 188 alusel). Riigikohtu otsuses jäeti kanepi jaemüügihinna

väljaarvutamisel välja nende kanepitaimede mass, mis kasvamast leiti. Samuti märkis

Riigikohus, et eksperdi ütluste kohaselt kasutatakse kanepi töötlemisproduktiks oleva

marihuaana valmistamiseks eeskätt suurima tetrahüdrokannabinooli sisaldusega taime osi.

Seega võib marihuaanaks pidada peamiselt kanepitaime ladvaosast valmistatud saadust,

mille hulgas võib olla nii lehti, varsi kui ka õisikuid. Samas kanepitaimede lehtede ja varte

puhul ei saa veenvalt tuvastada, kas ning missugust osa sellest taimemassist sai tarvitada

ja marihuaanana käsitada. Lehtedes ja vartes on narkootilise aine sisaldus

märkimisväärselt väiksem kui nt kasvanud ning kuivatatud taimedes keskmiselt, mis

näitab, et tegemist on kanepitaime vähem väärtuslike töötlemisproduktidega, mille eest

saadav hind ei pruugi vastata turuhinnale. Niisiis ei saa kindla veendumusega väita, et

kasvõi osa vartest ja lehtedest olnuks võimalik müüa marihuaana jaemüügihinnaga (vt

täpsemalt RKKKo nr 1-19-7453 p-d 51-56).

188.

Eeltoodud Riigikohtu praktikat arvestades on selge, et suure varalise kasu teenimise

eesmärgi olemasolu väljaselgitamiseks ei saa arvesse võtta Xxx ning Xxx läbiotsimise

käigus kasvamast leitud kanepitaimede massi. Küll aga tuleb arvestada Xxx leitud 492,8

grammi 15% THC sisaldusega kanepiõisikute võimalikku müügihinda. Kui arvestada, et J.

Hunt oleks sarnaselt varasemale müünud need edasi V. Popovile saades selle eest 6,5

eurot grammi kohta, oleks hinnaks kujunenud 492,8x6,5=3203,2 eurot. 432,5 grammi

kanepilehtede puhul tuleb aga jõuda samale järeldusele nagu ka Riigikohus on eelviidatud

lahendis leidnud. Kuivõrd lehtede THC sisaldus oli tunduvalt madalam (lehtedes 1,2%,

õisikutes 15%), siis on kaheldav, kas lehti oleks olnud võimalik müüa marihuaana

tavapärase turuhinnaga. Asjaolu, et J. Hunt kanepilehti müüa ei plaaninudki, kinnitab

muuhulgas see, et kui K. Hunt ja J. Hunt lehed taimedelt küljest rebisid, ei pannud nad

neid kuhugi kuivama, vaid viskasid musta kilekotti koos kanepitaimede pottides olnud

mullaga, kust need ka läbiotsimise käigus leiti.

189.

Seega kokkuvõttes oleks käsitatud narkootilise aine eest saadud summaks kujunenud J.

Hundil juba V. Popovile müüdud kanepi puhul 3024,78 eurot ning Xxx leitud

kanepiõisikute puhul 3203,2 eurot, kokku 6227,98 eurot. Isegi juhul, kui eelkäsitletud

432,5 grammi kanepitaimede lehti oleks olnud võimalik müüa tavapärase hinnaga

(kohtupraktikast ning käesolevas asjas V. Popovilt kanepit ostnud tunnistajate ütlustest

nähtuvalt on marihuaana tavapärane hind 15-20 eurot gramm) ning isegi juhul, kui Xxx

leitud kanepiõisikud oleks J. Hunt otsustanud mingil muul viisil turustada (J. Hunt on oma

ütlustes väitnud, et ei plaaninud kanepit enam V. Popovile anda), sh kallima hinna eest, ei

oleks saadud raha ligilähedaseltki piisav, et jaatada J. Hundi puhul suure varalise kasu

saamise eesmärki. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et J. Hundi käitumises ei saa KarS §

184 lg-s 21 sätestatud karistatava teo tunnuseid tuvastada.

190.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et J. Hunt täitis oma tegevusega KarS § 184

lg 2 punktis 1 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise grupis ning talle esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi

kuulub ümberkvalifitseerimisele KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

191.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil. Süüdistatav on küll kohtumenetluses rõhutanud, et tegi seda

meditsiinilisel eesmärgil, kuid nagu juba selgitatud kohtuotsuse punktides 142-145, ei ole

isiku sellekohased ütlused usutavad ning tegemist on kohtumenetluse käigus tekkinud

kaitseversiooniga. Seega teadis J. Hunt, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahtis või vähemalt möönas seda. J. Hunt teadis käideldud aine kogust, sest oli teadlik,

mitme grammi kaupa ja mitmel korral seda V. Popovile edasi andis. Süüdistatav, kes

käitles narkootilist ainet juba pikemat aega, teadis, et käitleb just suures koguses

narkootilist ainet või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. Valmistades, hoides ja

müües kanepit eelpool märgitud koguses, sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega

suures koguses. Samuti saab teo keelatuse mõistmist J. Hundi poolt järeldada tema

tegevusest – ta kasvatas ja valmistas kanepitaimedest narkootilist ainet ruumides, kuhu

kõrvaliste isikute pilgud ei ulatunud (Xxx teise korruse ruumid, aknad kaetud ja Xxx

garaaž).

192.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

193.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus J. Hundi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

VI. Juri Hundile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi

194.

J. Hunti süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

s.o KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajalike vahendite valmistamises ja

valdamises.

195.

KarS § 189 puhul on kaitstavaks õigushüveks rahvatervis. Nimetatud paragrahvis on

narkootiliste ainete tarvitamisega seotud ohtusid arvestades eraldi kriminaliseeritud suure

koguse narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise ettevalmistamine.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et vahendi all tuleb mõista nt

laboratoorseid abivahendeid narkootilise või psühhotroopse aine valmistamiseks, samuti

nt spetsiaalse peidikuga transpordivahendit ning piirduda tuleb esemelise vahendi

mõistega. Käitlemisel kasutatavad objektid võivad olla tavakäibes olevad esemed.6

196.

Esiteks on J. Hundile heidetud ette, et ta sai 2013. aastal V. Popovilt kanepiseemneid,

millest isikud valmistasid suure koguse marihuaanat, 2014. aastal hankis J. Hunt koos V.

Popoviga xxx asuvast kauplusest xxx kanepitaimede kasvatamiseks sobilike tingimuste

loomiseks vajalikke seadmeid ja vahendeid (kasvatustelgid, lambid, ventilaatorid,

ventilatsioonimüra summuti, õhuniisutaja, adapterid, väetised, kanepiseemned) ning pärast

2014. aastat hankis J. Hunt vajalikke vahendeid samast kauplusest üksinda. Kohtu

hinnangul ei ole need süüdistuses nimetatud asjaolud kohtus tõendamist leidnud. V. Popov

ning J. Hunt on kohtus antud ütlustes mõlemad eitanud väidet nagu oleks J. Hunt saanud

kanepiseemned V. Popovi käest (XVII kd, lk 106, 108, 109, 111) ning selle kohta

puuduvad ka muud tõendid. Samuti puuduvad igasugused tõendid, et J. Hunt ja V. Popov

oleks koos hankinud kanepi kasvatamiseks sobilike tingimuste loomiseks vajalikke

vahendeid ning et J. Hunt oleks üldse süüdistuses nimetatud aastatel (2013-2014)

6 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 189, p-d 2.1, 2.2. ja 2.4.

nimetatud vahendeid hankinud. Seejuures väärib mainimist, et prokurör ise on

kohtumenetluse käigus loobunud V. Popovi süüdistusest KarS § 189 lg 1 järgi

tõendamatuse tõttu, kuid ei ole (arusaamatuks jääval põhjusel) muutnud J. Hundi

süüdistust KarS § 189 lg 1 järgi, mis suures osas käsitleb kanepi kasvatamiseks vajalike

seadmete ja vahendite hankimist ja valdamist koos V. Popoviga.

197.

Üleüldse on kohtumenetluse käigus uuritud kuut dokumentaalset tõendit, mis peaksid

KarS § 189 lg 1 järgi J. Hundile esitatud süüdistust tõendama. Esiteks tõendab 01.06.2020

läbiotsimisprotokoll, et Xxx, xxx ja xxx kinnistutelt (kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt

kuulub kinnistu aadressil Xxx K. Hundi ja J. Hundi ühisomandisse, kinnistud aadressidel

Xxx tn xxx ja Xxx tn xxx kuuluvad J. Hundile (XIII kd, lk 127, 129, 140, 144)) leiti

kanepi kasvatamiseks vajalikke seadmeid ja vahendeid. Läbiotsimise käigus leiti garaažist

ja võeti kaasa erinevaid taimekasvatusvahendeid, LED-lampe, lambipirne, valgusteid,

elektriseadmeid, kasvatustelk, taimereid ja ventilaator (II kd, lk 51-85). 31.05.2020. a

läbiotsimisprotokoll tõendab, et ka aadressilt Xxx (tunnistaja M. S. ja J. Hundi ütlustega

on tõendatud, et alates 2013. aastast oli sel aadressil asuva hoone teine korrus J. Hundi

kasutuses (XVII kd, lk 10, 109, 111)) leiti ja võeti kaasa ventilatsioonimüra summuteid,

ventilaatoreid, lampe, taimekasvatusväetiseid ja taimekasvatustelgid (II kd, lk 92-117).

198.

22.10.2020. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 31.05.2020 Xxx läbiotsimise

käigus leitud ja ära võetud ventilatsioonimüra summutit, ventilatsioonimootorit,

õhuniisutajat, erinevaid ventilaatoreid, lampe ja adaptereid (pakendid nr 1xxx, 2xxx, 4xxx,

5xxx, 8Xxx, 9Xxx, 12Xxx ja 16Xxx). Samuti on vaadeldud 31.05.2020 Xxx tn xxx, xxx

ja xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud LED-lampe, lambipirne, elektriseadmeid

koos juhtmetega, valgusteid, taimereid ja ventilaatoreid (pakendid nr 10Xxx, 11Xxx,

12Xxx, 13Xxx, 14Xxx, 15Xxx, 16Xxx, 17Xxx, 19Xxx ja 22Xxx) (II kd, lk 118-181).

199.

29.10.2020. a vaatlusprotokollis on fotografeeritud Xxx läbiotsimise käigus ära võetud

väetiseid (pakendid nr 6Xxx, 7Xxx, 7-1Xxx, 7-2Xxx ja 7-3Xxx) ning Xxx tn xxx, xxx ja

xxx läbiotsimisel ära võetud väetisi (pakend nt 9Xxx) ja uuritud nende toodete hindasid

internetileheküljelt xxx (II kd, lk 182-190).

200.

01.06.2020. a jälitustoimingu protokoll J. Hundi ja K. Hundi suhtes teostatud varjatud

jälgimise kohta tõendab 14.04.2020 J. Hundi poolt juhitud sõiduauto Audi

registreerimismärgiga xxx parkimist xxx hoovile ning J. Hundi sisenemist samal aadressil

asuvasse ärisse G.. K. Hunt jäi protokolli kohaselt auto kõrvalistmele ootama. J. Hunt G.

kauplusest midagi ei ostnud, kuid vestles meesmüüjaga vene keeles. Poes viibis umbes

neli minutit, misjärel asus uuesti sama auto juhikohale ja jätkas koos K. Hundiga sõitu xxx

suunas (XIII kd, lk 41-43).

201.

04.09.2020 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 01.06.2020 J. Hundi elukoha

garaažist (Xxx xxx) leitud ja ära võetud 16.05.2020. a kuupäevaga arvet (pakend nr

23Xxx). Arve väljastajaks on A.G.OÜ(reg nr xxx) ning sõnade „müüja“ ja „Andrei“

vahele on kirjutatud sinist värvi pastakaga allkiri. Arve numbriks on märgitud 20501223

ja see kannab kuupäeva 16.05.2020. Arve alusel on kuulunud tasumisele kokku 478,12

eurot ning ostetud on erinevaid lambipirne, taimekasvatustelk ja osoonigeneraator (II kd,

lk 86-87).

202.

J. Hunt on kohtus antud ütlustes tunnistanud, et kasvatas kanepit 2018. ja 2020. aastal.

Seemned ja muud vajalikud asjad kanepi kasvatamiseks sai Tallinnast Ülemiste keskuse

taga asuvast kauplusest (XVII kd, lk 109-110).

203.

Arvestades eelnimetatud tõendeid ei ole seega tõendatud süüdistuses väidetu nagu

oleksid J. Hunt ja V. Popov koos hankinud ja vallanud kanepitaimede kasvatamiseks

vajalikke vahendeid ja seadmeid. Samuti ei ole tõendatud, et J. Hunt oleks KarS §-s 184

sätestatud teo toimepanemiseks vajalikke seadmeid ja vahendeid hankinud ja vallanud

alates 2013. aastast. Kohtu hinnangul on eelnevas peatükis selgitatu alusel tõendatud, et J.

Hunt kasvatas kanepitaimi ja valmistas neist narkootilist ainet alates 2017. aastast,

mistõttu on põhjendatud tõendatuks lugeda, et J. Hunt valdas sellest ajast ka

kanepitaimede kasvatamiseks sobilike tingimuste loomiseks vajalikke vahendeid, mis on

süüdistuses nimetatud (kasvatustelgid, lambid, ventilaatorid, ventilatsioonimüra summuti,

õhuniisutaja, adapterid, väetised) kuni Xxx teise korruse ruumidest need 31.05.2020

läbiotsimise käigus ära võeti ning aadressil Xxx xxx kuni need 01.06.2020 läbiotsimise

käigus ära võeti.

204.

Kahtlust ei ole ka selles, et nimetatud vahendid olid piisavad KarS §-s 184 sätestatud

teo toimepanemise ettevalmistamiseks, käesoleval juhul kanepi kasvatamiseks ja sellest

suures koguses narkootilise aine valmistamiseks. Seda tõendab ainuüksi asjaolu, et

31.05.2020 lõikasid J. Hunt ja K. Hunt maha eelnimetatud vahendite abil kasvatatud

kanepitaimed, mille kuivatatud õisikute THC sisaldus oli suurem kui 15% (st tegemist oli

narkootilise ainega, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 I

nimekirja). Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3

kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi. Seega oli tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 tähenduses, millest saab

järeldada, et vahendid olid piisavad KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemise

ettevalmistamiseks.

205.

Samas ei ole aga J. Hunti võimalik KarS § 189 alusel süüdi mõista. Nii KarS § 184 kui

ka KarS § 189 puhul on kaitstavaks õigushüveks rahvatervis. Mõlema normi eesmärk on

vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut ning sellega inimeste tervisele kaasnevat

kahju. KarS §-s 184 kirjeldatud tegu on süüdlase tegevuse hilisemaks staadiumiks, mis

ohustab rahvatervist rohkem kui kanepi kasvatamise ettevalmistamine. Kuivõrd J. Hunt

pani toime KarS § 184 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo (vt otsuse peatükk V), ei saa KarS §

189 kui KarS § 184 ettevalmistamist kriminaliseeriv säte käesoleval juhul kõne alla tulla.

Nimelt on karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes selgitatud, et kui ettevalmistav

tegu jõuab juba katse staadiumi, subsumeeritakse tegu üksnes §-de 184 – 25 järgi. Kuna J.

Hunt on pannud toime juba lõpuleviidud kuriteo KarS § 184 järgi, siis seda enam neeldub

KarS § 189 kui KarS § 184 ettevalmistamist kriminaliseeriv säte KarS §-s 184. Nimetatud

olukorras hõlmab KarS § 184 kui suurema ebaõigusega tegu sellele eelnenud kanepi

kasvatamise ettevalmistamise teo KarS § 189 tähenduses. Seetõttu ei ole võimalik J. Hunti

enam KarS § 189 alusel karistada.

206.

Eelnevast järelduvalt tuleb J. Hunt talle KarS § 189 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses õigeks mõista.

VII. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi

207.

Karmen Hundile heidetakse ette KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo,

s.o kanepi ebaseaduslikku kasvatamist alates 2019. aastast grupi poolt, s.o J. Hundiga

ühiselt ja kooskõlastatult ühtse tahtlusega kaastäideviijana, ning korduvalt. Süüdistuse

järgi kasvatati kanepit Xxx teisel korrusel 2019. aastal kahel korral 90-st seemnest ja

2020. aastal 155-st seemnest ning Xxx xxx asuvas garaažis 2020. aastal 192 kanepitaime.

208.

31.05.2020 ja 01.06.2020. a läbiotsimisprotokollide ning ekspertiisiaktiga on leidnud

tõendamist, et aadressil Xxx leiti kasvamast 137 kanepitaime kogumassiga 3563,85

grammi, mille THC sisaldus oli 0,64%-12% ning aadressilt Xxx xxx192 kanepitaime

kogumassiga 772,31 grammi, mille THC sisaldus oli 0,86%-1,6% (II kd, lk 92-117, lk 51-

85, lk 195-200).

209.

Asjaolu, et K. Hunt käis koos J. Hundiga kanepitaimi kastmas, on tõendatud

02.06.2020. a jälitustoimingu protokolliga, mille kohaselt on 28.03.2020-31.05.2020

teostatud Xxx J. Hundi ja K. Hundi suhtes varjatud jälgimist. Jälitustoimingu protokolliga

on tõendatud, et J. Hunt ja K. Hunt on 28.03.2020, 30.03.2020, 01.04.2020, 04.04.2020,

06.04.2020, 08.04.2020, 10.04.2020, 12.04.2020, 15.04.2020, 20.04.2020, 21.04.2020

(tõid koos juurde ja paigaldasid ventilaatoreid ja elektrilampe), 23.04.2020, 26.04.2020,

28.04.2020, 02.05.2020, 04.05.2020, 06.05.2020, 09.05.2020, 14.05.2020, 17.05.2020,

19.05.2020, 24.05.2020, 27.05.2020, 29.05.2020, 31.05.2020 käinud aadressil Xxx ning

kastnud koos seal kasvavaid kanepitaimi (XI kd, lk 149-179).

210.

Samuti on nii J. Hunt kui ka K. Hunt andnud ütlusi selle kohta, et K. Hunt aitas J.

Hundil kasvavaid kanepitaimi kasta. J. Hundi ütluste kohaselt nägi K. Hunt, kellega ta

hakkas 2018. aastal koos elama, et J. Hunt kasvatas natuke kanepit. 2020. aastal abistas K.

Hunt teda Xxx kanepitaimede kastmisega, sest J. Hundil oli tugev allergia, eriti siis, kui

kanep juba õitses. Et kiirendada kastmisprotsessi, aitas K. Hunt Xxx taimi kasta.

Vitamiinid kastmiseks tegi J. Hunt ise valmis ja lahjendas veega (XVII kd, lk 111-112).

211.

K. Hunt on andnud ütlused, et osales kanepi kasvatamisel 2018. ja 2020. aastal. 2018.

aastal asus kanepikasvatus Xxx tänaval ning K. Hunt enda sõnul vaid kastis kanepitaimi.

Kanepi kasvatamisest sai teada pärast abiellumist 25.08.2018, sest märkas, et J. Hunt käib

tihti kodust ära, mille peale J. Hunt tunnistas ja näitas, et kanepit kasvatab. Seda, kui palju

kanepitaimi kasvas ning saagi koristamisest midagi ta ei tea. 2018. aasta kanepikasvatus

võis kanduda üle ka 2019. aastasse. 2018/2019. aastal kastis vaid kanepitaimi, kuid nende

lõikamisel ei osalenud. 2020. aastal samuti kastis kanepitaimi. 2020. aastal oli

kanepikasvatus kahes kohas: Xxx xxx ja Xxx tänaval. 31.05.2020 tuli politsei ning selleks

ajaks saak veel käes ei olnud. Kanepitaimede arvu öelda ei oska, sest ei ole kunagi taimi

üle lugenud (XVII kd, lk 112-114). Seega on nii jälitustoimingu protokolli kui ka J. Hundi

ja K. Hundi ütlustega tõendatud, et K. Hunt aitas 2020. aastal J. Hundil kanepitaimi kasta

aadressil Xxx. Lisaks on K. Hundi ütlustega tõendatud, et ta aitas kanepitaimi kasta 2020.

aastal ka aadressil Xxx xxx.

212.

Käesoleva kohtuotsuse punktis 131 on viidatud Riigikohtu 23.12.2021. a otsuse nr 1-

19-7453 p-dele 37 ja 39, milles Riigikohus on selgitanud, et lähtudes põhimõttest lex

specialis derogat legi generali välistab KarS § 188 kanepi kasvatamise (täiendava)

kvalifitseerimise narkootilise aine suures koguses käitlemise (KarS § 184) või selle

katsena (KarS § 25). KarS §-s 188 sätestatud kuriteo objekt on seega kasvav taim ning

karistusseadustiku süstemaatika kohaselt tuleb sellega tehtavaid toiminguid kuni taime

mahalõikamiseni või sellest osade eraldamiseni eristada samast taimest valmistatud

narkootilise aine käitlemisest KarS § 184 tähenduses. Viimati nimetatud süüteokoosseisu

objekt on narkootiline aine, milleks kanep saab karistusõiguslikus mõttes alles pärast

eraldamist kasvavast taimest.

213.

Süüdistuses on K. Hundile heidetud ette kanepi kasvatamist alates 2019. aastast.

Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu otsusest tuleb asuda seisukohale, et KarS § 188

sätestatud kuriteo objekt on vaid kasvav taim ning karistusseadustiku süstemaatika

kohaselt tuleb sellega tehtavaid toiminguid kuni taime mahalõikamiseni või sellest osade

eraldamiseni eristada samast taimest valmistatud narkootilise aine käitlemisest KarS § 184

tähenduses. Süüdistuses on K. Hundile ette heidetud 2019. aastal kahel korral koos J.

Hundiga vähemalt 90-st seemnest kasvama pandud taime kasvatamist Xxx teisel korrusel.

Samuti on K. Hundile esitatud süüdistus neist kasvatatud kanepitaimedest marihuaana

valmistamises, st narkootilise aine käitlemises. Kuna J. Hunt on ütlustes selgitanud, et

kanepitaime kasvatamise tsükkel kestis kuni 5 kuud, prokurör on kohtuvaidlustes

märkinud, et kanepitaim saab koristusvalmiks umbes nelja kuuga ning K. Hundile on

esitatud süüdistus ka 2019. aastal samade kanepitaimede käitlemise eest KarS § 184

alusel, siis pole kohtu hinnangul vaidlust ning on ilmselge, et süüdistuses käsitletud 2019.

aastal kasvatatud kanepi osas on mõeldud mahalõigatud kanepit kui narkootilist ainet,

mille käitlemine tuleb Riigikohtu praktika kohaselt üldiselt kvalifitseerida KarS § 184

järgi ja mitte KarS § 188 järgi.

214.

Praeguses asjas ei ole aga tõendatud, et K. Hunt oleks 2019. aastal kanepit kui

narkootilist ainet käidelnud, st kanepitaimedest marihuaanat valmistanud (vt lähemalt

otsuse peatükk VIII). K. Hunt on ütlustes tunnistanud, et kastis 2018. ja 2019. aastal

aadressil Xxx kanepitaimi. Kuna ei ole tõendatud, et K. Hunt oleks 2019. aastal

kanepitaimedest marihuaanat valmistanud, nagu süüdistuses on väidetud, siis on kohtu

hinnangul võimalik K. Hundile 2018/2019. aasta kanepitaimede osas ette heita vaid nende

kasvatamist KarS § 188 järgi. Kuivõrd K. Hundile on esitatud süüdistus 2019. aastal

kanepitaimede kasvatamise osas aadressil Xxx, siis on ka kohtul võimalik kaaluda vaid

isiku süüditunnistamist kanepi kasvatamises 2019. aastal (kuid mitte 2018. aastal, sest

selles pole K. Hundile süüdistust esitatud). K. Hundi ütluste kohaselt ta ei tea, palju toona

kanepitaimi kasvatati ning kuna puuduvad ka muud tõendid 2018/2019. aastal kasvatatud

kanepitaimede hulga kohta, tuleb lähtuda J. Hundi ütlustest, mille kohaselt pani ta 2018.

aastal kasvama 25-30 seemet. Arvestades, et K. Hundi ütluste kohaselt võiski 2018. aasta

kanepikasvatus edasi kanduda ka 2019. aastasse, siis on isikute ütlustega tõendatud, et K.

Hunt aitas 2019. aastal kasta J. Hundil 25-30 seemnest kasvama pandud kanepitaimi

aadressil Xxx.

215.

Nagu eelnevalt selgitatud, on nii jälitustoimingu protokolli, läbiotsimise protokolli kui

ka J. Hundi ja K. Hundi ütlustega tõendatud, et K. Hunt aitas 2020. aastal J. Hundil

kanepitaimi kasta aadressidel Xxx ning aadressil Xxx. Riigikohtu otsusest nr 1-19-7453

tulenevalt on põhjust 2020. aastal kanepi kasvatamisena KarS § 188 järgi kvalifitseerida

vaid nende kanepitaimede kasvatamine, mis 31.05.2020 ja 01.06.2020 läbiotsimise käigus

ka kasvamast leiti (taimed, mis olid 31.05.2020 K. Hundi ja J. Hundi poolt maha lõigatud

on KarS § 184 tähenduses narkootiline aine ning nende puhul enam KarS § 188 koosseis

kõne alla ei tule). Seetõttu on tõendatud, et 2020. aastal aitas K. Hunt J. Hundil kasta 137

kanepitaime aadressil Xxx ning 192 kanepitaime aadressil Xxx.

216.

Riigikohus on selgitanud, et alates 05.06.2005 on KarS § 188 järgi võimalik isikut

süüdi tunnistada vaid siis, kui on tõendatud, et THC sisaldus kanepitaimedes oli suurem

kui 0,2% (Riigikohtu 31.08.2015. a otsus nr 3-1-1-73-05 p 14). Kuni 31.12.2022, sh ka

kuriteo toimepanemise ajal kehtinud 18.05.2005. a määruse nr 73 alusel, kuulusid

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja

selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Kuna

käesolevalt kehtiva redaktsiooni alusel kuuluvad vastavasse nimekirja üle 0,3% THC

sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid, tuleb kohtu hinnangul tõlgendada ka

Riigikohtu otsust nii, et tõendatud peab olema kanepitaimede suurem THC sisaldus kui

0,3%.

217.

Eelpool nimetatud ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 2020. aastal kasvamast leitud

kanepitaimede THC sisaldus oli suurem kui 0,3%. Kohus on juba otsuse punktis 174

selgitanud, miks ka enne 2020. aastat J. Hundi poolt kasvatatud kanepitaimede puhul,

mille kastmisel 2019. aastal K. Hunt osales, oli tegemist lubadust suurema THC

sisaldusega taimedega. Samuti on J. Hundi ütlustega kinnitust leidnud, et kasvatati

kanepisorte AK47 ja Bubblegum (XVII kd, lk 110), mis EL ühtsesse põllukultuuride

sordilehte kantud ei ole. Seega oli nii 2019. kui ka 2020. aastal kasvatatud kanepitaimede

puhul tegemist narkootilise ainega (vt täpsemalt käesoleva otsuse punkt 141).

218.

Riigikohus on selgitatud, et KarS § 188 blanketses dispositsioonis sisalduv sõnaühend

"ebaseaduslik kasvatamine" tähendab seda, et mitte igasugune kanepi kasvatamine ei ole

karistatav ja et isiku süüditunnistamiseks KarS § 188 järgi peab süüdistuses olema ära

näidatud, millise õigusakti millisest sättest tulenevalt oli antud konkreetsel juhul keelatud

seda konkreetset kanepitaime kasvatada (Riigikohtu 31.08.2005. a otsus nr 3-1-1-73-05 p

9). Keeld kanepit kasvatada tuleneb siinkohal NPALS § 3 lg-st 2. NPALS § 3 lg 2

kohaselt on unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil

keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete

kohaselt.

219.

Viimaks ongi vajalik teha kindlaks, kas kanepit kasvatati narkootilise aine saamise

eesmärgil. Kohtus antud ütlustes on K. Hunt väitnud, et temal ei olnud kanepisaagiga

midagi kavas teha, kuid J. Hundil oli tahtmine teha igasugu meditsiinilisi asju ning J. Hunt

oli talle väitnud, et tegemist on meditsiinilise kanepiga, mida ta ka uskus (XVII kd, lk

113). Nagu selgub kohtus ristküsitlemise käigus K. Hundile esitatud küsimusest ja

kohtuvaidluste käigus esitatud prokuröri seisukohast, on selline kaitseversioon ehk väited

meditsiinilise kanepi kasvatamisest tekkinud K. Hundil alles kohtumenetluse käigus ning

kohtueelses menetluses K. Hunt sellest rääkinud ei ole. K. Hunt on põhjendanud, et

kohtueelses menetluses talle ülekuulamisel sõna ei antud ning pidi rääkima nii, nagu

uurija ette ütles (XVII kd, lk 113). Kohtu hinnangul on K. Hundi sellised selgitused

ebausutavad ning tegemist on hiljem menetluse käigus välja mõeldud versiooniga enese

kaitsmiseks. Seda enam, et sellist kaitseversiooni ei ole esitatud K. Hundi kaitsja

kaitseaktis ega kohtus esitatud avakõnes. Kui ka kohtueelses menetluses K. Hundi ütlusi

kanepi kasvatamise eesmärgi kohta kirja ei pandud, jääb sarnaselt J. Hundi antud ütlustega

ka K. Hundi puhul täielikult arusaamatuks, miks oleks pidanud K. Hundi kaitsja sellele

täielikult tähelepanu juhtimata jätma. Ainus loogiline selgitus on kohtu hinnangul ka

siinkohal see, et kaitseversioon kanepi meditsiinilisel eesmärgil kasvatamisest on K.

Hundil sarnaselt J. Hundile tekkinud alles asja kohtuliku uurimise käigus oma süüst

vabanemise eesmärgil.

220.

Nagu eelpool selgitatud peavad kanepi käitlemiseks meditsiinilistel eesmärkidel olema

täidetud teatud tingimused (vt kohtuotsuse punkt 143). Ravimiameti tegevuslubade

avalikus registris ei ole leitav, et K. Hundile või J. Hundile selline luba oleks antud.

Samuti ei ole K. Hunt ja J. Hunt täitnud sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusest nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ tulenevaid nõudeid. Lisaks on K. Hunt andnud ütlusi, et

„see oli lahutuse äärel see protsess“, „meil oli isegi käsipidi kokkuminek kuni lahutuseni,

kui ta seda ära ei lõpeta, isegi kui see on meditsiiniline“, „ainult Juriga igapäevaselt

sõdisime sellel teemal, et see lõppeks tal ära“ ning et ta enda suhtumine kanepi

kasvatamisse on väga, väga halb (XVII kd, lk 113-114). Kohtu hinnangul väljendab ka K.

Hundi ütlustest selguv – kanepi kasvatamine tekitas tema ja J. Hundi suhtes probleeme ja

tülisid, kuna K. Hunt soovis, et kanepi kasvatamine lõppeks –, et K. Hunt tegelikult teadis,

et kanepit kasvatatakse narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Kui kanepi kasvatamine

oleks nii J. Hundi kui K. Hundi meelest ka tegelikult toimunud meditsiinilisel eesmärgil

ning ametlikult nagu J. Hunt ja K. Hunt on kohtus antud ütlustes püüdnud väita, oleks

mõistetamatu, miks oleks kanepi kasvatamine pidanud tekitama nende omavahelises

suhtes igapäevaseid tülisid ning viima suhte lahutuse ääreni. K. Hundi ütlused kanepi

meditsiinilisel eesmärgil kasvatamisest tuleb seetõttu lugeda eluliselt ebausutavaks ja

ebausaldusväärseks ning jätta tõendikogumist välja.

221.

Selgelt viitab kanepitaimede just narkootilise aine tootmise eesmärgil kasvatamisele

asjaolu, et kanepitaimedest, mille J. Hunt ja K. Hunt koos 31.05.2020 maha lõikasid,

panid nad kuivama õisikud, mis olid kõrge THC sisaldusega (15%) ning kanepitaimede

lehed, mis olid väiksema THC sisaldusega, viskasid prügikotti. Edasi kasvama jäeti

väiksema THC sisaldusega taimed (vt täpsemalt kohtuotsuse punkt 144). Sellest saab

järeldada, et K. Hundi ja J. Hundi tegevus oli selgelt suunatud narkootilise aine tootmisele

– lõigati maha just need kanepitaimed, mille THC sisaldus oli kõige suurem. Samuti olid

kasvatatavad kanepitaimed erineva suurusega, s.o erinevas kasvufaasis, mis viitab sellele,

et sooviti tagada pidev saak narkootilise aine valmistamiseks.

222.

Süüdistuses on K. Hundile ette heidetud kanepi ebaseaduslikku kasvatamist grupis ehk

kaastäideviijana koos J. Hundiga (KarS § 188 lg 2 p 1). K. Hundi kaitsja on aga olnud

seisukohal, et K. Hunti ei saa pidada kaastäideviijaks ning rääkida saab vaid osavõtust

kaasaaitamise vormis.

223.

Riigikohus on 23.05.2008. a otsuses nr 3-1-1-18-08 p-s 14 selgitanud, et

kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige KarS § 21 lg 2 esimene

lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut

panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille

alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise

teinud. KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui

funktsionaalset teovalitsemist (RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21). Teovalitsemise teooria

kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas

tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest

tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda

kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema

oluline. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust

põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne

isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse

(RKKKo nr 3-1-1-101-05, p 8). Otsustamaks, kas tegemist on kaastäideviimisega, tuleb

kohtul tuvastada iga toimepanija panus teosse, analüüsides seda kõigi ülejäänud isikute

teopanuste suhtes tervikuna. Seega peab kohtuotsuses olema obligatoorselt kirjeldatud

kõigi grupi liikmete tegusid. Vaid sel teel on võimalik kindlaks teha, kes toimepanijatest

täitis keskset rolli, s.t osales täideviijana, ning kellele neist olid pandud vaid abistavad

ülesanded, ehk kes osales osavõtjana.

224.

Kanepitaimede kasvatamise puhul ei nähtu K. Hundi ega J. Hundi ütlustest ega ka

teistest kohtule esitatud tõenditest, et K. Hunt oleks kanepiseemned kasvama pannud või

muul moel kanepitaimi paljundades neid kasvama pannud. Küll on aga J. Hunt andnud

ütlused, et 2020. aastal pani ta maha Xxx kanepikasvatusse 90 seemet ja aadressile Xxx

umbes 75-80 seemet, ülejäänud taimed olid tehtud kloonimise meetodil (XVII kd, lk 110).

Seega on J. Hundi ütlustega tõendatud, et taimed pani kasvama just tema. Samuti nähtub

nii 02.06.2020. a jälitustoimingu protokollist kui ka J. Hundi ütlustest, et J. Hunt oli see,

kes segas valmis kastmisvee, kuhu lisas vitamiine/väetisi. Nii jälitustoimingu protokollist,

J. Hundi ütlustest kui ka K. Hundi ütlustest nähtuvalt K. Hunt vaid kastis kanepitaimi.

Seejuures on oluline märkida, et jälitusprotokollist nähtuvalt ei käinud K. Hunt sugugi

mitte kõigil kordadel koos J. Hundiga Xxx kanepitaimi kastmas. J. Hunt käis sageli antud

aadressil ka üksi ning seejuures on tähelepanuväärne, et jälitusprotokollist ei selgu, et K.

Hunt oleks kordagi üksinda sel aadressil kanepitaimi kastmas või nende eest muul moel

hoolt kandmas käinud. K. Hundi ütlustest selgub, et tema ei teadnud kasvatatavate

kanepitaimede arvu ega seda, mis kasvufaasis kanepitaimed 31.05.2020 olid. Samuti tuli

mõte kanepitaimi kasvatama hakata K. Hundi ütluste kohaselt J. Hundil (XVII kd, lk 113-

114). Seetõttu on K. Hundi ja J. Hundi ütluste ning jälitustoimingu protokolliga tõendatud,

et K. Hundi roll kanepitaimede kasvatamisel piirdus vaid kanepitaimede kastmisega.

225.

Riigikohtu praktikast tulenevalt on teovalitsemise teooria kohaselt oluline, et kõik

täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate

sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samuti peab iga täideviija panus süüteo

toimepanemisse olema oluline. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas võimalik jõuda

järeldusele, et kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemine oleks olnud K.

Hundi kontrolli all. Puuduvad igasugused viited sellele, et K. Hunt oleks loonud või

kontrollinud kanepitaimede kasvatamiseks loodud tingimusi, oleks ise kanepiseemned

mulda pannud või taimi mingil viisil paljundanud ja istutanud või omanud teadmisi

kanepitaimede kasvatamiseks (sh taimedele väetise- ja kastelahuste tegemiseks). K. Hundi

panust süüteo toimepanemisel ei saa samuti oluliseks pidada – isik aitas jälitusprotokollist

ning K. Hundi ja J. Hundi ütlustest tulenevalt tuua vaid vett ja kanepitaimi kasta ning

sedagi tegi jälitustoimingu protokollist nähtuvalt tunduvalt vähematel kordadel kui J. Hunt

ning kastis taimi vaid J. Hundiga koos olles (s.t K. Hunt ei käinud üksinda kanepitaimi

aadressil Xxx kastmas). J. Hunt oli see, kes omas teadmisi kanepikasvatusest ja oli enda

sõnul lugenud selle kohta raamatut (XVII kd, lk 110), tema doseeris ja segas valmis

lahused, millega taimi kasta, pani kanepiseemned ja taimed mulda. Ilmselge on, et kuriteo

toimepanemisel omas keskset rolli J. Hunt. J. Hundist sõltus, kas, kuidas ja millal süütegu

toime panna ning ta hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist

enda kontrolli all. Seevastu K. Hunt täitis vaid abistavaid ülesandeid, tema osa oli

minimaalne.

226.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud käsitleda K. Hundi osa kuriteo toimepanemisel

kaasaaitamisena. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise

isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Riigikohtu

30.06.2016. a otsuse 3-1-1-54-16 p-st 17 tulenevalt kuulub kaasaaitamise objektiivsesse

külge ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab

avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole

nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Praegusel juhul see nii oligi.

K. Hundi tegevus, s.o J. Hundi abistamine kanepitaimede kastmisel, aitas kaasa ning

toetas kanepitaimede kasvatamist ja arengut, et kanepitaimed jõuaksid sellisesse

kasvufaasi, kus nende THC sisaldus on piisavalt kõrge ning taimed siis koristada ja

valmistada neist narkootiline aine. Seega osutas K. Hunt oma tegevusega J. Hundi

tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi. Kuivõrd tegutsemine isikute grupis saab

tähendada vaid kaastäideviimist ning kuriteole kihutajad ega kaasaaitajad grupi koosseisu

ei kuulu ehk gruppi ei moodusta (vt nt 22.02.2013 RKKKo nr 3-1-1-106-12, p 22), siis

puudub alus ka K. Hundi süüditunnistamiseks KarS § 188 lg 2 p 1 järgi.

227.

Süüdistuses on K. Hundile ette heidetud kanepi ebaseaduslikku kasvatamist korduvalt

(KarS § 188 lg 2 p 2). K. Hundi kaitsja on seisukohal, et puudub alus rääkimaks kuriteo

toimepanemise korduvusest. Kohtu hinnangul ei saa kaitsja selle seisukohaga nõustuda.

KarS § 188 lg 2 p 2 näeb ette karistuse kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest isiku poolt,

kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või

psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või

käitlemise kinnipidamiskohas, s.t korduvalt. K. Hundi ütlustest tulenevalt aitas ta J. Hundi

kanepitaimede kasvatamisele kastmise näol kaasa nii 2019. aastal kui ka 2020. aastal. K.

Hundi ütlustest selgus ka, et kanepitaimede kasvatus kandus ilmselt 2018. aastast üle

2019. aastasse, seega toimus kasvatamine 2019. aasta alguses ja uuesti 2020. aasta

alguses. Kahe erineva kanepikasvatuse ja kanepi kasvatamisele kaasaaitamise tegude

vahele jäi seega umbkaudu aastane periood. Lisaks on K. Hunt ütlustes korduvalt

rääkinud, et tema soovis, et J. Hunt kasvatamise ära lõpetaks, tülitsesid korduvalt sel

teemal ning see viis neid peaaegu lahutuse äärele. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada,

et K. Hundi kanepi kasvatamisele kaasaaitamist ei saa käsitleda ühtse tahtlusega toime

pandud ühe jätkuva süüteona. Kuskilt ei selgu, et 2019. aastal J. Hundi teole kaasabi

osutades oleks K. Hunt teadnud, et J. Hunt 2020. aastal taas kanepitaimede kasvatamist

jätkab ning et K. Hunt oleks arvestanud sellega, et ka 2020. aastal taas J. Hunti

kanepitaimede kastmisel abistab. Vastupidi, K. Hundi ütlustest selgub, et ta ei soovinud, et

J. Hunt kanepit kasvataks ning see tekitas nende vahel tülisid. Sellest saab järeldada, et K.

Hundil ei püsinud pärast 2019. aastal kanepitaimede kasvatamisele kaasaaitamist ühtset

tahtlust teha seda taas ka 2020. aastal. Kuna kahe kanepitaimede kasvatamise, millele K.

Hunt kaasa aitas, vahel oli umbes aastane vahe, K. Hundil puudus teadmine, et J. Hunt

taas 2020. aastal kanepi kasvatamist jätkab ning ka tahtlus pärast 2019. aastat uuesti

kanepitaimede kasvatamisele kaasabi osutada, siis saab järeldada, et 2019. ja 2020. aastal

kanepitaimede kasvatamisele kaasaaitamise puhul on tegemist kahe erineva teoga. See

tähendab, et K. Hunt pani karistusõiguslikus mõttes toime kaks tegu ehk pani toime

korduva kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele kaasaaitamise.

228.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K. Hunt on oma tegevusega täitnud KarS

§ 188 lg 2 p 2 - §22 lg-s 3 sätestatud objektiivse koosseisu, s.o kanepi korduvale

ebaseaduslikule kasvatamisele kaasaaitamine ning süüdistatavale esitatud süüdistus

tulebki selliselt kvalifitseerida.

229.

Subjektiivse külje hindamisel tuleb arvesse võtta samuti Riigikohtu praktikat.

Riigikohus on selgitanud, et subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema

tahtlik. See tähendab, et kaasaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo

toimepanemiseks. Kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab

vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo

toimepanemise suhtes. Seega ei saa kaasaaitamiseks lugeda ka sellist iseenesest

vaieldamatult tahtlikku käitumist, kus isik annab toimepanijale objektiivselt kaasabi, kuid

kas ei pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna, et toimepanija kasutab saadud abi

tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku

õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja

peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja

möönab seda. Kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset

individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette

(RKKKo 23.11.2009. a nr 3-1-1-97-09, p 7.4).

230.

K. Hundi käitumisaktid, s.o J. Hundi abistamine kanepitaimede kastmisel, ei olnud

midagi ühekordset, vaid K. Hunt osutas kaasabi korduvalt ning enda ütluste kohaselt ka

mõlemal aadressil (Xxx kui ka Xxx) kasvanud taimede osas, siis saab jõuda järeldusele, et

tal oli vähemalt otsene tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Samuti oli K. Hundil

vähemalt kaudne tahtlus J. Hundi poolt õigusvastase põhiteo toimepanemise suhtes. Nagu

eelpool on selgitatud, teadis K. Hunt, et kasvatatavate taimede puhul on tegemist

kanepitaimedega ja pidas vähemalt võimalikuks, et neid kasvatatakse narkootilise aine

saamise eesmärgil ning möönas seda.

231.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

232.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus K. Hundi süüdi KarS § 188 lg 2 p 2 - § 22 lg 3

järgi.

VIII. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

233.

K. Hundile heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o

narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suures koguses ja grupis ning seda isikuna, kes

on kanepi kasvatamisega varem toime pannud KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

234.

NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete

ainete või lähteainete omamine, valdamine, hoidmine ja valmistamine. NPALS § 3 lg 1

kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

235.

Esiteks on K. Hundile esitatud süüdistus selles, et ta alates 2019. aastast kuni

31.05.2020 kahel korral koos J. Hundiga valmistas Xxx teise korruse ruumides

ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest korraga keskmiselt 1192,86 grammi, s.o

kokku vähemalt 2385,72 grammi marihuaanat.

236.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistus selles osas tõendamist leidnud. Nimelt puuduvad

asjas dokumentaalsed tõendid ning tunnistajate ütlused, mis võiksid tõendada, et K. Hunt

koos J. Hundiga kahel korral ning sellises koguses kanepitaimedest marihuaanat

valmistas. Kohtule on küll esitatud tõendid, mis näitavad aadressil Xxx teise korruse

elektritarbimist, kuid kohus on juba otsuse punktides 158-163 põhjendatud, miks antud

tõend üksi ei saa kinnitada kanepi kasvatamist ja sellest narkootilise aine valmistamist

ning veel vähem narkootilise aine koguseid.

237.

K. Hunt ise on selles süüdistuse osas andnud ütluste kohaselt osalenud kanepi

kasvatamisel 2018. ja 2020. aastal. 2018. aastal asus kanepikasvatus Xxx tänaval ning see

võis üle kanduda ka 2019. aastasse. Seda, kui palju kanepitaimi kasvas ning saagi

koristamisest midagi ei tea. 2018./2019. aastal kastis vaid kanepitaimi, kuid nende

lõikamisel ei osalenud (XVII kd, lk 112-114).

238.

J. Hundi ütluste kohaselt nägi K. Hunt, kellega ta hakkas 2018. aastal koos elama, et J.

Hunt kasvatas natuke kanepit. 2020. aastal abistas K. Hunt teda Xxx kanepitaimede

kastmisega, sest J. Hundil oli tugev allergia, eriti siis, kui kanep juba õitses. Et kiirendada

kastmisprotsessi, aitas K. Hunt Xxx taimi kasta. Vitamiinid kastmiseks tegi J. Hunt ise

valmis ja lahjendas veega (XVII kd, lk 111-112).

239.

Seega ei ole J. Hunt üldse andnud ütlusi selle kohta, et K. Hunt oleks 2019. aastast

kuni 31.05.2020 temaga koos kanepitaimedest marihuaanat valmistanud ning ka K. Hundi

ütluste kohaselt ta 2019. aastal kanepitaimede lõikamisel ei osalenud. Kohtu hinnangul

puuduvad seetõttu tõendid, et K. Hunt oleks 2019. aastast kuni 31.05.2020. aastani

kahel korral koos J. Hundiga kanepitaimedest marihuaanat valmistanud ning tuleb

seetõttu selles süüdistuse episoodis õigeks mõista.

240.

Teiseks on K. Hundile ette heidetud, et 31.05.2020 grupis J. Hundiga asus ta Xxx

ruumides valmistama marihuaanat ning koos J. Hundiga lõikas maha 18 kanepitaime,

puhastas kanepitaimed lehtedest ja riputas õisikud kuivama (kanepiõisikute mass

kuivatatult 492,8 grammi ja THC sisaldus 15% ning kanepilehed kogumassiga 432,5

grammi ja THC sisaldusega 1,2%).

241.

02.06.2020. a jälitustoimingu protokollist, mille kohaselt on varjatult jälgitud aadressil

Xxx J. Hunti ja K. Hunti, nähtub, et 31.05.2020 kell 15.05 on saabunud II korruse

ruumidesse K. Hunt ja J. Hunt. J. Hunt on protokolli kohaselt võtnud ruumis nr 1 asuvast

kasvutelgist välja kanepitaimi ning asetanud neid lauale. Protokollist selgub, et K. Hunt

võttis kilekottide rullist ühe musta värvi kilekoti ning hakkas J. Hundi poolt toodud

kanepitaime küljest lehti ära rebima. Edasi on K. Hunt lõiganud taime varre kääridega läbi

ja asetanud taime ülemise osa maha ja valanud kasvupotist mulla koos mullas oleva

kanepitaime varre alumise osaga musta kilekotti tühjaks. Seejärel on K. Hunt lõiganud

kääridega kanepitaime ülemise osa küljest ära lehti ja asetanud lehed musta värvi kilekotti

ning jätkanud tegevust, kuni kanepitaimelt on eemaldatud lehed ja on jäänud alles õisikud.

K. Hunt on seejärel asetanud taime koos õisikutega kasti, mille J. Hunt asetas laua kõrvale

maha. Edasi on J. Hunt kasvutelgist veel taimi juurde toonud ning alustanud K. Hundi

abistamist sama tegevusega, mida K. Hunt tegi. Kokku toodi kasvutelgist vähemalt 18

kanepitaime, mis eelnevalt kirjeldatult harvendati ja pandi laua kõrval asuvasse kasti.

Pärast taimedega tegelemist on K. Hunt pühkinud harjaga kokku maas olevad lehed ja

pannud need musta värvi kilekotti, kus olid sees eelnevalt taimede harvendamise käigus

valatud kasvupottide sisu ja kanepilehed. Seejärel on J. Hunt võtnud laua kõrvalt kasti

koos harvendatud kanepitaimedega ja viinud need ruumi nr 2 ning hiljem tulnud tagasi

ruumi nr 1, käes tühi kast. Kastist valas J. Hunt midagi musta värvi kilekotti, võttis

kilekoti ja liikus koridori (XI kd, lk 149, 178-179).

242.

31.05.2020. a läbiotsimisprotokolli kohaselt on aadressilt Xxx leitud ja ära võetud

ruumist nr 3 nööri pealt rippuvad kuivama pandud 18 kanepivart, mille küljes õisikud

(pakend nr 18Xxx) ning korterisse sisenedes parempoolse osa esimesest ruumist musta

värvi prügikotist pottides olevad kanepitaimed ja lahtised kanepilehed (pakend nr 19Xxx)

(II kd, lk 92-117). 17.06.2020 ekspertiisiaktiga nr 20E-AN0654 on tõendatud, et 18

rohelist kanepivart, millel on õisikud kogumassiga 492,8 g pakendist nr 18Xxx on

kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 15% ning rohelised taimelehed massiga 432,5 g

pakendist nr 19Xxx on kanepilehed, mille THC sisaldus on 1,2% (II kd, lk 195-200).

243.

K. Hunt ise pole samuti käsitletud kanepitaimede mahalõikamist eitanud. Nimelt on K.

Hunt andnud kohtus ütlusi, et osales 31.05.2020 18 kanepitaime mahalõikamises ja

lehtede eemaldamisel, aga seda ei osanud öelda, palju täpselt ise lõikas (XVII kd, lk 114).

244.

J. Hunt on andnud K. Hundi ütlustega kokkulangevad ütlused. J. Hunt on selgitanud,

et pidi koos K. Hundiga lõikama neljas etapis maha umbes 19 kanepitaime (XVII kd, lk

112).

245.

NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja

psühhotroopsed ained määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud

ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad

ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

246.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3 % THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid, s.h marihuaana, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Kahtlemata kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka 18 kanepivart koos

õisikutega ning kanepilehed mustast kilekotist, mis leiti aadressilt Xxx, sest nende puhul

on ekspertiisiga tuvastatud, et kanepiõisikute THC sisalduseks oli 15% ning kanepilehtede

THC sisaldus 1,2%.

247.

NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et

vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht,

missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele

keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse.

Seejärel tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest

piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr

3-1-1-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13; 1. detsembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja

3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.)

248.

Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud vastusest teabenõudele, kus on märgitud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele

inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on marihuaana (kanepilehed) puhul

keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet kümnele inimesele, märgitud 7,5

grammi (I kd, lk 139-140). Selge on, et 18 kanepivarre koos õisikutega kogumassiga

492,8 g, mille THC sisaldus on 15% ning kanepilehtede massiga 432,5 g, mille THC

sisaldus on 1,2%, puhul on täidetud KarS § 184 objektiivse koosseisu üks eeldustest ehk

narkootilise aine suures koguses käitlemine.

249.

KarS § 184 objektiivne koosseis eeldab ka seda, et narkootilise või psühhotroopse aine

suures koguses käitlemine on pandud toime ebaseaduslikult. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud muuhulgas

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil. Kohtus antud ütlustes on K. Hunt selgitanud, et

talle oli J. Hunt selgitanud, et tegemist on meditsiinilise kanepiga ning K. Hunt uskus teda

(XVII kd, lk 113). Kohus on otsuse punktides 219-220 põhjalikult selgitanud, miks K.

Hundi vastavad ütlused ei ole usaldusväärsed ning mis põhjustel on kanepitaimede

kasvatamine pandud toime narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Eelnimetatud

põhjustel on kohtu hinnangul ka kanepitaimedest narkootilise aine valmistamine

(käitlemine) ehk KarS §-s 184 sätestatud kuritegu pandud toime ebaseaduslikult (ehk

mitte meditsiinilisel eesmärgil) ning seetõttu ei pea kohus vajalikuks siinkohal põhjendusi

korrata.

250.

K. Hundile on etteheidetud KarS §-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemist grupis J.

Hundiga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, sh 16.06.2010. a otsuses 3-1-1-23-10 p-s

11.2, et kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses

sõltuvuses – st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega.

Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest.

Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See

kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada

ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus.

251.

Kohtu hinnangul on tulenevalt jälitustoimingu protokollist ning K. Hundi ja J. Hundi

ütlustest ilmselge, et K. Hunt tegutses kanepi valmistamisel ehk narkootilise aine suures

koguses käitlemisel koos J. Hundiga ning nende tegevus oli ühine ja kooskõlastatud.

Isikud lõikasid koos kasvavad kanepitaimed maha, eemaldasid lehed ning panid

kanepivarred koos õisikutega kuivama ehk tegutsesid kooskõlastatult, et valmistada

kanepitaimedest narkootilist ainet. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et K. Hunt ja

J. Hunt tegutsesid kanepi käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult ehk panid kuriteo

toime grupis ning K. Hunt on seega täitnud oma käitumisega KarS § 184 lg 2 p 1

objektiivse koosseisu.

252.

K. Hunti süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemises korduvalt.

KarS § 184 lg 2 p 2 sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos (s.o

12. peatüki 1. jaos) sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse,

röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise

kinnipidamiskohas. Asjas on leidnud tõendamist, et K. Hunt on varasemalt toime pannud

kuriteo KarS § 188 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi (vt täpsemalt otsuse VII peatükki), mis kuulub

KarS 12. peatüki 1. jakku. RKKKo 1-19-7453 p-s 39 on selgitatud, et KarS §-s 188

kirjeldatud käitumine ei moodusta KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kvalifitseeritavat

tunnust, s.t korduvust. Riigikohtu otsuse kontekstist on aga näha, et seal on Riigikohus

mõelnud olukorda, kus isik kasvatab kanepit ja hiljem valmistab samadest taimedest ka

narkootilise aine. Käesoleval juhul aga aitas K. Hunt 2019. aastal kaasa kanepitaimede

ebaseaduslikule kasvatamisele, kuid neist kanepitaimedest narkootilise aine valmistamist

(narkootilise aine käitlemist) toime ei pannud. Seetõttu moodustab see tegu KarS § 184 lg

2 p-s 2 sätestatud kvalifitseeriva tunnuse, s.t korduvuse. K. Hunt on pannud varem,

2019. aastal, toime KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o kanepitaimede

ebaseaduslikule kasvatamisele kaasaaitamise, mistõttu tuleb jõuda järeldusele, et K.

Hunt on täitnud oma käitumisega ka KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu –

tegemist on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteo.

253.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil. Süüdistataval vastav luba puudus. Seega teadis ta, et käitleb kanepit

ebaseaduslikult ning teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt

möönas seda. K. Hunt teadis ka, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. K. Hunt oli

narkootilise aine kogusest teadlik, sest osales aktiivselt kanepitaimede mahalõikamisel ja

neilt lehtede eemaldamisel. Valmistades kanepit eelpool märgitud koguses, sai ta aru, et

tegemist on narkootilise ainega suures koguses ja vähemalt möönas seda.

254.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

255.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus K. Hundi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

IX. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi

256.

K. Hunti süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi KarS § 184-s sätestatud kuriteo

toimepanemiseks vajaliku vahendi valmistamises ja valdamises, mis seisnes selles, et ta

valdas koos J. Hundiga kanepitaimede kasvatamiseks sobilike tingimuste loomiseks

vajalikke seadmeid ja vahendeid, s.o kasvatustelgid, lambid, ventilaatorid,

ventilatsioonimüra summuti, õhuniisutaja adapterid, väetised, kanepiseemned, kasutades

neid kanepikasvatuskohtades 2019. aastal Xxx teise korruse ruumides ja elukoha garaažis

aadressil Xxx hiljemalt 2020. aasta veebruarist kuni politsei need kasvatuspaigad

31.05.2020 ja 01.06.2020 läbiotsimisel likvideeris ja seadmed ära võttis.

257.

01.06.2020. a läbiotsimisprotokollist (aadressi Xxx tn xxx, xxx ja xxx läbiotsimine)

selgub, et garaažist leiti ja võeti ära erinevaid taimekasvatusvahendeid, LED-lampe,

lambipirne, valgusteid, elektriseadmeid, kasvatustelke, taimereid ja ventilaator (II kd, lk

51-85). 31.05.2020. a läbiotsimisprotokoll (aadressi Xxx läbiotsimine) tõendab, et leiti ja

võeti kaasa ventilatsioonimüra summuteid, ventilaatoreid, lampe, taimekasvatusväetiseid

ja taimekasvatustelk (II kd, lk 92-117).

258.

22.10.2020. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 31.05.2020 Xxx läbiotsimise

käigus leitud ja ära võetu ventilatsioonimüra summutit, ventilatsioonimootorit,

õhuniisutajat, erinevaid ventilaatoreid, lampe ja adaptereid (pakendid nr 1Xxx, 2Xxx,

4Xxx, 5Xxx, 8Xxx, 9Xxx, 12Xxx ja 16Xxx). Samuti on vaadeldud 31.05.2020 Xxx tn

xxx, xxx ja xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud LED-lampe, lambipirne,

elektriseadmeid koos juhtmetega, valgusteid, taimereid ja ventilaatoreid (pakendid nr

10Xxx, 11Xxx, 12Xxx, 13Xxx, 14Xxx, 15Xxx, 16Xxx, 17Xxx, 19Xxx ja 22Xxx) (II kd,

lk 118-181).

259.

29.10.2020. a vaatlusprotokollis on fotografeeritud Xxx läbiotsimise käigus ära võetud

väetiseid (pakendid nr 6Xxx, 7Xxx, 7-1Xxx, 7-2Xxx ja 7-3Xxx) ning Xxx tn xxx, xxx ja

xxx läbiotsimisel ära võetud väetisi (pakend nt 9Xxx) ja uuritud nende toodete hindasid

internetileheküljelt xxx (II kd, lk 182-190).

260.

01.06.2020. a jälitustoimingu protokollist selgub, et varjatud jälgimise käigus on

tuvastatud, et 14.04.2020. a parkis J. Hunt auto xxx hoovi, väljus juhikohalt ning läks

poodi A. G.. K. Hunt jäi auto kõrvalistmele ootama. J. Hunt ei ostnud poest midagi,

vestles vaid meesmüüjaga vene keeles. Seejärel väljus J. Hunt poest, istus auto juhikohale

ja jätkas koos K. Hundiga sõitu xxx suunas (XIII kd, lk 41-42).

261.

04.09.2020 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 01.06.2020 Xxx garaažist leitud

ja ära võetud 16.05.2020. a kuupäevaga arvet (pakend nr 23Xxx). Arve väljastajaks on

A.G.OÜ(reg nr xxx) ning sõnade „müüja“ ja „Andrei“ vahele on kirjutatud sinist värvi

pastakaga allkiri. Arve numbriks on märgitud 20501223. Arve alusel on kuulunud

tasumisele kokku 478,12 eurot (II kd, lk 86-87).

262.

Küll aga ei kinnita need kohtule esitatud tõendid, et K. Hunt oleks kanepitaimede

kasvatamiseks sobilike tingimuste loomiseks vajalikke süüdistuses nimetatud seadmeid ja

vahendeid vallanud. Esiteks ei ole ei Xxx ega Xxx garaažist leitud esemete puhul ühtki

tõendit, et K. Hunt oleks nende soetamises osalenud. 16.05.2020. a arvelt ei selgu, kellele

arve täpselt koostatud on ning nagu selgus jälitustoimingu protokollist, ei käinud K. Hunt

koos J. Hundiga A. G.i poes. Teiseks, nagu eelnevalt selgitatud, oli Xxx teise korruse

ruumid rentinud J. Hunt (vt otsuse p 161), mitte K. Hunt, ning puuduvad igasugused

viited, et K. Hundil oleksid olnud nende ruumide võtmed ja ligipääs ruumidele, mistõttu

puudub ka igasugune alus heita K. Hundile ette seal olnud kanepi kasvatamiseks vajalike

vahendite valdamist. Kuigi Xxx kinnistu oli J. Hundi ja K. Hundi ühisomandis (XIII kd, lk

127, 129), ei ole see veel alus nentimaks, et K. Hunt sealses garaažis olnud ja süüdistuses

nimetatud esemeid valdas.

263.

Nimelt nagu on tõendamist leidnud, aitas K. Hunt kaasa kanepitaimede kasvatamisele,

aidates J. Hundil neid kasta. Samuti pani koos J. Hundiga toime KarS § 184 alusel

karistatava teo lõigates maha ning rebides küljest lehti 18-l kanepitaimel (vt lähemalt

otsuse peatükid VII ja VIII). Nagu eelviidatud peatükkides ka juba käsitletud, oli K. Hunt

enda ütluste kohaselt kanepi kasvatamisele vastu, samuti ei ole J. Hunt ega K. Hunt kohtus

antud ütlustes viidanud, et K. Hunt oleks aidanud kanepi kasvatamiseks vajalikke

vahendeid soetada või oleks neid koos temaga vallanud. Seega puuduvad igasugused

tõendid, mis K. Hundi poolt talle KarS § 189 alusel etteheidetud kuriteo toimepanemist

tõendaksid.

264.

Samuti peab kohus siinkohal põhjendatuks märkida, et nii KarS § 184 kui ka KarS §

189 puhul on kaitstavaks õigushüveks rahvatervis. Mõlema normi eesmärk on vältida

narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut ning sellega inimeste tervisele kaasnevat kahju.

KarS §-s 184 kirjeldatud tegu on süüdlase tegevuse hilisemaks staadiumiks, mis ohustab

rahvatervist rohkem kui kanepi kasvatamise ettevalmistamine. Kuivõrd K. Hunt pani

toime KarS § 184 lg 2 p-s 1, 2 sätestatud kuriteo (vt otsuse peatükk VIII), ei saa ka KarS §

189 kui KarS § 184 ettevalmistamist kriminaliseeriv säte käesoleval juhul kõne alla tulla.

Nimelt on karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes selgitatud, et kui ettevalmistav

tegu jõuab juba katse staadiumi, subsumeeritakse tegu üksnes §-de 184 – 25 järgi. Kuna

K. Hunt on pannud toime juba lõpuleviidud kuriteo KarS § 184 järgi, siis seda enam

neeldub KarS § 189 kui KarS § 184 ettevalmistamist kriminaliseeriv säte KarS §-s 184.

Nimetatud olukorras hõlmab KarS § 184 kui suurema ebaõigusega tegu sellele eelnenud

kanepi kasvatamise ettevalmistamise teo KarS § 189 tähenduses. Seetõttu ei ole võimalik

K. Hunti enam KarS § 189 alusel karistada.

265.

Eelnevast järelduvalt tuleb K. Hunt talle KarS § 189 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses õigeks mõista.

X. Karmen Hundile esitatud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi

266.

K. Hundile heidetakse ette KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemist, s.o tulirelva oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist.

267.

31.05.2020. a läbiotsimisprotokollist selgub, et 31.05.2020 on läbi viidud läbiotsimine

aadressil Xxx. Muuhulgas on läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esimesel korrusel

elutoa seina pealt üheraudne püss, millel number xxx (pakend nr 16Xxx) (I kd, lk 169-

200; II kd, lk 1-39).

268.

09.06.2020. a ekspertiisiakti nr 20E-TB0054 eksperdiarvamuse kohaselt esitati

pakendis nr 16Xxx ekspertiisiks tulirelvade hulka kuuluv 20-kaliibriline üheraudne

sileraudne püss Iževsk-Johnson number xxx. Püss ei ole esitatud kujul laskekõlblik, kuid

selle osad eraldi (va kuke vedru) on kasutuskõlblikud (IV kd, lk 19-22).

269.

EKEI tehnikaosakonna tulirelva valdkonna peaekspert B. C. on kohtus antud ütlustes

selgitanud, et pakendis nr 16Xxx olnud ja ekspertiisiks esitatud tulirelv koosnes

relvarauast, lukustuskehast koos püssilaega, esilaest ja nende küljes olevatest väiksematest

osadest. Lukufunktsiooni täidab relval lukustuskeha ning samas täidab seesama detail ka

relvaraami ja sulguri ülesannet. Esitatud kujul ei ole püss laskekõlblik, kuid eraldi on

kasutuskõlblikud relvaraud, esilaed, lukustuskeha, va kukevedru, lukustuskehal on sulgur,

sulguri osa detail, mis täidab sulguri funktsiooni, osa, mis täidab relvaraami osa, on

kasutuskõlblik. Kõik relva detailid ja mehhanismid kontrolliti ekspertiisi tegemisel üle

ning tuvastati, et ainult selle vedru on kasutuskõlbmatu. Lukuna on käsitletav relva puhul

lukustuskeha (XVII kd, lk 39-40).

270.

19.08.2020. a jälitusprotokollist selgub, et K. Hunt on telefonivestluses oma tuttavaga

rääkinud, et kodust seinalt rippumast leiti vana püss, mille sai vanemate kodust. Püss oli

seinal rippunud juba 20 aastat. K. Hunt kinnitab telefonikõnes, et relv ei ole laskekõlbulik,

seda on mitteametlikult kontrollitud ning püss oli mälestusese (XII kd, lk 175).

271.

K. Hundi kohtus antud ütluste kohaselt oli relva puhul tegemist vanaisa relvaga, mis

sai isale ja pärast isa surma temale. Relv on seisnud seinal 20 aastat ning on

laskekõlbmatu. K. Hundi sõnul tal relvaluba ei olnud. Kui relv tema valdusesse sattus, siis

teadis, et see on lubatud, sest see oli laskekõlbmatu. K. Hundi sõnul on tema vennad

jahimehed ja tal on palju tuttavaid politseinikke ning öeldi, et see relv võib tal olla, kuna

see on laskekõlbmatu. Vastasel korral ei oleks seda ka seinale pannud (XVII kd, lk 114).

272.

RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona

valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine,

edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja

hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

273.

Nii läbiotsimisprotokoll, jälitustoimingu protokoll kui ka K. Hundi kohtus antud

ütlused kinnitavad, et K. Hunt soetas, omas ja hoidis relva Iževsk-Johnson number xxx,

kuni see tema elukohast aadressil Xxx politsei poolt leiti ja ära võeti.

274.

Kuigi nagu ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest selgub, oli relv esitatud kujul

laskekõlbmatu, on KarS § 418 lg 1 kohaselt karistatav ka tulirelva oluliste osade

ebaseaduslik käitlemine. RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud,

relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka

relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad

samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks

need on ette nähtud.

275.

Seega selgub ekspertiisiakti ja eksperdi ütlustest, et K. Hundi elukohast leitud relva

puhul kuulusid selle oluliste osade hulka relvaraud, luku funktsiooni täitev lukustuskeha

väliskukega vinnastus- ja päästemehhanismi, püssilae ja päästikukaitsmega. Ühtlasi täidab

eksperdi ütlustest tulenevalt lukustuskeha ka relvaraami ja sulguri ülesannet.

Eksperdiarvamusest nähtuvalt on kõik relva osad (va kuke vedru) kasutuskõlblikud.

276.

RelvS § 34 lg 1 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa paberil või

elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule: 1) kes on Politsei- ja

Piirivalveametile esitanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud dokumendid; 2)

kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud

relvaloa andmist välistavaid asjaolusid; 3) kes on sooritanud käesoleva seaduse § 35

lõikes 5 sätestatud eksami. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle

omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona

ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.

277.

02.06.2020. a õiendist nähtuvalt K. Hunt ei oma relvaluba ega ole seda kunagi omanud

(I kd, lk 145-146). Seega ei ole K. Hundi poolt tulirelva oluliste osade käitlemine

seaduslik.

278.

Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et K. Hunt soetas ja hoidis ebaseaduslikult

Xxx süüdistuses nimetatud tulirelvade hulka kuuluvat 20-kaliibrilist üheraudset

sileraudset püssi Iževsk-Johnson number xxx, mille osad eraldi võetuna on

laskekõlblikud. Seega on täidetud KarS § 418 lg 1 objektiivne koosseis – s.o tulirelva

oluliste osade ebaseaduslik käitlemine.

279.

Vaidluse all on aga asjaolu, kas täidetud on KarS § 418 lg 1 subjektiivne koosseis.

Subjektiivsest küljest eeldab eespool analüüsitud kuriteokoosseis KarS § 15 lg 1 alusel

tahtlust, s.o vähemalt kaudset tahtlust. Kaudne tahtlus tähendab, et isik peab vähemalt

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaitsja

hinnangul ei viita miski sellele, et K. Hunt oleks pidanud võimalikuks või möönnud, et

paneb toime kuriteo. Kaitsja on viidanud ka relvast läbiotsimise käigus tehtud fotodele,

millelt on näha relva sisemuses olevad roostekahjustused, mis omakorda kinnitab, et K.

Hunti huvitas vaid relv tervikuna, sisustus- ja mälestusesemena.

280.

Kohtu hinnangul on samuti kuriteo subjektiivne koosseis täitmata. Esiteks selgub

jälitustoimingu protokollist, et K. Hunt väitis telefonikõnes oma sõbra/tuttavaga, et tema

elukohast seinalt äravõetud relv oli vaid mälestusese, seinal rippunud 20 aastat ning seda

on mitteametlikult kontrollitud ja relv ei ole laskekõlbulik. Sama on isik kinnitanud ka

kohtus antud ütlustes. Kuivõrd süüdistatav on ka olukorras, kus ta ei olnud teadlik, et tema

vestlust kuulatakse pealt, väitnud sama mida kohtuski – relv oli vaid mälestusese ja talle

teadaolevalt laskekõlbmatu – puudub alus nende väidete tõele vastavuses kahelda. Nagu

selgus ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest, oligi relv antud kujul laskekõlbmatu, vaid

selle osad eraldivõetuna olid kasutuskõlblikud. Olukorras, kus Eesti Vabariigis ei ole

naissoost isikutel kohustust kaitseväeteenistuses osalemiseks ning ka K. Hundil endal ei

olnud huvi relvade vastu, ei saa ka eeldada, et K. Hunt pidas võimalikuks, et relva osad

võiksid olla kasutuskõlblikud. Puuduvad vähimadki tõendid sellest, et K. Hunt oleks

pidanud võimalikuks, et relva osad eraldivõetuna on kasutuskõlblikud ning seetõttu võib

nende soetamine ja hoidmine olla ebaseaduslik. Kaudselt kinnitab tahtluse puudumist ka

järgnev. Nimelt on K. Hunt varem kriminaalkorras karistamata. Kui isik oleks pidanud

võimalikuks ja möönnud, et relva osad on kasutuskõlblikud ning ta omab ja hoiab neid

ebaseaduslikult, oleks olnud mõeldamatu, et K. Hunt relva sellisel viisil oma elukohas

seinal oleks eksponeerinud.

281.

Seega on eelnimetatud argumentidest tulenevalt süüteo subjektiivne koosseis

täitmata. Sellest tulenevalt tuleb K. Hunt talle KarS § 418 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses õigeks mõista.

XI. Andrei Lipkinile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 1 järgi

282.

Andrei Lipkinit süüdistatakse KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o kanepi ebaseaduslikus kasvatamises, mis seisnes selles, et ta kasvatas

eeluurimisel tuvastamata ajast enda valduses aadressil Xxx vähemalt üht kanepitaime

kogumassiga 18,86 grammi, mille THC sisaldus oli 1,4%, kuni politsei kanepitaime

10.09.2020 kasvamast leidis ja ära võttis.

283.

Kinnistusraamatu 07.09.2020. a väljavõte kinnitab, et kinnisasi aadressil Xxx kuulub

A. Lipkinile (VIII kd, lk 117). Sündmuskoha vaatlusprotokoll 10.09.2020. a tõendab, et

sündmuskohana vaadeldud kinnistult Xxx on leitud ühest ristkülikukujulisest plastikust

taimekasvatusnõust kasvav kanepitaimele sarnanev taim. Taim on lõigatud maha mulla

lähedalt ja pakendatud pakendisse nr 1xxx (VIII kd, lk 119-127).

284.

15.10.2020. a ekspertiisiakt nr 20E-AN1254 tõendab, et eksperdiarvamuse kohaselt on

pakendis nr 1xxx olev taim massiga 18,86 grammi kanepitaim, mis sisaldab 1,4% THC-d

(XI kd, lk 4-6).

285.

A. Lipkini ütluste kohaselt kasvas see taim üles tahtmatult ja juhuslikult. Ostis

suurema koti tööstuslikku kanepit, et külvata kanepiseemneid kraavi äärtesse ning see

taim hakkas kasvama seal, kus puistas seemneid kotist ämbrisse. Umbes kuu aega hiljem

avastas, et seal kasvas üks taim. Teadis, et see oli Finola sort, mida müüakse Eestis

legaalselt, mille THC kogus ei ületa lubatut ja oli veendunud, et see on Eestis seaduslik.

Seetõttu jättis ka selle taime kasvama. See oli vanade lillede kastis, milles oli vana muld

umbrohuga ning jättis selle nii nagu on, ei hoolitsenud selle eest ja ta lihtsalt kasvas.

Tunnistab, et taim kasvas tema maatükil, kuid sattus sinna juhuslikult (XVII kd, lk 102).

286.

KarS § 188 lg 1 keelab kanepi ebaseadusliku kasvatamise. Riigikohtu 31.08.2005. a

otsuses nr 3-1-1-73-05 p-s 9 on selgitatud, et KarS § 188 blanketses dispositsioonis

sisalduv sõnaühend "ebaseaduslik kasvatamine" tähendab seda, et mitte igasugune kanepi

kasvatamine ei ole karistatav ja et isiku süüditunnistamiseks KarS § 188 järgi peab

süüdistuses olema ära näidatud, millise õigusakti millisest sättest tulenevalt oli antud

konkreetsel juhul keelatud seda konkreetset kanepitaime kasvatada.

287.

Keeld kanepit kasvatada tuleneb NPALS § 3 lg-st 2. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on

unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud.

Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt.

288.

Riigikohus on 31.08.2015. a otsuses nr 3-1-1-73-05 p-s 14 selgitanud, et alates

05.06.2005 on KarS § 188 järgi võimalik isikut süüdi tunnistada vaid siis, kui on

tõendatud, et THC sisaldus kanepitaimedes oli suurem kui 0,2%. Riigikohus on sealjuures

viidanud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusele nr 73 lisale 1. Kuivõrd käesoleval ajal

on määruse lisa nr 1 muudetud ning lisas 1 paiknevasse I nimekirja on kantud kanep

järgneval kujul: „Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud

sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid

(hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne)“, on käesolevalt kohaldatav määruse

praegune kehtiv redaktsioon (vt ka käesoleva otsuse p 42 koos allmärkusega). Käesolevas

asjas on ekspertiisi käigus kindlaks tehtud, et aadressilt Xxx leitud ja ära võetud kasvav

kanepitaim sisaldas THC-d 1,4%, s.t THC sisaldus kanepitaimes oli suurem kui 0,3%.

289.

Lisaks peab NPALS § 3 lg 2 lausest 2 tulenevalt silmas pidama, kas kasvatatud

kanepisort kuulub EL ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud lubatud liikide hulka.

Kui kasvatatakse kanepi sellist sorti, mis ei ole kantud EL ühtsesse põllukultuuride

sordilehte, on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjale tuginedes tegu

narkootilise ainega7. Kuigi A. Lipkin on väitnud, et temale teadaolevalt oli kasvanud

kanepitaime sordiks Finola, mis on Eestis lubatud, on süüdistatava sellekohased väited

tõendamata ning eluliselt ebausutavad. Esiteks on Finola sort tõepoolest kantud Euroopa

Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte ning selle kasvatamine on Eestis lubatud. Küll

aga ongi nimetatud sort kantud sordilehte ja selle kasvatamine lubatav seetõttu, et selle

THC sisaldus on kaduvväike ning ei ületa seaduses lubatud määra. Olukorras, kus taime

THC sisalduseks mõõdeti 1,4% ehk THC sisaldus ületas lubatut peaaegu viiekordselt, ei

ole usutav, et kasvatatud sordiks oli Finola. Teiseks nagu kaitsja on ka ise kaitsekõnes

välja toonud, luuakse kõrge THC taseme saavutamiseks kanepitaimele spetsiaalsed

kasvutingimused, mis puudusid A. Lipkini valdusest leitud taimel. Tõepoolest on

vaatlusprotokollist näha, et taimele ei olnud loodud eriliselt häid kasvutingimusi (soojus,

valgustus jne), mis oleksid võinud tingida tavapärasest suurema THC sisalduse antud

taimes. Seda enam on ebausutav, et olukorras, kus kanepitaime ei kasvatatud ideaalsetes

kasvutingimustes ning selle THC sisalduseks mõõdeti 1,4%, oleks tegemist saanud olla

kanepisordiga, mille kasvatamine on lubatud.

290.

Eelnevat seisukohta kinnitavad ka kohtus üle kuulatud eksperdi ja asjatundja ütlused.

Ekspert Õ.-L. T. on kohtus kinnitanud, et ekspertiisi käigus viimase 2 aasta jooksul

analüüsitud tööstusliku kanepi proovides ei ole THC sisaldus 0,2% ületanud (XVII kd, lk

36-37). Asjatundja A. S., kes on alates 2005. aastast tegelenud tööstuslike kanepiseemnete

sortide maaletoomisega, on selgitanud, et Finola sort on mõeldud seemnekanepina ning

kui seda kasvatatakse põllul seemne saamiseks, siis on 0,2% THC ületamine praktiliselt

võimatu. Lisaks on asjatundja andnud ütlused, et tema praktikas on küll juhtunud, et

Finola sordi puhul on THC sisaldus olnud suurem kui 1,4%, kuid see on saavutatud

spetsiifiliste kasvatustehnoloogiliste eesmärkidega, mille eesmärk oli kannabinooli

7 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 188, p 2.3.3.

sisalduse tõstmine (XVII kd, lk 99-100). Eeltoodud ütlused kinnitavad veelgi eelmise

lõigu lõpus toodud järeldust.

291.

Kaitsja on kaitsekõnes toonud sõna-sõnalt välja ka karistusseadustiku kommenteeritud

väljaandes kirjas oleva mõtte, et nimetatud taimede kasvatamise all mõeldakse seemne

teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kaitsja on aga väitnud, et

A. Lipkinilt leitud taimel puudusid spetsiaalsed kasvutingimused, seda ei olnud hooldatud,

see oli väsinud, umbrohtu kasvanud, vana ja kuivanud, kuna keegi seda ei kastnud ega

hooldanud, mis näitab, et eesmärgiks ei olnud seda müüa ega kuhugi edasi toimetada.

292.

Kohtu hinnangul ei saa aga nende väidetega nõustuda. Esiteks nähtub

vaatlusprotokollil olevatelt piltidelt, et taim ei olnud umbrohtu kasvanud, samas potis on

näha vaid üht väga väikest taime lisaks kanepitaimele. Samuti ei ole taim kuivanud, see on

rohelise ja kollaka värvusega. Pottide, sh kanepitaime poti, ümbruses on hein niidetud, et

see ei varjutaks pottides kasvavaid taimi. Fotodelt on näha potis kasvava kanepitaime

kõrval ka palju teisi potte, milles kasvavad erinevad elujõulised taimed, millest saab

järeldada, et need olid üksteise kõrvale paigutatud hõlbustamaks nende kastmist ja muid

sarnaseid taimede kasvu tagamiseks vajalikke hooldustoiminguid. Lisaks oli pott

kanepitaimega paigutatud mitte ülejäänud taimede keskele, vaid serva, kus see sai

kasvamiseks rohkem valgust. Oleks naiivne arvata, et kui kanepitaime poleks üldse selle

kasvamise ajal kastetud, oleks see potis olles suutnud niivõrd suureks kasvada ning poleks

suve jooksul ära kuivanud. Seega ei saa kohtu hinnangul ka väita, et A. Lipkin taime eest

üldse ei hoolitsenud.

293.

Lisaks viidatakse karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes, et kasvatamine kui

koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega8. Praegusel juhul A.

Lipkin teadis, et see kanepitaim tal potis kasvab. Seda on kinnitanud ka A. Lipkin ise ning

sellele ei ole vastu vaielnud ka kaitsja.

294.

Kaitsja on viidanud ka Riigikohtu lahendile 3-1-1-85-04, kus kohus on märkinud, et

tavaarusaama järgi toimiv isik ei pruugi ühe taime teaduslikul eesmärgil dendraariumis

kasvatamist käsitada ebaseadusliku kasvatamisena ning sellisel juhul võib tegemist olla

keelueksimusega.

295.

Praegu sellise juhtumiga tegemist ei ole. A. Lipkin pole ise kordagi märkinud, et oleks

taime kasvatanud teaduslikul eesmärgil. Veelgi enam – isik on väitnud, et külvas samu

seemneid kraavide külgedele ning seemnete valamise käigus sattus üks seeme potti, kust

pärast selle kasvamast leidis. Seega ei olnud kindlasti ainuüksi süüdistatava ütluste pinnalt

tegemist juhtumiga, kus oleks kasvatatud vaid ühte kanepitaime teaduslikul eesmärgil.

Seetõttu pole põhjust siinkohal käsitleda keelueksimust.

296.

Kohtu hinnangul kasvatas A. Lipkin kanepitaime narkootilise aine valmistamise

eesmärgil. Esiteks viitab sellele leitud kanepitaime THC sisaldus – 1,4%, mis on lubatust

ligi viis korda kõrgem. Teiseks näitavad seda ka süüdistatava ütlused. Kui A. Lipkin oleks

külvanud tõepoolest lubatud kanepisordi Finola seemneid, mida väidetavalt külvas

kraavidele nende toestamiseks, siis jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud A. Lipkin

jätma „juhuslikult“ potis kasvama läinud kanepitaime sinna kasvama ning selle eest

8 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 188, p 2.2.

hoolitsema. Väidetavalt kraavidel kasvatatud Finola sordi kanepitaimedega ta midagi

peale ei hakanud (nt kanepikiu valmistamine vms), see jäi A. Lipkini sõnul lihtsalt

biomassiks (XVII kd, lk 104). Seega oleks arusaamatu, miks oleks pidanud süüdistatav

hoolt kandma sama sordi kanepitaime eest, mis kasvas potis ning millel polnud isegi

maapinna toestamise funktsiooni. Eelnevast saab vaid järeldada, et A. Lipkin kasvatas

potis olnud taime siiski narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

297.

Eelnvast tulenevalt on A. Lipkini ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning

ekspertiisiaktiga tõendamist leidnud, et A. Lipkin on täitnud KarS § 188 lg-s 1 sätestatud

kuriteo objektiivse koosseisu.

298.

Kuigi süüdistusaktis on A. Lipkinile ette heidetud kuriteo toimepanemist KarS § 188

lg 1 järgi, nähtub süüdistusaktis esitatud asjaoludest ning uuritud tõenditest, et A. Lipkini

toimepandud kuritegu on kvalifitseeritav KarS § 188 lg 2 p 2 järgi. KarS § 188 lg 2 p 2

näeb ette karistuse unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest

muuhulgas isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo.

Käesoleva kohtuotsuse järgmises peatükis on tõendamist leidnud, et A. Lipkin on

varasemalt toime pannud KarS §-s 189 sätestatud kuriteo, st kuriteo, mis kuulub samuti

karistusseadustiku 12. peatüki 1. jakku nagu ka KarS § 188. Seega on A. Lipkini poolt

toimepandud tegu käsitletav korduvana KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ning selliselt tuleb

talle etteheidetav tegu ka ümber kvalifitseerida.

299.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses kanepi ebaseaduslikul

kasvatamisel otsese tahtlusega. Nagu eelnevalt selgitatud, nähtub A. Lipkini käitumisest,

et ta kasvatas kanepitaime narkootilise aine valmistamise eesmärgil. On üldteada, et Eestis

on kanepi kasvatamine keelatud ning lubatud on see vaid väga piiratud juhtudel. A.

Lipkini ütlused näitavad, et ta oli vägagi teadlik erinevate kanepisortide seemnetest

kasvatatavate taimede THC sisaldusest ning muudest omadustest, samuti sellest, millist

sorti taimede kasvatamine on lubatud. Seega on kohtu hinnangul ilmne, et tegelikult teadis

A. Lipkin potis kasvatatud taime puhul, et selle THC sisaldus on kõrgem, kui Eestis

lubatud ning teadis, et teostab sellega süüteokoosseisule vastava asjaolu ning tahtis või

vähemalt möönas seda.

300.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

301.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A. Lipkini süüdi KarS § 188 lg 2 p 2 järgi.

XII. Andrei Lipkinile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi

302.

Andrei Lipkinit süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi

valdamises ja üleandmises. Süüdistuse kohaselt A. Lipkin juriidiliste isikute A.OÜja

A.G.OÜjuhatuse liikmena korraldas xxx tegutsevas kaupluses G. müümiseks ja sellega

käibe ja müügitulu saamiseks kõrge THC sisaldusega kanepitaimede kasvatamiseks ja

taimedest narkootilise aine valmistamiseks sobivate kanepiseemnete omandamise,

valdamise ja üle andmise ostjatele. Selleks A. Lipkin tellis seemneid ja andis tööandja

esindajana töötajatele korralduse ja juhised seemnete tellimiseks – kui palju, millises

sortimendis ja kust tellida, korraldas tellitud seemnete eest tasumise, andis korralduse

seemnete müümiseks ja müüs seemneid ka ise kaupluses müüjana tegutsedes9.

303.

KarS § 189 puhul on kaitstavaks õigushüveks rahvatervis. Nimetatud paragrahvis on

narkootiliste ainete tarvitamisega seotud ohtusid arvestades eraldi kriminaliseeritud suure

koguse narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise ettevalmistamine.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et vahendi all tuleb mõista nt

laboratoorseid abivahendeid narkootilise või psühhotroopse aine valmistamiseks, samuti

nt spetsiaalse peidikuga transpordivahendit ning piirduda tuleb esemelise vahendi

mõistega. Käitlemisel kasutatavad objektid võivad olla tavakäibes olevad esemed.10

Mõistetavalt on KarS § 189 mõistes vahendiks, mille abil on võimalik toime panna KarS

§-s 184 sätestatud kuritegu, ka kanepiseemned, sest (teatud sorti) kanepiseemnetest on

võimalik kasvatada kanepitaimed, millest on võimalik valmistada narkootilist ainet.

304.

Süüdistuse kohaselt korraldas A. Lipkin A.OÜ juhatuse liikmena eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel perioodil 2014 – 2019 oktoober A.OÜ Xxxtegutsevas kaupluses G.

edasimüümise ja sellega varalise kasu saamise eesmärgil kanepiseemnete omandamise.

Kokku omandas süüdistuse kohaselt A.OÜ A. Lipkini korraldusel täpsemalt tuvastamata

koguse seemneid sortidest Critical White, Northern Light, OG Kush, White Widow ja

Haze XXL.

305.

Kohtu hinnangul tuleb nõustuda, et täpselt ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju

kanepiseemneid A. Lipkini poolt või tema korraldusel omandati. Küll aga on tõendatud,

millistes kogustes kanepiseemneid ja millistest sortidest oli A. Lipkin omandanud

17.08.2017, 20.02.2018 ja 23.08.2019 seisuga. Nimelt on 10.09.2020 läbiotsimisprotokolli

kohaselt võetud xxx, s.o aadressilt, kus asub A. Lipkinile kuuluv ettevõte ja kauplus,

läbiotsimise käigus kontoriruumist arvutilaualt ära erinevad dokumendid, mis sisaldavad

muuhulgas seemnete raamatupidamist (pakend nr 8Shop) (VIII kd, lk 149-200; IX kd, lk

1-31, 53-56). 10.11.2020. a asitõendi vaatlusprotokollis on käsikirjaliste märkmete

(pakend nr 8Shop) alusel tuvastatud kanepiseemnete sordid ja kogus eelnimetatud

kuupäevade seisuga. Vaatlusprotokolli ja selle koostamise aluseks olnud käsikirjaliste

märkmetega on tõendatud, et 17.08.2017 seisuga oli isiku valduses vähemalt (IX kd, lk

186, 189-190; X kd, lk 6):



85 seemet sordist Critical White Auto (CRW A) (pakendatuna 3x3 seemet, 2x10

seemet, 1x20 seemet ja 12x3 seemet);



72 emastaime seemet sordist Bubblegum (BG F) (pakendatuna 4x3 seemet, 10x3

seemet, 4x10 seemet)11;



70 seemet sordist AK47 Auto (AK47 A) (pakendatuna 10x3 seemet, 2x10 seemet ja

1x20 seemet);

9 Käesolevas peatükis võetakse seisukoht üksnes A. Lipkini osas. Peatükkides XIV ja XV

käsitletakse A.OÜ ja A.G.OÜvastutust suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine

käitlemise ettevalmistamise eest.

10 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne. § 189, p-d 2.1, 2.2. ja 2.4.

11 Kuigi tõendi alusel nähtub, et seemneid oli sellest sordist kokku 82, lähtub kohus

siinkohal süüdistusaktist, mille kohaselt on A. Lipkinit süüdistatud 72 emastaime seemne

sordist Bubblegum valdamises.



50 emastaime seemet sordist Critical White (CRW F) (pakendatuna 10x3 seemet ja

2x10 seemet);



61 emastaime seemet sordist OG Kush (OG Kush F) (pakendatuna 4x10 seemet ja 7x3

seemet);



15 emastaime seemet sordist Mix (Mix F) (pakendatuna 5x3 seemet);



50 seemet sordist Haze XXL Auto (Haze XXL A) (pakendatuna 10x3 seemet ja 2x10

seemet);



15 emastaime seemet sordist AK47 (AK47 F) (pakendatuna 5x3 seemet);



50 emastaime seemet sordist Northern Light (Nor L F) (pakendatuna 10x3 seemet ja

2x10 seemet);



18 seemet sordist Mix Auto (Mix A) (pakendatuna 6x3 seemet);



50 emastaime seemet sordist White Widow (Whit W F) (pakendatuna 10x3 seemet ja

2x10 seemet).

20.02.2018 seisuga oli süüdistatava valduses vähemalt (IX kd, lk 186-187; X kd, lk 6):



50 emastaime seemet sordist Critical White (CW Fem) (pakendatuna 2x10 seemet ja

10x3 seemet);



50 seemet sordist Northern Light (pakendatuna 2x10 seemet ja 10x3 seemet);



53 emastaime seemet sordist AK47 (AK47 Fem) (pakendatuna 2x10 seemet ja 11x3

seemet);



50 seemet sordist OG Kush (pakendatuna 2x10 seemet ja 10x3 seemet);



50 seemet sordist Bubblegum (pakendatuna 2x10 seemet ja 10x3 seemet);



50 seemet sordist White Widow (pakendatuna 2x10 seemet ja 10x3 seemet).

23.08.2019 seisuga oli A.Lipkini valduses vähemalt (IX kd, lk 186, 191; X kd, lk 7):



51 seemet sordist White Widow (pakendatuna 17x3 seemet);



51 seemet sordist AK47 (pakendatuna 17x3 seemet);



51 seemet sordist Northern Lights (pakendatuna 17x3 seemet);



48 seemet sordist Critical White (Critical W) (pakendatuna 16x3 seemet);



51 seemet sordist Bubblegum (Bubble gum) (pakendatuna 17x3 seemet).

306.

Küll aga ei ole tõendatud süüdistuses esitatu nagu oleks A. Lipkin omandanud ise või

A.OÜ juhatuse liikmena vähemalt 2915 kanepiseemet sortidest Bubblegum ja AK-47 ning

andnud need perioodil 2014-2019 oktoober üle J. Hundile. Esiteks, nagu kohus on juba

selgitanud kohtuotsuse punktides 158-165, ei ole tõendatud, et J. Hunt oleks enne 2017.

aastast kanepitaimi kasvatanud ja neist narkootilist ainet valmistanud. Ei ole ka tõendeid,

et J. Hunt oleks enne 2017. aastat kanepiseemneid kuskilt omandanud. Samuti puuduvad

asjas igasugused tõendid, mis viitaksid A. Lipkini või A.OÜ poolt kanepiseemnete

valdamisele ja edasiandmisele enne 2017. aastat.

307.

Kirjavahetustest A. Lipkiniga küll nähtub, et kanepiseemnete teemal on tal teiste

isikutega juttu olnud ka enne 2017. aastat. Nimelt on 02.11.2020. a vaatlusprotokollis

uuritud pakendis nr 9Shop olnud sülearvutist Asus tehtud koopiafaile. Protokolli on

kopeeritud kriminaalasjas tähtsust omavad e-mailid, kuid suur osa neist e-kirjadest

puudutavad 2011.-2013. aastat, mille osas A. Lipkinile süüdistust esitatud ei ole. Siiski

leidub e-kirju ka järgnevatest aastatest, milles vesteldakse seemnete teemal. 04.02.2014.

aastal on aadressilt xxx saadetud kiri pealkirjaga „Kanepikaubandus“ aadressile xxx. Kirja

sisus on öeldud, et tutvustatakse seemnepurke Buddha Seeds ja Seedmakers ning kui

huvitab, saab saata ka hinnad (X kd, lk 52-53, 85). 18.04.2015 kell 13.16 on aadressilt xxx

(saatja nimeks A. S.) saadetud kiri aadressile xxx sisuga: „Ma ei saa sinust aru. Sa

vaatasid neid 4? Esmaspäeval võin proovida, aga ise saad aru… Ütle konkreetselt mida sa

tahad ja kui palju. Mitja.“ Sama kirja eelnevast sisust nähtub, et 18.04.2015 kell 11.22 on

Andrei kirjutanud „wow wow wow, mul ei ole nii palju vaja!))) kui võtta mitu sorti, siis

on parem midagi, mis oleks vahekorras CBD/THC 1/ ja näiteks puhast sativat. 2 sorti, no

olgu 3. 4 sorti ühekülgseid on mulle kindlasti palju. Kas seal on võimalik tellimust muuta?

Lisada maksimaalne sativa millegi asemel. Saadan täna raha.“ 16.04.2015 kell 19.14 A.S.

kirjutanud, et tellitud on Barney CBD Shark, -||- CBD Critical, Duch Passion CBD Skunk

Haze, -||- CBD Kush 150-160e. Enne seda, s.o 16.04.2015 kell 17.15 on Andrei

kirjutanud: „Tšau. Lugesin siin CBD sisalduse kohta erinevates sortides ja sain aru, et

peab kusagilt välja vaatama suure CBD sisaldusega, ühesõnaga meditsiinilise efektiga.

Kui on võimalik, otsi seal enda juures midagi sellest nimekirjast. Hi saab saata DSV pealt

või kui ise lendad kohale.“ Samas kirjas on toodud loetelu erinevatest kanepisortidest.

18.04.2015 kell 13.31 on aadressilt xxx saadetud kiri A.S.le (aadressile xxx), mille sisu on

järgnev: „Jah, vaatasin neid 4. Ma tahan ühte sorti, et oleks 50/50 indica sativaga 1/1

CBD/THC“ (X kd, lk 56-59, 87-88).

308.

Samast vaatlusprotokollist selgub, et 19.09.2014 on Andrei vastanud aadressilt xxx

ühele e-kirjale, milles eelnevalt paluti infot, kust saada seemneid ja kas nende saamine on

ohutu, et sellega ta kahjuks aidata ei saa ning kõige ohutum variant on reisida ise või

paluda kedagi sõpradest, kes sõidab või lendab Euroopasse. Kirjas selgitab Andrei veel, et

klientide juttude järgi, kui tellida tavalise pakiga, siis tuleb arvatavasti pakk avatuna ja

ilma seemneteta või kui tuleb kinnisena, siis tulevad paari kuu pärast inimesed, et

kontrollida, kas kõik kasvab hästi. Samuti on Andrei kirjutanud, et mõnelt saidilt

saadetakse seemneid spetsiaalsetest salakonteinerites, mis on patarei kujuga ja milles on

seemned sees, kuid ise ta pole tellinud ja ei oska konkreetset saiti pakkuda (X kd, lk 60).

03.03.2015 on aadressilt xxx aadressile xxx edastatud samal päeval aadressilt xxx

saadetud e-kiri sisuga: “Tere, Mitya! Ei meil ei ole välismaale saatmisel piiranguid, uus

seadus mõjutab ainult hollandi turgu. Nii et meie suhtes pole üldse probleemi.

Tervitustega Henk“. Eelnevalt on 2012. aasta veebruaris kirjutanud samale aadressile

Mitya A., kes on uurinud seemnete kohta ning talle on Henk vastanud, et selline on läinud

ning neil ei ole enam selle taimi ega seemneid (X kd, lk 51, 61, 84-85, 90).

309.

Tõenditest saab järeldada, võttes arvesse A. Lipkini 19.09.2014 saadetud e-kirja, et

enne 19.09.2014 ei olnud A. Lipkin kuskilt kanepiseemneid tellinud. Kuigi 2015. aastal on

A. Lipkin rääkinud kirjavahetuses erinevatest kanepiseemne sortidest, nende tellimisest

ning A. Lipkin on lubanud raha üle kanda, puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kas

seemneid lõpuks ka telliti, missuguses koguses ning kas seemned lõpuks ka A. Lipkinile

kohale jõudsid. Seega ei ole asjas tõendeid selle kohta, et A. Lipkin oleks aastatel

2014-2016 kanepiseemneid omandanud, vallanud või kellelegi üle andnud.

310.

Teiseks puuduvad tõendid ka selle kohta, kui palju kanepiseemneid täpselt A. Lipkin

ja süüdistuses nimetatud teised kaupluse müüjad, kes tegutsesid oma tööandja esindaja A.

Lipkini korraldusi ja töölepingust tulenevaid kohustusi täites, seemneid J. Hundile (või

teistele isikutele) müüsid. Kohus on juba otsuse punktides 158-163 selgitanud, miks ei ole

võimalik käesolevas asjas täpselt kindlaks teha, kui palju kanepitaimi J. Hunt enne 2020.

aastat kasvatas (kuigi süüdistuses on kanepitaimede arv ning valmistatud narkootilise aine

mass esitatud viisil, nagu seda oleks mingil moel võimalik antud kriminaalasjas

matemaatiliselt välja arvutada) ning samadel põhjustel ei ole võimalik kindlaks teha ka

kanepiseemnete arvu, mida A. Lipkin valdas ning J. Hundile edasi andis.

311.

Kahtlus puudub selles, et J. Hunt kanepiseemneid siiski A. Lipkinilt ostis. Nimelt on J.

Hunt ütlustes kinnitanud, et ostis seemned xxx keskuse taga asuvast kauplusest ning

kanepisortideks olid AK47 ja Bubblegum (XVII kd, lk 109-112). Kohus on selgitanud, et

on tõendatud J. Hundi poolt kanepitaimede kasvatamine ja sellest narkootilise aine

valmistamine alates 2017. aastast. Siinkohal tuleb märkida, et põhjendamatu on kaitsja

väide, et A. Lipkin ühtegi kaassüüdistatavatest ei tunne, sest A. Lipkin on selgitanud, et on

J. Hunti töö juures näinud. A. Lipkini ütlustest selgub, et ta J. Hundi nime ei tea, kuid

nägu tundus tuttav ning talle tundub, et on teda näinud tööl olles (XVII kd, lk 103).

Seetõttu on põhjendatud lugeda tõendatuks, et A. Lipkin andis kanepiseemneid sortidest

AK47 ja Bubblegum J. Hundile edasi alates 2017. aastast. Kohtu veendumust selles, et A.

Lipkini poolt anti A.OÜ kaupluses G. neist sortidest kanepiseemneid edasi J. Hundile

2017. aastast alates, kinnitab veelgi ka eelnevalt käsitletud vaatlusprotokoll ja selle

koostamise aluseks olnud käsikirjalised märkmed (mis leiti aadressilt xxx, s.o A. Lipkinile

kuuluva ettevõtte kauplusest G.), mis tõendavad, et 17.08.2017 seisuga oli isiku valduses

kanepiseemneid muuhulgas sortidest AK47 ja Bubblegum. Seega on tõendatud, et A.

Lipkin omandas, valdas ja andis üle ehk müüs J. Hundile 2017. aastast alates

tuvastamata koguses kanepiseemneid sortidest Bubblegum ja AK47.

312.

A. Lipkin on ütlustes kinnitanud, et ettevõte A.G.OÜ tegutseb 2019. aastast ning ta on

selle ainuke juhatuse liige. Ajast, mil ilmus A.G.OÜ, on A.OÜ pandud pausile (XVII kd,

lk 103). 07.09.2020. aasta äriregistri väljavõttest nähtub, et A.G.OÜ esmakande aeg on

31.07.2019, aadressiks xxx ning selle juhatuse liikmeks, asutajaks ja osanikuks on A.

Lipkin (VIII kd, lk 135). Kohtuotsuse järgmises peatükis ( vt peatükk XIV) kohus jõudis

järeldusele, et A.OÜ tuleb süüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi õigeks mõista, mistõttu

siinkohal vastavat argumentatsiooni üle ei korda. Kohus jõudis A.OÜ süüdistust

analüüsides järeldusele, et ettevõtte kaudu ehk viisil, mis oli juriidilise isiku huvides,

hakati kanepiseemeneid ostma ja müüma alles ajal, mil tegutses juba ettevõte A.G.OÜ

ning kanepiseemnete omandamine, valdamine ja edasi andmine sai toimuda vaid A.G.OÜ

huvides, kuid mitte A.OÜ huvides. Kuigi A. Lipkin võis ka varem xxx aadressil

kanepiseemneid vallata ja edasi anda (sh näiteks J. Hundile, kes on kinnitanud, et ta sellelt

aadressilt kanepiseemneid ostis), ei toimunud see A.OÜ huvides, vaid nagu on selgitanud

ka A. Lipkin, tellis ning müüs ta kanepiseemneid alguses edasi kui eraisik ( vt otsuse p

365). Seega tuleb antud süüdistuspunkti osas jätta välja viited A.Lipkini kui A.OÜ

juhatuse liikme tegevusele. Etteheiteid saab teha süüdistatavale A.Lipkinile kui füüsilisele

isikule xxx aadressil kanepiseemnete omandamises, valdamises ja edasi andmises ostjatele

kuni tegutsema hakkas uus ettevõte A.G.OÜ(registrisse kantud 31.07.2019). Kuna A.

Lipkin on ainsaks A.G.OÜ juhatuse liikmeks, uus ettevõte A.G.OÜ hakkas tegutsema

samal aadressil, kus tegutses A.OÜ (xxx) ning A. Lipkini sõnul pandi uue ettevõtte

tegutsema hakkamisest A.OÜ pausile, on kohtu hinnangul tõendatud süüdistuses esitatu,

et A. Lipkini tegevuse tulemusena omandas A.G.OÜ klientidele edasiandmise eesmärgil

Xxx kaupluses G. müümiseks olnud kanepiseemned, mis seni olid olnud A.Lipkini enda

valduses.

313.

Järgmiseks on süüdistuses ette heidetud, et A. Lipkini tegevuse tulemusena omandas

A.G.OÜ tuvastamata asjaoludel kanepiseemneid sortidest Amnesia ja Boy Scout Cookies.

10.09.2020 läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti xxx läbiotsimise käigus kontoriruumist

arvutilaualt ära erinevad dokumendid, mis sisaldavad muuhulgas seemnete

raamatupidamist (pakend nr 8Shop) (VIII kd, lk 149-200; IX kd, lk 1-31, 53-56).

10.11.2020. a asitõendi vaatlusprotokollis on käsikirjaliste märkmete (pakend nr 8Shop)

alusel tuvastatud, et 13.11.2019 seisuga oli A.G.OÜ valduses 50 seemet sordist Amnesia

(pakendatuna 2x10 seemet ja 10x3 seemet) (IX kd, lk 186, 191; X kd, lk 7) ning hiljemalt

20.07.2020 kokku 20 seemet sordist Boy Scout Cookies (pakendatuna 10x2 seemet) (IX

kd, lk 186, 192; X kd, lk 8). Seda tõendavad ka A. Lipkini ütlused, mille kohaselt algas

kanepiseemnete müümine xxx kaupluses umbes 2019. aastal (XVII kd, lk 103).

314.

Edasi on A. Lipkinile süüdistuses ette heidetud, et A. Lipkini tegevuse tulemusena

omandas A.G.OÜ perioodil 01.10.2019-2020 veebruar kokku vähemalt 300 kanepiseemet

sortidest Bubblegum ja AK47, mis olid A.G.OÜ valduses seni, kuni kaupluse G.

klienditeenindajad need töökohustuste täitmise käigus J. Hundile üle andsid. J. Hundi

ütlustest selgub, et ta kasvatas kanepisorte Bubblegum ja AK47 ja ostis need Ülemiste

taga asuvast kauplusest. Küll aga pani J. Hunt enda sõnul 2020. aastal maha Xxx kokku

90 seemet ja Xxx xxx umbes 75-80 kanepiseemet ning ülejäänud taimed olid tehtud

kloonimise meetodil (XVII kd, lk 110). A. Lipkini ütlustest selgub, et ta J. Hundi nime ei

tea, kuid nägu tundus tuttav ning talle tundub, et on teda näinud tööl olles. A. Lipkin sõnul

on ta ka ise aadressil xxx kanepiseemneid müünud (XVII kd, lk 103). Seega on A. Lipkini

ja J. Hundi ütlustega tõendatud, et A. Lipkini tegevuse tulemusena J. Hundile neist

sortidest kanepiseemneid tõepoolest müüdi. Küll aga ei ole tõendatud, et seemneid oleks

müüdud vähemalt 300 tükki. J. Hundi ütlustega tõendatud koguseks saab pidada vähemalt

165 kanepiseemet.

315.

Järgmiseks on A. Lipkinit süüdistatud äriühingult G.T.B.V. kirjeid Green House Seed

Co või Strain Hunters kandvatesse pakenditesse pakendatud kanepiseemnete tellimises

ning täpsemalt tuvastamata asjaoludel kanepilehe ja tuukani pildiga väikepakenditesse

pakitud kanepiseemnete, Hispaania Kuningriigis tegutsevalt äriühingult Kalash Green

Brand S.L. kirjet Kalashnikov seeds kandvatesse väikepakenditesse pakitud

kanepiseemnete ning Amsterdam seeds kirjega väikepakendites olevate kanepiseemnete

tellimises ning mille A. Lipkini tegevuse tulemusena omandas A.G.OÜ.

316.

09.11.2020. a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab 10.09.2020.a. xxx läbiotsimisel ära

võetud mobiiltelefoni vaatlust (pakend nr 13xxx) ja telefonist leitud vestlusi seemnete

ostmise teemal. Vestlustest ei nähtu, mis aastal need peetud on. Kohtus antud ütlustes on

G. D. kinnitanud, et need sõnumid on vahetatud 2020. aastal (XVII kd, lk 35). Vestlustest

selgub, et 16. juulil on G. saatnud faili, millel kirjas GHSC, erinevad kanepi

sordinimetused ja hinnad. 22. juulil on G. kirjutanud, et saab aru, et algul on seemned vaja

vastu võtta ja arvele panna. Jutt käib uuest partiist. Sellele on A. Lipkin vastanud jaatavalt.

Seejärel on G. uurinud, milline juurdehindlus panna. A. Lipkin on vastanud, et peab

vaatama, teeme 2,2 ning uurinud, kas G. saab nimetused süsteemis teha Kalashnikovi

näite järgi. Edasi on G. ja A. Lipkin arutanud müügihinna üle, G. on saatnud ka foto,

millel näha tume karp kirjega „Green House Seed Co, Super Lemon Haze pack of 3“ (VIII

kd, lk 79-94, 105-110).

317.

12.10.2020. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 10.09.2020 A. Lipkini

kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefoni (pakend nr 1ALKP).

Arvutiprogrammi abil on tuvastatud ka kriminaalasjas tähtsust omavad sõnumid. Sõnumid

on vahetatud G.iga 15. juulist kuni 26. augustini, kuid pole näha aastat. Sõnumid on

suures osas kattuvad xxxx läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefonis (pakend nr 13xxx)

sisaldunud G.iga vahetatud sõnumitega. Seetõttu saab järeldada, et ka need vestlused on

toimunud 2020. aastal. Lisaks eelnevale nähtuvad selles mobiiltelefonis järgneva sisuga

sõnumid. 24. juulil on G. kirjutanud, et tahaks endale seemneid ning A. Lipkin on küsinud

„mis on uuest partiist või?“ Seejärel on G. kirjutanud, et saab aru, et algul on seemned

vaja vastu võtta ja arvele panna ning jaatanud, et uuest partiist. Sellele on A. Lipkin

vastanud jaatavalt. 14. augustil on G. kirjutanud, et astus kauplusest läbi ja nägi, et Green

House Seeds seemneid on vähe jäänud. Seejärel on küsinud, kas tellime veel või ootame.

A. Lipkin on vastanud, et muidugi võtame veel, hoiame seda sortimenti püsivas koguses

ja uusi sorte ilma erilise vajaduseta ei võta. G. on vastanud, et sai aru ja kirjutab (VII kd,

lk 141-172, täpsemalt VII kd, lk 155-161, 173-176). Seega on selge, et A. Lipkin oli

isikuks, kes jagas korraldusi enda ettevõtte töötajale kanepiseemnete tellimiseks ning

määras, millal ja missuguseid seemneid tellitakse ja mis hinnaga neid edasi müüakse.

318.

09.11.2020. a vaatlusprotokollis on vaadeldud koopiafaile pakendis 14Shop olnud

sülearvutist Dell Latitude E6540. Kriminaalasjas tähtsust omavad failid on lisatud

protokollile lisana. Protokolli lisast nähtub e-kirjade vahetus A.G.OÜ ja G.T.B. V. vahel,

sh kanepiseemnete tellimine. Kirjavahetus on toimunud G. D.i (xxx) ja

G.T.hulgimüügijuhi J.K. (xxx) vahel, kuid J.K. puhkuse ajal ka teiste G.T.esindajatega.

20.07.2020 on G. D. edastanud A.G.OÜ andmed ja esimese proovitellimuse, milles on

tellitud kaheksat erinevat sorti feminiseeritud seemneid (Wonder Pie F, Kings Kush, Jack

Herrer, Himalaya Gold, Super Lemon Haze, Alaskan Ice, Super Silver Haze, Neville’s

Haze), kõiki 4 pakki milles 3 seemet. Samuti on G. D. soovinud muuhulgas infot, kas

tarne on diskreetne. Vastuses kirjale on G.T.andnud teada, et Alaskan Ice ei ole

hulgimüügiks (X kd, lk 136, 156). Samuti on 21.07.2020 saatnud G.T. kirja, mille

kohaselt saadavad tellimuse, kui ettemaksuarve on A.G.OÜ poolt kinnitatud (X kd, lk 140,

165). 19.08.2020 on G. D. esitanud G.T.le uue tellimuse, milles tellitud erinevat sorti

kanepiseemneid. Kirjale on tulnud vastus J.K., et ta viibib puhkusel (X kd, lk 148-149,

184,183). 26.08.2020 on saatnud G. D. uue kirja, milles on lisanud tellimusele veel tooteid

ja soovinud, et eelmist tema saadetud kirja ignoreeritaks. Tellitud on seemneid sortidest

Wonder Pie, Jack Herrer, Kalashnikova, Bubba Kush, Moby Dick, White Widow, Kings

Kush, Sweet Valley, Kush, Super Lemon Haze ja Neville’s Haze ning märkega „auto“

seemneid sortidest White Widow, Super Bud, Green-o-Matic, Super Critical ja Super

Lemon Haze. Tellitud on nii 3 kui ka 10 seemnega pakke ning igat sorti ja erineva

suurusega pakendit 2-7 tükki. 27.08.2020 on G.T.vastanud, et tellimus saadetakse täna

välja. 27.08.2020 on G. D. sellele kirjale vastanud, et tegi topelttellimuse, mille soovib

tühistada, topelttellimus juhtus, kuna esimene tellimus saadeti igasuguse teatiseta (X kd,

lk 144, 148, 182-183). Edasisest kirjavahetusest selgub, et G. D. ongi soovinud eelmise

(19.08.2020) tellimuse tagastada (v.a Flower Bomb Kush’i seemned) ning vahetatud on

tagastusjuhiseid, tagastussildid ning paki suurus ja kaal (X kd, lk 149-150, 144, 190-192).

Kirjades nimetatud kanepisortide seemneid on leitud ka läbiotsimise käigus

A.G.OÜruumidest aadressil xxx.

319.

10.09.2020. a läbiotsimisprotokolli kohaselt on toimunud läbiotsimine aadressil xxx.

Lisaks teistele kanepisortidele leiti läbiotsimise käigus ka eelnimetatud kirjavahetuses

esitatud tellimustes nimetatud kanepiseemnete sorte. Enne läbiotsimise algust tehti

läbiotsimise juures viibivale A. Lipkinile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses

täheldatud esemed, mille peale A. Lipkin avaldas, et tal on välja anda kanepiseemned, mis

ei ole mõeldud kasvatamiseks, vaid kogumiseks ja suveniiriks. A. Lipkini sõnul on tal

kaupluses umbes 10-15 kanepiseemne sorti. Läbiotsimise käigus leiti laoruumist ja võeti

ära (VIII kd, lk 149-200; IX kd, lk 1-31, 53-56):



valge kast, mille kaane peal punast värvi kirjed „GHSC pack of 3“ ja silt, millel kirjed

„H. OÜ“. Kastis oli sees (pakend nr 1Shop):

o

7 musta värvi pakki kirjega „Sweet Valley Kush seeds pack of 3“;

o

4 musta värvi pakki kirjega „Moby Dick seeds pack of 3“;

o

4 musta värvi pakki kirjega „Kalashnikova seeds pack of 3“;

o

7 musta värvi pakki kirjega „Super Silver Haze seeds pack of 3“;

o

4 musta värvi pakki kirjega „Bubba Kush seeds pack of 3“;

o

7 musta värvi pakki kirjega „Neville’s Haze seeds pack of 3“;

o

7 musta värvi pakki kirjega „Wonder Pie seeds pack of 3“;

o

8 musta värvi pakki kirjega „Super Lemon Haze seeds pack of 3“;

o

6 musta värvi pakki kirjega „Kings Kush seeds pack of 3“;

o

7 musta värvi pakki kirjega „Jack Herer seeds pack of 3“;

o

7 musta värvi pakki kirjega „White Widow seeds pack of 3“;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Himalaya Gold seeds pack of 3“;

o

7 musta värvi pakki kirjega „Flowersbomb Kush seeds pack of 3“;



valge kast, mille kaane peal punast värvi kirjed „GHSC Auto 3and10“ ja silt, millel

kirjed „H. OÜ“. Kastis sees on (pakend nr 2Shop):

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 4 kaupa musta värvi pakid: „White

Widow Auto seeds pack of 3“ – 4 tk; „Green-O-Matic Dick seeds pack of 3“ –

4 tk; „Super Bud Auto seeds pack of 3“ – 4 tk;

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 4 kaupa musta värvi pakid: „Super

Critical Auto seeds pack of 3“ – 4 tk; „Super Lemon Haze Auto seeds pack of

3“ – 4 tk;

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 2 kaupa musta värvi pakid: „White

Widow Auto seeds pack of 3“ – 2 tk; „Green-O-Matic Dick seeds pack of 3“ –

2 tk; „Super Lemon Haze Auto seeds pack of 3“ – 2 tk. Kaks ümmargust

pakki, millel kirjed „Super Critical Autoflowering“, pakis 10 seemet, kokku 20

seemet; „Super Bud Auto“ pakis 10 seemet, kokku 20 seemet;12



valge kast, mille kaane peal on silt, millel kirjed „H. OÜ“ ja rohelist värvi silt, millel

triipkood 0000011011. Kastis sees on (pakend nr 3Shop):

o

suurem soonkinnisega kilekott käsitsi kirjutatud sildiga „13.06.2020 BG

4x10“, milles omakorda 3 väiksemat soonkinnisega kilekotti, millede peal on

kirje „Bubblegum Auto 10 pcs“ ja igas kilekotis väiksemas mõõdus läbipaistev

ümmargune karp, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja trükitud sildil kirje

„10 seemet“;

12 17.09.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli punktist 5.3 ning fotolt nr 50 selgub, et ka

White Widow Auto, Green-o-Matic ja Super Lemon Haze Auto puhul on tegemist

pakenditega, kus on 10 seemet (IX kd, lk 91-94).

o

suurem soonkinnisega kilekott käsitsi kirjutatud sildiga „Bubblegum

13.06.2020, 33x3099“, milles omakorda leht viie trükitud sildiga ja 30

väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps kanepilehest ja linnust

ning kirje „Bubblegum 3 pcs“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis

silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „Bubblegum Auto 3 pcs“ ja

käsitsi kirjutatud silt „14.04.2020 17x3 pcs, 13.06.2020 7x3=99“, milles

omakorda 5 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal pilt kanepilehest ja

linnust ja kirje „Bubblegum 3 pcs“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis

silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „AK47 3 pcs“ ja käsitsi

kirjutatud silt „AK 27x3 pcs, 2x10 pcs“, milles omakorda 27 väiksemat

soonkinnisega kilekotti, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja kirje „AK47 3

pcs“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3

seemet ja 2 soonkinnisega kilekotti, milles kummaski üks väiksemas mõõdus

läbipaistev ümmargune karp, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja trükitud

sildil kirje „10 seemet“;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „OG Kush 3 pcs“ ja käsitsi

kirjutatud silt „13.06.2020 16x3“, milles omakorda leht kasutamata kahe

trükitud sildiga ja 12 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps

kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „OG Kush 3 pcs“. Igas väikses

soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott, mille peal trükitud silt „Notern Lights 3 pcs“ ja

käsitsi kirjutatud silt „13.06.2020 17x3“ ning üks tühi silt, milles omakorda

leht, üks trükitud silt ja 17 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps

kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „Notern Lights 3 pcs“. Igas väikses

soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott, mille peal trükitud silt „White Widow 3 pcs“ ja

käsitsi kirjutatud silt „13.06.2020 17x3“ ning üks tühi silt, milles omakorda

leht kasutamata ühe trükitud sildiga ja 17 väiksemat soonkinnisega kilekotti,

mille peal kleeps kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „White Widow 3

pcs“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3

seemet13;



valge kast, mille kaane peal on punast värvi kirjed „GHSC Pack of 10“ ja silt, millel

kirjed „H. OÜ“. Kastis sees on (pakend nr 4Shop):

o

4 pruuni värvi pakki kirjega „Flowersbomb Kush Seeds pack of 10“, milles

seemned, kokku 40 seemet;

o

4 ümmargust pakki, millel kirjed „Kings Kush“, pakis 10 seemet, kokku 40

seemet;

o

3 ümmargust pakki, millel kirjed „Nevilles’s Haze“, pakis 10 seemet, kokku 30

seemet;

o

4 musta värvi pakki kirjega „Super Lemon Haze seeds pack of 10“, kokku 40

seemet;

13 17.09.2020. a asitõendi vaatlusprotokolli punktist 6.7 ning fotolt nr 85 selgub, et

suuremas soonkinnisega kilekotis, mille peal trükitud silt „White Widow 3 pcs“ ja käsitsi

kirjutatud silt „13.06.2020 17x3“ ei ole soonkinnisega kotte mitte 17, vaid 11 tk (IX kd, lk

112-113).

o

2 musta värvi pakki kirjega „Jack Herer seeds pack of 10“, kokku 20 seemet;

o

4 musta värvi pakki kirjega „Sweet Valley Kush seeds pack of 10“, kokku 40

seemet;

o

4 musta värvi pakki kirjega „Super Silver Haze seeds pack of 10“, kokku 40

seemet;

o

4 musta värvi pakki kirjega „Wonder Pie seeds pack of 10“, kokku 40 seemet;

o

4 musta värvi pakki kirjega „White Widow seeds pack of 10“, kokku 40

seemet;

o

2 musta värvi pakki kirjega „Bubba Kush seeds pack of 10“, kokku 20 seemet;

o

2 musta värvi pakki kirjega „Kalashnikova seeds pack of 10“, kokku 20

seemet;

o

2 musta värvi pakki kirjega „Moby Dick seeds pack of 10“, kokku 20 seemet;



valge kast, mille kaane peal on musta värvi kirjed A. Kastis sees on (pakend nr

5Shop):

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds Boy Scout Cookies, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „AK Kush, 3 seeds“, mis on omavahel kummiga

kinni seotud;

o

4 rohekat värvi pakki kirjega „AK Kush, 10 seeds“, mis on omavahel kummiga

kinni seotud;

o

4 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Kubanskiy Ubiyza, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Kubanskiy Ubiyza, 10

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

4 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Moscow Blueberry, 3

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Moscow Blueberry, 10

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

4 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Lavanda Cream, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Lavanda Cream, 10 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Siberian Haze, 10 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Vodka Lemon, 3 seeds“, mis

on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 sinist värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, CBD Cake Lemon, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 lillat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, White Critical Express, 3

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 kirjut maja pildiga pakki kirjega „Amsderdam seeds, Snow White

Amsderdam, 3 seeds“, esimese paki peal on kleebitud silt, mille peal on

käsikirjalised märkmed „10 eur/3th“, pakid on omavahel kummiga kinni

seotud;

o

8 rohelist värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Siberian Haze“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

5 rohelist värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, White Widow

47“, mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

2 rohelist värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, AK Kush“, mille

igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

4 lillat värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Soyuz OG

Express“, mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks

seeme;

o

4 lillat värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, White Critical

Express“, mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks

seeme;

o

1 lillat värvi leht, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Purple Russian

Express“, mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles kolm

seemet;

o

4 pruuni värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Blue Acid Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

2 pruuni lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Purple Mazar Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

2 pruuni lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Siberian Haze Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme.

320.

Läbiotsimisprotokolli põhjal saab öelda, et tõendatud on aadressilt xxx A.G.OÜ

ruumidest süüdistuses nimetatud koguses, s.o kokku 1394 eri sortidest seemne leidmine.

27.11.2020. a ekspertiisimäärusest selgub, et pakenditest 1Shop-5Shop on ekspertiisi

teostamiseks võetud välja üks pakend igast erineva nimetusega seemnete sordist ja

pakendatud ümber vastavalt väljavõetud pakendist (pakendile jäetud pakendi esialgne

number, kuid lisatud märge -1) pakenditesse nr 1-1Shop, 2-1Shop, 3-1Shop, 4-1Shop, 5-

1Shop (XI kd, lk 16-20). 10.12.2020. a ekspertiisiakt nr 20E-AN1588 tõendab, et

eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud pakendites 1-1Shop, 2-1Shop, 3-

1Shop, 4-1Shop, 5-1Shop olevad seemned kanepiseemned. Seemnete kestadel leidub

tetrahüdrokannabinooli (THC) (XI kd, lk 8-11). Ekspertiisiaktiga on seega tõendatud, et

leitud seemnete puhul on tegemist kanepiseemnetega.

321.

A. Lipkin on samuti kohtus antud ütlustes kinnitanud, et läbiotsimisel Xxx kauplusest

leitud seemned kuulusid temale ja firmale A.G.OÜ. Seemned olid tellitud Belgiast ja

Hollandist ning üks tarnija oli eraisik Eestist. Üks firma, kellelt kanepiseemneid tellis oli

K. ning teisel oli keeruline nimi. Alguses tellis seemneid ise ning kui hakati ametlikult

firmale ostma, siis suhtles G. tarnijaga ja sõlmis lepingu ning A. Lipkin kinnitas selle.

Kanepiseemneid hoiti laos termokarpides. A. Lipkin tunnistab ütlustes, et tegeles

kanepiseemnete müügiga. Isiku sõnul oli pakenditel kirjas hind, kogus ja sordi nimetus,

kuid THC sisaldus tema jaoks oluline ei olnud, sest see oli oletatav protsent tootjalt.

Müüdud kanepiseemneid oli umbes 40-50 nimetust ning nende hulgas olid näiteks CBD

Cake, White Widow, kuid kõik olid võrdselt nõutud. Xxx asuvas kaupluses müüs ise

kanepiseemneid ning neid müüsid ka seal töötanud klienditeenindajad T. ja G. (XVII kd,

lk 102-103).

322.

Tunnistaja G. D.i sõnul tunneb ta A. Lipkinit, kuna töötas tema firmas A.G.OÜ

jaanuarist 2020 kuni jaanuarini 2021. Töökoht asus xxx või xxx. Töötas ettevõttes

müüjana ja roheliste seinte tehnikuna. Põhiliseks tööülesandeks oli müüa kaupluses kaupa.

Alguses tegeles kanepiseemnete tellimisega Andrei, kuid pärast andis ta selle ülesande G.

D.. Tunnistaja sõnul vaatas ta internetis, millised firmad seemneid pakuvad ja tegi

ametlikke päringuid mitmetesse firmadesse. Üks, kes vastas, oli G.S. Tellimuse esitas

töömeililt xxx või .ee. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta, millise kanepisordi seemneid võib

Eestis müüa, kuid Andrei tegi talle ülesandeks tellida teatud koguse seemneid. Kuigi

alguses kahtles, veenis Andrei teda kiiresti, et see kõik on legaalne, sest puudub seadus,

mis reguleerib seemnete müüki. Kanepiseemned, mis ta tellis, jõudsid kauplusesse

kulleriga. Kanepiseemned asusid laos. Müüs ka ise kaupluses töötades kanepiseemneid,

sest see oli kaupluse kaup. Kohtus ülekuulamise käigus näidati tunnistajale fotot nr 119

17.09.2020. a asitõendi vaatlusprotokollist. G. D. sõnul nägi ta selliseid pakendeid

kaupluses töötades, täpsemalt nägi neid pakendeid laos (XVII kd, lk 33-35).

323.

Tunnistaja T.R., kes samuti töötas A.G.OÜ-s poemüüjana, müüs samuti enda sõnul

Xxx asunud kaupluses kanepiseemneid. Müüs nii Finolat kui ka kollektsioonseemneid,

mis olid väikestesse kinkekarpidesse pakitud ning tellitud kuskilt Euroopast. Need

seemned asusid laos tagumises nurgas (XVII kd, lk 29-30).

324.

Asjas polegi mingit vaidlust selle üle, et A. Lipkin süüdistuses nimetatud

kanepiseemneid omandas, valdas ja edasi andis – seda on ka A. Lipkin ise

tunnistanud. Kohtu hinnangul on käsitletud tõendite, sh läbiotsimisprotokollide,

asitõendite vaatlusprotokollide, ekspertiisiakti ning A. Lipkini ja G. D. ütlustega

tõendatud eelnimetatud süüdistusepisoodides märgitud kogustes ja asjaoludel

kanepiseemnete omandamine (sh A. Lipkini poolt G. D. korralduste andmise teel

kanepiseemnete tellimiseks), kanepiseemnete hoidmine laoruumis aadressil xxx viisil,

mis tagas seemnete jaoks vajalikud tingimused ning edasi andmine A. Lipkini ja

tema korraldusi ja töölepingust tulenevaid kohustusi täitvate müüjate poolt. Seda

siiski teatud mööndustega – st ei ole tõendamist leidnud, et A. Lipkin oleks aastatel

2014-2016 kanepiseemneid omandanud, vallanud või edasi andnud ning pole

tõendatud, et A. Lipkin oleks J. Hundile andnud kuni 2019. aasta oktoobrini 2915

kanepiseemet ning 1. oktoobrist 2019 kuni 2020 veebruarini 300 kanepiseemet.

Tõendatuks saab lugeda, et A. Lipkin omandas teadmata asjaoludel ja andis J.

Hundile 2017. aastast kuni 2019. aasta oktoobrini teadmata koguses ning oktoobrist

2019 kuni 2020 veebruarini vähemalt 165 kanepiseemet sortidest Bubblegum ja

AK47.

325.

Järgnevalt on vajalik kindlaks teha, kas kanepiseemned olid sellised, mille valdamine

ja edasi andmine valmistab ette narkootilise ja psühhotroopse aine levitamist.

Sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuuluvad kanep (v.a Euroopa Liidu

ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei

ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne)

I nimekirja.

326.

Vastus nõudekirjale 13.11.2020.a. tõendab asjaolu, millised hariliku kanepi sordid on

kantud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte. Põllumajandusameti

13.11.2020. a vastuses nõudekirjale on selgitatud, et hariliku kanepi Cannabis sativa L.

seemne tootmist ja turustamist reguleerib taimede paljundamise ja sordikaitse seadus ja

põllumajandusministri 24.04.2006. a määrus nr 53 „Õli- ja kiudtaimede seemne

kategooriad ning õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded“, mille § 23

lg 1 kohaselt on lubatud turustada sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride

sordilehte võetud hariliku kanepi sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või

õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet. Kanepi kasvatamist reguleerib

NPALS, mille § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise

eesmärgil keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete

kohaselt. Sellest tulenevalt on lubatud Eestis kasvatada Euroopa Liidu ühtsesse

põllukultuuride sordilehte kantud sorte põllumajandusliku tootmise eesmärgil ühtse

põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. Vastuses

nõudekirjale on tabelina välja toodud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte

12.11.2020 seisuga kantud 75 hariliku kanepi sorti (XI kd, lk 13-15).

327.

Kohtu hinnangul on asjakohatud kaitsja viited ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete

ühtsele konventsioonile, millest kaitsja on järeldanud, et seemnete tellimine on lubatav.

Selleks, et kindlaks teha, milliste kanepisortide käitlemine on lubatav, tuleb lähtuda

Euroopa Liidu ühtsest põllukultuuride sordilehest. Kui kanepisorti sinna kantud ei ole, on

tegemist sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 kohaselt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluva kanepiga. Seega on sordilehte kandmata

sortidest kanepiseemnete valdamine ja edasiandmine karistatav KarS § 189 järgi, kuna

sellised kanepiseemned on sobivaks vahendiks KarS §-s 184 sätestatud kuriteo

toimepanemiseks. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte 12.11.2020 seisuga

kantud 75 hariliku kanepi sordi hulgas ei leidu neid kanepisorte, mille seemnete

omandamises, valdamises ja edasi andmises A. Lipkinit süüdistatakse. Seega ei ole nende

kanepiseemnete sortide turustamine lubatud ning ka sotsiaalministri 18.05.2005. a

määruse nr 73 lisa 1 kohaselt kuulub neist seemnetest kasvatatav kanep narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

328.

KarS § 189 lõikes 1 on sätestatud kriminaalkaristus üksnes KarS §-s 184 sätestatud teo

toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamise või edasi andmise eest. Ettevalmistatav tegu

peab seega olema oma mastaapsuselt selline, et vastaks KarS §-s 184 sätestatud suures

koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele. NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on

suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 7,5 g

marihuaanat (I kd, lk 139-140).

329.

Vajalik on seega kindlaks teha, kas A. Lipkini poolt vallatud ja edasi antud

kanepiseemneid oli koguses, mis on piisav KarS §-s 184 sätestatud kuriteo

toimepanemiseks. Selge on, et ainuüksi J. Hundile 2019. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta

veebruarini edasi antud vähemalt 165-st kanepiseemnest sortidest Bubblegum ja AK47 oli

võimalik valmistada suures koguses narkootilist ainet. Seda tõendab käesoleva otsuse V ja

VIII peatükis kirjeldatu, mille kohaselt oli juba kõigest 18 maha lõigatud ning lehtedest

puhastatud kanepiõisikute mass peaaegu 500 grammi ning THC sisaldus neis 15%. Seega

võttes arvesse, et A. Lipkini ja tema juhitava ettevõtte valdusest leiti läbiotsimisel 1394

kanepiseemet (rääkimata erinevate kuupäevade seisuga A. Lipkini valduses olnud

kanepiseemnetest, mida eelpool on käsitletud) sortidest, mille kasvatamine Eestis lubatav

ei ole ning millest kasvatatav kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I

nimekirja, on ilmne, et kanepiseemneid oli koguses, millest piisab KarS §-s 184 sätestatud

kuriteo toimepanemiseks.

330.

Viimaks on A. Lipkinile süüdistuses ette heidetud, et ta omandas eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel 40,18 grammi kanepiseemneid, mida hoidis enda valduses

aadressil Xxx kuni need 10.09.2020 läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. 10.09.2020

läbiotsimisprotokoll tõendab, et xxx läbiotsimisel leiti seemned (pakend nr 6xxx) (VII kd,

lk 183-200; VIII kd, lk 1-30). Ekspertiisiakt nr 20E-AN1254 15.10.2020 tõendab, et

pakendis nr 6xxx olnud hallikaspruunid seemned suuremas soonsulguriga kilekotis

massiga 22,14 grammi ning hallikaspruunid seemned kollases turvaümbrikus ja selles

olevas valges avatud ümbrikus on kanepiseemned massiga 18,04 grammi. Ekspertiisiakti

põhjendustest nähtub, et seemneid uuriti visuaalselt ja mikroskoopiliselt ning

gaasikromatograafilis-massispektromeetriliselt.

Uurimistulemusena

selgus,

et

eelnimetatud seemnetel on kanepiseemnetele iseloomulikud morfoloogilised tunnused,

kuid need ei sisalda tetrahüdrokannabinooli (THC), tegemist on kanepiseemnetega (XI kd,

lk 4-6). Seega on tõendatud, et A. Lipkin omandas ja hoidis enda xxx kanepiseemneid

massiga 40,18 grammi.

331.

Ekspertiisiaktist ega teistest tõenditest ei ole võimalik järeldada seda, mis sorti

kanepiseemnetega on tegemist ega ka seda, kas seemnetest kasvatatavatel taimedel on

THC-d ja kui on, siis kas kasvavate taimede THC sisaldus ületab 0,3% või jääb alla 0,3%.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis välistaksid võimaluse, et A. Lipkini elukoha

läbiotsimisel ära võetud kanepiseemned on sordist või sortidest, mis on kantud Euroopa

Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte ning mille kasvatamine on Eestis lubatud ja

millest kasvatatud kanep ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Kuna

tõendid, mis veenvalt ja kahtlusteta kinnitaksid A. Lipkinile KarS § 189 lg 1 järgi selles

episoodis esitatud süüdistuse põhjendatust, puuduvad, ja mitte millegagi ei ole võimalik

kõrvaldada tõusetunud kahtlusi selles, et seemned kuuluvad Euroopa Liidu ühtsesse

põllukultuuride sordilehte kantud sortide hulka, siis kuulub A. Lipkin narkootilise aine

levitamise ettevalmistamise süüdistuses selles episoodis õigeksmõistmisele. KrMS § 7

lg 3 alusel tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava

süüdiolekus tema kasuks.

332.

Kokkuvõtvalt on leidnud tõendamist, et A. Lipkin on täitnud KarS § 189 lg 1

objektiivse koosseisu.

333.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise ja

psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamisel, s.o KarS §-s 184 sätestatud kuriteo

toimepanemiseks vajalike vahendite, kanepiseemnete, valdamisel ja üleandmisel otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu

hinnangul tõendavad mitmed faktid A. Lipkini teadmist sellest, et tema käitumine ei ole

seadusega kooskõlas. Esiteks J.V. sõnul, kes osutas A. Lipkini ettevõttele

raamatupidamisteenust, kasutas tema raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva, kuid A.

Lipkin kasutas ise veel mingit teist raamatupidamisprogrammi (XVII kd, lk 30). A. Lipkin

on ütlustes prokuröri küsimusele, kas kanepiseemnete müük kajastus ka mingis

raamatupidamisprogrammis ja millises täpsemalt, vastanud, et need seemned, mida

ametlikult müüdi, olid programmis USU5 (XVII kd, lk 103). Teiseks puuduvad tõendid, et

kaupluse müügisaalis oleks olnud mingeid viiteid sellele, et sealt saab osta

kanepiseemneid. Nii A. Lipkini, kui ka poes töötanud müüjate T.R. ja G. D. ütlustest

selgub, et kanepiseemneid hoiti laos termokarpides (XVII kd, lk 102, 29, 34). Seega on

ilmne, et nii teist raamatupidamisprogrammi kasutades kui ka seemneid laos hoides, ilma,

et müügisaalis miski kanepiseemnete müügile viitaks, soovis A. Lipkin tagada selle, et

kõrvalised isikud kanepiseemnete müügist teada ei saaks, sest A. Lipkin oli teadlik, et

kanepiseemnete valdamise ja müümisega paneb ta toime kuriteo. Kanepiseemneid müüdi

vaid neile, kes seemneid küsisid. Samuti ei ole A. Lipkin eitanudki, et teadis, et müüdud

sortidest kanepi kasvatamine on Eestis keelatud. Ütlustes on ta kinnitanud, et kui keegi

küsis, kas kanepiseemneid on, siis vastas, et on, näitas, milliseid sorte on pakkuda ja

hoiatas, et Eestis on neid sorte keelatud kasvatada (XVII kd, lk 102). Kolmandaks

omandas, valdas ja andis A. Lipkin kanepiseemneid edasi oma äritegevuse käigus. Tal oli

ettevõte ja kauplus, kus müüs erinevaid taimekasvatusvahendeid ning tema ettevõtte

töötaja oli juhtinud tähelepanu sellele, et seemnetest kasvatatavates taimedes on THC

sisaldus 10-20%. Sellises olukorras olid isikul kõik võimalused konsulteerimaks vajadusel

mõne erialaspetsialistiga teemal, kas selliste seemnete müümine on lubatav või mitte.

Sellele vaatamata on A. Lipkin nii vestluses oma töötaja G. D. kui ka kohtus antud

ütlustes väljendanud sõnades oma veendumust sellest, et kui seemned keelatud aineid ei

sisalda, siis seadust rikutud ei ole. Samas juba käesoleva peatüki esimeses pooles

käsitletud 2014. aasta septembris saadetud e-kirjas oli A. Lipkin vestluspartnerile

kirjutanud, et kui tellida kanepiseemneid tavalise pakiga, siis tuleb pakk arvatavasti

seemneteta ning et mõnelt saidilt saadetakse seemneid spetsiaalsetes salakonteinerites.

Seega oli ta erinevalt kohtus ning oma ettevõtte töötajale öeldust tegelikult teadlik ka

sellest, et postiga tellides võetakse kanepiseemned tavaliselt tolli poolt ära, sest sellistest

sortidest kanepiseemnete valdamine ja edasi andmine ei ole seadusega lubatud. Järelikult

A. Lipkin pani teo toime otsese tahtlusega, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahtis seda.

334.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

335.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A. Lipkini süüdi KarS § 189 lg 1 järgi.

XIII. Andrei Lipkinile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

336.

A. Lipkinit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

panemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses ja korduvalt.

337.

NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete

ainete või lähteainete omamine, valdamine, hoidmine ja valmistamine. NPALS § 3 lg 1

kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

338.

Esiteks on A. Lipkinile ette heidetud vähemalt 14,86 grammi 1,4-12% THC

sisaldusega kanepi ja 100,8 grammi kanepiekstrakti, milles taimepuru sisaldab 0,77%

THC ning vedelik sisaldab 0,30% THC omandamist ja hoidmist.

339.

10.09.2020 läbiotsimisprotokolli kohaselt on läbi otsitud korter aadressil xxx (mis

kuulub kinnistusraamatu 07.09.2020. a väljavõtte kohaselt K.L. (VII kd, lk 179)). Korteri

läbiotsimisel leiti ja võeti ära järgnevad esemed (VII kd, lk 183-200; VIII kd, lk 1-30):



elutoast sisseehitatud liugustega kapist klaaspurk, millel kaanel Põltsamaa ja milles

pruunikas vedelik, milles taimsed osad (pakend nr 4xxx);



väikesest toast, külmkapi eest klaaspurk, milles oranži värvi võrkriie, milles omakorda

rohelist värvi taime osad (pakend nr 21xxx);



väikesest toast voodi eest pappkastist musta värvi pildiga plekkkarp, milles taime osad

(pakend nr 22xxx).

340.

10.09.2020. a läbiotsimisprotokolli kohaselt on toimunud läbiotsimine aadressil xxx.

Läbiotsimise käigus on leitud ja ära võetud (VIII kd, lk 149-200; IX kd, lk 1-31, 53-56):



kontoriruumist vasakpoolsest kapisektsioonist alt teisest sahtlist leiti ja võeti ära musta

värvi plastikust tops, milles sees kaks rohelist värvi taimset õisikut (pakend nr 6Shop);



kontoriruumist vasakpoolsest kapisektsioonist alt teisest sahtlist leiti ja võeti ära musta

värvi karp grinder, milles sees rohelist värvi taimne puru (pakend nr 7Shop);



kontoriruumist paremal pool oleva kapi alt poolt üleval kolmandal riiulil heledat värvi

piibu seest leiti ja võeti ära rohelist värvi taimne puru (pakend nr 10Shop).

341.

15.10.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E-AN1254 selgub, et eksperdiarvamuse kohaselt

on ekspertiisiks esitatud (XI kd, lk 4-6):



pakendis nr 6Shop olevad rohelised taimeosad (1) massiga 2,42 g mustas plasttopsis

on kanepiõisikud, mis sisaldavad 12% tetrahüdrokannabinooli (THC);



pakendis nr 7Shop olev roheline taimepuru (2) massiga 0,021 g taimepurustajas on

peenestatud kanep, mille THC protsentuaalset sisaldust polnud võimalik

ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu määrata;



pakendis nr 10Shop olev osaliselt söestunud roheline taimepuru (3) massiga 0,13 g on

peenestatud kanep, mille THC protsentuaalset sisaldust polnud võimalik

ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu määrata;



pakendis nr 4xxx olevas klaaspurgis olev pruun taimepuru (4) massiga 3,85 g on

peenestatud kanep ning tumepruun vedelik arvutusliku massiga 100,8 g on

kanepiekstrakt, taimepuru sisaldab 0,77% THC-d ning vedelik sisaldab 0,30 % THC-

d;



pakendis nr 21xxxolevad rohelised taimeosad (9) massiga 11,91 g oranžis võrkkotis

on kanepiõisikud, mis sisaldavad 6,8% THC-d;



pakendis nr 22xxx olev rohekaspruun taimepuru (10) massiga 0,38 g plekkkarbis on

peenestatud kanepi ja tubaka segu, mis sisaldab 1,4% THC-d ning milles peenestatud

kanepi täpset kogust pole võimalik määrata.

342.

Nagu selgub eksperdiarvamusest, siis oli pakendites 7Shop, 10Shop ning 22xxx olev

taimepuru küll kanep, kuid selle vähesuse tõttu ei olnud võimalik ekspertiisi käigus kanepi

THC sisaldust kindlaks teha. Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad) alusel kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja üle 0,3%

THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid,

tinktuurid jne). Kuna pakendites 7Shop ja 10Shop oleva kanepi puhul ei ole olnud

võimalik selle THC sisaldust määrata, siis ei ole võimalik selle omandamist ja

hoidmist A. Lipkinile ette heita, sest pole teada, kas THC sisaldus ületas 0,3% või

mitte. KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks.

343.

Tulenevalt sellest, et kehtiva sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73

redaktsiooni alusel kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kanep, mille

THC sisaldus ületab 0,3% (vt ka allmärkust nr 1), ei saa A. Lipkinile ette heita pakendis

4xxx olnud 100,8 grammi kanepiekstrakti vedeliku, mis sisaldab 0,3% THC-d,

omandamist ja hoidmist. Kuigi tegemist on kanepi töötlemisproduktiga, ei ületa

vedeliku THC sisaldus 0,3%, mistõttu ei ole see käsitletav narkootilise ainena.

344.

Küll aga on tõendatud, et pakendis 6Shop oli 2,42 g 12% THC sisaldusega

kanepiõisikuid, pakendis 4xxx 3,85 g taimepuru, peenestatud kanepit, mis sisaldas

0,77% THC-d ning pakendis nr 21xxx olid kanepiõisikud massiga 11,91 g, mis

sisaldasid 6,8% THC-d. Seega kokku 18,18 grammi kanepit THC sisaldusega 0,77-

12%. Kuna nende leitud kanepiõisikute ning peenestatud kanepi puhul on THC sisaldus

kõrgem kui 0,3%, on tegemist kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete I nimekirja, seega on tegu narkootilise ainega.

345.

Kohtus antud ütlustes on A. Lipkin kinnitanud, et läbiotsimisel leitud kanep ja

kanepiekstrakt kuulusid temale, kasutas neid meditsiinilisel eesmärgil ning tal oli selle

jaoks ka retsept. Kui esinesid sümptomid, siis võttis vahel kanepiõisikut. A. Lipkini sõnul

oli temalt leitud vedeliku ja kanepi segu puhul tegemist piirituse ja 5 grammi kanepiõisiku

seguga. Tegi selle ise endale selleks, et tarvitada kanepi meditsiinilisi omadusi ohutumas

vormis ja mugavalt, sest see aitab teda mõnede sümptomite puhul ja ei taha sünteetilisi

preparaate tarvitada. Saksamaal pöördus arsti poole ning arst kirjutas talle retsepti

meditsiinilise kanepi tarvitamiseks. Arsti kirjutatud meditsiinilisel kanepil on suur THC-

sisaldus. A. Lipkini sõnul on tegemist täiesti õige doktoriga, kes on arstide liidu liige. A.

Lipkini sõnul oli talle välja kirjutatud 45 grammi kanepit, aga temal oli seda ainult 17

grammi (XVII kd, lk 102-104).

346.

13.09.2022 on A. Lipkin edastanud kohtule foto nimetatud retseptist ja selle tõlke

saksa keelest eesti keelde. Retsepti kohaselt on küll A. Lipkinile kirjutatud 45 grammi

kanepit, mille tarvitamiskogusteks on igapäevaselt 0,5 grammi ja kuus 15,5 grammi, kuid

retseptilt nähtub, et see on välja kirjutatud 29.06.2021, seega tunduvalt hiljem, kui A.

Lipkinilt kanep leiti. Teiseks nähtub saksakeelsest retseptist ning A. Lipkini ütlustest, et

retsept kirjutati talle Saksamaal ning sealsete seaduste kohaselt. Kanep ja selle

töötlemisproduktid sh neid sisaldavad ravimid kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005. a

määruse nr 73 Lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Eestis

puudub kannabinoide sisaldavatel ravimitel kehtiv müügiluba ravimiseaduse § 63 lõike 1

mõistes. Selleks, et saata müügiloata ravimit, on Eestis aga vaja arstilt retsepti ning

Ravimiameti luba. Seda aga A. Lipkinil ei olnud.

347.

Olenemata sellest, mis eesmärgil A. Lipkin enda väitel temalt leitud suurema kui 0,3%

THC sisaldusega kanepit omandas ja hoidis, ei ole ühelgi NPALS § 3 lg-s 1 nimetatud

lubatud eesmärgil kanepi käitlemine tõendatud. Seega oli tema poolt kanepi käitlemine

keelatud ehk ebaseaduslik ka KarS § 184 mõttes.

348.

Teiseks heidetakse A. Lipkinile ette 1,85 g psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente

viljakehade omandamist ja hoidmist.

349.

10.09.2020 läbiotsimisprotokolli kohaselt on aadressilt xxx (mis kuulub

kinnistusraamatu 07.09.2020. a väljavõtte kohaselt K.L. (VII kd, lk 179)) leitud ja ära

võetud väikesest toast külmkapi ülemiselt riiulilt kokku volditud ruuduline paber, mille

vahel taimne puru (pakend nr 20xxxi) (VII kd, lk 183-200; VIII kd, lk 1-30).

350.

15.10.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E-AN1254 selgub, et eksperdiarvamuse kohaselt

on ekspertiisiks esitatud pakendis nr 20xxxolevad helepruunid seente viljakehad massiga

1,85 g psilotsiini/psilotsübiini sisaldavad seente viljakehad, milles psilotsiini/psilotsübiini

protsentuaalset sisaldust EKEI-s puuduva metoodika tõttu ei määratud (XI kd, lk 4-6).

351.

Asjatundja H.K. ütluste kohaselt sisaldub psilotsübiini erinevat liiki seentes ning millel

on organismis toimuva muundumisproduktina psühhoaktiivne mõju. Asjatundja sõnul on

1,5 grammi kuivatatud seeni, mis sisaldavad psilotsübiini, korralik doos, millega

keskmisel inimesel on kindlasti toimet tunda (XVII kd, lk 100-101).

352.

Süüdistatav A. Lipkini ütluste kohaselt kuulus 1,85 g psilotsübiini sisaldavaid seente

viljakehi temale. Kasutas neid isiklikuks vajaduseks psüühilise meeleolu jaoks. Kasutas 1-

2 korda aastas, et panna paika õiged prioriteedid, see aitas püsida õiges psüühilises

seisundis, sest psühholooge ei külasta ja mingisse religiooni ei kuulu. Kuna need on

looduslikud ja isegi mitte sünteesitud, võttis neid harva ja väikeses koguses, siis arvas, et

kui keegi sellest ei kannata, siis on see tema puhul lubatud (XVII kd, lk 102).

353.

Kohtu hinnangul on seega arvestades, et psilotsiini/psilotsübiini sisaldavad seente

viljakehad leiti A. Lipkini elukohast ning A. Lipkin on ka ise tunnistanud nende seente

temale kuulumist, tõendatud, et leitud seened kuulusid A. Lipkinile. Sotsiaalministri

18.05.2005. a määruse nr 73 Lisa 1 kohaselt kuulub psilotsiin ja seda sisaldavad seened

ning psilotsübiin ja seda sisaldavad seened narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I

nimekirja. Järelikult on tegemist narkootilise/psühhotroopse ainega. Käesolevalt ei ole

ühelgi NPALS § 3 lg-s 1 nimetatud lubatud eesmärgil psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate

seente viljakehade omandamine ja hoidmine tõendatud. Seega oli A. Lipkini poolt

psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente käitlemine keelatud ehk ebaseaduslik ka

KarS § 184 mõttes.

354.

KarS § 184 järgi on karistatav narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseaduslik käitlemine. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse

aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele

inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud vastusest teabenõudele, kus on märgitud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele

inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on marihuaana (kanepilehed) puhul

keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet kümnele inimesele, märgitud 7,5

grammi (I kd, lk 139-140). Nagu eelpool selgitatud omandas ja hoidis A. Lipkin kokku

18,18 grammi kanepit. Kuna see on rohkem kui 7,5 grammi, on tegemist suure kogusega.

Antud kogusest oleks saanud joobe tekitada vähemalt 24 inimesele.

355.

Psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente puhul on kaitsja leidnud, et

psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente puhul on suureks koguseks 20 grammi

kuivatatud seeni, kuid A. Lipkinilt on leitud seente viljakehi massiga 1,85 grammi,

mistõttu ei ole A. Lipkini poolt suure koguse hoidmine tõendatud. Riigikohus on juba

01.04.2004. a otsuses 3-1-1-4-04 selgitanud, et vastus küsimusele, kas õiguslikult on

lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus

narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada isiku käitumist jätkuva süüteona või mitte.

Samuti on Riigikohus 10.06.2005. a otsuses 3-1-1-51-05 öelnud, et lubatav on väikeste

narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse

narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii

väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse

narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes.

356.

A. Lipkini ning asjatundja H.K.ütlustest tulenevalt oli A. Lipkinilt leitud koguse puhul

tegemist kogusega, millest on võimalik vähemalt ühele inimesele tekitada joove. Kohtu

hinnangul on A. Lipkini poolt kanepi ning psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente

omandamise ja hoidmise puhul tegemist ühe jätkuva süüteoga (vt kohtuotsuse järgmine

punkt). Seega on Riigikohtu praktika kohaselt lubatav ka ainekoguste liitmine. Eelnevalt

on leidnud tõendamist, et A. Lipkin omandas ja hoidis ka suures koguses kanepit, millest

oleks joobe saanud tekitada vähemalt 24 inimesele ning A. Lipkini ja H.K. ütlustest

tulenevalt oleks psilitsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest saanud joobe tekitada

vähemalt ühele inimesele. Seega kokkuvõttes oleks A. Lipkinilt leitud kanepist ja

psilitsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest saanud joobe tekitada vähemalt 25-le

inimesele. Seega omandas ja hoidis A. Lipkin suures koguses narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid ning on leidnud tõendamist KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteo

objektiivne koosseis.

357.

A. Lipkinile on esitatud süüdistus aga narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku

käitlemist korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemist. Nagu

eelpool mainitud, on kohus seisukohal, et kanepi ning psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate

seente käitlemise pani A. Lipkin toime ühe jätkuva süüteona. Nii kanepi kui ka psilitsiini/

psilotsübiini sisaldavate seente omandamist ja hoidmist saab vaadelda ühtse tahtlusega

toimepandud ühe jätkuva süüteona. A. Lipkinil oli ühtne tahtlus: ta omandas ja hoidis nii

kanepit kui ka seeni soovides enda sõnul kasutada neid alternatiivsete looduslike

ravimitena endal esinevate sümptomite leevendamiseks. Samuti ei ole tõendamist leidnud,

et A. Lipkin oleks üldse kanepit ja seeni erinevatel aegadel/kordadel omandanud ning et

tegu polnudki vaid nimetatud narkootiliste ainete ühekordse ja ühe korraga omandamise

ning seejärel nende hoidmisega. Seega tuleb kõrvaldamata kahtlus, s.o kahtlus, kas isik

üleüldse neid aineid mitmel korral omandas, tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt

süüdistatava kasuks, ning käsitleda A. Lipkini tegu ühe jätkuva süüteona. Selline tegevus

moodustab terviku, mis oli kaetud süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega kanepi ning

psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente käitlemise tegude osas korduvust jaatada

võimalik ei ole. Küll aga näeb KarS § 184 lg 2 p 2 ette karistuse narkootilise ja

psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest muuhulgas isiku poolt,

kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Käesoleva kohtuotsuse

eelmises peatükis on tõendamist leidnud, et A. Lipkin on varasemalt toime pannud

KarS §-s 189 sätestatud kuriteo, st kuriteo, mis kuulub samuti karistusseadustiku 12.

peatüki 1. jakku nagu ka KarS § 184. Seega on A. Lipkini poolt toimepandud tegu

käsitletav korduvana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

358.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil. Kuigi süüdistatav on väitnud, et kasutas narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid meditsiinilisel eesmärgil, oli ta teadlik, et Eestis üldiselt kanepit

sisaldavate ravimite retsepte ei kirjutata, ühegi Eesti arsti poolt talle selleks retsepti

väljastatud ei ole, ammugi mitte Ravimiameti luba kasutamaks mõnda Eestis müügiluba

mitte omavat kanepit või psilitsiini/psilotsübiini sisaldavat ravimit. Samuti nähtub A.

Lipkini kohtus antud ütlustest, et ta oli teadlik, et kanepi käitlemise lubatavus sõltub selle

THC sisaldusest. Näiteks selgitas isik „/../ tean, et Eestis müüakse legaalselt Finola sorti,

mille THC kogus ei ületa lubatut /../“ ning „Jah, arst kirjutab meditsiinilist kanepit suure

THC sisaldusega /../“, millest saab järeldada, et A. Lipkin oli teadlik, et tema käideldud

kanepi THC sisaldus oli suur ning lubatud on vaid teatud väikese THC sisaldusega kanep.

Psilitsiini/psilotsübiini sisaldavate seente kohta ütles A. Lipkin, et arvas, et need on tema

puhul lubatud, kui keegi sellest ei kannata. Eelöeldust saab samuti järeldada, et

süüdistatav teadis, et tegelikult on nimetatud ained siiski üldiselt keelatud ning soovis vaid

neid ise salaja tarvitada. Seega teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahtis või vähemalt möönas seda.

359.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

360.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A. Lipkini süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

XIV. A.OÜ süüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi

361.

07.09.2020. aasta äriregistri väljavõte tõendab, et ettevõtte A.OÜainsaks juhatuse

liikmeks, asutajaks ja osanikuks on A. Lipkin ning ettevõtte aadressiks on märgitud xxx

(VIII kd, lk 135-136). Tegemist on seega õigusvõimelise ja süüvõimelise juriidilise

isikuga (KarS § 37).

362.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

juriidilise isiku huvides. Kuna A. Lipkin on A.OÜ juhatuse liikmeks, on ta äriühingu

organi liige ja juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole faktis, et ta A.OÜ-d

juhtis ja võttis vastu sisulisi otsuseid. Füüsilise isiku s.o A. Lipkini poolt toimepandud

süüteo omistamiseks juriidilisele isikule s.o A.OÜ-le, peab see süütegu olema toime

pandud juriidilise isiku huvides.

363.

Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et A. Lipkini poolt toimepandud

kuritegu oli juriidilise isiku huvides. Esiteks leiti küll käsikirjalised paberilipikud, millel

peal kirjas kuupäev ning erinevate kanepisortide nimetused ja kogused, läbiotsimise

käigus aadressilt xxx, mis on ka ettevõtte aadressiks, kuid paberilehtedel puuduvad

igasugused viited sellele, et kanepiseemned oleksid kuidagi ettevõtlusega seotud olnud või

et neid oleks omandatud/müüdud ettevõtluse käigus. Teiseks puuduvad ka viited

pangaväljavõtetes, et A.OÜ raha eest oleks kanepiseemneid ostetud või et A.OÜ oleks

nende edasiandmisest ehk müügist tulu teeninud. Puuduvad ka muud dokumentaalsed

tõendid, et kanepiseemneid oleks omandatud või edasi antud A.OÜ äritegevuse käigus.

364.

Nii A. Lipkini kui ka T. R. ja G. D.i ütlustest selgub, et kanepiseemneid hakati

ametlikult, s.t ettevõtte äritegevuse käigus müüma alles 2019. lõpus või 2020. aastal.

Nimelt on ju A. Lipkin selgitanud, et alguses ei ostnud seemneid ametlikult ja siis tegeles

seemnete tellimisega tema ise. Nende seemnete kohta, mida ostis eraisikult, peeti tabelit.

A. Lipkini sõnul need seemned raamatupidamisprogrammis ei kajastanud – ostis neid kui

eraisik ja müüs ka kui eraisik. Hiljem, kui seemneid hakati ametlikult firmale ostma, siis

suhtles G. tarnijaga. Kanepiseemneid hakati kaupluses müüma umbes alates 2019. aastast

(XVII kd, lk 102-103). T.R., kes töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas A.OÜ-s

perioodil 01.11.2017-30.09.2019 müüjana ja alates 01.10.2019 töötab A.G.OÜ-s (XI kd,

lk 89), on andnud ütlused, et kanepiseemneid hakati kaupluses müüma 2 aastat tagasi või

natuke rohkem (XVII kd, lk 29). Ütlused andis isik 18.05.2022, seega hakati isiku sõnul

kanepiseemneid müüma kaupluses umbes 2020. aasta esimeses pooles, st ajal, mil

tegutses juba A.G.OÜ, mitte A.OÜ (süüdistuse kohaselt hakkas A.G.OÜ tegutsema

hiljemalt 01.10.2019 töölepingute sõlmimise järgselt). Sama kinnitavad ka G. D.i, kes

töötas A.G.OÜ-s alates 20.01.2020, ütlused, kelle sõnade kohaselt, kui ta seal töötama

hakkas, siis kanepiseemneid veel ei müüdud, kuid mingi aja pärast hakati ametlikult

müüma (XVII kd, lk 33-34).

365.

Kokkuvõttes näitavad isikute ütlused, et ametlikult, s.o ettevõtte kaudu ehk viisil, mis

oli juriidilise isiku huvides, hakati kanepiseemeneid ostma ja müüma alles ajal, mil

tegutses juba ettevõte A.G.OÜ ning kanepiseemnete omandamine, valdamine ja edasi

andmine sai toimuda vaid A.G.OÜ huvides, kuid mitte A.OÜ huvides. Kuigi A. Lipkin

võis ka varem xxx aadressil kanepiseemneid vallata ja edasi anda (sh näiteks J. Hundile,

kes on kinnitanud, et ta sellelt aadressilt kanepiseemneid ostis), ei toimunud see

A.OÜhuvides, vaid nagu on selgitanud ka A. Lipkin, tellis ning müüs ta kanepiseemneid

alguses edasi kui eraisik.

366.

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et A. Lipkini, kes oli A.OÜ ainsaks juhatuse

liikmeks, toimepandud kuritegu KarS § 189 lg 1 järgi oleks olnud juriidilise isiku

huvides. Seetõttu tuleb A.OÜ süüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi õigeks mõista.

XV. A.G.OÜ süüdistuses KarS § 189 lg 2 järgi

367.

07.09.2020. aasta äriregistri väljavõte ettevõtte A.G.OÜ kohta kinnitab, et ettevõtte

tegevusalaks on jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Ettevõtte esmakande aeg

on 31.07.2019, aadress xxx. Juhatuse ainus liige, asutaja ja ainuosanik on alates

31.07.2019 Andrei Lipkin (VIII kd, lk 135). Tegemist on seega õigusvõimelise ja

süüvõimelise juriidilise isikuga (KarS § 37).

368.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest,

mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt

juriidilise isiku huvides. Kuna A. Lipkin on A.G.OÜ juhatuse liikmeks, on ta äriühingu

organi liige ja juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole faktis, et ta

A.G.OÜ-d juhtis (tegi pangaülekandeid, andis korraldusi/ülesandeid ettevõtte töötajatele)

ja võttis vastu sisulisi otsuseid. Füüsilise isiku s.o A. Lipkini poolt toimepandud süüteo

omistamiseks juriidilisele isikule s.o A.G.OÜ-le, peab see süütegu olema toime pandud

juriidilise isiku huvides.

369.

Riigikohus on 13.11.2014. a otsuses 3-1-1-66-14 selgitanud, et juriidiline isik kui

õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub

KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist

on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel

teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja

poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis

vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu

saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või

pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui

tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku

huvides. 08.03.2017. a otsuses nr 3-1-1-84-16 on Riigikohus leidnud, et juriidilise isiku

karistamine ei ole välistatud ka juhtudel, kui teo on toime pannud juriidilise isiku

tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul.

370.

Eelnevalt on kohtuotsuse XII peatükis leidnud tõendamist, et A. Lipkin on pannud

toime kuriteo KarS § 189 lg 1 järgi – tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ning

isik on selle toimepanemises süüdi. Lisaks on seal ka selgitatud, et A. Lipkin korraldas ja

tegi ülesandeks A.G.OÜ töötajatele T. R. ja G. D.ile kaupluses erinevate asjade müümise,

sh kanepiseemnete müümise. Töötamise registri 08.09.2020 väljavõtte kohaselt on T. R.

töötanud alates 01.10.2019 A.G.OÜ-s mujal liigitamata müügitöötajana ja 07.12.2020

väljavõtte kohaselt G. D. alates 20.01.2020 A.G.OÜ-s mujal liigitamata müügi- ja

turundusjuhina (XI kd, lk 89-91). Lisaks tegeles G. D. A. Lipkini korraldusel ja

heakskiidul ka kanepiseemnete tellimisega. Neid asjaolusid on T. R. ja G. D. ka kohtus

antud ütlustes kinnitanud (XVII kd, lk 29, 34). Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole

seega juriidilise isiku, s.o A.G.OÜ karistamine välistatud ka seetõttu, et osa

kanepiseemnete omandamise ja üle andmisega seonduvast oli toime pandud tavatöötajate

poolt juhatuse liikme, s.o A. Lipkini korraldusel ja heakskiidul.

371.

Järgnevalt on vajalik tuvastada, kas A. Lipkin juhatuse liikmena pani teo toime

A.G.OÜ huvides. Süüdistuses on ette heidetud, et A. Lipkini tegevuse tulemusena tekitati

ettevõttele käivet ja müügitulu. Seda kinnitavad ka kogutud tõendid.

372.

Nagu selgus A. Lipkini ütlustest, kui kanepiseemneid osteti firmalt, jäi kõik ost-müük

raamatupidamisse.

Kanepiseemnete

müük

kajastus

isiku

sõnul

raamatupidamisprogrammis USU5. Erinevad kanepiseemned maksid erinevalt ning

müügihind olenes sellest, mis hinnaga seemned sisse osteti (XVII kd, lk 102-103). Samuti

selgus 09.11.2020. a asitõendi vaatlusprotokollist, et vestluses A. Lipkini ja G. D.i vahel

kirjutas viimane, et algul on seemned vaja vastu võtta ja arvele panna ning uuris

juurdehindluse kohta ning A. Lipkin vastas sellele, et teeme 2,2 ning uuris, kas G. D. saab

nimetused süsteemis teha Kalashnikovi näite järgi (VIII kd, lk 79-94, 105-110). Seega on

tõendatud, et seemned kanti ettevõtte programmi sisse ning neid müüdi juurdehindlusega,

mis võimaldas teenida A.G.OÜ-l tulu.

373.

Lisaks nähtub LHV panga 05.10.2020. a vastusest nõudekirjale, et perioodil

31.07.2019-05.10.2020 omas A.G.OÜ kontot xxx. Allkirjaõiguslik isik ja internetipanga

kasutaja oli A. Lipkin (XI kd, lk 27-28). A.G.OÜ arvelt on muuhulgas tehtud ülekanded

XXX S. L-le 04.06.2020 (424,50 eurot), 08.07.2020 (834 eurot); G.T.BV-le 21.07.2020

(286,20 eurot) (XI kd, lk 29-49). Kohtule on esitatud XXX S.L. kaks arvet kliendile

A.G.OÜ kuupäevadega 03.06.2020 ja 06.07.2020. Esimese arve alusel on tellitud

kanepiseemneid sortidest AK Kush x3; AK Kush x10, Boy Scout Cookies x3; Kuban

Killer x3; Lavanda Cream x3; Moscow Blueberry x3; Siberian Haze x3; Siberian Haze

x10; Vodka Lemon x3 – kõiki 3 tk. Kokku on arve alusel kuulunud tasumisele 424,50

eurot (XVI kd, lk 137). Teise arve alusel on tellitud 4 tk AK Kush x3; 4 tk AK Kush x10,

4 tk Boy Scout Cookies x3; 2 tk Boy Scout Cookies x10; 4 tk Kuban Killer x3; 2 tk Kuban

Killer x10; 4 tk Lavanda Cream x3; 2 tk Lavanda Cream x10; 4 tk Moscow Blueberry x3;

2 tk Moscow Blueberry x10; 4 tk Vodka Lemon x3; 3 tk White Critical Express x3; 3 tk

Big Altai Sativa Express x3; 3 tk CBD Cake x3. Kokku on arve alusel kuulunud

tasumisele 834 eurot (XVI kd, lk 138). Samuti on kohtule esitatud G.T.21.07.2020. a arve

A.G.OÜ-le. Tellitud on Wonder Pie 3-pack, Kings Kush Feminised 3-pack, Jack Herer

Feminised 3-pack, Himalaya Gold Feminised 3-pack, Super Lemon Haze 3-pack

Feminised, Super Silver Haze Feminised 3-pack, Neville’s Haze Feminised 3-pack. Lisaks

postitustasu (10 eurot). Kokku on arve alusel kuulunud tasumisele 286,20 eurot (XVI kd,

lk 139). A.G.OÜ raamatupidaja J. V. sõnul sai ta need dokumendid A. Lipkini käest

(XVII kd, lk 32).

374.

12.10.2020. a vaatlusprotokollis (X kd, lk 105-117) on uuritud 10.09.2020 xxx

A.G.OÜ müügisaalist leitud ja ära võetud sülearvutit Dell s/n 5HL9LX1 (pakend nr

13Shop). Uurimistoimingus on muuhulgas osalenud A.G.OÜ esindaja A. Lipkin ning

tema kaitsja. Vaatluse käigus vaadeldi sülearvutis raamatupidamisprogrammi USU_v5.

Arvuti kohta selgitas A. Lipkin, et see on kasutuses A.G.OÜ kaupluses aadressil xxx ning

seda kasutavad peale tema veel T.R. ja G. D.. Sülearvuti käivitati A. Lipkini poolt ning

avati ikoon nimega „USU_v5“, kuhu sisestas A. Lipkin domeeni, kasutajatunnuse ja

parooli. A. Lipkin selgitas, et programm on mõeldud kaupluste jaoks, kuhu sisestatakse

kauba sisseostud käsitsi või skänneriga ning müües tehakse samamoodi. A. Lipkin avas

raamatupidamisprogrammis rippmenüüs kataloogi, kus on näha kõik kaubad, mis on

kunagi olnud A.G.OÜ-l. Edasi reastati kaubad nimetuste järgi. Tegemist on

kanepiseemnetega, mis on A.G.OÜ poolt sisse ostetud G.T.B. V-lt ja XXX S. L-lt

(kanepiseemnete sordinimetused märgitud lühenditena):

1) 24.07.2020 G.T.B. V. saateleht, milles on kauba sisuks 7 erinevat tüüpi

kanepiseemneid, kogumaksumusega 308 eurot ilma käibemaksuta (X kd, lk 110);

2) 24.08.2020 G.T.B. V. saateleht, milles on kauba sisuks 16 erinevat tüüpi

kanepiseemneid, kogumaksumusega 1556,25 eurot ilma käibemaksuta (X kd, lk 111);

3) 31.08.2020 G.T.B. V. saateleht, milles on kauba sisuks 32 erinevat tüüpi

kanepiseemneid, kogumaksumusega 2244,50 eurot ilma käibemaksuta (X kd, lk 112);

4) 12.06.2020 XXX S. L. saateleht, milles on kauba sisuks 10 erinevat tüüpi

kanepiseemneid, kogumaksumusega 484,50 eurot ilma käibemaksuta (X kd, lk 108);

5) 15.07.2020 XXX S. L. saateleht, milles on kauba sisuks 14 erinevat tüüpi

kanepiseemneid, kogumaksumusega 801 eurot ilma käibemaksuta (X kd, lk 109).

375.

Saatelehtede võrdlemisel XXX S.L. kahe arvega kliendile A.G.OÜ kuupäevadega

03.06.2020 ja 06.07.2020 ning G.T.21.07.2020. a arvega A.G.OÜ-le selgub, et need on

suures osas kattuvad. Näiteks on XXX S.L 03.06.2020. a arve ning 12.06.2020. a

saatelehe erinevus üksnes selles, et saatelehel on märgitud üks kinkekomplekti rida

rohkem väärtusega 60 eurot; XXX S.L 06.07.2020 arve ning 15.07.2020 saatelehe ainus

erinevus on see, et kinkekomplekte tähisega AKK3 (AK Kush x3) on saatelehel kolme

pakendi võrra vähem. G.T.21.07.2020. a arve ning 24.07.2020 saateleht on kaupade osas

täielikult kattuvad (saatelehel pole arvestatud arves märgitud soodustust, mistõttu

saatelehel märgitud kogumaksumus on suurem).

376.

30.10.2020. a vaatlusprotokollis on vaadeldud koopiafaile pakendis nr 13Shop olnud

sülearvutist

Dell.

Vaatlusprotokollis

on

kajastatud

eelnimetatud

raamatupidamisprogrammi USU5 kantud erinevad kaupade nimetused, nende hinnad,

alamkategooria (kõikide puhul „taimed“) ning kategooria (kõikide puhul „muu“).

Vaatlusprotokoll tõendab, et A.G.OÜ-s müüdi tellitud seemneid juurdehindlusega.

Näiteks on seemnete HG3 (Himalaya Gold x3) hinnaks arvel (XVI kd, lk 139) ja

saatelehel (X kd, lk 110) märgitud 9,50, kuid sellest raamatupidamisprogrammi

vaatlusprotokollist nähtub, et hinnaks on märgitud 20,90; seemnete BSC10 (Boy Scout

Cookies x10) hinnaks arvel (XVI kd, lk 138) ja saatelehel (X kd, lk 109) on 42,50, kuid

vaatlusprotokollis 102; seemnete SSH 3 (Super Silver Haze x3) hind arvel (XVI kd, lk

139) ja saatelehel (X kd, lk 110) 12 ning vaatlusprotokollist nähtuvalt 26,50 (X kd, lk 118-

129).

377.

Kokkuvõttes on A.G.OÜ pangakontolt tasutud ettevõtetele, kellelt telliti süüdistuses

nimetatud kanepiseemneid. Asjas ei ole leitud dokumentaalseid tõendeid (näiteks arveid

vms) kanepiseemnete müügi kohta. Kohtule on küll esitatud müügiaruanne 01.01.2020-

31.08.2020, mis kajastab arvete alusel tasutud summasid, kuid kliendina on seal märgitud

enamasti sõna „eraisik“ ning mõned ettevõtted. Seda, mis kaupade eest on tasutud,

aruanne ei kajasta (XVI kd, lk 150-156). Siiski on nii raamatupidamisprogrammi vaatluse,

A.G.OÜ töötajate T. R. ja G. D.i kui ka A. Lipkini enda ütlustega tõendatud, et A.G.OÜ

kaupluses G. müüdi kanepiseemneid. T. R. ütluste kohaselt kliendid selle kohta kunagi

arvet ega kviitungit ei soovinud (XVII kd, lk 29). Samuti järeldub nii arvetest kui

vaatlusprotokollidest ning G D.i ja A. Lipkini vahelisest vestlusest, et kanepiseemneid

müüdi juurdehindlusega. Seetõttu on ilmne, et A.G.OÜ sai kanepiseemnete müügist käivet

ja tulu. Raha teenimine on äritegevuse üks eesmärk ja oli kindlasti äriühingu A.G.OÜ

huvides. Hindamaks kas tegu on toimepandud juriidilise isiku huvides või mitte, ei ole

oluline juriidilise isiku poolt reaalselt teenitud tulu/kasu suurus. Eeltoodust tulenevalt on

A. Lipkini toimepandud kuritegu tehtud A.G.OÜ huvides.

378.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus A.G.OÜsüüdi KarS § 189 lg 2 järgi.

XVI. Deniss Kovaltšukile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

379.

D.Kovaltšukile heidetakse ette KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemist, s.o narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suures koguses.

380.

NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1

alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning

nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

Tulenevalt NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18. mai

2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord

ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi

on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades

loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid

ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

381.

Vaidlus puudub selles, et D.Kovaltšuk on talle süüks arvatava kuriteo toime pannud.

Vaidlus seisnes vaid kanepi kogustes, mida D.Kovaltšuk ajavahemikul 2018 sügis kuni

2020 mai xxx linnas Valeri Popovilt edasiandmise eesmärgil omandas. Nimetatud kogust

vähendas prokurör kohtuvaidluse kõnes seniselt vähemalt 375 grammilt kanepilt 100-le

grammile kanepile, mida D.Kovaltšuk tarvitas ise ja andis edasi.

382.

Nii luges prokurör kohtuvaidlustes tõendatuks, et Deniss Kovaltšuk omandas

edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2018 sügis kuni 2020 mai xxx linnas Valeri

Popovilt vähemalt 100 grammi kanepit, mida tarvitas ise ja andis edasi:



ajavahemikul 08.07.2019 kuni 27.01.2020 aadressil Xxx Läti Vabariigi kodanikule I.

K. kuuel korral 3-4 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 22 grammi;



ajavahemikul 14.07.2019 kuni 2020 kevad aadressil Xxx vähemalt neljal korral T. T.le

1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4 grammi;



26.09.2019 aadressil Xxx ühel korral V. D.vähemalt 4 grammi;



ajavahemikul 2019 kevad kuni 22.04.2020 xxx ja xxx korral A. L.1-3 grammi kaupa,

s.o kokku vähemalt 30 grammi.

383.

Et ka süüdistatavale Valeri Popovile heidab prokuratuur käsilolevas asjas ette kanepi

müümist Deniss Kovaltšukile ette perioodil 2018 sügis kuni 2020 mai 2-3 korda nädalas

1-2 grammi kaupa ja 10-20 korral 5 grammi kaupa, kokku vähemalt 375 grammi, siis

käsitles kohus nimetatut põhjalikult kohtuotsuse punktides 32-33. Seega kohus seda

siinkohal üle kordama ei hakka. Kohtuotsuse punktis 33 luges kohus tõendatuks, et V.

Popov müüs D. Kovaltšukile 2019. aastast kuni 2020. aasta aprillini mitte rohkem kui 100

grammi kanepit. Seega saab D.Kovaltšukile esitatud süüdistuses lugeda tõendatuks, et

ta omandas ajavahemikul 2018 sügis kuni 2020 mai Valga linnas Valeri Popovilt

vähemalt 100 grammi kanepit, mida tarvitas ise ja andis edasi.

384.

Järgnevalt käsitleb kohus kanepi edasiandmist Deniss Kovaltšuki poolt.

385.

Tunnistaja R.T. kinnitas kohtus antud ütlustes, et tunneb D.Kovaltšukki umbes 4-5

aastat. Tunnistaja on saanud temalt kanepit, on seda süüdistatavalt ise küsinud mõnel

üksikul korral. Neid kordi on olnud kokku 4. Iga kord sai 1 grammi kanepit, kokku 4

grammi. Need korrad jäid aastasse 2019 umbes. Kanepi süüdistatava käest sai xxx

töökojas. Suheldi telefoni teel ja märklauseks oli – „kas korras on asi?“. Kanepi sai purgi

sees. Telefonis on näha kolmel kuupäeval toimunud vestlust D. – 14.07.2019, 17.08.2019

ja 04.10.2019. Nendel kordadel sooviski tunnistaja kanepit. Tunnistaja kohtuistungil

kinnitas, et kanepi eest raha ei maksnud, kuigi kohtueelses menetluses on väitnud, et igal

korral ostis tema käest 1 grammi kanepit, mille hinnaks oli 20 eurot. Tunnistaja väitel

uurija survestas teda nii vastama ja kohtus jääb selle juurde, et sai tasuta. Denisjan ongi

Deniss Kovaltšuk / toimik, 17. köide, lk 26 pöördel-27 pöördel/.

386.

Tunnistaja A.L. selgitas kohtuistungil, et D.Kovaltšuk on tema tuttava tuttav ja ta on

saanud kanepit süüdistatava käest. See võis olla 2019 või 2020 ja võimalik, et kokku

kümnel korral. Ühel korral sai tavapäraselt 1 või 2 grammi ja tasus selle eest sularahas.

Üks gramm kanepit maksis 20 eurot, sest selline ongi tavaliselt kanepi ühe grammi hind.

Tavaliselt toimus suhtlus sõnumi teel, et kas on võimalik aidata või kas on midagi kuulda.

Üleandmine toimus xxx linnas, kanep oli pakendatud plastkotikesse. Viimati, kui kanepit

D.Kovaltšuki käest sai, võis olla 2021 esimene pool, hiljem täpsustab, et siiski pigem

kevad 2020 /toimik, 17.köide, lk 25-26 pöördel/.

387.

Tunnistaja V.D. kohtus antud ütlustest nähtub, et D.Kovaltšukiga on kohtunud paaril-

kolmel korral. Kovaltšukilt narkootilisi aineid saanud pole, korra on koos kanepit

suitsetatud. Suheldi Messengeris. Tunnistaja ei suuda meenutada, mida võis telefoni teel

vahetatud SMS sõnumis „4“ tähendada, aega on väga palju mööda läinud. Tunnistaja

kinnitab, et kanepit pole ta saanud, küll korra koos suitsetati ja siis sõitis tunnistaja edasi

omi asju ajama /toimik, 17.köide, lk 27 pöördel-28 pöördel/.

388.

Tunnistaja I.K. kohtus üle ei kuulatud, kuid süüdistatav ise kohtus kinnitas, et 2019-

2020 aasta jooksul andis 3-4 korda kanepit I.K., võimalik, et süüdistuses toodud koguse

ehk 22 grammi ulatuses. Samuti möönab süüdistatav, et 2019 või 2020 on andnud korra 1-

2 grammi kanepit R.T., samal perioodil ühel korral vist 1 grammi V.D.. A.L. on samuti

samal perioodil andnud ühe või kaks grammi. Nimetatud isikud andsid süüdistatavale 20

eurot ühe grammi kanepi eest, süüdistatav võttis raha ja tõi selle eest Popovilt kanepit

poistele. Ise ta mingit tulu ei teeninud, ta lihtsalt aitas muretseda. Süüdistatav avaldas, et

on süüdistuses nimetatud ajal pöördunud Popovi poole kanepi ostmiseks 10-20 korda ning

kokku pole ostetud kogus ületanud 100g. Ta tarvitas ise, müünud kellelegi kasu saamise

eesmärgil pole, mõned korrad abistas selliseid tarvitajatest poisse, nagu ta ise on. Pärast

jaanuari 2020 pole enam narkootikumidega seotud olnud /kt toimik, köide 17, lk 104

pöördel - 106/.

389.

Deniss Kovaltšuki 11.06.2020 isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et isiku

läbivaatusel on leitud mobiiltelefon Samsung Galaxy A8 IMEI1 xxx ja IMEI2 xxx

telefoninumbriga xxx /kt toimik, köide 6, lk 172 /. Telefoni kui asitõendi vaatluse käigus

on näha Facebook Messengeris vestlused mitmete isikutega, sh tunnistaja V.D. Kuigi neis

vestlustes sõnaselgelt narkootikumidest ei räägita, võib siiski koos teiste kohtule esitatud

tõendite kogumi kontekstis järeldada, et jutt käib narkootikumide hankimistest. Näiteks

7.11.2019 algatab tunnistaja V.D. süüdistatavaga vestluse, kus küsib: „Kuidas teil kalliga

lood on“, mille peale D.Kovaltšuk vastab, et „noh, nii, probleemne, miinimum 5“.

Tunnistaja seejärel omakorda avaldab, et sai aru ja siis ei lähe loosi, sõber palus uurida.

15.12.2019 sama tunnistaja uurib süüdistatava käest, kas viimane saaks täna aidata /kt

toimik, köide, lk 194-200/. D.Kovaltšuk vastab, et pole probleemi. Sama tunnistajaga on

suheldud ka SMSide vahetamise teel ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et

26.09.2020 S.R. telefoninumbrilt xxx (tunnistaja V.D. kohtuistungil avaldas, et selle nime

alt tema pöördus süüdistatava poole) vastab süüdistatava küsimusele, et palju ta tahab,

SMS-iga, mille sisuks on „4“.

390.

Kuigi tunnistajate, süüdistatava ütlustest ja vaadeldud asitõendi andmetest ilmnevad

mõningased vastuolud, on siiski need erinevused detailides, samas kui üldjoones on

tegemist omavahel haakuvate tõenditega. Süüdistatav tunnistab kuni 100 grammi kanepi

hankimist V.Popovilt ajavahemikul 2019-2020 nii endale kui ka tuttavatele tarvitamiseks,

süüdistuses nimetatud konkreetsetele isikutele edasi antud kogused valdavalt ühtivad, kui

võrrelda süüdistatava ja tunnistajate ütlusi ning on kooskõlas prokuröri poolt vaidluste

raames muudetud suurusjärguga. Suurim erinevus esineb tunnistaja V.D. ja A.L. poolt

avaldatuga. Siinkohal loeb kohus tõendatuks V.D. süüdistuses toodud koguse ehk

vähemalt 4 grammi edasi andmise. Nimelt tunnistab süüdistatav ise, et on ühel korral

andnud, kuid koguse osas jääb ebalevaks, märkides, et vist 1 grammi. Koos selle ära

suitsetamisest ei rääkinud süüdistatav aga midagi. Vaadeldes süüdistatava telefonist leitud

vestlusi, kus D.Kovaltšuki küsimise peale „kui palju?“ vastatakse reeglina numbriga „4“

või „3“ või „1“, võib neist sõnumitest järeldada, et vestlejad saavad teineteisest

probleemideta aru. Kanepit reeglina müüakse grammi kaupa, mistõttu kohus on

seisukohal, et vestlustes märgitud numbrid tähendavadki kanepi kogust grammides. Seega

on eluliselt usutav, et V.D. sai 26.09.2020 süüdistatavalt soovitud 4 grammi. Tunnistaja

R.T. kohtus eitas rahas kanepi eest tasumist, väites, et oli vastuteene – „ta aitas mul ka

autot remontida“. Deniss Kovaltšuk vastuteene eest kanepi andmist ei kinnita. Vastupidi,

D.Kovaltšuk vastates prokurörile selgitab, et isikud andsid talle raha, et ta selle eest

muretseks neile kanepit, anti 20 eurot, ta läks selle summaga V.Popovi juurde ja selle eest

sai kanepit. Kohtule vastates süüdistatav samuti kinnitas, et V.Popovi juures 1 gramm

kanepit maksis 15 eurot ja kui andis 20 eurot, siis sai selle võrra ka kanepit rohkem. Seega

on eluliselt usutav, et kanepi eest tuli siiski rahas maksta.

391.

A.L. süüdistatava poolt edasiantud kogus on leidnud tõendamist vähemalt 20 grammi

ulatuses. Tunnistaja avaldas kohtus, et on saanud süüdistatavalt kanepit aasta vältel, s.o.

2019 või 2020 ja võimalik, et kokku kümnel korral. Ühel korral sai tavapäraselt 1 või 2

grammi ja tasus selle eest sularahas. D.Kovaltšuk aga perioodil 2019-2020 on ta A.L.

andnud 1 või 2 grammi kanepit. Kõrvutades neid ütlusi asub kohus seisukohale, et kuigi

süüdistatava poolt avaldatust ei ilmne selgelt, mitu korda ta aastase perioodi jooksul

kanepit tunnistajale andis, kuid ühe korra kogus oli 1-2 grammi. Tunnistaja ütlustes

kordade arvu kohta põhjust kahelda ei ole, selliseid kahtlemise aluseks olevaid tõendeid

kohtule ei esitatud. Seega kuna kordi oli kuni 10 ja ühe korra kogus 1-2 grammi, siis saab

tõendatuks lugeda, et kogus, mida süüdistatav edasi A.L. andis oli vähemalt 20 grammi.

392.

Eeltoodu alusel on kohtukoosseis seisukohal, et D.Kovaltšukile antud episoodis

(edasiandmine) esitatud süüdistuses toodud faktilised asjaolud on kohtu käsutuses

oleva tõendikogumiga tõendamist leidnud.

393.

Samuti heidetakse D.Kovaltšukile ette, et ta 28.09.2020 omandas vähemalt ühe

grammi kanepit, millest osa suitsetas ära ja 0,53 g kanepiõisikuid 17% THC sisaldusega

hoidis enda elukohas xxx, kuni politsei selle 30.09.2020 läbiotsimise käigus ära võttis.

394.

Nimetatud süüdistuse osas vaidlus puudub ning D.Kovaltšuk kohtus selgitas, et

30.09.2020 toimus läbiotsimine tema elukohas xxx ning selle käigus leitud metallist

grinder, A4 formaadis paberileht rohelist värvi taimse puhu määrdumisega ja väike

klaaspurk rohelist värvi taimse puru määrdumisega kuulusid talle. Grinderit kasutas

kanepi peenestamiseks /kt toimik, köide 17, lk lk 104 pöördel - 106/. Nimetatud

läbiotsimise protokollist nähtub sedagi, et D.Kovaltšuk on enne toimingu läbiviimist

avaldanud, et ta suitsetab kanepit ja viimati päev või kaks enne läbiotsimist /kt, köide 7, lk

49/. Avaldatuga on kooskõlas isikult 30.09.2020 kell 14:39 võetud analüüsi tulemus.

EKEI uuringuaktist 1511T nähtub eksperdi järeldus, et isiku proovist leiti

tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH). Seega on D.Kovaltšuki puhul tegemist

tõepoolest isikuga, kes vähemalt kinnipidamise ja läbiotsimisele eelneval ajal tarvitas

kanepit.

395.

Läbiotsimise protokollist nähtub, et lisaks grinderile, taimse puru määrdumisega

paberilehele ja purkidele leiti xxx asuva maja esimese korruse koridori nagis rippuva jope

taskust (kus asusid ka D.Kovaltšukile kuuluv pangakaart ja isikutunnistus) soomekeelne

reklaamleht, mille vahel kanepile iseloomuliku väljanägemise ja lõhnaga taime osa,

milline pakendati pakendisse 4xxx ning eelnevalt fotografeeriti – fototabelid 69-75 /kt,

köide 7, lk 50 ja 86-89/.

396.

Leitut on omakorda edasi uuritud politseijaoskonnas /kt, köide 7, lk 103-111/, kus

pakend avati. Soomekeelse reklaamlehe vahel olnud kanepile iseloomuliku väljanägemise

ja lõhnaga rohelist värvi taime osad asetati nullitud kaalule, millele oli asetatud valge

paber. Kaalunäiduks saadi 0,55g. Pärast kaalumist tehti kile sisse mähitud sees olevatele

rohelist värvi taimeosadele kanepi narkootilise aine kiirtest, mis reageeris kanepile.

397.

Seda, et tegemist oli narkootilise ainega, kinnitab narkootilise aine ekspertiis, mis

teostati ülal mainitud värvilise pabervoldiku sees olevatele rohelistele taimeosadele

(pakend 4xxx). Narkootilise aine ekspertiisi käigus tuvastati, et ekspertiisiks esitatud

rohelised taimeosad massiga 0,53 g 4xxx pakendis on kanepiõisikud, mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%. Kõik see on kajastatud narkootilise aine

ekspertiisiaktis nr 20E-AN1329 ekspertarvamuses /kt, köide 7, lk 121-123/.

398.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31

lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed

ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

399.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,2 % THC (alates 03.03.2023 üle 0,3

% THC sisaldusega) sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid s.h marihuaana

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (vt otsuse punkt 42 koos märkusega).

400.

Seega on kanepi näol tegemist narkootilise ainega. Kahtlemata kuulub narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete nimekirja kanep, mis leiti D.Kovaltšuki elukohast ning

mille puhul on ekspertiisiga tuvastatud, et kanepiõisikute massiks oli 0,53 g ja THC

sisaldus neis oli 17%. Kohtuotsuse punktis 42 kohus sedastas, et süüdistatav Popovi poolt

müüdud (sh ka D.Kovaltšukile) kanepi puhul oli tegemist narkootilise ainega ehk tegemist

üle 0,3% THC sisaldusega kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I

nimekirja. Ka selle kanepi osas, mille süüdistatav D.Kovaltšuk süüdistatav V.Popovilt

omandas ja seejärel nii tunnistajatele edasi andis (ja suitsetas ka ise), on nii Kovaltšuk kui

ka tunnistajad hinnanud normaalse kvaliteediga olevaks ehk siis on omanud isikute poolt

soovitud narkootilist toimet.

401.

NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et

vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht,

missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele

keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse.

Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest

piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr

3-1-1-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13; 1. detsembri 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja

3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.)

402.

Riigikohus on 13.11.2019. a otsuses nr 1-17-8179 punktis 13 selgitanud, et nõuet,

mille järgi peab narkojoobe tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta,

mitte segatud aine koguse, ei ole Riigikohus siiski käsitanud absoluutsena. Nimelt on

kriminaalkolleegium leidnud ka seda, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine

tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine

kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest

piisab narkootilise joobe tekitamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 13 ja 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-

09, p 8.5). Viidatud kohtuasjades oli tegemist olukorraga, kus narkootilist ainet kätte ei

saadud. Riigikohus aktsepteeris, et põhimõtteliselt on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe

tekkimise võimalikkust ja narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka

vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Sellist seisukohta saab põhjendada arusaamaga, et

kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole ka KarS

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite

olemasoluga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-

1-95-16, p 23).

403.

Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud vastusest teabenõudele, kus on märgitud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele

inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on marihuaana (kanepilehed) puhul

keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet kümnele inimesele, märgitud 7,5

grammi (I kd, lk 139-140). Kohus luges tõendatuks, et D.Kovaltšuk käitles süüdistuses

nimetatud ajal narkootilist ainet kanepit, kuid mitte süüdistuses toodud vähemalt 375

grammi, vaid prokuröri poolt kohtuvaidluses vähendatud koguse ehk vähemalt 100

grammi ulatuses. Samuti luges kohus tõendatuks, et süüdistatav omandas 1 grammi

kanepi, millest osa suitsetas ära ja 0,53g 17% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidis oma

elukohas. Kokkuvõtvalt ületabki D.Kovaltšuk poolt käideldud (omandatud, edasi antud ja

hoitud ) kanepi puhul puhta aine kogus oluliselt narkootilise aine suure koguse piirmäära

vähemalt 13kordselt. Seega käitles süüdistatav ebaseaduslikult suures koguses

narkootilist ainet ning pani toime KarS § 184 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava

teo.

404.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil. Süüdistataval vastav luba puudus. Seega seadis ta eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas

seda võimalikuks. Esiteks avaldas D.Kovaltšuk, et ta on tarvitanud ise kanepit kuni 2020.

aasta jaanuarikuuni. Teiseks leiti läbiotsimisel D.Kovaltšuki elukohast terve rida

kanepitarvitamisele viitavaid esemeid, millised D.Kovaltšuk ka omaks tunnistas.

Kolmandaks avaldas süüdistatav, et mõned korrad abistas ta kanepi hankimisel selliseid

tarvitajatest poisse, nagu ta ise on. Seega pole kahtlust, et kanepitarvitajana teadis Deniss

Kovaltšuk, et käitleb narkootilist ainet ja ületab sellise tegevusega suure koguse piiri.

405.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

406.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Deniss Kovaltšuki süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

XVII. KARISTUSED

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab

karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo

toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust

mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid

eesmärke.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a

otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a

otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

a. V. Popovile mõistetav karistus

KarS § 184 lg 2 p 1

KarS § 184 lg 2 p 1, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest grupis, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistkümneaastase

vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((3+15)/2=9).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Seega tuleb V. Popovi süü suuruse hindamisel arvesse võtta rahvatervise ohustamise määra,

mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja

käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Ehkki narkootilisi aineid,

mida V. Popov käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma toimeomadustelt kuulub

pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega

kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem), ei saa V. Popovi süüd pidada väikseks. Nimelt

ei ole V. Popov omandanud kanepit vaid enda tarbeks, vaid tegeles selle edasi müümisega, et

teenida müügist kuritegelikku tulu. Kohtumenetluses on selgunud, et süüdistatav müüs

kanepit edasi vähemalt üheksale isikule. Samuti tegutses V. Popov suhteliselt pika ajaperioodi

jooksul – alates 2017. aasta lõpust kuni kinnipidamiseni 31.05.2020. Seega annavad ohustatud

inimeste arv, tegutsemise kestvus ning käideldava aine ohtlikkus kokkuvõttes alust pidada V.

Popovi süü suurust küll mitte minimaalseks, kuid siiski keskmisest väiksemaks.

Kohus tõdeb, et V. Popovi karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kergendava asjaoluna

tuleb aga arvesse võtta süüdlase kahetsust. Kohtus avaldatud viimases sõnas väljendas V.

Popov, et tal on kahju, et kõik on niimoodi juhtunud. Samuti tuleb eripreventiivseid kaalutlusi

arvestades märkida, et V. Popovi ei ole varem sarnaste kuritegude eest karistatud.

Riigikohus on otsuses nr 1-17-11432 p-des 13-15 selgitanud, et jätkuv kuritegu on õigusliku

teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt üks tegu, mille eest saab mõista vaid ühe karistuse. Sama

põhimõte kehtib ka siis, kui jätkuva kuriteo toimepanemise ajal tunnistatakse isik süüdi mõnes

teises kuriteos. Jätkuva kuriteo korral ei tohi mõista liitkaristust nii KarS § 65 esimese kui ka

teise lõike alusel. Jätkuv kuritegu ei saa õiguslikult ühe teona olla käsitatav eraldivõetult nii

teona, mis pandi toime enne süüdimõistvat kohtuotsust, kui ka teona, mis pandi toime pärast

seda otsust KarS § 65 lõigete 1 ja 2 mõttes. Jätkuv kuritegu tuleb kvalifitseerida viimase

osateo toimepanemisel kehtinud karistusseaduse järgi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

8. veebruari 2018. a otsus nr 1-17-4243/30, p 13). Sellest tulenevalt peab viimase osateo ajal

kehtinud seaduse järgi mõistma süüdistatavale reeglina ka karistuse. Kui jätkuv kuritegu

pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, saab järelikult rääkida teost pärast

selle kohtuotsuse kuulutamist KarS § 65 lg 2 mõttes. Seega tuleb kõne all oleval juhul mõista

süüdistatavale liitkaristus üksnes nimetatud sätte alusel, suurendades jätkuva kuriteo eest

mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Kokkuvõtvalt, eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale KarS §

184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. Mõistetavat karistust tuleb KarS § 65 lg 2

alusel suurendada Tartu Maakohtu 26.02.2018. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata

karistuse 2 kuud 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 2 kuud 28 päeva

vangistust.

KarS § 415 lg 1

KarS § 415 lg 1, s.o lõhkeseadeldise või selle olulise osa, välja arvatud lõhkeaine, või

lahingumoona või selle olulise osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise,

edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest, näeb

seadusandja karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 415 lg 1 kohaselt on 6 aastat vangistust ((2+10)/2=6).

Kohtu hinnangul tuleb karistuse mõistmisel võtta arvesse, et miinide leidmisel tõi V. Popov

neist osa enda suvilasse aadressil Xxx , s.o tiheda asustusega alale, kus ümbruskonnas asub

palju maju ja teisi hooneid. Samuti võttis V. Popov osa miinidest lahti, mis veelgi suurendas

ohtu plahvatuse tekkeks ja ümbritseva kahjustamiseks. Seejuures olid kolm suvilasse toodud

miini paigutatud kuuri serva alla, s.o suvila krundile, kus viibisid muuhulgas ka esimese

läbiotsimise toimumise ajal süüdistatava elukaaslase lapsed (III kd, lk 180-206). Oht, et

lapsed, kes ei pruugi miinide ja nendes leiduva lõhkeaine ohtlikkust aduda, oleksid võinud

miinid leida, oli seetõttu samuti suur. Alahinnata ei saa ka potentsiaalset ohtu metsa jäänud

miinides sisalduvast lõhkeainest teistele inimestele, kes samuti oleksid võinud need metsas

käies juhuslikult leida. Samuti ei olnud tegemist vaid mõne üksiku lõhkeseadeldise olulise osa

käitlemisega, vaid kokku oli 3 miinipildujamiini lõkeainega metallkorpust, 31

miinipildujamiini (sh 27 neist sütikutega) ning üks miinipildujamiini sütiku vahedetonaator.

Samas saab isikule ette heita vaid lõhkeseadeldise oluliste osade omandamist ja hoidmist,

kuid tuvastatud ei ole, et süüdistatav oleks neid mingil moel turustanud või edasi andnud,

millest tulenevalt saaks isiku süüd veelgi suuremaks hinnata. Seega on kohtu hinnangul alust

pidada V. Popovi süü suurust keskmiseks.

V. Popovi karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta

süüdlase kahetsust. Kohtus avaldatud viimases sõnas väljendas V. Popov, et tal on kahju, et

kõik on niimoodi juhtunud. Samuti tuleb eripreventiivseid kaalutlusi arvestades märkida, et V.

Popovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused sarnaste tegude eest.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 415 lg 1 järgi karistuseks 4 aasta

pikkuse vangistuse.

KarS § 418 lg 2 p 1, 2

KarS § 418 lg 2 p 1, 2, s.o tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

eest korduvalt ja suures koguses, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 418 lg 2 kohaselt on 2,5 aastat vangistust (5/2=2,5).

Riigikohus on 13.03.2006. a otsuses 3-1-1-158-05 p-s 12 märkinud, et KarS § 418 alusel

karistuse mõistmisel tuleb erilise tähelepanelikkusega vaagida teo tehiolusid ning hinnata,

millise kaalukusega oli konkreetse eseme käitlemine õigushüve kahjustamise seisukohalt.

Reeglina on antud koosseisu tähenduses tulirelv õigushüve enam kahjustava olemusega kui

seda on laskemoon. Seejuures võivad tähendust omada sellised tunnused nagu eseme

käitlemise eesmärk, valduse tekkimise asjaolud, kogus jne.

Kohtu hinnangul tuleb karistuse mõistmisel võtta arvesse, et V. Popov ei omandanud ja

hoidnud üksnes laskemoona, vaid ka tulirelvi ja nende olulisi osasid. Seejuures hoidis ta

tulirelvi, nende olulisi osasid, püssirohtu ning padruneid mitmetel erinevatel aadressidel, sh

püssirohtu kortermaja keldris, mistõttu oli see potentsiaalseks ohuks paljudele kortermaja

elanikele. Lisaks on märkimisväärne, et aadressilt Xxx leitud laskekõlblikku püstolit, mille

salves olid padrunid, hoidis ta majas ehitusjärgus vannitoas karusnaha all, kust see oleks

võinud kergesti sattuda majas viibinud alaealiste laste kätte. Nagu selgus V. Popovi ütlustest

oli ta käsitletud esemeid omandanud ja hoidnud pika aja vältel. Samuti on V. Popov oma

käitumisega täitnud mitte ainult ühe KarS § 418 lg-s 2 nimetatud tunnuse, vaid lausa kaks –

nii korduvuse kui ka käidelnud suures koguses. Samas on tuvastatud vaid eelnimetatud

esemete omandamine ja hoidmine, kuid mitte nende edasi andmist ega müümist. Kokkuvõttes

lubavad eelnimetatud asjaolud pidada V. Popovi süüd kuriteo toimepanemisel keskmisest

suuremaks.

V. Popovi karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendava asjaoluna tuleb

arvesse võtta süüdlase kahetsust. Kohtus avaldatud viimases sõnas väljendas V. Popov, et tal

on kahju, et kõik on niimoodi juhtunud. Samuti tuleb eripreventiivseid kaalutlusi arvestades

märkida, et V. Popovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused sarnaste tegude eest.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 3

aasta pikkuse vangistuse.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

liitkaristuseks mõista 8 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates 31.05.2020. a.

b. J. Hundile mõistetav karistus

KarS § 188 lg 1

KarS § 188 lg 1, s.o unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest, näeb

seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 188 lg 1 kohaselt on 2,5 aastat vangistust (5/2=2,5).

J. Hundi poolt kasvatatud kanepitaimede puhul ei olnud tegemist vaid mõne üksiku taimega.

J. Hunt kasvatas kanepitaimi kahel erineval kinnistul ning taimi leiti kasvamast kokku 329

tükki. Samuti olid taimede kasvatamiseks tagatud võimalikult head tingimused – valgustus,

ventilatsioon, taimi kasteti toitaine/väetiselahustega. Heade kasvutingimuste tagamisega

sooviti saavutada seda, et kasvatatavates kanepitaimedes oleks THC sisaldus võimalikult suur.

KarS §-s 188 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis. Seega mõjutab

süü suurust see, millisel määral on rahvatervist ohustatud. Arvestades taimede THC sisaldust

(isegi väga väikestes taimedes oli THC sisaldus juba 0,64% ehk üle kahe korra lubatust

kõrgem ning suuremates taimedes 12%) ja kogust, ei saa potentsiaalse kahju suurust pidada

väikseks. Seega annavad eelnimetatud asjaolud kokkuvõttes aluse pidada J. Hundi süüd

kuriteo toimepanemisel keskmisest veidi suuremaks. J. Hundi karistust raskendavaid

asjaolusid ei esine. Kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse J. Hundi poolt viimases sõnas

avaldatud kahetsust. Karistuse mõistmisel saab arvesse võtta ka asjaolu, et J. Hundil

puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 188 lg 1 järgi karistuseks 2 aasta 6

kuu pikkuse vangistuse.

KarS § 184 lg 2 p 1

KarS § 184 lg 2 p 1, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest grupi poolt, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase

vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((15+3)/2=9).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Ehkki narkootilisi aineid, mida J. Hunt käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma

toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem), ei saa

J. Hundi süüd pidada väikseks. Nimelt ei ole valmistanud J. Hunt kasvatatud kanepitaimedest

narkootilist ainet vaid enda tarbeks, vaid tegeles selle edasi andmise/müümisega, et teenida

müügist kuritegelikku tulu. Kohtumenetluses on selgunud, et süüdistatav müüs kanepit edasi

V. Popovile, kes seejärel juba ise müüs seda edasi laiemale tarvitajate ringile. Teisisõnu oli

J.Hunt isik, kelle tegutsemisest sai alguse õigusvastane ahel. Samuti tegutses J. Hunt

suhteliselt pika ajaperioodi jooksul – alates 2017. aastast kuni kinnipidamiseni 31.05.2020.

Samuti ei olnud käideldud kanepi kogus väike. Seega annavad ohustatud inimeste arv,

tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud kokkuvõttes pidada J. Hundi

süü suurust keskmisest veidi väiksemaks.

Kohus tõdeb, et J. Hundi karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kergendava asjaoluna

tuleb aga arvesse võtta süüdlase kahetsust, mida isik väljendas kohtus oma viimases sõnas.

Karistuse mõistmisel saab arvesse võtta ka seda, et J. Hundil puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 6

aasta pikkuse vangistuse.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

liitkaristuseks mõista 7 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates 31.05.2020.a

c.

K. Hundile mõistetav karistus

KarS § 188 lg 2 p 2 - § 22 lg 3

KarS § 188 lg 2 p 2, s.o unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest

korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 188 lg 2 kohaselt on 5,5 aastat vangistust ((10+1)/2=5,5).

Esmalt tuleb süü suuruse hindamisel võtta arvesse, et tegemist ei olnud vaid mõne üksiku

kanepitaimega, mille kasvatamisele K. Hunt kaasa aitas. Kohus luges tõendatuks, et 2019.

aastal oli neid taimi 25-30 ning 2020. aastal 329 tükki. Samas piirdus K. Hundi osa

kanepitaimede kasvatamisel vaid nende kastmisega, ta oli vaid kuriteole kaasaaitajaks. Kuigi

KarS § 22 lg 5 järgi võib kohus kohaldada kaasaaitaja puhul KarS §-s 60 sätestatut, st

karistust kergendada, ei ole kohtu hinnangul käesolevalt selle sätte kohaldamine põhjendatud,

kuna kasvatatud kanepitaimede hulk oli siiski suur. Küll aga on arvestades K. Hundi

teopanust põhjendatud pidada K. Hundi süüd miinimumi lähedaseks. K. Hundi karistust

raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel saab arvesse võtta ka

asjaolu, et K. Hundil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 188 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi

karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse.

KarS § 184 lg 2 p 1, 2

KarS § 184 lg 2 p 1, 2, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest grupi poolt ja korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni

viieteistaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((15+3)/2=9).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Narkootilisi aineid, mida K. Hunt käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma

toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem).

Seetõttu saab K. Hundi süüd pidada väikseks. K. Hunt lõikas koos J. Hundiga maha 18

kanepitaime ja valmistas neist narkootilist ainet. Seega ei ole tegemist pika perioodi vältel

toimepandud kuriteoga ning ei ole ka tõendatud, et K. Hunt ise oleks andnud või plaaninud

anda narkootilist ainet kellelegi edasi, mistõttu samuti ei saa isiku süüd suureks pidada.

Kokkuvõttes annab ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja

muud asjaolud alust pidada K. Hundi süü suurust miinimumilähedaseks.

Kohus tõdeb, et K. Hundi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et K. Hundil puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 3

aasta pikkuse vangistuse.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks

mõista 3 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.05.2020-

02.06.2020.a (I kd, lk 141-143), s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2

aastat

kuud

päeva

vangistust.

Tulenevalt asjaolust, et K. Hunt on varem kriminaalkorras karistamata, kuritegude

toimepanemisest on möödunud kolm aastat, mille jooksul ei nähtu, et isik oleks õigusvastast

käitumist jätkanud, ning kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ilmne, et narkokuriteod oleksid

toime pandud süüdistatava sõltuvusprobleemi tõttu, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta

mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui K. Hunt ei pane 3

aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

d. A. Lipkinile mõistetav karistus

KarS § 188 lg 2 p 2

KarS § 188 lg 2 p 2, s.o unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest

korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 188 lg 2 kohaselt on 5,5 aastat vangistust ((10+1)/2=5,5).

Esmalt tuleb süü suuruse hindamisel võtta arvesse, et A. Lipkin kasvatas vaid ühte

kanepitaime. Samuti ei olnud tegemist väga suure taimega – ekspertiisi käigus saadi selle

massiks 18,86 grammi. Kuigi THC sisaldus kanepitaimes ületas lubatut peaaegu viiekordselt,

ei olnud ka selle THC sisaldus väga suur. Seega saab A. Lipkini süü suurust kuriteo

toimepanemisel pidada minimaalseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel saab arvesse võtta ka asjaolu, et A. Lipkinil

puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A. Lipkinile KarS § 188 lg 2 p 2 järgi karistuseks 1 aasta

pikkuse vangistuse.

KarS § 189 lg 1

KarS § 189 lg 1, s.o KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi, seadme

või aine valmistamise, valdamise või üleandmise või selleks rahaliste vahendite eraldamise

eest, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 189 lg 1 kohaselt on 2,5 aastat vangistust (5/2=2,5).

Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta, et A. Lipkin pani kuriteo toime pika aja

vältel. Nagu on eelpool tõendamist leidnud A. Lipkin omandas ja valdas ning andis edasi

kanepiseemneid alates 2017. aastast kuni kinnipidamiseni 10.09.2020, s.o umbes kolme aasta

vältel. Ka läbiotsimise käigus leitud kanepiseemnete kogus oli suhteliselt suur – 1394 seemet.

Seetõttu saab süü suurust kuriteo toimepanemisel pidada keskmisest veidi suuremaks.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel

saab arvesse võtta ka asjaolu, et A. Lipkinil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A. Lipkinile KarS § 189 lg 1 järgi karistuseks 3 aasta

pikkuse vangistuse.

KarS § 184 lg 2 p 2

KarS § 184 lg 2 p 2, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase

vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((15+3)/2=9).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Narkootilisi aineid, mida A. Lipkin käitles, oli kaks. Üheks neist oli kanep, mis oma

toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem).

Teiseks psilitsiini/psilotsübiini sisaldavad seened, mille puhul on kohtus ülekuulatud

asjatundja ütluste kohaselt väga väike tõenäosus, et need võiksid inimest kuidagi kahjustada,

kui neid tarvitatakse turvalises keskkonnas (näiteks kodus või looduses, kus keegi tarvitajale

järele vaatab) (XVII kd, lk 100-101). Samuti ei tekita psilotsübiin üldjuhul sõltuvust ning

rasked mürgistused ja surmajuhtumid on selle puhul harvad14. Kuivõrd kokku leiti A. Lipkinilt

18,18 grammi kanepit ja 1,85 grammi psilitsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni, millest oleks

kokku saanud joobe tekitada vähemalt 25-inimesele, ei saa kogust pidada märkimisväärselt

14 Tervise Arengu Instituudi narkootikumide teemaline koduleht. Psilotsübiin.

(https://www.narko.ee/ained/psilotsubiini-ja-psilotsiini-sisaldavad-seened/).

suureks. Samuti ei ole tõendatud, et A. Lipkin oleks andnud või plaaninud anda narkootilisi

aineid kellelegi edasi, mistõttu samuti ei saa isiku süüd suureks pidada. Kokkuvõttes annab

ohustatud inimeste arv, käideldud ainete ohtlikkus ja kogus ning muud asjaolud alust pidada

A. Lipkini süü suurust miinimumilähedaseks.

Kohus tõdeb, et A. Lipkini karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et A. Lipkinil puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3

aasta pikkuse vangistuse.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning

liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.09.2020-

12.09.2020.a (VII kd, lk 134-136), s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3

aastat

kuud

päeva

vangistust.

Tulenevalt asjaolust, et A. Lipkin on varem kriminaalkorras karistamata ning kuritegude

toimepanemisest on möödunud peaaegu kolm aastat, mille jooksul ei nähtu, et isik oleks

õigusvastast käitumist jätkanud, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus

KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui A. Lipkin ei pane 4 aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

e.

A.G.OÜ-le mõistetav karistus

KarS § 189 lg 2, s.o KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi, seadme

või aine valmistamise, valdamise või üleandmise või selleks rahaliste vahendite eraldamise

eest juriidilise isiku poolt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse.

KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse 4000–16 000

000 eurot.

A.G.OÜ süü suuruse hindamisel on põhjendatud arvesse võtta, et kuritegu ei olnud toime

pandud pika aja vältel. Nagu selgus tunnistajate ja süüdistatav A. Lipkini ütlustest, hakati

ettevõtte kaudu kanepiseemneid müüma 2019. aasta lõpus või 2020. aasta esimeses pooles

ning läbiotsimine toimus kaupluses 10.09.2020. Seega pandi kuritegu toime vähem kui

aastase perioodi vältel. Kanepiseemneid leiti A.G.OÜ kaupluse ruumidest suhteliselt suures

koguses (1394 seemet). Kokkuvõttes võimaldavad need asjaolud pidada süü suurust

miinimumist veidi suuremaks. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohtu

hinnangul ei nähtu.

Kuivõrd A.G.OÜ-d ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ka füüsiliste isikute puhul on

sama kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooniks rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus (st tegemist on teise astme kuriteoga), siis on kohtu hinnangul

põhjendatud karistada A.G.OÜ-d rahalise karistusega 4000 eurot. Kohtu hinnangul täidab

mõistetav karistus eripreventiivseid eesmärke, sest viimastel aastatel ei ole ettevõtte kasum

olnud suur (äriregistrist nähtuvalt on 2022. aastal kasum olnud veidi üle 13000 euro ja 2021.

aastal on ettevõte olnud kahjumis). Seetõttu on mõistetav karistus kohtu hinnangul piisav, et

suunata edaspidi isikut seaduskuulekale teele.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A.G.OÜ-le KarS § 189 lg 2 järgi karistuseks rahalise

karistuse summas 4000 eurot.

f.

D. Kovaltšukile mõistetav karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seejuures rõhutas Riigikohus hiljutises lahendis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb süü

suurust hinnates keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks

üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei

iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele

vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel15.

KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, seega

sanktsiooni keskmine on ((1+10)/2)=5,5 aastat vangistust.

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Ainus narkootiline aine, mida Deniss Kovaltšuk käitles, oli kanep, mis oma toimeomadustelt

kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka

15 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10

tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Seetõttu saab süüdistatava süüd

pidada väikseks. Kohus luges tõendatusk, et Deniss Kovaltšuk omandas, tarbis ise ja andis

edasi 100 grammi ulatuses kanepit ja seda perioodil ajavahemikul 2018 sügis kuni 2020 mai.

Seega ei ole tegemist väga pika perioodi vältel toimepandud kuriteoga ning ei ole ka

tõendatud, et D.Kovaltšuk oleks kanepit edasi andnud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Nii süüdistatava kui ka isiku episoodis üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et

D.Kovaltsuk soetas kanepi enda tarbeks või siis oli vahendajaks ostja-müüja vahel ise kasu

saamata. Kogused, mida D.Kovaltsuk korra kohta hankis V.Popovilt, jäid grammi-paari

ulatusse. Seetõttui ei saa isiku süüd suureks pidada. Kokkuvõttes annab ohustatud inimeste

arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud alust pidada

D.Kovaltšuki süü suurust miinimumilähedaseks.

Kohus tõdeb, et süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust

kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ning kahetsemist. Karistuse määramisel

tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et D.Kovaltšukil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta

pikkuse vangistuse.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.09.2020.a

kuni 01.10.2020 (7 kd, lk 38-40), s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11

kuud 28 päeva vangistust.

Deniss Kovaltšuk on varem kriminaalkorras karistamata, kuritegude toimepanemisest on

möödunud kolm aastat ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et ta oleks õigusvastast

käitumist jätkanud. Veelgi enam, süüdlane on tunnistanud, et jättis kanepi tarvitamise maha

käsiloleva sündmuse toimumise järel ning pole enam tarvitaja. Vastupidiseid andmeid kohtule

esitatud pole, seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1

alusel täielikult täitmisele pööramata, kui D.Kovaltšuk ei pane 2 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

XVIII. Menetluskulude jaotus

Valeri Popovi menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad V. Popovi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN0654) kokku summas 1008 eurot,

millest V. Popovi osa 1/3 ehk 336 eurot (II kd, lk 199-200);

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0582) kokku summas 2736 eurot, millest V.

Popovi osa 1/3 ehk 912 eurot (III kd, lk 5-6);

4) joobeseisundi tuvastamine 105 eurot (III kd, lk 165);

5) jäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TR0011) kokku summas 314 eurot, millest V.

Popovi osa ½ ehk 157 eurot (III kd, lk 174-175);

6) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0054) kokku summas 420 eurot, millest V.

Popovi osa ½ ehk 210 eurot (IV kd, lk 22);

7) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0101) summas 420 eurot (VI kd, lk 32);

8) DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0945) summas 684 eurot (VI kd, lk 73-74);

9) DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE1023) summas 8835 eurot (VI kd, lk 95);

10) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-SS0038) summas 663 eurot (VI kd, lk 99);

11) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-PL0023) summas 430

eurot (VI kd, lk 102);

12) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-PL0021) summas 430

eurot (V kd, lk 162-163);

13) lõhkeaineekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AL0015) summas 1215 eurot (VI kd, lk

105);

14) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0113) summas 420 eurot (VI kd, lk 124);

15) määratud kaitsjale makstud tasu 49,20+43,20=92,4 eurot (VI kd, lk 127-129, 130-

131);

16) sõiduki Audi A6 Läti Vabariigi registreerimisnumbriga xxx pukseerimisteenus

summas 224 eurot (XI kd, lk 103).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. Tulenevalt asjaolust, et V. Popov on õigeks mõistetud talle esitatud

süüdistustes KarS § 188 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 2,3 ja KarS § 189 lg 1 järgi ning ka

märkimisväärses osas KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuses (ja viimane on ka kergemaks

kvalifikatsiooniks ümberkvalifitseeritud), on põhjendatud jätta 40% punktides 2, 3 ja 5

nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Seega tuleb V. Popovilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja

mõista neis punktides nimetatud kuludest 843 eurot ning ülejäänud osa sellest, st 562 eurot

jääb KrMS § 181 lg-le 1 tuginevalt riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe

tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe tuvastamine ei oma süüdistuste

seisukohalt mingit tähtsust). Ülejäänud, st punktides 1, 6-16 nimetatud menetluskulud, s.o

15435,90 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V. Popovilt. Kokku kuulub seega

V. Popovilt välja mõistmisele 16278,90 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Juri Hundi menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad J. Hundi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) joobeseisundi tuvastamine 105 eurot (I kd, lk 165);

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN0654) kokku summas 1008 eurot,

millest J. Hundi osa 1/3 ehk 336 eurot (II kd, lk 199-200);

4) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0582) kokku summas 2736 eurot, millest J.

Hundi osa 1/3 ehk 912 eurot (III kd, lk 5-6);

5) jäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TR0011) kokku summas 314 eurot, millest J.

Hundi osa ½ ehk 157 eurot (III kd, lk 174-175);

6) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtueelses

menetluses

205,20+433,20+232,80+189,60+103,20+43,20+54+92,40=1353,60 eurot (III kd, lk

112-113, 114-116, 117-119, 120-122, 123-124, 125-127, 138-140, 141-144);

7) sõiduki Opel Movano registreerimisnumbriga xxx pukseerimisteenus summas 224

eurot (XI kd, lk 102);

8) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtumenetluses

2932,80+326,40+998,40+552+1159,20=5968,8 eurot (I kd, lk 136-138; XIII kd, lk 80-

81;XVI kd, lk 175-176; XVII kd, lk 92-94; lk 195-196).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. Kuivõrd J. Hunt on õigeks mõistetud talle KarS § 189 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses ning suur osa J. Hundile KarS § 184 lg 21 ja KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud

süüdistusest ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud või on ümberkvalifitseeritud, on

kohtu hinnangul arvestades süüdistuste mahtu põhjendatud jätta 40% punktides 3-8 nimetatud

kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise

kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe tuvastamine ei oma süüdistuste seisukohalt mingit

tähtsust). Seega tuleb J. Hundilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista neis punktides nimetatud

kuludest 8951,4 x 60%=5370,84 eurot ning ülejäänud osa sellest, st 9056,4 x 40%=3580,56

eurot jääb KrMS § 181 lg-le 1 tuginevalt riigi kanda. Punktis 1 nimetatud menetluskulud tuleb

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J. Hundilt. Kokku kuulub seega J. Hundilt välja

mõistmisele 5370,84+1812,5=7183,34 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Karmen Hundi menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad K. Hundi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) joobeseisundi tuvastamine (uuringuakt nr 804T) 105 eurot (I kd, lk 144);

3) määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtueelses

menetluses

384+178,20+222+49,20+826,20=1659,60 eurot (I kd, lk 146-149, 150-152; XV kd, lk

168-170, 191-193; XVI kd, lk 124-127);

4) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN0654) kokku summas 1008 eurot,

millest K. Hundi osa 1/3 ehk 336 eurot (II kd, lk 199-200);

5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE0582) kokku summas 2736 eurot, millest K.

Hundi osa 1/3 ehk 912 eurot (III kd, lk 5-6);

6) tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0054) kokku summas 420 eurot, millest K.

Hundi osa ½ ehk 210 eurot (IV kd, lk 22);

7) sõiduki Audi A5 registreerimisnumbriga xxx pukseerimisteenus summas 224 eurot

(XI kd, lk 101);

8) määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 2440,80+1171,56+

1075,56+715,44+1371,96=6775,32 eurot (I kd, lk 96-98; XIII kd, lk 82-83;XVI kd, lk

162-163; XVII kd, lk 95-97; lk 193-194).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. Kuna K. Hunt on õigeks mõistetud talle KarS § 189 lg 1 ja KarS § 418 lg

1 järgi esitatud süüdistustes ning süüdistuses esitatust väiksem on olnud ka tema osa talle

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ette heidetud kuritegude toimepanemisel,

on kohtu hinnangul arvestades süüdistuste mahtu põhjendatud jätta 50% punktides 3-8

nimetatud kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe

tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe tuvastamine ei oma süüdistuste

seisukohalt mingit tähtsust). Seega tuleb K. Hundilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista neis

punktides nimetatud kuludest 10116,92/2=5058,46 eurot ning ülejäänud osa sellest, st

5058,46 eurot jääb KrMS § 181 lg-le 1 tuginevalt riigi kanda. Punktis 1 nimetatud

menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K. Hundilt. Kokku kuulub seega K.

Hundilt välja mõistmisele 5058,46+1812,5=6870,96 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Andrei Lipkini menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad A. Lipkini kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN1254) summas 1260 eurot (XI

kd, lk 7);

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN1588) summas 840 eurot (XI kd,

lk 12).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. A.Lipkinile esitatud süüdistuse maht veidi vähenes – nii ei leidnud

tõendamist, mis liiki kanepiseemnetega, mis leiti tema kodust, tegu oli ja ka tõendamist ei

leidnud, et ta süüdistuses nimetatud koguses oleks seemneid J. Hundile edasi andnud. Samuti

ei ületanud temalt leitud kanepitöötlemisprodukt vedeliku näol lubatu piiri. Seega on õiglane

jätta 20% punktides 2-3 nimetatud menetluskuludest summas 420 eurot riigi kanda. Ülejäänud

osas punktides 2-3 nimetatud menetluskuludest, s.o. 1680 eurot mõista A.Lipkinilt välja riigi

tuludesse. Punktis 1 nimetatud menetluskulu summas 1812,5 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS

§ 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Tulenevalt asjaolust, et A. Lipkin on talle

esitatud süüdistustes süüdi mõistetud, jääb rahuldamata taotlus mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses A. Lipkini kahtlustatavana kinnipidamisega. Samuti ei ole tulenevalt isiku

süüdimõistmisest põhjendatud kaitsjatasu riigi kanda jätmine. KrMS § 180 lg 3 kohaselt

arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul

põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

A.OÜ menetluskulud

KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Kohtule pole esitatud tõendeid, et A.OÜ oleks kandnud mingeid menetluskulusid, seega pole

riigil ka midagi hüvitada.

A.G.OÜ menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad A.G.OÜ kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,5 eurot;

2) A.G.OÜ kaitsja Marina Kelpmani osalemine kahtlustatava ülekuulamisel 118.80 eurot

(XI kd, lk 85-87).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kokku summas 1206,30 eurot tuleb A.G.OÜ-lt KrMS § 180 lg 1

alusel riigi tuludesse välja mõista. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates.

Deniss Kovaltšuki menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad D. Kovaltšuki kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1

alusel järgnevast:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,5 eurot;

2) joobeseisundi tuvastamine (uuringuakt nr 1511T) 110 eurot (VII kd, lk 45);

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AN1329) summas 252 eurot (VII kd,

lk 123);

4) määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 194,40+49,20+583,20=826,80

eurot (VII kd, lk 124-126, lk 127-129; XI kd, lk 94-98);

5)

määratud

kaitsjale

makstud

tasu

kohtumenetluses

2218,40+973,20+577,20+703,20=4452 eurot (I kd, lk 99-101; XIII kd, lk 84-85; XVII kd,

lk 89-91, lk 191-192).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Ülalnimetatud menetluskuludest tuleb D.Kovaltsukilt välja mõista narkootilise

aine ekspertiisikulu 252€ ja kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 826,80€.

Riigi kanda tule aga jätta joobe tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe

tuvastamine ei oma süüdistuste seisukohalt mingit tähtsust). Ka on süüdistatav ja tema kaitsja

taotlenud kogu aeg asja lahendamist kokkuleppemenetluses, sest nende seotus ülejäänud

kriminaalasjaga minimaalne ja D.Kovaltšuk on terve menetluse kestel oma süüd tunnistanud.

Paraku prokuratuur seda ei võimaldanud, mistõttu tekkis isikul tema tahtest olenemata suured

menetluskulud kaitsja osavõtu tõttu üldmenetlusest. Eelöeldu alusel on õiglane, kui

süüdistatava kanda jääb kohtumenetluse kaitsjatasudest 152€ ehk selline summa oleks tulnud

isikul kanda, kui asi oleks lahenenud lihtmenetluses. Ülejäänud kaitsekulud kohtumenetluses

tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Punktis 1 nimetatud menetluskulud tuleb

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D. Kovaltšukilt. Kokku kuulub seega D. Kovaltšukilt

välja mõistmisele 252+826,80+152+1812,50=3043,30 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

XIX. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Valeri Popoviga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 17.09.2020. a määrusega asjas 1-20-6415 on kohus arestinud kuriteoga

saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks V. Popovile kuuluvad:



sularaha 6140 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole

Swedbank AS-is nr XXX;



vutlaris amb koos optikaga, komplekti kuuluvad 11 ammunoolt, 17+7 nooleotsikut ja

3 ammunoolt koos hoidikuga, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakendites

9Xxx, 10Xxx, 12Xxx ja 14Xxx;



aiamööbel, mis asub Xxx kinnistul.

Lisaks on sama määrusega arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise

asendamise tagamiseks kahtlustatavale V. Popovile kuuluv kuldkett kullaprooviga 585 ning

seatud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik

hüpoteek kolmandate isikute G. Popova ja V. P.i ühisomandis olevale kinnistuse registriosa

numbriga xxx (asukoht: Xxx) summas 36 152 eurot 71 senti Eesti Vabariigi kasuks.

Prokurör on kohtuvaidluse kõnes taotlenud V. Popovi vara laiendatud konfiskeerimist

alljärgnevalt:



sularaha 6140 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole

Swedbank AS-is nr XXX;



vutlaris amb koos optikaga, komplekti kuuluvad 11 ammunoolt, 17+7 nooleotsikut ja

3 ammunoolt koos hoidikuga, mis asuvad pakendites 9Xxx, 10Xxx, 12Xxx ja 14Xxx;



aiamööbel, mis asub Xxx kinnistul;



kuldkett kullaprooviga 585, mis asub pakendis 2VPKP.

Samuti on prokurör taotlenud konfiskeerida kolmandate isikute G. P. ja V. P.i ühisomandis

oleva kinnistu registriosa numbriga 119240 (asukoht: Xxx ) summas 36 152 eurot 71 senti

Eesti Vabariigi kasuks. Prokurör on seejuures tuginenud asjaolule, et V. Popov on saanud

marihuaana müügist tulu 247816,66 eurot ning et varalist seisundit kajastavate dokumentide

vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastatud perioodil 2014-2020 V. Popovil teadmata allikatest

sissetulekuid kokku vähemalt 58089,50 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole V. Popovi ning kolmandate isikute vara sellises mahus

konfiskeerimine põhjendatud. Kohtule on tõendina esitatud V. Popovi varalist seisundit

kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll ning selle koostamise aluseks olnud

vaatlusprotokollid, väljavõtted ja muud dokumendid. Varalist seisundit kajastavate

dokumentide vaatlusprotokoll hõlmab perioodi aastatel 2014-2020, mille jooksul on

protokolli kohaselt V. Popov saanud teadmata allikatest sissetulekuid kokku vähemalt

58089,60 eurot (kd XV, lk 197-203).

Käesolevas menetluses ei ole aga tõendamist leidnud, et V. Popov oleks pannud KarS § 184

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toime aastatel 2014-2016. Kohus luges otsuse punktis 57

tõendatuks, et V. Popov tegeles narkootikumide käitlemisega alates 2017. aastast. Seega ei ole

alust eeldada, et V. Popov saanuks alates 2014. aastast kuni 2017. aastani kuriteo

toimepanemise tulemusena mingit vara nagu on püütud eelnimetatud vaatlusprotokolliga

tõendada. Kohtuotsuse punktis 58 on kohus lugenud tõendatuks, et V. Popov teenis

narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisega tulu 3791 eurot. Kuna ei ole alust

arvata, et V. Popov oleks kuriteo toimepanemise tulemusena rohkem kriminaalset tulu

teeninud, siis on vara konfiskeerimine põhjendatud vaid selle summa ulatuses.

KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus

sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja

varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik

on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga

saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole

kuriteoga saadud varaga.

Arestitud sularaha 6140 eurot kohta on V. Popov väitnud, et 6000 eurot sellest oli Venemaalt

tädilt saadud laenu jääk ning 140 eurot oli kanepimüügist teenitud raha. V. Popov on andnud

ütlused, et ta sai 2018. aastal oma tädilt Venemaalt laenuks poolteist miljonit rubla, millest sai

21400 eurot ning 2019. aastal sai tädi mehe käest miljon kolmsada tuhat rubla (18600 eurot),

mille pidi vähemalt osaliselt 2020. aastal tagasi maksma. Tädi antud raha üle riigipiiri Eestisse

toimetamisel probleeme ei olnud, sest oli kokku kolm täiskasvanut – kaasas olid ema, A. K. ja

tema laps. A. K. kuulis ka laenu andmise juttu esimesel õhtul, kuid laenu andmise ajal oli ta

koos emaga linnas (XVII kd, lk 106-109). A. K. kohtuistungil ütlusi andes ei teadnud, kes on

kinnistu Valga, Xxx 22 omanik, kuid ehitustöid korraldas tunnistaja sõnul V. Popov, ning

tunnistajale teadaolevalt olid V. Popovi sissetulekuteks juhutööd. V. Popovi poolt mingi laenu

saamist A. K ütlustes ei maininud (XVII kd, lk 46). Piiriületuse programmis on näha, et

19.07.2018 ja 23.07.2018 on Koidula piiripunkti kaudu läinud Venemaale ja sealt naasnud V.

Popov, G. P. A. K., ja A. K.. 16.08.2019 ja 20.08.2019 on Koidula piiripunkti kaudu läinud

Venemaale ja sealt naasnud V. P., G. P., A. K., ja A. K.s ning 11.12.2019 on läinud ning

naasnud Koidula piiripunkti kaudu V. P., D. Š. ja A. K.. Kohtule on esitatud teatis selle kohta,

et V. Popovi ema G. P. ega V. Popov ei ole ajavahemikul 01.01.2018-31.12.2019

deklareerinud sularaha piiri ületades Narva, Xxxmaa ja Koidula piiripunkti kaudu (XVII kd lk

116-118). Seetõttu on V. Popovi ütlused 2018. aastal Venemaal käimise ja sularaha saamise ja

Eestisse toomise ning tädimehelt 2019. aastal sularaha saamise kohta ebausaldusväärsed.

Samuti on eluliselt ebausutav, et Venemaal elav pensionär oleks võimeline nii suurt summat

laenama. Kohtule on esitatud küll kiri, mille on 20.11.2020 saatnud väidetavalt V. Popovi tädi

V. Popovi emale G. P. (XVII kd, lk 95-97), kuid kohtu hinnangul ei saa ka seda käsitleda

usaldusväärse tõendina. Esiteks on see saadetud ajal, mil V. Popovi suhtes oli

kriminaalmenetlus juba pool aastat käinud, mistõttu võiski kiri olla saadetud selleks, et luua

mingisugunegi tõendi laenu andmise kohta V. Popovile. Teiseks on kirjale alla kirjutatud

lihtsalt „Valja“, mistõttu ei saa olla kindel, et kiri on üldse saadetud V. Popovi tädi poolt.

Kolmandaks pole teada, milline saadetis selles ümbrikus üleüldse tegelikult oli, näiteks võidi

samahästi sugulaste poolt saata õnnitluskaart sünnipäevaks vms. Eelnevast tulenevalt on

kohtu hinnangul põhjust arvata, et tegemist on süüteoga saadud varaga.

Seega on kohtu hinnangul põhjendatud V. Popovi arestitud sularahast 6140 eurot KarS § 832

lg 1 alusel konfiskeerida 3791 eurot. Kuivõrd ülejäänud arestitud vara konfiskeerimine

põhjendatud ei ole, tuleb kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt ning tagastada V.

Popovile:



sularaha 2349 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole

Swedbank AS-is nr XXX;



vutlaris amb koos optikaga, komplekti kuuluvad 11 ammunoolt, 17+7 nooleotsikut ja

3 ammunoolt koos hoidikuga, mis asuvad pakendites 9Xxx, 10Xxx, 12Xxx ja 14Xxx;



aiamööbel, mis asub Xxx kinnistul;



kuldkett kullaprooviga 585, mis asub pakendis 2VPKP.

Samuti tuleb eeltoodust tulenevalt kohtuotsuse jõustumisel tühistada kolmandate isikute G. P.

ja V. P.i ühisomandis olevale kinnistule registriosa numbriga 119240 (asukoht: Xxx ) Eesti

Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 36 152 eurot 71 senti.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada V. Popovile:



üks metallvõti (pakend nr 1VPKP);



mälukaart Kingston 64GB (pakend nr 7Xxx);



nuppudega mobiiltelefon Nokia XXX ja XXX vutlaris (pakend nr 20Xxx);



musta värvi mälupulk kirjega Apecer (pakend nr 5Xxx);



erineval kujul tšekke, s.h võõrkeelseid, kokku 9 tk (pakend nr 7Xxx);



arve-saateleht nr 10/15 (pakend nr 9Xxx);



öövaatlusseade Yukon NVB Pro 004801328 koos kotiga (pakend nr 11Xxx);



Leupold öövaatlusseade koos kotiga (pakend nr 1Valga);



torketääk koos vutlariga (pakend nr 12Xxx);



kiirköitja, mille vahel dokumentatsioon, mille esilehel muuhulgas kirje “Töö nr 1821

Xxx maaüksusele (katastritunnus xxx) rajatava suvila uusehitise eelprojekt

arhitektuurne osa Tellija Valeri Popov Tõrva 11. september 2018.a“ (pakend nr

14Xxx);



Bauhofi tšekk (pakend nr 5Läti);



kolm A4 formaadis paberit võõrkeelsete tekstidega (pakend nr 7Läti);



pitsatiga kokku köidetud A4 formaadis dokument 4-l lehel (pakend nr 8Läti);



kaks suurt metallist garaaži võtit (pakend nr 17Xxx)



plastikust karp, milles 5 padrunikesta tongidega (pakend nr 12xxx);



8 padrunikesta tongidega (pakend nr 13Valga);



musta värvi metalliotsija-detektor (pakend nr 15Valga);



läbipaistvast plastkarbist padrunikestad tongidega (pakend nr 17Valga);



valge plastanum, milles tongid; väike kummipaelaga karp, milles tongid; ümar

metallkarp, milles tongid (pakend nr 19Valga);



metallist karp, milles 5 tongi ja väike punakas metallist karp, milles metallesemed

(pakend nr 24Valga);



pruuni värvitooni seade, millel vene keelsed tekstid ja väiksem pruuni värvi ese ja

kaabel (pakend nr 25Valga).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada plastikämber, millel kirje Tallegg (pakend nr 1Xxx)

ning KarS § 191 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ämbris olnud rohelist värvi taime

õisikud.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada:



kokku murtud ruuduline paber käsikirjaliste märkmetega (pakend nr 15Xxx);



väikeste läbipaistvate kilekottide rull (pakend nr 18Xxx);

Konfiskeerida KarS § 191 alusel:



töökorras digitaalkaal (pakend nr 2Xxx);



digitaalkaal Digital Scale (pakend nr 6Xxx).

Konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 421 alusel:



vutlar, milles püstol JERICHO 941 FS 9x19 ja number xxx ning salves „13“ 9x19

padrunit (pakend nr 8Xxx);



padrunikarp kirjega Barnaul 9x19 50 padrunit (vene keelest tõlgitud), milles sees 40

padrunit (pakend nr 13Xxx);



roostetav relvaraua taoline ese (pakend nr 16Xxx);



relvataoline ese puidust pruuni osaga (pakend nr 4Valga);



relvataoline ese, musta värvi osadega (pakend nr 5Valga);



kolm metallist eset (pakend nr 6Valga);



30 7.62x25 mm padrunit (pakend nr 7Valga);



3 tervet padrunit (pakend nr 8Valga);



metalldetail koos vedruga (pakend nr 9Valga);



2 pressisarnast metallseadeldist (pakend nr 10Valga);



plastikust karp, milles 20 kuuli (pakend nr 11Valga);



2 punasega plekkkarpi, 1 plastikkarp kollase kaanega ja 1 pisem plekkkarp, milledes

kõigis erinevad kuulid (pakend nr 14Valga);



väike lehter; metallist püssirohu dosaator (pakend 18Valga);



kaks valget karpi, milles padrunikestad tongidega, ühes 14 ja teises 40 tükki (pakend

nr 20Valga);



üks punase kestaga padrun, millel peal 12cal (pakend nr 21Valga);



1 padrun ja 6 padrunikesta tongiga (pakend nr 22Valga);



esemed pakendist nr 23Valga:

o

kolm metallist suletud anumat, milledes kõigis hall pulber, anumatel vene

keelsed tekstid;

o

kaks suletud klaaspurki, milledes sees halli värvi pulber;

o

halli kaanega plast anum, milles halli värvi pulber;

o

puuvilja pildiga metallist anum, milles halli värvi pulber;

o

väike metallist karp, milles halli värvi pulber;

o

madal metallist anum, milles halli värvi pulber;

o

metallist anum, millel vene keelsed tekstid ja anumas sees halli värvi pulber;

o

metallist väiksem anum vene keelsete tekstidega, milles sees halli värvi pulber;

o

valge piklik anum, milles halli värvi pulber;



esemed pakendist nr 26Valga:

o

metallist karp, milles sees metallist kuulid;

o

papist karp, milles ümarad esemed;

o

papist karp, milles papist rõngad;

o

papist karp, milles musta värvi ümarad rõngad;

o

pappkarp, milles 10 padrunikesta;

o

riidest kalts, milles sees metallist kuulid;

o

52 suuremat metallist padrunikesta;

o

väike plastanum;

o

kaks musta plastikeset;

o

väike metallese;



metallist erinevad esemed, mis meenutavad erinevaid relvaosasid (pakend nr

27Valga);



3 läbipaistvat plastämbrit, milles igas halli värvi pulber (pakend nr 28Valga);



relvataoline ese koos salvega (pakend nr 29Valga);



kabuuris relvataoline ese trumliga (pakend nr 30Valga);



pakendist nr 30Valga trumlist 7 padrunit (pakend nr 31Valga);



pakendist nr 30Valga kabuurist 17 padrunit (pakend nr 32Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millest võeti välja salv, milles padrunid. Lisaks

kabuuris veel üks salv padrunitega (pakend nr 33Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millel peal sümbol kotkas haakristiga ning milles tühi

salv (pakend nr 34Valga);



kabuur, milles relvataoline ese, millel kirje Walther ning milles tühi salv (pakend

35Valga);



relvataoline ese, millel peal kirjas Mauser ja nr xxx ning relvas sees tühi salv (pakend

nr 36Valga);



relvataoline ese, millel nr xxx, relvas tühi salv (pakend nr 37Valga);



neli erineva suurusega salve, millest kolmes salves padrunid (pakend nr 38Valga);



kaks karpi padrunitega, millel ühel karbil kirjas 9 mm Makarov ja karbis 50 padrunit

ja teisel Browning.25auto ja karbis 49 padrunit (pakend nr 39Valga);



puitdetail (pakend nr 40Valga);



5 karpi kirjaga „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit, kokku 250 padrunit; 2 pidet

tulirelva laskemoonaga, igas pidemes 10 padrunit kokku 20 padrunit; 18 pidet tulirelva

laskemoonaga, igas pidemes 5 padrunit, kokku 90 padrunit; pruun karp 20 padruniga;

pruun karp 20 padruniga; 4 pruuni karpi, igaühes 16 padrunit, kokku 64 padrunit;

paberpakend 16 padruniga; 3 paberpakendit, igaühes 20 padrunit, kokku 60 padrunit; 2

padrunit; 9 padrunit; kuulipildujalint 48 padruniga; kuulipildujalint 50 padruniga;

tulirelva lukuga sarnane ese, mis asus tumerohelises kollase kirjaga metallkarbis

(pakend nr L14-0661094);



4 pidet, igaühes 5 padrunit, kokku 20 padrunit; 120 padrunit; 110 padrunit; 110

padrunit; 90 padrunit; 90 padrunit; 22 padrunit tumerohelises kollaste kirjadega

metallkarbis (pakend nr L14-0661095);



tulirelva sarnase eseme lukk, koti sees, pidemesse on pandud 1 padrun; 1 karp kirjaga

„Barnaul“ koos 50 padruniga; 9 karpi kirjaga „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit,

kokku 450 padrunit; 2 kollast karpi kirjaga „Topshot“, igas karbis 50 padrunit; kokku

100 padrunit, 1 karp kirjaga „Magnetit“ koos 49 padruniga; 4 pidet, igaühes 36

padrunit, kokku 144 padrunit; 4 karpi kirjaga „7,26 mm“, igas karbis 40 padrunit,

kokku 160 padrunit; 1 karp kirjaga „7,26 mm“ koos 25 padruniga; tume karp noa

kujutisega koos 163 padruniga; 1 silindriline seest keermega raud, pikkusega 9,5 cm,

mis asus tumerohelises metallkarbis (pakend nr L14-0661096);



must tõmblukuga kott koos tulirelva (revolvri) sarnase esemega, numbriga XXX

(pakendi nr XXX);



14 karpi kirjaga „Barnaul“, igas karbis 50 padrunit, kokku 700 padrunit; 1 karp kirjaga

„Barnaul“ koos 20 padruniga; 1 karp kirjaga „Barnaul“ koos 22 padruniga; punane

karp koos 50 padruniga; 1 padrun; kott koos 3 padruniga; 5 pidet; igaühes 5 padrunit,

kokku 25 padrunit; 1 pide 4 padruniga; 1 pide 3 padruniga; 2 padrunit; oranž karp,

milles on 100 väiksekaliibrilist padrunit; 1 karp kirjaga „9 mm“ koos 16 padruniga;

valge kott koos 42 padruniga; sinine karp kirjaga „Magnetech“ koos 50 padruniga;

punane karp kirjaga „Brauning“ koos 35 padruniga; paberpakend 8 padruniga; sinine

pinal 71 padruniga; must karp 42 padruniga; 2 padrunit; punane pakend koos 127

laskemoonakapsliga; hele pakend koos 250 laskemoonakapsliga; hele pakend koos

250 laskemoonakapsliga (pakendi nr L14-0946165);



roheline moondamiskott kirjaga „Larus“ koos tulirelva sarnase esemega, numbriga

xxx, koos külge kinnitatud optikaga; pruunikasroheline kott koos tulirelva sarnase

esemega, numbriga xxx, mille külge on kinnitatud optika (pakendi nr L14-0946163);



kahe sahtliga roheline moondamiskott, ühes sahtlis on tulirelva sarnane ese numbriga

xxx, teises sahtlis on tulirelva sarnane ese numbriga xxx (pakendi nr L14-xxx).

Rahuldada ekspert B.C. taotlus ja 9X19 mm kaliibriline püstol Parabellum mudel 1908

number xxx (pakend nr 34Valga), 9X19 mm kaliibriline püstol Walther P1 (pakend nr

35Valga) ja 6,35 X16 mm kaliibriline püstol Mauser mudel xxx number xxx (pakend nr

36Valga) jätta EKEI-le relvakogu täiendamiseks. Aluseks on justiitsministri 11.12.2009. a

määrus nr 40 § 5 lg 1 p 1.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde:



paberümbrik, mis on kinni kleebitud turvakleebisega nr L14-xxx, milles on

puutepindadelt võetud 6-le steriilsele vatitampoonile proovi (DNA). Puutepindadelt

võetud proovid: kastilt nr 1 (käepidemetelt), kastilt nr 2 (käepidemetelt), seifi

nuppudelt, lukult, kastilt nr 3 (käepidemetelt), revolvri käepidemelt.

Juri Hundi ja Karmen Hundiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega asjas 1-20-6676 on kohus arestinud kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatava J. Hundi ja kolmanda isiku

K. Hundi ühisvaraks olevad:



990 eurot, mis on kantud menetleja 09. juuni 2019. a määruse alusel Politsei- ja

Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is nr xxx;



iPhone 11Pro, mis on kriminaalasja juures pakendis 2Xxx;



iPhone 11, mis on kriminaalasja juures pakendis 1KHKP;



jalgratas Scott Aspect 980 raaminumbriga XXX, mis on aktiga 20ATH02633 - (6851)

antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi;



murutraktor Husqvarna koos kahe võtme ja dokumentatsiooniga (traktor ja üks võti on

aktiga 20ATH02633 - (6851) antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri asitõendite hoiuruumi ning dokumentatsioon koos ühe võtmega asub

kriminaalasja juures pakendis 25Xxx);



sõiduk BMW X6 registreerimismärgiga xxx koos kahe sõiduki võtme ja

registreerimistunnistusega (sõiduk asub Koidula piiripunkti territooriumil, üks sõiduki

võti ja registreerimistunnistus on Koidula piiripunkti II astmes hoiul ning üks sõiduki

võti on kriminaalasja juures pakendis 8Xxx) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse

sõiduki käsutamise keelumärge.

Määrusega arestiti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks J. Hundile

kuuluv sõiduk Opel Movano registreerimismärgiga xxx koos registreerimistunnistuse ja

võtme(te)ga ning tehti Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

Määrusega seati kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik

hüpoteek:



J. Hundi ja kolmanda isiku K. Hundi ühisvaraks olevale kinnistule registriosa

numbriga xxx (asukoht: Xxx xxx) summas kaks tuhat (2000) eurot Eesti Vabariigi

kasuks;



J. Hundile (endise nimega Juri Ištšenko) kuuluvale kinnisajale:

o

registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx) summas kakskümmend tuhat (20 000)

eurot Eesti Vabariigi kasuks;

o

registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx) summas kümme tuhat (10 000) eurot

Eesti Vabariigi kasuks.

Prokurör on kohtuvaidluse kõnes taotlenud:



konfiskeerida J. Hundi ja K. Hundi ühisvaraks olevad:

o

üheksasada üheksakümmend (990) eurot, mis on kantud menetleja 09. juuni 2019.

a määruse alusel Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is nr

XXX;

o

iPhone 11Pro, mis on kriminaalasja juures pakendis 2Xxx;

o

iPhone 11, mis on kriminaalasja juures pakendis 1KHKP;

o

jalgratas Scott Aspect 980 raaminumbriga XXX, mis on aktiga 20ATH02633 -

(6851) antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri asitõendite

hoiuruumi;

o

murutraktor Husqvarna koos kahe võtme ja dokumentatsiooniga (traktor ja üks

võti on aktiga 20ATH02633 - (6851) antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi ning dokumentatsioon koos ühe võtmega

asub kriminaalasja juures pakendis 25Xxx);

o

sõiduk BMW X6 registreerimismärgiga xxx koos kahe sõiduki võtme ja

registreerimistunnistusega (sõiduk asub Koidula piiripunkti territooriumil, üks

sõiduki võti ja registreerimistunnistus on Koidula piiripunkti II astmes hoiul ning

üks sõiduki võti on kriminaalasja juures pakendis 8Xxx).



konfiskeerida J. Hundile kuuluv sõiduk Opel Movano registreerimismärgiga xxx koos

registreerimistunnistuse ja võtme(te)ga.



konfiskeerida J. Hundi ja K. Hundi ühisvaraks oleva kinnistu registriosa numbriga xxx

(asukoht: Xxx xxx) summas kaks tuhat (2000) eurot Eesti Vabariigi kasuks.



konfiskeerida Juri Hundile (endise nimega Juri Ištšenko) kuuluv kinnisasi

o

registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx) summas kakskümmend tuhat (20 000)

eurot Eesti Vabariigi kasuks;

o

registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx ) summas kümme tuhat (10 000) eurot

Eesti Vabariigi kasuks.

Alternatiivselt esitas prokurör taotluse KarS § 83 lg 1 alusel, kuna kohus võib konfiskeerida

vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks. Prokurör taotleb konfiskeerida:



J. Hundi ja K. Hundi ühisvaraks olev kinnistu registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx

xxx) summas kaks tuhat (2000) eurot Eesti Vabariigi kasuks.



J. Hundile (endise nimega Juri Ištšenko) kuuluva kinnisasi: registriosa numbriga xxx

(asukoht: Xxx) summas kakskümmend tuhat (20 000) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

Prokurör on seejuures tuginenud asjaolule, et J. Hunt on saanud marihuaana müügist tulu

247816,66 eurot ning et varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt

on tuvastatud perioodil 01.09.2018-30.04.2020 J. Hundi ja K. Hundi leibkonnal teadmata

allikatest sissetulekuid kokku vähemalt 61554,75 eurot, samal perioodil K. Hundil vähemalt

50308,34 eurot ning perioodil 01.01.2010 kuni 30.04.2020 J. Hundil vähemalt 82232,86

eurot.

Kohtu hinnangul ei ole J. Hundi ja K. Hundi vara sellises mahus konfiskeerimine

põhjendatud. Kohtule on tõendina esitatud J. Hundi ja K. Hundi varalist seisundit kajastavate

dokumentide vaatlusprotokoll ning selle koostamise aluseks olnud vaatlusprotokollid,

väljavõtted ja muud dokumendid. Varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll

hõlmab J. Hundi puhul perioodi 01.01.2010-30.04.2020, K. Hundi ning Huntide leibkonna

puhul perioodi 01.09.2018-30.04.2020 (XIII kd, lk 86-105).

Esiteks ei ole käesolevas menetluses tõendatud, et K. Hunt oleks kuritegude toimepanemise

tulemusena mingit kriminaalset tulu teeninud ning puudub igasugune alus seda eeldada.

Teiseks ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud, et J. Hunt oleks pannud KarS § 184 lg 2 p

1 sätestatud kuriteo toime aastatel 2010-2020 ehk perioodil, mida varalist seisundit kajastav

vaatlusprotokoll hõlmab. Kohus luges otsuse punktis 165 tõendatuks, et J. Hunt tegeles

narkootikumide käitlemisega alates 2017. aastast. Seega ei ole alust eeldada, et J. Hunt

saanuks alates 2010. aastast kuni 2017. aastani kuriteo toimepanemise tulemusena mingit

vara, nagu on püütud eelnimetatud vaatlusprotokolliga tõendada. Kohtuotsuse punktis 186 on

kohus lugenud tõendatuks, et J. Hunt teenis narkootikumide suures koguses ebaseadusliku

käitlemisega tulu 3024,78 eurot. Kuna ei ole alust arvata, et J. Hunt oleks kuriteo

toimepanemise tulemusena rohkem kriminaalset tulu teeninud, siis on vara konfiskeerimine

põhjendatud vaid selle summa ulatuses.

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 831 lg 12 kohaselt kui süüteoga saadud

vara on segunenud muu varaga on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt

süüteoga saadud vara loetakse lõikes 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille

konfiskeerimine asendatakse käesoleva seadustiku §-s 84 sätestatud korras. KarS § 831 lg 2 p

1 kohaselt kohaldab kohus sama paragrahvi lõikeid 1-12 vara suhtes, mis kuulub otsuse

tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas

toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.

Nagu on kohus viidanud 02.10.2020. a määruses asjas 1-20-6676, on sularaha,

mobiiltelefonide, murutraktori, jalgratta ja sõiduki puhul tegemist J. Hundi ja K. Hundi

ühisvara hulka kuuluva varaga, kuna esemed olid omandatud abielu ajal. Seega omandas K.

Hunt need esemed abielu ajal toimepanija, s.o J. Hundi arvel. Seetõttu on siinjuures

kohaldatav KarS § 831 lg 2 p 1. Kohtu hinnangul ei ole kindel, kas nimetatud esemed on

soetatud üksnes kuriteoga saadud vara arvel või osaliselt ka muu vara arvel. Seetõttu tuleb

seda pidada osaliselt süüteoga saadud varaks ning kohaldatav on KarS § 831 lg 12 ja KarS §

84. KarS § 84 sätestab, et kui muuhulgas süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses on

võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas,

võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohtu

hinnangul on konfiskeerimise asendamise eeldused täidetud – vara kuulub kuriteo toime

pannud isikule, see vara oleks võimalik KarS § 831 alusel konfiskeerida ning

konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal on konfiskeerimise objekti äravõtmine võimatu selle

segunemise tõttu. Seega on põhjendatud mõista J. Hundilt KarS § 184 lg 2 p 1, § 84 ja § 83 1

lg 1, 12 alusel välja 3024,78 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta muutmata

Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrus nr 1-20-6676 osas, millega arestiti J. Hundi ja

kolmanda isiku K. Hundi ühisvaraks olevad:



990 eurot, mis on kantud menetleja 09. juuni 2019. a määruse alusel Politsei- ja

Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is nr XXX;



iPhone 11Pro, mis on kriminaalasja juures pakendis 2Xxx;



iPhone 11, mis on kriminaalasja juures pakendis 1KHKP;



jalgratas Scott Aspect 980 raaminumbriga XXX, mis on aktiga 20ATH02633 - (6851)

antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi;



murutraktor Husqvarna koos kahe võtme ja dokumentatsiooniga (traktor ja üks võti on

aktiga 20ATH02633 - (6851) antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri asitõendite hoiuruumi ning dokumentatsioon koos ühe võtmega asub

kriminaalasja juures pakendis 25Xxx).

Ülejäänud Tartu Maakohtu 02.10.2020. a määrusega nr 1-20-6676 arestitud vara tuleb

kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada. Sealhulgas vabastada aresti alt sõiduk BMW X6

registreerimismärgiga xxx koos kahe sõiduki võtme ja registreerimistunnistusega ja tühistada

sõiduki käsutamise keelumärge; vabastada aresti alt J. Hundile kuuluv sõiduk Opel Movano

registreerimismärgiga xxx koos registreerimistunnistuse ja võtme(te)ga ning tühistada sõiduki

käsutamise keelumärge; tühistada J. Hundi ja K. Hundi ühisvaraks olevale kinnistule

registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx xxx) summas kaks tuhat (2000) eurot Eesti Vabariigi

kasuks seatud kohtulik hüpoteek; tühistada J. Hundile (endise nimega Juri Ištšenko) kuuluvale

kinnisajale registriosa numbriga xxx (asukoht: Xxx) summas kakskümmend tuhat (20 000)

eurot Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek ning registriosa numbriga xxx

(asukoht: Xxx) summas kümme tuhat (10 000) eurot Eesti Vabariigi kasuks kohtulik

hüpoteek.

Alternatiivselt taotles prokurör KarS § 83 lg 1 alusel kinnistute asukohaga Xxx ning Xxx

konfiskeerimist. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või

kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal

toimepanijale. Esiteks on välistatud sel alusel kinnisasja registriosa numbriga xxx (asukoht:

xxx) konfiskeerimine, sest käesolevas menetluses ei ole tõendatud, et see kinnistu oleks olnud

kuriteo toimepanemise vahendiks ehk kanepikasvatuskohaks. Kui Xxx xxx asuval kinnistus

kanepi kasvatamine on tõendatud, ei ole kohtu hinnangul selle kinnistu konfiskeerimine

proportsionaalne. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise eesmärk on väljendada

hukkamõistu toimepandud teo eest (karistuslik mõju) ning takistada uute samalaadsete

kuritegude toimepanemist. Kuivõrd isikult konfiskeeritakse (vt järgnev lõik) erinevad kanepi

kasvatamiseks mõeldud seadmed, täidab see niigi edaspidiste kuritegude takistamise

funktsiooni. Pealegi on samalaadse kuriteo toimepanemiseks sobiv mistahes kinnistu, mistõttu

ei kannaks selle kinnistu konfiskeerimine kuritegude takistamise eesmärki. Ka karistuslik

mõju on kohtu hinnangul juba tagatud isikule mõistetud karistusega. Seetõttu tuleb kohtu

hinnangul prokuröri alternatiivne taotlus nende kahe kinnistu konfiskeerimiseks jätta

rahuldamata.

Konfiskeerida KarS § 191 alusel:



ventilatsioonimüra summuti ja ventilatsioonimootor KSileo160XL, Sensor air

humidifier mudel SHF2000PL, musta värvi ventilaator märkega AS seerianumber

2019-06-EF150, valget värvi ventilaator (pakend nr 1Xxx);



seitse lampi ja üks adapter koos juhtmega (pakend nr 2Xxx);



venekeelne kanepikasvatuse raamat (pakend nr 3Xxx);



kaks lampi, millest ühel on küljes adapter seerianumber xxx (pakend nr 4Xxx);



kolm musta värvi ventilaatorit märkega AS (pakend nr 5Xxx);



erinevad taimekasvatusväetised - 12 tükki (pakend nr 6Xxx);



viis kanistrit, milles taimeväetised, millest

o

kaks väiksemas mõõdus kanistrit (pakend nr 7Xxx);

o

rohelise korgiga kanister (pakend nr 7-1Xxx);

o

halli värvi kanister sinise korgiga kanister (pakend nr 7-2Xxx);

o

halli värvi kanister punase korgiga kanister (pakend nr 7-3Xxx);



neli lampi märkega MarsHydrq (pakend nr 8Xxx);



kaheksa halli värvi adapterit koos juhtmetega (pakend nr 9Xxx);



üks telk (pakend nr 11Xxx);



telgi vaiad (pakend nr 11-1Xxx);



ventilaator koos ventilatsioonitoruga (pakend nr 12Xxx);



brošüür, mille peal kirjed „spider farmer usermanual“ (pakend nr 13Xxx);



potid (pakend nr 15Xxx);



kolm lampi koos adapteritega ja telgi kõrvalt üks lamp, koos adapteriga (pakend nr

16Xxx);



telk (pakend nr 17Xxx);



telgi vaiad (pakend 17-1Xxx);



musta värvi kilekott, milles 4 plastkarpi (pakend nr 1Xxx);



vaakumkoti tükk (pakend nr 2Xxx);



katkine vaakumkott, milles taimse puru jäägid (pakend nr 3Xxx);



viis 1-liitrist plastpudelit, mis on Hesi firma taimekasvatusvahendid, ja kaks 50 ml

suurust plastanumat ainetega, kus samuti taimekasvatusvahendid. Üks plastpudel on

tühi ning ülejäänud anumates vedelikud ja ained (pakend nr 9Xxx);



LED-lamp (pakend nr 10Xxx);



valgusti koos juhtmega, mille küljes elektriseade (pakend nr 11Xxx);



karp, milles lambipirn (pakend nr 12Xxx);



valgusti koos juhtmega, mille küljes elektriseade (pakend nr 13Xxx);



5 elektriseadet koos juhtmetega (pakend nr 14Xxx);



karp, milles 5 lambipirni ja karbi kõrvalt lisaks 7 lambipirni, s.o kokku 12 lambipirni

(pakend nr 15Xxx);



kaks valgustit koos juhtmetega (pakend nr 16Xxx);



kaks taimerit ja ahju pealt üks taimer, kokku 3 taimerit (pakend nr 17Xxx);



ventilaator koos lisadega (pakend nr 19Xxx);



kasvutelk koos konstruktsioonidega (pakend nr 20Xxx);



kaks plastalust (pakend nr 21Xxx);



kolm LED-lampi (pakend nr 22Xxx);



16.05.2020 kuupäevaga arve (pakend nr 23Xxx);



kasvatustelk (pakend nr 24Xxx).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada K. Hundile:



Husqvarna dokumentatsioon ja üks metallvõti (pakend nr 25Xxx);



2 metallvõtit (pakend nr 28Xxx);



3 võtit (pakend nr 1Xxx);



mobiiltelefon iPhone (pakend nr 2Xxx).

KarS § 83 lg 4 ja KarS § 421 alusel konfiskeerida:



üheraudne püss, millel number xxx (pakend nr 16Xxx).

Andrei Lipkiniga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. Lipkinile:



sinist värvi mobiiltelefon Huawei P30 imei 1 kood xxx, imei 2 kood xxx, milles SIM-

kaart, koos silikoonist tagumise kaanega (pakend nr 1ALKP);



klambriga kokku köidetud 14 paberilehte, esilehel sh tekst inventuuri nimistu nr 5

„Kaubad seisuga 01.01.2019“ (pakend nr 9xxx);



musta kaitsekorpusega musta värvi mobiiltelefon Samsung SM-A320FL koos

laadijaga (pakend nr 13xxx);



kokku volditud ruuduline paber (pakend nr 20xxx);



klaaspurk, milles oranži värvi võrkriie (pakend nr 21xxx);



plekkkarp (pakend nr 22xxx).

KarS § 191 alusel konfiskeerida:



musta värvi kõva karp, milles bongi komplekt (pakend nr 1xxx);



klaaspurk, millel kaanel Põltsamaa ja milles pruunikas vedelik, milles taimsed osad

(pakend nr 4xxx);



kanepiseemned (pakend nr 6xxx);



grinder ehk jahvati (pakend nr 17xxx);



digitaalkaal aine määrdumisega (pakend nr 18xxx).

A.G.OÜ-ga seotud asitõendid ja

konfiskeerimisele kuuluv vara

KarS § 191 alusel konfiskeerida:



Valge kast, mille kaane peal on punast värvi kirjed GHSC pack of 3 ja silt, millel

kirjed H. OÜ (pakend nr 1Shop). Kastis on sees:

o

6 musta värvi pakki kirjega Sweet valley kush seeds pack of 3;

o

3 musta värvi pakki kirjega Moby dick seeds pack of 3;

o

3 musta värvi pakki kirjega Kalashnikova seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Super Silver Haze seeds pack of 3;

o

3 musta värvi pakki kirjega Bubba kush seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Neville´s haze seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Wonder pie seeds pack of 3;

o

7 musta värvi pakki kirjega Super lemon haze seeds pack of 3;

o

5 musta värvi pakki kirjega Kingś kush seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega Jack herer seeds pack of 3;

o

6 musta värvi pakki kirjega White Widow seeds pack of 3;

o

2 musta värvi pakki kirjega Himalaya gold seeds pack of 3;

o

6 pruuni värvi pakki kirjega flowersbomb kush seeds pack of 3.



Valge kast, mille kaane peal on punast värvi kirjed GHSC Auto 3and10 ja silt, millel

kirjed H. OÜ (pakend nr 2Shop). Kastis on sees:

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 4 kaupa musta värvi pakid: White

Widow auto seeds pack of 3-3 tk; Green-o-matic dick seeds pack of 3-3 tk;

super bud auto seeds pack of 3-3 tk;

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 4 kaupa musta värvi pakid: Super

critical auto seeds pack of 3-3 tk; Super lemon haze auto seeds pack of 3-3 tk;

o

läbipaistev kilekott, millesse on pakendatud 2 kaupa musta värvi pakid: White

Widow auto seeds pack of 10-1 tk; Green-o-matic dick seeds pack of 10-1 tk;

super lemon haze auto seeds pack of 10-1 tk. Üks ümmargune pakk, millel

kirjed super critical autoflowering, pakis 10 seemet, kokku 10 seemet, super

bad auto pakis 10 seemet, kokku 10 seemet.



Valge kast, mille kaane peal on silt millel kirjed H. OÜ ja rohelist värvi silt, millel

triipkood 0000011011 (pakend nr 3Shop). Kastis on sees:

o

suurem soonkinnisega kilekott käsitsi kirjutatud sildiga „13.06.2020 BG

4x10“, milles omakorda 2 väiksemat soonkinnisega kilekotti, millede peal on

kirje „Bubblegum auto 10 pcs“ ja igas kilekotis väiksemas mõõdus läbipaistev

ümmargune karp, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja trükitud sildil kirje

„10 seemet“;

o

suurem soonkinnisega kilekott käsitsi kirjutatud sildiga „Bubblegum

13.06.2020, 33x3099“, milles omakorda leht viie trükitud sildiga ja 29

väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps kanepilehest ja linnust

ning kirje „Bubblegum 3 pcc“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis

silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „Bubblegum auto 3pcs“, ja

käsitsi kirjutatud silt „14.04.2020 17x3pcs, 13.06.2020, 7x3=99“, milles

omakorda 4 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal pilt kanepilehest ja

linnust ja kirje „Bubblegum 3 pcc“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis

silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „AK47 3pcs“ ja käsitsi

kirjutatud silt „AK 27x3pcs, 2x10pcs“, milles omakorda 26 väiksemat

soonkinnisega kilekotti, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja kirje „AK47 3

pcc“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3

seemet ja 2 soonkinnisega kilekotti, milles kummaski üks väiksemas mõõdus

läbipaistev ümmargune karp, mille peal pilt kanepilehest ja linnust ja trükitud

sildil kirje „10 seemet“;

o

suurem soonkinnisega kilekott trükitud sildiga „OG Kush 3pcs“ ja käsitsi

kirjutatud silt „13.06.2020 16x3“, milles omakorda leht kasutamata kahe

trükitud sildiga ja 11 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps

kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „OG Kush 3 pcs“. Igas väikses

soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott, mille peal trükitud silt „Notern lights 3pcs“ ja

käsitsi kirjutatud silt „13.06.2020 17x3“ ning üks tühi silt, milles omakorda

leht üks trükitud silt ja 16 väiksemat soonkinnisega kilekotti, mille peal kleeps

kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „Norten lights 3 pcs“. Igas väikses

soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3 seemet;

o

suurem soonkinnisega kilekott, mille peal trükitud silt „White Widow 3pcs“ ja

käsitsi kirjutatud silt „13.06.2020 17x3“ ning üks tühi silt, milles omakorda

leht kasutamata ühe trükitud sildiga ja 10 väiksemat soonkinnisega kilekotti,

mille peal kleeps kanepilehest, linnust ja kirje trükitud sildil „White Widow 3

pcs“. Igas väikses soonkinnisega kilekotis silindrikujuline anum, milles 3

seemet.



Valge kast, mille kaane peal on punast värvi kirjed GHSC Pack of 10 ja silt, millel

kirjed H. OÜ (pakend nr 4Shop). Kastis on sees:

o

3 pruuni värvi pakki kirjega „Flowersbomb kush seeds pack of 10“, milles

seemned, kokku 30 seemet;

o

3 ümmargust pakki, millel kirjed „Kingś kush“, pakis 10 seemet, kokku 30

seemet;

o

2 ümmargust pakki, millel kirjed „Nevilles´s haze“, pakis 10 seemet, kokku 20

seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Super lemon haze seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Jack herer seeds pack of 10“, kokku 10 seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Sweet valley kush seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Super silver haze seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „Wonder pie seeds pack of 10“, kokku 30 seemet;

o

3 musta värvi pakki kirjega „White widow seeds pack of 10“, kokku 30

seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Buba kush seeds pack of 10“, kokku 10 seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Kalashnikova seeds pack of 10“, kokku 10 seemet;

o

1 musta värvi pakk kirjega „Moby dick seeds pack of 10“¸ kokku 10 seemet.



Valge kast, mille kaane peal on musta värvi kirjed A. (pakend nr 5Shop). Kastis on

sees:

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds Boy 5cout cookies, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „AK Kush, 3 seeds“, mis on omavahel kummiga

kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „AK Kush, 10 seeds“, mis on omavahel kummiga

kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Kubanskiy ubiyza, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

1 rohkekat värvi pakk kirjega „Kalashnikov seeds, Kubanskiy ubiyza, 10

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Moscow blueberry, 3

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

1 rohekat värvi pakk kirjega „Kalashnikov seeds, Moscow blueberry, 10

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

3 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Lavanda Cream, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

1 rohekat värvi pakk kirjega „Kalashnikov seeds, Lavanda Cream, 10 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Siberian haze, 10 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 rohekat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Vodka Lemon, 3 seeds“, mis

on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 sinist värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds, Cbd Cake Lemon, 3 seeds“,

mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 lillat värvi pakki kirjega „Kalashnikov seeds White Critical Express, 3

seeds“, mis on omavahel kummiga kinni seotud;

o

2 kirjut maja pildiga pakki kirjega „Amsterdam seeds, Snow white

Amsterdam, 3 seeds“, esimese paki peal on kleebitud silt, mille peal on

käsikirjalised märkmed „10 eur/ 3th“, pakid on omavahel kummiga kinni

seotud;

o

7 rohelist värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Siberian Haze“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

4 rohelist värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, White Widow

47“, mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

1 rohelist värvi leht, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, AK Kush“, mille

igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

3 lillat värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Soyuz og Express“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

3 lillat värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, White Critical

Express“, mille iga tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks

seeme;

o

3 pruuni värvi lehte, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Blue Acid Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

1 pruun leht, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Purple Mazar Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme;

o

1 pruun leht, mille peal on kirje „Kalashnikov seeds, Siberian Haze Auto“,

mille igal tagumisel küljel on silindrikujuline anum, milles üks seeme.



musta värvi plastikust tops (pakend nr 6Shop);



musta värvi grinder (pakend nr 7Shop).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada:



erinevad dokumendid, mis sisaldavad seemnete, lampide raamatupidamist (pakend nr

8Shop);



sülearvuti Asus, 15G29L000790 (pakend nr 9Shop);



kolm A4 suuruses paberilehte, millel kirjed: G.T., A.G.OU, kuupäevadega 20.08.2020,

27.08.2020, 27.08.2020 (pakend nr 11Shop);



neli venekeelset arvet kuupäevadega 12.06.2020, 24.07.2020, 24.08.2020, 31.08.2020

(pakend nr 12Shop);



Dell Latitude E6540 s/n 5MJTVZ1 koos laadimisjuhtmega (pakend nr 14Shop).

Deniss Kovaltšukiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Prokurör on kohtuvaidluse kõnes taotlenud Deniss Kovaltšukilt välja mõista 900 eurot KarS

§-de

ja

alusel

kuriteoga

saadud

vara

asendusnõudena.

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 84 sätestab, et kui muuhulgas

süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses on võõrandatud, ära tarvitatud või selle

äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis

vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.

Kriminaalasja menetlemise käigus pole tõendamist leidnud, et Deniss Kovaltsuk oleks kanepi

müügist tulu teeninud. D.Kovaltšuk avaldas, et ta soetas kanepit V.Popovi käest nii enda

tarbeks kui ka vahel abistas selliseid kanepitarvitajatest poisse, nagu ta ise on. 1 gramm

kanepit maksis V.Popovi juures 15€ ja kui ta andis 20€, siis sai veidi rohkem kui grammi. Kui

sõbrad/tuttavad andisd talle raha, siis selle raha eest ta neile kanepit tõi. Ise midagi ta ei

teeninud. Ka tunnistaja A.Š.i ütlustest (vt otsuse p 38) nähtub, et 20€ eest sai V.Popovi käest

veidi üle grammi kanepit. Seega saab süüdistatava ütlusi pidada usaldusväärseteks.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Deniss Kovaltšukile:



mobiiltelefon Samsung Galaxy koos SIM-kaardi ja mälukaardiga (pakend nr 1DK).

KarS § 191 alusel konfiskeerida:



soonkinnisega kott, soonkinnisega kott ja plastikust väike anum korgiga, millel

kanepile iseloomulik lõhn (pakend nr 1xxx);



halli värvi metallist grinder rohelise taimse puru määrdumisega ja kanepile

iseloomuliku lõhnaga (pakend nr 2xxx);



A4 formaadis paberileht rohelist värvi taimse puru määrdumisega (pakend nr 3xxx);



soomekeelsete kirjetega volditud reklaamleht (pakend nr 4xxx);



kaanega väike klaaspurk, mille sisemus rohelist värvi taimse puru määrdumisega

(pakend nr 5xxx);



kaanega väike klaaspurk, mille sisemus rohelist värvi taimse puru määrdumisega

(pakend nr 6xxx).

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Ülle Oras

Devy Einer

Kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik

Kohtuotsus jõustus osaliselt 04.04.2024 Riigikohtu lahendiga.