3-23-388/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-388

Haldusasi

CoinPanel

OÜ

kaebus

Rahapesu

Andmebüroo

01.02.2023 otsuse nr 6-1/7-1 tühistamiseks ning

Rahapesu

Andm.ebüroo

kohustamiseks

ennistada

kaebaja tegevusload nr FVR000929 ja nr FRK000822

ning

teha

tegevuslubade

kohta

sissekanded

majandustegevuste registrisse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.03.2023 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja

–

CoinPanel

OÜ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

KK

Menetluse alus ringkonnakohtus

CoinPanel OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta CoinPanel OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.03.2023

määruse resolutsiooni punkt 6 haldusasjas nr 3-23-388 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CoinPanel OÜ-le on majandustegevuste registris (MTR) 03.07.2019 väljastatud

virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse tegevusluba nr FVR000929 ja 03.07.2019

väljastatud virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusluba nr FRK000822.

2. 15.03.2022 jõustusid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS)

muudatused. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel oli kehtiv tegevusluba olemas, olid

RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt kohustatud oma tegevuse ja tegevust reguleerivad dokumendid

viima RahaPTS muudatustega jõustuvate nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022.

3. Rahapesu

Andmebüroo

(RAB)

edastas

04.04.2022

CoinPanel

OÜ-le

juhendi

virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotluse või muutmise taotluse esitamiseks, milles

3-23-388

2(9)

teavitas kohustusest viia ennast uute kontrolleseme asjaoludega vastavusse hiljemalt

15.06.2022.

4. CoinPanel OÜ esitas 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse ja selle juurde 15.03.2022

jõustunud RahaPTS muudatustest tulenevalt täiendavaid dokumente.

5. RAB edastas 01.07.2022 CoinPanel OÜ-le puuduste teate, milles palus esitada eesti keelde

tõlgituna äriplaan, riskiisu ja riskihinnangu dokumendid ning infotehnoloogiliste vahendite

kirjelduse; bilansi ja kasumiaruande tegevusloa taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga

või 2021. a majandusaasta aruande ning varem MTR-keskkonnas olnud kaebaja seotud isikute

isikut tõendavate dokumentide koopiad ning karistusregistri tõendid. Puuduste kõrvaldamise

tähtaeg oli 29.07.2022. Puuduste teade sisaldas ka hoiatust, et juhul, kui kaebaja puuduseid ei

kõrvalda, jätab RAB tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ning tunnistab kaebaja

tegevusloa kehtetuks. Puuduste teade edastati kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile

XXX ning kaebaja juhatuse liikme ja kontaktisikuks määratud RT e-posti aadressile YYY.

6. CoinPanel OÜ esitas puuduste teates nõutud dokumendid 29.07.2022.

7. RAB edastas 03.08.2022 CoinPanel OÜ-le täiendava puuduste teate, milles selgitas, et

kaebaja esitatud äriplaan ei ole keeleliselt korrektne, äriplaani tõlge eesti keelde on tehtud

automaatprogrammi abil, mis raskendab selle sisust arusaamist. Samuti ei vastanud äriplaan

RahaPTS § 701 nõuetele, kuna selles puudusid või oli ebapiisava kirjeldusega

organisatsiooniline ülesehituse ja juhtimisstruktuuri kirjeldus, konkurendid ja tegutsemiseks

kavandatav turuosa, kavandatav tegevus, osutatavad teenused, pakutavad tooted ja eeldatavad

kliendid, sealhulgas Eesti ja teiste riikide residentidest klientide eelduslik osakaal, ning

osutatavate teenuste mahud ning riskide juhtimise üldpõhimõtted ja strateegia. Lisaks ei olnud

esitatud teave infotehnoloogiliste vahendite kohta täielik ning puudus 2021. a majandusaasta

aruanne. RAB andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 23.08.2022. CoinPanel OÜ kõrvaldas

puudused osaliselt 23.08.2023.

8. RAB edastas 14.10.2022 CoinPanel OÜ-le täiendava puuduste teate, milles teavitas, et

kaebaja äriplaan ei vasta RahaPTS § 701 nõuetele. RAB palus ettevõttel äriplaanis täiendada

Aran Neal Hawkeri rolli ettevõttes ning tegevjuhi ning ettevõtte struktuuri kirjeldust, ettevõtte

osutatavate teenuste kirjeldust ja kirjeldada kasumiaruandes kajastatud müügitulu jagunemist

erinevate teenuste vahel. Äriplaanist ja finantsprognoosidest ei selgunud prognoositavate

klientide arv ja klientide keskmised tulud, samuti ei selgunud esitatud dokumentidest tulumaksu

kujunemise alused. RAB leidis puuduseid ka 31.05.2022 seisuga koostatud bilansis; kaebaja

riskihinnangu ja riskiisu dokumendid ning protseduurireeglid olid puudulikud. RAB palus

täiendavalt selgitada infotehnoloogiliste vahendite kirjelduses toodud andmeid. Puuduste

kõrvaldamiseks määrati tähtaeg 14.11.2022. RAB edastas puuduste kõrvaldamise teate kaebaja

äriregistrisse kantud uuele e-posti aadressile CCC ning kaebaja juhatuse liikmeks ja

kontaktisikuks määratud RT e-posti aadressile YYY.

9. RAB edastas CoinPanel OÜ-le 05.12.2022 kaebaja tegevusloa muutmise taotluse läbi

vaatamata jätmise ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsuse projekti.

10. RAB jättis 01.02.2023 otsusega nr 6-1/7-1 CoinPanel OÜ taotluse RahaPTS § 71 lg 2

alusel läbi vaatamata ja tunnistas tegevusloa RahaPTS § 1883 lg 4 alusel kehtetuks.

Ettevõte ei ole esitanud õigeaegselt ja nõuetekohaselt RahaPTS § 70 lg-s 32 nõutavaid

dokumente. Seega ei ole RAB-il võimalik tegevusloa muutmise taotlust sisuliselt menetleda

ning kontrollida ettevõtja vastavust RahaPTS §-des 72–725 sätestatud kontrollieseme

asjaoludele. CoinPanel OÜ esitas hilinemisega vastused RAB-i 14.10.2022 puuduste teates

esitatud küsimustele ning lisas e-kirjale ka täiendatud dokumendid. RAB tutvus ettevõtte

riskihinnangu ja riskiisuga ning leidis sealt täiendavalt puuduseid, mistõttu esineb jätkuvalt alus

3-23-388

3(9)

tegevuslubade muutmise taotluse läbi vaatamata jätmiseks ja tegevuslubade kehtetuks

tunnistamiseks. RAB ei anna hinnangut teistele CoinPanel OÜ esitatud dokumentidele, kuna

puudused ettevõtte riskihinnangus ja riskiisus on piisavad kinnitamaks, et ettevõtte esitatud

dokumendid ei vasta RahaPTS nõuetele.

11. CoinPanel OÜ esitas 21.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 01.02.2023 otsuse

nr 6-1/7-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks ennistada kaebaja tegevusload nr

FVR000929 ja nr FRK000822 ning teha tegevuslubade kohta sissekanded majandustegevuste

registrisse (MTR). Koos kaebusega oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse

otsuse kehtivuse peatamiseks ning vastustaja kohustamiseks taastada kaebaja kehtivate

tegevuslubade olemasolu kinnitav sissekanne MTR-s.

Kaebus on perspektiivikas. Kohtupraktikas on leitud, et ei saa välistada, et RAB oleks pidanud

enne kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist kasutama ka teisi kättetoimetamise viise ja selle

tegemata jätmine võis ka haldusmenetluse tulemust mõjutada. Vaidlustatav otsus on võtnud

kaebajalt õiguse virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ja seda vastustajast endast tuleneval

põhjusel. Jättes kaebaja õiguste kaitse esialgse õiguskaitse korras tagamata, kaasneb kaebajale

pöördumatu tagajärg. Kaebaja on ca 2 tegevusaasta jooksul suutnud välja töötada

virtuaalvääringute turul reaalselt toimiva ja nõudlust omava unikaalse tarkvaralahenduse.

Kaebaja teadlik äriplaan, kuidas enda virtuaalvääringu teenuste osakaalu teenuste portfellis

suurendada, on põhinenud innovatsioonil ja kvaliteedil. See seisneb külgnevate teenuste

kliendiportfelli kasvatamisel, usaldussuhete loomisel klientide ja partneritega ning lõpuks

virtuaalvääringu teenuste osakaalu suurendamisel külgnevate teenuste klientide arvelt.

Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine nullib kogu eelneva eeltöö. Eeltöö tänane tulem nähtub

mh sellest, et kaebaja külgnevaid teenuseid kasutab üle 100 000 kliendi; kaebaja teenused on

integreeritavad kolmandatest isikutest globaalselt tunnustatud teenusepakkujatega; kaebaja on

sõlmimas lepingud likviidsust pakkuvate teenuse osutajatega; kaebaja virtuaalvääringu teenuste

vahetamise platvormi arendatakse koostöös globaalselt tuntud bitHolla Inc-ga; kaebaja on

virtuaalvääringu teenuste osakaalu suurendamiseks läbirääkimisi pidamas mh Tower Trading

Groupi, BBVA ja DenizBankiga; kaebaja on enda Rootsis registreeritud emaettevõtte kaudu

kaasamas investeeringuid kolmandatelt isikutelt. Need asjaolud ei oleks võimalikud, kui

kaebajal ei oleks kehtivat virtuaalvääringute tegevusluba, kaebaja ei suudaks vähemalt

marginaalses osas virtuaalvääringu teenuseid reaalselt pakkuda ja kaebaja ei oleks suutnud

globaalsel turul tõendada tehnilist suutlikkust, teenuste jätkusuutlikkust ja turvalisust,

meeskonna kompetentsi, stabiilse tulubaasi olemasolu ja seega kokkuvõttes usaldusväärsust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tühistataks kaebaja kahe aasta jooksul planeeritud

majandustegevus ja juhtorganite liikmete ärialane maine pöördumatult. Kaebajale tekitatakse

miljonites eurodes otsest ja varalist kahju. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tekitaks

kahju avalikule huvile ega kolmandatele isikutele. Selle ainuke sisuline tagajärg on, et

vastustaja saaks jätkata kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse menetlust ja teha

kaebaja tegevuse üle järelevalvet. Kaebaja kõrvaldas puudused kohe, kui sai teada teate

olemasolust. Vastustaja on keeldunud neid dokumente sisuliselt hindamast. Kuivõrd kaebuse

aluseks ei ole rikkumisel põhinev etteheide, siis on ilmne, et esialgse õiguskaitse rahuldamisel

ei legaliseeritaks õigusvastast tegevust.

12. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse vajadus ei ole äratuntav. Kaebaja on esitanud väidetava klientide

nimekirja. Külgneva teenuse puhul ei ole tegemist tegevusluba nõudva teenusega (tegemist on

tarkvara müügiga) ja selliste klientide arv ei näita kaebaja tegevust. Lisaks on audiitori

omavahendite aruandes märgitud, et „kliendi poolt esitatud omavahendite aruande alusel ei

olnud äritegevusega alustatud ning omavahendite arvestuse aluseks olevaid tehinguid ei olnud

teostatud.“ Kaebaja väited võimaliku kahju, klientide, suurinvestorite ja korrektse ärialase

3-23-388

4(9)

maine jm kaotuse kohta on asjakohatud ja tõendamata. Kaebaja ei esitanud tähtaegselt RAB-le

korrektset ja teadlikku äriplaani. Seega on kaheldav, et kaebajal on teadlik äriplaan ja väidetav

olukord klientide, investorite ja muude toimingute osas vastab tegelikkusele.

Kaebus on perspektiivitu. Vastustaja on 14.10.2022 puuduste kõrvaldamise teate edastanud

korrektselt nii kaebaja äriregistris olevale e-posti aadressile kui ka teise juhatuse liikme ja

RahaPTS mõistes kontaktisiku e-posti aadressile. Viimane on MTR-s märgitud ka kaebaja

kontaktiks. Eelnimetatud e-posti aadressidele saatis RAB ka varasema, 03.08.2022 puuduste

teate, mille tulemusel esitas kaebaja täiendavad dokumendid tähtaegselt. See tähendab, et

kaebaja on varem samadel e-posti aadressidelt puuduste teate kätte saanud. Äriregistri andmetel

ei olnud Ahto C otsuse tegemise hetkel ega ole ka varem olnud kaebajaga seotud ei juhatuse

liikme, osaniku, prokuristi või tegeliku kasusaajana. Ettevõte võib MTR-s dokumentide

lisamise ja taotluse esitamise õiguse anda ükskõik millisele isikule enda ettevõttes ja ei saa

eeldada, et isik, kes laeb üles juhatuse liikmete koostatud dokumendid ja vajutab nuppu „Esita

taotlus“, on kaebaja esindaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 21 mõistes. RAB-le ei ole

esitatud kirjalikku volitust (HMS § 13 lg 2). MTR-keskkonnas tegevusloa muutmise taotluse

vahelehel „Üldandmed“ on olemas eraldi lahter volituste märkimiseks, mida kaebaja märkinud

ei ole. C ei ole esitanud tegevusloa muutmise taotlust, vaid ta on selle juurde lisanud dokumente

alles 23.08.2022. Kaebaja pidi teadma, et tegevusloa muutmistaotlusega koos esitatavad

dokumendid pidanuks olema korrektsed juba 15.06.2022. RAB teavitas samadest puudustest

juba 01.07.2022 puuduste teates, mille kaebaja on kätte saanud. RAB on olnud kaebaja suhtes

vastutulelik ning andnud kolmel korral võimaluse kõrvaldada puudused ning esitada

nõuetekohane äriplaan. Tegevusloa muutmistaotluse läbi vaatamata jätmine ja tegevusloa

kehtetuks tunnistamine on tulenenud kaebaja enda tegevusest ja hooletusest.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on vastuolus avaliku huviga. Kõrgendatud

hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda sobivad vaid ettevõtted,

kes vastavad seaduses sätestatud kõrgendatud nõuetele ning kellega seotud isikud on sektoris

tegutsemiseks nõutava tausta ja isikuomadustega. Kui vastustajal ei ole võimalik hinnata,

kuidas on maandatud rahapesu riskid või kui RAB ei ole veendunud, et riskid on nõuetekohaselt

maandatud, jääb ka kahtlus, et ettevõte võib suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske

ja seda ka esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal. RAB pole saanud isegi menetlust alustada,

sest puudusid kohustuslikud dokumendid (vt RahaPTS § 70 lg-d 3 ja 32).

13. Tallinna Halduskohus võttis 03.03.2023 määrusega muu hulgas kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).

Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kuigi kaebaja on oma äriplaanis

märkinud, et hetkel ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumine ettevõtte põhitegevuseks, on ta

põhistanud, millised tagajärjed võivad kaasneda kaebaja ärialasele mainele ja tehtud tööle,

sõltumata asjaolust, kas ja millises ulatuses on virtuaalvääringu teenust osutatud. Kaebaja

sellekohased selgitused on usutavad. Ka juhul, kui kaebaja tegevus on siiani seisnenud üksnes

külgneva teenuse osutamises, nähtub siiski, et see on tihedalt seotud virtuaalvääringu teenuse

pakkumisega.

Kaebuse eduväljavaated on pigem kesised. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 14.10.2022

puuduste kõrvaldamise teade edastati elektrooniliselt ning elektrooniline dokumendi saatmine

oli lubatav ning see saadeti kaebaja juhatuse liikmetele äriregistris oleval e-posti aadressil;

juhatuse liige Q on ka kontaktisikuks RahaPTS mõttes ja MTR-s on kaebaja kontaktandmete

all märgitud just tema e-posti aadress; kaebajal ei ole äriregistrisse kantud kontaktisikut

äriregistri seaduse (ÄRS) § 24 lg 1 tähenduses. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

11.10.2021 määruse nr 3-21-1870 ja 15.12.2021 määruse nr 3-21-2648 asjaolud erinesid

praegustest, sest neis oli RAB toimetanud ettekirjutuse kätte küll äriregistris olevale juriidilise

isiku e-posti aadressile, kuid mitte äriregistrisse kantud kontaktisiku e-posti aadressile.

3-23-388

5(9)

Praegusel juhul aga ei ole kaebaja määranud äriregistris kontaktisikut. Kaebaja volikiri C-le ei

ole samastatav äriregistrisse kantud kontaktisikuga. Seejuures võib taotluse sisestaja olla ka

äriühingu volitatud esindajaks HMS § 25 lg 21 alusel, kuid siinsel juhul ei olnud kaebaja

esitanud RAB-le C volikirja (HMS § 13 lg 2) ega olnud ka MTR-s muutnud kontaktandmete

all äriühingu e-posti aadressi. Pelgalt asjaolust, et taotluse esitaja andmeid MTR-s muudeti, ei

pidanud vastustaja järeldama, et kaebaja on volitanud C enda nimel MTR-s toiminguid tegema

ning ka kaebajat esindama. MTR-keskkonnas tegevusloa muutmise taotluse vahelehel

„Üldandmed“ on olemas eraldi lahter volituste märkimiseks, mida kaebaja märkinud ei ole.

Tuleb nõustuda vastustajaga, et esineb ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmiseks, kuivõrd vastustaja ei ole saanud sisuliselt kontrollida, kas kaebaja

RahaPTS nõuetele vastab.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. CoinPanel OÜ palub 20.03.2023 määruskaebuses (täiendatud 06.04.2023) tühistada

halduskohtu 03.03.2023 määruse resolutsiooni p 6 ja teha uus määrus, millega rahuldada

esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada RAB-i 01.02.2023 otsuse nr 6-1/7-1 kehtivus kuni

haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

Kuivõrd halduskohus jaatas esialgse õiguskaitse olemasolu, on vaidlus eelkõige kaebuse

perspektiivikuse ja avaliku huvi olemasolu küsimuses. Halduskohus eksis kaebuse

perspektiivikuse hindamisel. Kaebaja allkirjastas 18.08.2022 volikirja C nimele ja volikirja

sõnastusest ei saa tekkida kahtlust volituse eesmärgis – määrata endale HMS § 25 lg 21 mõistes

esindaja. Kaebaja volikiri esitati MTR-i 23.08.2022 e-kirja teel koos järgmise tekstiga: „Esitan

taotluse koos volikirjaga majandustegevuse registris CoinPanel OÜ administraatori

lisamiseks“; e-kirja jalusesse oli märgitud: „C/…/ CoinPanel OÜ volitatud esindaja“. Nende

asjaolude alusel määrati C-le ligipääs kaebaja MTR-i keskkonnale ja MTR-s muutus nähtavaks

kirje C kui taotluse esitaja kohta koos tema kontaktandmetega. On ilmne, et C määrati MTR-s

taotluse esitajaks koos tema kontaktandmetega tagasiulatuvalt. Seda enam, et C esitas kaebaja

nimel 23.08.2022 puuduste kõrvaldamise, mille vastustaja vastu võttis ja mida ta menetles. On

ilmne, et kui vastustaja oleks vaadanud kaebaja 14.06.2022 loa muutmise taotluse menetluse

vahelehte, oleks ta pidanud järeldama, et kaebaja on määranud endale tegevusloa muutmise

taotluse menetluses HMS § 25 lg 21 mõistes esindaja. Kui vastustajal oleks tekkinud kahtlus,

kes on C, oleks ta heast haldustavast ja uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud selle välja

selgitama. Haldusmenetlustoimikus peab olema kirje C MTR-i õiguste lisamise kohta. Kaebaja

ei pidanud eeldama, et vastustaja laseb tema jaoks suvalistel kolmandatel isikutel toimetada

kaebaja MTR-s, teadmata, millisel alusel seda tehakse. Kaebaja eeldas põhjendatult, et MTR-i

pidajale esitatud volikiri oli vastustajal olemas ning vastustaja oli tema esindusõigusest teadlik.

Esindusõiguse aluseks ei ole MTR-i keskkonnas tegevusloa muutmise vahelehel „üldandmete“

alla volituste täiendav lisamine (mida peaks kontrollitult tegema hoopis MTR-i pidaja), vaid

MTR-i pidajale esitatud volikiri. Esindaja olemasolu ei pruugi ka tuua endaga kaasa ettevõtte

üldiste kontaktandmete või RahaPTS §-st 17 tuleneva kontaktisiku kontaktandmete muutumist.

Kui isik vajutab MTR-keskkonnas nuppu „Esita taotlus“, tähendab see tahteavalduse esitamist

ettevõtte nimel ja see eeldab esindusõigust. See peaks suunama vastustajat selle isiku

esindusõigust kontrollima. Vastustajal oleks pidanud tekkima teadmine C esindusõiguse

olemasolu või vähemalt selle võimalikkuse kohta hiljemalt 09.12.2022, kui ta esitas kaebaja

eelhaldusaktile sisulised vastuväited, selgitused ja täitis vastustaja 14.10.2022 puuduste

kõrvaldamise nõude. Vastustaja tunnistas pärast seda ikkagi kaebaja tegevusload kehtetuks

põhjusel, et kaebaja ei täitnud 14.10.2022 puuduste kõrvaldamise nõuet tähtaegselt.

Vaidlustatud otsuse põhjendustest ei nähtu kaalutlust selle kohta, et otsuse tegemise ajal oli

vastustajal sisuline võimalus tegevusloa muutmise menetlusega jätkata. Seega ei pruugi kõige

rängem haldusmenetluslik meede, s.o tegevusloa kehtetuks tunnistamine, olla põhjendatud.

3-23-388

6(9)

Kaebaja viidatud kohtupraktika on asjakohane, sest see näitab, et vastustaja saadab pidevalt

teateid ebaõigetele aadressidele ja jätab esindusõiguse olemasolu kontrollimata.

Vastustaja on saanud kaebaja RahaPTS nõuetele vastavust sisuliselt kontrollida. Kaebaja on

esitanud vastustajale korduvalt dokumente, sh 09.12.2022 lõpliku puuduste kõrvaldamise

dokumendi, ja vastustaja on kaebaja dokumendid puuduste kindlaks tegemiseks läbi töötanud.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel oleks vastustajal ka edaspidi võimalik kontrollida

kaebaja vastavust RahaPTS nõuetele, sest kõik sellega seonduvad tõendid on vastustajale

esitatud. Vastustajal on võimalik tagada RahaPTS-st tulenevate eesmärkide täitmist sisulise

järelevalve ja sisulise tegevusloa muutmise taotluse menetluse jätkamise kaudu. Ei saa

nõustuda vastustajaga, et juba 01.07.2022 puuduste kõrvaldamise teatest pidi kaebajale olema

teada, milliseid puuduseid tema taotlusele ette heidetakse. Ka ei ole enamik etteheidetavatest

puudustest sellised, mida saaks ette heita vastustaja esitatud juhendite või kehtiva

materiaalõiguse järgimata jätmise tõttu, vaid lähtuvad sellest, mida vastustaja sooviks ettevõtte

sisekorralduslikes dokumentides näha. Seadusemuudatuse rakendamisel ei ole korduvate

puuduste teadete esitamise vajadus erakordne. Vastustajale on esitanud 14.06.2022 tegevusloa

muutmise taotluse ca 100 virtuaalvääringu teenuse pakkujat ja ligi aasta aega hiljem on nendest

muutmise taotlustest edukalt lõpuni menetletud üksnes 4. Kuigi kaebaja ei ole nõus vastustaja

sisuliste etteheidetega kaebaja sisedokumentatsioonile, on ta püüdnud neid kõrvaldada koostöö

tegemise eesmärgil.

Virtuaalvääringu teenuste osutamise fakt või mastaap ei ole määrava tähtsusega, sest kaebaja

äriplaan ei olegi näinud ette kahel esimesele tegevusaastal virtuaalvääringu teenuste pakkumist

põhitegevusena. Asjaolu, et kaebaja on virtuaalvääringu teenuseid pakkunud ja suudab seda

teha, on vastustaja kontrollinud juba 2021. a-l. Virtuaalvääringu teenuste pakkumisega

alustamata jätmine on RahaPTS § 75 lg 3 p 3 kohaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus,

kuid vaidlustatud otsusest nähtuvalt pole kaebaja puhul sellele tuginetud. Avaliku huvi kaitse

ei saa olla abstraktne. Väidetavat avalikku huvi saaks jaatada olukorras, kus kaebaja ei ole

viinud ennast vastavusse 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-i redaktsiooni nõuetega, kaebajal

puuduks majandustegevus, ta ei teeks vastustajaga koostööd ning eksisteeriks reaalne vajadus

vahetute riskide maandamiseks. Neid eelduseid ilmselgelt ei esine.

15. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata.

RAB ei ole MTR-i pidaja, selleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, millele viitab

ka MTR-i keskkonna kodulehe aadress https://mtr.ttja.ee. Kaebaja ei ole vastustajale volikirja

esitanud. Kaebuse lisadest nähtub C saadetud 09.12.2022 e-kiri ja C kontakteeruski

esmakordselt RAB-iga selle e-kirja teel. See ei ole aga samastatav volikirjaga. Samuti ei ole

volikirja esitamine MTR-i pidajale samastatav volikirja esitamisega RAB-ile. MTR-

keskkonnale ligipääsu saamine ja dokumentide lisamise õigus ei tähenda, et sellel isikul on

volitus ettevõtte nimel menetlusdokumente vastu võtta ja ta on esindaja HMS § 25 lg 21 mõistes.

Taotluse esitaja ei ole ettevõtte esindaja või kontaktisik äriseadustiku mõistes. Kaebuse lisadest

15 ja 16, millega on esitatud kaebaja väidete kohaselt puuduste kõrvaldamiseks vajalikud

dokumendid, ei nähtu volikirja esitamist, sh ei leidu volikirja ka RAB-ile edastatud

dokumentide hulgas. Kuna RAB-ile ei ole volikirja esitatud, siis pidanuks kaebaja ise sisestama

volituse kas MTR-i „üldandmete“ vahelehele või saatma tegevusloa muutmistaotluse

menetlejale. Seega ei olnud RAB teadlik, et kaebaja on määranud tegevusloa menetluses

esindaja, kellele tuleks saata menetlusdokumente. Kaebaja väide, et vastustaja ei ole ise olnud

piisavalt hoolas, et jälgida, kas kaebajal on haldusmenetluses esindaja või mitte, on asjakohatu.

Sellist kohustust ei tulene vastustajale ühestki õigusaktist (vt majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse (MSÜS) § 11 lg 6, § 2 lg 6, HMS § 25 lg 1, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p-d 1–3), vaid

kaebaja peab esindaja määramisel ise olema hoolas, et esindaja andmed ja volikiri jõuaks

menetlejani. RAB edastas puuduste teated kaebaja äriregistrisse kantud ametlikule e-posti

3-23-388

7(9)

aadressile, kahe juhatuse liikme ja kontaktisiku e-posti aadressile. Lisaks saatis RAB nendele

e-posti aadressidele 05.12.2022 tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata jätmise ja

tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsuse projekti. Kaebaja esitas 09.12.2022 oma

vastuväited koos dokumentidega. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei saanud 14.10.2022 puuduste

teadet kätte. Juriidilisel isikul lasub hoolsuskohustus tagada ka oma elektronposti korraldus

selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost ka funktsioneeriks.

RAB teavitas samadest puudustest (sh nõuetele mittevastav äriplaan) juba esimese, 01.07.2022

puuduste teatega. RAB on olnud kaebaja suhtes vastutulelik ning andnud kolmel korral

võimaluse kõrvaldada puudused ning esitada nõuetekohane korrektne äriplaan, kuigi seaduse

järgi tuli see kohustus täita juba hiljemalt 15.06.2022. Vastustaja kinnitab, et on kaebaja

09.12.2022 esitatud dokumendid kätte saanud ja neid analüüsinud (vt 01.02.2023 otsuse p 5).

RAB tutvus ettevõtte riskihinnangu ja riskiisuga ning leidis täiendavalt puuduseid ning kuna

need on piisavad kinnitamaks, et ettevõtte esitatud dokumendid ei vastanud jätkuvalt RahaPTS

nõuetele, ei andnud RAB hinnangut teistele kaebaja esitatud dokumentidele. Nt kaebaja

riskihinnangus ja riskiisu dokumendis oli jätkuvalt osaliselt kirjeldatud äririske, mille kirjeldus

kuulub pigem äriplaani juurde (nt krediidirisk, likviidsusrisk, inimeste ja kultuuriga seotud

riskiisu). Samuti esines vastuolusid riskihinnangus või riskisus toodud asjaolude ja Exceli

tabelis „20221207_CoinPanel_riskide_register“ toodud asjaolude vahel, neis kirjeldatud riskid

ei kattu osaliselt. Samuti oli klientidega seotud riskiindikaatoreid loetletud riskihinnangus, aga

need olid kajastamata riskide registris vahelehel „Kliendirisk“. RahaPTS § 13 lg-s 1 sätestatud

toodete, teenuste või tehingutega seonduvad riskid olid kirjeldamata, nende asemel oli

kirjeldatud operatsiooniriske (nt ettevõtte serveri rike, seiresüsteemide rike). Kuna puudused

esinesid mitmes dokumendis ja need ei olnud haldusasutuse poolt ületatavad, ei olnud võimalik

liikuda sisulise menetluse juurde – kontrollieseme asjaoludele vastavuse hindamisele.

Virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt oodatakse kõrgendatud hoolsuskohustust. Kui juba

protseduurireeglid ja riskiisu dokument on oluliste puudustega, ei ole alust eeldada, et muus

osas on ettevõte võimeline täitma oma seaduses sätestatud kohustusi.

Vastustaja jääb selle juurde, et kaebaja väited esialgse õiguskaitse vajaduse kohta on

põhistamata ja tõendamata ning seega ebausutavad. Asjaolud osutavad sellele, et ta ei olegi

tegevusloa majandustegevusega alustanud ja kaebajale on tegevusluba vajalik üksnes selleks,

et tekitada kehtiva tegevusloa omamisega suuremat usaldust klientide seas. Selline olukord on

aga tegevusloa eesmärgipäratu kasutamine, millele on viidanud ka seadusandja RahaPTS

eelnõu 459 SE seletuskirjas kui ohule, et tegevusloa väärtus devalveerub. Kuna kaebaja külgnev

teenus (tarkvara müük) ei vaja tegevusluba, on alusetu kaebaja väide, et ta kaotab esialgse

õiguskaitse kohaldamiseta kõik kliendid. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu esineb

ülekaalukas avalik huvi. RAB-il ei ole olnud võimalik hinnata kaebaja vastavust RahaPTS-s

sätestatud nõuetele, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja nende

avaldumist praktikas ning hoitakse ära eeltooduga seonduvaid kuritegusid. RahaPTS § 70 lg-

tes 3 ja 32 nimetatud andmete ja dokumentide roll rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisel on märkimisväärne ning kui need ei vasta nõuetele või puuduvad, on suur oht Eesti

majanduskeskkonnale ja ettevõtte tulevaste klientide varale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

3-23-388

8(9)

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada

ilmselgelt perspektiivituks ning avalik huvi ja puudutatud isiku õigused ei saa esialgse

õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajal ei saa välistada esialgse

õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebaja on usutavalt põhistanud (vt dtl 12–14), et talle

väljastatud tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel võivad kaasneda tema tegevusele kahjulikud

tagajärjed sõltumata sellest, et kaebaja põhiline tegevus on siiani seisnenud külgneva teenuse

osutamises.

18. Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks pidada. Kaebaja on

esitanud argumendid, miks tema hinnangul oleks RAB pidanud C käsitama kaebaja volitatud

esindajana ja seetõttu 14.10.2022 puuduste teate HMS § 25 lg 21 kohaselt kätte toimetama.

Samuti on kaebaja põhjendanud, et vaidlustatud otsus võib olla ebaproportsionaalne, arvestades

otsusega temale kaasnevat tagajärge. Kaebaja väidete põhjendatusele tuleb anda hinnang asja

sisulise läbivaatamise käigus.

19. Eelnev ei tähenda siiski, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmise vastu on ülekaalukas avalik huvi. 15.03.2022 jõustusid rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatused. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (507 SE) seletuskirja1 (lk 3) kohaselt

oli seadusemuudatuste eesmärk tõhusalt maandada aastatel 2019–2021 tehtud rahapesu,

terrorismi rahastamist ja massihävitusrelvade leviku rahastamist käsitleva riikliku

riskihinnangu käigus tuvastatud kõige suurema riskiga valdkondade kõige olulisemaid

puuduseid. Riskihinnangu käigus tuvastati, et loamenetluse puuduste ja virtuaalvääringu

tegevusloa regulatsiooni ebapiisavuse ning liialt madala turule sisenemise lävendi tõttu on

tõusnud hüppeliselt virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi

rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riskid; ilmnenud on, et kehtivad nõuded ei

ole piisavad. Seletuskirja järgi on virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas kõrgendatud

rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi

tervikuna; ebaausate võtete või koguni kriminaalse tegevuse seostamine riigi tegevusluba

omavate ettevõtjate poolt kõigutaks avalikkuse usaldust ka riigi vastu. Muudatused on

analoogsed

finantssektori

turuosalistele

kehtestatud

nõuetele

(nt

krediidiasutused,

kindlustusandjad) ja nende tulemusel oleks järelevalveasutustel rohkem teavet tegevusluba

taotlevate ja omavate ettevõtjate kohta tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks

tunnistamise otsuste tegemisel. RahaPTS-i täiendati sätetega (§ 721–725), millega kehtestati

suuremad nõuded virtuaalvääringu teenust pakkuva ettevõtja aktsia- või osakapitalile,

omavahenditele, asukohale, tegevuskohale, juhatuse liikmetele ja kontaktisikule ning

sisekontrolli ja andmete säilitamise kohta, samuti majandusaasta aruande auditeerimise

kohustus ja nõuded audiitorettevõtjale. Seadusesse lisati § 72 lg 11, millega täiendati

virtuaalvääringu teenuse pakkujale tegevusloa välja andmata jätmise aluseid. Nt on RAB-il

õigus seda teha, kui ettevõtja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle

piisava järelevalve tegemist (§ 72 lg 11 p 1); ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema

eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema

äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete

märkimisväärseid seoseid Eestiga (§ 72 lg 11 p 2); kui ettevõtja infotehnoloogilised süsteemid

ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad (§ 72 lg 11 p 4) või kui

esineb kahtlus aktsia- või osakapitali legaalses päritolus (§ 72 lg 11 p 5). Lisaks täiendati

seadusemuudatusega tegevusloa taotlusega esitatavate andmete ja dokumentide koosseisu, mis

1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ffe848a6-7b78-43cf-b106-720915882205

3-23-388

9(9)

annavad järelevalveasutusele teavet ettevõtja ärimudeli, usaldusväärsuse ja maksevõimelisuse

kohta (seletuskirja lk 16). Nii on RahaPTS-i lisatud § 70 lg-s 32 ja §-s 701 sätestatud

üksikasjalikud nõuded virtuaalvääringu alase tegevusloa taotluses esitatavatele dokumentidele,

sh äriplaanile, ning RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt oli virtuaalvääringu teenuse pakkuja

kohustatud oma dokumendid ka hiljemalt 15.06.2022 nendega kooskõlla viima. Nõutavad

andmed ja dokumendid on eelduseks, et RAB saaks üldse hinnata virtuaalvääringu teenuse

pakkuja vastavust eelnimetatud kõrgendatud nõuetele ja mh kontrollida, kas ettevõtja valduses

olev klientide vara oleks kaitstud (vt seletuskirja lk 17–18).

20. Nagu RAB on märkinud, ei ole ta saanud kaebaja vastavust seadusemuudatustega

kehtestatud nõuetele sisuliselt kontrollida. Arvestades sätestatud nõuete ulatust ja sisu, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul nendele vastavust järeldada pelgalt asjaoludest, et kaebajale on

varem tegevusload väljastatud ja ta on enda hinnangul nõutud dokumendid RAB-le esitanud.

Kuna seadusemuudatuste eesmärk oligi vähendada riske, mis tulenevad seni kehtinud liiga

leebetest virtuaalvääringu teenuse turule sisenemise nõuetest, võib eeldada, et kõik seni Eestis

tegevusloa saanud teenusepakkujad uutele nõuetele ei vastaks. Seadusemuudatuste eesmärki ei

taga ka üksnes RAB-i võimalus juba tegutsevate teenusepakkujate üle järelevalvet teha.

Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist piiratud ärisektoriga, kus kohalduvad erinõuded

ning milles ei saa teenust pakkuda iga ettevõtja. Tegevusloa muutmise menetluse eesmärgiks

on kontrollida ettevõtja vastavust juba ennetavalt. Esitatud dokumendid, sh äriplaan annab

järelevalveasutusele teavet ka selle kohta, kuidas ettevõtja kavandab edaspidi tagada tegevusloa

nõuetele vastavust (vt seletuskirja lk 17). Eelnevat arvestades ei ole kaebaja senisel kujul

ettevõtluse jätkamise huvi avalikust huvist kaalukam. Kaebaja tegevuslubade kehtivuse

taastamine kohtumenetluse ajaks võib suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning

ohustada selle kaudu Eesti majanduskeskkonda ja avalikku huvi.

21. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 03.03.2023 määruse p 6

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)