2-21-15586/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti

Kerstna-Vaks,

Indrek

Parrest,

Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. juuni 2023

Tsiviilasja number

2-21-15586

Tsiviilasi

Ülo Liivi hagi Hele Alamaa vastu pärandvara

jagamiseks,

ühisomandi

lõpetamiseks

ja

tahteavalduse andmise kohustamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 10 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. veebruari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hele Alamaa apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Hele

Alamaa

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Nele Tammemäe

Vastustaja

(hageja):

Ülo

Liiv

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Ivo Kaurit

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hele Alamaa apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 3. veebruari 2023. a

otsus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ülo Liiv (hageja) esitas 4. oktoobril 2021. a hagi Hele Alamaa (kostja) vastu pärandvara

jagamiseks,

kaasomandi

lõpetamiseks

ja

kannete tegemiseks

nõusoleku andmise

kohustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on pooled Helmut Liiva ning Liivia-Hilja Liiva pärijad ning kinnistu

(registriosa

nr XXXXXX)

asukohaga

XXXXXXXXX

1/2

suuruse

kaasomandiosa

ühisomanikud. Teise 1/2 kaasomandiosa omanik on OSAÜHING XXXXXXXXX (X).

Tsiviilasjas nr 2-20-6158 hageja ja X vahel kinnitatud kompromissi kohaselt jagati kinnistu

kolmeks osaks ja lepiti kokku kolme uue kinnisasja moodustamine endise asemele selliselt, et

hageja ainuomandisse jääb uue moodustatava kinnistuna XXXXXXXXX tn X X

ainuomandisse jääb uue moodustatava kinnistuna XXXXXXXXX X ja hageja ja X

kaasomandisse jääb elamualune ja elamu majandamiseks vajalik teenindusmaa elamu ümber.

Kinnisasjade moodustamise menetlus on algatatud, kuid jäetud ootele, kuna kostja

ühisomanikuna ei andnud nõusolekut kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Elamusse

moodustatakse kaks korteriomandit. Hagejal tekib kaasomanikuna eriomand elu- ja

mitteeluruumidele elamu esimesel korrusel (korter nr X) ja X tekib kaasomanikuna eriomand

elu- ja mitteeluruumidele elamu teisel korrusel (korter nr X).

Hageja on teinud mitmeid pakkumisi kostjale pärandvara jagamiseks, kuid üksmeelele ei ole

jõutud. Pärandvara ühisus on käesoleva ajani lõpetamata ja pärandvara jagamata.

Hageja taotles pärandvara jagamist järgmiselt: jagada poolte päritud pärandvara vastavalt

27. augusti 2021 pärimistunnistustele nii, et hagejale jääks 10/12 mõttelist osa pärandvarast ja

kostjale 2/12; lõpetada 12. aprilli 2021. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p-de 2.1.1,

2.1.3 ja 2.2.1 kohaselt jagatav ja määratav kaasomand XXXXXXXXX X kinnistu ja

XXXXXXXXX X kinnistu suhtes pärandvara jagamise järgselt nii, et omand jääb täies ulatuses

hagejale, kes tasub kostjale 2/12 mõttelise osa pärandvara (või ka kaasomandi osa) kaotuse

(väljaostu) eest 6333 eurot; kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kannete

tegemiseks tsiviilasjas nr 2-20-6158 sõlmitud kompromissimääruse järgselt moodustamisele

kuuluvate kinnistute omandikande tegemiseks hageja nimele.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja nõuded on

ebaselged. Iga kaaspärija mõttelise osa suurus pärandvara ühisuses tuleneb seadusest, praegusel

juhul on see vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-dele 13 ja 16 ning hagiavaldusele lisatud

pärimistunnistustele vastavalt 5/6 ja 1/6 pärandvara ühisusest. Hageja on esitanud nõude, mis

on juba olemas — hageja mõtteline osa pärandvara ühisuses ongi juba 5/6 ja kostja osa 1/6,

kohus ei saa seda enam täiendavalt otsustada.

Hagiavalduse nõuete p-des 2 ja 2.1 on hageja esitanud nõude lõpetada kaasomand asja(de)le,

mida ei ole olemas (jagatav ja määratav kaasomand). Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu

väljatrüki kohaselt on X linnas XXXXXXXXX tn X asuv kinnistu jätkuvalt üks kinnistu, mille

kaasomanikeks on X (1/2 kaasomandist) ja ühisomanikena hageja ja kostja (1/2 kaasomandist).

Ei saa lõpetada kaasomandit asjale, mida ei ole olemas. Asi või õigus, mis hagejal ja kostjal

täna on, on mõttelised osad pärandvara ühisuses. Pärandvara ühisuse jagamine on võimalik, st

selle lõpetamine kaasomandi sätete alusel, kuid hageja ei ole seda nõudnud. Kostja ei saa hakata

hageja eest hageja nõudeid määratlema. Kostja soovib kas 1058,5m² asendusmaad või rahalist

hüvitist summas 26 263 eurot 50 senti.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 3. veebruari 2023. a otsusega hagi, lõpetas 15. juunil 2009 surnud

Helmut Liiva pärijate vahel tekkinud pärandvara ühisuse, lõpetas poolte ühisomandi X linn,

XXXXXXXXX tn X kinnistu (registriosa nr XXXXXX) 1/2 suuruse kaasomandiosa suhtes või

tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi kinnitava määruse alusel registriosa nr XXXXXX

jagamisel tekkivate kinnistute (XXXXXXXXX tn X (pindala ca 3063m²) ja XXXXXXXXX tn

X 1/2 suuruse kaasomandiosa) suhtes. Maakohus jättis hageja ainuomandisse registriossa nr

XXXXXX kantud 1/2 suuruse kaasomandiosa, märkides, et tsiviilasjas nr 2-20-6158

kompromissi kinnitava määruse alusel registriosa nr XXXXXX jagamisel jätta hageja

ainuomandisse moodustatav kinnistu XXXXXXXXX tn X ja 1/2 suurune kaasomandiosa

moodustatavast kinnistust XXXXXXXXX tn X. Maakohus tuvastas, et kostjal on kohustus

anda nõusolek hageja kandmiseks registriossa nr XXXXXX 1/2 suuruse kaasomandiosa

ainuomanikuna. Registriosa nr XXXXXX jagamisel tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud lahendi

alusel on kostjal kohustus anda nõusolek registriosast nr XXXXXX kostja kohta tehtud

omanikukande kustutamiseks ja hageja kandmiseks registriosast nr XXXXXX moodustatavate

kinnistute

XXXXXXXXX

X

ainuomanikuna

ja

XXXXXXXXX tn X

1/2 suuruse

kaasomandiosa omanikuna. Kohtuotsus asendab otsuses toodud kostja tahteavaldusi.

Maakohus kohustas hagejat tasuma kostjale ühisomandi lõpetamisel X linn, XXXXXXXXX tn

X kinnistu (registriosa nr XXXXXX) omandiosa kaotuse eest hüvitist, mis vastab enamsaadud

vara väärtusele, s.o 6333 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Pooled on pärandvara koosseisu kuuluvaks varaks nimetanud üksnes kinnistut asukohaga

XXXXXXXXX, mille 1/2 suurune mõtteline osa kuulus X ning teine 1/2 suurune mõtteline osa

kuulus pärandaja (Liivija-Hilja Liiv) ja tema varemsurnud abikaasa (Helmut Liiv) ühisvara

hulka. Mõlemad abikaasad on praeguseks surnud ning abikaasade eluajal nende ühisvara hulka

kuulunud 1/2 suurune mõtteline osa kuulub praeguseks pärijatele, s.o hagejale ja kostjale. H.

Liiva pärijateks olid L.-H. Liiv, hageja ja kostja 1/3 suurustes osades. Nii hakkas kinnisasja 1/2

suurune kaasomandiosa kuuluma L.-H. Liivile, hagejale ja kostjale (kui H. Liiva pärijatele)

ühisomanikena (L.-H. Liiv 1/6, hageja 1/6 ja kostja 1/6 väärtusest). Lisaks kuulus L.-H. Liivile

tema enda (kui abikaasa) 1/2 ühisomandi väärtusest. Hiljem surnud pärandaja L.-H. Liiva osa

päris ainupärijana hageja. Kinnisasja 1/2 suurune kaasomandiosa hakkas L.-H. Liivi surma järel

kuuluma vaid hagejale ja kostjale ühisomanikena ning muutus väärtuseline osakaal (hageja 5/6

(1/6 + (1/2 + 1/6)) ja kostja 1/6 väärtusest). Kostja on ühisomanik H. Liivi pärijana ning hageja

on ühisomanik nii H. Liivi kui ka L.-H. Liivi pärijana. Kostja on kinnisasja 1/6 suuruse

kaasomandiosa ühisomanik, kuid seda üksnes H. Liivi pärijana. L.-H. Liivi pärija on vaid

hageja, sest tema oli testamendis nimetatud ainupärijaks, kostja oli nimetatud annakusaajaks.

Kohtu hinnangul tuleb lõpetada pärandvara ühisus H. Liiva pärandvara osas.

Tsiviilasjas nr 2-20-6158 sõlmisid hageja ja X kompromissi, milles leppisid kokku, et

kaasomand lõpetatakse kinnisasja jagamisega kolmeks iseseisvaks kinnistuks (XXXXXXXXX

tn X XXXXXXXXX X ja XXXXXXXXX tn X). Tartu Maakohus kinnitas 12. aprillil 2021

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi ja lõpetas menetluse. Kaasomandi

lõpetamisel kinnisasja jagamise teel kolmeks eraldiseisvaks kinnistuks on tegemist kinnisasja

käsutamisega. Kinnisasja käsutamiseks vajavad hageja ja X PärS § 148 lg 1 kohaselt kostja

nõusolekut, sest kostja on kinnisasja 1/2 suuruse kaasomandiosa ühisomanik. Kuigi kostja ei

ole nõustunud tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud kompromissiga ja on selle vaidlustanud, leidis

maakohus, et kostjat ei ole seadusjärgsest pärandist ilma jäetud, samuti ei ohusta kaasomandi

lõpetamiseks sõlmitud kompromiss ühelgi viisil kostja õigusi.

Pärandvara jagamine toimub PärS § 152 lg-te 3 ja 4 järgi kaasomandi lõpetamise sätete alusel,

kui pärimisseadusest ei tulene teisiti ning kokkuleppe mittesaavutamisel jagab pärandvara

kohus. PärS § 159 lg 1 kohaselt arvestatakse pärandvara jagamisel kaaspärijate huve ja

enamiku soove. Pärandvara jagamise piirangud ja erisused võrreldes asjaõigusseadusega on

sätestatud PärS § 159 lg-tes 2 ja 3, mis näevad ette, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa

jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt

kasutada, antakse ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda,

müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate

vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega.

Kuna kaasomand kaasomanike (X ja hageja) vahel on lõpetatud, tuleb kohtul lõpetada pärijate

ühisomand tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi kinnitava määruse alusel moodustatava

kinnistu XXXXXXXXX tn X (pindala ca 3063m²) ja XXXXXXXXX tn X 1/2 kaasomandiosa

osas. Hageja on taotlenud pärandvara jagamist viisil, et nii moodustatav kinnistu

XXXXXXXXX tn X kui ka XXXXXXXXX tn X 1/2 kaasomandiosa jääb täielikult hagejale

ning hageja kohustub tasuma kostjale pärandiosa kaotuse eest hüvitist. Kostja ei ole viidatud

jagamisviisile vastu vaielnud, kuid soovis pärandiosa kaotuse eest saada kas suuremat hüvitist

või asendusmaad. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil,

kui hageja on taotlenud.

Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem

(Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kohus peab kaasomandi

lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Mh tuleb arvestada, et

kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu

põhimõtet (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 11).

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

Vaidlust ei ole selles, et hageja soovib saada ühisomandis oleva pärandvara enda omandisse

hüvitise eest. Kuna kostja vastuhagi esitanud ei ole ja on nõustunud omandiosa kaotusega

hüvitise eest, tuleb pärandvara ühisus ning ühisomand lõpetada XXXXXXXXX kinnistu

(registriosa nr XXXXXX) 1/2 kaasomandiosa suhtes või tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi

kinnitava määruse alusel registriosa nr XXXXXX jagamisel tekkivate kinnistute suhtes viisil,

et need jäävad hagejale.

Hageja on esitanud eksperthinnangu nr 0274-22-TA, millega hinnati korteriomandi nr 1

väärtuseks 17 000 eurot ja eksperthinnangu nr 0275-22-TA, millega hinnati maatüki (3063m²)

turuväärtuseks 21 000 eurot. Kostja on kinnistu väärtuse tõendamiseks esitanud

internetiportaali Borg Kinnisvara väljavõtted, mis aga ei hõlma vaidlusalust kinnistut. Seega

lähtus maakohus pärandiosa väärtuse kindlaksmääramisel hageja esitatud eksperthinnangutest.

Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub pärandvarast 5/6 ja kostjale 1/6. Seega on kostjale

määratava hüvitise suuruseks 6333 eurot (38 000 eurot / 6).

Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-ga 5 ja kinnitusraamatuseaduse

(KRS) § 341 lg-ga 8 saab kaasomandi lõpetamisel tehtav kohtuotsus asendada üksnes kostja kui

hageja soovitud viisile vastu vaielnud ühisomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks

(Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13). TsÜS § 68 lg 5 alusel

nõutav ja hagi rahuldamise korral kohtulahendiga asendatav tahteavaldus peab olema selge

(Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12).

Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades

leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb

üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on

mõlema poole huvides (Riigikohtu 27. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10,

p 14). Kuigi hageja on taotlenud pärandvara jagamist, on kohtu arvates ühisomandi lõpetamine

poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus tervikuna, lõpetada asja menetlus resolutsiooni p 3 teise alternatiivi osas ja p 4 teise lause

osas, kuna selliseid nõudeid ei ole hageja menetluses esitanud. Alternatiivselt jätta hagi

rahuldamata resolutsiooni p 3 teise alternatiivi osas ja p 4 teise lause osas, kui ringkonnakohus

leiab, et hageja on vastavad nõuded esitanud, jätta hagi rahuldamata resolutsiooni p 5 teise lause

osas, mis seondub tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi kinnitava määruse täitmise nõudega,

saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks resolutsiooni p 2, p 3 esimese alternatiivi, p 4

esimese lause ja p 5 esimese lause ja p-de 6–8 osas ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata nõuete osas, mis puudutavad

tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud kompromissi kinnitava määruse täitmist ja pärandvara jagamist

vastavalt Xi ja hageja vahel sõlmitud kaasomandi lõpetamise ja reaalosadeks jagamise

kokkuleppele, kuivõrd sellesse menetlusse jäeti kostja ühe omanikuna kaasamata ja seega pole

võimalik käesolevas tsiviilasjas kostjale vastavat kokkulepet peale suruda ja nõuda tema

nõustumist vastavate kinnistusraamatu kannete tegemisega. Teises tsiviilasjas tehtud lahend on

täitmiseks kohustuslik vaid menetlusosalistele, mitte kostjale. Kaasomandi reaalosadeks

jagamine saab toimuda kõigi kaasomanike osalusel.

Hageja soovib jagada pärandvara viisil, milles lepiti hageja ja Xi vahel kokku tsiviilasjas nr 2-

20-6158, millesse kostja jäeti kaasamata. Kaasamata jätmise tõttu ei saanud kostja esitada

nõuetekohast vastuhagi ja nõuda pärandvara jagamist endale sobival viisil, s.o reaalosadeks

jagamisel, arvestades asjaolu, et tegemist oli kostja lapsepõlvekoduga.

Hageja ei ole esitanud nõuet kohtuotsuse resolutsiooni p 3 teise alternatiivi ja p 4 teise lause

osas. Hageja taotles pärandvara jagamist selliselt, et hagejale jääks 5/6 mõttelist osa

pärandvarast ja kostjale 1/6. Hageja palus lõpetada tulevikus hüpoteetiliselt tekkivate

XXXXXXXXX X kinnistu ja XXXXXXXXX X korteri nr 1 suhtes pärandvara jagamise

järgselt määratav kaasomand nii, et omand jääb täies ulatuses hagejale, kes tasub kostjale 1/6

pärandvara (või ka kaasomandi osa) kaotuse (väljaostu) eest 5000 eurot või alternatiivselt kohtu

äranägemisel määratava õiglase hüvitise. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma

nõusolek

kinnistusraamatu

kannete

tegemiseks

tsiviilasjas

nr 2-20-6158

sõlmitud

kompromissimääruse järgselt moodustamisele kuuluvate kinnistute omandikande tegemiseks

hageja nimele. Hageja on esitanud nõude lõpetada kaasomand asja(de)le, mida ei ole olemas

(jagatav ja määratav kaasomand). Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt

on X linnas XXXXXXXXX tn X asuva kinnistu puhul jätkuvalt tegemist ühe kinnistuga, mille

kaasomanikeks on X (1/2 kaasomandist) ja ühisomanikena hageja ja kostja (1/2 kaasomandist).

Hagejal ja kostjal on mõttelised osad pärandvara ühisuses. Pärandvara ühisuse jagamine, st selle

lõpetamine kaasomandi sätete alusel, on võimalik, kuid hageja ei ole seda nõudnud.

Hageja ei esitanud alternatiivseid nõudeid, märkides üksnes hüvitise maksmiseks alternatiivsed

võimalused, kuid maakohus on hagi rahuldanud alternatiivsetel alustel. Maakohus on ise ilma

hageja nõudeta otsustanud lõpetada ühisomandi kinnistu 1/2 kaasomandi suhtes. Hageja saab

esitada alternatiivseid nõudeid (mida käesolevas tsiviilasjas hageja teinud ei ole) ning seejärel

kohus otsustab, kas rahuldada üks või teine alternatiivne nõue, kuid kohtuotsus ei saa olla

alternatiivne, sel juhul ei ole täidetud TsMS § 442 lg 2 p 5 nõuded.

Kuivõrd hageja ei esitanud pärandvara jagamise nõuet, ei saanud kostja vastuhagi esitada.

Vastuhagi saab esitada alles pärast seda, kui menetluses on esitatud nõuetekohane hagi. Seega

on käesoleva tsiviilasja kohtueelne menetlus olnud puudulik. Asi tuleb saata tagasi maakohtule

uueks arutamiseks, kus hageja saab esitada korrektse pärandvara jagamise nõude, seejärel tuleb

anda kostjale võimalus esitada sellele vastuhagi ja kaasata menetlusse ka teine kaasomanik X,

kui hageja või kostja taotleb pärandvara jagamist kinnistu reaalosadeks jagamise teel.

Kostja on menetluses läbivalt hageja poolt esitatud nõudele vastu vaielnud, selgitades

korduvalt, et hüpoteetiliselt tulevikus tekkivate kinnistute jagamine ei ole õiguslikult võimalik.

Maakohus on tuginenud ebaõigele eeldusele, et kostja on kohustatud täitma Tartu Maakohtu

12. aprilli 2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-20-6158. Tegemist on hageja ja Xi vahel sõlmitud

kompromissi kinnitamisega, milles lepiti omavahel kokku kinnistu kaasomandi lõpetamises,

kinnistu jagamises kolmeks eraldi kinnistuks ja uute korteriomandite moodustamises. Kostja,

kui kinnistu üks ühisomanik, jäi menetlusse kaasamata, kuigi kinnistu kaasomandi reaalosadeks

jagamine uute kinnistute moodustamise kaudu ei ole õiguslikult võimalik ilma kõiki kinnistu

omanikke menetlusse kaasamata. Tartu Ringkonnakohus rõhutas 15. detsembril 2022

tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud määruses, et hageja ja Xi vahel sõlmitud kompromissi

kinnitamise määrusest ei tulene kostjale õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus märkis, et

hageja ja Xi vahel sõlmitud kompromissi kinnitamise määrus ei mõjuta ega halvenda kostja kui

H. Liiva pärija positsiooni kinnisasja 1/2 suuruse kaasomandiosa ühisomanikuna. Seega on

õiguslikult

välistatud

kostja

kohustamine

tsiviilasjas

nr

2-20-6158

kokkulepitud

kinnistusraamatukannete muudatuseks nõusoleku andmiseks.

Hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangute alusel ei ole võimalik tuvastada pärandvara

väärtust. Maakohus tugines põhjendamatult kohtuotsuse tegemisel hageja eksperthinnangutele,

mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Hageja poolt tellitud hindamised kajastavad üksnes kinnistu

osalist väärtust, need on tellitud mitteolemasoleva kinnistu suurusega 3063 m2 ja 3-toalise

korteri väärtuse hindamiseks. Suur osa kinnistust on jäänud üldse hindamata, jättes

tähelepanuta, et kuni käesoleva ajani on kinnistu nr XXXXXX üks tervik kogupindalaga 6570

m2. Lisaks sisaldavad need eksperthinnangud ebaõigeid andmeid, nt majas on vesi ja

kanalisatsioon olemas, lisaks pliidile ja ahjule on majas ka õhksoojuspump, mida

ekspertarvamuses pole märgitud. Kostja poolt esitatud tõendite kõrvalejätmine on

põhjendamatu. Kinnistu turuväärtus on oluliselt suurem, kui maakohtu poolt tuvastatud.

Pooled esitasid oma ema (L.-H. Liiv) pärandit puudutavad dokumendid, millest nähtub, et ema

testamendi kohaselt pidi hageja kinnistu nr XXXXXX mõttelise osa müügi korral maksma

kostjale 25% müügihinnast. Hageja sõlmis Xiga kinnistu reaalosadeks jagamise kokkuleppe,

mis on kinnisasja käsutamine sarnaselt müügiga ja seega tuleks pärandavara jagamise hagi

menetlemisel arvestada ka kostjale määratud annakuga, mida maakohus teinud ei ole.

Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse

tegemise. Käesoleval juhul ei saanud asjaolud olla uuele kohtunikule selged, kuna asjas

toimunud kohtuistungi helifail oli rikkis ning kohtuistungi protokoll kajastas istungil toimunut

üksnes lühidalt ja refereerivalt. Kostja oli 6. juulil 2022 avaldanud kohtule ettepaneku

pärandvara jagamiseks, sh reaalosadeks jagamise teel kaasomandi lõpetamiseks ja sel juhul

oleks pidanud menetlusse kaasama ka kinnistu kaasomaniku Xi. Sellele asjaolule oleks uus

kohtunik pidanud kostja tähelepanu juhtima, kuivõrd asja määramisel uuele kohtunikule ei

olnud eelmenetlus veel lõppenud. Selle asemel on uus kohtunik otsustanud tsiviilasja enda kätte

saamisel koheselt eelmenetluse lõpetada ja teinud teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. Kohus

ei ole viidanud kohtuniku taandamise ega tõendite uuesti uurimise võimalusele.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Kostja ei ole vastuhagi esitanud, seega jättis kostja ise oma õigused menetluses kasutamata.

Maakohus ei ole kasutanud alternatiivset lahendust kohtuotsuse resolutsiooni p-de 3 ega 4

puhul. Kohus on kasutanud samaliigiliste grammatiliste objektide paralleelset korduvust, mis

üksteist sisu poolest täiendavad (täpsustavad). Kohtu poolne täpsustamisvajadus otsuses tulenes

asjaolust, kas lugeda lõpetatava ühisomandi objektiks teises tsiviilasjas nr 2-20-6158 vaidluse

all olnud hageja ja Xi kaasomandis olevat kinnistut nr XXXXXX veel jagamata olekus või juba

kompromissiga lõplikult jagatuna. Alternatiivide puhul tuleb kasutada kas üht või teist

alternatiivi, üksteist välistavalt. Praegusel juhul ühisomandit kirjeldavad lauseosad täiendavad

teineteist, omavahel üksteist välistamata. Samasugust täpsustavat eesmärki kannavad otsuses

ka resolutsiooni p-i 4 kaks lauset, mis ei ole alternatiivid, vaid kehtivad osaotsustustena

mõlemad koos.

Maakohus on mitmel korral arutanud pooltega menetluse seisu ning on täitnud

selgitamiskohustust vajalikul määral. Maakohus ei rikkunud tõendite õige hindamise kohustust.

Maakohus põhjendas ammendavalt, miks tuleb võtta arvesse hageja poolt esitatud

eksperthinnangut ja miks ei tule arvestada kostja tõenditega.

Maakohus ei rikkunud TsMS § 20. Maakohus lõpetas õigesti eelmenetluse, kuna pooled olid

kõik oma avaldused, väited, vastuväited ja sisulised seisukohad kohtule esitanud ning menetlus

oli ennast ammendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise

tõttu. Maakohtupoolse rikkumise tulemusena on jäänud menetluses olulised asjaolud välja

selgitamata.

Maakohus on asja menetlemisel rikkunud ka selgitamiskohustust ning ringkonnakohtul ei ole

võimalik puudusi kõrvaldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5).

7. Maakohtus on tsiviilasja menetlenud kohtunik Margit Vutt, kes on kostjat 1. septembri 2022

kirjaga teavitanud sellest, et käesolev tsiviilasi jagatakse mõne teise Tartu Maakohtu kohtuniku

menetlusse (II kd, tl 30). 9. novembril 2022 on Tartu Maakohtu kohtunik Hele Kaldma teinud

asjas määruse, millega luges eelmenetluse lõppenuks ning määras pooltele tähtaja lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Maakohus leidis, et tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on pooled oma seisukohti kohtule põhjalikult selgitanud, sh esitanud ka

tõendid. Maakohus eeldas sellest tulenevalt, et pooled on juba esitanud kõik oma põhilised

väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid.

TsMS § 20 lg 1 järgi, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest

peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda

kordama, kui pooled seda ei taotle. Tegemist on kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte

väljendusega, mis suulise menetluse puhul peaks üldjuhul tähendama ka seda, et vaid see

kohtukoosseis, kes oli asja suulise (seisukohti kokkuvõtva ja lahendi tegemisele eelneva)

arutamise juures, teeb asjas lahendi. Praeguses menetluses on toimunud 28. veebruaril 2022

kohtuistung, kus asja arutas kohtunik M. Vutt.

Riigikohus on 16. aprilli 2014. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-30-14 p-s 13 selgitanud, et

TsMS § 20 lg 1 mõtteks on, et uus kohtunik peab asja sisulisel läbivaatamisel saama hinnata

kõiki asjas esitatud tõendeid ja tuvastada ise kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Asja

algusest peale arutamine ei tähenda aga, et uuesti tuleb läbi viia eelmenetlus. TsMS § 20 lg 1

teise lause järgi ei pea uus kohtunik ka tõendeid uuesti koguma ega uurima, kui pooled seda ei

taotle. Kui uus kohtunik leiab, et eelmenetlus on puudulik, mh kui poolte seisukohad ei ole talle

arusaadavad või varem ei ole pooltega õiguse kohaldamist ja tõendamiskoormuse jaotust

piisavalt arutatud, saab ta eelmenetluse uuendada. Otsuse saab uus kohtunik teha, kui asja on

tema arvates arutatud ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Kui asjas on peetud asja arutamiseks

kohtuistung, tuleb seda siiski vähemasti üldjuhul korrata. Pooltele tuleb kohtuniku asendamisel

tagada kindlasti ka võimalus esitada kohtuniku vastu taandusavaldus.

Ringkonnakohus leiab, et see, et uus kohtukoosseis ei pea üldjuhul uuesti tõendeid koguma, ei

tähenda aga, et kohtukoosseisu vahetumisel ei tule anda pooltele võimalust avaldada seisukohta

ja esitada taotlusi varasema kohtukoosseisu poolt kogutud ja uuritud tõendite suhtes. Samuti ei

ole pooled praeguses menetluses avaldanud uuele kohtunikule seisukohta eelmenetluse

lõpetamise osas. Lahendit tegev kohtukoosseis peab tagama kohtuasja vahetu arutamise, selleks

ka vahetult hindama tõendeid.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetluses oluliselt rikkunud TsMS § 20 lg-t 1 ja

lugenud eelmenetluse praeguses asjas lõppenuks.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus peab asja uuel menetlemisel andma kostjale võimaluse

oma seisukohtade täpsustamiseks ja vajadusel vastuhagi esitamiseks.

Hageja on esitanud pärandvara jagamise nõude. Maakohus on kohtustungil andnud tähtaja

kostjale 11. aprilliks 2022 vastuhagi esitamiseks, pikendades seda arvestades esindaja volituste

lõppemist 20. maini 2022. Kohtunik M Vutt jättis 1. juunil 2022 kostja korduva vastamistähtaja

pikendamise taotluse rahuldamata, kuid selgitas samas määruses pooltele, et eelmenetlus ei ole

lõppenud ja kostjal on jätkuvalt võimalik oma täiendavaid vastuväiteid esitada.

Kohtunik H. Kaldma tugines 9. novembril 2022 eelmenetlust lõpetades sellele, et hageja taotles

18. juunil 2022 eelmenetluse lõpetamist ja maakohtu väitel on kostja sellega nõustunud

29. augusti 2022 seisukohas. Kostja on aga 29. augusti 2022 menetlusdokumendis juhtinud

kohtu tähelepanu sellele, et talle olulised küsimused on menetluses jäänud tähelepanuta.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon ei pruugi olla üheselt arusaadav.

Tsiviilasjas nr 2-20-6158 on ringkonnakohus rõhutanud, et Ü. Liiv (praeguses menetluses

hageja) ja X soovivad kaasomandi lõpetada kinnisasja jagamisega kolmeks eraldiseisvaks

kinnistuks, tegemist on kinnisasja käsutamisega. Kinnisasja käsutamiseks on Ü. Liival ja Xil

PärS § 148 lg 1 järgi vaja avaldaja (praeguses menetluses kostja) nõusolekut, sest avaldaja on

kinnisasja ½ suuruse kaasomandiosa ühisomanik. Ilma avaldaja nõusolekuta Ü. Liiv ja X

kinnisasja kolmeks jagada ega selle tarbeks kinnistusraamatu kandeid muuta ei saa.

Maakohus on praeguses menetluses sidunud otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2-20-6158

tehtud lahendiga. Iseenesest võib olla lubatud alternatiivne tulevikku suunatud võimalus ühise

omandi lõpetamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks olukorras, kus kinnisasja jagamine

on tõenäoline. Ebaselgeks jääb ja täitmisel võib probleeme tekitada kohtulahend, millega kohus

tuvastab kohustuse anda nõusolek omanikukande kustutamiseks lähtuvalt tsiviilasjast, milles

tehtud lahend ei ole kohustatud isikule siduv. Nimetatu võib tekitada ohu, et praeguses

menetluses tehtava kohtulahendi resolutsiooni võib ekslikult tõlgendada selliselt, et tsiviilasjas

nr 2-20-6158 tehtud lahend kehtib siiski ka kostja suhtes.

10. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded,

jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad oluliste asjaolude kohta

(TsMS § 392).

11. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke