2-22-16823/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-22-16823

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2023, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

O. L. hagi Benten OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

53 361, 99 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

04. aprill 2023.a ja 23. mai 2023.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

O. L. (IK xxx)

Vandeadvokaat Küllike Namm

Vandeadvokaat Nele Tammemäe

Advokaabibüroo Küllike Namm

(e-post: info@namm.ee)

Benten OÜ (RK 12255082, asukoht:

Kirbulinna tee 54, Kahula küla, Jõhvi

vald; e-post: benten.ehitus@gmail.com)

Vandeadvokaat Margus Kiir

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ, asukoht:

Keskväljak 4, 41531 Jõhvi linn, e-post:

margus.kiir@jewelex.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O. L. hagi.

2. Välja mõista Benten OÜ-lt O. L. kasuks kahjuhüvitis 49 409 (nelikümmend üheksa

tuhat nelisada üheksa) eurot 25 senti.

3. Välja mõista Benten OÜ-lt viivis alates 09.11.2022.a. kuni põhinõude (49 409, 25

euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta kostja Benten OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. O. L. esitas 09.11.2022.a. Viru Maakohtule hagi Benten OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 49 409, 25 eurot ja viivise alates hagi

esitamisest kuni kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus O. L. 28.05.2020 OÜ Benten poole uue maja ehitusteenuse,

asukohaga xxx, tellimiseks.

Hageja esitas kostjale ehituse eelprojekti ja küsis hinda maja vundamendi, seinte ja katuse

ehitamiseks.

06.06.2020 vastas kostja juhatuse liige hagejale e-kirja teel, et põranda, seinte ja katuse ehitamise

hinnaks on 10 100 eurot, täpsustades oma 15.06.2020 e-kirjas, et 1. korruse põranda ehitamise

maksumus on 2550 eurot, seinte ehitamise maksumus 4050 eurot, vahelae talad 600 eurot ja

katuse ehitamise maksumus 2900 eurot. Hageja nõustus pakutud hinnaga ja kostja alustas

ehitustöödega.

Ehitustööd

XXX objektil algasid 2020 aasta septembris ja kestsid kuni 2021 jaanuar.

3. Majakarbi valmimise järgselt 2021.a jaanuaris tekkisid seintesse praod, millest hageja

teavitas koheselt ka kostjat nii telefoni teel kui sõnumiga. Kostja seaduslik esindaja käis maja üle

vaatamas, kinnitas, et karkass on tugev, kuid kompromissina pakkus välja, et paigaldab hageja

kulul puitkarkassi ja metall-nurgad, mis aga poleks kõrvaldanud avariiohtu – puudus armeeritud

tugevdusrihm, sarikate süsteem oli valesti ehitatud, katus paigaldati otse plokkseinale ja see ei

taganud katuse stabiilsust.

Jaanuaris 2022 ilmnesid elamul täiendavad seinalõhed teise korruse nurkades, misjärel pöördus

hageja OÜ RevPro Est poole ehitise auditi tellimiseks tuvastamaks eramu BAUROC plokkidest

seinte purunemise põhjused ja saada soovitusi puuduste kõrvaldamiseks.

OÜ RevPro Est diplomeeritud ehitusinseneride poolt koostatud ehitise audit valmis 09.03.2022 ja

selles on tuvastatud sarikaid toetavate ehituskonstruktsioonide purunemine, mis on põhjustatud

ehitusvigadest. Sarikate ehitamisel ei ole arvestatud katusekonstruktsiooni omakaalu mõjust

tuleneva koormuse, lumekoormuse ja tuulekoormusega, mis tekitavad turbejõu (turbejõud on

sarikate kaudu seinale mõjuvad horisontaal- ja vertikaaljõud) ja paindemomendi.

Ehitise auditis on märgitud, et „AEROC plokkide kasutusjuhendis on ette nähtud armatuuri

paigaldamine iga neljanda (minimaalselt) rea järel. Müüritise purunemise kohtades ei tuvastatud

AEROC plokkide tootja poolt ettenähtud vajaliku koguse armatuuri olemasolu. Ehitustööde käigus

eeltoodud koormuste arvestamata jätmine, ehitusnormide ja ehitusmaterjalide tootja juhiste

mittejärgimine on põhjustanud hoone seintesse pragude tekkimise ja tekitanud avariilise

seisukorra. Olemasoleva avariilise seisukorra tõttu, kus frontoonide nurkade müüritises on praod

ja plokkidest pikiseinte eraldamine mööda telgi A ja B esimese korruse monoliitsest vööst, on

hoone käitamine võimatu“ Seega oli kostja ehitanud avariilise ehitise ja hoone edasine

kasutamine, sh ehitamise jätkamine, muutus võimatuks.

4. Pärast ehitise auditiga tutvumist saatis O. L. kostjale kirjaliku pretensiooni 11.05.2022 e-

kirja teel koos OÜ RevPro Est koostatud auditiga. Pretensioonis on viidatud mh sellele, et hageja

on kostjat seintel tekkinud pragudest ka varasemalt informeerinud ning kostja ise on tunnistanud

ehitise deformeerumist ja lagunemist, kuid sellele vaatamata on kostja keeldunud vigade

parandamisest.

Hageja tõi pretensioonis välja järgmised ehituslikud vead:

1) maja konstruktsioonide kokkuvarisemise oht ehk ka oht inimesele, kuna maja on hetkeseisuga

avariiline ning elamiskõlbmatu;

2) katuse deformeerumine;

3) hoone kandvate seinte (plokkide) hävimine;

4) ahju ja ventilatsioonitoru deformeerumine;

5) siseviimistluse kahjustus;

6) ehituse jätkamine on võimatu, sh ka kasutamine.

Hageja märkis pretensioonis, et ta on tasunud kostjale maja ehitamise eest vastavalt kostja

hinnapakkumisele: 1) vundamendi valamine – 2550 eurot; 2) seinad ja talad – 4850 eurot; 3) katus

– 4767 eurot, millest 2900 eurot tasus hageja esimese hinnapakkumise järgi ning ülejäänud summa

lisatöö eest lisa hinnapakkumise alusel. Hageja on tasunud kostjale nii pangaülekandega kui ka

sularahas. Lisaks on hageja tasunud kostja poolt tööde teostamisel kasutatud materjalide eest

kogusummas 25 000 eurot.

Hageja andis pretensioonis kostjale valida järgmiste õiguskaitsevahendite vahel:

1) koheselt parandada kostja poolt maja ehituse ajal põhjustatud vead kostja kuludega vastavalt

auditis toodud soovitustele;

2) ehitustööde vigade kõrvaldamisest keeldumise korral, palus hageja kostjal tagastada makstud

raha, mis oli kostjale tasutud ehitustööde käigus ning lisaks ka ehitusmaterjali maksumus, mis on

käesolevaks hetkeks rikutud, deformeerunud ja muutunud kasutuskõlbmatuks (vastavalt

pretensioonile lisatud kalkulatsioonile);

3) kui kostjale eelnevalt väljapakutud variandid ei sobi, siis tellib hageja puuduste kõrvaldamise

teiselt ettevõttelt ning kostja kohustub hagejale vastavad kulud hüvitama.

Kostja ei nõustunud ühegi hageja poolt väljapakutud variandiga, teatades oma 26.05.2022, et kuna

ta lähtus ehitamisel väidetavalt tellija nõudmistest ja eelprojektist, siis ta ei vastuta ehitise

purunemise eest.

5. Hagejal on kostja vastu ehitise puuduste likvideerimisega seotud kahju hüvitamise nõue

VÕS § 115 lg 2 alusel. Kuna kostja on keeldunud ise puudusi kõrvaldamast, nõuab hageja kostjalt

ehitise puuduste likvideerimisega seoses kahju hüvitamist.

VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud

omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks,

milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija

võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milles seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).

VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi

kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel.

VÕS § 642 lg 2¹ sätestab, et töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku

mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel,

eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavus 4 oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole

vastuolus töö või puuduse olemusega.

VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s

114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

Hageja andis kostjale 11.05.2022 pretensioonis tähtaja 14 päeva pretensioonis esitatud

alternatiivsetele nõuetele vastamiseks.

Kostja vastas 26.05.2022 kirjaga, et ta keeldub hageja nõudmiste täitmisest ja puuduste

kõrvaldamisest.

VÕS § 114 lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava

tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja

möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel

kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

6. Hageja hinnangul on ta õigustatud nõudma kostjalt lepingujärgse majakarbi ehitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist, st sellise elamu ehitamise kulusid, mida kostja hagejale lepingu järgi

lubas (VÕS § 127 lg 1).

Arvestades ehitise auditis toodut, on avariilise seisukorra ära hoidmiseks vaja vabastada seinad

katusekonstruktsioonist tulenevate koormuste mõjust. Selleks on vaja demonteerida

katusekonstruktsioon, roovitus, katuse soojusisolatsioon, sarikad ja 2. korruse seinad. Seejärel

uuesti paigaldada teise korruse seina plokid ja ehitada uus katus.

Hageja on tellinud hinnapakkumise Viru EKD Group OÜ-lt, millise kohaselt on katuse ja teise

korruse seinte demontaaži, uue seina ploki paigaldamise ja uue katuse ehitamise maksumuseks 37

488 eurot. Hinnapakkumine kajastab vaid ehitustööde maksumust, millele lisandub kasutatavate

materjalide maksumus. Hageja märgib, et tema nõue võib suureneda menetluse käigus seoses üha

kallinevate ehitushindadega.

Hageja on küsinud hinnapakkumised ka uutele ehitusmaterjalidele, mida läheb vaja teise korruse

seinte ja katuse taastamiseks - uued BAUROC plokid maksumusega 2583,61 eurot (Ehituse ABC

13.07.2022 pakkumine nr P22351393), uued sarikad ja teised puitmaterjalid maksumusega

2915,04 eurot (MKJ Baltic OÜ 13.07.2022 pakkumine nr 10971), uue katuse kile, katuse pleki,

kruvid maksumusega 3409,80 eurot (Ruukki Products AS 12.07.2022 pakkumine nr 025363), uue

soojustuse materjalid maksumusega 2340,80 eurot (Kiviõli Kaubahoov AS 15.07.2022 pakkumine

nr 07886-22SE).

Seega on kahju hüvitamise nõude suuruseks hagi esitamise seisuga 48 737,25 eurot.

Hinnapakkumise teinud OÜ Viru EKD Group OÜ näol on tegemist usaldusväärse ja pikka aega

tegutsenud ehitusettevõttega (alates 2016.a.), kes omab kõiki ehitamiseks vajalikke

registreeringuid. Seega puudub alus kahelda, et nimetatud ettevõtte hinnapakkumine kajastab

puuduste likvideerimiseks vajalikke töid ja selliste tööde keskmist hinda.

7. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 2 ja § 135 lg 2. Nimetatud sätete

kohaselt saab hageja nõuda lepingu rikkumisega kaasnevate kulude (puuduste likvideerimise

kulude) hüvitamist ka etteulatuvalt. Kostja vastutab nimetatud kulu hüvitamise eest, sest kostja on

hagejaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. OÜ RevPro Est auditiga on tuvastatud kostja

ehitatud ehitise olulised puudused, milliste likvideerimisest kostja oma 26.05.2022 kirjas keeldus.

Nimetatud puudused kujutavad endast töövõtulepingu rikkumist VÕS § 77 lg 1 ja § 641 lg 2

mõistes, sest kostja töö puuduste tõttu ei vastanud ehitis vähemalt keskmisele kvaliteedile ja/või ei

sobinud see otstarbeks, milleks hageja hoone ehitamise kostjalt tellis. Hageja ei saanud kostjalt

talle lepinguga lubatud kasutuskõlblikku ja mitteavariilist hoonet. Ehitusinseneride poolt auditis

välja toodud hea (ehitus)tava rikkumine kujutab endast tsiviilõiguslikes suhetes keskmise

kvaliteedinõude rikkumist VÕS § 77 lg 1 mõistes, kuivõrd EhS § 7 kohaselt tuleb ehitisi ehitada

heast (ehitus)tavast lähtuvalt, ning hooned, mis ei vasta heale ehitustavale, ei saa olla ehitatud ka

vähemalt keskmise kvaliteediga. EhS § 8 sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning

ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning

ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale,

keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile.

EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja

olemasolu vältel olema ohutu. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad

nõuded mh mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust.

Kostja ei ole hagejale üle andnud mistahes ehitusdokumente, rikkudes EhS § 15 sätestatut.

EhS § 15 lg 1 sätestab, et ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav

ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.

8. Kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel esineb ka põhjuslik seos.

Kui kostja oleks ehitanud hagejale nõuetekohase hoone, poleks hagejal vaja hoone parandamiseks

käesoleva hagi esemeks olevaid kulusid kanda. Kahju oli kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav ja

välditav. Seega kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

Kostja on oma 26.05.2022 vastuses väitnud, et ehitis on hakanud lagunema eelprojekti ja tellija

juhiste süül, milline väide on ebaõige ja tõendamata. Töövõtjal lasuvad kontrolli- ja

informatsioonikohustused on tema eeldatava professionaalsuse tõttu suhteliselt laialdased, seda

eelkõige juhul, kui tellija on vastaval tegevusalal eriteadmisi mitteomav isik nagu hageja

käesoleval juhul. Kostja ei saa vastutusest vabaneda, kui ta väidab, et lähtus puudustega

eelprojektist vms.

VÕS § 641 lg 3 rõhutab, et töövõtja ei või eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi järgida, vaid on

oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse

osas üle kontrollima. Kahtluse korral on töövõtja seetõttu alati kohustatud tellijat informeerima

juhiste täitmisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga

silmas peetava tulemuse saavutamisele ning võib asuda juhist järgima alles siis, kui tellija pärast

vastava nõuetekohase informatsiooni saamist juhist kinnitab (analoogia § 621 lg 3

regulatsiooniga).

Riigikohus märgib lahendis nr 3-2-1-177-11 (p 13), et töövõtja vabaneb VÕS § 641 lg 3 järgi

tellija juhistest, tema muretsetud materjali või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö

lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali

või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud.

Töövõtja ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid

täites ehitamist käsitlevaid õigusakte. Kuivõrd kostja on käesoleval juhul rikkunud mitmeid

ehitamist käsitlevaid õigusakte – EhS § 7, 8, 11 ja 15, valminud on avariiohtlik ja

kasutuskõlbmatu ehitis, siis ei ole võimalik kostjal vastutusest vabaneda põhjendusega, et ta ehitas

avariiohtliku ehitise tulenevalt tellija juhistest vms.

9. Hageja nõuab ka kohtueelsete asjatundja arvamuste saamiseks tehtud kulude hüvitamist.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab

otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks.

Hageja on kandnud kahju kindlakstegemiseks ja kostja vastu nõude esitamiseks kulusid, mis

koosnevad OÜ-lt RevPro Est auditi tellimise kulust (456 eurot) ja kohtueelsest õigusabikulust

(216 eurot).

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses

vaidluses mõistlikuks ja kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel

hüvitatavad (RKTKo 3.04.2013 nr 3-2-1-19-13, p 11; 14.10.2014 nr 3-2-1-84-14, p 24). Sama

põhimõte kehtib hageja hinnangul ka puuduste tuvastamiseks tellitud asjatundjaarvamuste kulude

osas. Nõutud kulud on lepingurikkumisega põhjuslikus seoses, kuna need on otseselt seotud kostja

lepingurikkumise ja sellest tuleneva kahju kindlakstegemisega ja hageja õiguste

maksmapanekuga. Kahju oli kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav ja välditav. Juhul kui kohus

leiab, et käesolevas peatükis väljatoodud kulusid tuleb käsitleda hageja menetluskuluna, palub

hageja vastavad kulud välja mõista menetluskuluna.

10. Hageja viivise nõue.

Hagi nõude rahuldamisel nõuab hageja kostjalt ka viivist alates hagi esitamisest kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Põhinõuete suuruseks, millest hageja nõuab viivist, on 49 409,25 eurot (48 737,25 + 456 + 216).

11. O. L. selgitas 23.05.2023 istungil vande all, et A. L. oli kostjat reklaaminud kui pikaajaliste

kogemustega ehitusettevõtet, kes on ehitanud varasemalt mitmeid maju, sh hageja naabrile V. D.le

sama projekti järgi. Hageja nõustus kostja küsitud hinnaga ja kostja alustas ehitustöödega. Ühtki

küsimust kostjal temale esitatud eelprojekti pinnalt ei tekkinud, mis tõendab seda, et kostja jaoks

oli see ehitamiseks piisav.

Ka A. L. kinnitas 23.05.2023 kohtuistungil, et eelprojekti järgi ehitamine on tavapärane.

Kostja seaduslik esindaja väitis 23.05.2023 kohtuistungil, et esimese korruse ehitas ta eraisikuna ja

teise korruse ehitas OÜ Benten, kuid kostja väited jäid paljasõnaliseks ega haakunud asjas esitatud

teiste tõenditega, nt e-kirjavahetus, tunnistajate ütlused. Kostja esindaja põhjendas oma väidet

üksnes sellega, et esimese korruse ehitamise eest maksis hageja talle sularahas ja kuna ta seda

summat OÜ Benten käibena ei deklareerinud, siis sellest ta järeldas, et teostas ehitustöid

„erabrigaadina“. Hiljem asus kostja väitma, et tal ei olnudki hagejaga lepingut, kuigi kokkulepe

maja ehitamiseks oli saavutatud ja hageja oli selle eest ka tasunud. Seega kostja vastavasisulised

väited tuleb jätta tähelepanuta.

Ehitustööd objektil, Päikese X, algasid 2020 aasta septembris ja kestsid kuni 2021 jaanuar. Juba

ehituse käigus ilmnesid ehituslikud puudujäägid.

Tunnistaja V. L. kinnitas, et plokkide vahele oli segu halvasti määritud, plokkidel olid tükid

puudu. Tunnistaja V. K. märkis, et plokid ei olnud nõuetekohaselt laotud, kuna nende vahelt

paistis valgus läbi. Sellest teavitati A. L.t, kes saabus objektile ja määris vahed liimiga kinni.

Jaanuaris 2022 ilmnesid elamul suured seinalõhed teise korruse nurkades. Lisaks olid lahti

katuseharja sarikate kinnituskohad, katus oli ebastabiilne / liikus. Äärmised sarikad olid ilma

kinnituseta ja vajusid laiali. Hageja teavitas koheselt kostjat, kes saabus objektile, vaatas maja üle,

imestas, et kuidas selline asi sai juhtuda, tunnistas puuduste olemasolu, andis lubadusi kõik

puudused kõrvaldada, kuid paraku jäi see lubadus täitmata.

Tunnistaja V. K. ja hageja vande all antud ütlustega on tõendamist leidnud, et 2022 talvel

toimunud vestluse käigus, kus osalesid V. K., A. L. ja O. L., tunnistas A. L., et unustas armeeritud

vöö majale paigaldamata. Ka tunnistaja V. L. kinnitusel on tema sellest vestlusest oma ema O. L.

vahendusel kuulnud.

Eeltoodu on kooskõlas ka A. L. ütlustega, kes küll eitas sellise avalduse tegemist, kuid samas

kinnitas, et ei ole varasemalt ehitanud ühtki kahekordset plokkidest maja ilma katuselause

tugevdusvööta, A. L. rõhutas selle vajalikkust maja stabiilsusele, kandevõimele. A. L. väitis, et

jättis tugevdusvöö paigaldamata O. L. soovil, kuna väidetavalt ei ole seda eelprojektis kirjas

(eelprojektis ei olnud ka alumist tugevdusvööd, kuid sellele vaatamata A. L. selle siiski paigaldas),

maja mõõdud oleksid läinud 15 cm kõrgemaks ja maja ei oleks enam olnud etteantud mõõtudes

(eelprojektis ja ehitusloas on maja kõrgus märgitud ja ehitaja peab maja ehitamisel sellega

arvestama ehk siis valmis maja peab sisaldama kõiki püsimiseks vajalikke tugevdusi etteantud

kõrgust arvestades), lisaks viitas A. L. väidetavatele hageja finantsraskustele (eluliselt mitteusutav,

kuna O. L. ei olnud ühegi arve tasumisega võlas ja A. L. sõnul maksis tugevdusvöö ehitamine

kõigest 400 eurot).

Ka A. L. enda tegevus ei kinnita tema väidet, et jättis tugevdusvöö paigaldamata hageja nõudel.

Nimelt on A. L. enda väitel pikaajaliste kogemustega ehitaja, kes on mh ehitanud mitmeid maju,

ning olukorras, kus A. L. paljasõnalised väited oleksid tõesed, ei oleks A. L. kindlasti mitte

ehitustegevusega jätkanud ega paigaldanud katust ilma tugevduseta seintele, mis toob kaasa maja

kokkuvarisemise ohu. Teatavasti on elule ja tervisele ohtliku ehitise ehitamine käsitletav kuriteona

KarS § 408 tähenduses.

O. L. kinnitas, et kõik vajalikud ehitusmaterjalid olid objektil olemas ja kui midagi oli juurde vaja,

siis sai A. L. seda tellida ja O. L. tasus selle eest.

Seega on tõendamist leidnud, et katusealune tugevdusvöö jäi paigaldamata kostja süül.

Hageja 11.05.2022 pretensioonis oli esitatud ka nõue ehitusdokumentatsiooni saamiseks, mida

kostja ei ole käesoleva ajani väljastanud, väites paljasõnaliselt, et hageja pidi

ehitusdokumentatsiooni ise täitma, täpsustades hiljem, et kaetud tööde akti saab siiski vaid ehitaja

koostada – „kui ma valan nt mingi betoonplaadi, siis ma pean kaetud tööde akti tegema, milles ma

kirjeldan ära, mis selle betooni sees on. Sest sinna betooni sisse ei ole võimalik enam vaadata, siis

ma teengi kaetud tööde akti, et seal on armatuurraud sees“. Seega on ilmselge, et tellijal ei ole

võimalik kaetud tööde akte ise täita, seda saab teha vaid ehitaja.

Kostja väited, et ta ei koostanud ehitusdokumentatsiooni põhjusel, et hageja pidi seda ise tegema,

ning et hageja pole temalt ehitusdokumentatsiooni nõudnud, paljasõnalised ja tõendamata.

RevPro Est koostas 10.02.2023.a. täiendava seisukoha, mille kohaselt Päikese X ehitusel

kasutatud seinaplokkide tarnija Bauroc AS on oma kasutusjuhendis välja töötanud oma

materjalidest valmistatud konstruktsioonidele tüüpsõlmed, mis on kohustuslikud, kui projektis ei

ole sätestatud teisiti. Puittaladest katusele (Räästa sõlm puittaladel katuslagi) on kohustuslikuks

tingimuseks seina ülemise rea armeerimine, ilma milleta ei tohi katusetöödega alustada.

Diplomeeritud ehitusinsener Sergei Krõlov, kes on 10.02.2023 seisukoha allkirjastanud, on

rõhutanud, et avariiseisukord on tekkinud töövõtja süül, kuna järgitud ei ole „Hea ehitustava”

ehitusnorme ja reegleid ning ehitusmaterjalide valmistajatehase tööde teostamise tehnoloogiale

esitatavaid nõudeid.

Lisaks on 10.02.2023 Rev Pro Est OÜ seisukohas rõhutatud, et katuse soojustamine on toimunud

vastavalt projektile ja nõuetekohaselt ning kostja paljasõnalised väited, justkui võis katuse

soojustamine ja lume koormus mõjutada maja kandevõimet ja tuua kaasa pragude tekkimise, on

alusetud. Projekteerija on projektis arvestanud nii tuule- kui ka lumekoormustega, samuti katuse

soojustamisega ega ole projektid ette näinud katusekonstruktsioonide täiendavat tugevdamist,

kuna piisab AS Bauroc tehase tüüplahendusest, mida kostja ehitamisel ei järginud.

12. A. L. väitis kohtuistungil, et kivivill on kordades raskem puistevillast, täpsustades hiljem,

et tema järeldus tugineb pakendite kaalul, kuid küsimusele, kui palju kaalub 1 m³ üht või teist

soojustusmaterjali, A. L. vastata ei osanud. On ilmselge, et pakendi kaal ei ole samastatav

laialilaotatud soojustusvahendi kaaluga 1 m³ kohta. Samas kostja esindaja väitis 04.04.2023

kohtuistungil just vastupidist, et „puistevill on mitmeid kordi raskem ehk annab koormust veel

juurde“. Seega kostja lepingulisel ja seaduslikul esindajal on erinev arusaam soojustusmaterjalide

raskusest.

Hageja selgitab, et projektis on märgitud soojustuseks mineraalne puistevill (vt hagi lisa 1 p 3.3.9).

Mineraalsed villad jagunevad klaasvillaks ja kivivillaks. Kuivõrd hageja kasutas maja

soojustamisel kivivilla, on see kooskõlas projektiga, mida kinnitab ka Rev Pro EST OÜ

10.02.2023 täiendav arvamus. See, et hageja kasutas soojustusena kivivilla plaadina mitte

puistena, ei oma mingisugustki tähendust, kuna tegemist on sama soojustusmaterjaliga, mis on

samas kaalukategoorias. Isegi kui hageja oleks valinud projektis mittenimetatud

soojustusmaterjali, siis mistahes vill (kivi- klaas, tsellu või puitkiudvill) sõltumata paigaldusviisist

(kas puistena või plaadina) ei saa majas pragusid tekitada. Kostja ei ole oma paljasõnalist väidet

ka tõendanud.

Kostja 02.06.2023 menetlusdokumendis esitatud väide, et puistevilla valmistatakse vaid

klaasvillast, on ebaõige ja esitatud ilmselge sooviga kohut eksitada, kuivõrd kostja oma 25 aasta

pikkuse ehitajakogemusega peaks teadma, et puistevilla valmistatakse mh kivivillast (vastav

asjaolu on tuvastatav elementaarse interneti otsigu abil). Puistevilla saab hankida nii tsellu-, kivi-,

puitkiud, kui ka klaasvillana.

13. Kostja on lisanud oma vastusele OÜ Ecomod Ehitus 06.01.2023 hinnapakkumise, mille

kohaselt on hoone konstruktsiooni parandustööde väidetavaks hinnapakkumiseks 11 396,9 eurot.

Hinnapakkumisel on märge, et see kehtib kuni 09.03.2023, seega käesoleval juhul ei ole enam

tegemist kehtiva hinnapakkumisega. Hageja selgitas 23.05.2023 kohtuistungil, et võttis ka ise

ühendust OÜ-ga Ecomod Ehitus enne seda, kui kostja oli kohtule esitanud eelnimetatud

hinnapakkumise, ja küsis hinnapakkumist ehitise puuduste kõrvaldamiseks, lisades maja fotod,

kuid sel korral OÜ Ecomod Ehitus talle ei vastanudki, ei telefoni ega kirja teel. Täiendavalt võttis

hageja OÜ-ga Ecomod Ehitus ühendust 2023 aprillis ja küsis, kas nad on nõus tegema uued

seinad, katuse ja armeerimise 5000 euro eest nagu märgitud 06.01.2023 hinnapakkumises, saades

vastuse, et „ei ole kahjuks võimalik“.

Lisaks sellele, et OÜ Ecomod Ehitus 06.01.2023 hinnapakkumine ei ole enam kehtiv ning nad on

ka kinnitanud, et ei ole nõus töid teostama selles märgitud summa eest, on tegemist puuduliku

hinnapakkumisega, mida ei saa aluseks võtta hagejale tekitatud kahju suuruse tuvastamisel. Nimelt

on Ecomod Ehitus OÜ 06.01.2023 hinnapakkumises puudu uued sarikad ja puitmaterjal (RevPro

Est OÜ 10.02.2023 seisukohas on märgitud, et kuna hoone on avariiseisukorras ja katuse

puitkonstruktsioonide deformeerumine jätkub, siis ei ole võimalik materjale pärast nende

demonteerimist kasutada), katuse plekk, kuna vana ei saa uuesti kasutada, uus soojustus (juba

paigaldatud soojustust ei saa uuesti kasutada), krohv teisel korrusel, prügivedu.

OÜ Rev Pro Est 10.02.2023 arvamuses on täiendavalt rõhutatud, et kuna avariiseisukord tekkis

töövõtja süül („Hea ehitustava” ehitusnormide ja reeglite mittejärgimine, ehitusmaterjalide

valmistajatehase tööde teostamise tehnoloogiale esitatavate nõuete rikkumine), peab töövõtja

esmalt esitama pädeva isiku poolt koostatud taastamisprojekti - see on kohustuslik tingimus, kuna

hoone on avariiseisukorras. Ainult taastamisprojekti põhjal on võimalik näha, milliseid töid on

vaja teha ja milliseid materjale läheb vaja ning selle projekti alusel koostada tööde eelarve -

seetõttu on võimatu analüüsida OÜ Ecomod Ehitus esitatud hinnapakkumist (ilma

taastamisprojektita). Seetõttu jääb taastamisprojekti puudumise tõttu ja arvestades, et

konstruktsioonid aja jooksul jätkuvalt deformeeruvad ja purunevad, üle vaid maja (Päikese tn 7)

taastamine (auditi) II variandi järgi (st eelarves peavad ära olema toodud II variandis nimetatud

tööd koos materjalide maksumusega). Lähtudes eeltoodust, tuleb hagejale tekitatud kahju suuruse

tuvastamisel lähtuda hageja poolt kohtule esitatud Viru EKD Group OÜ hinnapakkumisest, mille

kohaselt on katuse ja teise korruse seinte demontaaži, uue seina ploki paigaldamise ja uue katuse

ehitamise maksumuseks 37 488 eurot. Hinnapakkumine kajastab vaid ehitustööde maksumust,

millele lisandub kasutatavate materjalide maksumus, mis hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt

maksavad kokku 11 249,25 eurot (vt hagi lisad 7-10). Seega on kahju hüvitamise nõude suuruseks

48 737,25 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

14. Kostja OÜ Benten hageja nõudeid ei tunnista ja vaidleb neile vastu.

Kostja märgib hagiavaldusele esitatud vastuses, et OÜ Benten põhitegevuseks on

siseviimistlustööde tegemine. Üldehitustöödeks, projekteerimistöödeks jms kostjal tegevusluba

puudub. O. L. pöördus kostja poole väitega, et soovib püstitada tal olemasoleva projekti alusel

eramut. Hageja soovis tööde ja materjalide pealt kokku hoida. Seega hageja ise korraldas ja

finantseeris materjalide ostmist, ei soovinud kanda kulusid omanikujärelevalve tegemisele ning ei

soovinud palgata vastavaid lubasid omavaid ehitusettevõtteid kuna nende pakkumised olid talle

hinnalt vastuvõetamatud.

Kostja nõustus vastavalt talle esitatud projektile valama hoone betoonpõranda, püstitama seinad ja

ehitama katuse.

Töö maksumuseks materjalideta käibemaksuta oli pakutud 2550 eurot (põrand), seinad 4050 eurot,

vahelae talade paigaldus 600 eurot, katuse ehitus 2900 eurot. Hageja palus, et ta tasub kostjale

2200 eurot esitatud arvete alusel ning ülejäänud osas tasub töö eest käibemaksuta (10100 eurole

lisanduv käibemaks on 2020 eurot), st hoiab antud osas samuti kokku. Kostja kaasas tööde

tegemisele eraisikutest ehitajaid ja esialgselt tasutigi töö eest mitte kostjale vaid eraisikutele tasuna

teostatu eest.

15. Esimene arusaamatus tekkis, kui oli väljaehitatud esimene korrus ning selle laetalade

paigaldamiseks oli vajalik kandev vöö. Kostjale teadaolevalt tehakse vöö kuna see kaitseb seinu

vahelae koormuse eest. Kostja selgitas seda hagejale ning kuna seda projektis ettenähtud ei olnud,

hageja seda kulu kanda ei soovinud, kuid lõpuks siiski nõustus ning see ehitati. Sama situatsioon

tekkis seinte väljaehitamisel kuni katusekonstruktsioonini. Kostja selgitas, et projektis jällegi

konstruktsiooni alune vöö puudub ning tavaliselt seda siiski ehitatakse. Kostja rõhutab, et ei oma

kogemusi projekteerimisel ja koormuste arvestamisel. Koormuste arvestamisel arvestatakse katuse

lõpplahendusega, st soojustus, toestavad vaheseinad, katusekalle jne. Hageja pidas nõu oma

projekti koostajaga ning keeldus sellest tööst väitega, et see kulu ei ole vajalik ning tuleb jätkata

vastavuses projektiga. Vastavuses hageja soovidega lõpetati tööd vastavuses esitatud projektiga.

16. Kostja käis peale pragude tekkimist maja üle vaatamas. Esiteks juhtis ta tähelepanu

asjaolule, et katus on lumest puhastamata ning ligi poole meetrine lumekiht tekitab olulist

koormust. Lisaks juhiti tähelepanu asjaolule, et katust on soojustatud ja tekitatud täiendav

koormus kuid katust täiendavalt toestavad vaheseinad on paigaldamata. Kostja tuletas ka hagejale

meelde, et hageja ise ei soovinud sarikate aluse vöö tegemiseks lisakulusid teha ning palus jätkata

vastavuses projektiga. Asjaolu, et oli jäetud tähelepanuta suur lumekoormus ja katuse

soojustamisel on tehtud oluline viga (st suurendati koormust vaheseinu paigaldamata), on selle

tulemuseks liigne koormus ja mõranemised. Kostja pakkus, et on nõus tegema hageja soovil

täiendava töö, millisest esialgselt keelduti, so armeeritud vöö ehitamise katusekonstruktsiooni alla.

Tegemist ei ole kuluka tööga. Nimelt katust lammutamata asendatakse mõranenud osad ja

ehitatakse armeeritud vöö, st katust tõstetakse tehakse töö ja toestatakse vööle. Hageja arvestused

suuremahulistest töödest ja vajadusest ehitada kogu katuselause ja katuse osa uuesti on kunstlikud

ja ülepaisutatud.

Olukorras, kus hageja on püüdnud kokku hoida kõigelt ning on tasunud ehitajatele ca 10000 eurot,

ei ole usutav, et hageja asuks ümber ehitama elamut ca 60000 euro eest.

Kostja rõhutab, et lähtuti hageja, kui tellija juhistest, kes toetus omakorda projekteerija poolt

koostatule. Kostja soovitust ei järgitud ning kostjale ei ole selle väidetava puuduoleva töö eest ka

tasutud. Kostja juhtis ka vastuses pretensioonile tähelepanu asjaolule, et hageja ei soovinud

täiendavaid töid rahastada ja tellida. Kostjale on teadmata, kes on ehitustöid jätkanud ning

väidetav mittevastavus on etteheidetav ka hilisemale ehitajale, kes ei ole katust ettenähtud

vaheseintega toestanud ning katuse hooldamata jätmine on etteheidetav just hagejale. Hageja

esitatud projekt on samuti puudustega ning hageja on lisaks ka armeeritud vööst loobumisel

lähtunud just projekteerija soovitustest.

17. Ecomod Ehitus OÜ on esitanud hinnakalkulatsiooni, millise kohaselt oleks hagejale

vajaliku töö maksumuseks käibemaksuta 4355 eurot. Tegemist on reaalse hinnaga, millega katust

lammutamata asendatakse katuse alune plokkide osa ja ehitatakse armeeritud vöö (so mille pealt

hageja püüdis kokku hoida)

EhS § 19 lg 2 kohaselt, kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva

seadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele

vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima. EhS § 20 kohaselt omanik

tagab ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (omanikujärelevalve). Ehitusloa kohustusliku

ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Antud juhul hageja

tegevus on kvalifitseeritav iseseisva ehitamisena. Nimelt teadlikult võttes ehitama mitte

ehitusettevõtte, soovimata teha kulutusi ka omanikujärelevalvele, võeti risk, et ehitisel võivad

ilmneda puudused. Sealhulgas soovimata järgida kostja juhiseid ning lähtudes ehitusprojektist on

ilmne, et väidetav puudus ei ole kostjale etteheidetav.

18. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja rõhutab, et

armeeritud vöö ehitamist hageja ei soovinud, vastavat kulu kanda ta samuti ei soovinud ning

soovis järgida projekti.

Kostja ei ole üldehitustööde spetsialist, eelkõige ei oma ta teadmisi konstruktsioonide koormuse ja

koormuse taluvuse arvutamisel. Hageja, toetudes projekteerija pädevusele, võttis riski sellise

puuduse tekkimise osas. Lisaks asudes soojustama katust, st tekitades lisakoormuse (sh lume

koristamata jätmine), jäeti konstruktsioon vastavalt projektile vaheseintega toestamata.

19. Juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja on kahju tekitanud kuulub kohaldamisele VÕS

§ 139 ja § 140. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Kostja on eelnevalt selgitanud, et hageja on eramu ehitamisel teinud iseseisvalt otsused, mille tõttu

väidetav kahju on tekkinud ning jätnud tellimata ka etteheidetava puuduoleva töö. Lisaks on

jätkatud ehitustegevust katuse toestamiseta ning puudulikult hooldatud. Seega on põhjendatud

vähendada väidetava kahju ulatust kuni 0 euroni. Hageja väidetav kahju on tekkinud just temast

tulenevatel asjaoludel. Kahjustatud isikult võis mõistlikult oodata ka lume katuselt eemaldamist

ning konstruktsiooni toestamist selle järgneval koormamisel, mida ei tehtud.

Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku

suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb

arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende

majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostjale tasuti teostatud tööde eest

käibemaksuga 2200 eurot. Ilmne, et olukorras, kus hageja tellis töid kostjalt, kui mitte

professionaalilt (sh ei soovinud järgida ka kostja soovitusi), on ebaõiglane ja vastuvõtmatu kostja

kanda jätta uue katuse ja teise korruse väljaehitamise kulud kümnetes kordades ületavas ulatuses.

Kostja on seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et kostja samuti vastutab tekkinud kahju eest on

seda põhjendatud vähendada kuni 1100 euroni, so 50 % kostjale tasutud tasust.

20. Lisaks oli vastuolus projektiga soojustamisel kasutatud puistevilla asemel kivivilla.

Puistevilla valmistatakse klaasvillast (http://www.puistevillad.ee/klaasvill/).

Klaasvilla paki kaal on 6,1m2 = 9,62 kg (vt näiteks https://www.ehituseabc.ee/ee/klaasvill-knauf-

tp115-100x610x1250mm61m2) ning kivivilla paki kaal on 5,95m2 = 19,61 kg (vt näiteks

https://www.ehituseabc.ee/ee/kivivill-paroc-610-ultra-100595m2).

Seega kogu katuse ulatuses on seda koormatud täiendava toestuseta üle kahe korra raskema

materjaliga ning pole eemaldatud ka täiendavat koormust lume ja jää arvel.

Juhendeid ja soovitusi (sh projekti nõudeid) hageja poolt ei järgitud ning kostjale ei ole selle

väidetava puuduoleva töö eest ka tasutud. Puudub vaidlus, et tegemist oleks lisatööga ning hageja

selle eest ei maksnud, sh kui ehitaja tegelikult olekski töö unustanud, kas siis tellija omakorda

unustas selle eest maksta. Kostja juhtis ka vastuses pretensioonile tähelepanu asjaolule, et hageja

ei soovinud täiendavaid töid rahastada ja tellida. Hageja väitel tema perekonnaliikmed jätkasid

ehitustöid ning vaidlusalused mõrad ongi tekkinud peale soojustamisega koormuse lisamist talvel

Juhul, kui hageja oleks järginud projekti nõudeid ja kostja soovitusi (sh oleks tehtud katusele

lumehooldust) ei oleks antud situatsiooni tekkinud. Kui töid katuse soojustamisel oleks jätkanud

kogenud ehitaja, oleks katus ettenähtud vaheseintega toestatud ning sellist probleemi poleks

tekkinud. Antud juhul hoiti jällegi raha kokku tehti töid iseseisvalt ja jäeti eeltoodu tähelepanuta.

Katuse hooldamata jätmine on etteheidetav samuti just hagejale.

21. Kohtuistungil üle kuulatud poolte ja tunnistajate ütlustest selguvad järgnevad olulised

asjaolud. Hageja väidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt kuna tunnistajad pereliikmetena ja hageja on

asjast huvitatud isikud ning nende ütlustes ilmnesid ka olulised vastuolud.

Hageja tunnistas, et esimese armeerimisvöö vajaduses veenis teda A. L..

Hageja tunnistas, et teise armeerimisvöö kohta A. L. samuti selgitas talle selle vajadust ja olemust.

Hageja tunnistas, et mingeid materjale ta vaidlusaluse vöö jaoks ei omandanud. Kuigi hageja asus

väitma, et materjal oli objektil olemas. Ainus variant oli kasutada vöö jaoks u-plokke, mis ei

muudaks maja projektijärgset kõrgust ning puudub vaidlus, et neid hageja ei ostnud.

Hageja väide, et vöö olemasolu isolatsiooni all, ta ei näinud, et kas on armeeritud või ei ole, ei ole

tõsiseltvõetav kuna see oleks nähtav nii väljast, kui seest, mida kinnitas ka hageja poeg

tunnistajana. Oluline on märkida, et hageja dokumenteeris kõiki töid päevade kaupa ehituspäeviku

näol ning vöö ehitus oleks samuti dokumenteeritud, sh hageja ei ole seda ka finantseerinud. Seega

väidetav teadmatus on ilmne vale. Hageja kinnitas, et iga päeva kohta on kirja pannud, mida on

tehtud. Ise täitis ehituspäevikut. Hageja väitel ostis materjalid, märkis üles ehitusplokid, torud jne,

ehitamise ajal tegi fotosid või isa tegi fotosid ja saatis mulle. Hageja teadis, mis ajal, mida A. L.

teeb. Seega on ainetud väited, et olulised tööd jäid tähelepanuta, fikseerimata ja materjalid

märkimata.

Asjaolu, et kostja ei pidanud koostama ehitusdokumente ilmneb hageja väitest, et ta ei nõudnud

kostjalt dokumente ning oli algsel kokkulepitud, et ta kostab neid ise, mida ka tehti.

Hageja kinnitas, et kostja pakkus teha seinte ümber karkassi, panna metallist nurgad. Summa

umbes 3000 eurot nende tööde eest. Hageja täiendava tööga jällegi ei nõustunud.

Hageja ja tunnistajad kinnitasid, et praod teise korruse nurkadesse tekkisid 2022.a talvel (so peale

soojustustöid – oktoobris 2021.a ning lume teket). Leidis kinnitamist, et hageja jooksvalt tegi ise

projektlahenduste muudatusi ning jätkas ehitustöid koos perega. Ilmne, et kogemuste puudumisel,

seda ei tehta. Samuti hageja kinnitas, et üks ehitajatest küsis töö eest raha temalt, kuid tasuti A. L.

vahendusel, st enamjaolt teostati töid eraviisiliselt.

Hageja ja tunnistajate väited kostja unustamisest, so vöö ehitamine, ei vasta tegelikkusele ning on

vastuolulised. Hageja väitel peale auditit märtsis, aprillis (so viimase kohtumise ajal) väitis A. L.

unustamisest. Kummaline on, et väidetavalt teadis hageja sellest puudusest veel enne kui A. L.

paigaldas vaheseinte karkassid, kuid siiski tellis selle töö ja tasus selle eest.

Tunnistaja V. K.i ütluste kohaselt pragude avastamisel kutsuti välja A. L.. Oli tunnnistaja, hageja

ja A. L.. Kui näidati pragusid, siis A. L. ütles, et nad unustasid vöö teha. Seega on isikute ütlused

vastuolulised ja ebausaldusväärsed.

Ilmne, et on huviks jätta mulje, et ehitaja on unustanud teatud töö. Samas hageja väitel seda öeldi

peale auditit viimasel kohtumisel. Tunnistaja väitel oli see jutuks hoopis esmasel pragude

esitlemisel.

Kostja on seisukohal, et A. L. ütlustega on leidnud tõendamist järgnevad olulised asjaolud: - Teise

korruse betoonvööga hageja nõus ei olnud. Kulutusi enam teha ei soovitud ning ei olnud

materjale. Üheks põhjuseks oli hoone kõrgus, seina kõrgused oleks läinud mõõdust välja. Selgitati

põhjused ära, et miks betoonvöö vajalik on ja kõik lume ja tuule koormused jne, et üldjuhul seda

ikka tehakse.

- Soovitati teha vaheseina karkassid alla ära, et see jääb omakorda toestama katuse

konstruktsiooni. Siis need vaheseina karkassid oleks olnud sarikate all. Sarikatevahelised pennid,

et pennide all. See oleks jäänud kõik toetama omakorda veel lisaks. Mida ei tehtud.

- Teise variandina pakuti viimase plokirea asemel panna U-ploki rea. U-plokk on seest tühi plokk,

mis betoneeritakse täis, pannakse armatuur sinna otsa. Keelduti kuna see on jällegi lisakulu, kui

osta need U-plokid, sest teised plokid on olemas.

- Üritasin katuselt lund vähemaks saada, et koormust vähendada, mis ei õnnestunud väga,

sellepärast et lumi oli jäätunud katus külge kinni, sest oli olnud kord sula, kord külm ja siis tuli

lund juurde. See lumekiht oli päris paks. Lumi oli isegi murdnud seal katusel ventilatsioonitoru

ära, mille me kunagi katusele paigaldasime nõuetekohaselt.

- Teadsin, et järgneva tööna O. paneb karkassid katuse alla (so toestvad vaheseinte karkassid). -

Betoonvöö vajadusel märgib seda projektis projekteerija.

Kostja on seisukohal, et tema esitatud väited on leidnud tõendamist ja vastavuses tegelikkusega.

22. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka hageja esitatud OÜ RevPro Est 13.02.2023.a asjatundja

arvamusele. Nimelt arvamuse punktis 1 märgitakse, et seinaplokkide tarnija Bauroc AS on oma

kasutusjuhendis välja töötanud oma materjalidest valmistatud konstruktsioonidele tüüpsõlmed,

mis on kohustuslikud, kui projektis ei ole sätestatud teisiti.

Antud juhul hageja esitatud projektis ongi sõlmed lahendatud teisiti ning just kostja ettepanekud

olid tugevdada sõlmi vöödega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja

tunnistajad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7

järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

25. Hageja O. L. on kostja Benten OÜ vastu esitanud töövõtulepingu rikkumisest tuleneva

kahju (puuduste likvideerimisega seotud kulude) hüvitamise nõude, tuginedes õigusliku alusena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1-3, § 642 lg 1-3, § 642 2 lg 2 m § 115 lg 2 ja § 135 lg 2.

Tsiviilasja materjalide kohaselt:

-

O. L. pöördus 28.05.2020 OÜ Benten poole maja, asukohaga XXX, ehituse tellimiseks.

Hageja esitas kostjale ehituse eelprojekti ja küsis hinda maja vundamendi, seinte ja katuse

ehitamiseks 28.05.2020 e-kiri, tl 15).

-

06.06.2020 vastas kostja juhatuse liige hagejale e-kirja teel, et põranda, seinte ja katuse

ehitamise hinnaks on 10 100 eurot, täpsustas oma 15.06.2020 e-kirjas, et 1. korruse põranda

ehitamise maksumus on 2550 eurot, seinte ehitamise maksumus 4050 eurot, vahelae talad 600

eurot ja katuse ehitamise maksumus 2900 eurot (tl 16);

-

RevPro Est OÜ teostatud ehitise audit/uuring (tl 18-39) tuvastas ehitisel puudused –

müüritise purunemise kohtades ei tuvastatud AEROC plokkide tootja poolt ettenähtud vajaliku

koguse armatuuri olemasolu, kuigi AEROC plokkide kasutusjuhendis on armatuuri paigaldamine

iga nelja (minalaselt) rea järel. Ehitustööde käigus eeltoodud koormuste arvestamata jätmine,

ehitusnormide ja ehitusmaterjalide tootja juhiste mittejärgimine on põhjustanud hoone seintesse

pragude tekkimise ja tekitanud avariilise seisukorra.

-

O. L. esitas Benten OÜ-le pretensiooni 11.05.2022 (tl 40-42), milles tõi välja puudused ja

tekkinud kahjustused ning õiguskaitsevahendite valikuvõimaluse, samuti puuduste kõrvaldamiseks

täiendava tähtaja.

-

26.05.2022 vastas kostja hageja pretensioonile (tl 46-47, 50 tõlge) keeldumisega.

-

O. L. võttis hinnapakkumise Viru EKD Group OÜ-lt avariilise seisukorra ärahoidmiseks

vajalike tööde teostamiseks (37488 eurot, tl 51);

-

O. L. võttis hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks vajalikele ehitusmaterjalidele (tl

52-55);

-

O. L. on maksnud OÜ-le RevPro Est ehitise auditi teostamise eest 456 eurot (tl 56);

-

O. L. kohtueelse menetluse kulu on 216 eurot (Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arve

20203844, tl 57)

-

Ecomod Ehitus OÜ on 06.01.2023.a andnud hinnapakkumise hoone konstruktsiooni

parandustöödeks 11 396,90 eurot (tl 112).

26. Pooled ei vaidle selle üle, et

-

poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping;

-

tööd teostas OÜ Benten

-

Päikese 7 maja ehitus oli puudustega (tuvastatud praod seintes, vajaliku koguse armatuuri

olemasolu puudumine, avariiline seisukord)

Pooled vaidlevad selle üle, kes on vastutav ehitisel tekkinud puuduste eest

Hageja on seisukohal, et puuduste eest on vastutav töövõtja ehk kostja tulenevalt VÕS § 642 lg 1,

3, VÕS § 642 lg 21 .

Kostja seevastu leiab, et tema töövõtjana ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest

kuna lähtus tellija juhistest (VÕS § 641 lg 3). Armeeritud vöö ehitamist hageja ei soovinud ning

vastavat kulu kanda ei tahtnud.

Kostja lisab, et kui kohus leiab, et kostja on kahju tekitanud, kuulub kohaldamisele VÕS § 139 ja

§ 140 ning kahjuhüvitist (kahju ulatust) tuleb vähendada. Hageja on jätkanud ehitustegevust katust

toestamata ning katus on puudulikult hooldatud, hageja väidetav kahju on tekkinud temast endast

tulenevatel asjaoludel.

27. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest

tasu.

VÕS § 635 lg 1 tulenevalt on töövõtja põhikohustus kokkulepitud tulemuse saavutamine.

Käesoleval juhul on nii asja dokumentaalsete tõendite, poolte vande all antud seletuste ja

tunnistajate ütlustega tõendatud, et O. L. kostjaga kokku lepitud tööd / tulemust saavutanud ei ole,

maja on avariilises seisukorras ning kasutuskõlbmatu.

VÕS § 641 kg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ning lepingutingimustele peavad

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui

-

tööl ei ole kokkulepitud omadusi;

-

kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija

seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse;

Lisaks eeltoodule on töövõtjal kohustus informeerida tellijat tehtud tööga kaasnevatest riskidest,

eelkõige sellest, kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab ettenähtud eesmärgile ning tellija

vajadustele (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-116-16 p 66, 3-2-1-180-10 p 9)

Tuleb arvestada ka VÕS § 77 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele

vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga (vt Riigikohtu lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15)

28. Benten OÜ töö ei vastanud lepingutingimustele.

Vastavalt VÕS § 646 lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava

uue töö.

Sama paragrahvi lg 4 järgi kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega

seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Hageja väited puuduste kohta kostja teostatud töös on tõendatud RevProEst OÜ ehitise

auditi/uuringuga (tl 18-39), hageja vande all antud seletuste (tl 165 pöördel-166), tunnistajate V.

K.i ja V. L. ütlustega (tl 179-182).

Puuduste olemasolu (pragusid seintes) ei ole eitanud ka kostja seaduslik esindaja A. L. (tl 172),

kuid kostja ei näe endal selles süüd.

RevPro Est OÜ auditi järeduste kohaselt teostati Päikese X ehitus eelprojekti alusel, eelprojektis

on toodud ära katusekonstruktsiooni põhimõtteskeem ega sisalda hoone konstrutsioonide ja

sõlmede üksikasju. Antud juhul oli katusekonstruktsiooni projekt detailideni läbi töötamata,

näidatud on sarikate ristlõige 50 x 200 mm ja samm 600 mm. See ei vabasta ehituse töövõtja

vastutust ehitusnormide “hea ehitustava” järgimisest (Ehitisreeglite Nõukogu seisukoht, protokoll

nr 8 09-09-1994). Sarikate ehitamisel tuleb arvestada katusekonstruktsiooni omakaalu müõjust

tuleneva koormuse. Lumekoormuse ja tuulekoormusega. Kui koormusi ei võeta arvesse,

põhjustavad nad sarikaid toetavate ehotuskonstruktsioonide purunemise.

AEROC plokkide kasutusjuhendis on ette nähtud armatuuri paigaldamine iga neljanda

(minimaalselt) rea järel. Müüritise purunemise kohtades ei tuvastatud AEROC plokkide tootja

poolt ettenähtud vajaliku koguse armatuuri olemasolu (tl 31-32).

RevProest OÜ toob auditis välja soovitused avariilise seisukorra ärahoidmiseks (tl 33-34).

Kuivõrd kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele, on tegemist töövõtulepingu

rikkumisega VÕS § 641 lg 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes.

29. Hagejal on esitanud kostja vastu puuduste likvideerimisega seotud kahju hüvitamise

nõude VÕS § 115 lg 2 alusel.

VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei ole seda teinud

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s

114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

Tulenevalt VÕS § 114 lg 4 kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava

tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja

möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel

kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

11.05.2022.a. esitas O. L. kostjale pretensiooni (tl 41), milles muuhulgas andis kostjale valida, kas

viimane parandab omal kulul puudused või keeldumise korral nõuab hageja tagasi makstud raha

ning lisak ehitusmaterjalide maksumuse. Hageja lisab, et kui kostjale kumbki variant ei sobi ja

keeldutakse täitmsst, nõuab ta tehtud vigade parandamise hüvitamist (teine töövõtja teostab tööd,

millele lisandub ehitusmaterjalide kulu). Pretensioonis andis hageja tähtaja selles esitatud

alternatiivsetele nõuetele vastamiseks.

Kostja vastas sellele 26.05.2022 (tl 46, tõlge lk 50 -tõlkes viga vastuse p-s 3 3. lauses ….Teiega

sel teemal arutledes juhtisin teasel selgelt tähelepanu, et ülemist plokirida on vaja (vene keeles

“neobhodimo”) tugevdada tugevdusvööga“) ja teatas, et keeldub hageja nõudmiste (puuduste

kõrvaldamise) täitmisest.

Kuivõrd hageja andis kostjale 11.05.2022 pretensioonis tähtaja 14 päeva pretensioonis esitatud

alternatiivseltele nõuetele vastamiseks ja kostja vastas sellele 26.05.2022 kirjaga, et ta keeldub

hageja nõudmiste täitmisest ja puuduste kõrvaldamisest, on hageja õigustatud nõudma

leingujärgse töö tegemiseks (majakarbi ehitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks) vajalikku kulu,

mida kostja hagejale lepingu järgi lubas. (VÕS § 127 lg 1).

VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju

kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures

ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju hüvitamisel on lähtekohaks lepinguga kokkulepitud

tulemus (vt Riigikohtu 10.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15).

30. Vaidlust ei ole selles, et sarikate alune armeerimisvöö jäi paigaldamata.

Vaidlust ei ole ka selles, et tööde aluseks olnud eelprojekt seda detailselt ei kirjeldanud. RevPro

Est on auditis märkinud, et eelprojektis on toodud ära konstruktsiooni põhimõtteskeem ega sisalda

hoone konstruktsioonide ja sõlmede üksikasju. Antud juhul oli katusekonstruktsiooni projekt

detailideni läbi töötamata…. (tl 31). Sama on kinnitanud hageja oma pretensioonis kostjale (tl 41).

Kostja tugineb VÕS § 641 lg -le 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või

kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Kostja seaduslik esindaja väitis vande all kohtuistungil, et selgitas hagejale betoonvöö

paigaldamise vajalikkust, „…..ladusime müürid ja valasime betoonvöö esimesele korrusele, O. oli

nõus“ (tl 171 pöördel)“…… jõudsime sinnamaale, et teise korruse betoonvöö oli vaja teha, O.

enam sellega nõus ei olnud, ütles, et tema seda kulutust enam teha ei taha, selle jaoks ei olnud

enam materjale, kõik oleks pidanud ostma selle jaoks. Oli veel üks põhjus, miks ta ei olnud sellega

nõus… siis oleks hoone kõrgus läinud mõõdust välja“ (tl 171 pöördel) “…. Tol momendil oli

see, et katuse peale panekuga pidid tööd lõppema, kuna O. ütles, et finantsid ei lase edasi ehitada.

Siis ma soovitasin, et kui kogud raha, tehke vaheseina karkassid alla ära, et see jääb omakorda

toestama katuse konstruktsiooni …..“

Kohtu küsimusele, kas kostja ütles hagejale, et ei pane enne katust peale kuna armeerimisvööd ei

ole või ei pane enne kui see vöö on, vastas A. L., et „…ma arvan, et mitte“ (tl 174). Sama kinnitas

kostja esindaja hageja esindaja küsimusele (tl 173 pöördel).

Seega paigaldas kostja katuse, teades, et toestamiseks vajalik armeerimisvöö on paigaldamata,

teadis ka võimalikest tagajärgedest, kuid jättis siiski selle tegemata.

A. L. kinnitas ka enda teadmist armeerimisvöö olemasolu vajalikkusest kahekordse elamu

puhul (vt tl 176) „…. minu seisukoht on see, et see peaks olema, mida ma ka selgitasin hagejale“.

„….. eelprojekti järgi on võimalik ehitada“ (tl 176 pöördel).

31. Kohus on seisukohal, et kostja seaduslik esindaja ei ole millegagi tõendanud hageja

keeldumist tugevdusvöö paigaldamisest (kuigi on vastuses hageja pretensioonile seda väitnud).

Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja sellekohane väide on paljasõnaline ja eluliselt

mitteusutav.

Kostja hinnangul olnuks armeerimisvöö paigaldamise kulu olnud ca 400 euro ringis (tl 173). Ei

ole eluliselt usutav, et mõistliku arusaamaga isik töövõtja piisava selgituse (väidetava selgituse)

juures betoonvöö vajalikkusest ja selle paigaldamata jätmise tagajärgedest eelistab 400 eurost

„kokkuhoidu“ arvestades maja ehitamise kogu kuluga, seda enam olukorras, kus esimese korruse

armeerimisvöö sai paigaldatud ja hageja oli sellega nõus.

Ei ole usutav ka kostja esindaja väide, et oma keeldumist põhjendas hageja muuhulgas asjaoluga

et hoone kõrgus väljub eelprojektiga mõõdetust kui vöö paigaldada. Ka esimese korruse

betoonvööd polnud eelprojektis ette nähtud, järelikult ka selle paigaldamine mõjutas hoone

kõrguse muutumist. Samas vöö siiski paigaldati.

32. Riigikohus on märkinud, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute

koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele

ning puuduste korral neist tellijat teavitama. Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada

töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö

kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus

keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77). Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab

ka VÕS § 641 lg 3, mis kohaldub olukorras, kus tellija juhise puudused ja selle kahjulikud

tagajärjed ilmnevad pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale (vt

Riigikohtu 02.06.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-15-8204/113 p 14).

Eeltoodust tulenevalt on töövõtja informatsiooni- ja kontrollikohustus suhteliselt lai tema

eeldatava professionaalsuse tõttu. Kohtu hinnangul töövõtja käesoleval juhul (Benten OÜ) seda

järginud ei ole.

Töövõtja ei saa eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi järgida.

Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on

tellija juhist piisavalt kontrollinud (VÕS § 641 lg 3), kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib

töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude

hüvitamist (eespool viidatud lahendi p 16).

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja teadis, et armeerimisvöö paigaldamine on vajalik

ning selle paigaldamata jätmine mõjutab ehitise ohutust (EhS § 7 ja 8) ning tellija juhiste tõttu ei

saa töö vastata lepingutingimustele, saanuks hoolas töövõtja lepingu üles öelda, mitte teadlikult

kehtivatele ehitusnormidele mittevastavat ehitist edasi ehitama.

33. Tunnistajad V. K. ja V. L. väitsid kohtuistungil, et A. L. ütles, et nad unustasid

armeerimisvöö teha (tl 180, 181) V. L. väitis, et inimene nõustus seda ümber tegema, kuid siis

keeldus.

O. L. kinnitas vande all, et armeerimisvöö tegemiseks vajaminev materjal oli objektil olemas, ning

kui oli vaja midagi juurde vaja, siis sai A. L. seda tellida ja O. L. tasus selle eest (tl 170). Nii

toimis poolte vaheline koostöö objektil, seda on kinnitanud nii hageja kui kostja seaduslik esindaja

(tl 172 pöördel). Kostja seaduslik esindaja kinnitas ka seda, et maksete viivitusi hageja poolt ei

olnud ( tl 173 pöördel).

Kohus on seisukohal, et nii poolte vande all antud seletuste kui tunnistajate ütlustega on

tõendatud, et armeerimisvöö jäi paigaldamata, selle vajalikkust ja paigaldamata jätmise tagajärgi

töövõtja teadis, kuid seda ei teinud.

Kostja leiab, et tunnistajate V. L. ja V. K.i ütlused tuleb jätta tähelepanuta, kuna viimased on

hageja lähedased ning nende ütlused seetõttu kallutatud.

Kohus on seisukohal, et ei oma tähtsust, kas Benten OÜ (A. L.) unustas armeerimisvöö tegemata

või jättis selle tegemata. Ta teadis selle vajalikkusest ja paigaldamata jätmise riskidest, kuid

vaatamata sellele pani majale katuse peale, mille tõttu tekkisid seintesse praod ja mille tõttu on

maja avariilises olukorras ning kasutuskõlbmatu, on kostja töövõtjana vastutav töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Seega isegi kui jätta tähelepanuta tunnistajate ütlused selle kohta, et A. L. unustas armeerimisvöö

tegemata, on kostja ikkagi vastutav lepingutingimustele mittevastavuse eest.

34. Töövõtja vabaneb VÕS § 641 lg 3 järgi tellija juhistest, tema muretsetud materjali või

kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral

vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud.

Küll aga ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid

täites ehitamist käsitlevaid õigusakte (vt Riigikohtu 28.02.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-177-

11 p 13).

Riigikohus on märkinud, et tellija juhise andmiseks VÕS § 641 lg 3 tähenduses saab pidada ka

olukorda, kus tellija valib erinevate töövõtja pakutud variantide, sh materjalide vahel. Samas kui

tellija valib sellisel juhul variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb

töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis kui ta on kas enne või pärast variantide

väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid ja juhtinud

tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitusele vaatamata

oma valikule kindlaks (05.04.2019 2-16-16481/77)

Isegi kui nõustuda kostjaga selles, et töövõtja lähtus käesoleval juhul töö teostamisel tellija

juhistest (jättis armeerimisvöö paigaldamata), vastutab ta töö lepingutingimustele mittevastavuse

eest kuna on tellija juhiseid täites rikkunud ehitamist käsitlevaid õigusakte.

Ehitise auditis nimetatud Hea ehitustava rikkumine kujutab endast tsiviilõiguslikes suhetes

keskmise kvaliteedinõude rikkumist VÕS § 77 lg 1 mõistes, kuna EhS § 7 kohaselt tuleb ehitisi

ehitada Heast ehitus(tavast) lähtuvalt, ning hoone, mis ei vasta Heale ehitustavale, ei saa olla

ehitatud ka vähemalt keskmise kvaliteediga. EhS § 8 sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele,

varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile.

Tulenevalt EhS § 11 lg 1 peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele

ja olemasolu vältel olema ohutu. Sama paragrahvi 2. lõige p 1 sätestab, et ehitisele esitatavad

nõuded hõlmavad mh mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust.

Kostja ei ole hagejale üle andnud mistahes ehitusdokumente, mis on käsitletav samuti EhS § 15

rikkumisena.

Kuivõrd kostja on rikkunud ehitamist käsitlevaid õigusakte – EhS § 7, 8, 11 ja 15, ning valminud

ehitis on avariiohtlik ning kasutuskõlbmatu (RevProEst auditi hinnang), ei vabane kostja

vastutusest põhjusel, et ehitas avariiohtliku ehitise tulenevalt tellija juhistest.

35. O. L. tunnistas kohtuistungil 23.05.2023.a. vande all, et armeerimisvöö paigaldamisest (nii

esimene kui teine) paigaldamise vajadusest teavitas A. L. (tl 166), küll aga kinnitas hageja, et

nõustus vöö paigaldamisega. Väidetavalt sai ta teada asjaolust, et armeerimisvööd paigaldatud ei

ole teada alles siis kui tekkisid praod.

Kostja leiab, et hageja väide, et ta armeerimisvöö paigaldamata jätmisest ei teadnud, on vale, ning

kui vöö oleks paigaldatud, oleks see ka hageja poolt dokumenteeritud ja finantseeritud.

Samas ei kinnita ükski kohtumenetluses esitatud tõend (peale kostja esindaja vande all antud

selgituse ja pretensioonile vastuses märgitu) kostja väidet, et armeerimisvöö jäeti paigaldamata

tellija (hageja) juhistest tulenevalt.

36. Vaidlust ei ole ka selles, et ehitusdokumentatsiooni töövõtja ei pidanud ega tellijale ei

andnud.

Hageja väitis, et ei nõudnud ehitajalt dokumentatsiooni, kuid ootas et talle see esitatakse.

Hageja täitis ehituspäevikut enda kinnitusel seetõttu, et säiliks andmed õhutemperatuuride kohta,

tehtud tööde kohta (millistest tingimustes töö tehti), kuna hageja ei olnud kindel, et Benten OÜ

seda teeb (tl 168 pöördel)

Hageja ei väitnud kohtuistungil, et tal oli kostjaga algne kokkulepe, et koostab ehituspäevikut ise

nagu väidab kostja esindaja. Hageja kinnitas kohtuistungil vastupidist- kostja esindaja küsimusele,

kas teil oli kokkulepe, et täidate ise ehituspäevikut vastas hageja, et „….meil sellist kokkulepet ei

olnud“. (tl 168 pöördel)

37. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et kahju tekkis kostjast endast tulenevatel asjaoludel,

mh katuse soojustusmaterjali tõttu, mis suurendas koormust (soojustamisel kasutati kivivilla

projektis ettenähtid puistevilla asemel, mis on ca 3 x raskem), kuid täiendavad toestavad

vaheseinad või nende karkassid olid paigaldamata.

Samas on 10.02.2023 RevPro Est OÜ on oma seisukohas (tl 126-128) kinnitanud, et katuse

soojustamine on teostatud vastavalt projektile ja nõuetekohaselt ning kostja väited, et katuse

soojustamine ja lume koormus võis mõjutada maja kandevõimet ja tuua kaasa pragude tekkimise,

on paljasõnalised ja alusetud.

Projekteerija on projektis arvestanud nii tuule kui ka lumekoormustega, samuti katuse

soojustamisega ega ole projektis ette näinud ette näinud katusekonstruktsioonide täiendavat

tugevdamist, kuna piisab AS Bauroc tehase tüüplahendusest, mida kostja ehitamisel ei järginud.

Kohus on seisukohal, et kostja lepingurikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel esineb

põhjendatud seos. Kui kostja töö oleks vastanud lepingutingimustele, teostatud nõuetekohaselt, st

saavutanud tulemuse, mida hageja lepingu alusel saama pidi, puuduks hagejal vajadus ehitise

parandamiseks täiendavaid kulusid kanda.

Kahju oli lepingu sõlmimisel kostjale /töövõtjale ettenähtav ja välditav.

Kostja vastutab lepingurikkumise eest.

Puudused kujutavad endast töövõtulepingu rikkumist VÕS § 77 lg 1 ja § 641 lg 2 mõistes, sest

kostja töö puuduste tõttu ei vastanud ehitis vähemalt keskmisele kvaliteedile ja/või ei sobinud

otstarneks, milleks hageja ehitise kostjalt tellis.

38. VÕS § 127 lg 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju

kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud kui lepingut ei oleks rikutud. Sealjuures

ei tohi kahju hüvitamise olla kannatanu rikastumise allikaks ning kahju hüvitamisel on

lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus (vt Riigikohtu 10.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-

1-60-15)

VÕS § 115 alusel tuleb tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud (vt Riigikohtu

12.04.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12)

RevProEst OÜ auditis on toodud tööde loetelu, mis on vajalik teostada avariilise seisukorra

ärahoidmiseks (demonteerida katusekonstruktsioon, roovitis, katuse soojusisolatsioon, sarikad ja

2. korruse seinad. Seejärel uuesti paigaldada teise korruse seina plokid ja ehitada uus katus) (tl 127

pöördel).

Hageja on võtnud hinnapakkumise Viru EKD Group OÜ-lt, mille kohaselt on kirjeldatud tööde

maksumuseks 37 488 eurot (ehitustööde maksumus, tl 51),

Hageja on võtnud hinnapakkumised ehitusmaterjalidele (kokku summas 11 249, 25 eurot, tl 52-

55) Kokku on hageja esitatud kahju hüvitamise nõue 48 737, 25 eurot.

Kostja esitas koos vastusega hagile OÜ Ecomod Ehitus 06.01.2023 hinnapakkumise (tl 112), mille

kohaselt on ehitise konstruktsiooni parandustööde hinnapakkumine 11 396,9 eurot,

hinnapakkumise kehtis kuni 09.02.2023.a.

OÜ Ecomod teavitas hagejale 2023 aprillis et ei ole kahjuks enam võimalik 06.01.2023

hinnapakkumises toodud uute seinte, katuse ning armeerimistööd 5000 euro eest (tl 152).

Hageja osundab, et 06.01.2023.a hinnapakkumine on puudulik seetõttu, et seal ei ole toodud uusi

sarikaid ja puitmaterjali (RevProEst 10.02.2023.a seisukohas on rõhutatud, et kuna avariiseisukord

tekkis töövõtja süül (st hea ehitustava ehitusnormide ja reeglite mittejärgimine, ehitusmaterjalide

valmistajatehase tööde teostamise tehnoloogiale esitatavate nõuete rikkumine) peab töövõtja

esmalt esitama pädeva isiku poolt koostatud taastamisprojekti - see on kohustuslik tingimus kuna

hoone on avariilises seisukorras. Taastamisprojekti puudumise tõttu on asjatundja hinnangul

võimatu hinnata Ecomod Ehitus hinnapakkumist. Taastamisprojekti puudumise tõttu jääb üle maja

taastamine auditi II variandi järgi.

Kohus lähtub kahju suuruse määramisel Viru EKD Group OÜ ja ehitusmaterjalide soetamiseks

esitatud hinnapakkumistest (tl 51-55), milles toodu on kooskõlas RevProEst OÜ auditis toodud

vajalike töödega avariilise seisukorra parandamiseks.

Kostja hinnangul on hinnapakkumine ülepaisutatud ning väidetavalt on võimalik vajalikud tööd

oluliselt odavamalt teostada, samas ei ole kostja eeltoodut millegagi tõendanud ega hageja esitatut

ümber lükanud,

Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kostja ise on keeldunud puuduste

kõrvaldamisest/parandamisest. Pooled on menetluse vältel üritanud ka kompromissläbirääkimisi

pidada, kuid ei ole õnnestunud kompromissiga asja lahendada.

39. Kostja leiab, et käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele VÕS § 139 ja § 140

Vastavalt VÕS § 139 lg 1 kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või

ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kostja palub hüvitist vähendada kuni 1100 euroni ehk 50% hageja poolt kostjale tasutud tasust.

Kohus sellega ei nõustu.

Väide, et hageja on teinud eramu ehitamisel otsuseid, mille tõttu on väidetav kahju tekkinud ning

jätnud tellimata käesoleval ajal etteheidetava töö (armeerimisvöö paigaldamata), on

põhjendamatu.

Kohtu hinnangul ei saa menetluses kogutud tõendite põhjal järeldada, et katuse soojustamine või

lumekatte paksus olid seinte pragunemise põhjuseks. Kohus ei pea eluliselt usutavaks väidet, et

kostja keeldus armeerimisvöö paigaldamisest vaatamata kostja selgitusele selle vajadusest ja

paigaldamata jätmise riskidest, kui esimese korruse armeerimisvöö sai samadel asjaoludel ja

hageja nõusolekul paigaldatud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahju on tekkinud hagejast

endast tulenevatel asjaoludel.

Kostja hinnangul on kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes ebaõiglane, kuna kostjale tasuti

teostatud tööde eest 2200 eurot, töö telliti temalt kui mitteprofessionaalilt (sh ei järgitud kostja

soovitusi).

Kohus eeltooduga ei nõustu.

Töövõtulepingu sõlmimisel esines kostja seaduslik esindaja Benten OÜ nimel, esitas

hinnapakkumise (e-kirjavahetus, tl 15-16). Hageja kinnitas vande all, et tema sai teada vastava

tegevusloa vajadusest alles RevPro Est auditist ja asjaolust, et kostjal vastav luba puudus.

Tõendamata on väide, et hageja teadis kostja nn mitteprofessionaalsusest. Samas võttis kostja sel

juhul ka ise mitteprofessionaalina ja vastavat luba omamata endale riski, et teostatv töö ei pruugi

olla lepingutingimustele vastav ja mis võib sellest tulenevalt tuua kaasa tagajärjed.

40. Hageja nõuab ka kohtueelsete asjatundja arvamuste saamiseks tehtud kulude hüvitamist.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab

otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks.

Hageja on kandnud kahju kindlakstegemiseks ja kostja vastu nõude esitamiseks kulusid, mis

koosnevad OÜ-lt RevPro Est auditi tellimise kulust ja kohtueelsest õigusabikulust.

Hageja nõuab hagi esitamise seisuga 456 euro hüvitamist, mis seisneb OÜ-le RevPro Est tasutud

ehitise auditi saamise kulust, mille suurust ja kandmist tõendab vastav maksekorraldus. Nimetatud

auditi tellimine oli vajalik tuvastamaks vaidlusaluse hoone seinte purunemise põhjus ja vajalikud

tööd puuduste kõrvaldamiseks (tl 56).

Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 216 eurot, mida tõendab OÜ

Advokaadibüroo Küllike Namm 02.08.2022 arve nr 20203844 (tl 57).

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses

vaidluses mõistlikuks ja kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel

hüvitatavad (vt Riigikohtu 03.04.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11, 14.10.2014 nr 3-2-

1-84-14, p 24). Sama põhimõte kehtib hageja hinnangul ka puuduste tuvastamiseks tellitud

asjatundjaarvamuste kulude osas. Kostja lepingurikkumist on hageja tõendanud käesolevas

hagiavalduses. Nõutud kulud on lepingurikkumisega põhjuslikus seoses, kuna need on otseselt

seotud kostja lepingurikkumise ja sellest tuleneva kahju kindlakstegemisega ja hageja õiguste

maksmapanekuga. Kahju oli kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav ja välditav.

Juhul kui kohus leiab, et käesolevas peatükis väljatoodud kulusid tuleb käsitleda hageja

menetluskuluna, palub hageja vastavad kulud välja mõista menetluskuluna.

Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS §

115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi

ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt

Riigikohtu 09.02.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29).

Hageja nõue kohtueelse õigusabi kulude hüvitamiseks on seega kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 ja

§ 128 lg 3 järgi.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Seega on hageja esitatud asjatundja arvamuse saamiseks ning kohtueelsete õigusabikulude nõue

põhjendatud ja tõendatud.

41. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust.

Kohustuse rikkumine annab võimaluse õiguskaitsevahendite kasutamiseks kohustust rikkunud

poole suhtes (VÕS § 76 lg 1, § 100, 101 lg 1 p 6).

Hageja nõuab kostjalt ka viivist alates hagi esitamisest (09.11.2022) kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Põhinõuete suuruseks, millest hageja nõuab viivist, on 49 409,25 eurot (48 737,25 + 456 + 216).

Menetluskulude jaotus

42. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus rahuldab hagi, seega jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.