2-23-5439/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5439

Tsiviilasi

OÜ Dragonet hagi OÜ JS Invest vastu võla nõudes

Hagihind

40 227,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Dragonet (registrikood 12208964; asukoht

Roosaare tee 3b-4, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa);

Hageja lepinguline esindaja: H T (e-post: xxx);

Kostja: OÜ JS Invest (registrikood 12310131; asukoht Narva

mnt 36, 10120 Tallinn);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur

(Advokaadibüroo Naur & Pärn; e-post: indrek@in.ee).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt OÜ JS Invest hageja OÜ Dragonet kasuks laenu põhiosa 30 000 eurot,

intress 4 527,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 210 eurot.

3. Mõista kostjalt OÜ JS Invest hageja OÜ Dragonet kasuks välja viivis põhinõudelt 30 000

eurot lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 11.04.2023 kuni põhinõude (30 000 eurot)

täitmiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 15 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2 Mõista kostjalt OÜ JS Invest hageja OÜ Dragonet kasuks välja menetluskulud summas 2

300 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 300 eurot) tuleb kostjal OÜ JS Invest

tasuda hagejale OÜ Dragonet käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti

aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-23-5439

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja OÜ Dragonet esitas 10.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja OÜ JS Invest vastu

võla nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 25.03.2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr

xxx, millega hageja andis kostjale laenu 30 000 eurot. Laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja

laenu tagastama 25.04.2020 juhul, kui pooled ei lepi kokku uut tähtaega. Laenulepingu p 2.3 kohaselt

oli laenu intress 900 eurot kuus ehk 36% aastas. Laenulepingu p 3.1 kohaselt oli viivis 0,05% päevas

sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei tagastanud laenu

tähtajaks ja pooled pikendasid laenulepingut tingimusel, et kostja jätkab intressi tasumist vastavalt

laenulepingule. Kostja on tasunud põhisummalt 30 000 eurot intressi 900 eurot kuus kuni 25.10.2022

seisuga, kuid on jätnud tasumata intressid sealt edasi.

2. Peale seda kui kostja jättis alates 26.10.2022 tasumata laenuintressid, on pooled pidanud

läbirääkimisi laenu põhisumma tagastamiseks. Hageja oli nõus vähendama laenuintressi juhul, kui

kostja tasub intressivõla ja alustab põhisumma tagastamist osamaksetena. Kuna kostja vaatamata

lubadusele ei tasunud veebruari lõpuks võlgnetavat intressi ega alustanud põhivõla tagastamist

osamaksetena, esitas hageja 13.03.2023 nõude võlgnevuse tasumiseks ja hagihoiatuse. Hageja andis

kostjale täiendava tähtaja oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ja nõudis, et kostja tagastaks hiljemalt

14 päeva jooksul, so 27.03.2023, laenu põhisumma 30 000 eurot ja kogunenud intressid tasumise

päeva seisuga. Hageja hoiatas samas, et juhul kui kostja ei tagasta hiljemalt 14 päeva jooksul laenu

põhisummat 30 000 eurot ja kogunenud intressi, siis on hageja sunnitud oma huvide kaitseks

pöörduma hagiga kohtusse. Samas teavitas hageja, et kui kostja ei suuda tasuda kogu võlgnetavat

summat ühe korraga on hageja nõus ka summa tasumisega maksegraafiku alusel tingimusel, et

võlgnetav summa tasutakse võrdsete osamaksetena 6 kuu jooksul ning kirjalik maksegraafik

sõlmitakse 7 päeva jooksul.

3. Arvestades laenulepingu p-s 2.3 kokkulepitud intressimäära 900 eurot kuus ehk 36% aastas ja

kohustust tasuda laenu kasutamise eest intressi kuni laenu põhisumma tagasimaksmiseni, pidi kostja

tasuma intressi 26.10.2022 kuni laenulepingu lõpuni, so 27.03.2023, 4 527,12 eurot. Kostja ei tasunud

laenu põhisummat ja intressi 27.03.2023 ega avaldanud soovi sõlmida maksegraafikut võlgnevuse

tasumiseks. Hagi esitamise päevaks on kostjal hagejale tagastamata laenu põhisumma 30 000 eurot.

Hageja on arvestanud tagastamata laenu põhisummalt viivist alates laenusumma tagastamise

kuupäevast, s.o 27.03.2023 kuni hagi esitamise kuupäevani. Viivise võlgnevus on kokku 225 eurot.

Kostja on korduvalt kinnitanud hagejale nõude põhisumma ja intresside saldot.

4. Hageja palub mõista kostjalt välja tasumata laenusumma 30 000 eurot, intress summas 4 527,12

eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 225 eurot ja edasiselt määras 0,05% päevas alates

hagiavalduse kohtule esitamisest (10.04.2023) kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni.

5. Hageja 17.05.2023 täiendava seisukoha järgi kostja esitas paljasõnalise väite, et tasus intressi vaid

ühe korra, so 29.04.2020. Kostja väidab alusetult, et hageja pole enne hagihoiatust oma laenu tagasi

2-23-5439

nõudnud ja oli väidetavalt nõus sellega, et raha kasutamisel puudub hind ja seetõttu võib kostja

tagastada laenu siis, kui talle sobib nn vabagraafiku alusel. Kuna kostja ei suutnud laenusummat

tähtaegselt tagastada 25.04.2020, siis palus kostja laenu põhisumma tagastamist edasi lükata

kohustudes tasuma laenu kasutamise eest intressi 900 eurot kuus. Hageja tuletas kostjale korduvalt

meelde, et ootab laenu põhisumma tagastamist ja laenulepingu pikendamise eelduseks on intressi

maksmine. Kostja kinnitas korduvalt, et ta jätkab intressi 900 eurot kuus tasumist kuni laenu

põhisumma tagastamiseni. Kostja kinnitas 7.11.2020 saadetud e-kirjas, et puudub vajadus koostada

eraldi kirjalik dokument laenulepingu pikendamise kohta ja talle on üheselt selge, et peab tasuma

intressi laenu kasutamise eest. Eriti küüniline on kostja väide nagu oleks hageja olnud nõus

vabagraafiku alusel laenu põhiosa tasumisega ilma kohustuseta tasuda raha kasutamise eest intressi.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi ja seda on

ka hageja ja kostja oma e-kirjavahetuses korduvalt kinnitanud.

6. Väide, et kostja on intresside asemel tagastanud laenu, on tõendamata. Hageja oli kostjale laenanud

raha ka teiste laenulepingute alusel ja hageja poolt esitatud konto väljavõtetest nähtub üheselt, et kui

kostja tasus intressi, siis on seda tehtud selgitusega „vastavalt lepingule xxx“. Lisatud konto

väljavõtetest nähtub, et kui kostja on tagastanud mõnda laenu, siis on see ka makse selgituses toodud,

näiteks 09.08.2021 makse summas 10 100 eurot selgitusega „tagastus vastavalt lepingule xxx“ või

10.01.2022 makse summas 10 125 eurot selgitusega „tagastus vastavalt lepingule xxx“.

7. Hageja pakkus kostjale vastutuleku korras intressi vähendamist, kui kostja alustab veebruarist 2023

laenu põhisumma tagasimaksetega 5 000 eurot kuus ja tasub hiljemalt 15.02.2023 tasumata intressid.

Pooled kooskõlastasid omavahel e-kirjade vahetamise teel ka laenulepingu xxx Lisa 1, mille sisuks oli

maksegraafiku koostamine laenu põhisumma ja intresside tasumiseks. Kuna kostja ei suutnud ka

sellest lubadusest kinni pidada ja ei tasunud 15.02.2023 tasumata intresse ega alustanud veebruarist

laenu põhiosa tagastamisega, siis saatis ta e-kirja teel hagejale laenulepingu xxx Lisa 1 muudatuse

teksti, mille kohaselt lubas alustada laenu põhisumma ja intressimaksetega märtsis. Paraku viivitas

kostja ka selle lepingu Lisa 1 allkirjastamisega ja hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks esitama

13.03.2023 nõude võlgnevuse tasumiseks ja hagihoiatuse.

8. Kostja poolt hagi vastuses esitatud paljasõnalised väited ei lähe kokku poolte vahel 2020 – 2023

peetud e-kirjavahetusega, milles kostja tunnistas oma võlga ja kohustust tasuma laenult intressi.

Hageja poolt kostjale antud laen oli mõeldud lühiajalisena 1 kuuks, siis leppisid pooled nii suuliselt kui

ka e-kirjavahetuses kirjalikult taasesitatavas vormis kokku, et pikendavad laenulepingut tingimusel, et

kostja tasub kokkulepitud intressi 900 eurot kuus ehk 36% aastas. Kostja tasus hagejale intressi 900

kuus kuni 25.10.2022 seisuga ja ei ole tagastanud laenu põhisummat 30 000 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

9. Kostja esitas 11.05.2023 vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja

ei vaidlusta, et pooled sõlmisid 25.03.2020 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas

30 000 eurot. Kostja ei vaidlusta, et laenulepingus oli märgitud kostja kohustus tagastada laen hiljemalt

25.04.2020, juhul kui pooled ei lepi kokku uut tähtaega. Hageja väide, et pooled sõlmisid samadel

tingimustel uue täitmise tähtaja kokkuleppe, mille osa oli igakuuline intressi tasumise kohustus, ei ole

millegagi tõendatud. Poolte tahe lepingut samadel tingimustel pikendada peab olema selgelt

väljendatud. Hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud laenu

intressi 900 eurot 29.04.2020, kuid rohkem intressi tasutud ei ole. Kostja on laenu põhiosast hagejale

2020 aastal tagastanud 5 674 eurot, 2021 aastal 13 500 eurot ja 2022-2023 aastal 8 100 eurot. Kokku

on tagastatud laenu põhiosa 27 274 eurot. Hagile lisatud saldokinnitusi kostja omaks ei võta.

10. Kui hageja väidab, et tal on sissenõutavaks muutunud nõue 30 000 eurose laenu sissenõudmiseks,

2-23-5439

siis tuleb hagejal tõendada laenu sissenõutavaks muutumise alus. Hagihoiatuses on sissenõutavaks

muutumise aluseks toodud asjaolu, et kostja pole tasunud laenu tähtajaks, st 25.04.2020, seega ei saa

hageja väita, et pooltel oli muu täitmise tähtaeg kui 25.04.2020, sh igakuulise 900 eurose intressi

tasumise kohustus. Kostja leiab, et laenu põhiosa tasumine kolme aasta jooksul ning mitte ühegi

pretensiooni esitamine laenu koheseks täies ulatuses tasumiseks näitab seda, et hageja oli nõus

vabagraafiku alusel laenu põhiosa tasumisega ja selline faktiline olukord annab aluse tuvastada, et

hageja ja kostja vahel oli vaikimisi või konkludentselt kujunenud välja tava (TsÜS § 2 lg 2).

11. Kostja täiendava 31.05.2023 seisukoha kohaselt ei ole hageja tõendanud enda nõudeõigust. Ei

selgu, kas pooltel oli tähtajaline või tähtajatu leping. Kui hageja väidab, et pooled leppisid kokku uues

tähtajas, siis peaks hageja esitama tõendid uues laenu tasumise tähtajas kokku leppimise kohta. Kui

hageja väidab, et laenuleping muutus peale tähtaja lõppemist 25.04.2020 tähtajatuks, peaks hageja

tõendama, et VÕS § 398 lg 1 alusel on ta laenulepingu üles öelnud.

12. Hageja vastuolulised väited põhistavad kostja väidet, et kostja on hagejale tagastanud 29.04.2020

aastal 900 eurot intressi, laenu põhiosast 2020 aastal 5 674 eurot, 2021 aastal 13 500 eurot ja 2022-

2023 aastal 8 100 eurot. Kokku on kostja tagastatud laenu põhiosa 27 274 eurot. Hageja täiendava

seisukohaga esitatud e-kirjavahetus ei tõenda poolte kokkulepet, et hageja oleks kohustatud tasuma

25.03.2020 laenulepingu alusel igakuuliselt intressi 900 eurot. Hageja ja kostja on omavahel aastate

jooksul sõlminud kokku 18 laenulepingut ja 17.01.2023 kell 16:42 saadetud kohtumise kirjalikus

kokkuvõttes kinnitas kostja 11.01.2023 toimunud läbirääkimistel räägitut, kuid ei kinnitanud hageja

12.01.2023 e-kirjas esitatud väiteid.

13. 24.01.2023 laenulepingu projekt on laenu summas 30 000 eurot andmise kohta ja intressi tasumise

kohta. Laenulepingu projekt ei ole 2020 laenu refinantseerimise leping. Kostja ei allkirjastanud uut

lepingut, kuna tingimused ei olnud sobivad. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. Laenuleping tuleb täita tähtaja möödumisel või tähtajatu lepingu puhul kahekuulise

erakorralise ülesütlemise tähtaja möödumisel. Hagejal puudub nõudeõigus.

14. Kostja 02.06.2023 seisukoha kohaselt ei ole hageja poolt esitatud fotokoopiatest võimalik aru

saada, kelle vahel suhtlus toimub, millisel kuupäeval suhtlus toimub ja millistest lepingutest suhtlejad

omavahel räägivad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 403 lg 1.

16. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 30 000 eurot, intressi summas 4 527,12 eurot,

viivist kuni hagiavalduse esitamiseni summas 225 eurot ja edasiselt määras 0,05% päevas alates

hagiavalduse kohtule esitamisest (10.04.2023) kuni rahalise kohustuse (30 000 eurot) kohase

täitmiseni. Hageja tugineb nõuete esitamisel poolte vahel sõlmitud laenulepingule, mille tingimuste

täitmist on kostja rikkunud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja laenulepingu pikendamist ja

intressi tasumise kohustust tõendanud. Kostja hinnangul puudub hagejal nõudeõigus.

17. Kohus loeb kostja vastuväidete puudumist arvestades tuvastatuks, et 25.03.2020 sõlmisid pooled

laenulepingu nr xxx, millega hageja andis kostjale laenu 30 000 eurot. Poolte vahel laenulepingu nr

xxx sõlmimine 25.03.2023 nähtub ka hageja poolt esitatud dokumentaalsest tõendist (dtl 7-8).

Laenulepingu p 2.1 järgi oli kostja kohustus tagastada laen hiljemalt 25.04.2020, juhul kui pooled ei

lepi kokku uut tähtaega (dtl 7). Laenulepingu p 2.3 järgi laenusaaja maksab laenuandja kontole tagasi

võlgnetava summa 30 000 eurot + 900 eurot intressi laenuperioodi eest (dtl 7). Laenulepingu p 3.1

kohaselt oli viivis 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva

2-23-5439

eest (dtl 7).

18. Hageja väitel kostja ei tagastanud laenu tähtajaks, s.o 25.04.2020, ja pooled pikendasid

laenulepingut tingimusel, et kostja jätkab intressi tasumist igakuiselt summas 900 eurot. Kostja

vastuväite kohaselt ei ole hageja laenulepingu pikendamist, sh igakuise intressi tasumise kohustust

summas 900 eurot, tõendanud. Hageja esitas laenulepingu pikendamise ja intressi tasumise kohustuse

tõendamiseks poolte peetud kirjavahetuse ja kostja-poolsed võlajäägi kinnitused (dtl 23-24, 48-60).

Kohus loeb eelnimetatud tõendite alusel tuvastatuks, et 03.01.2023 kinnitas kostja esindaja J S

hagejale vastates „OK“, et 31.12.2022 seisuga on kostjale antud laenu jääk 30 000 eurot ja tasumata

intress 1 800 eurot (dtl 23). J S kinnitas 08.03.2022 hagejale seoses laenulepinguga nr xxx ja laenuga

30 000 eurot, et kostja laenukohustus hageja ees on 30 000 eurot (dtl 24). J S kirjutas 10.11.2020, et

laenude alguskuupäevad on 14.02 (intress 1 500 eurot) ja 25.03 (intress 900 eurot), intressi

arvestamine kuupõhiselt ning kahe laenu intresside tasumata summa 31.10 seisuga on 9 696 eurot (dtl

49).

19. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS §

229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist

asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava

asjaolu esinemist või puudumist järeldada (vt Riigikohtu 25. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-

124505/53, p 14.3.3; 31. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152/67, p 13.6.2; Tallinna

Ringkonnakohtu 05.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7083 p 13.3.2). Kohtu hinnangul tõendavad

käesoleval juhul kaudsed tõendid, s.o poolte vahel peetud kirjavahetus, et poolte vahel 25.03.2020

sõlmitud laenuleping nr xxx sai pikendatud tingimusel, et kostja tasub hagejale igakuiselt intressi

summas 900 eurot. Kostja on kinnitanud, et 31.12.2022 seisuga on kostjale antud laenu jääk 30 000

eurot ja tasumata intress 1 800 eurot (dtl 23). Kostja kinnitas 08.03.2022 hagejale seoses

laenulepinguga nr xxx ja laenuga 30 000 eurot, et kostja laenukohustus hageja ees on 30 000 eurot (dtl

24). J S kirjutas 10.11.2020, et laenu alguskuupäev on 25.03 ja intress 900 eurot, intressi arvestamine

kuupõhiselt ning kahe laenu intresside tasumata summa 31.10 seisuga on 9 696 eurot (dtl 49).

Eelnevad tõendid viitavad selgelt asjaolule, et kostja on võtnud enda peale kohustuse tasuda intressi ka

pärast laenulepingu esialgselt kokkulepitud lõppemise kuupäeva 25.04.2020. Kostja ei ole hageja poolt

kohtule esitatud e-kirjavahetuse autentsusele vastuväited esitanud, sh ei väitnud kostja, et pole kohtule

esitatud e-kirju hagejale saatnud.

20. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja poolt 31.05.2023 kohtule esitatud SMS sõnumitest

(dtl 72-77) pole võimalik üheselt järeldada, kelle vahel suhtlus toimub, millisel kuupäeval suhtlus

toimub ja millistest lepingutest suhtlejad omavahel räägivad. Kohus loeb hageja esiletoodud

tingimustel lepingu pikendamise poolte vahel tuvastatuks aga ka ainuüksi poolte e-kirjavahetusele

tuginedes (vt kohtuotsuse p 18-19). Samas hageja esitatud SMS sõnumid (milles võlausaldaja nõuab

võlgnikult intressi maksmist ning võlgniku esindaja J lubab korduvalt, et tasub intressi võlgnevust)

haakuvad ülejäänud asja materjalides olevate tõenditega (sh e-kirjavahetus) ning kogumis teiste

tõenditega kinnitavad vähemasti kaudselt hageja väidete õigsust lepingu pikendamise kohta ja kostja

kohustuse kohta tasuda igakuiselt intressi 900 eurot. Kostja pole väitnud, et hageja oleks antud

sõnumivahetuse võltsinud ja ka kohtul pole alust seda arvata.

21. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited intressi tasumise kohustuse puudumise kohta vastuolus

käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditega. Kohus leiab, et puudub mistahes loogiline põhjus, miks

peaks kostja 31.12.2022 kinnitama, et tasub intressi olukorras, kus selleks puudub kohustus. Samuti on

kostja 08.03.2022 kinnitanud, et laenukohustus hageja ees seoses laenulepinguga nr xxx on 30 000

eurot. Eelnimetatud asjaolu on vastuolus kostja väitega, et pärast 25.04.2020 kuupäeva tegi kostja

makseid üksnes laenu põhiosa katteks. Kostja maksed hagejale pärast 25.04.2020 kuupäeva nähtuvad

hageja poolt esitatud hageja konto väljavõtetest (dtl 9-10, 12-13, 15-17). Olukorras, kus kõik maksed

oleksid tehtud põhiosa, mitte intressi katteks, siis ei saanuks kostja 08.03.2022 kinnitada, et

2-23-5439

laenukohustus hageja ees seoses laenulepinguga nr xxx on 30 000 eurot.

22. Eespool toodud tõenditele tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et pooled pikendasid pärast

25.05.2020 kuupäeva laenulepingut tingimusel, et kostja tasub hagejale igakuiselt intressi 900 eurot.

Laenulepingu sõlmimisele ega selle pikendamisele pole seadusega kohustuslikku vorminõuet ette

nähtud ning kostja ei ole vorminõuete rikkumisele ka tuginenud.

23. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1

kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kohus tuvastas eelnevalt, et

poolte vahel 25.03.2020 sõlmitud laenuleping nr xxx pikenes vastavalt poolte kokkuleppele ning kostja

kohustus tasuma hagejale laenusumma (30 000 eurot) kasutamise eest intressi 900 eurot kuus.

Sisuliselt leppisid pooled tähtajatu laenu andmises kohustusega tasuda igakuist intressi eelnevalt

kirjalikult kokkulepitud tingimistel. VÕS § 399 lg 1 p 2 järgi laenuandja võib laenulepingu üles öelda

ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Enne erakorralist

ülesütlemist tuleks võlgnikule anda VÕS § 196 lg 2 kohaselt mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks.

Hageja esitas kohtule 13.03.2023 kuupäeva kandva nõude võlgnevuse tasumiseks ja hagihoiatuse (dtl

19). Eelnimetatud tõendist nähtub kohtule, et hageja esindaja teatab dokumendi p-s 1.5 kostjale, et

viimasel on tekkinud hageja ees intressi võlgnevus alates novembrist 2022. Intressivõlgnevus

25.02.2023 seisuga on 3 600 eurot (4 x 900 eurot) (dtl 19). Nõudekirja p 3.1 järgi palus hageja

hiljemalt 14 päeva jooksul tasuda laenulepingu nr xxx alusel tagastamata põhisumma 30 000 eurot ja

kogunenud intress tasumise päeva seisuga (dtl 19).

24. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb

tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi

teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,

tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi. Kuigi hageja esindaja ei ole 13.03.2023 nõudekirjas selgelt viidanud

laenulepingu erakorralisele ülesütlemisele, siis kohtu hinnangul on hageja eelnimetatud nõudekirjas

selgelt väljendanud, et ta soovib, et kostja tagastaks hagejale kogu võlgnetava laenu põhiosa summas

30 00 eurot ja võlgu oleva intressi, ning ei soovi laenusuhte jätkamist (vt ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu 08.03.2023 tsiviilasja nr 2-20-18624 otsuse p 49). Seega on hageja tõendanud, et

13.03.2023 nõudekirjas avaldas hageja kostjale lepingu lõpetamise soovi põhjusel, et kostja ei tasunud

laenult intressi. Seega on lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. Kui ülesütlemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, toob ülesütlemine kaasa lepingu lõppemise (vt nt

Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 23).

25. Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemiseks esines ka materiaalne eeldus ehk kas kostja oli

hagejale intressi tasumisega viivituses. Hageja poolt toodud asjaoludel on kostja tasunud põhisummalt

30 000 eurot intressi 900 eurot kuus kuni 25.10.2022, kuid on jätnud tasumata intressi sealt edasi.

Kostja väitel on ta tagastanud laenu põhiosa katteks 27 274 eurot. Kohus loeb hageja poolt kohtule

esitatud konto väljavõtte alusel tuvastatuks, et kostja tegi hagejale alates lepingu sõlmimisest

25.03.2020 kuni 13.03.2023 nõudekirja esitamiseni makseid kogusummas 27 274 eurot selgitusega

„vastavalt lepingule xxx“ (dtl 9-17). Vastavalt poolte kokkuleppele oli kostja perioodi 25.03.2020-

13.03.2023 kohustatud tasuma hagejale intressi määras 36% aastas (kostja pole intressi määrale

vastuväiteid esitanud) laenusummalt 30 000 eurot kogusummas 32 051,72 eurot (vt

https://viivisekalkulaator.ee/debt), seega oli kostjal sellise arvestuse järgi 13.03.2023 seisuga hageja

ees intressi võlgnevus summas 4 777,72 eurot (32 051,72 – 27 274). Hageja ise arvestas 13.03.2023

nõudekirjas võlgnevust alates 2022 novembrist kuni 25.02.2023 summas 3 600 eurot (4 kuu eest).

Kostja ei ole täiendava tähtaja jooksul hagejale intressi makseid teinud ega ole sellele menetluse kestel

ka tuginenud, mistõttu kohtu hinnangul oli hagejal õigus laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

2-23-5439

Hageja poolt kostjale antud täiendav tähtaeg (14 päeva) möödus 27.03.2023, mistõttu lõppes

pooltevaheline leping 28.03.2023.

26. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1

alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või

seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt

täitnud ega kokkulepitud ulatuses intressi tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS

§-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal

ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 103 lg 1 alusel tuleb eeldada, et kostja poolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kostja

pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja või kolmanda isiku poolt võla tasumine

hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja põhinõude rahuldamata jätta. Seoses laenulepingu

erakorralise ülesütlemisega oli kostja kohustatud tagastama hagejale laenusumma 30 000 eurot

hiljemalt 28.03.2023. Kohus rahuldab hageja laenu põhiosa nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja laenu põhiosa summas 30 000 eurot.

27. Lisaks laenu põhiosale nõuab hageja kostjalt intressi summas 4 527,12 eurot. Hageja arvestas

intressi määras 36% aastas alates 26.10.2022 kuni 27.03.2023, summas 4 527,12 eurot. Kostja ei ole

intressi arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled pikendasid pärast

25.05.2020 kuupäeva möödumist lepingut tingimusel, et kostja tasub hagejale igakuiselt intressi 900

eurot. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks tasunud intressi alates 26.10.2022 kuni lepingu

lõppemiseni 27.03.2023. Seega kohus rahuldab hageja intressi nõude ning mõistab vastavalt poolte

kokkuleppele ning VÕS § 108 lg alusel kostjalt hageja kasuks intressi summas 4 527,12 eurot.

28. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuulub osalisele rahuldamisele.

Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 30 000 eurot määras 0,05% päevas alates 27.03.2023

kuni hagiavalduse esitamiseni 10.04.2023 summas 225 eurot. Hageja tugineb laenulepingu p-le 3.1,

mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda võlgnikult viivis 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud

summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest (dtl 7). Kostja ei ole viivise nõudele sisulisi vastuväiteid

esitanud, sh ei vaielnud kostja vastu viivise määrale. Kohus leiab, et viivisenõue 27.03.2023 kuupäeva

eest ei ole põhjendatud. Kostja põhivõlgnevuse tasumise kohustus muutunud on sissenõutavaks alates

28.03.2023, kuivõrd 13.03.2023 antud 14 päevane täiendav tähtaeg võla tasumiseks lõppes 27.03.2023

kell 24.00. Viivis põhivõlgnevuselt 30 000 eurot perioodi 28.03.2023-10.04.2023 eest määras 0,05%

päevas on 210 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 ja laenulepingu p 3.1 alusel

sissenõutavaks muutunud viivise summas 210 eurot. Viivisenõue summas 15 eurot jääb rahuldamata.

29. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuselt 30 000 eurot

arvestatud viivise tasumist määras 0,05% päevas alates 10.04.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni.

Kuivõrd kohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud viivis 210 eurot juba sisaldab endas viivist

10.04.2023 kuupäeva eest, siis edasiulatuv viivise nõue on põhjendatud üksnes alates 11.04.2023.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt 30 000 eurot määras

0,05% päevas alates 11.04.2023 kuni põhinõude (30 000 eurot) täitmiseni.

30. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 30 000 eurot,

intressi 4 527,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 210 eurot ning edasiulatuva viivise

2-23-5439

alates 11.04.2023 kuni põhivõlgnevuse (30 000 eurot) tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata

sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 15 eurot.

31. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks

lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. Kohus ei

käsitle poolte väiteid ja tõendeid seoses poolte vahel kohtueelselt peetud kompromissi läbirääkimistega

maksegraafiku sõlmimiseks. Eelnimetatud asjaolu ei olnud vaidlusalune ega oluline hageja nõuete

osalisel rahuldamisel.

32. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kostja vastu esitatud hagi rohkem kui

99,9% ulatuses ning teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

33. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks

poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja 21.04.2023 ja

31.05.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses

tasutud riigilõiv 1 400 eurot ja õigusabikulud 1 107 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus 12,3

tundi materjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga, hagi koostamisele, kostja vastusega tutvumisele,

hageja täiendava seisukoha koostamisele ja tõendite esitamisele. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

on 90 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

34. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ajakulu vähemalt kolme tunni võrra ülepaisutatud.

35. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 1 400 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võttes arvesse hageja menetlustoimingute

mahtu ning kostja poolt välja toodud vastuväiteid, on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

vajalik ja põhjendatud ajakulu on käesolevas menetluses kokku mitte rohkem kui 10 tundi. Kohus peab

hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Eeltoodu alusel määrab

kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 900 eurot (90 x 10 h). Kokku on

kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 2 300 (900 + 1 400) eurot. Hageja menetluskulud

kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2 300 eurot ning menetluskuludelt (2 300 eurot)

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

36. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on

sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-23-5439

Andres Suik, kohtunik