2-22-369/89 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-369

Kohtuasi

X hagi Keldrimäe 3 Hoiubokside Seltsi vastu

üldkoosoleku otsuse kohtuotsusega asendamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx)

Kostja: Keldrimäe 3 Hoiubokside Selts (registrikood:

80027645), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Kais

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 22.03.2023 kohtuistungil, edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X hagi Keldrimäe 3 Hoiubokside Seltsi vastu üldkoosoleku

otsuse kohtuotsusega asendamiseks.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-22-369

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja X esitas 11.01.2022 Harju Maakohtule hagi Keldrimäe 3 Hoiubokside Seltsi vastu

põhikirja asendamiseks. Hagiavalduse kohaselt kohaldub kostjale sõltumata sellest, et kostja on

registrisse kantud MTÜ-na, hooneühistuseadus (HÜS) ning juhul, kui üldkoosolek ei võta vastu

otsust põhikirja muutmise kohta, otsustab põhikirja muutmise liikme taotluse alusel kohus.

2. Kohus jättis 19.04.2022 hagi läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et hageja ei olnud

võtnud ette nõutavaid toimingud põhikirja HÜS-ga kooskõlla viimiseks. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 18.07.2022 määrusega hagi läbi vaatamata jätmise ja saatis asja

menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

3. Ringkonnakohus selgitas, et HÜS § 20 lg 6 teise lause kohaselt kui kohus otsustab põhikirja

muutmise, asendab üldkoosoleku otsust jõustunud kohtuotsus. Tulundusühistuseaduse (TÜS) §

48 lg 2 ja HÜS § 20 lg 4 järgi peab põhikirja muutmise otsusest nähtuma, millised muudatused

põhikirjas tehakse ning milline on uus põhikirja tekst. Seega kui juriidilise isiku liige esitab

nõude HÜS § 20 lg 6 järgi, tuleb tal hagis esitada põhikirja uus tekst. Ringkonnakohus selgitas,

et kohtuotsuse resolutsioonist peab selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab

4. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti esitamiseks lähtuvalt ringkonnakohtu

juhistest. Hageja esitas 25.08.2022 hagiavalduse tervikteksti, millele oli lisatud uus taotletav

põhikirja tekst, millega kohus peaks senise põhikirja asendama. Hageja esitas lõpliku põhikirja

teksti redaktsiooni 21.04.2023 pärast kohtu korduvat selgitust, et põhikirja, mis ei vasta

seaduses, vastuvõtmise otsust ei saa kohtuotsusega asendada.

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud selgelt nõuet.

6. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusest ei nähtu hagi rahuldamiseks vajalik esmane eeldus,

et hageja oles saanud kostja liikmeks. Kostja osundab, et hageja on ühiselt oma abikaasaga

ostnud garaažiühistu liikmesuse, mis annab liikmesuse omanikule õiguse kasutada kostjale

kuuluval kinnistul paiknevas ehitises paiknevat garaažiboksi. Teiseks tulnuks hagi esitada

ühiselt hageja ja viimase abikaasa poolt, mistõttu ei saa üksnes hageja esitatud hagi menetleda

ega rahuldada.

7. Kostja juhatuse liige ei ole väljastanud 07.02.2021 tõendit, mille kohaselt kuulus müüjale

(Y'le) lepingu esemeks olev garaažiühistu liikmesus. Kostjal on kahtlus, et hageja ei ole

garaažiühistu liikmesust kehtivalt omandanud.

8. Kostja osundab, et vastavalt kostja põhikirja punktile 7 eeldab kostja liikmeks saamine

vastuvõtmist taotleva liikme poolt kostja juhatusele avalduse tegemist, kuid hageja ei ole kunagi

avaldust kostja liikmeks saamiseks teinud. Põhikirja p 8 kohaselt loetakse seltsi liikmeks

vastuvõtmise päevaks juhatuse poolt vastuvõtuotsuse tegemise päeva, kuid kostja juhtatus ei

ole kunagi hageja kohta vastuvõtuotsust teinud, mistõttu ei ole hageja kunagi kostja liikmeks

saanud ja tal puudub nõude osas nõudeõigus.

9. Kostja on ühtlasi seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole põhikirja

muutmise nõudega enne kohtusse hagi esitamist kostja poole pöördunud.

10. Kostjal on vastuväited põhikirja tekstile, sest see ei ole koostatud sellisena, et seda oleks

võimalik registrisse kanda. Taotletava põhikirja sätted ei vasta seaduse nõuetele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

2-22-369

12. Kohus lahendab esmalt kostja vastuväite sellest, justkui ei ole hageja kehtivalt omandanud

liikmesust. Kostja on seisukohal, et hageja ja Y vahel 11.02.2021 sõlmitud lepingus (I kd, tl 13-

15p), millega hageja ja hageja abikaasa omandasid liikmesuse, nimetatud tõend selle kohta, et

Yle kuulus liikmesus, on võltsitud.

13. Kohus kohustas hagejat ja Yt esitama kohtule nimetatud tõendi, kuid kumbki kohustatud

isikutest tõendit ei esitanud. Hageja ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus luges, et hageja

on keeldunud dokumendi esitamata jätmise kohta ütluse vande all andmisest vastavalt TsMS §

270 tähenduses (22.03.2023 kohtuistungi protokoll).

14. Asjas on tõendatud, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2016 otsusele tsiviilasjas

2-15-7256 (I kd, tl 19-24) oli Y kostjas liikmesuse omanik. Kohus palus kostjal 22.03.2023

kohtuistungil selgitada, kas on põhjendatud kahtlus ja millel see rajaneb, et Y ei olnud kostja

liige hetkel, kui sõlmis hagejaga 11.02.2021 müügilepingu. Kostja selgituse kohaselt ei saanud

välistada, et Y oli liikmesuse võõrandnaud varem ega olnud seega veebruaris 2021 enam kostja

liige. Oma kahtlust kostja ei sisusta muuga, kui 2016 kohtuotsuses märgituga, mille kohaselt

on Yl soov liikmsesus võõrandada.

15. Kohus ei pea kostja tõstatatud kahtlusi põhjendatuks ega usutavaks, mistõttu puudub kohtul

alus mitte lugeda tõendatuks hageja poolt liikmesuse omandamine vastavalt 11.02.2021

liikmesuse omandamise lepingule.

16. Kostja on seoses hageja poolt ülal punktis 12 viidatud tõendi kohtule esitamata jätmisega

asunud seisukohale, et hageja loobus kohtus tema väidetava liikmesusega seoses tunnistuse

andmisest, mistõttu saab lugeda tuvastatuks, et hageja ei ole kostja liikmeks kunagi saanud ja

temal puudub nõudeõigus.

17. Kostja käsitlus on ebaõige. Kohus ei kavandanud hageja ülekuulamist vande all seoses tema

liikmesusega, vaid seoses kohtu 26.10.2022 määruses nõutud tõendi esitamata jätmisega. TsMS

§ 283 lg 1 kohaselt kui vastaspool eitab, et dokument on tema valduses, kuulatakse ta

dokumendi esitamata jätmise kohta vande all üle. Seega luges kohus hageja keeldunuks ütluste

andmisest dokumendi otsimise kohta, mitte liikmeks olemise kohta. Kohus on ülal tuvastanud,

et hageja on saanud kostja liikmeks.

18. Seonduvalt kostja vastuväitega, et hageja ei ole kunagi esitanud avaldust liikmeks

saamiseks, märgib kohus järgmist. HÜS § 5 lg 2 kohaselt liikmesuse võõrandamisel ja pärimisel

saab liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise

menetluseta. Seega on ebaõige kostja käsitlus, et liikmesuse omandamise järgselt pidanuks

hageja täiendavalt esitama avalduse liikmeks saamiseks. Hageja on saanud HÜS § 5 lg 2 alusel

kostja liikmeks automaatselt 11.02.2021 liikmesuse omandamise järgselt. Asjaolu, et kostja

põhikiri sätestab teistsugused tingimused liikmeks saamisele, ei oma käesoleva vaidluse

lahendamisel tähtsust. HÜS § 20 lg 9 kohaselt, kui põhikiri on vastuolus HÜS või TÜS

regulatsiooniga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega kohaldub HÜS § 5 lg 2 ja hageja on

saanud kostja liikmeks.

19. Seonduvalt kostja vastuväitega, mille kohaselt hagi saanuks esitada üksnes hageja ja hageja

abikaasa ühiselt, märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis 2-16-9519 punktis 25

selgitanud, et ühisvaras olevatest asjadest tulenevaid nõudeid, mh vindikatsiooninõude võib

kolleegiumi arvates esitada ka kumbki abikaasa eraldi. Eeltoodust tulenevalt asus kohus

12.09.2022 määruses seisukohale, et kostja vastav vastuväide on asjassepuutumatu ning

nimetatud alusel hagi läbi vaatamata jätmise eeldused ei ole täidetud, mistõttu jättis kohus

kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Samad põhjendused ei anna alust ka

hagi rahuldamata jätmiseks.

2-22-369

20. Kohus hindab järgmiseks kostja vastuväidet, et hageja taotletav põhikiri (21.04.2023

esitatud viimases redaktsioonis, II kd, tl 152-155p) ei vasta seaduse nõuetele, mis välistab kostja

hinnangul hagi rahuldamise.

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

22. Ringkonnakohus selgitas käesolevas tsiviilasjas tehtud määruses, st kohustuslike juhistega

käesoleva asja läbivaatamiseks, et TsMS § 442 lg 5 teisest lausest tulenevalt peab kohtuotsuse

resolutsioonist selguma, milliseid hageja tahteavaldusi kohtuotsus asendab (vt ka Riigikohtu

29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12).

23. Kohus on hagejale korduvalt, sh 22.03.2023 istungil, selgitanud, et kohus saab

kohtuotsusega asendada üksnes sellise põhikirja, milline on seadusega kooskõlas. Hageja esitas

21.04.2023 põhikirja uue redaktsiooni.

24. Kostja on seisukohal, et seadusele vasta põhikirja p 9.2, mille kohaselt revident valitakse

üldkoosoleku poolt viieks aastaks, kuid TÜS § 67 lg 4 kohaselt võib revindendi nimetada üheks

majandusaastaks või pikemaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Kohus

nõustub kostjaga, et taotletava põhikirja punkti 9.2 on TÜS § 67 lg-ga 4 vastuolus osas, milles

see näeb ette revidendi nimetamise viieks aastaks seaduses sätestatud maksimaalse 3 aasta

asemel.

25. Kostja on seisukohal, et seadusele ei vasta põhikirja p 7.3, mille kohaselt korraline

üldkoosolek toimub üks kord aastas. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku

majandusaasta aruande kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

Samuti ei vasta kostja hinnangul seadusele põhikirja p 10.2 teine lause, mille kohaselt juhatus

esitab majanduskava üldkoosolekule kinnitamiseks ühe kuu jooksul arvates majandusaasta

algusest ning põhikirja p 10.3, mille kohaselt juhatus esitab kuue kuu jooksul arvates

majandusaasta algusest üldkoosolekule kinnitamiseks eelmise majandusaasta raamatupidamise

aruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande). Kostja on seisukohal, et viidatud põhikirja

punktid 7.3, 10.2 ja 10.3 on vastuolus seadusega, sest HÜS ega TÜS ei näe juhatusele ette

tähtaega majanduskava esitamiseks ega üldkoosolekule tähtaega majanduskava kinnitamiseks.

Kostja märgib, et hageja poolt esitatud põhikirja p-dest 10.2 ja 10.3 tuleneb sisuliselt kohustus

korraldada 2 korralist üldkoosolekut aastas (ühe kuu jooksul majandusaasta algusest

majanduskava kinnitamiseks ja kuue kuu jooksul majandusaasta aruande kinnitamiseks), mis

on vastuolus nii põhikirja p-ga 7.3 kui ka TÜS § 40 lg-s 2 sisalduva tingimusega, mille kohaselt

toimub korraline üldkoosolek üks kord aastas.

26. Kohus kostja nimetatud vastuolu seadusega ei tuvasta. TÜS § 6 lg 2 kohaselt võib

põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Tähtaja määramine

juhatusele majanduskava esitamiseks üldkoosolekule ei ole seadusega vastuolus, sest HÜS §

14 (ega muu säte) ei reguleeri kohustuslikus korras majanduskava üldkoosolekule esitamise

aega rohkem, kui sätestades TÜS § 27 lg-s 1 minimaalse 10-päevase tähtaja. Seadus ei keela

põhikirjaga ette näha täpsemaid tingimusi. Samal põhjusel ei ole seadusega vastuolus ka

põhikirja p 10.3, mille kohaselt kinnitatakse eelmise majandusaasta aruanne ja majanduskava

6 kuu möödumisel majandusaasta algusest. Vastupidi, põhikiri on vastavas osas TÜS § 40 lg-ga

2 kooskõlas.

27. HÜS § 20 lg 6 kohaselt asendab jõustunud kohtuotsus üldkoosoleku otsust. Seega juhul, kui

kohus rahuldaks hetkel hageja nõude ehk tekiks olukord, kus jõustunud kohtuotsus asendab

2-22-369

üldkoosoleku otsust, millega on vastu võetud põhikiri 21.04.2023 redaktsioonis koos punktiga

9.2, mis on otseses vastuolus TÜS § 67 lg-ga 4, teeks kohus otsuse, milline ei oleks täidetav.

28. ÄRS § 41 lg 1 kohaselt registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud

dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud aega või pärast seaduses

ettenähtud tähtaega.

29. Seega kuivõrd hageja poolt taotletava 21.04.2023 põhikirja redaktsioon, mille suhtes peaks

tehtav kohtuotsus asendama HÜS § 20 lg 6 alusel üldkoosoleku otsust, ei vasta seadusele,

esineb alus ÄRS § 41 lg 1 alusel kande tegemisest keeldumiseks. Kohus ei saa seega teha

kohtuotsust, mille täitmine osutub võimatuks.

30. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

32. Kohus jätab TsMS 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja kulude

väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

33. Kohus peab oluliseks, et kostja ei täida teadlikult seadusest tulenevat nõuet viia oma

põhikiri HÜS regulatsiooniga kooskõlla HÜS § 20 lg 7 alusel. Seadusest tulenev kohustuslik

tähtaeg oli 01.01.2008. Kostja kinnitas 22.03.2023 kohtuistungil, et seaduse mittetäitmine on

kostja tahtlik tegevus, sest kostja tahe on toimida MTÜ-na (ajatempel 00:08:42). Sellises

olukorras, kuigi hagi jääb rahuldamata, sest hageja ei ole suutnud esitada seadusega kooskõlas

olevat põhikirja teksti, mille alusel registripidaja saaks teha kande, oleks vaidlus olnud

ebavajalik, kui kostja täidaks seadust ja oleks oma põhikirja viinud seadusega kooskõlla

seaduses sätestatud tähtajaks 01.01.2008 ehk rohkem kui 15 aastat tagasi.

34. Kuivõrd kohus jätab kulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

35. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik