3-22-677/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2023; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-677

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.2022 otsuse nr 4.2-1/1790-

1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja - X, esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov;

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ursula Tropp

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta kaebus rahuldamata

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

19.06.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 07.01.2022 Politsei-ja Piirivalveametile (PPA) taotluse relvaloa saamiseks vintraudse

püstoli ja vintraudse püssi liigile sportimise ning enese ja vara kaitse eesmärgil.

2. PPA Põhja prefektuur keeldus 22.02.2022 otsusega nr 4.2-1/1790-1 Xile relvaloa väljastamisest

relvaseaduse § 36 lõike 4 punkti 3 alusel, kuna kaebaja on oma käitumise tõttu sobimatu tulirelva

omama.

3. X esitas 21.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.2022 otsuse

nr 4.2-1/1790-1 tühistamise nõudes. Kaebusele oli lisatud maksekorraldus 20 euro suuruse riigilõivu

tasumise kohta ning volikiri, mille kohaselt osutab õigusteenuseid adv. Vladimir Sadekov.

4. Tallinna Halduskohtu 08.04.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus andis tähtaja

vaidlustatud haldusakti esitamiseks. Kaebaja kõrvaldas puuduse 11.04.2022.

5. Tallinna Halduskohtu 11.05.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Politsei- ja Piirivalveamet

esitas oma seisukoha 13.06.2022.

6. Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

7. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja 17.05.2023.

8. Vastustaja esitas täiendavad seisukohad ja taotlused 22.05.2023 ja 09.06.2023.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

9. Kaebaja on seisukohal, et relvaloa väljastamise keeldumise eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja ei

ole rikkunud RelvS tulenevaid nõudeid. Relvaloa andmisest keeldumise otsus ei ole küllaldaselt

motiveeritud ja esinevad olulised kaalutlusvead. Otsus on tehtud ennatlikult ning haldusaktiga on

rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi omada relvaluba ja hoida relvi.

10. Xil on olnud kriminaal- ja väärteokaristused, kuid need ei ole praegusel hetkel enam kehtivad.

PPA ametnik on relvaloa taotluse keeldumisel lähtunud eelkõige ainult arhiivis eksisteerivatest

andemetest. Kaebajal on muuhulgas kehtiv laskeinstruktori litsents, mida ei ole siiani peatatud ega

tühistatud ja ka Xi laskespordiklubi TPSC on teda iseloomustanud positiivselt. Sedagi pole PPA

arvesse võtnud. PPA keeldus kaebajale relvaluba andmast RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel. RelvS § 36 lg 4

p 3 näeb ette, et loa andja võib keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise

isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja

omama.

11. Täiendavas 17.05.2023 seisukohas palub kaebaja määrata kindlaks menetluskulud ning mõista

Xi kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud kokku summas 1980 eurot (sisaldab

käibemaksu).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kaevatav otsus on

kaalutletud, piisavalt põhjendatud, selge ja jälgitav. Kaebus on põhjendamatu ning selle

rahuldamiseks puudub alus.

13. PPA on kaevatavas otsuses tuginenud politsei andmekogus POLIS talletatud andmetele kaebaja

varasemate õiguserikkumiste ja liiklusrikkumiste kohta. Karistusregistri arhiiviandmete osas

päringut tehtud ei ole. PPA on otsuses märkinud, et kaebajat iseloomustab asjaolu, et ta on mitmel

korral toime pannud süütegusid ning tõendab märgitu abil, et kaebaja ei ole RelvS § 36 lg 4 p 3

alusel enda käitumisest tulenevalt sobilik relva soetama või omama. Politsei andmekogus olevate

andmete kasutamine RelvS § 36 lg 4 p-s 3 ette nähtud kaalutlusotsuse tegemisel on õigustatud. PPA

teavitas kaebajat toimepandud tegudest ja juhtumitest, mille alusel leiab, et taotleja ei ole sobiv

relvaluba omama. Kaebaja on saanud esitada omapoolseid selgitusi relvaloa andmisest keeldumisega

seotud asjaolude kohta. Kaebaja asus PPA-le hoopis ette heitma oma õiguste piiramist ebamääraste

järelduste alusel. Kaebaja näitas sellega, et ei mõista relvaomanikule seatud ja temalt eeldatavat

õiguskuuleka käitumise nõuet, mis omakorda annab piisavalt kindla aluse järelduseks, et kaebaja

puhul ei saa eeldada, et ta soovib või suudab kõrvalekaldumatult järgida relvaseaduse nõudeid ning

relvaga ümber käia hoolsalt ja vastutustundlikult. PPA-l on avar kaalutlusruum relvaloa taotleja

eluviisile või käitumisele hinnangu andmisel. Kaebaja kohta kogutud teabest nähtub, et ta varaseim

õigusrikkumine on fikseeritud aastast 2000, viimane, puudega isiku parkimiskaardi kasutamine,

2021. aasta suvest. Kaebaja on läbi kahe aastakümne käitunud mitte õiguskuulekalt. Relvaloa

andmisest keeldumisel ei pea PPA veenvalt põhjendama mitte seda, et isik suure tõenäosusega asub

edaspidi käituma viisil, mille tulemusena võivad realiseeruda mingisugused konkreetsed relvast

lähtuvad ohud, vaid vastupidi – relvaloa andmisest keeldumiseks piisab sellest kui isiku varasema

käitumise pinnalt ei ole põhjust teda relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt usaldusväärseks

pidada. PPA on kaevatavas otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja pole

usaldusväärne relva omama ning miks relv kaebaja käes võib kujutada endast nii kaebajale kui ka

teistele isikutele või avalikule korrale ohtu, mille vältimiseks tuleb relvaloa andmisest keelduda.

14. Täiendavalt 22.05.2023 esitatud taotluses palub vastustaja kohtult PPA Põhja prefektuuri

19.05.2023 õiendi asja juurde võtmist. Tõend on vajalik haldusasjas õige otsuse tegemiseks,

tõendamaks, et kaebajat pole põhjust pidada relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt

usaldusväärseks ning miks PPA leiab, et relv kaebaja käes võib olla nii kaebajale endale kui ka

teistele isikutele või avalikule korrale ohuks, mis on välditav relvaloa andmisest keeldumisega.

15. Täiendavas 09.06.2023 seisukohas vastab Politsei- ja Piirivalveamet seonduvalt kaebaja

menetluskuludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 22.02.2022 otsust nr 4.2-

1/1790-1 ja taotletud selle tühistamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 11.05.2022

määrusega menetlusse võetud ning seonduvalt eelnimetatuga ei ole vastuväiteid või täpsustusi ka

esitatud. Nimetatud otsusega nr 4.2-1/1790-1 keelduti kaebajale relvaloa väljastamisest kuna ta ei

vasta tulirelva omajate jaoks seatud kõrgendatud nõudmistele.

17. Relvaloa väljastamisest keeldumisel on vastustaja lähtunud relvaseaduse (RelvS) paragarahvi 36

neljanda lõike punktist 3. RelvS § 36 lg 4 punkti 3 kohaselt võidakse peale sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud aluste keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest ka isikule, kes enda või teise isiku

turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.

18. Erineva iseloomuga õigusrikkumisi, mille pinnalt vastustaja asus seiukohale, et kaebaja ei sobi

enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu relvi soetama ning keeldus

relvaloa väljastamisest, on loetletud ja kirjeldatud vaidlustatud haldusakti esimesel ja teisel

leheküljel, mida kohus siinkohal üle ei korda. Rikkumiste toimumises ei ole ka vaidlust, kuid

kaebaja arvates ei olnud tegemist nii kaalukate põhjustega, et relvaloa väljastamisest keelduda.

Seejuures märgib kaebaja, et need ei olnud enam kehtivad ja et tegemist oli arhiiviandmetega.

Vastustaja selgitas seonduvalt eelnimetatuga, et andmed olid pärit politsei andmekogust ja et sellega

oli samuti arvestatud, et kehtivad karistused kaebajal puudusid. Samas võimaldab relvaseaduse § 36

lg 4 p 3 hinnata relvaloa taotleja sobilikkust relvi soetada mõnevõrra laiemalt ja sellest ei järeldu, et

kehtivate karistuste puudumisel peaks relvaloa ilmtingimata väljastama.

19. Politsei- ja Piirivalveametil on relvalubade väljastamise üle otsustamisel küllalt ulatuslik

kaalutlusruum. Vastustaja pädevuses olevate relvalubade alaste küsimuste kohtulik kontroll on

tegelikult ka mõningal määral piiratud ning kohus saab sarnaste vaidluste lahendamisel kontrollida

põhiliselt seda kas vaidlustatud haldusakti puhul ei ole tehtud olulisi kaalutlusvigu ja kas vastav

haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral

kooskõlas.

20. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 loetakse haldusaktid õiguspärasteks kui nad

on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas,

proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasuse

eelduslikud tingimused võib lugeda täidetuks. Antud juhul ei saa asuda taolisele seisukohale, et

vastustaja käsitlus oleks ilmselgelt põhjendamatu või ilmselgete kaalutlusvigadega. Teatavate

aspektide või nende tähenduse osas võib alati vaielda, kuid sellega, et kaebaja turvalisust puudutava

eluviisi või käitumise osas ei oleks vastustajal üldse olnud põhjust etteheiteid teha, ei saa sisulist

vaidlust olla. Vastustaja on esitanud haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel

antud tähtaegasid järgides haldusasja materjalide juurde veel ka 19.05.2022 õiendi ühe 2022. aasta

augustikuise südmuse kohta, mis peaks täiendavalt viitama sellele, et kaebaja võib käituda ennast ja

teisi ohustavalt.

21. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse küll selle andmise ajahetke seisuga

ning hilisem materjal haldusakti andmise ajal kaalutut enam ei muuda, kuid teisalt näitab eelnevalt

osundatud 19.05.2022 õiend samuti seda, kuigi tagantjärele, et haldusakti andmisel esile toodud

kaalutlusi ei olnud põhjust ilmselgelt asjakohatuteks pidada.

22. Vastustaja kaalutlused ja põhjendused on vaidlustatud haldusakti lehekülgedel 3-4. Kohus

nõustub nendega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165

lõikest 2 üle korrata, sest ilmselgeid kaalutlusvigu haldusakti puhul täheldada ei saanud ning kaebuse

rahuldamiseks ei olnud ka alust.

23. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal

menetluskulusid ei ole või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega sellekohast küsimust ka

ei tõusetu ning protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik