2-21-13438/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13438

Kohtuasi

XX hagi YY vastu mittevaralise kahju ja ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.08.2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

XX

(isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx@xxx)

Kostja (vastustaja): YY (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari

Männiko (e-post: mari.manniko@heedentsik.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2022. a määrus osas, milles maakohus rahuldas

YY taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks ning mõistis XXlt (XX) YY

kasuks välja menetluskulu suuremas ulatuses kui 1680 eurot ning teha selles osas

uus määrus, millega jätta YY menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata 1680 eurot ületavas osas ning täiendada määruse resolutsiooni

menetluskulude jaotusega ja määrata, et menetluskulud maakohtus jäävad hageja

kanda. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 17.08.2022. a määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Jätta XX hagi YY vastu mittevaralise kahju ja ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise nõudes läbivaatamata.

2. Jätta

rahuldamata

hageja

taotlus

tühistada

kostja

22.11.2021.

a

menetlusdokument.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus YY ja tema esindaja Mari Männiko

karistamiseks.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus tühistada Harju Maakohtu 24.11.2021. a

menetluskulude tagatise nõudmise määrus.

2-21-13438

5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Rahuldada YY taotlus menetluskulude

kindlaks määramiseks osaliselt.

6. Välja mõista XXlt (XX) menetluskulu 1680 eurot ning alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses YY kasuks.

3. XX määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus hageja

kanda.

5. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja

rahuldada kostja YY taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Mõista hagejalt XX kostja YY kasuks välja menetluskulud 504 eurot. Jätta kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 1545,60 euro ulatuses.

6. Hageja XX on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (504 eurot)

tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Asendada määruse avalikustamisel arvutivõrgus hageja nimi initsiaalide või

tähemärkidega ning mitte avalikustada hageja isikukoodi ja aadressiandmeid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktidele 1-6 võib esitada määruskaebuse on Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagi läbi vaatamata jätmise ning hageja

isikuandmete avaldatamata jätmise osas ei ole määrus edasikaevatav.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 26.08.2021. a Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes.

2. Harju Maakohus küsis kostjalt hagiavalduse menetlusse võtmise osas seisukohta. YY esitas

22.11.2021.a Harju Maakohtule seisukoha hagiavalduse menetlusse võtmise osas ning palus

kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna on olemas kohtuotsus tsiviilasjas x-xx-xxx,

mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab

samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kostja palus mitte anda hagejale menetlusabi, sest hageja

on esitanud oma majandusliku seisukoha kohta ebaõigeid andmeid. Juhul, kui kohus otsustab

asja menetlusse võtta, määrata kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3500

eurot.

3. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 24.11.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas

hagejat tasuma menetluskulude tagatist selgitades, et tagatise tasumata jätmisel jätab kohus hagi

läbivaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse maakohtu määrusele

20.05.2022. a määrusega rahuldamata.

2-21-13438

4. Harju Maakohus andis hagejale 21.06.2022. a määrusega uue tähtaja menetluskulude tagatise

tasumiseks ning kostjale menetluskulude nimekirja esitamiseks, selgitades täiendavalt, et jätab

hagi läbivaatamata, kui tagatist ei tasuta.

5. Kostja esitas 04.07.2022.a Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja ja palus määrata

menetluskuludeks 3321,68 eurot (lisandub käibemaks) vastavalt lisatud nimekirjale ning mõista

menetluskulud XXlt koos VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivisega välja. Kostja kinnitas, et

kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus tegi 17.08.2022. a määruse, millega jättis XX hagi YY vastu mittevaralise

kahju ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes läbivaatamata (resolutsiooni punkt 1);

jättis rahuldamata hageja taotlused tühistada kostja 22.11.2021. a menetlusdokument ja Harju

Maakohtu 24.11.2021. a menetluskulude tagatise nõudmise määrus ning karistada YYd ja tema

esindajat Mari Männikot (resolutsiooni punktid 2-4); rahuldas YY taotluse menetluskulude

kindlaks määramiseks (resolutsiooni punkt 5); mõistis XXlt välja menetluskulu 3321,68 eurot

ning alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni

viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses YY kasuks

(resolutsiooni punkt 6).

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi läbivaatamata, sest hageja ei ole

tasunud kostja menetluskulude tagatist vastavalt kohtu poolt määratud tähtajale ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus tugines TsMS § 196 lg 1 p-le 3 ja §-le 197, mille järgi

võib kohus jätta hagi läbivaatamata, kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei tasu.

8. Kohus kohustas hagejat oma 24.11.2021. a määrusega tasuma kostja menetluskulude tagatise

7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2022. a

määrusega maakohtu 24.11.2021. a määruse jõusse. Seega oli hagejal kohustus tasuda kostja

menetluskulude tagatis. Kohus andis hagejale 21.06.2022. a kirjaga täiendava, 10-päevase

tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja sai kirja avaliku e-toimiku vahendusel kätte 21.06.2022.

a, seega oli tal kuni 01.07.2022. a aega menetluskulude tagatise tasumiseks. Hageja seda teinud

ei ole, millega on täidetud TsMS § 197 nimetatud tingimused hagi läbivaatamata jätmiseks.

Kohus jättis hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel, kuna hageja ei ole andnud kohtu

määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

9. TsMS § § 168 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohtu

hinnangul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud erisusi menetluskulude jaotuse osas st pooled

ei ole sõlminud kompromissi, hageja ei ole võtnud hagi tagasi ega sellest loobunud. TsMS §

162 lg 4, § 163 ja 164 näeb kohtu kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse osas hagilises asjas

ette üksnes siis, kui kohus lahendab asja sisuliselt st teeb otsuse, või on tegemist hagilise

perekonnaasjaga. Hagi läbivaatamata jätmisel ei ole kohtul kaalutlusõigust menetluskulude

jaotuse osas. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

10. Menetluskulude suuruse ja põhjendatuse osas märkis kohus, et kostja taotlus on esitatud

tähtaegselt, sest kostja esindaja on kohtu 21.06.2022. a kirja kätte saanud 28.06.2022. a ning

tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks hakkas kulgema 29.06.2022. a. Kostja on

esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostjale osutatud õigusabiteenust 24

tunni ulatusse hinnaga 140 eurot ühe tunni eest, kogusummas 3321,68 eurot.

2-21-13438

11. Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus ja osutatud teenuse maht põhjendatud. Kostja

esindaja on vastanud kohtu nõuetele tähtaegselt, tema koostatud menetlusdokumendid on

sisukad,

mõistliku

pikkusega

ja

täpsed.

Menetluse

algatas

hageja

ning

ka

määruskaebemenetlused on olnud hageja initsiatiiv, olgugi, et hageja oleks saanud neid vältida.

Kohus on korduvalt hagejale selgitanud hagi vähest perspektiivi ning andnud võimaluse

menetlusest loobuda. Kohtu hinnangul on hageja märkused, et kostja ise põhjustas

kohtumenetluses endale kulud, küüniline ja kohatu. Hagi esitamine on üksnes hageja valik,

tegemist ei ole olnud õigusliku konfliktiga, mille lahendamine kohtu abil oleks hagejale olnud

eluliselt vajalik, kostja on artikleid kirjutades tegutsenud oma erialasest pädevusest lähtuvalt

ning varasemates menetlustes ajakirjandusväljaannete vastu on kohtud jõudnud järeldusele, et

artiklite avaldamine on olnud õiguspärane.

12. Menetluskulude hüvitamine on oma olemusel kahju hüvitamise eriliik, mille puhul

eeldatakse, et kohtuasjaga seotud kulutused on põhjuslikus seoses kulude tekkimisega. Kohtul

on õigus hinnata kulude suurust ja põhjendatust, samuti seotust kohtuasjaga, kuid selle käigus

ei pea analüüsima kõiki tavapäraseid kahju hüvitamise elemente sh süüd. Tsiviilõiguslikes

suhetes eeldatakse süüd st süü puudumist peab tõendama hageja, mitte kostja. Väärib

märkimist, et hageja enda menetlusdokumendid on pikad ja ohtrasõnalised, ta on esitanud

korduvalt samasisulisi taotluseid, tarbetuid vastuväiteid ja taotluseid (kohtuniku taandamine,

vastuväited kohtu tegevusele), mis on jäänud rahuldamata. Tarbetute taotlustega tutvumine on

olnud kostja esindajale ajamahukas, samuti on olnud vajalik esitada sisulised vastuargumendid

kõikide hageja esitatud väidete osas, mis kõik omakorda kajastuvad õigusabiteenuse mahus.

13. Tunnitasu suuruse osa märkis kohus, et 140 eurot tunni eest on tavapärane õigusabiteenuse

hind. Kostja esindaja on pikaajalise töökogemuse vandeadvokaat, kelle tööle ei ole kohtul

etteheiteid, tema töö kvaliteet kajastub ka esitatud menetlusdokumentides, seega ei ole kostja

esindaja töötasu suurus ülepaisutatud. See on põhjendatud ja kooskõlas tehtud tööga ning kohtu

hinnangul tuleb kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks rahuldada esitatud mahus.

14. TsMS § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Vandeadvokaadi

puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 järgi esindusõigus olemasolu ning volikirja esitamine ei ole

vajalik. Mari Männiko on kinnitanud menetluses oma esindusõigust kostja esindamiseks.

Kohtul puudub alus kahelda esindusõiguse olemasolus, Mari Männiko on Eesti Advokatuuri

liige ja vandeadvokaat, seega on ta esinenud menetluses esindajana, mitte nõustajana. Hageja

väited esindusõiguse puudumise kohta on otsitud ja tema järeldused ebaõiged.

15. Kuigi kohtul puudub kaalutlusruum menetluskulude poolte kanda jätmisel või

menetluskulude vähendamiseks kohtu suval, ei ole see ka sisuliselt põhjendatud. Sotsiaalriigi

põhimõte, millele hageja viitab, nõuab ühiskonna sidususe eest seismist. Hageja on oma

tegevusega seda sidusust ise põhjendamatult riivanud ja tal tuleb arvestada sellekohaste

õiguslike tagajärgedega.

16. Hageja on, vaatamata oma väidetavale kehvale majanduslikule olukorrale, korduvalt

algatanud samasisulisi kohtuvaidluseid. Kohtu infosüsteemist nähtub, et hagejal oli 2021.aastal

(23.11.2021. a seisuga) pooleli või lõppenud 24 tsiviilvaidlust erinevates kohtutes, lisaks

haldus- ja kriminaalasjad, kus ta on enamasti hageja. Kohtud on korduvalt leidnud (tsiviilasjas

y-yy-yyyy, c-cc-cccc), et hageja majanduslik seisund võimaldab tal maksta riigilõivu ja palgata

endale esindaja. Mitmed hagid on esitatud mittevaralise kahju nõudes. Käesoleval ajal

(16.08.2022. a) on kohtu infosüsteemis hageja kohta 148 erinevat kirjet, millest 39 haldus- ja

tsiviilkohtumenetlust on alustatud hageja initsiatiivil. Kohtu jaoks ei ole usutavad hageja väited,

et tema vaimne võimekus ei võimalda tal kohtumenetluses osaleda või tema füüsiline puue

2-21-13438

oleks aluseks menetluskulude vähendamiseks nullini. Hageja on oma enda käitumisega

näidanud, et tema puude aste ei ole takistuseks kohtumenetluste algatamisel. Samuti ei ole tema

tervislik seisund olnud takistuseks osalemiseks aktiivses majandustegevuses. Äriregistri

andmetel on hageja OÜ Xxxxxxxxxxx ja MTÜ Yyyyyyyyy tegelik kasusaaja. MTÜ

Yyyyyyyyy on OÜ Xxxxxxxxxxx ainuosanik ning mõlema ühingu juhatuse liikmeks on hageja.

OÜ Xxxxxxxxxxx 2020 majandusaasta aruande järgi on ühingu kasum üle 52 000 euro. Ka on

hageja avaldanud tsiviilasjas w-ww-wwww, et ta müüb oma loomingut.

17. Kohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 ja

lg 2 ja TsMS § 177 lg 4 järgi. XX peab tasuma YYle kostja menetluskulu 3321,68 eurot

(käibemaksuta) ning alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Määruskaebus

18. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse p-d 1, 5 ja 6 ning

teha maakohtust erinev otsus, millega jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda või saata

asi alternatiivselt uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtusse, jätta määruskaebusega seotud

kulud kostja kanda ning märkida kaebuse esitaja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte

avalikustada kaebaja isikuandmeid (isikukood, sünniaeg, aadress).

19. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt nii materiaal- kui ka

menetlusõiguse norme.

20. Kostja õigusabikulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane. Esmalt jääb

hagejale arusaamatuks, kuidas riivas hageja ise sotsiaalriigi põhimõtet ja sotsiaalset sidusust –

kohus pole seda põhjendanud ega välja toonud asjaolusid, millest kohus sellise järelduse tegi.

Igal inimesel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja võis selle õiguse

kaotada kui ta pole võimeline maksma tagatist kostja menetluskulude katteks. Lisaks sellele, et

hageja ei saa oma õigusi kaitsta, peab ta kostjale maksma tema menetluskulud. Seda saab

käsitleda erandliku asjaoluna, mida maakohus arvestanud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt

kohaldatakse TsMS § 162 lg-t 4 ka menetluse lõpetamisel ilma sisulist lahendit tegemata.

21. TsMS § 162 lg-t 4 kohaldamine on põhjendatud. Kostja menetluskulude hageja kanda

jätmine viib ta väga suurte majanduslike raskusteni, sest hagejal ei olnud menetluse jooksul

majanduslikku võimalust isegi riigilõivu tasuda ja talle anti menetlusabi. Hageja kasutas oma

õigusi heauskselt ning käitus heauskselt, proovis enne kohtumenetluse alustamist kompromissi

leida, kuid kostja ei reageerinud hageja pakkumistele. Kostja menetluskulud on tekkinud

kohtumenetluses asja ettevalmistavas staadiumis. Sisuliselt laastab menetluskulude

väljamõistmine hageja majanduslikult, hageja ei suuda tervisliku seisundi tõttu raha teenida ja

sattub veelgi suuremasse võlalõksu. Hageja 11.07.2022. a ja 14.08.2022. a esitatud tõendid

kinnitavad, et hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik välja mõista kostja

menetluskulud, sest hageja tervislik seisund ei võimalda tal praegu ega tulevikus raha teenida.

Hageja on sügava vaimse ja liikumispuudega 100 % töövõimetu isik, kelle ainsad sissetulekud

on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Hagejal puudub vara ning võimekus tervislikust seisundist

tulenevalt endale lisasissetulekuid teenida. Hageja peab hakkama saama suurte

võlakohustustega, maksma üüri, keskmisest kõrgemate tervisekulutustega, toidu ja muude

kuludega. Hageja pole suutnud endale viimase 5. aasta jooksul osta mitte ühtegi riideeset.

Maakohtu määrusest ei selgu, kas maakohus arvestas hageja esitatud tõenditega või mitte.

2-21-13438

22. Maakohus ei rakendanud TsMS § 175 lg-t 1, kuigi hageja esitas kostja menetluskulude osas

vastuväited. Maakohus üllatas sellega, et luges kostja põhjendatud menetluskuludeks isegi

kohtueelsed menetluskulud, millede hüvitamist taotles kostja TsMS menetluskulude

hüvitamise regulatsioonide alusel.

23. Kostja esitas 04.07.2022. a menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude hüvitamise taotluse

tähtaega ületades ning see polnud menetluskõlblik, kuna maakohus kirjutas 21.06.2022. a

määruses järgmist: „ Kostjal on võimalik esitada kohtule 10 päeva jooksul oma menetluskulude

nimekiri. Vastavalt seadusele tuleb kohtumäärus täita selliselt nagu see on välja antud. Kostja

sai e-toimiku andmetel kohtumääruse kätte 28.06.2022. a, seega oli kostjal 3 tööpäeva aega

menetluskulude

nimekirja

tähtaegseks

(01.07.2022.

a)

esitamiseks.

Kostja

esitas

menetluskulude nimekirja kohtule alles 04.07.2022. a ega ole tähtaja ennistamist taotlenud.

Seega tuleb jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

24. Maakohus on hageja suhtes olnud erapoolik. Kohtunik seab kahtluse alla arstide, teiste

riigiasutuste ja teiste kohtunike poolt tehtavad kaalutlusotsused seoses hageja tervisliku

seisundiga. Hagejale jääb arusaamatuks, millises majandustegevuses ta aktiivselt osaleb. Kohtu

viide mõistele kasusaaja pole asjakohane, sest tegelik kasusaaja on äriregistris informatiivse

eesmärgiga, see ei anna juhatuse liikmele seadusest tulenevaid varalisi õigusi, õigust palka

saada ega õigust ammugi dividendi saada. Kohtu viide OÜ Xxxxxxxxxxx 2020 a. kasumile

pole samuti asjakohane, sest hagejal pole kõnealuse summaga mingisugust puutumust, samuti

eirab maakohus fakti, et ettevõtte teenis 2021. a. 35 000 eurot kahjumit ja ettevõttel puudub

sisuliselt alates 2020. a. suvest käive, majandustegevus jms. Hageja otsib pikemat aega kedagi,

kes võtaks ettevõtte juhtimise üle, kuid pole huvilist leidnud. Maakohtu argumentatsioonist ei

selgu, millised asjaolud tingisid kohtu seisukoha, et hageja riivas ise põhjendamatult

sotsiaalriigi põhimõtet ja ühiskonna sidusust. Maakohtu seisukoht, justkui kvalifitseerus

hagiavaldus perspektiivituks, on ebausaldusväärne, sest läheb vastuollu kohtu enda tegevuse ja

seisukohtadega, kuna maakohus võttis 24.11.2022. a hagiavalduse menetlusse ega tuvastanud

hagiavalduses puudusi, mille kõrvaldamist ta oleks hagejalt nõudnud.

25. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud menetluskulud pole esindaja kulud, kuna

vandeadvokaat Mari Männiko pole oma volitusi tõendanud. Kui hageja seab kostja advokaadi

esindusõiguse kahtluse alla, siis peab kohus andma kostjale kohustuse seda tõendada ning kui

kostja seda ei tõenda, siis tuleb lähtuda hagimenetluses hageja esitatud kahtlustest, et kostja

advokaat kvalifitseerub nõustajaks mitte esindajaks. Nõustaja kulusid ei hüvitata.

26. Kostja menetluskulude nimekiri on ülepaisutatud. Maakohus pole kaalutlusotsust hageja

poolt esitatud vastuseisukohtadele vaatamata rakendanud. Esiteks on kostja üle paisutanud enda

nõustaja tasu – 140 eurot pluss käibemaks. Samas küsib vandeadvokaat Mari Männiko

õigusteenuse eest näiteks tsiviilasjas nr l-ll-llll (XX versus Xxxxxxxxxx) 130 eurot tunni eest.

Käesolevas asjas on kostja õigustatud õigusabikulu 120 eurot tund koos käibemaksuga.

27. Kostja 03.11.2021. a hagimaterjali analüüs, nõupidamine kliendiga (ajakulu - 1h 50m

summas 256,67 eurot) ja 17.11.2021. a vastus kohtunõudele seoses hagi menetlusse võtmise

lahendamisega (ajakulu 2 h 50m summas 396,67 eurot) – mõlemad kulud on põhjendamata,

sest hagiavaldus võeti menetlusse alles 24.11.2021. a.

28. Kostja 06.12.2021. a taotlus tähtaja pikendamiseks (ajakulu 0 h 30 m summas 65,00) on üle

paisutatud, sest sisuliselt kirjutas kostja kohtule ainult ühe lause, mis koosnes 20 sõnast.

Tegelikult pole kostja kohtutoimiku järgi 06.12.2021. a mitte ühtegi dokumenti esitanud,

2-21-13438

järelikult on 0 h 30 m kostja põhjendamata kulu. Alternatiivselt võiks määrata kostja ajakuluks

maksimaalselt 0 h 5 minutit.

29. Kostja 20.12.2021. a vastuväide ja taotlus kohtuniku taandamiseks, kohtumäärustega

tutvumine (3 h 20 m 433,33) – kostja ajakulu pole põhjendatud, sest kohtumäärustes on 2

lehekülge sisulist teksti, kõik ülejäänud on toimunud menetluse kirjeldus, mis kordub

dokumendist-dokumenti. Põhjendatu ajakulu on 0 h 10 minutit.

30. 24.01.2022. a kohtuniku taandamise taotluse ja kohtumäärusega tutvumine (1 h 40 m

233,33) pole põhjendatud, sest sellise kuupäevaga pole menetluses mitte ühtegi

menetlusdokumenti.

31. Kostja 10.02.2022. a kohtu poolt 10.02.2022. a tehtud kohtumäärusega tutvumine

(määruskaebusele seisukoha küsimine) (0 h 20 m 46,67), 14.02.2022. a 10.02.2022. a

kohtumäärusele vastuse koostamine (määruskaebusele seisukoha esitamine) (1 h 50 m 256,67)

ja 16.02.2022. a vastus hageja määruskaebusele (menetluskulude tagatis) (4 h 00 m 560,00) on

põhjendatud kõigest 1 h ulatuses, sest kostja esindaja on koostanud dokumendi, millel on

kõigest 2,5 lk sisulist teksti. Samas pole kostja pole kõnealustel päevadel kohtule asjas mitte

ühtegi dokumenti esitanud, mistõttu on põhjendatud ajakulu 0 h.

32. Kostja 15.03.2022. a hageja 07.03.2022. a täiendava seisukohaga tutvumine 1 h 20 m

186,67, ajakulu on põhjendatud ainult 0 h 10 m ulatuses, sest hageja seisukoht sisaldas 2

lehekülge sisulist teksti, mille lugemiseks kulub 10 minutit.

33. Kostja 16.03.2022. a vastuse koostamine (09.03 kohtunõue) 3h 20m 466,67 ja 22.03.2022.

a vastus määruskaebusele 1 h 20 m 186,67. Kostja ajakulu on põhjendamatu, sest kostja

esindaja on koostanud sisuliselt 1,5 leheküljelise sisulise tekstiga dokumendi, ülejäänu kordab

menetluse käiku jms. Äärmisel juhul on põhjendatud 1 h.

34. Kostja 10.05.2022. a 03.05.2022. a kohtunõudele vastuse koostamine 0 h 30 m 70,00 on

põhjendamata, sest kostja esitas kohtule sisuliselt ühe lauselise teksti, millel puudub igasugune

juriidiline keerukus, lause suurus oli 15 sõna. Põhjendatud kulu on maksimaalselt 3 minutit.

35. Kostja 23.05.2022. a Ringkonnakohtu määrusega tutvumine 1 h 10 m 163,33 on

põhjendamata, sest sellisel päeval pole kohtus teinud mitte ühtegi otsust käesolevas asjas. Kui

kostja peab silmas kohtu 20.05.2022. a määrust, siis sellel on kõigest 2 lehekülge sisulist teksti

ja sellises mahus teksti lugemiseks kulub vandeadvokaadil maksimaalselt 0 h 10 minutit.

Põhjendatud kulu oleks seega alternatiivselt maksimaalselt 10 minutit. Kostja põhjendatud

ajakuluks on käesolevas asjas maksimaalselt 2 h ehk 240 eurot koos käibemaksuga.

36. Nagu faktilised asjaolud tõendavad, valetas kostja nii kohtule kui ka hagejale 02.11.2021.

a kohtumääruse kättesaamise aja kohta, mistõttu puudus hagejal võimalus taotleda kohtult seda,

et kohus ei arvestaks kostja 22.11.2021. a tagatise taotlusega, sest see oli esitatud

kohtumääruses määratud tähtaega ületades ning kohus oleks pidanud selle tähelepanuta ja

arvestamata jätma ning kostjale tagastama või mitte rahuldama taotlust.

Menetluse edasine käik

37. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja

04.07.2022. a s.o. kohtu poolt antud tähtaega järgides. Kostja esindaja on vandeadvokaat, kelle

esindusõigust TsMS 226 lg 1 kohaselt eeldatakse. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud

kulud on kantud käesolevas menetluses ning vastavad tegelikkusele. Kostja esindaja tunnitasu

2-21-13438

140 eurot tunnis on põhjendatud ning vastab Riigikohtu praktikale. Hagi menetlusse võtmisest

keeldumise alused on toodud TsMS § 371 ning seal toodud alustest tulenevalt ei pea kohus hagi

menetlusse võtmisel hindama hagi rahuldamise perspektiivi. Hagi esitamisel on kulude

tekkimine ettenähtav ning sellega peaks hageja ka kohtusse pöördumisel arvestama.

38. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

39. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel Harju

Maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades, et hageja on

maakohtu määruse vaidlustanud selle resolutsiooni punktide 1, 5 ja 6 osas, on maakohtu määrus

ülejäänud osas TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud ning ringkonnakohus

ei vasta sellega seonduvatele määruskaebuse väidetele.

40. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-

dele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas YY

menetluskulude

kindlaksmääramise

avalduse

suuremas

ulatuses

kui

1680

eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab YY menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1680 eurot ületavas osas ning täiendab vaidlustatud

maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega ja määrab, et menetluskulud

maakohtus jäävad hageja kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja §

659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles

vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi ei muuda, TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu

määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

41. Seoses

hageja

etteheidetega

maakohtu

kohtuniku

erapoolikuse

kohta

märgib

ringkonnakohus, et TsMS § 30 järgi võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda

lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui

taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui

taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Asja materjalidest

nähtuvalt on hageja esitanud taandamisavalduse maakohtule 09.12.2021. a, mis on Harju

Maakohtu esimehe 21.12.2021. a määrusega jäetud rahuldamata. TsMS § 24 lg 1 ja § 23 p 7

järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust

kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kohtutoimikus viited

kohtuniku erapoolikusele. Ainuüksi asjaolu, et maakohus ei ole teinud hageja jaoks sobivaid

lahendeid või menetluslikke otsustusi ei anna alust järeldada, et kohus oleks olnud erapoolik

või kallutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ringkonnakohtu ette toonud selliseid

asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks käitunud menetluses

erapoolikult. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kohus on seadnud kahtluse alla arstide, teiste

riigiasutuste ja teiste kohtunike poolt tehtavad kaalutlusotsused seoses hageja tervisliku

seisundiga, kuna vaidlustatud määruse põhjendused sellist järeldust ei võimalda. Maakohus on

ka õigesti järeldanud, et hageja osaleb aktiivses majandustegevuses, arvestades, et asjas esitatud

tõendite pinnalt on hageja seotud OÜ-ga Xxxxxxxxxxx ja MTÜ-ga Yyyyyyyyy ja hageja ei ole

oma kaebuse väidet, et ühingute majandustegevus on lõppenud, põhistanud. Maakohtu hilisem

seisukoht hagi perspektiivitusest ei ole ka vastuolus maakohtu enda varasema tegevusega, so

hagi menetlusse võtmisega, kuna 24.11.2021. a määrusest nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul

2-21-13438

võimalik käesolevas menetlusstaadiumis otsustada selle üle, kas sisuliselt on tegemist sama

kohtuasjaga nagu tsiviilasi nr x-xx-xxx. Seega ei esine asjas maakohtu kohtuniku taandamise

aluseid, mis võiksid anda alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ja asja maakohtule tagasi

saatmist uueks läbivaatamiseks.

42. Seoses määruskaebuse väidetega hagi läbi vaatamata jätmise osas selgitab ringkonnakohus,

et ei saa käesoleva vaidluse käigus enam uuesti lahendada ja kontrollida maakohtu 24.11.2021.

a määruse, millega kohus määras, et hagejal tuleb tasuda kostja eeldatavate menetluskulude

katteks tagatis summas 3500 eurot, seaduslikkust. Seda on ringkonnakohus asja materjalidest

nähtuvat teinud 20.05.2022. a määrusega, jättes maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata.

Maakohtu eelnimetatud määrus on kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud 08.06.2022. a.

Hageja ei saa TsMS § 457 lg 1, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 koosmõjust tulenevalt jõustunud

kohtulahendit uuesti vaidlustada. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et hageja on jätnud

kohtu määratud tagatise tasumata, jättis maakohus hagi õigesti TsMS § 423 lg 1 p-le 12

tuginedes läbi vaatamata. Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus selles osas maakohtu

diskretsiooni sekkumiseks.

43. Seoses määruskaebuse väidetega menetluskulude jaotuse osas märgib ringkonnakohus

esmalt, et iseenesest on kaebaja seisukoht, mille kohaselt on TsMS § 162 lg 4 rakendatav ka

menetluste lõpetamisel ilma sisulist lahendit tegemata, õige. Kohtul on kõikidel juhtudel õigus

kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 (vt RKTKm 3-2-1-4-11, 04.04.2011. a, p 10). Kuna maakohtu

seisukoht, et TsMS § 164 näeb kohtu kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse osas hagilises

asjas ette üksnes siis, kui kohus lahendab asja sisuliselt st teeb otsuse, või on tegemist hagilise

perekonnaasjaga, on väär, tuleb see vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta.

44. Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole maakohtu

diskretsiooni osas, mille kohaselt jättis kohus TsMS § 168 alusel menetluskulud hageja kanda,

sekkumiseks alust. Nimelt sätestab TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei

piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud

kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab

erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on

kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.11.2019. a, 2-17-18531, p 20).

45. Praegusel juhul jäi hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel põhjusel, et hageja ei

tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kontrollis ringkonnakohus tagatise tasumiseks kohustava

maakohtu määruse seaduslikkust määruskaebemenetluses ning asus (samuti) seisukohale, et

menetluskulude tagatise määramine on vaatamata hageja taotlusele maakohtu määrus tühistada

ja jätta kostja taotlus rahuldamata, põhjendatud. Asjaolud, mille alusel hageja leidis, et tagatise

nõudmine on TsMS § 196 lg 2 kohaselt välistatud, tuli esile tuua tagatise andmiseks kohustava

määruse kaebemenetluses, mida hageja ringkonnakohtu 20.05.2022. a määrusest nähtuvalt

teinud ei ole. Ringkonnakohus ei saa praeguses vaidluses neid asjaolusid enam hinnata.

Arvestades, et maakohus hoiatas hagejat korduvalt hagi läbi vaatamata jätmise eest, juhul kui

tagatis jääb tasumata ja määras selle tasumiseks ka täiendava tähtaja ning hagi läbi vaatamata

on tingitud hagejast endast tulenevast põhjusest, ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine

määruskaebuses esile toodud ja erandlikena nimetatud asjaoludel ning viidatud tõenditele

tuginevalt hageja suhtes TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seda

oleks eelkirjeldatud asjaoludel hoopiski kostja menetluskulude kostja enda kanda jätmine.

2-21-13438

Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsustus, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 alusel jätta

hageja kanda, õige. Kuna maakohus on vastuolus TsMS § 173 lg-ga 1 jätnud määruse

resolutsioonis esitamata menetluskulude jaotuse, parandab selle minetuse ringkonnakohus

määruskaebemenetluses, täiendades vaidlustatud määruse resolutsiooni menetluskulude

jaotusega.

46. Nõustuda tuleb siiski selle määruskaebuse esitaja etteheitega, et vaidlustatud määrusest ei

nähtu, kuidas hageja on oma tegevusega ühiskonna sidusust põhjendamatult riivanud. Kuivõrd

ringkonnakohus ei saa maakohtu seisukohti ise sisutama hakata, tuleb vaidlustatud määruse

õiguslikest põhjendustest see seisukoht välja jätta.

47. Nõustuda ei saa selle määruskaebuse väitega, et maakohus ei oleks tohtinud kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust sisuliselt lahendada. Kuigi on õige määruskaebuse

esitaja väide, et 21.06.2022. a määrus ei sisaldanud märkust, et menetluskulude nimekiri tuleb

kostjal esitada 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest, ei anna see alust kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse menetluskõlbmatuks või tähtajaväliseks

pidamiseks. Nimelt sätestab TsMS § 63 esimene lause, et kohtu määratud tähtaja kulgemine

algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast,

kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et kostja

sai 21.06.2022. a määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte 28.06.2022. a, tuli

menetluskulude nimekiri, arvestades TsÜS § 135 lg 1 sätestatud tähtaja kulgemise algust,

maakohtule esitada hiljemalt 08.07.2022. a. Kostja esitas selle 04.07.2022. a, seega tähtaegselt

nagu maakohus õigesti leidis. Hageja arvamus, et kostjal oli aega kolm tööpäeva, on väär.

48. Nõustuda ei saa ka selle väitega, et kohus oleks pidanud kohustama kostjat tõendama oma

lepingulise esindaja esindusõigust, kuna hageja selle kahtluse alla seadis. Nagu maakohus

õigesti märkis, eeldatakse vandeadvokaadi puhul TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi

esindusõiguse olemasolu ning volikirja esitamine vajalik ei ole. Kohtupraktikas on sedastatud,

et advokaadi esindusõiguse kontrollimist põhjendavaks asjaoluks tuleks lugeda ainult

menetlusosalise põhistatud väited teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse puudumise

kohta (nt esindusõiguse väiksema mahu või esindaja volituse lõppemise kohta) (vt RKTKm

06.06.2012. a, 3-2-1-60-12, p 10). Kuna TsMS § 226 lg 1 kolmas lause on TsMS § 221 lg 2

esimese lause suhtes erinormiks ja hageja tugines oma vastuväidetes kostja menetluskuludele

ainult sellele, et TsMS § 221 lg 2 esimese lause kohaselt tuli esitada ka lepingulise esindaja

esindusõigust tõendav volikiri, leidis maakohus õigesti, et põhjust kostjat esindanud

vandeadvokaadi esindusõiguse olemasolus kahelda ei ole. Alust selles kahelda ei ole ka

ringkonnakohtul.

49. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle määruskaebuse väitega, et kostja lepingulise esindaja

ühe tööühiku hind on ülepaisutatud. Kohtupraktika kohaselt sõltub põhjendatud tunnitasu

suurus eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis

ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt RKTKm 21.06.2021. a, 2-17-

13164, p 10). Tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta peeti mõistlikuks varasemas

kohtupraktikas (vt RKTKm 01.06.2016. a, 3-2-1-39-16, p 13). Uuemas kohtupraktikas on

põhjendatuks peetud tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) (RKTK0 12.06.2019.a , 2-18-7296, p

25), 160 eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo, 23.11.2022. a, 2-20-3869, p 16.3.), 200 eurot

(käibemaksuta) (vt RKTKo 03.04.2019.a, 2-16-3785, p 31.4) ja 205,58 eurot (käibemaksuta)

(vt RKTK0 18.05.2022.a , 2-21-1824, p 13). Võttes arvesse kohtupraktikas mõistlikuks peetud

tunnitasude suurusi, käesoleva asja keerukust ja mahtu, samuti kostjale õigusabi osutanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja menetluse kestust, on maakohus

2-21-13438

õigesti leidnud, et kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinna vähendamiseks põhjust ei ole.

Selleks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust ka asjaolu, et sama lepinguline esindaja on

küsinud teises tsiviilasjas teise kliendi esindamisel praeguses asjas avaldatud tunnihinnast veidi

madalamat esindajatasu, kuna see ei tõenda oluliselt sarnase õigusteenuse keskmise turuhinna

ületamist.

50. Nõustuda tuleb osaliselt siiski määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seonduvalt

kostjale õigusabi osutanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt RKTKm 18.12.2012. a, 3-2-1-171-12, p 13).

51. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohtu seisukohad, arvestades ka hageja vastuväiteid,

kostjale osutatud õigusabitoimingutega seonduvalt järgmised:

03.11.2021 hagimaterjali analüüs, nõupidamine kliendiga - 1 h 50 min; 17.11.2021 vastus

kohtunõudele seoses hagi menetlusse võtmise lahendamisega – 2 h 50 min

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt küsis maakohus kostjalt enne hagi menetlusse võtmist TsMS

§ 372 lg 2 alusel seisukohta 02.11.2021. a kirjaga. Seega oli kostjal kohustus kohtule vastata,

milleks tuli eelnevalt analüüsida hagi ja kliendiga suhelda. Võttes arvesse hagimaterjalide sisu

ja mahtu (hagi on 17-leheküljel ning sellel on 31 lisa), vajadust enne vastuse koostamist suhelda

kostja kui kliendiga, samuti kohtule esitatud vastuse sisu ja mahtu, on eelnimetatud

õigusabitoimingute osutamisega seotud ajakulu (1 h 50 min + 2 h 50 min) põhjendatud ja vajalik

kogu ulatuses.

06.12.2021 taotlus tähtaja pikendamiseks - 0 h 30 min

Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohus taotluse 08.12.2021. a

rahuldas, on ajakulu 30 minuti ulatuses tervikuna põhjendatud ja vajalik.

20.12.2021 vastuväide ja taotlus kohtuniku taandamiseks, kohtumäärustega tutvumine – 3 h 20

min; 24.01.2022 kohtuniku taandamise taotluse ja kohtumäärusega tutvumine – 1 h 40 min

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus 20.12.2021. a kokku 2 määrust, millega jättis

rahuldamata hageja esitatud vastuväited kohtu tegevusele ning taotlused kohtuniku

taandamiseks, menetlusabi saamiseks ja määruskaebuse tagamiseks. 21.01.2022. a määrusega

lahendas Harju Maakohtu esimees asja menetleva kohtuniku osas hageja poolt esitatud

taandamistaotluse. Arvestades nimetatud määruste sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu

nendega tutvumiseks 30 minutit.

10.02.2022 10.02.2022 kohtumäärusega tutvumine (määruskaebusele seisukoha küsimine) – 0

h 20 min; 16.02.2022 vastus hageja määruskaebusele (menetluskulude tagatis) – 4 h 00 min

Arvestades eelnimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on määrusega tutvumiseks ning

kohtu nõutud vastuse koostamiseks osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu 2 h 30

min. Kohus võtab arvesse ka seda, et osaliselt kordab kostja oma seisukohas (esitatud

2-21-13438

maakohtule siiski alles 21.02.2022. a) varasemas, so esimeses menetlusdokumendis esitatud

seisukohti.

15.03.2022 hageja 07.03.2022 täiendava seisukohaga tutvumine – 1 h 20 min; 16.03.2022

vastuse koostamine (09.03 kohtunõue) – 3 h 20 min ; 22.03.2022 vastus määruskaebusele – 1

h 20 min

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt määras ringkonnakohus kostjale tähtaja seisukoha andmiseks

08.03.202. a2 kohtunõudega, mille kostja lepinguline esindaja sai kätte 09.03.2022. a.

Arvestades eelnimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on hageja menetlusdokumendiga

tutvumise ning sellele seisukoha koostamisega osutatud õigusabitoimingute põhjendatud

ajakulu 3 h 20 min.

10.05.2022 03.05.2022 kohtunõudele vastuse koostamine – 0 h 30 min; 23.05.2022

Ringkonnakohtu määrusega tutvumine – 1 h 10 min

Arvestades eelnimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on selle vastuse koostamise ning

määrusega tutvumisega osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu 30 minutit.

52. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostjale osutatud õigusabi on

põhjendatud ja vajalik ainult 12 h ulatuses (1 h 50 min + 2 h 50 min + 30 min + 30 min + 2 h

30 min + 3 h 20 min + 30 min), millises osas puudub seaduslik alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks.

Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga menetluskulude

vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse

sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm 03.06.2013. a, 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm

26.10.2011. a, 3-2-1-88-11, p 12).

53. Võttes arvesse kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinda (140 eurot), tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist seoses maakohtu poolt otsustatuga

vähendada 1641,68 euro (3321,68 – 1680) võrra. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

tervikuna ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 1680 eurot ületavas

osas (12 h x 140). Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse osaliselt.

54. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Taotluse lahendamine

55. Hageja esitas taotluse, et jõustunud kohtumääruses oleksid avaldatavad andmed piiratud

vastavalt TsMS § 462 lg-le 2. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse

andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi

initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega

aadressi. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse TsMS § 462 lg 2 ja 463 lg 2 alusel ning

asendab määruse avalikustamisel arvutivõrgus hageja nime ja isikukoodi ning aadressi

tähemärkidega, määrates osundatud andmeid mitte avaldada.

2-21-13438

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuigi määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, siis seda vaid

osas, milles hageja vaidlustas kostja menetluskulude kindlaksmääramise. TsMS § 178 lg 4

kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Kuivõrd hagi läbi vaatamata jätmist ning menetluskulude jaotust puudutavas osas jäi maakohtu

määrus sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata, tuleb poolte ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

57. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Kostja taotleb ringkonnakohtule 08.06.2023. a esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt menetluskulude väljamõistmist õigusabi osutamise

eest 12,2 h ulatuses summas 2049,60 eurot, mis sisaldab käibemaksu, koos viivistega

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Kõik menetluskulud on

kantud ringkonnakohtus. Muu hulgas on esitatud kostja lepingulise esindaja kulud perioodi

04.07.2022. a -29.09.2022. a kohta, mis on esitatud pärast maakohtus lõpplahendi tegemist,

kuid enne määruskaebuse esitamist. Kostja soovib hagejalt ka nende menetluskulude

väljamõistmist. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kostja menetluskulude

hüvitamist koos käibemaksuga. Esindaja tunnitasu on 140 eurot (ilma käibemaksuta).

58. Kostja lepingulise esindaja poolt osutatud toimingud on olnud järgnevad: 04.07.2022. a

kostja menetluskulude nimekirja koostamine – 0,8 h; 26.07.2022. a - hageja taotluse ja

tõenditega tutvumine – 1,9 h; 22.09.2022. a - hageja taotlusega tutvumine – 1 h; 29.09.2022. a

- suhtlus kohtuga seoses väidetava määruskaebusega – 1 h; 02.01.2023. a -29.12.2022. a

kohtumäärusega tutvumine – 0,3 h; 09.01.2023. a - 04.01.2023. a määrusega tutvumine (XX

määruskaebus 04.09.22) – 0,2 h; 12.01.2023. a - hageja 04.09.22 määruskaebusega tutvumine

-1,4 h; 16.01.2023. a - 04.09.2022. a määruskaebusele seisukoha koostamine – 2.2 h;

18.01.2023. a - 04.09.2022. a määruskaebusele seisukoha koostamine – 1,7 h; 19.01.2023. a -

04.09.2022. a määruskaebusele seisukoha täiendamine ja esitamine -1,2 h; 08.06.2023. a -

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 h.

59. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Nagu

ringkonnakohus eespool viitas, rakendab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagita

menetluses lahendatavas asjas uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Vaidlus käesolevas asjas

puudutab hagi läbi vaatamata jätmist, maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja hagejalt

kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega on

ringkonnakohtul võimalik kindlaks määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus

ainult seonduvalt vaidlusega hagi läbi vaatamata jätmise ning menetluskulude jaotuse üle.

60. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa kostja praeguses menetlusetappis enam nõuda 04.07.2022. a kostja

menetluskulude nimekirja koostamisega seonduva kulu hüvitamist, kuna seda oleks tulnud teha

maakohtu menetluses ja selles osas on taotlus esitatud hilinenult ning põhjendamatult.

Põhjendatud ei ole ka 26.07.2022. a kulu, kuna maakohus ei ole kostjalt hageja vastuväidetele,

tõenditele ja taotlusele seisukohta nõudnud; samuti 22.09.2022. a kulu, kuna arusaadav ei ole,

millise hageja taotlusega esindaja tutvus; 29.09.2022. a kulu, kuna kontrollitav ei ole suhtlus

maakohtuga ja 02.01.2023. a kulu, kuna 29.12.2022. a kohtumäärus ei puudutanud kostjat.

2-21-13438

61. Arvestades hageja määruskaebuse, selle menetlusse võtmise määruse ja kostja vastuse sisu

ning mahtu, samuti menetluskulude nimekirja koostamise vajadust, aga ka vaidluse keerukust

ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), peab ringkonnakohus

09.01.2023. a – 08.06.2023. a kostjale osutatud õigusabitoimingute põhjendatud ajakuluks 3 h.

Ringkonnakohus

osundab,

et

menetluskulude

nimekirja

koostamisega

seoses

on

menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt RKTKm 27.05.2020.a,

2-18-7550, p 15).

62. Kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) osas (140 eurot ilma käibemaksuta)

on ringkonnakohus seisukohal, et see on asja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh

esitatud menetlusdokumente ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades, põhjendatud

ega ületa oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Kuna kostja on kinnitanud, et ei ole

käibemaksukohustuslane, tuleb vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada ka menetluskuludelt

arvestatav käibemaks.

63. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 504 eurot (käibemaksuga) (3 h x 140 eurot

x 1,2). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 1545,60 euro

ulatuses. Arvestades, et kostja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb hagejal

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni.

Edasikaebeõigus

64. Tulenevalt TsMS § 427 ei saa Riigikohtule edasi kaevata ringkonnakohtu määruse peale

osas, milles ringkonnakohus kontrollis hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel.

65. Käesoleva määrus on edasikaevatav menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

puudutavas osas tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1, mille kohaselt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg

2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruse resolutsiooni punkt 7 osas ei ole määrus

edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/