1-21-5771/81 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-5771

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2023. a Tallinn

Kohtuasja nr

1-21-5771

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi

sekretär Laura Ubei-Kon

Tõlk Katrin-Jana Aavingu

Kaitsja Liis Suik

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid tingimisi S.V enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.V

(ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 12.06.2023. a, Tallinn, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1.

. Jätta S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

2. VangS § 76 lg 2 alusel määrata, et S.V e küsimust võib uuesti

vabastamis arutada 6 ( kohtu . kuue) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest

3. KrMS § 180 alusel mõista S.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 108 ( eurot), mis tuleb tasuda € ükssada kaheksa

1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse

S.V-le

eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus väljastada S.V-le prokurörile ja Tallinna kinnipeetavale , tema kaitsjale, Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas .05.2023. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava

S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 30.09.2021. a kohtuotsusega nr 1-21-5771 tunnistati

S.V süüdi KarS §

199 lg 2 p 5, 7, 9

5 lg 2, KarS järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, KarS § 6

68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud . ja 26 päeva

Karistuse kandmise . a ja

algus oli 05.07.2021 lõpp on 01.07.2024. a.

S.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et kinnipeetav vanglas tööta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, läbis struktureeritud vestlusi, läbis b,

tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole.

Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja positiivselt toetavate lähedaste – vanematega. Vabanemisjärgne kindel töökoht puudub, kuna väidetava tööandjaga ühendust saada ei õnnestunud. Isikul on suured rahalised kohustused.

S.V . taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Siider , edastas kirjalikult arvamuse mille

kohaselt b

mist, abiprokurör toeta S.V ennetähtaegset vabasta nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses.

Kaitsja taotles kohtuistungil

S.V tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ja allutada ta käitumiskontrollile S.V . suhtes on vanglas koostatud positiivne iseloomustus. Isikul on narkosõltuvus ning ta on püüdnud sellega tegeleda. Ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides, et sõltuvusest jagu saada. Vabaduses soovib ta jätkata töötamist praegusel töökohal ning elama naaseb ta vanemate juurde. Kriminaalhoolduse järelevalve oleks talle oluline.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. omab praegusel ajal 5 kehtiv kriminaalkaristust S.V at

ning vangistuses viibib 8. korda. Varasemalt on t kehtivad kriminaalkaristused varguste, al omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevalt mistõttu käitumine on sarnane varasema on teda karistatud varguse eest,

käitumisega. Käesoleva kuriteo põhjusteks on majandusliku kasu saamine, grupi mõju, sõltuvusprobleemid, kuritegelikud hoiakud ning puudulik probleemide lahendamise oskus.

Asja materjalidest nähtub, et k töötab, läbis sotsiaalprogrammi innipeetav vangistuses

„Eluviisitreening“, läbis struktureeritud vestlusi, läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja distsiplinaarkaristusi ta ei oma.

Vanglas koostatud i

enne seloomustusest nähtub, et S.V enda sõnul tarvitas alkoholi vangistust umbes paar korda nädalas. Viimati tarvitas alkoholi paar päeva enne vangistust. ta Ta ei leia, et tal oleks probleeme alkoholi tarvitamisega, tunnistab probleemi seoses küll aga narkootikumidega. Samas tunnistab, et tarvitas vahel nii narkootikume kui ka alkoholi koos.

Kuna ta ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, ei leia ka, et peaks täielikult tarvitamisest loobuma. Pigem soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest. S.V on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Ka kinnipeetav ise tunnistas endal narkosõltuvust ning on valmis sellega tegelema. Esimest korda proovis enda sõnul narkootilisi aineid 16-aastaselt. Tunnistab, et tarvitab pigem raskeid narkootikume. Enne vangistust oli põhinarkootikumiks fentanüül ja igapäevaselt tarvitas fentanüüli ja metadooni. Elu jooksul on proovinud pea kõiki aineid - stasy, amfetamiin, ec kokaiin, LSD, GHB, kanep, fentanüül ja vangla meditsiiniosakonna andmetel viimasel ajal ka ravimeid (rahusteid). Enda sõnul tegeles ta sõltuvusprobleemiga, käis psühholoogi vastuvõttudel, läbis programme, kuid alustas uuesti metadooni tarvitamist 2021. a. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud vägivaldseid kuritegusid narkojoobes või sooviga teenida raha narkootiliste ainete soetamiseks. Käesolevalt leiab, et tal on tugev motivatsioon loobuda narkootikumide tarvitamisest, ei taha neid rohkem tarvitada ning soovib läbida vanglas programme ja sõltuvusrehabilitatsiooni. Sellegipoolest ei ole varasemad rehabilitatsioonid soovitud tulemusi andnud. S.V sõnul on ta korduvalt viibinud ka sõltuvusravil, kuid mõne aja möödudes on taas hakanud narkootikume tarvitama.

K S ar § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi S.V

ennetähtaegset vanglast – töötamine sotsiaalprogrammi läbimine vabastamist vanglas , ja

kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine ning vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Kuid vangla täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ja seal kehtestatud reeglitest kinnipidamine aga ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kindel elukoht oli tal olemas enne süüteo toimepanemist, kuid see asjaolu ei hoidnud ära isiku poolt jällegi uue süüteo toimepanemist. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning sealhulgas S.V kasutanud . Senini on tema ka vägivalda või ähvardanud vägivalla kasutamisega väljaminekud ületanud sissetulekuid, kuna suurem osa ajast on puudunud ametlik sissetulek ning raha on kulutanud sõltuvusainete peale. Kuritegude toimepanemist on ka ise põhjendanud narko tarvitamise ja raha saamise sooviga. K-raha andmetel on 12.05.2023. a seisuga kinnipeetaval täitmisel nõudeid summas 26 868,96 €. Seega on kinnipeetaval palju võlgnevusi, mille tasumine on raskendatud. et isik ei ole Vanimad tasumata võlad pärinevad 2004. a, mis viitab asjaolule, olnud huvitatud enda võlgade tasumisest. Suurima võla summas 10 363,66 € moodustab elatise võlg tütar le, millele lisandub elatise võlg tütar €. Võttes arvesse isiku A Ble summas 4777,56

lühiajalisi töötamisi ning tasumata võlasummat on ilmne, et kinnipeetaval on puudulikud oskused oma tulusid-kulusid tasakaalus hoida. Kinnipeetavat on materiaalselt toetanud enamasti ema Positiivselt sisustamata piisava ja vabanemisjärgselt tal kindel töökoht puudub.

aja ja sissetuleku puudumine on suureks ohuks järjekordse varavastase kuriteo toimepanemiseks. S.V on varasemalt mitmel korral kriminaalhooldusel viibinud, viimati kriminaalasjas nr 1-21-1250, mil talle Harju Maakohtu 24.03.2021. a kohtuotsusega mõisteti vangistus tingimisi kandmisele 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Kuid S.V pani juba 30.06.2021. a toime uue varguse ehk katseaja 4. kuul. Seega ei ole põhjendatud allutada S.V jällegi kriminaalhooldusele. Kohus on seisukohal, et kuigi S.V on karistuse kandmise ajal olnud hõivatud – töötanud ja , on uute läbinud sotsiaalprogrammi ning tema mõtteviis on muutunud positiivsemaks kuritegude toimepanemise oht veel piisavalt suur. Hoolimata sellest, et S.V on korduvalt vangistuses viibinud, Seega ei ole paneb ta vabadusse saades jällegi uusi kuritegusid toime. kohus praegu veendunud, et praegusel ajal oleks i kriminaalhooldus ainuüks piisavalt tõhus mõjutusvahend kinnipeetavale uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Lisaks on S.V sõltuvus ning ta on korduvalt viibinud sõltuvusravil, kuid tulemusteta tugev narko .

Kohus leiab, et S.V ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada

S.V uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta S.V tingimisi ennetähta Isikul on võimalik egselt vabastamata. vanglas osaleda veel sekkumisprogrammides, et tegeleda oma sõltuvusega. S.V tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad prokurör , kuid prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv Süüdimõistetu peab ja Tallinna Vangla . tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Küll aga kohus annab S.V-le võimaluse näidata kohtule, et ta on asunud paranemise, muutuste ja seaduskuulekale teele ning võimaldab S.V suhtes uuesti tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemise taotluse arutamist 6 kuu pärast käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/