2-23-2121/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2121

Kohtuasi

XXi avaldus YYi vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks

laste

RRi

ja

CCi

suhtes

ning

ainuhooldusõiguse ja otsustusõiguse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isik I RR (isikukood xxxxxxxxxx), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino

Biin

Puudutatud isik II CC (isikukood xxxxxxxxxx), riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat

Eva Tibar

Puudutatud isik III YY (isikukood xxxxxxxxxxx)

Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75026106), seaduslik esindaja Madis Sarik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.02.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta YYi määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi korras määratud laste esindajate tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

2-23-2121

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja, ema) esitas 07.02.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

tema ja YYi (puudutatud isik III, isa) ühine hooldusõigus RRi (puudutatud isik I, noorem laps)

ja CCi (puudutatud isik II, vanem laps) viibimiskoha küsimuses ning anda emale üle

ainuhooldusõigus laste igakordse viibimiskoha määramiseks, sh elukoha registreerimise ja

reisimise osas. Lisaks palus ema anda temale otsustusõigus laste haridusasutuse valiku üle laste

kooliminekul.

1.1 Avalduse kohaselt vaidlevad vanemad selle üle, millises haridusasutuses jätkavad lapsed

haridusteed alates 2023. a sügisest. Ema vahetab elukohta ning asub 24.02.2023 elama

Rae vallast xxxxxxxxx. Vanem laps läheb 2023. a sügisel 1. klassi. Ema soovib lapse panna

õppima elukohale lähimasse kooli xxxxxxxxxxx. Selleks peab lapse rahvastikuregistri järgne

elukoht olema 1. märtsi seisuga xxxxxx linnaosas. Praegu on laste registrijärgne elukoht Rae

vallas, kus kumbki vanematest enam ei ela. Pere varasem ühine elukoht Rae vallas xxxxxxx

alevikus on isa nõudel pandud müüki ning isa ise elab Tallinnast ca 40 km kaugusel Xxxxxx.

Isa on laste elukohaandmete muutmiseks nõusoleku andmisest keeldunud. Isa on e-kirjas emale

avaldanud, et aktsepteerib ainult Tallinna kesklinna eliitkoole ja Xxxxx kooli. Rae valla

elanikuna ei pääse laps aga isegi Tallinna koolide vastuvõtukatsetele. Alghariduse puhul on

koolide taseme erinevused väikesed.

1.2 Ema soovib, et tal oleks võimalik lastega reisida ajal, kui lapsed viibivad suhtluskorra

kohaselt emaga. Isa on kahel korral keeldunud emale lastega reisimiseks nõusoleku andmisest

(2022. aastal reisiks Xxxxxxx riiki ja 2023. aastal reisiks rYyyyyyy riiki).

Menetlusosaliste seisukohad

2. Isa palus jätta avaldus rahuldamata.

Asjaolu, et Xxxxxxxs asuv pere varasem ühine korter on müüki pandud, ei takista lastel

Xxxxxxx koolis õppima asumist. Ema plaanib asuda elama mehe juurde, kellega ta on

suhteliselt lühiajaliselt koos olnud. Ema elukoha ja haridusasutuse muutmisega kaasnevad

suured muutused on lastele koormavad. Laste huvidele vastab kõige paremini õppima asumine

Xxxxxxx koolis. Vanem laps on käinud Xxxxxxx lasteaias alates 13.01.2020 ning noorem laps

alates 16.08.2021. Seega on lapsed Xxxxxxx lasteaiaga harjunud ning neil on seal sõbrad.

Lapsed on saavutanud koolis/lasteaias turvatunde ning haridusasutuse vahetamine tekitaks neil

2-23-2121

stressi ja kohanemisraskusi. Xxxxxxx kool asub mõlema vanema elukohast 20–25-minutilise

autosõidu kaugusel. Avaldaja valitud haridusasutuses algavad esimese klassi tunnid kell 8.05,

Xxxxxxx koolis aga kell 8.30.

3. Eestkosteasutus Rae vald leidis, et ema avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt,

laste elukohta ja haridusasutuse määramist puudutavas osas.

Ühise hooldusõiguse lõpetamine elukoha registreerimise ja haridusasutuse valiku osas pole

põhjendatud, kuna seda küsimust saab lahendada ühekordse otsustusõiguse andmisega. Laste

huvides on võimalikult kiiresti registreerida rahvastikuregistris nende tegelik elukoht.

Arvestades, et kumbki vanem ei ela enam Xxxxxxxs, ei ole mõistlik lastel jätkata seal

lasteaias/koolis käimist. Arvestades, et noorem laps saab sügisel x-aastaseks, on mõistlik

praeguses asjas lahendada ka otsustusõigus tema haridusasutuse valiku küsimuses. Lastega

reisimise küsimused peaksid jääma mõlema vanema otsustada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 22.02.2023 määrusega avalduse osaliselt ning andis avaldajale

ühekordse otsustusõiguse laste elukoha andmete registreerimiseks rahvastikuregistris ja

haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Selles osas kuulub määrus viivitamata täitmisele.

Samuti andis maakohus avaldajale igakordse otsustusõiguse lastega reisimise küsimuses ajal,

mil lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaks määratud suhtluskorra alusel emaga.

Kohus määras, et avaldajal on kohustus teavitada isa kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis reisi ajalisest kestusest ja reisi sihtkohast aadressi täpsusega ning teatada lastega koos

reisivate täisealiste isikute ees- ja perekonnanimed.

4.1. Igakordse viibimiskoha määramise ainuõigus ei anna ühele vanemale õigust otsustada

lapse rahvastikuregistri järgse elukoha määramise üle. Avalduse eesmärki arvestades on ema

taotlus otsustada laste rahvastikuregistri järgse elukoha üle lahutamatult seotud otsustusega

selle üle, millises koolis hakkavad lapsed õppima. Seega sõltub emale ainuõiguse andmine laste

elukoha määramise üle sellest, kas laste koolivaliku küsimuses tuleb anda ainuotsustusõigus

emale. Puudub vajadus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus koolivaliku ja laste

rahvastikuregistri järgse elukoha määramise küsimustes. Kuna lapsed lähevad esimesse klassi

ühe korra elus, siis tuleb need küsimused lahendada otsustusõiguse (perekonnaseaduse (PKS)

§ 119) andmise kaudu. Kohtupraktikast tuleneb, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või

ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on

lapse huvide tagamiseks vajalik, säilitades võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühise

hooldusõiguse.

4.2. Soovi panna lapsed õppima Xxxxxxx on ema põhjendanud üksnes oma elukoha

vahetamisega, mille üheks põhjuseks on uus elukaaslane. Ühtegi laste huvidest lähtuvat

põhjendust ema Tallinnas elamise eelistuse kohta ei nimetanud. Ema selgitas, et tema töökoht

on Tallinnas, kuid ei väitnud, et tema töökorraldus oleks viimasel ajal muutunud või senisest

elukohast Xxxxxxxs oleks tema tööülesannete täitmine raskendatud või ebamugav. Arvestades

eeltoodut ning ema selgitust, et ta töötab kaks või kolm päeva nädalas kodukontoris, puudub

laste elukorralduses oluliste muudatuste tegemiseks laste huvidest lähtuv kaalukas põhjus.

Lahuselavate vanemate puhul tuleb arvestada laste õigusega suhelda teise vanemaga, mis

praegusel juhul tähendab, et kuna lapsed elavad osa ajast isa juures, siis peavad nad sel ajal

käima kooli isa elukohast. Kui selline elukorraldus on laste kooli ja isa elukoha vahelise

kauguse tõttu lastele ebamõistlikult koormav, tuleb ümber korraldada laste suhtlus isaga, kuid

sellised ümberkorraldused võivad kahjustada laste suhteid oma isaga. Lisaks võivad need

2-23-2121

põhjustada vanemate vahel uusi pingeid laste ülalpidamise küsimuses. Vanemate vaheliste

pingete süvenemine avaldab kahjulikku mõju laste heaolule.

4.3. Kooliminekuga seotud muutused elukorralduses on paratamatud. Ükski menetlusosaline

ega eestkosteasutus ei ole toonud esile, et lastel esineks vaimse tervise probleeme, mis võiksid

neil põhjustada teiste lastega võrreldes suuremaid kohanemisraskusi. Vahetul suhtlemisel

vanema lapsega veendus kohus, et laps on julge ja eakohaselt arenenud. Seega ei ole kohtul

põhjust kahelda, et lapsed kohanevad eesseisvate muutustega ning nende huvid ei saa

kahjustatud. Ema kinnitas 20.02.2023 kohtuistungil, et enda elukoha muutuse kavandamisel

arvestas ta sellega, et on valmis lapsi Xxxxxxxsse lasteaeda sõidutama ning selleks kulub

20 minutit. Nii on ema valmis toimima kuni praeguse õppeaasta lõpuni. See annab lastele aega

ema uue elukohaga kohanemiseks olukorras, kus nad jätkavad oma haridusteed veel tavapärases

keskkonnas.

4.4. Xxxxxxx kool asub mõlema vanema elukohast 20–25-minutilise autosõidu kaugusel.

Avaldaja valitud haridusasutuses algavad esimese klassi tunnid kell 8.05, Xxxxxxx koolis aga

kell 8.30. Isa elukoht asub Xxxxxxxx Xxxxxxxxist 43 minutilise autosõidu kaugusel.

Arvestades tundide algusaegu ja kooli asukoha kaugust isa elukohast, peaksid lapsed Xxxxxxxx

Xxxxxxxxis õppimise korral alustama kooliteekonda isa juures elades Xxxxxxx kooli minnes

kell 8.05 (arvestades sõiduajaks 25 min) ja Xxxxxxxx Xxxxxxxxi minnes kell 7.20. Seega

tähendaks Xxxxxxxs koolis käimine laste jaoks võimalust magada hommikuti 45 minutit

kauem kui Xxxxxxxx Xxxxxxxxis õppimise korral. Lastele on eelistatum olukord see, mis

võimaldab neile hommikul pikemat uneaega. Laste heaolu seisukohast on siiski määrava

tähtsusega unetundide hulk ööpäevas, mida on võimalik tagada õigeaegse magama

minemisega. Harju Maakohus on määranud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx laste ja isa vahelise

suhtluskorra selliselt, et lapsed on üle ühe nädala isaga. Kui maakohtu määrus tsiviilasjas nr x-

xx-xxxxx jääb muutmata, peavad lapsed tulevikus üle ühe nädala käima Xxxxxxxxl koolis

selliselt, et neil kulub kooli minekuks ja isa juurde koju jõudmiseks 43 minutit. Kui lapsed

veedavad aega võrdselt mõlema vanemaga ning laste magamamineku ja ärkamise ajad

määratletakse sellise arvestusega, nagu see on vajalik laste isa juures elamise ajal, siis on

võimalik tagada lastele kohane elu- ja unerütm.

4.5. Pärast esimest kooliaastat on tavapärane, et laps liigub kooli ja kodu vahel iseseisvalt.

Õppimisel Xxxxxxx koolis ei oleks see lastel võimalik ühelgi nädalal. Kui aga lapsed õpiksid

kodu lähedal Xxxxxxxx Xxxxxxxxis, siis on vähemalt ema juures elades lastel võimalik üle

ühe nädala liikuda kooli ja kodu vahel iseseisvalt. Kuna isa kohtuistungil antud seletuse

kohaselt asub tema töökoht Tallinnas ja laste viimine Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse ei nõuaks temalt

ebamõistlike pingutusi, võib pidada mõistlikuks laste heaolu arvestades seda, et lapsed asuvad

õppima Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse. Sellest tulenevalt on põhjendatud anda emale otsustusõigus

nii laste koolivaliku kui ka rahvastikuregistri järgse elukoha määramise küsimuses.

4.6. Ka ema reisimist koos lastega on võimalik lahendada otsustusõiguse korras ilma vanemate

ühist hooldusõigust lõpetamata. Ema soovib laste reisimisega seotud suhete reguleerimist

selleks, et isa ei takistaks emal lastega reisimist ajal, mil lapsed on suhtluskorra kohaselt emaga.

Sellist eesmärki on võimalik saavutada emale otsustusõiguse andmisega lastega reisimise

igakordseks otsustamiseks. Isa on reisimiseks nõusoleku andmisest varasemalt keeldunud, kuna

tema hinnangul ei ole teda piisavalt aegsasti reisikavatsusest teavitatud. Isa ei ole tuginenud

sellele, et lastega reisimisel võiks ema jätta lapsed hooletusse või lastega Eesti Vabariigist

jäädavalt lahkuda. Sellise ohu puudumisel ei ole reisimise takistamine põhjendatud. Teisel

vanemal peab aga olema õigus saada teavet reisi sihtkohast ja kestusest ning sellest, kellega

koos lapsed reisivad.

2-23-2121

Määruskaebus

5. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 22.02.2023 määruse ning uue

määrusega jätta avaldajale andmata otsustusõigus rahvastikuregistris laste elukoha andmete

registreerimiseks ja haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Isa palub määrata laste

elukohaks mõlema vanema elukohad või määrata ühe lapse elukohaks isa elukoht ja teise lapse

elukohaks ema elukoht ning laste haridusasutuseks Xxxxxxx kool/lasteaed. Samuti palub isa

anda mõlemale vanemale laste reisimise küsimuses otsustusõigus igakordselt perioodil, kui

lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud kohtumääruse alusel vastava vanemaga, ning

määrata, et mõlemal vanemal on kohustus teavitada enne Eesti Vabariigist lahkumist teist

vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisi ajalisest kestusest, reisi sihtkohast

aadressi täpsusega ning teatada lastega koos reisivate täisealiste isikute ees- ja perekonnanimed.

Isa palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Kohus lähtus emale laste elukoha andmete registreerimise otsustusõigust andes ema

väidetest, et vastasel juhul ei saakski vanem laps sügisel kooli minna. Kuivõrd Xxxxxxx koolis

kehtiva 1. klassi vastuvõtmise korra järgi fikseeritakse lapse elukoht 1. veebruari seisuga, oleks

vanemale lapsele seega olnud tagatud koolikoht Xxxxxxx koolis, kui ema oleks 10.02.2023

vastava taotluse esitanud. Ema uus elukoht on tema elukaaslase elukoht. Puudutatud isikule

teadaolevalt on emal tekkinud praeguse elukaaslasega suhe 2023. a alguses. Suhte senist

lühiajalist kestust arvestades puudub igasugune kindlus, et laste ema jääb elama oma

praegusesse elukohta Xxxxxxxxl. Seega on maakohus liiga kergekäeliselt andnud emale

otsustusõiguse laste elukoha andmete muutmiseks. Lisaks jättis maakohus vaidlustatud määrust

tehes tähelepanuta, et vanemate vahel on ka vaidlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, milles tehtud

maakohtu 12.05.2022 määruse kohaselt on laste elukoht muutuv ehk ühel nädalal on laste

elukohaks ema elukoht ning teisel nädalal isa elukoht.

5.2. Avalduses ei ole põhjendatud, miks on vaja anda emale ainuõigus otsustada haridusasutuse

valiku üle noorema lapse puhul, kes on alles y-aastane. Noorem laps käib edasi Xxxxxxx

lasteaias ja tema puhul polnud vajadust ka elukoha andmeid muuta. Osas, mis puudutab emale

otsustusõiguse andmist noorema lapse haridusasutuse valiku osas tema kooliminekul, on

maakohtu määrus ebaselge ja ei ole seega täidetav. Määruses ei ole reguleeritud koolieelse

lasteasutuse määramise õigust, samas aga võimaldab see emal haridusasutuse määramise õigust

korduvalt kasutada.

5.3. Maakohus jättis tähelepanuta kõik isa esitatud seisukohad ja põhjendused ning lähtus

üksnes ema huvidest. Isal kulub laste viimiseks Xxxxxxx lasteaeda/kooli 28 minutit (vahemaa

37 km) ning seejärel tööle minekuks veel 10 minutit (5,9 km), s.o kokku 38 min. Laste

haridusasutuse muutumisel muutub ka isa igapäevane rutiin. Laste viimiseks Xxxxxxxx

Xxxxxxxxisse kuluks isal 39–40 minutit (47,3–45,5 km) ning seejärel tööle sõitmiseks 12–14

minutit (7–7,9 km). Seega keskmiselt suureneb määruskaebuse esitaja teekond 12,6 km ehk 16

minuti võrra. Seejuures algab koolipäev Xxxxxxxx Xxxxxxxxis kell 8.05 ning Xxxxxxx koolis

kell 8.30. Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse sõitmiseks peab isa lastega lahkuma kodust hiljemalt kell

7.25 ja ärkama kell 6.40, samas kui Xxxxxxx kooli viimiseks oleks vastavad kellaajad 8.02 ja

7.20. Seega peavad lapsed isa juurest Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse sõitmiseks ärkama oluliselt

varem kui Xxxxxxx kooli sõitmiseks. Samas ema teekond laste viimiseks Xxxxxxx

lasteaeda/kooli on vaid 21–23 minutit (14,9–24,1 km) ning teekond tööle 11 minutit (9,6 km).

Emal puuduvad igasugused takistused laste viimiseks Xxxxxxx kooli.

5.4. Maakohus lähtus sellest, et lapsed saavad vähemalt ema elukohast hiljem minna Xxxxxxxx

Xxxxxxxxi iseseisvalt. Sellest loogikast lähtudes oleks kohus saanud määrata laste

2-23-2121

haridusasutuseks YYYYYYY Yyyyyyyi, mis asub 2,1 km kaugusel isa elukohast (4 minutit

autosõitu või 26 minutit jalgsi). Seejuures on YYYYYYY Yyyyyyyi tase õppetöö tulemusi

arvestades kõrgem kui Xxxxxxxx Xxxxxxxxil: esimene asub koolide edetabelis 95. kohal, teine

aga 135. kohal.

5.5. Avalduse rahuldamine tähendab laste jaoks suurt elukorralduse muutust, lisaks muudele

muutustele (sh ema uus elukoht ja elukaaslane). Erinevates artiklites on selgitatud, et suured

muutused on kahjulikud nii laste vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

5.6. Reisimisega seotud otsustusõiguse andmine üksnes emale on vastuolus vanemate võrdsuse

põhimõttega. Ka isal peaks olema õigus lastega ilma takistusteta reisida, kui lapsed viibivad

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx määratud suhtluskorra järgi tema juures.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6.1. Ema esitas avalduse põhjusel, et isa keeldus emaga laste elukoha muutmiseks oma

nõusoleku andmisest ning samuti keeldus emaga arutamast laste koolivalikut ja reisimist

puudutavaid küsimusi. Laste elukohaks ei saanud jääda nende senine elukoht Rae vallas, sest

kumbki vanem ei ela enam seal. Kuna vanem laps läheb kooli 2023. a sügisel ja noorem laps

2024. aastal ning laste ema uus elukoht on Tallinna linnas, kus on sobivate haridusasutuste valik

suurem, on mõistlik, et ka laste registreeritud elukoht on Tallinnas. Tallinna linn jagab

koolikohti 1. märtsi seisuga, mistõttu oli oluline, et laps oleks registreeritud oma uues elukohas

hiljemalt 1. märtsil, et mitte jääda ilma soovitud koolikohast.

6.2. Isal ei olnud maakohtu istungil laste koolivaliku küsimuses selgeid seisukohti, ta oli vastu

kõigele, mida ema pakkus. Ärakuulamisel ei suutnud isa esitada mõistlikke põhjendusi, miks

peaksid lapsed jääma registreerituks senisesse elukohta ja käima koolis Rae vallas, kuigi

kumbki vanem enam seal ei ela. Kõik kohaliku omavalitsuse (KOV) pakutavad teenused,

sh haridusteenused on elukohapõhised, mille saamise aluseks on registreeritud elukoht

(rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 2). Kui lapsed ei ole KOV elanikud, ei rakendu neile

ka selle KOV pakutavad soodustused ja toetused, nt ranitsatoetus, huviringitoetused jms. Seega

on laste huvides olla registreeritud omavalitsuses, kus nad tegelikult elavad ja taotleda seal ka

koolikohta. RRS § 68 kohaselt on rahvastikuregistri subjektiks olev isik kohustatud tagama

rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu

ja õigsuse. Seega oli nii isal kui ka emal kohustus laste tegelik elukoht registreerida ning isa

keeldumine elukoha andmete muutmiseks nõusoleku andmisest ei olnud kooskõlas kehtiva

seadusega. Juba seetõttu on vaidlustatud määrus laste elukoha registreerimist puudutavas osas

õiguspärane.

6.3. Isa ei saa nõuda määruskaebuses, et kohus valiks lastele kooli ja määraks selleks Xxxxxxx

kooli. Kohtul puudub pädevus jagada koolikohti ja kohus ei saa otsustada konkreetse kooli

kasuks. Kohus saab üksnes anda otsustusõiguse selles küsimuses ühele või teisele vanemale.

Isa viited koolide edetabelile on asjakohatud, sest yyyyyyyide lõpueksamite tulemuste põhjal

ei saa teha järeldusi alg- ja põhihariduse kvaliteedi kohta ühes või teises koolis. Alg- ja

põhihariduse tase on Eesti koolides ühtlane.

6.4. Isa oli vastu ema soovile minna lastega reisile, kuid ei suutnud põhjendada, miks on

reisimine lastele halb või miks see ei ole laste huvides. Isa ei ole esitanud avaldust

otsustusõiguse saamiseks oma hooldusajal lastega reisimiseks, seega ei saanud kohus seda

2-23-2121

määrusega ka otsustada. Isal ei ole seejuures mingit vajadust taotleda otsustusõigust lastega

reisimiseks, kuivõrd ta ei ole laste emalt selleks veel kordagi nõusolekut küsinud. Emal ei ole

kavatsust keelduda vastava nõusoleku andmisest, kui isa peaks seda küsima.

6.5. Isa toob välja, et emal on uus suhe, leides, et muutused on laste jaoks liiga suured. Samas

just isa lahkus laste juurest ning tal on nüüd uus perekond ja väikesed lapsed. Isa topeltmoraal

häirib ja takistab laste elu rohkem kui elukoha muutmine või ema uus elukaaslane.

7. Rae vald palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kuivõrd kumbki vanematest ei ela enam

Rae vallas ning ei plaani sinna tagasi kolida, mistõttu ei ole põhjendatud isa taotlus määrata

laste haridusasutuseks Xxxxxxx Lasteaed-Põhikool.

8. Puudutatud isikule I määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuivõrd

maakohtu määrus vastab puudutatud isiku I huvidele.

8.1. Lapse faktiline elukoht on praegusel ajal ema elukoht. Kuivõrd elukoha registreerimise

küsimus on seotud lapsele pakutavate teenustega ning vanemad ei ole selles küsimuses

kokkuleppele jõudnud, on põhjendatud anda ühele vanematest otsustusõigus lapse elukoha

registreerimiseks. Kohus ei määra lapse elukohta ega määra lapse haridusasutust, nagu isa

määruskaebuses taotleb.

8.2. Arvestades, et puudutatud isik I saab kooliealiseks 2025/2026 õppeaastal, on tema puhul

haridusasutuse valiku otsustusõiguse andmine praegu ühele vanemale ennatlik. Lapse

hooldusõiguse küsimuses võidakse teha kahe aasta jooksul muudatusi, samuti võivad vanemad

jõuda lapsele kooli valiku küsimuses kokkuleppele. Probleem on pigem lapse lasteaiavaliku

küsimuses, mida maakohtu määrusega ei lahendatud. Ema soovib lapse panna Tallinnas

asuvasse lasteaeda. Lapse huvides on käia tema elukoha järgses lasteaias.

8.3. Isa ei vaidle vastu ema õigusele lastega koos reisida, vaid soovib ka endale samasugust

õigust. Lapse huve ei riivaks isaga koos reisimine.

9. Puudutatud isikule II määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata.

9.1. Lapsed on uues elukohas Xxxxxxxxl hästi kohanenud. Kummalgi lapsel on oma tuba, kus

on olemas kõik elamiseks ja arenemiseks, samuti piiratud õueala, kus mängida. Lastel on kodu

läheduses tekkinud sõbrad. Puudutatud isikule II meeldib tema uus kodu väga, suhted peres on

soojad ja hoolivad. Puudutatud isik II tahab sügisel minna Xxxxxxxxl asuvasse kooli. Lapsed

on pidevalt väsinud, kuna lasteaeda sõitmiseks tuleb vara ärgata. Puudutatud isik II nägi isa

viimati talvel. Laps ei soovi isa juurde minna, vaid tahab elada ema juures. Isal sündisid sügisel

uue elukaaslasega kaksikud ning puudutatud isikutel I ja II ei ole enam isa juures oma tuba.

9.2. Laste huvides ei ole jätkata haridusteed Xxxxxxx alevikus, kus kumbki vanematest ei ela.

Juba praegu on lapsed väsinud pikast teekonnast kodust kooli/lasteaeda. Kohtumääruse alusel

on puudutatud isiku II registreeritud elukoht Tallinnas, kus ta saab sügisel alustada kooliteed

elukohajärgses koolis.

9.3. Kohus ei määra laste elukohta ega haridusasutust. Laste huvides ei ole nende teineteisest

eraldamine.

9.4. Suhtluskorda kindlaks määrava kohtulahendi jõustumiseni on põhjendatud anda emale

otsustusõigus lastega reisimiseks. Pärast suhtluskorra jõustumist võiks ka isal olla ajal, mil

lapsed on suhtluskorra järgi tema juures, õigus koos lastega reisile minna.

2-23-2121

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Isa taotleb 15.05.2023 avalduses puudutatud isiku II määratud esindaja esitatud arvamuse

tähelepanuta jätmist, kuna isa arvates sisaldab esindaja arvamus tegelikkusele mittevastavaid

väiteid ning on erapoolik. Ringkonnakohtul puudub alus jätta puudutatud isiku II määratud

esindaja arvamus tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et laste elamistingimused ja eluolu isa

elukohas ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust, mistõttu puudub ka vajadus hinnata, kas

puudutatud isiku II määratud esindaja arvamuses toodud (puudutatud isiku II ja ema seletustel

põhinevad) väited nende asjaolude kohta vastavad tegelikkusele.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

13. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei määranud lastele esindajat, nagu tuleneb TsMS

§ 219 lg-test 2 ja 5. Selle rikkumise on ringkonnakohus kõrvaldanud, määrates lastele riigi

õigusabi korras esindajad ning küsides määruskaebuse kohta nende arvamust.

14. Ema

taotles

avalduses

vanemate

ühise

hooldusõiguse

lõpetamist

ja

emale

ainuhooldusõiguse andmist laste igakordse viibimiskoha osas, samuti emale otsustusõiguse

andmist haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt

ning

andis

emale

ühekordse

otsustusõiguse

elukoha

andmete

registreerimiseks

rahvastikuregistris ja haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul. Ühtlasi andis maakohus

emale igakordse otsustusõiguse lastega reisimise küsimuses ajal, mil lapsed viibivad tsiviilasjas

nr x-xx-xxxxx tehtud lahendi alusel emaga. Vanemate ühist hooldusõigust ema taotletud

ulatuses maakohus ei lõpetanud. Isa on määruskaebuses vaidlustanud emale elukoha andmete

registreerimise ja kooli valiku osas otsustusõiguse andmise. Reisimise küsimuses emale

otsustusõiguse andmist ajaks, kui lapsed viibivad suhtluskorra alusel emaga, isa sisuliselt ei

vaidlusta, taotledes sellise otsustusõiguse andmist mõlemale vanemale.

15. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise

hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega

seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral

lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Igal

üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised

igapäevaelu küsimused (vt RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 16).

Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on

sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja

hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises

hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või

osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14).

2-23-2121

Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123,

TsMS § 477 lg 5). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust

andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik,

ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Kui vaieldakse vaid kindla küsimuse üle, on kohtu sekkumine

põhjendatud üksnes konkreetses vaidlusaluses küsimuses (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708,

p 19).

PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas

kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda

teostavale vanemale lisakohustusi. PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui

vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse

osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate

muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus

tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt RKTKm

19.05.2021, 2-20-1708, p 16 ja seal viidatud lahendid).

16. Vanematel on erimeelsused laste koolivaliku ja elukoha andmete registreerimise küsimuses.

Ema soovib registreerida laste elukohana enda elukoha Xxxxxxxxl ning panna vanema lapse

2023/2024 õppeaastast õppima Xxxxxxxx Xxxxxxxxi. Vanematel puudub üksmeel ka noorema

lapse koolivaliku küsimuses (tl 5, tl 38 pöördel–39 – väljavõte isa 16.02.2023 e-kirjast). Seni

on lapsed käinud Xxxxxxx lasteaias ning vanem laps on käinud seal ühtlasi eelkoolis. Isa

soovib, et lapsed jätkaksid nii koolieelse hariduse kui ka koolihariduse omandamist Xxxxxxx

Lasteaed-Põhikoolis.

17. Kuna vanemad ei ole jõudnud laste elukoha registreerimise ja koolivaliku küsimustes

kokkuleppele, tuleb kohtul otsustada, kas anda selles osas otsustusõigus ühele vanemale.

PKS § 137 lg 1 ja § 119 järgi saab menetluse algatada üksnes vanema taotluse alusel.

Kohtumenetluses, mida kohus algatab üksnes avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2), st tegemist ei

ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel, määrab avaldaja menetluse

eseme ning kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes (RKTKm 12.02.2016,

3-2-1-159-15, p 29). Kuna isa ei ole kohtule avaldust esitanud, saab kohus otsustada üksnes

seda, kas anda vaidlusalustes küsimustes otsustus- ja/või ainuhooldusõigus emale või jätta

avaldus rahuldamata, mille tulemusel jääb kehtima ühine hooldusõigus ning vanemad

otsustavad kõiki lapsi puudutavaid küsimusi ühiselt.

RRS § 68 järgi on isikul kohustus tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning

eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsus samas seaduses sätestatu kohaselt.

Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressist (RRS § 6 lg 2 ja § 66 lg 1). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)

§ 10 lg 1 koosmõjus §-ga 8 ning koolieelsete lasteasutuste seaduse § 10 lg 1 koosmõjus § 10

lg 3 I lausega seovad kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada lapsele kooli- või lasteaiakoht

tema rahvastikuregistrisse kantud elukohaga; lasteaiakoha puhul peab lapse elukoht seejuures

kattuma vähemalt ühe vanema elukohaga.

Avalduse tervikuna rahuldamata jätmine ei oleks laste huvides, kuivõrd seni, kuni vanemad ei

ole jõudnud laste elukoha ja koolivaliku osas kokkuleppele, jääks rahvastikuregistris laste

2-23-2121

elukohaks Xxxxxxx alevik Rae vallas, kus kumbki vanematest enam ei ela. Arvestades, et

lastele kooli- ja lasteaiakoha tagamine on seotud nende elukoha andmetega, on põhjendatud

anda otsustusõigus mõlemas küsimuses samale vanemale. Kuna avalduse on esitanud ainult

ema, on maakohus põhjendatult andnud otsustusõiguse emale.

18. Ringkonnakohus selgitab seoses määruskaebuses esitatud taotlustega, et kohus ei saa PKS

§-de 119 või 137 alusel esitatud avalduse lahendamisel ise määrata lapse elukohta ega

konkreetset haridusasutust, vaid üksnes määrata, millisel vanemal on nendes küsimustes

otsustus- või ainuhooldusõigus. Seega ei oleks kohtul võimalik rahuldada määruskaebuse p 3

alap-des b ja d esitatud taotlusi ka juhul, kui isa oleks esitanud avalduse nendes küsimustes

otsustus- või ainuhooldusõiguse saamiseks.

19. Asjaolu, et Harju Maakohtu 12.05.2022 määrusega (jõustunud 15.05.2023) tsiviilasjas nr

x-xx-xxxxx on määratud isa ja laste suhtlemise kord selliselt, et lapsed veedavad vaheldumisi

ühe nädala isaga ja järgmise nädala emaga, ei takista laste elukoha määramise küsimuses emale

otsustusõiguse andmist. Maakohtu määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei reguleeri laste elukoha

andmete registreerimise küsimust. See, et suhtluskorra järgi elavad lapsed vaheldumisi ema ja

isa juures, ei tähenda, et lastel peaks ka rahvastikuregistri järgi olema kaks elukohta.

20. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kindlaks määratud suhtluskorra järgi isa juures viibimise ajal

peavad lapsed Xxxxxxxx Xxxxxxxxisse jõudmiseks ärkama vara ning sõitma umbes 40 km.

Maakohus on märkinud, et lastele stabiilse unerütmi tagamise huvides tuleb määrata laste

ärkamise ja magamamineku ajad sellise arvestusega, nagu see on vajalik isa juures elamise ajal.

Ringkonnakohus märgib, et suhtluskord on määratud kindlaks olukorras, kus mõlemad

vanemad elasid Xxxxxxxs sealse lasteaia/kooli lähedal. Praeguseks on mõlema vanema

elukohad muutunud ja asuvad erinevates KOV-ides. See asjaolu võib olla varem kindlaks

määratud suhtluskorra muutmise aluseks.

21. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille põhjal oleks alust arvata, et lastel võib

haridusasutuse muutmine põhjustada kohanemisraskusi. Vanema lapse esindaja seisukohast

nähtub, et mõlemad lapsed on uues elukohas kohanenud ning vanem laps on avaldanud soovi

asuda Xxxxxxxx koolis (Xxxxxxxx Xxxxxxxxis) õppima ning on juba kooli ka vaatamas

käinud. Lisaks käib vanem laps Tallinnas xxxxx keskuses trennis. Määruskaebuses esitatud

üldised ja oletuslikud väited kohanemisraskuste kohta ei kummuta maakohtu põhjendatud

seisukohta ega ole ka tegelikkuses kinnitust leidnud.

22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole emale otsustusõiguse andmine noorema lapse

haridusasutuse valiku üle tema kooliminekul ennatlik. Noorem laps saab x-aastaseks

2024. aasta xxxxx ja on PGS § 9 lg 2 järgi koolikohustuslik alates 2025/2026 õppeaastast.

Noorema lapse sünnikuupäeva arvestades pole ka välistatud tema koolitee alustamine

2024/2025 õppeaastal. Arvestades, et taotlus lapse kooli vastuvõtmiseks tuleb sageli esitada

mitu kuud enne õppeaasta algust, ning kohtumenetluse eeldatavat kestust, on mõistlik noorema

lapse kooli valimise otsustusõiguse andmine otsustada praeguses asjas.

23. Maakohtu määruse resolutsiooni p 3, mis puudutab emale otsustusõiguse andmist

haridusasutuse valiku üle laste kooliminekul, ei ole ebaselge ning on täidetav. Asjaolu, et ema

võib määruse alusel esitada korduvalt avaldusi laste vastuvõtmiseks erinevatesse koolidesse, ei

muuda määrust ebaselgeks.

24. Kuna Xxxxxxx Lasteaed-Põhikool ei ole kummagi vanema ega lapse tegeliku elukoha

järgne haridusasutus, puudub vajadus võrrelda teekonda isa ja ema juurest Xxxxxxx kooli

2-23-2121

teekonnaga Xxxxxxxxl asuvasse kooli. Asjakohatu on ka määruskaebuses toodud võrdlus

teekonnaga isa elukohale lähimasse kooli YYYYYYY Yyyyyyyi, kuivõrd maakohtus ei toonud

isa esile võimalust, et lapsed võiksid asuda õppima selles koolis. Isa töökoht asub Tallinnas

ning ta kinnitas maakohtule, et laste kooli viimiseks Tallinnasse sõitmine ei ole tema jaoks

koormav. Seejuures pakkus isa kirjavahetuses emaga Xxxxxxx kooli alternatiivina Tallinna

kesklinnas asuvaid koole, mille lõpetajate eksamitulemused on paremad kui Xxxxxxxx

Xxxxxxxxi lõpetajatel (tl 5). Ringkonnakohus nõustub emaga, et keskkoolilõpetajate

eksamitulemuste põhjal ei saa teha järeldusi põhihariduse kvaliteedi kohta samas koolis.

25. Kohtupraktikast tulenevalt saab vanem lapse viibimiskoha määramise õigust taotleda

alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes lapse viibimiskoha määramise

küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes lapse viibimiskoha määramise

osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS

§ 137 lg 1 alusel (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p-d 24–27; RKTKm 26.05.2016,

3-2-1-35-16, p 13).

Maakohus andis emale otsustusõiguse laste viibimiskoha määramiseks reisimise küsimuses

ajal, mil lapsed viibivad tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx tehtud kohtumääruse alusel ema juures.

Isa taotleb määruskaebuses, et selline õigus oleks mõlemal vanemal, s.o ka isa saaks õiguse

lastega ilma ema nõusolekut vajamata reisida, kui lapsed viibivad suhtluskorra järgi tema

juures.

Kuna isa ei ole esitanud kohtule avaldust vastava otsustusõiguse saamiseks, ei ole

määruskaebuse taotluse lahendamine selles osas võimalik (määruskaebuse taotluste p 3 alap-d

e ja f). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et ema oleks keeldunud isale

lastega reisimiseks nõusoleku andmisest. Ema seevastu viitas kahele juhtumile, kus isa keeldus

emale lastega reisimiseks nõusoleku andmisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud,

v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindajate kulu, mis jääb riigi kanda. Vanemad ja

eestkosteasutus kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi korras määratud esindajate tasutaotlused

lahendab Tallinna Ringkonnakohus eraldi määrustega.

(allkirjastatud digitaalselt)