1-15-8426/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5) Kriminaalasi nr 1-15-8426

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2023. a, (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 05.06.2023 ) Kriminaalasja number 1-15-8426 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Helen Puks (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

T.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu T.H

Kaitsja

isikukood: XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vandeadvokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON

Vabastada T.H Tartu Maakohtu 23.09.2021. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-

8426 määratud asenduskaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata T.H katseaeg kuni 15.12.2026. a.

Kohustada T.H alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

2 (5) kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21, 9 alusel määrata eajaks järgmised kohustused: T.H-le kats

2) mitte omad d

a või tarvita a narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 5) alluda elektroonilisele valvele 7 (seitse) kuud alates elektroonilise valve seadme

keha külge kinnitamisest.

Määrus use teostamiseks saata täitmiseks T.H suhtes kriminaalhoold Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale. Lääne

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva T.H kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 21.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8426 tunnistati T.H

süüdi KarS § 361 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrati mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Harju Maakohtu 23.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9037 tunnistati T.H

süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 KarS § 202 lg 2 p 2 KarS § 423 , ja 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. T.H-le liideti juurde mõistetud karistusele

Harju Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus, mis jäeti iseseisvalt

täitmisele. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui T.H ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2073 tunnistati T.H süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti S § 65 lg 1 ja § 3 aastat vangistust. Kar

64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud

liitkaristuse

ga (1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust ja rahaline karistus 1000 eurot) ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust ja rahaline karistus summas 1000 eurot. Rahaline

karistus viiakse täide iseseisvalt. Lisaks tunnistati T.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja liideti Harju Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes vangistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 1000 eurot. KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib kontrollnõudeid.

Harju Maakohtu 20.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-914 tunnistati T.H süüdi KarS § 414 lg 2 p 1, KarS § 418 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud

vangistust. Karistust vähendati 1/3 võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus

3 (5)

1000 eurot, millest tasutud 306,10 eurot) ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat ja 2 kuud

vangistust ning rahaline karistus 693,90 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel määratud rahalise

karistuse täideviimine iseseisvalt. Karistuse hulka arvestati eelvangistus 6 kuud ja 6 päeva

ning loeti karistuse (7 aastat ja 2 kuud) vangistuse kandmise aja alguseks 15.10.2019. Kohtuotsus jõustus 06.04.2021. Tartu Maakohtu 23.09.2021 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-8426 rahuldati Maksuja Tolliameti taotlus T.H-le asenduskaristuse määramiseks. Kohtumäärusega asendati KarS § 70 lg 1, 2 alusel T.H-le Harju Maakohtu 21.12.2015 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 20.04.2020 otsusele liidetud rahaline karistus 54 päevamäära (548,93 eurot) 18 (kaheksateistkümne) päeva vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti asendusvangistus 18

päeva vangistust kaetuks T.H-le Harju Maakohtu 20.04.2020 mõistetud liitkaristusega (7 aastat 2 kuud).

Tartu Vangla esitas kohtule materjalid T.H tingimisi enne tähtaega vabastamise

otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör esitas tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta enda arvamuse T.H

kirjalikult. Positiivsete asjaoludena tõi prokurör välja ITK täitmise, toetavad lähedased ja elukoha olemasolu. Negatiivsete asjaoludena tõi prokurör välja süüdimõistetu isiku ja kuriteo toimepanemise asjaolud. T.H on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja

vangistuses viibib viiendat korda. Seega varasemad kriminaalkaristused ja vangistuses

viibimised ei ole muutud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekamaks. T.H on olnud kriminaalhooldusel ja katseajal on ta rikkunud kehtestatud käitumiskontrolli nõudeid. nõustus prokurör Eeltoodust tulenevalt Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta T.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

T.H selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda elektroonilise valvega ja asuks

elama Paldiskisse pere juurde. Olemas töökoht sadamas, kus on ka varem töötanud.

Vanglatööstuses on töötanud üle aasta keevitajana. Vanglasse sattudes sai aru, et kõige suurem probleem on narkootikumide tarbimine. Abikaasa sai sellest teda ja andis valida, kas

pere läheb lahku või läheb T.H ravile. Lubas perele, et elab edaspidi ilma

narkootikumideta. On olnud neli aastat puhas ja tahab sellega edasi tegeleda. On käinud

programmides ja tahab ka vabaduses edasi jätkata, on võtnud ühendust Elulootuse programmiga, kes on nõus programmi vastu võtma.

Kaitsja toetab T.H vanglast enne tähtaega vabastamist. Isik on vangistuses olles aru

saanud oma narkosõltuvusest, on hakanud sellega tegelema ja jätkab seda ka vabaduses.

Vabanedes on isikul olemas töö töötab vanglas ning tal ei ole - ja elukoht. T.H distsiplinaarkaristusi. Kaitsja leiab, et T.H suudab edaspidi hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt T.H poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik

on ko milleks on Harju maakonnas ntrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta,

4 (5)

xxxxxxxx linnas asuv korter, kus igapäevaselt kedagi ei ela. Korteri omanik xxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku T.H antud aadressile elama asumiseks ja tema suhtes elektroonilise valve paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused T.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.H on kriminaalkorras karistatud korral, millest kuus on arhiveeritud kümnel

karistused ja vanglas viibib ta viiendat korda. Varasemalt on karistatud väga eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas vargused, omastamine, mootorsõiduki ärandamine,

kehaline väärkohtlemine, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, loodusliku loomastiku kahjustamine ja liiklussüüteod Käesolevat karistust kannab lõhkeaine .

ebaseadusliku käitlemise ja tulirelva käitlemise eest Vangla iseloomustusest lähtuvalt . on

kuriteo toimepanemise ajendiks olnud majandusliku kasu saamine , , sõltuvusprobleemid

puudulik probleemide lahendamise oskus . Kuriteod on toime pannud nii ja grupi mõju ettekavandatult kui ka ette planeerimata.

Olenemata süüdimõistetu varasemast kriminaalsest elukäigust, ei saa üksnes selle pinnalt väita, et käesolev karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Kinnipeetava käitumist T.H

karistuse kandmise ajal saab pidada pigem heaks.

ning Ta on osalenud vangla majandustöödel

lubatud tööle AS i Eesti Vanglatööstus. Iseloomustuse kohaselt töötamisega probleeme -

esinenud ei ole. Lisaks puuduvad T.H kehtivad distsiplinaarkaristused. T.H

on vangistuses olles läbinud nii A2 kui ka B2 tasemel riigikeele õppe, lõpetades

heade tulemustega. T.H on vangistuse e, s viibides läbinud sotsiaalprogramm osalenud sõltuvusteemalisel loengutsüklil ning struktureeritud vestlustel hoiakute muutmiseks ja majandusliku sissetuleku teenimise teemal. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviijate sõnul oli kinnipeetav Eeltoodu pinnalt saab järeldada, aktiivne, asjalik ja motiveeritud osaleja.

et kinnipeetava üldjoontes korrektne käitumine karistuse kandmise ajal annab aluse tema ennetähtaegseks vabastamiseks.

Positiivseks saab pidada ka T.H musi. Vanglast vabanemisjärgseid elutingi

ennetähtaegse vabanemise korral soovib ta asuda elama xxxxxxxx linnas asuvasse ühetoalisesse korterisse, korteri omanikuks on T.H abikaasa isa. Kohtuistungil

kinnitas soovib vabaneda elektroonilise valvega ning esialgu asub elama süüdimõistetu, et

xxxxxxxxxxx ühetoalisesse korterisse, kuhu asub elama ka süüdimõistetu abikaasa koos

lastega. sadamasse, kus on ka Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik asuda tööle

varem töötanud. al lähedastena toeks ema isa, õde, poolvend, Vabaduses on kinnipeetav ,

abikaasa ja lapsed. T.H Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et keskkond, kuhu vabanemisjärgselt asub, on igati tema vabanemist ja edasist hakkamasaamist toetav.

T.H ltuvusprobleemid, mis on senist elukäiku on tugevalt negatiivselt mõjutanud sõ

soodustanud ka tema õigusvastast käitumist. Kinnipeetav on vangla iseloomustuse kohaselt

tarvitanud narkootikume . umbes 20 aastat, viimased 5 aastat sellest korra nädalas Kohtuistungil tunnistas T.H ka enda sõltuvust narkootilistest ainetest. Vangistuses

5 (5) olles on ta osalenud tugigrupis ja sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on isik mõistnud, et tema kõige suurem probleem on olnud narkootikumide tarbimine, mille osas

soovib ennast parandada. Kinnipeetav soovib vanglast vabanedes programmidega

jätkataxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, programmi juht on esitanud ka sellekohase

tõendi Kuigi pikaajalise sõltuvusainete tarvitajana jääb . T.H puhul risk

tagasilanguseks alati alles, ei ole see risk hetkel niivõrd suur, et kinnipeetavat selle tõttu vangistusest vabastamata jätta.

Ennetähtaegse vabanemisega kaasnev käitumiskontroll, sealhulgas elektrooniline järelevalve, peaksid tagama süüdimõistetu käitumise üle piisavalt range kontrolli ning võiks aidata pärast

pikka vangistuses viibimist kohaneda ühiskonnas kehtivate normidega. Arvestades

süüdimõistetu hoiakuid ja suhtumist, võiks tal olla kõik eeldused selleks, et tema järgnev elukäik võiks kujuneda õiguskuulekaks. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud anda T.H-le

Temast tulenevaid võimalus jätkata ülejäänud karistuse kandmist vabaduses.

kuriteoriske saab kohtu hinnangul piisavalt maandada kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate kohustustega ning reaalse vangistuse edasi kandmine ei ole süüdimõistetu puhul vajalik.

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg kuni T.H-le 15.12.2026. 24 kuuks tuleb

süüdimõistetu allutada ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vähendamaks narkootikumide ritegude toimepanemise riski, tarvitamisega seotud mõtlematu käitumise ja ku määrab kohus T.H-le KarS § 75 lg 2 p 2 1 mitte omada alusel täiendava kohustuse või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid Kohus määrab KarS § 75 lg 2 p 9 alusel .

kohustuse alluda elektroonilisele valvele pikkusega 7 kuud. Kriminaalhooldusametnik on

kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on

Hxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv korter. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik