1-10-13859/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.veebruaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-13859 (10240104339)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu juuresolekul

Kriminaalasi

N.N-i süüdistuses KarS § 329 järgi lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim

Süüdistatav N.N , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeeleesti keel, töökoht puudub, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud:

1. 12.04.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 10 kuud katseajaga 3 aastat, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks,

2. 16.02.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 280 päevamäära summas 14000 krooni ja lisakaristusena

mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine aastaks. Viru Maakohtu 04.03.2010

määrusega asendati Viru Maakohtu

16.02.2007 otsusega mõistetud rahaline karistus 280 päevamäära vangistusega 3 kuud

3 päeva,

3. 26.02.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 järgi KarS § 63 lg 1, KrMS § 238 lg 2,

§ 65 lg 2 alusel vangistusega 12 kuud. KarS §

69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga

730 tundi tähtajaga 1 aasta. Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

1 aastaks,

4. 03.12.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 järgi KarS § 63 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 10 katseajaga 2 aastat, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks,

5. 11.11.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 329, § 424 järgi KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega

10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurenadati karistust Viru Maakohtu 03.12.2007 ostusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 10 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine aastaks. Karistuse algus 15.12.2008. Vabanes 13.08.2010 peale karistuse kandmist, Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 21.08.2010 Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1, 238, 306, 309 lg 3, 311, 312, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

N.N süüdi tunnistada KarS § 329 järgi. Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada N.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3(kolme) kuu võrra. Kandmisele kuulub 6(kuus) kuud vangistust.

Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada ja KrMS § 130 lg 4-1 alusel valida N.N-i suhtes uueks tõkendiks vahistamine, mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vahistada N.N vahetult kohtusaalist kohtuotsuse väljakuulutamisel.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.02.2011 või kinnipidamise kuupäevast.

Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt

N.N-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest

31,96 eurot ning seoses õigusabi osutamisega seotud sõidukulud 0 eurot, käibemaks 6,39 eurot)

Välja mõista N.N-ilt riigituludesse menetluskulud: 417,02 eurot sundraha, 57,52 eurot (900 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,35 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606

SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.02.2011

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 07.03.2011

Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 23.03.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

N.N on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.11.2008 otsusega, mis jõustus 19.11.2008 ja mis oli täitmisele pööratud, võeti temalt KarS § 424 järgi süüdimõistmisel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 ( kolmeks) aastaks, s.o. kuni 18.11.2011, juhtis

21.08.2010 kella 05:26 paiku Ida-Virumaal, xxx linnas, xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg nr. xxx xxx.

Seega N.N , hoidudes kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast täielikult süüdi ega taotlenud enda ülekuulamist. Ühtlasi väljendas süüdistatav kahetsust.

Peale süüdistatava teo omaksvõtu on talle esitatud süüdistus tõendatud järgmiste tõenditega.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist lk 4 nähtub, et 21.08.2010 oli N.N tabatud auto juhtimisel, kusjuures tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel on tuvastatud, et tema organismis on akoholisisaldus laiendmääramatust arvestades vähemalt 0,60 mg/l kohta. Maanteeameti teatisest lk 22 nähtub, et N.N-ilt on kohtuotsuse alusel (1-08-14916) mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetus alates 19.11.2008 kuni 18.11.2011. Viru Maakohtu 11.11.2008 kohtuotsuse ärakirjast lk 23 nähtub, et N.N oli süüdi tunnistatud KarS § 424 ja § 329 järgi kokkuleppemenetluses ja karistatud 10-kuulise vangistusega. Kuna tegemist on katseajal toimepandid kuritegudega pöörati Viru Maakohtu 03.12.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 10 kuud vangistust täitmisele ja liitkaristuseks mõistetui

1 aasta 8 kuud vangistust. Lisaklaristusena mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks. Kohtuotsus jõustus 19.11.2008.

Nimetatud otsusest tuleneb, et N.N ei tohiks juhtida sõidukit ajavahemikus 19.11.2008 kuni 18.11.2011.

KarS § 329 näeb ette vastutuse täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest.

N.N oli teadlik tema suhtes Viru Maakohtu 11.11.2008 tehtud kohtuotsuse sisust, milleks muuhulgas oli lisakaristuse mõistmine ja kohaldamine– juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks. Vaatamata sellele

21.08.2010 juhtis ta mootorsõidukit, hoidudes talle mõistetud karistus täitmisest kõrvale, millega on täidetud KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteokoosseis.

Ülaltoodu alusel on K. Matuuse osavõtt tõendatud järgmises kuriteos: tema isikuna, keda karistati Viru Maakohtu 11.11.2008 otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud ja lisakaristusega KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 /kolmeks/ aastaks, ja karistus oli täitmisele pööratud, juhtis taas 21.08.2010 kella 05:26 paiku Ida-

Virumaal, xxx linnas, xxx tn xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg nr. xxx xxx.

Seega pani N.N toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et N.N pani talle süüksarvatud kuritegu tahtlusega. KarS §

329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel oli N.N teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, ja vaatamata sellele juhtis ta mootorsõidukit. Seega oli ta teadlik süüteokkoosseisule vastavast asjaolust ja selle teostamist ja vähemalt möönis seda sõites autoga ilma kehtiva juhtimisõiguseta, mis oli talt karistusena ära võetud kohtuotsuse alusel.

Kohus ei tuvastanud N.N-i puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS § 2.peatüki 2. jao mõttes.

KOHTU MEE™ED

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1:

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr

- RT III 2004, 14, 3-1-1-40-04 174).“

KarS § 329 sanktsioon näeb ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastani.

N.N-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. N.N-i karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

N.N pani toime üheepisoodilise teise astme kuritegu. KarS § 329 järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekita kellele ega millelegi kahju vaid luuakse kahju tekitamise oht. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit varahommikul asula territooriumil ilma juhtimisõiguseta, mis oli talt ära võetud kohtuotsuse alusel. Arvestada tuleb ka sedagi, et tema organismis oli tuvastatud alkoholisisalduse lubatud piirmäära ületamine ( 0,60 mg/l kohta), mis suurendab N.N-i teo ohtlikkust.

N.N on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, nendest kolmel korral samalaadse (KarS § 329 järgi) kuriteo toimepanemise eest 2007. ja 2008. aastal. Kahel korral karistati ta vangistusega ning vabastati karistuse kandmisest tingimuslikult (2006. ja 2007. aastal). Viru Maakohtu 16.02.2007 kohtuotsusega karistati N.N KarS § 424 järgi rahalise karistusega , mis jäi tasumata ja Viru Maakohtu 04.03.2010 kohtumäärusega asendatui rahaline karistuse vangistusega 3 kuud 3 päeva. Viru Maakohtu 26.02.2007 kohtuotsusega mõisteti N.N süüdi KarS § 424 ja 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises, kuriteod olid toime pandud katseajal, liitkaristus

12 kuud vangistus asendati ÜKT-ga. Viru Maakohtu 11.11.2008 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus ärakandmisel vabanes süüdistatav 13.08.2010 ja juba 21.08.2010 ehk nädala hiljem istus taas rooli ilma juhtimisõiguseta. Ärakantud reaalne vangistus ei pannud isikut hoiduma sõiduki juhtimisest. N.N on isik, kelle käitumist ei suudetud korrigeerida karistusest vabastamise, käitumiskontrollile allutamise (seda kolmel korral) ega reaalse karistuse kaudu.

Kohus leiab, et N.N-i karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on korduvalt liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud nii rahalise karistusega ( 16.02.2007 kohtuotsus) kui ka rangema karistusega, ja isegi vangistus ei ole talle piisav meede süütegude toimepanemisest ärahoidmiseks. Samuti puudub süüdistataval alaline töökoht seega piisav sissetulek.

N.N tuleb karistada vangistusega KarS § 329 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremal määral. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistada N.N üheksakuulise vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega siis KrMS § 238 kohaselt tuleb karistust vähendada ühe kolmandikku ehk kolme kuu võrra. Lõplikuks karistuseks on kuus kuud vangistust.

Kaitsja ja prokurör esitasid kohtule taotluse mõista süüdistatavale vangistus ja vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult.

Karistusest tingimisi

vabastamist ei pea kohus N.N-i suhtes põhjendatuks. Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12:

„Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr

- RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest 3-1-1-14-02 vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja japrokuröri esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuritegu, mille eest N.N süüdi mõistetakse, on teise astme kurutegu, mille sanktsiooni ülemmäär on 1 aastat, mis ei ole iseenesest pikaajaline. Sellest lähtuvalt justkui oleks kaitsja ja prokuröri taotlus põhjendatud.

Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas.

Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“.

Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine isegi koos käitumiskontrolliga ei ole talle piisav karistuslik meede, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatav on kolmel korral toime pannud katseajal uusi liiklusalaseid kuritegusid, mille eest karistati algul rahalise karistusega, siis üritati mõjutada asenduskaristusega üldkasuliku töö määramise näol. See annab kohtule aluse arvata, et karistamise üks eesmärk, nimelt mõjutada süüdimõistetut et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest, ei ole karistusest vabastamisel ja

käitumiskontrollile allutamisel enam saavutatav. N.N-i puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks selle süüdimõistetu puhul ebaotstarbekas meede.

Süüdistatava isiku analüüsimisel tuleb kohus arvamusele, et kahjuks reaalne vangistus on see karistuslik meede, mis veel võib mingil määral osutada süüdistatavale paranduslikku mõju eesmärgiga, et N.N-i i paneks uusi süütegusid.

Ühtlasi kohus märgib, et lühimenetluses ei ole kohus seotud prokuröri-kaitsja ettepanekutega karistuse osas. Lühimenetluses on süüdistatava soodustuseks üksnes põhikaristuse vähendamine ühe kolmandikku võrra, mis on käesoleva kohtuotsusega ka tehtud. Kohus selgitab, et nn kompromisskaristuse mõistmine on võimalik üksnes kokkuleppemenetluses, mille käigus on süüdistataval ja tema kaitsjal võimalik läbi rääkida karistuse liigi ja määra üle prokuröriga.

Tõkend

Kohus leiab, et KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdimõisteva kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb N.N vahistada kohtuotsuse väljakuulutamisel. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemine on N.N-i poolt jätkuvalt võimalik, sest ta on juba viiel korral kohtulikult karistatud isik. Kohtupraktika näitab, et liiklusalaste kuritegude retsidiivsuse tase on kõrge.

Menetluskulud

Kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud 417,02 eurot sundraha,

57,52 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,35 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest,

– tuleb välja mõista N.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel.

Kohtunik Inna Kirsipuu