3-23-9/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-9

Haldusasi

CoinCommerce OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

01.12.2022 otsuse nr 6-1/318-1 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja 14.06.2022 taotlus uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – CoinCommerce OÜ, volitatud esindaja advokaat

Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Karin Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta CoinCommerce OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CoinCommerce OÜ-le (kaebaja) väljastati 12.04.2021 tegevusluba nr FVT000499

virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Kaebaja loobus ajutiselt majandustegevusest

perioodidel 04.05.-18.10.2021 ja 14.03.-15.06.2022.

2.

15.03.2023 jõustusid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS)

muudatused. Tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse osutajad olid kohustatud RahaPTS § 1183

lg 1 järgi viima oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla uute nõuetega hiljemalt 15.06.2022.

3. Kaebaja esitas tegevusloa muutmise taotluse 14.06.2022. Vastustaja nõudis mitmel korral

kaebajalt täiendavalt teavet, mh tegevusega alustamise ja selle aja kohta. Kaebaja esitas

mitmel korral vastustajale vastuseid ja dokumente.

4. Vastustaja tunnistas 01.12.2022 otsusega nr 6-1/318-1 RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel

kaebaja tegevusloa ja sellega seotud majandustegevuse registri (MTR) andmed kehtetuks.

3-23-9

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb ka tegevusloa muutmise menetlus.

Põhjendused:

4.1. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 järgi tunnistab Rahapesu Andmebüroo RahaPTS § 70 lg-s 1

nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud 6

kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Tegemist on erisättega võrreldes MSÜS § 37 lg 1 p-ga

1, mis näeb ette 2-aastase tähtaja tegevusega alustamiseks. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

on RahaPTS-i järgi kohustuslik (haldusorganil puudub kaalutlusõigus), erinevalt MSÜS-is

sätestatud haldusorganile antud võimalusest. Tallinna Halduskohus leidis otsuses asjas nr 3-

21-2858, et majandustegevuse alustamise edasilükkamise võimalust RahaPTS ette ei näe ja

tegevusega tuleb alustada 6 kuu jooksul. Seega ei välistanud kaebaja poolt

majandustegevusest ajutiselt loobumine kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema 6

kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

4.2. Vastustaja on kaebaja vastuseid ja dokumente analüüsides jõudnud seisukohale, et

vastustajale esitatud dokumendid on näilikud ja tegelikult ei ole kaebaja teenuse pakkumisega

alustanud. Seetõttu tuleb tema tegevusluba kehtetuks tunnistada. Kuna kaebajale väljastati

tegevusluba 12.04.2021, pidi ta teenuse pakkumisega alustama hiljemalt 12.10.2021. Kaebaja

on vastustajale selgitanud, et ettevõttel puudus müügikäive kuni 22.07.2022 ja sinnamaani

virtuaalvääringu teenuseid klientidele pakutud ei ole. Kaebaja viide Ukraina sõjale on

asjakohatu, sest see algas 4 kuud pärast seda, kui kaebaja pidanuks teenuse osutamisega

alustama. Äriplaani kohaselt keskendub kaebaja Läti ja Leedu, mitte Ukraina ega Venemaa

klientidele. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas takistas 24.02.2022 Ukrainas alanud sõda

klientide leidmist 2021. a IV kvartalis ja 2022. a alguses. Kaebaja oli RahaPTS § 75 lg 1 p 3

järgi kohustatud asuma teenust osutama 6 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest. MSÜS § 34

lg 5 järgi ei loeta ettevõtjat majandustegevusest ajutiselt loobunuks, kui tal on seadusest

tulenev kohustus majandustegevusega jätkata. Kaebaja pidi teenuse osutamisega alustama

hiljemalt 12.10.2021. Kaebaja väidete kohaselt oli teenus klientidele kättesaadav alles alates

19.10.2021. Samas ei kinnita ükski tõend teenuse osutamise valmidust alates 19.10.2021.

Kaebaja selgitas 05.08.2022 vastuses, et tegeleti ettevalmistava tegevusega – tehti müügitööd,

kavandati strateegiat, valmistati ette veebilehte, registreeriti end virtuaalvääringu platvormil

jne. Ei ole tõendatud, et kliendid oleks saanud kaebaja kaudu virtuaalvääringutega tehinguid

teha. Ettevalmistav tegevus ei ole teenuse osutamine. Kaebaja edastas rahakottide aadressid,

kuid ei osanud nende avamise aega nimetada. Ka virtuaalvääringu rahakoti olemasolu ei

tõenda teenuse pakkumisega alustamist, kuna ettevõte võib rahakoti endale luua enda varade

investeerimiseks.

4.3. Kaebaja edastas vastustajale info, et alates 22.07.2022 on talle tekkinud 3 klienti, kellele

on osutatud virtuaalvääringu vahetamise teenuseid. Leedu kodanikule müüdi 151 USDT-d

150 euro eest ja Läti kodanikult soetati 0,01 bitcoini 219,03 USA dollari eest. Complium

OÜ-lt soetati 7500 USA dollari väärtuses USDT-d. Complium OÜ üheks osanikuks ja

juhatuse liikmeks on H.R, kes on ka kaebaja juhatuse liikmeks. Complium OÜ saab kaebaja

suurosanikuks. Seega on kaebaja kolmest tehingust suurim tehtud emaettevõttega. Selline

omavahel seotud ettevõtete vahel virtuaalvääringute vahetamine ei tõenda teenuse

osutamisega alustamist. Kõigi kolme väidetava kliendiga on tehingud toimunud 22.07.2022,

mis oli vastustaja poolt kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäev. Ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja oli enda väitel alates 19.10.2021 valmis teenust pakkuma, aga ühtegi klienti

ei leitud enne 22.07.2022, kuigi vahepeal tehti kaebaja sõnul müügitööd. Kaebajal puudub

endal platvorm, mille kaudu teenust osutada, seega pidi ta klientide leidmiseks panustama

müügitööle ja reklaamile. Kui kaebaja oleks seda ka tegelikult teinud alates 2021. a sügisest,

siis oleks esimesed kliendid juba varem tekkinud. Ei ole usutav, et alates 2021. a oktoobrist

toimus ettevalmistus ja müügitöö ning ajal, mil Venemaa-Ukraina sõda ei olnud veel alanud

2(12)

3-23-9

ja majandus oli stabiilsem, ei leidunud ühtegi klienti, kes oleks soovinud 150-200 euro

väärtuses tehinguid teha. Aga juulis 2022, kui sõda jätkub, kaupade ja teenuste hinnad on

tõusuteel ja ennustatakse majanduskriisi, leidusid 2 eraisikust klienti, kes soovisid teha

väikesemahulisi tehinguid. Klientide tekkimine alles 22.07.2022 viitab selgelt sellele, et

kaebaja on teinud tehinguid virtuaalvääringutega eesmärgiga näidata tehingute olemasolu.

Vastustaja ei kahtle virtuaalvääringute liikumises ühest rahakotist teise, kuid seab kahtluse

alla, et tegemist on kaebaja poolt klientidele teenuse osutamisega. Tegemist on näilike

tehingutega ja kaebaja ei ole tegelikkuses teenuse osutamisega alustanud. Pigem näitab

eeltoodu, et H.R püüab vältida kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist, sest vastasel korral

ei ole võimalik kaebaja ettevõtet koos tegevusloaga võõrandada.

4.4. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärk on seletuskirja järgi takistada olukordi, kus litsentsi

kasutatakse mittesihipäraselt, ja hoida ära kahju. Kui teenusepakkuja ei alusta teenuse

osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab see, et riskid, millega teenusepakkuja pidi

äriplaani kohaselt teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa

haldusorgan olla kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad meetmed on enam piisavalt

tõhusad. Riskide realiseerumisel võib olla võimalik teenusepakkuja kaudu raha pesta või

terrorismi rahastada. See on vastuolus RahaPTS-i eesmärgiga. See tähendaks kahju tervele

riigile ja isikutele, kelle suhtes toime pandud kuriteost saadud rahalisi vahendeid asutakse

pesema. 25.05.2021 avaldatud riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangus on

määratletud, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskiga sektor. Täna järjest enam globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi

rahastajad järjest enam virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus on oluline õiguspärase eesmärgi saavutamiseks.

Ettevõte on tegevusluba kasutanud mittesihipäraselt ja see ei võimalda järelevalveasutusel

rakendada riskipõhist järelevalvet. See tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud

sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna ja on vastuolus RahaPTS-i eesmärgiga

tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja

terrorismi rahastamiseks. Seadusandja on võimaldanud vastustajal kõrvaldada turult ja

majanduskeskkonnast ettevõtted, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ega täida neile

seadusest tulenevaid kohustusi. Meede on vajalik, et saavutada otsuse eesmärk – tagada turul

tegevusloa kohustusega ettevõtete läbipaistvust, usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud

minimaalsena. Leebemate meetme kasutamine ei ole võimalik. Tegevusetus ei võimalda

saavutada otsuse eesmärki. Vastustajal on kohustus tegevusluba kehtetuks tunnistada.

Ettevõtte kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6 kuu jooksul on nõue, mida ei ole

võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Vastustaja ei saa kohustada teenuse osutamist

alustama ega sekkuda ettevõtte äritegevusse. Teenuse osutamisega alustamise nõude täitmata

jätmine on tingitud ettevõtte enda käitumisest ja ta pidi sellega kaasneva tagajärjega

arvestama. Ettevõttel on olnud piisavalt aega, et teenuse pakkumisega alustada. Samuti oli

ettevõttel võimalus esitada tegevusloa taotlus alles siis, kui ta oleks olnud valmis teenust

pakkuma. Abinõu on mõõdukas. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, mis ei täida seadusest

tulenevaid kohustusi, ei oleks tagatud tegevusloa sihipärane kasutamine. Seeläbi oleks

takistatud järelevalveasutuse võimalus järelevalvet riskipõhiselt kujundada, rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidest arusaamine ja nende maandamine ning selline ettevõte

kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemi läbipaistvusele ja usaldusväärsusele. Riigi poolt ette

nähtud rangemad nõuded on kehtestatud teenuse tarbijate kaitseks. Avaliku huvi kaitse on

olulisem üksikisiku õigusest ettevõtlusvabadusele. Seega on tegevusloa kehtetuks

tunnistamine proportsionaalne meede.

4.5. Kaebaja pidi investeeringute tegemisega alustamisel 15.03.2022 teadma, et ta ei ole

teenuse pakkumisega alustanud ja seetõttu esineb alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

3(12)

3-23-9

Vastustaja alustas kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamisega ja tutvus

lisatud dokumentidega ning küsis kaebajalt täiendavalt teavet.

4.6. Kaebaja tegevusloa väljastamise ajal kehtis RahaPTS § 75 lg 1 p 3 samas sõnastuses

(kuni 14.03.2022 RahaPTS § 75 p 3). See nõue on olnud seaduses alates 26.10.2017, seega

pidi see olema kaebajale teada. See, et vastustaja ei ole tegevusluba kehtetuks tunnistanud iga

ajutises loobumises oleva ettevõtte puhul, kes ei olnud teenuse pakkumisega alustanud 6 kuu

jooksul, ei muuda tühiseks ettevõtte kohustust seadust järgida. Vastustaja muutis 2021. a

suvel on halduspraktikat. Seda tingisid mitu asjaolu, sh 25.05.2021 avaldatud riiklik rahapesu

ja terrorismi rahastamise riskihinnang, mille kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkujad

kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Kui halduspraktika muutuse tingib

õigusnormidele uue tõendamise andmine, ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada

või tõendada. Halduse tegevuse peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et

varasemalt on mingit normi ebaõigesti kohaldatud, peab haldusasutus edaspidi lähtuma uuest

ja õigest tõlgendusest (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus asjas nr 3-19-175, p 10).

Vastustaja varasem ebaõige praktika ei saanud anda kaebajale õiguspärast ootust sellele, et

tema suhtes tehakse erand ja jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki

isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui

haldusorgan muudab oma halduspraktikat. RahaPTS ei sätesta, millise aja jooksul peab

vastustaja tegevusloa kehtetuks tunnistama. Vastustajale said asjaolud ettevõtte tegevusega

mittealustamise kohta teatavaks kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse

läbivaatamisel.

4.7. Puudub vaidlus, et kaebajal oli õigus esitada majandustegevusest ajutise loobumise teade.

Selle eesmärk on anda nii järelevalveasutusele kui avalikkusele teada, et ettevõte hetkel ei

tegutse. Ajutine loobumine ei tähenda, et ettevõttel puudub tegevusluba. Ajutine loobumine ei

ole mõeldud majandustegevuse alustamise edasilükkamiseks, vaid eelkõige antud võimalus

juba tegutsevale ettevõttele ajutiselt loobuda majandustegevusest. See ei välista ettevõtte

kohustust teenuse pakkumusega 6 kuu jooksul alustada. Kaebaja on majandustegevusest

ajutiselt loobunud juba 3 nädalat pärast tegevusloa saamist, mis näitab, et tal ei olnudki

plaanis majandustegevust alustada. Kaebaja osanikuks on Wasp Consult OÜ, mis omab

usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja tegevusluba. Wasp Consult OÜ äritegevuseks

on äriühingute teenuse osutamine, mh ka tegevuslubade taotlemine ja tegevusloaga ettevõtete

müük. Seega on usutav, et kaebaja tegevusluba taotletigi selleks, et sobival hetkel

tegevusloaga ettevõte müüa, mitte aga tegelikult teenust pakkuma hakata. Väidatav teenuse

osutamine toimus alles siis, kui vastustaja oli määranud täiendava info andmiseks tähtaja

22.07.2022. Kaebaja väitis, et oli juba 2021. a sügisel valmis teenust osutama. Samas on ta

asunud endale kasutajakontot looma alles 2022. a-l ja kontod on avatud 21.07.2022. Seega ei

ole kaebaja väide teenuse alustamise valmiduse kohta tõendatud.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 01.12.2022 otsuse

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 14.06.2022 taotlus uuesti läbi.

Põhjendused:

5.1. Pärast seda, kui kaebaja oli viinud oma tegevuse kooskõlla RahaPTS-i 15.03.2022

jõustunud muudatustega ning esitanud vastustajale tegevusloa muutmise taotluse, asus

vastustaja üllatuslikult hindama üksnes seda, kas kaebaja oli alustanud tegevusega 6 kuu

jooksul tegevusloa väljastamisest, ja tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks.

5.2. Haldusakt kajastab läbivalt kuupäevasid, mis ei puuduta kaebajat ega tema tegevusloa

menetlust. Tekib kahtlus, kas vastustaja haldusakti põhjendused ja nende aluseks olevad

kaalutlused on tehtud kaebaja suhtes või mõne muu isiku suhtes.

4(12)

3-23-9

5.3. Haldusakt on õigusvastane, sest vastustaja kohaldas RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34

lg-t 2 valesti. MSÜS seletuskirja ja varem kehtinud majandustegevuse registri seaduse

(MTRS) § 25 järgi tähendab majandustegevuse ajutine peatamine seda, et tegevusluba

loetakse ajutise loobumise perioodiks mitte antuks. See tähendab, et tema tegevuse üle ei pea

järelevalvet teostama ja 6-kuulise perioodi arvestus katkeb. Selline tõlgendus on kooskõlas

tegevusloa regulatsiooni eesmärkidega tagada sektori läbipaistvus. Ei ole näha, et seadusandja

oleks soovinud virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade osas sellest reeglist kõrvale kalduda.

Vastupidi, RahaPTS § 1183 lg-st 5 nähtub, et seadusandja pidas ka virtuaalvääringu teenuse

pakkujate poolset majandustegevusest ajutiselt loobumist võimalikuks. Alates 15.03.2022

jõustunud RahaPTS § 726 keelab virtuaalväringu teenuse pakkujal majandustegevusest

ajutiselt loobuda. Ettevõtjal on kohustus majandustegevusega jätkata pärast ajutise peatamise

perioodi lõppemist. Sellist kohustust ei saa olla ajal, kui majandustegevus on peatatud.

Vastustaja on ka ise enda läbivas halduspraktikas näinud ette, et MSÜS § 34 lg 2 peatab

RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tuleneva perioodi kulgemise. Selliseid suuniseid esitati

turuosalistele ka ajal, mil kaebaja esitas majandustegevusest loobumise teate. Vastustaja

selgitused on seejuures vastuolulised, tuginedes samaaegselt nii 6-kuulisele kui ka 2-aastasele

perioodile, mille jooksul tuleb majandustegevusega alustada. Tegelikult on seadusandja

pidanud silmas, et majandustegevusega tuleb alustada 6 kuu jooksul, kuid kui tegevusluba

peatatakse, ei tohi ajutine peatamine olla tehtud perioodile, mis ületab alates tegevusloa

väljastamisest kokku 2 aastat. Vastustaja on käitunud hea halduse tava rikkudes. Uues ja

volatiilses majanduskeskkonnas on tavaline, et plaane hinnatakse ümber. Sellest tulenevalt on

eluliselt tavaline, et kui kuu aja jooksul selgub, et kliente ei ole, väikesel Eesti turul on üle

400 konkurendi, järelevalveasutus lubab kõik tegevusload tühistada ja hirmutab sellega

kliente teenust mitte tarbima, siis on igati ratsionaalne ajutiselt tegevusloast loobuda, et

tegeleda turuolukorra ümberhindamisega, seadusandliku olukorra stabiliseerumisega ja

kujundada enda teenused ümber.

5.4. Haldusakti põhjendused ja kaalutlused on otsitud ning kätkevad endas vastuolusid.

Kaebajale heidetakse ette rikkumist, kuna kaebaja lähtus vastustaja suunistest. Kui vastustaja

muudab enda halduspraktikat järjepidevalt, siis ei saa heita kaebajale tagasiulatuvalt ette, et ta

on täitnud sisuliselt vastustaja korralduse. Haldusaktis puuduvad kaalutlused selle kohta, kas

ja millises ulatuses võis vastustaja enda selgitustega põhjustada olukorra, kus turuosaline,

juhindudes õiguspärase ootuse põhimõttest ja usaldades haldusorgani selgitusi, esitab

majandustegevusest ajutiselt loobumise teate. Kaebajale ei saa ette heita rikkumist, mille

ajendiks on vastustaja enda suunis. Seda enam 2022. a-l, mil RahaPTS-i muutmisest

tulenevalt tuli turuosalistel alustada enda majandustegevust sisuliselt nullist.

5.5. Vastustaja ei ole täitnud enda uurimiskohustust ja kaalutlusõigust ning

proportsionaalsuskontrolli teostamine oli näilik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole

kaebaja suhtes proportsionaalne meede. Äriplaan muutus virtuaalvääringu teenuse osutajate

tegevuslubade kontrolliesemeks alles 2022. a RahaPTS-i muudatustega. 2021. a-l ei tulnud

esitada tegevusloa taotluse juurde äriplaani ja vastustajal puudus võimalus seda hinnata.

Kaebaja esitas 14.06.2022 äriplaani ja muud tegevusloa kontrollieseme vastavust puudutavad

dokumendid. Seega saab vastustaja kontrollida kaebajaga seotud riske. Arvestades seaduse

muutmisega toimunud muudatusi ja kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotlust, on

sisuliselt esimene kord, kus individuaalset riskipõhist järelevalvet on üldse võimalik teostada.

Eesmärki on võimalik saavutada ka kaebaja jaoks vähem riivava toiminguga ehk riskipõhist

järelevalvet teostades.

5.6. Kui kaebaja pidanuks alustama majandustegevusega hiljemalt 12.10.2021, pidanuks

vastustaja alustama järelevalvemenetlust 13.10.2021. Vastustaja ei ole seda teinud. Vastustaja

hakkas tagasiulatuvalt tehingute puudumist tuvastama alles 01.07.2022, st 9 kuud pärast

5(12)

3-23-9

tähtaja möödumist ja olukorras, kus kaebaja oli kogu oma ettevõtte tegevuse

seadusemuudatustest tingituna ümber struktureerinud. See, kuidas plaaniti 2021. a-l

klientidele teenuseid osutada, ei omanud enam mingit seost sellega, milline oli kaebaja

äriplaan 2022. a-l.

5.7. Vastustaja ei ole hinnanud fakte objektiivselt. Külm rahakott on analoogne

andmekandjast mälupulgale. Külma rahakoti võtmete genereerimine leiab aset veebipõhiselt

minutitega. Rahakott aktiveeritakse vastavalt vajadusele ehk kliendi tekkimisel ja rahakoti

aktiveerimine ei tõenda teenuse osutamise valmidust. Kuuma rahakoti ehk veebipõhise

rahakoti aktiveerimine eeldab võtmete genereerimist. Kui tegevusluba omava ettevõtte

teenuse osaks oleks veebipõhiselt klientide virtuaalvääringute hoiustamine, siis tõendaks

valmidust tehniline suutlikkus rahakott aktiveerida, mitte rahakoti aktiveerimise aeg. Sellest

tulenevalt on vastustaja hinnang, et kaebajal puudus valmidus teenust osutada, ebaõige.

Kaebajale väljastati tegevusluba 12.04.2021, seega oli vastustaja kontrollinud kaebaja

vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ja valmidust teenust osutama. Kaebaja

majandustegevus ei olnud perioodil 13.04.-03.05.2021 peatunud, tal ei olnud lihtsalt kliente.

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamiseks ei anna alust käibe puudumine, vaid äärmisel juhul

igasuguse valmiduse puudumine. 22.07.2022 teenuse osutamine tõendab valmidust teenust

osutada. Faktilise kliendi olemasolu üleküllastunud turul ei saa olla ühegi teenuse osutaja

kontrolli all.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Kaebaja tõlgendus RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 lg 2 osas on meelevaldne, ei ole

kooskõlas seadusandja tahte, vastustaja halduspraktika ega kohtupraktikaga. MSÜS § 34 lg 5

on erisäte sama paragrahvi lg 2 suhtes ja kehtestab erisuse, et teatud valdkondades ei ole

võimalik majandustegevust ajutiselt peatada, sest see tuleneb valdkonna spetsiifikast.

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6

kuu jooksul loa väljastamisest alates. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on omakorda erisäte MSÜS § 37

lg 2 p 1 suhtes, nähes 2-aastase perioodi asemel ette 6-kuulise perioodi. Samuti on

erinevuseks see, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on imperatiivne säte erinevalt MSÜS § 37 lg-st 2.

MSÜS § 34 lg 5 järgi ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest

tulenevat kohustust majandustegevusega jätkata. Samuti ei loeta nimetatud jätkamise

kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Seega isegi kui

ettevõtja loobub ajutiselt majandustegevusest, siis ei peata see kohustust asuda 6 kuu jooksul

tegutsema taotletud tegevusalal.

6.2. Juhul, kui kaebaja ei tegele loakohustusega tegevusalal, ei ole tegevusluba ja vastav

kanne MTR-is vajalik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel äriühing ei

tegutse, ei riiva äriühingu õigusi intensiivselt. Vajadusel võib ta taotleda uut tegevusluba.

Majandustegevuse korduvast peatamisest järeldub, et kaebajal puudus vajadus selle

tegevusloa järele ja see tuli kehtetuks tunnistada. Tegemist on seadusandja õiguspoliitilise

valikuga. Igaks juhuks tegevusloa omamine tegevusalal, millel ei tegutseta, ei ole kooskõlas

seadusandja eesmärgiga. RahaPTS ei näe ette võimalust 6-kuulise perioodi edasilükkamiseks.

Samale seisukohale jõudis Tallinna Halduskohus 15.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2857,

15.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2697 ja 07.07.2022 otsuses asjas nr 3-21-2858.

6.3. Vastustaja muutis oma halduspraktikat alates 2021. a suvest ja teavitas sellest turuosalisi

25.06.2021. Kaebaja sai tegevusloa 12.04.2021 ja juba 04.05.2021 loobus vabatahtlikult

majandustegevusest kuni 18.10.2021. Seejärel loobus ta ajutiselt majandustegevusest 14.03.-

15.06.2022, mil ta oli teadlik muutunud halduspraktikast. Seega ei saanud kaebajal tekkida

mingit õiguspärast ootust eelnevalt kehtinud halduspraktika osas. Riigikohus selgitas

6(12)

3-23-9

29.05.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-23-06 (p 12), et ebaõige halduspraktika usalduse kaitset ei

tekita. Vastustajal oli õigus halduspraktikat muuta ja viia see vastavusse RahaPTS § 1 lg-s 1

sätestatud eesmärgiga.

6.4. Kaebaja etteheited kaalutlusõiguse teostamise osas on asjakohatud, sest vastustajal

puudus diskretsiooniõigus. Vaidlusaluse otsusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed on

kaebajale saabunud üksnes tema enda tegevusetuse tõttu. Kaebaja pidi 6-kuulise tegevusega

alustamise nõudest ja muutunud halduspraktikast teadlik olema.

6.5. Vastustaja täitis uurimiskohustust nõuetekohaselt. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades

järeldas vastustaja, et kaebaja on teinud näilikud tehingud, et luua vastustajale ettekujutus, et

ta on majandustegevusega alustanud.

6.6. Viited ilmselgete ebatäpsuste kohta haldusaktis on otsitud ja pahatahtlikud. Ebatäpsused

võivad olla tingitud sellest, et samal ajal kaebaja tegevusloa muutmise taotluse menetlemisega

oli menetluses veel üks ettevõtte, kellega on samuti seotud H.R. Teise ettevõtte menetluses

ilmnesid samad asjaolud, mis kaebaja puhul. Kahele ettevõttele edastati samaaegselt puuduste

teated samade küsimustega. H.R on teise ettevõtte saadetud vastuses märkinud, et ta on

vastanud analoogiliste küsimustele kaebajaga seotud menetluses ja jääb nende juurde ka teises

menetluses. Teine ettevõte sai tegevusloa 08.03.2021 ja tema tegevusluba tunnistati samadel

asjaoludel kehtetuks. Ilmselged ebatäpsused kuupäevade osas haldusakti sisu ei mõjuta.

Seejuures sisalduvad ebatäpsused otsuse punktis „Ärakuulamine“, kus käsitleti H.R

vastuväiteid, mitte põhjendavas või kirjeldavas osas.

7. Kohus jättis 17.05.2023 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata.

8. Kaebaja andis 17.05.2023 kohtule teada apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastustaja tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel. Viidatud

säte näeb ette, et lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab Rahapesu Andmebüroo

RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal

tegutsema asunud 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

10. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja sai RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 sätestatud

virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa

12.04.20211

ja

kaebaja esimesed

virtuaalvääringu teenused toimusid 22.07.2022, kui tehti 3 tehingut. Seega ei asunud kaebaja

virtuaalvääringu teenuste tegevusalal tegutsema ettenähtud 6 kuu jooksul, st hiljemalt

12.10.2021. Kaebaja tegi esimesed tehingud alles siis, kui tegevusloa andmisest oli möödas

üle 1 aasta. See, et kaebaja tegi 22.07.2022 virtuaalvääringu teenuse osutamise tehingud, ei

täida nõuet, et tegevusega tuli alustada hiljemalt 12.10.2021. Seega ei saa 22.07.2022 tehtud

tehingutega arvestada.

11. Tegevusalal tegutsema asumine RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kontekstis tähendab

virtuaalvääringu teenuse osutamist, mitte pelgalt äriühingu olemasolu. Vastasel juhul muutuks

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisutuks, sest kõik ettevõtted, kes on olemas, juba tegutsevadki.

Tegevusloa tingimustele vastamine ei tähenda, et nagu oleks ettevõtja alustanud tegevusloa

alusel tegutsemisega. Virtuaalvääringu teenuseid saab osutama hakata alles pärast tegevusloa

väljastamist (RahaPTS § 70 lg 1 p 4).

1 Vt https://mtr.ttja.ee/juriidiline_isik/296168?tegevusload_staatus=load_arhiveeritud&backurl=

%2Fjuriidiline_isik.

7(12)

3-23-9

12. Kohus nõustub vastustajaga, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on imperatiivne säte ega anna

vastustajale diskretsiooniõigust. Seega tuli kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistada ning

vastustajal puudus võimalus ja kohustus siinkohal kaalumist teostada. Vastustaja esitatud

kaalutlused haldusaktis ei ole asjakohased, kuid need ei muuda antud juhul haldusakti

tulemust õigusvastaseks, tulemus olnuks sama ka kaalumist teostamata. Seetõttu tuleb kaebaja

etteheited kaalumisvigade osas jätta tähelepanuta. Kaalumise on normi kehtestamisel teinud

juba seadusandja. Kohtu hinnangul ei ole norm põhiseadusevastane ega riiva kaebaja õigusi

ebaproportsionaalselt.

13. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskirjas2 (lk

59) on selgitatud viidatud sätet järgmiselt: „Praktikas on tõusetunud seoses rahapesu

andmebüroo tegevuslubadega mitu probleemi. Esiteks saavad tegevusloa ettevõtjad, kes ei

hakka tegutsema Eestis (tegutsetakse internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning

ei tegutseta taotletud tegevusloa raames. Teiseks võetakse Eesti tegevusluba, mida

kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks viidates MTR keskkonnas avalikult

ligipääsetavale loale. Eesti ametiasutustel on selliste olukorda lahendamiseks aga piiratud

võimalused, sest äriühingul Eestis füüsilist tegevuskohta pole, teenust pakutakse internetis

mingi teise ettevõtja poolt (rahapesu andmebüroo väljastatud tegevusluba esitletakse kui

garantiid klientidele) ning seotud isikud ei pruugi üldse Eestis viibida. Tagajärjena kogub

Eesti tuntust kui riik, kus on väga lihtne saada tegevuslubasid finantsteenustee osutamiseks.

Selle tulemusena kannatab Eesti maine, sest tegevusloa võivad väga kergesti saada ka isikud,

kelle tegelik eesmärk on kuritegelik ehk klientide petmine. Rahapesu andmebüroo on kokku

puutunud ka selliste ettevõtjatega, kes on tegevusloa võtnud mitte teenuse osutamiseks, vaid

enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade suhtes. Sellisel juhul ei

ole oht tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa

väärtus devalveerub ning seda taotletakse nö „igaks juhuks“. Tuginedes eeltoodule ja

väljakujunenud praktikale, siis võib öelda, et käesoleval ajal on liiga vähe võimalusi

tunnistada tegevusluba kehtetuks ning korrastada turgu ebaausatel eesmärkidel või

tegevusluba mitte-sihtotstarbeliselt kasutatavatest ettevõtetest. Lisatav punkt 2 on nii

järelevalve tõhustamiseks kui ka aitab turult eemaldada need ettevõtjad, kes tegutsevad

fiktiivselt. Lisatav punkt 3 on vajalik, sest hetkel kehtiv kaheaastane periood vastaval

tegevusalal tegutsemise mittealustamiseks enne loa kehtetuks tunnistamist on liialt lühike3

ning tegevusluba jõutakse kasutada mittesihipäraselt. Kui tegevusluba kasutatakse

mittesihipäraselt ning teisi kehtetuks tunnistamise või peatamise aluseid pole, siis suurema

kahju ärahoidmiseks tuleks mainitud perioodi lühendada.“.

14. Seega on seadusandja pidanud põhjendatuks anda tegevusluba nendele ettevõtjatele, kes

ka tegelikult asuva lähiajal taotletud tegevusalal teenust osutama. Seadusandja eesmärgiga ei

ole kooskõlas see, kui tegevusluba omandatakse igaks juhuks või enda usaldusväärsuse

tõstmiseks. See võimaldab tegevusluba kuritarvitada ja Eesti mainet rahvusvaheliselt

kahjustada. Kui ettevõtjal ei ole plaanis lähiajal taotletud tegevusala tegutsema hakata, siis

puudub tal vajadus tegevusloa järele ja see tuleb avalikes huvides kehtetuks tunnistada.

Tegevusloa äravõtmine ei saa sellise ettevõtja õigusi ebaproportsionaalselt riivata, sest tal

puudub vajadus selle tegevusloa järele ja ta ei kasuta seda eesmärgipäraselt. Vajadusel on

ettevõtjal võimalik taotleda uus tegevusluba, kui ta soovib tegevusalal tegutsema hakata.

Samuti ei ole keelatud tegeleda muu majandustegevusega. Tegemist ei ole üllatusliku

tagajärjega. Kuna tegemist on seaduses sätestatud nõudega, siis on ettevõtjatel võimalik selle

2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2/

Rahapesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seadus.

3 Kohtu hinnangul on seletuskirja sõnastuses ilmselge eksimus ja silmas on peetud, et 2-aastane periood on liiga

pikk.

8(12)

3-23-9

tingimusega enne tegevusloa taotlemist tutvuda ja hinnata, kas tegevusloa taotlemine sel

ajahetkel on vajalik ja otstarbekas.

15. Ettevõtlusvabadust võib riivata seaduses toodud alustel ja praegusel juhul annab selleks

aluse RahaPTS-is sätestatud regulatsioon. RahaPTS-iga reguleeritud valdkonnas on

ettevõtjatele esitatavad kõrgemad nõudmised põhjendatud oluliste avalike huvide kaitsmise ja

suure kahju vältimise eesmärgil. Nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris

ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist ja tingimuste

täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei

vasta seaduse nõuetele, ei oleks tagatud seaduse eesmärgiks olnud rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskide maandamine ning selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemile.

16. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ettevalmistavate tegevuste sooritamist ei saa

pidada tegevusalal tegutsema asumiseks. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis

selliste ettevalmistavate tegevuste sooritamist perioodil 12.04.-12.10.2021 kinnitaks. Seega on

tegemist kaebaja paljasõnaliste väidetega, millele tuginedes ei saa tegevusalal tegutsema

asumist tuvastada. Ka kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei leidnud rohkem kui

aasta jooksul ühtegi klienti, kellele teenust osutada, kuid leidis kolm klienti kohe, kui

vastustaja asus uurima tegevusega alustamist ja tegi tehingud vastustaja antud vastamise

tähtaja viimasel päeval. Umbusaldust suurendab asjaolu, et üks klientidest oli kaebaja

emaettevõte ja mõlema juhatuse liikmeks on sama isik, mis võimaldas teenuse osutamises

kokku leppida. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et tegemist on näilike tehingutega

jätmaks vastustajale mulje, nagu oleks kaebaja asunud virtuaalvääringu teenuseid osutama.

Kaebaja ei ole seejuures väitnud, et pärast seda kuupäeva oleks tema klientide arv suurenenud

ja tema majandustegevus aktiivsemaks muutunud või et ta oleks üldse pärast seda kuupäeva

enam ühtegi tehingut teinud, kuigi tema tegevusluba kehtis kuni 01.12.2022. Tegemist oli

ainsate klientide ja tehingutega, mis kinnitab vastustaja järeldust, et tegemist oli näilike

tehingutega. Kaebaja väidete ebausaldusväärsust kinnitab see, et kaebaja on andnud

vastustajale teadlikult ebaõigeid vastuseid. Kaebaja esindaja H.R väitis 05.08.2022 vastuses

vastustaja järelepärimisele4, et ta ei oska rahakottide avamise aega öelda. Seevastu 22.09.2022

seisukohas5 oskas ta välja tuua, et rahakotid avati 21.07.2022. Seega oli kaebajal võimalik

vastustajale küsitud teavet esitada, kuid ta ei soovinud seda teha. Arvestades, et rahakotid

avati üks päev enne virtuaalvääringu teenuse osutamise tehingu tegemist ja kaebaja on

menetluses selgitanud, et rahakoti varasemaks avamiseks puudus vajadus, sest seda sai

lihtsasti ja kiiresti teha, siis pidanuks kaebaja hästi mäletama rahakoti avamise aega ja selle

põhjust. Selle väidetav mittemäletamine on ebausutav ja sellekohane väide on esitatud selleks,

et jätta muljet, nagu oleks kaebaja asunud juba varem tegevusalal tegutsema. Kui uskuda

kaebaja väiteid, et ta alustas kohe tegevusloa saamisel ettevalmistava tegevusega, oleks ta

avanud rahakotid juba varem, et klientide ilmumisel neile kohe teenust osutama hakata.

Oluline ei ole, kui kiiresti oli võimalik rahakotiteenust avada. Oluline on, kas kaebaja ikka

tegeles teenuse osutamiseks vajalike ettevalmistustegevustega ja oli valmis kohe teenust

osutama. Kui kaebajal ei ole isegi rahakoti teenust avatud, mille kaudu klientidele teenust

osutada, siis ei saa jõuda kuidagi järeldusele, et kaebaja oli alustanud majandustegevusega.

17. Eeltoodu kinnitab vastustaja arvamust, et kaebaja ei tegelenud ettevalmistava tegevusega

ja tal ei olnudki plaanis virtuaalvääringu teenust osutama hakata ning tegevusloa taotlemise

eesmärgiks oli vaid tõsta ettevõtte väärtust, et see kasumlikumalt edasi võõrandada. Sellises

olukorras on usutav, et kaebaja ei pingutanud majandustegevusega alustamisel ja klientide

leidmisel, sest eesmärk ei olnud virtuaalvääringu teenust osutada. See selgitab ka põhjusi,

miks kaebaja pidas varsti pärast tegevusloa saamist põhjendatuks majandustegevus ajutiselt

4 Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 8.

5 Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 9.

9(12)

3-23-9

peatada. Alustava ettevõtja6 puhul ei saa seda pidada tavapäraseks, sest milleks ettevõtet

asutada ja talle tegevusluba taotleda, kui ei olegi plaanis taotletud tegevusalal tegutsema

hakata. Viited turu üle küllastumisele on otsitud ja kaebaja enda risk, kes pidanuks sellega

juba tegevusloa taotlemisel arvestama. Kohtu hinnangul ei ole tegevusloa väljastamine

ettevõttele selleks, et ettevõtte võõrandamisest suuremat tulu saada, kooskõlas RahaPTS-i

tegevusloa regulatsiooni eesmärgiga. Tegevusluba väljastatakse teenuse osutamise eesmärgil,

mitte tegevuslubadega kauplemise eesmärgil. See devalveerib tegevusloa väärtust ning

kahjustab Eesti riigi ja selle õiguskorra mainet.

18. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ka majandustegevusest ajutiselt loobumise

küsimustes. Vastustaja ei ole väitnud, et virtuaalvääringu teenuse osutajal puudus õigus

majandustegevusest ajutiselt loobuda. Seda võimaldas MSÜS § 34 lg 2 ning RahaPTS kuni

14.03.2022 seda ei keelanud. Alates 15.03.2022 keelab seda RahaPTS § 726. Vastustaja

selgitas, et vaatamata majandustegevusest ajutisele loobumisele tuli kaebajal järgida RahaPTS

§ 75 lg 1 p-s 3 (kuni 14.03.2022 kehtinud redaktsioonis RahaPTS § 75 p 3) sätestatud 6-

kuulist majandustegevusega alustamise tähtaega. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega, et

MSÜS § 34 lg 5 järgi ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest

tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, sh alustada. Kuna kaebajal tuli seaduse kohaselt

alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul, siis puudus tal võimalus majandustegevusest

ajutise loobumisega seda tähtaega eirata või edasi lükata. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei võimalda

majandustegevusest loobumise ajaga arvestada, vaid seab 6-kuulise tähtaja sõltuvusse

tegevusloa väljastamisest. Olenemata sellest, kas kaebaja vahepealsel ajal majandustegevusest

ajutiselt loobus või mitte, oli tal kohustus alustada majandustegevusega hiljemalt 12.10.2021.

Majandustegevusest ajutiselt loobumine ei lükanud seda tähtaega edasi, ei katkestanud ega

peatanud seda. Kaebaja tuginemine alates 01.07.2014 kehtetule MTRS-ile ei ole asjakohane.

19. Viidatud nõue oli ja pidi olema kaebajale juba varem teada. Ettevõtja peab tundma tema

tegevust reguleerivaid õigusnorme. Seega oli kaebajal võimalik selle kohustusega juba

tegevusloa taotlemisel arvestada. Oluline ei ole, et varem kehtestas 6-kuulise tähtaja nõude

RahaPTS § 75 p 3 ja alates 15.03.2022 RahaPTS § 75 lg 1 p 3. Normi sõnastus, mõte ja

eesmärk on jäänud täpselt samaks. Muudeti vaid paragrahvisisest numeratsiooni, et lisada

sättesse täiendavaid aluseid tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kohus ei nõustu kaebaja

seisukohaga, et see toob kaasa vajaduse normi eesmärki uuesti tõlgendada. Muid eesmärke ei

nähtu ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 507 SE seletuskirjast7.

20. Kaebaja viide MSÜS § 37 lg 2 p-s 1 sätestatud 2-aastasele perioodile on asjakohatu, sest

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erisäte MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes (vt RahaPTS § 54 lg 1 p 11).

MSÜS reguleerib majandustegevust üldiselt ehk üldseadusena, RahaPTS teeb seda

konkreetses valdkonnas ehk eriseadusena. Eriseadus kuulub eeliskohaldamisele. Samuti on

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskirjast selgelt

näha, et seadusandja soovis teha erandi MSÜS-is sätestatud 2-aastasest tähtajast ja kehtestada

RahaPTS-is lühema tähtaja tegevusega alustamise nõude osas. Samaaegselt ei saa kehtida nii

pikem kui ka lühem tähtaeg.

21. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja varasem praktika, mille järgi loeti

majandustegevusest ajutiselt loobumise perioodil RahaPTS § 75 p-s 3 sätestatud 6-kuuline

periood katkenuks, oli ebaõige. Haldusorganil tuleb käituda õiguspäraselt ja vajadusel oma

halduspraktikat muuta. Kellelgi ei ole õigust nõuda haldusorganilt ebaõige halduspraktika

jätkamist. Samuti ei saa ebaõige halduspraktika anda kaitstavat õiguspärast ootust. Muutunud

6 Äriregistri andmetel registreeritud 11.02.2021.

7 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ffe848a6-7b78-43cf-b106-720915882205.

10(12)

3-23-9

ei ole seadus ise, vaid vastustaja tõlgendus sellele ja tema praktika. Halduspraktika ei ole

õigusnorm, mille muutmisel tuleb arvestada isikute õiguspärase ootusega praktika kestma

jäämise suhtes. Samuti ei ole vastustaja andnud kaebajale siduvat eelhaldusakti või hinnangut,

mis saanuks kaebajale kaitstavat usaldust tekitada. Küll aga tuleb majandustegevuses osaleval

ettevõtjal tunda tema tegevust reguleerivaid norme ja sellega talle pandud kohustusi. Iga

ettevõtja vastustab temal lasuvate kohustuste täitmise eest ise. Nende kohustuste rikkumist ei

saa õigustada haldusorgani praktikaga või antud ebaõigete selgitustega. Kaebaja viide, et talle

heidetakse ette vastustaja korralduse järgimist, on asjakohatu, sest vastustaja ei ole andnud

kaebajale korraldust oma majandustegevus peatada. Tegemist oli kaebaja enda valikuga.

Seejuures selgitas vastustaja, et ta muutis oma halduspraktikat juba 2021. a suvel ja teavitas

turuosalisi sellest 25.06.2021 kirjaga, järelikult oli kaebajal juba sellest ajast alates võimalik

planeerida oma majandustegevust selliselt, et tal oleks võimalik asuda majandustegevusega

tegelema hiljemalt 12.10.2021.

22. Kuigi kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et majandustegevusest ajutise loobumise

perioodil ei kehtinud RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud 6-kuuline tegevusega alustamise

kohustus, ei too ka sellest lähtumine praegusel juhul kaasa teistsugust lahendust. Kaebaja

loobus ajutiselt majandustegevusest perioodidel 04.05.-18.10.20218 ja 14.03.-15.06.20229, st

tema majandustegevus oli aktiivne perioodidel 12.04.-03.05.2021, 19.10.2021–13.03.2022 ja

16.06.-30.11.2022. Isegi kui jätta arvestamata majandustegevusest ajutiselt loobumise

perioodid, kulus kaebajal esimeste tehingute tegemiseni 22.07.2022 kokku 205 päeva, mis on

tunduvalt enam kui 6 kuud ehk 180 päeva. Järelikult ei järginud kaebaja kõigele vaatamata

tema suhtes kehtinud 6-kuulise perioodi nõuet. Kohus märgib seejuures, et tegemist saanuks

olla 6-kuulise perioodi nõude peatumise, mitte katkemisega ja uuesti algamisega. Viimase

variandi õigustamiseks puuduvad igasugused mõistlikud põhjused. Sellises olukorras saaksid

põhjendamatu eelise need ettevõtjad, kes korduvalt majandustegevusest ajutiselt loobuvad.

Samuti oleks sellisel juhul seaduses ettenähtud perioodiarvestus ettevõtja enda kujundada, st

ajaperioodi arvestusel puuduks eesmärk ja sanktsioneeriv mõju.

23. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kuna kaebaja ei asunud tegevusalal nõutava aja jooksul

tegutsema, siis ei olnud tal järelikult vaidlusalust tegevusluba vaja. Ka ei ole näha, et kaebaja

kasutaks seda tegevusluba edaspidises tegevuses. Kaebaja viited virtuaalvääringu teenuse

osutajate suurele arvule liiga väikesel turul on kohtu hinnangul otsitud ja ka asjakohatud, sest

tegemist on kaebaja riskiga. Kaebaja hinnata oli, kas talle jagub turul piisavalt kliente, et

majandustegevusest tulu teenida. Seejuures ei pidanud kliendid olema Eesti residendid, st

viide väikesele turule ei ole asjakohane. Riskide hindamata jätmine on etteheidetav kaebajale,

mitte ei ole põhjust süüdistada selles vastustajat. Vajadusel on kaebajal võimalik taotleda uus

tegevusluba. Varasema tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel ei

takista uue tegevusloa väljastamist (RahaPTS § 72 lg 11 p 6).

24. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks vastustaja rikkunud uurimiskohustust.

Vastustaja selgitas, et sai ta kaebaja poolt tegevusega alustamata jätmisest teada alles suvel

2022, kui asus menetlema kaebaja esitatud tegevusloa muutmise taotlust. Vastustaja küsis

korduvalt kaebajalt teavet ja dokumente. Kui kaebaja jättis otsuse tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid esitamata, siis ei tähenda see vastustaja uurimiskohustuse rikkumist.

Kuigi vastustaja võinuks uurida tegevusalal tegutsema asumist juba oktoobris 2021, ei muuda

see kaebajale kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja pidi juba tegevusloa muutmise taotluse esitamisel

ja selleks ettevalmistumisel teadma, et ta ei ole alustanud majandustegevusega nõutud aja

jooksul, mis toob kaasa tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Seega oli tal võimalik

kaaluda, kas tegevusloa muutmise taotlemine ja selleks investeeringute tegemine ning kaasnev

8 Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 2.

9 Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 3.

11(12)

3-23-9

aja- ja ressursikulu on põhjendatud. Kuna kaebajal on võimalik taotleda uus tegevusluba, siis

ei muutu tehtud investeeringud asjatuks.

25. Haldusmenetlust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja asus tegevusega

alustamise asjaolusid uurima tegevusloa muutmise taotluse menetluses. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas

olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Tegevusega alustamise kohta teavet küsides täitis vastustaja temal lasuvat uurimiskohustust.

Tegevusloa muutmine sõltus mh sellest, kas kaebajal üldse oli õigus tegevusloale. Kuna

kaebaja ei olnud alustanud teenuse osutamisega nõutud tähtaja jooksul, siis tuli tema

tegevusluba kehtetuks tunnistada ja puudus võimalus asuda selle muutmise taotlust

lahendama. Haldusorgani uurimiskohustus ei sõltu sellest, millises suunas soovib taotleja

haldusmenetlust suunata. Vastustaja ei ole käitunud menetluses eksitavalt, vaid on küsinud

selgelt teavet tegevusega alustamise kohta10.

26. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlusaluses otsuses on mõningaid eksimusi kuupäevades.

Tegemist on ilmselgete ebatäpsustega HMS § 59 tähenduses, mis ei mõjutanud asja

otsustamist ega haldusakti sisu. Eksimused on kuupäevades, mitte sisulistes faktides. Kaebaja

tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud on haldusaktis õiged

(majandustegevusega mittealustamine 6 kuu jooksul) ja andsid aluse tegevusloa kehtetuks

tunnistamiseks. Haldusaktist on selgesti aru saada, et see on tehtud kaebaja kohta. Kohtule ei

jäänud haldusakti sisu ebaselgeks. Kuna vastustajal puudus kaalumise kohustus, siis on

põhjendamatu kaebaja väide, et kaalutlused võivad olla tehtud teise isiku suhtes. Kohtu jaoks

on usutav vastustaja selgitus, et samaaegselt menetleti kahe ettevõtja taotlust, kelle mõlema

esindajaks oli H.R. See nähtub vastustaja esitatud tõendist11. Oma 25.07.2022 e-kirjas on H.R

välja toonud, et tema põhjendused BetweenOceans international company OÜ menetluses on

samad mis kaebaja menetluses. Seega on H.R ise menetlusi omavahel sidunud. Seda

arvestades saab pidada vabandavaks, et vastustaja on mõlema kaebaja kohta otsust koostades

ja sarnaseid põhjendusi esitades kuupäevadega eksinud. Arvestades, et BetweenOceans

international company OÜ-le väljastati tegevusluba 08.03.202112, siis pidanuks ta

majandustegevusega alustama hiljemalt 08.09.2021. Kaebaja puhul olid vastavad kuupäevad

12.04.2021 ja 12.10.2021. Seega on erinevus ühes kuus. Praeguses asjas ei oma see mingit

tähtsust, sest kaebaja ei olnud alustanud majandustegevusega veel ka aasta pärast tegevusloa

väljastamist, seega ei saanud vastustaja poolt ebaõigete kuupäevade väljatoomine (või ka

nendega arvestamine) asja lahendust mõjutada.

27. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 01.12.2022 otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu tehti ka MTR-is

vastavad muudatused õiguspäraselt. Kuna kaebaja tegevusluba tunnistati õiguspäraselt

kehtetuks, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja tegevusloa muutmise taotlust

lahendama. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

28. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

10 Kaebaja 02.01.2023 esitatud lisa 6.

11 Vastustaja 15.02.2023 esitatud lisa 1.

12 Kaebaja 19.04.2023 esitatud lisa 2.

12(12)