4-23-1808/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-23-1808

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1808 (2302,23,006199) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse 201 lg 2

§ ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.E

ik: XXX, xxxx kodanik, elukoht: xxxx, töökoht: M , e-post: xxxx, tel: xxxx AS Kohtuvälise menetleja esindaja

Mehis Kasonen, -Harju Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. S.E

süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärte toimepanemises ning mõista o talle karistuseks arest 20 (kaksk nd)

ümme päeva.

2. arest 20 Mõistetud päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri

kinnipidamiskeskuses Linnaaru

tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 10.09.2023.

3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse

tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4. -

DVD R plaat videosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 16.06.2023. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

14.05.2023 20230514438501 (2302,23,006199) koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt

koostati väärteoprotokoll selles, et 14.05.2023 kella 20.15 ajal juhtis S.E A.H.Tammsaare teel Kristiine linnaosas Tallinnas Harju maakonnas omamata mootorsõidukit

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt

2

kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani

toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab Kahetseb end temale süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. tehtut, enne seda just sai kõik liiklustrahvid tasa, et saaks minna tegema autojuhilube. Tegi väga lolli lükke, oleks võinud ära oodata teise juhi, kuid läks ise. Auto oli sõbra garaažis, kust pidi viima teise garaaži. Ei ole autokooli õppima asunud, sest aasta hakkab uuesti jooksma ahvi tr tasumisest. Viimasest karistusest õppis, et ei taha minna enam rooli, oleks võinud jätta rooli minemata ja oodata aasta ära. On raske tööd leida, on määratud töövõimetust, tööl on xxxx tekkinud probleemid, ei saa hakkama. On hüperaktiivsus, saab pensionit ja üle poole võetakse

trahvideks ära. On kolm kohtutäiturit, kes võtavad palgast ja pensionist ära. Oleks küsitud karistusega n aks õus, kuid sai just tööle, ei tea kuidas see välja pe nägema. Muidu töötab viis

päeva nädalas, kuid üks kord kuus näd lavahetusel töötab öises vahetuses. a Sooviks kas

üldkasulikku tööd või rahatrahvi, sooviks tasuda esimesel võimalusel või teha üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et teo toimepanemine on tõendatud ja ei ole selle üle ka vaidlust. Isik on süüd tunnistanud ja avaldanud ka kahetsust. Sellele vaatamata, et eelnevad teod on jäänud aastate tagusesse aega, kuid karistuste mõju pidanuks olema tuntav. Vaatamata sellele otsustas menetlusalune isik minna taas auto rooli, vaatamata sellele, et ta on teadlik karistustest, ka vabadusekaotuslikust karistusest. Kehtivad karistused ei ole takistuseks autokooli minekul, kuid isik ei ole huvi tundnud. Iseasi on eksamite tegemine, kuid autokooli saanuks minna. Isikul on rahalised kohustused, menetlusalust isikut ei ole rahatrahv mõjutanud ega ka üldkasulik töö. Palub arvestada Riigikohtu lahendis sätestatud põhimõtet, 3-1-1-58-13 et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle

sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Seetõttu palub

tunnistada menetlusaluse isiku süüdi LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karist

ada arestiga 21 päeva.

Kohtu seisukoht

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused o , asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust samuti kes on kõrvaldatud sõiduki , juhtimiselt vastavalt -le 91 (p 3). S.E andmeid kajastavast LS § detailandmete päringu vastuse väljatrükist nähtuvalt

menetlusalusel isikul juhtimisõigust ei ole, millest menetlusalune

isik oli teo toimepanemise ajal teadlik. Seega oli ta 14.05.2023 ja on ka käesoleval ajal mootorsõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd väärteotoimikus leiduvast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka S.E 13.10.2021

ja 16.12.2021 3 alusel, kuna LS § 91 lg 2 p tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisega seoses on menetlusalust isikut

Harju Maakohtu 29.12.2021 otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi arestiga 14 päeva, mis

asendati üldkasuliku tööga 14 tundi. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistusregistri

andmete kohaselt karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest

kohtuvälise menetleja otsustega 06.07.2020 ja 27.07.2020 rahatrahvidega ning need

väärteokaristused on kehtivad. Seega teadis menetlusalune isik, et selline käitumine on karistatav.

3

Kuna menetlusalust isikut on aga varem korduvalt on S.E sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud,

isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja

menetlusalune isik oli 14.05.2023

, mil ta taas sõiduki juhtimiselt kõrvaldati, LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks.

Seda, et S.E juhtis 14.05.2023 , tunnistab menetlusalune isik ka ise. mootorsõidukit Kuivõrd menetlusalus mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole, siis on ta üheselt teadlik el isikul ka sellest, et tal ei ole seda senini ning kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest juba karistatud, siis on ta teadlik ka sellest, et selline keelu rikkumine on

karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja et see ka saabub ning seejuures oli

ta teadlik ka varasema karistuste pinnalt sellest, et see tegu on endiselt karistatav. Seega te tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 3 ja

keeldusid 2 ja pani sellega toime LS § 201 lg ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse r 2 ahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg näe 2 b ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on seitse kehtivat väärteokaristust ning kuigi viis nendest on määratud aastaid tagasi, on nad kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud rahatrahvid tasumata.

Samas on nende täitmine aegunud. Kaks viimast rahatrahvi on määratud menetlusalusele isikule LS § 201 ja § 224 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest 2020. aastal, kuid karistused on kehtivad seetõttu, et esimene rahatrahv asendati üldkasuliku tööga ja teine rahatrahv tasuti alles 2023. aastal. Seejuures tasus menetlusalune isik viimase rahatrahvi ära 13.04.2023 ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime 14.05.2023, s.o kuu aja möödudes. Ka asenduskaristusena määratud 16 tundi üldkasulikku tööd tegi ta ära 2023 aprillis.

Menetl xxxx usalune isik selgitas, et ta sai just tööle uude kohta, kuid ta on töövõimetu ja

seetõttu on keeruline tööd saada. Lisaks sellele on tal veel võlgnevusi paari tuhande eurot

ulatuses ja need on kolme kohtutäituri menetluses. äreldada, et Sellistest andmetest saab j

menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, s.o puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks ja tal on veel varasemaid võlgnevusi, millega tegelevad kohtutäiturid. Seega puudub

menetlusalusel isikul piisav t ine sissetulek, millest rahatrahvi tasuda ö ning ka töökoha hoidmisega on menetlusalusel isikul raskusi. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et rahatrahv kui

karistusliik on jäänud tulemuseta ja menetlusalune isik on jätkanud õiguserikkumiste

toimepanemist. Seejuures on tal olnud raskusi rahatrahvide tasumisega ja teda ei ole õiguskuulekusele suunanud ei rahatrahvid ega ka rahatrahvi asenduskaristusena määratud

üldkasulik töö, kuivõrd karistuste kandmise järgselt pani ta kuu aja möödudes toime uue samalaadse väärteo. eetõttu tuleb men S etlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

4

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü keskmine, kuivõrd süü suurust ei ole

võimalik hinnata numbrilise näidu alusel. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises

määras.

Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses on menetlusalune isik avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Nimelt on menetlusalune isik ka varasemalt

kahetsust avaldanud, kuid sellele järgnevalt toime pannud menetlusesemeks oleva väärteo.

Seejuures on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

juhtimisõiguseta isikuna ja ka sõiduki juhtimise eest juhile k

eelatud seisundis. llisest Se

käitumisest saab järeldada, et järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, tegemist on

kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, kuid ta jätkab aastate vältel ja

regulaarselt juhina liikluses osalemist ning teda on sõiduki juhtimiselt kinni peetud 11.06.2020,

06.07.2020, 13.10.2021, 16.12.2021, 14.05.2023 isikuna kellel puudub juhtimisõigus. Isiku

käitumine näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses.

Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tule karistus mõista ettenähtud sanktsiooni b

keskmist määra ületavas määras, kuivõrd varem kohaldatud erinevad karistusliigid ja

keskmisele määrale lähedased karistused ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele suunanud.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus ei ole menetlusalust isikut ad ed

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu vaatamata keskmisele süüle peab kohus vajalikuks mõista karistuse, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, et mõistetava karistuse liik ja määr kinnistaks menetlusaluses isikus keelunormi jätkuvat kehtivust.

Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, kandnud, leiab kohus, et õigupoolest ei ole ta aresti menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd varasemalt karistusena kohaldatud rahatrahv ja rahatrahvi ning aresti

asenduskaristusena määratud üldkasulik töö ei ole seda eesmärki saavutanud. Kuivõrd

menetlusaluse isiku suhtes on nii rahatrahvi kui ka aresti asenduskaristusena kohaldatud korduvalt üldkasulikku tööd ja sellise liigiga asenduskaristus oodatud mõju ei avaldanud, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetavat karistust ei ole võimalik enam üldkasuliku tööga kui tulemuseta jäänud asenduskaristusega asendada ja mõistetav arest tuleb ära kanda reaalselt. Kuivõrd menetlusalune isik on väidetavalt asunud tööle, annab kohus menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku aresti ärakandmiseks.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/