1-23-2493/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-2493 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Tarvo Pulver (isikukood 37410152242) süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 22. mai 2023 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu (esindaja Eva Panksepp), apellatsioon ja kaebetähtaja ennistamise taotlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebetähtaeg ennistamata.

2. Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 22.05.2023 kohtuotsusega, mis jõustus 07.06.2023, karistati Tarvo Pulverit KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pöörata täitmisele, kui T. Pulver ei pane toime 1 aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX . KarS § 75 lg 2 p

8 alusel kohustati T. Pulverit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

2. Tartu Maakohtu 22.05.2023 otsuse peale esitas 13.06.2023 apellatsiooni Põltsamaa vald Põltsamaa Vallavalitsuse kaudu (esindaja Eva Panksepp), kes palub kaasata Põltsamaa vald menetlusse kolmanda isikuna, võtta apellatsioon menetlusse ning tühistada maakohtu otsus osas, millega kohustati T. Pulverit elama kohtu määratud alalises elukohas XXX . Lisaks apellatsioonile on esitatud taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult, et Põltsamaa vald ei ole nõus isikule kohtuotsusega märgitud elukohta tagama ega olnud teadlik sellise kohustuse määramisest, mistõttu on vald jäetud menetlusse kaasamata kolmanda isikuna ning apellandi õiguste ja kohustuste üle otsustati tagaselja, mis on rikkunud Põltsamaa valla õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Vald tuleks kaasata KrMS § 401 lg 3 alusel. Kaevatavas kriminaalasjas otsustati Põltsamaa valla kui kolmanda isiku subjektiivsete õiguste üle kokkuleppemenetluses, mille kohaldamiseks valla nõusolek puudus. Käesoleva kriminaalasja kokkuleppemenetluse raames on süüdistatavaga kokku lepitud kohustus elada eluruumis, mille kasutamiseks puudub

T. Pulveril seadusest tulenev alus ja omaniku nõusolek. Omaniku nõusolekut ei ole taotlenud

2

ei prokurör, kaitsja ega pidanud vajalikuks ka maakohus. Üheski menetlusstaadiumis ei ole kontrollitud, kellele kuulub eluruum, kuhu süüdistatavat elama kohustatakse ja kas tal on üldse õiguslikku alust selle kasutamiseks alalise elukohana. Kohustades süüdistatavat elama Põltsamaa vallale kuuluvas korteris ilma Põltsamaa valla teadmise ja nõusolekuta, on maakohus ühtlasi kohustanud Põltsamaa valda tagama süüdistatavale eluaseme kuni 2024 oktoobrini ehk otsustanud meelevaldselt Põltsamaa valla õiguste ja kohustuste üle. Vähem tähtis ei ole ka fakt, et Põltsamaa vald ei oleks saanud anda nõusolekut süüdistatava majutamiseks eluruumi, milles teda elama kohustati, sest see on antud üürile kuni 31.10.2023. Apellatsioonitähtaja ennistamist taotletakse, kuna Põltsamaa vald on seisukohal, et on kaebetähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel. Põltsamaa vald ei teadnud ega pidanudki teadma T. Pulveri suhtes algatatud kriminaalasjast, kokkuleppemenetlusest ega T. Pulveriga sõlmitavast kokkuleppest. Apelleeritav kohtuotsus sai Põltsamaa vallale teatavaks 07.06.2023 ehk päeval, mil otsus jõustus ja avaldati Riigi Teatajas. Seetõttu ei olnud Põltsamaa vallal võimalik teadmatuse tõttu kaitsta oma õigusi õigeaegselt ja esitada kohtuotsuse peale apellatsioon tähtaegselt.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale, mistõttu puudub ka alus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saavad kokkuleppemenetluses tehtud otsust ringkonnakohtus vaidlustada väga piiratud isikute ring ning seda väga piiratud juhtudel. Põltsamaa vald peab ennast antud asjas kolmandaks isikuks. Varasemas menetluses valda kolmanda isikuna või muu menetlusosalisena kaasatud ei ole. Apellatsioonis esitatud kolmanda isikuna kaasamise kui ka apellatsioonitähtaja ennistamise taotlused on põhjendamatud. Apellatsioonis viidatakse Riigikohtu lahendile asjas nr 1-20-1149 ning täpsemalt selle punktile 20: seadus ei näe ette kolmanda isiku osavõttu kokkuleppemenetluse läbirääkimistest (KrMS § 244 lg 1), kokkuleppe sõlmimisest (KrMS § 245 lg 4) ega kokkuleppemenetluses peetavast kohtuistungist (KrMS § 246 lg 1). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse saab kolmas isik enda õigusi puudutavas osas (KrMS § 318 lg 21) apelleerida üksnes kokkuleppemenetluse normide või KrMS § 339 lg 1 rikkumise korral (KrMS § 318 lg 4). Olukorras, kus kolmandal isikul ei ole kokkuleppemenetluses võimalik enda õigusi kohtus kaitsta, saab selles menetluses tema mis tahes õiguse üle otsustada vaid kolmanda isiku eelneval nõusolekul. Õiguslik olukord selles lahendis on erinev käesolevast asjast. Nimelt oli viidatud lahendis võetud seisukoht kolmanda isiku vara osas, s.o kohaldati konfiskeerimist eelduslikult abikaasade ühisvara osas. Kohtuotsusega ei ole Põltsamaa vallale pandud kohustust tagada süüdimõistetule elukohta, s.o ei ole otsustatud kolmandate isikute õiguste üle. Süüdimõistetu on avaldanud selle elukoha kui enda elukoha, millest lähtuvalt tuleb tal elada selles elukohas ning selles piirkonnas olla arvel kriminaalhooldusel. See nähtub ka kohtuotsusest – elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX

ja käitumiskontrolli teostamiseks määrata

T. Pulver Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. See, et isik on avaldanud elukohaks aadressi, kus ta elada ei saa, on süüdimõistetu enda risk, mis võib tuua talle kaasa tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kuna tal ei ole võimalik täita

3

ka kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtuotsuses ära toodu, et isiku alaline elukoht on XXX ei tähenda kuidagi, et vallal oleks ka kohustus selline elukoht isikule tagada. Kohtuotsusega ei ole kohustatud valda süüdimõistetule sellist elukohta tagama või elukohta otsima. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka rääkida, et Põltsamaa valla puhul oleks tegemist kolmanda isikuga, kelle õiguste üle otsustati, teda ei tule kaasata menetlusse ega kaebetähtaega ennistada.

5. KrMS § 326 lg 2 p 3 on apellatsiooni esitanud isik, kellele ei ole apellatsiooniõigust tulenevalt KrMS §-st 318, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata ning kaebetähtaeg ennistamata.

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)