Legislator Case Law & Legislation
1-11-1948/5 AI generated

1-11-1948/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-11-1948/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-11-1948

Legislator headnote

AI generated

1-11-1948/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-11-1948

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-11-1948

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märtsil 2011.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1948 / nr 10230112133 / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg

07. märtsil 2011.a. Kriminaalasi V.J süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk

SÜÜDISTATAV

V.J Elukoht ja aadress: xxx, isikukood : xxx -

kodakondsus:EV , haridus: kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht : TE AS Karistatus: Väärteokorras karistatud 1-l korral /arhiivis/;kriminaalkorras karistamata.Tõkend: Ei kohaldatud

RESOLUTSIOON .

Mõista V.J süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ja karistada 1 /ühe/ aasta ja 6 /kuue/ kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui V.J

ei pane 18 /kaheksateist/ kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p1 alusel võtta süüdistatavalt V.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4(neljaks) kuuks. Mõista V.J-ilt välja KrMS § 175 lg.1 p.3 , § 179, § 180 alusel menetluskulud s.o. 417.03 eurot(nelisada seitseteist eurot , 03 eurosenti) ) sundraha ja ekspertiisikulud kokku 1341.44 eurot ( üks tuhat kolmsada nelikümmend üks eurot, 44 eurtosenti) riigituludesse.

Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber ning selgitus: „ V.J 2800049777 1-11-1948 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras /kokkuleppemenetlusnormide väidetava rikkumise kohta/ edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS.

V.J süüdistatakse selles, et tema 17.07.2010. a. kella 15:55 ajal juhtis

mootorsõidukit Volvo XC 70 registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas mööda Linnu teed, mis oli sirge hea nähtavusega teelõik, Sõpruse pst suunas, lähenedes Linnu tee ja

Nõmme tee valgusfooridega reguleeritud ristmikule, ei olnud piisavalt ettevaatlik ega tähelepanelik eesoleva ristmiku ja seal võimalike liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes /LE § 64; § 154/, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestaks kõikide võimalike

liiklusoludega /teiste sõidukite, jalakäijate liikumine ristmikul; valgusfooride tulede

muutumine/, et ta suudaks oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires peatada teel etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli teadmine, et valgusfooris on tuled muutuvad, mitte püsivad /LE § 123/, kuid sellegipoolest ta ei vähendanud ristmikule lähenedes sõiduki

kiirust, olles just lõpetamas mobiiltelefoni kõnet, suunates oma pilgu teelt sõiduki salongi

sisekonsoolile, mistõttu oli häiritud tema liikluskeskkonna tajumine /LE § 65/ ning ta ei jäänud stoppjoone ees seisma kuigi talle põles valgusfooris keelav „punane“ tuli, vaid jätkas kiirust vähendamata liikumist ristmikule välja /LE § 168/, mille tõttu ei andnud teed lubava „rohelise“ tulega Nõmme teelt A.H.Tammsaare tee poole otse ristmikku ületavale mopeedile, mida juhtis kaine ja juhtimisõigust omav AL, sõites mopeedile ette selliselt, et mopeed sõitis mootorsõidukile Volvo paremasse külge sisse, mille tagajärjel mopeedi juhtinud AL ja tema selja taga istunud kaassõitja KBE paiskusid asfaldile, põhjustades sellega AL surma ja rasked tervisekahjustused KBE’ile.

Sellise käitumisega rikkus V.J järgmisi liiklusnõudeid: LE 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile

3

kahju tekitamist/; § 65 /juhil on keelatud juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad

segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama

selle iseärasusi/; § 168 /foori keelava märguande korral tuleb peatuda stoppjoone või

stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, takistamata jalakäijat/. Oma tegevusega pani V.J toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhi poolt liiklusja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud ühe inimese surm ja teisele inimesele raske tervisekahjustuse.

Kohtu järeldused.

Süüdistatav tunnistas kohtuistungil , et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb ,samuti on arusaadav kokkulepe ja V.J jäi sõlmitud

kokkuleppe juurde enda karistamise osas. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus

süüdistatava V.J’ karistamist KarS § 422 lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 /ühe/ aasta 6 /kuue/ kuulise vangistusega, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 /kaheksateist/ kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:1)

elama oma alalises elukohas;2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.J’lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 /neljaks/ kuuks.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine kohtuistungil ja karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. V.J tuleb

süüdi tunnistada KarS § 422 lg.1 järgi ning mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kuriteoga tekitati kannatanutele KBE’ile füüsiline, varaline ja moraalne kahju ning PE’ile

varaline ja moraalne kahju. Kannatanud on kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagist loobunud.

Kuriteoga tekitati kannatanutele KL’le varaline ja moraalne kahju, AL’le varaline ja moraalne

kahju ning LL’le varaline ja moraalne kahju. Kannatanud on kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagist loobunud.

4 Süüdistatavalt tuleb välja mõista mentluskuluna süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg.1 p.2 järgi , samuti menetluskuluna erinevate ekspertiiside maksumused KrMS § 175 lg.1 p.3 järgi..

Kohtunik