2-22-9401/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

16.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9401

Tsiviilasi

ISM Varad OÜ hagi X ja Y vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1018

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 13.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): ISM Varad OÜ (registrikood 16109466),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 13. jaanuari 2023 otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati,

jäeti menetluskulud kostja Y kanda ja määrati need kindlas rahaliselt. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, jätta hageja ISM

Varad OÜ ja kostja Y menetluskulud hageja kanda ning tühistada hagi

tagamine.

I.2. Kostja X osas on p-s I.1 viidatud otsus edasi kaebamata jõustunud.

I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

I.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Kostja X osas lõpetada tsiviilasja menetlus otsust tegemata.

II.2. Jätta rahuldamata ISM Varad OÜ hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1018.

II.3. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2022 määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõu (täiteasjas nr 022/2022/1018 täitemenetluse peatamine).

II.4. Hageja ISM Varad OÜ ja kostja Y menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

jätta hageja kanda.

2 (7)

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. ISM Varad OÜ (hageja) esitas 27.06.2022 Harju Maakohtule hagi X (endine kostja) ja Y

(kostja) vastu täiteasjas nr 022/2022/1018 sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise

nõudes.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

maakohtu menetluses oli kostja ja endise kostja hagi C (edaspidi: hageja

eriõiguseellane) vastu õigusvastase tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-17-11910, edaspidi: varasem menetlus). Hagi esitamise

ajal kuulus hageja eriõiguseellasele korteriomand aadressil Liivalaia 11/2-2a

(registriosa nr 21099901, edaspidi: korter 2a). Kostjale kuulus korteriomand Liivalaia

11/2-3 (registriosa nr 21100001, edaspidi: korter 3). Kostja tugines hagis mh väitele, et

korteri 2a vannitoas asub veetoru vahekraan või sulgventiil, millega saab sulgeda

korteri 3 köögi valamu alla suubuva veetoru. Kostja väitis ka et, hageja eriõiguseellane

sulges 05.12.2016 korterisse 3 viiva veetoru vahekraani, mistõttu puudub korteris 3

veevarustus;

-

maakohtu 12.03.2021 otsusega (edaspidi: varasem otsus) kohustati hageja

eriõiguseellast avama korterit 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil

(edaspidi: vaidlusalune kraan). Maakohtu otsus jõustus, sest Tallinna Ringkonnakohus

jättis 11.10.2021 otsusega maakohtu lahendi muutmata ja Riigikohus keeldus

31.01.2022 kassatsioonkaebust menetlusse võtmast;

-

hageja omandas 28.12.2020 korteri 2a, aga ta ei olnud varasema menetluse osaline;

-

hageja andmetel on korterit 2a viimati renoveeritud 2005. a, kusjuures hiljemalt

2014. a fotolt nähtub, et vaidlusalust kraani korteris ei ole;

-

kohtutäitur edastas 15.02.2022 hagejale jõustunud varasema otsuse koos täitmisteate ja

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 022/2022/1018. Hageja selgitas

09.03.2022 kohtutäiturile, et varasema otsuse resolutsiooni p-s 4 kajastatud kohustust

pole võimalik täita, sest korteris 2a ei asu vaidlusalust kraani, mis varustab korterit 3;

-

kohtutäituri abi käis 31.03.2022 korteris 2a ja teostas ülevaatuse ning fikseeris olukorra

fotodega nii köögis kui ka vannitoas. Samuti tutvus kohtutäituri abi korteri 2a

13.06.2014 hindamisaktiga, millelt nähtus vannitoa olukord (mh vaidlusaluse kraani

puudumine). Täiendavalt käis kohtutäituri abi 2022. a mais kontrollimas varasema

otsuse resolutsiooni p-des 5 ja 8 kirjeldatud kohustuste täitmist. Need kohustused on

hageja täitnud;

3 (7)

-

hageja on korduvalt kostjale selgitanud, et tal ei ole võimalik varasema otsuse

resolutsiooni p 4 täita. Samuti palus hageja täitemenetluse selles osas lõpetada ja

esitada kohtule hagi isiku vastu, kelle korteris asub korteri 3 veevarustust võimaldav

kraan või sulgventiil. Hageja teada asub kraan korteris 1. Varasema otsuse

põhjendustest nähtuvalt oli see kostjale teada. Kostja ei olnud nõus vaidlusaluse

kohustuse sundtäitmisest loobuma ja hageja suhtes algatatud täitemenetlust lõpetama;

-

hageja leiab, et ta saab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, sest ta ei

olnud varasema menetluse osaline ega saanud panna maksma vaidlusaluse kraani

puudumise vastuväidet. TsMS § 457 lg 1 järgi on kohtuotsus üldjuhul kohustuslik

üksnes menetlusosalistele. Kuigi varasema otsusega hageja eriõiguseellasele pandud

kohustused on hagejale TsMS § 460 lg 1 alusel siduvad, ei muuda see siduvaks kogu

otsust. Kostjad ei soovinud ega soostunud hageja eriõiguseellase asendamisega

hagejaga varasemas menetluses, mistõttu ei olnud hagejal objektiivselt võimalik selles

poolena osaleda ja oma vastuväiteid maksma panna. Lisaks ei ole vaidlusalust kraani

nimetatud varasema otsuse resolutsioonis, aga see oleks ainsana siduv;

-

sundtäitmine ja TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine on vastuolus hea

usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2). Nimetatud põhimõttega ei ole kooskõlas

nõuda hagejalt varasema otsuse alusel täitemenetluse korras vaidlusaluse kraani

avamise kohustuse täitmist olukorras, kus kraani hageja korteris 2a ei asu ning vastavat

asjaolu ei ole varasemas menetluses (korrektselt) tuvastatud.

2. Hageja taotlusel tagas maakohus hagi 28.06.2022 määrusega ja peatas täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2022/1018 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja

esitas selle määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 24.08.2022 rahuldamata.

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kohtulahendi täitmise korral võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena

esitada üksnes faktilisi (elu)sündmusi, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist,

samuti neid, mis tekkisid kohtumenetluse käigus, kuid menetlusosalisest sõltumata

asjaolul ei saanud neid menetluses tõhusalt maksma panna ning kohus ei võtnud nende

suhtes seisukohta. Hageja enda väitel tugines hageja eriõiguseellane varasemas

menetluses asjaolule, et korteris 2a ei ole torustiku sulgemist võimaldavat kraani.

Samale asjaolule tugineb hageja käesolevas asjas. Seega püüab hageja uue vaidlusega

takistada jõustunud kohtulahendi täitmist;

-

hageja ei saa esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi väitega, et ta ei olnud

varasema menetluse pool ja kohus ei ole poolte vahelist õigusvaidlust enne täite-

menetlust lahendanud. Väide objektiivsest põhjusest oma menetluspositsiooni eduka

maksmapaneku võimalusest ilmajäämisest ei ole asjakohane. Hagejal oli kinnisasja

omandajana võimalus astuda varasemasse menetlusse ja teostada oma menetlusõigusi,

kuid seda võimalust ta ei kasutanud;

-

asjakohatu on hageja väide kraani kohta korteris 1, sest varasemas otsuses ei

tuvastatud, et korteri 3 veeühendus on suletud korteris 1 asuvast sulgseadmest. Hageja

eriõiguseellane ei taotlenud korteri 1 omaniku varasemasse menetlusse kaasamist.

Esitatud ei ole ka usaldusväärset tõendit, et korteris 1 asub asjaomane kraan;

-

hageja ei ole eitanud, et korteri 3 veevarustus oli rajatud nii, et kahe korteri vahelise

ühendustoru ühenduskoht asub korteris 2a. KrtS § 31 lg 1 ja hea usu põhimõtte järgi

peab hageja tagama, et korterisse 3 suubuva torustiku ossa oleks jätkuvalt vaba veevool

korteri 2a torustiku osast – nii nagu see oli enne 05.12.2016. Kostja soov jõustunud

kohtulahendi täitmiseks ja seeläbi oma korteri veevarustuse avamiseks ei saa olla hea

usu põhimõtte vastane.

4 (7)

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 13.01.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) ja tunnistas varasema

otsuse resolutsiooni p 4 sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama otsusega lõpetas kohus TsMS

§ 428 lg 1 p 5 alusel tsiviilasja menetluse endise kostja suhtes, kes oli menetluse ajal surnud.

4.1. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur algatas 14.02.2022 hageja suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2022/1018 varasema otsuse ja kostja täitmisavalduse alusel. Nõude sisu on mh

kohustada hagejat avama korteri 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil.

4.2. Maakohtu hinnangul ei saanud korteri 2a vannitoa remont 2014. a mõjutada korteri 3

veevarustust, sest kostja kinnitusel kadus vesi korterit 3 varustavast veetorust 2016. a.

Kohtutäituri täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kontrollimise protokollist ja sellele

lisatud fotodelt ning RE kinnisvara AS-i eksperthinnangust ja sellele lisatud fotodelt nähtub, et

alates 2014. a on korteri 2a vannituba olnud samas seisukorras. Kohtutäitur kontrollkäikudel

ega kohtunik vaatlusel korteris 2a ühtegi korteri 3 veevarustust mõjutavat veetoru vahekraani

või sulgventiili ei tuvastanud. Maakohus tuvastas vaatluse käigus, et korteri 3 torustik on

tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud. Seega ei pruugi reaalne veetorustiku paiknemine

elamus vastata enam 1950ndatest aastatest pärinevale projektile. Välistada ei saa, et korteri 3

veevarustuse puudumine võib olla tingitud mh ka torustiku vahetamisest või sellega seotud

ehitustöödest samas korteris. Sellele viitab Densan OÜ arvamus.

4.3. Varasema otsuse resolutsioon p 4 kohustab hageja eriõiguseellast küll avama vaidlusaluse

kraani, kuid seda ei ole kohustatud tegema korteris 2a. Seega ei saa kohustada ka hagejat avama

kraani korteris 2a. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et korteris 2a pole kraani, mis mõjutaks

korteri 3 veevarustust.

4.4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtule 07.07.2022 esitatud avaldus kaas-

omandisse kuuluva elamu veesüsteemi ümberehitamise eelse olukorra taastamiseks, kus

avaldajaks on kostja ja puudutatud isikuks hageja. Eeltoodu põhjal peab järelikult ka kostja ise

võimalikuks, et praegu ei saa korterist 2a mõjutada korteri 3 veevarustust.

4.5. Täitemenetluse jätkamine on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning

VÕS § 6 lg-d 1 ja 2). Vaatluse käigus oli kostjate lepingulisel esindajal võimalik tutvuda

korteriga 2a ja ta võis veenduda, et korteris 2a kraanide sulgemine või avamine ei mõjutanud

kuidagi korteri 3 veevarustust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

4.6. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 25 t 25 min. Hageja esindaja

toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Samuti ei ületa

tunnihind 140 € (käibemaksuta) vandeadvokaadile tavaliselt makstavat tunnitasu. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 4754,39 €, sh õigusabikulu 4264,39 € (käibe-

maksuga) ning hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 490 €.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja

menetluskuludega seotud otsustuste osas tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Esiteks kohaldas maakohus valesti TMS § 221, sest kohtulahendi täitmise puhul saab

esitada sundtäitmise lubamatuse vastuväited vaid juhul, kui nende alus on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. Hageja ei saa nõuda, et täitedokumendis juba tuvastatud asjaolu

tuvastaks nüüd teistsugustena. Hageja ei esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks tekkinud pärast

varasema otsuse jõustumist. Samale asjaolule (vaidlusaluse kraani puudumine) tugines hageja

eriõiguseellane varasemas menetluses.

5 (7)

5.2. Teiseks ei andnud maakohus hinnangut PI „Kommunaalprojekt“ koostatud elamu teise

korruse plaanil kajastatud asjaolule, et korteris 2a asuva veetorustiku projektis on ette nähtud

sulgurvahend. Kui projektis ette nähtud ja olemas olnud sulgseade puudub, sest korteri omanik

on selle kõrvaldanud või on veetorustik muul viisil ümber ehitatud, siis on toimus omaniku

ebaseaduslik tegevus, mis ei tohi kaasa tuua s tegevuse tagajärjele tuginemise võimalust õiguse

rikkuja enda kasuks.

5.3. Kolmandaks viitas maakohus ebaõigesti TMS § 222 lg-le 1, mille alusel saab kolmas isik

esitad hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Käesoleval juhul esitas nõude võlgnik TMS § 5 lg 1

tähenduses ja kostjaks on sissenõudja. Maakohus kohaldas õigusnormi valesti tuvastades

ekslikult ja vajalike eelduste puudumisele vaatamata võlgnikule kolmanda isiku õiguse

kuulumise.

5.4. Neljandaks tegi maakohus uuritud tõenditest valed järeldused. RE Kinnisvara AS-i

hindamisaktile lisatud ning kohtutäituri ja kohtu vaatlusel tehtud fotodelt nähtub, et korteri 2a

sanitaarruume on remonditud, aga neist ei saa järeldada vaidlusaluse kraani puudumist. Samas

jättis kohus hindamata veepüstiku projektjoonise ega põhjendanud arvamust, et veesüsteemi

praegune olukord ei pruugi vastata 1950ndate projektile. Maakohus järeldas vaatluse põhjal, et

korteri 3 torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud, aga kumbki pool ei ole

väitnud, et see asjaolu seonduks hageja kohustuse täitmisega. Denson OÜ tõendist saab teha

üksnes järelduse, et korteri 3 veevarustust tagaval toru osal, mis jääb kortereid 2a ja 3 eraldavast

vaheseinast korteri 2a poole, on torus ese, mis võib takistada vee voolamist.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning menetluskulud

pandi kostja kanda ja määrati kindlaks rahaliselt. Uue otsusega jääb hagi rahuldamata ning

hageja kannab tema enda ja kostja menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas

(endise kostja suhtes menetluse lõpetamine) jääb sama otsus muutmata ja on edasi kaebamata

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja kannab menetlus-

kulud ka ringkonnakohtus.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest varasema menetluse ja otsuse ning täitemenetluse kohta (TsMS § 652

lg 1 p 1). Pooled ei vaidle, et varasem otsus (tl 11–15, jõustunud ringkonnakohtu 11.10.2021

otsusega, tl 16–19) on hageja suhtes siduv.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas saab uuesti asuda

tuvastama asjaolu, kas hageja korteris 2a on vaidlusalune kraan, mille olemasolu tuvastati

varasema otsusega. See toob kaasa hagi rahuldamata jätmise. Põhjendused on järgmised.

9.1. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täite-

dokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sund-

täitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda,

mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on

TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi,

mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2

tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba

kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest

sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle

aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes

esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud

varasem praktika).

6 (7)

9.2. Pooled on üksmeelsed ja seda kinnitab ka varasem kohtuotsus, et varasemas menetluses

vaieldi mh küsimuses, kas hageja korteris 2a asub kraan, mille kaudu saab juhtida kostja

korteri 3 veevarustust. Kohtud tuvastasid, et korteris 2a asub asjaomane kraan (varasema otsuse

p 8, millega ringkonnakohus nõustus oma otsuse p-des 17.1–17.4). Hageja ei väida, et varasema

otsuse p-s 8 tuvastatud kraan oleks korterist 2a eemaldatud pärast varasema otsuse tegemist.

Seega ei tugine hageja faktilisele (elu)sündmusele, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks

oleva kohtulahendi jõustumist.

9.3. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et ta saab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnis-

tamise hagi pelgalt seetõttu, et ta ei olnud varasema menetluse pool. Vaidlust ei ole, et hageja

on varasema menetluse kostja eriõigusjärglane (sama korteriomandi järgmine omanik) ja

lahend on tema suhtes TsMS § 460 lg 1 ls 1 järgi siduv (st TsMS § 460 lg 2 tingimus pole

täidetud). Õiguskirjanduses on leitud, et jõustunud kohtuotsus kehtib õigusjärglase suhtes

vähemalt põhinõude osas alati samal viisil ja sama sisuga kui algseks menetlusosaliseks olnud

õiguseellase suhtes (TsMS II komm, § 460, p 3.2.a). Kohtulahendi siduvus nimetatud

tähenduses hõlmab ka seda, et kohtulahendi järgi kohustatud isiku õigusjärglane saab esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ainult samadel alustel ja tingimustel nagu

kohustatud isik. Vastupidise käsitluse järgi oleks võimalik lõputult vältida mistahes asjaga

seotud kohustuste täitmist, võõrandades asja edasi ja esitades üha uusi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagisid samadel asjaoludel.

9.4. Hageja leiab, et ta ei saanud objektiivsetel põhjustel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma

panna vaidlusaluse kraani puudumise väidet, sest käesoleva menetluse kostja olevat takistanud

hagejal astumast varasemasse menetlusse poolena pärast korteri omandamist. Ringkonnakohus

selle põhjendusega ei nõustu. TsMS § 211 lg 1 ls 1 sätestab mh, et kui omaniku ja kolmanda

isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja

võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi

ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Järelikult oli hagejal õigus astuda

varasemasse menetlusse ja selle õiguse teostamine ei sõltunud praeguse menetluse kostjast.

9.5. Senises kohtupraktikas on leitud, et kui vastaspool (või tema õiguseellane) käitus sund-

täidetava kohtulahendini viinud menetluses vastuoluliselt ja hilisema täitemenetluse võlgnik jäi

seetõttu ilma võimalusest kasutada tõhusalt kohaseid õiguskaitsevahendeid, siis võib TMS

§ 221 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu

kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p 11.2).

Käesoleval juhul ei ole aga tegemist kirjeldatud olukorraga, sest eelmises p-s 9.4 märgitu

kohaselt ei saa hageja sisuliselt heita kostjale ette vastuolulist käitumist varasemas menetluses,

vaid tõhusad õiguskaitsevahendid võisid jääda kasutamata kas hageja enda või tema

eriõiguseellase käitumise tõttu.

9.6. Niisiis pole täidetud kumbki eespool p-s 9.1 kirjeldatud võimalus selleks, et sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise alusena saaks hageja tugineda vaidlusaluse kraani puudumisele.

Tegemist ei ole uue (hilisema) asjaoluga ja samade väidete esitamine varasemas menetluses

polnud objektiivselt võimatu. Järelikult välistab TMS § 221 lg 2 hagi alusena märgitud vastu-

väitele tuginemise ja TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.

9.7. Eeltoodud kaalutlustel ei ole vaja asja lahendamisel hinnata täitemenetluse dokumente

ega kraani väidetava puudumise kohta esitatud ja kogutud tõendeid, sest kohus ei saa sama

asjaolu uuesti hinnata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses. Ühtlasi ei ole vaja

vastata kostja kaebuse ülejäänud väidetele.

10. Ringkonnakohus möönab, et varasema otsuse resolutsiooni p 4 on osaliselt ebaselge ning

selle kohane täitmine ja ka täitmisele sundimine võib olla keerukas. Samas avaldas hageja, et

ta ei soovi esitada TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõuet. Kostja ei avaldanud, et tema

sooviks vastava nõude esitada. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste

7 (7)

tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus (RKTKo 19.01.2011, 3-2-1-134-10, p 13).

Kirjeldatud olukorras ja võttes lisaks arvesse eespool p-s 9.6 kokkuvõtvalt märgitut, et saa hagi

rahuldada pelgalt hea usu põhimõtte alusel, sest ka see eeldaks vaidlusaluse kraani puudumise

tuvastamist.

11. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagi tagamine tühistada (TsMS § 386 lg 4 ls 1).

12. Hageja ja kostja senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Endise kostja suhtes on menetlus maakohtu otsusega lõpetatud ilma menetluskulusid jaotamata

ja selles osas on otsus jõustunud. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 mõtte kohaselt määrab menetluskulud

vajalikus osas rahaliselt uuesti kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

13. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi praeguseks otsustatud menetluskulude jaotuse (TsMS

§ 654 lg 2² ja TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.11.2023 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-

22-9401 (v.a otsuse resolutsiooni p I.2, mille kohaselt on kostja X osas Harju

Maakohtu 13. jaanuari 2023. a otsus edasi kaebamata jõustunud) ja saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada ISM Varad OÜ kassatsioonkaebus.