2-23-7029/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

16.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7029

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus XXi paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud määrused

Harju Maakohtu 12.05.2023 ja 15.05.2023 määrused

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX, riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Mariann Tusti

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.05.2023 ja 15.05.2023 määrused jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

3. Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatria-

kliinik) esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse

rakendamiseks, millega taotles XXi (puudutatud isik või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi

pikendamiseks üle nelja päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.

2. Avaldaja tõi esile, et patsient viibib psühhiaatriakliinikus alates 11.05.2023. Samal päeval

kell 13:11 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt PsAS §-le 11. Oma

psüühikahäire tõttu on ta ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja

toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.

3. Kohtule esitatud arsti 12.05.2023 arvamuses on märgitud järgmist.

3.1. Patsient hospitaliseeriti psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda esimest korda

elus. Varasemalt on diagnoositud sõltuvus alkoholist. Ta toimetati psühhiaatriakliiniku

valvetuppa politsei ja kiirabi saatel, sest pöördus ise psühhootilistel ajenditel politseisse.

Psühhiaatria valvetoast suunati kehaliste haiguste välistamiseks Ida-Tallinna Keskhaigla

erakorralise meditsiini osakonda. Kehalist haigust ei tuvastatud, uriinis olid opiaadid

positiivsed. Patsient rääkis erakorralise meditsiini osakonnas seosetut juttu (nt ta on saadetud

pühaingli Mikaeli poolt kurjade jõududega võitlema). Valvetoas oli patsient situatsioonis

desorienteeritud, rahutu käitumisega: vehkis kätega, peksis sõrmedega vastu lauda. Ta

mõttekäik oli kiirenenud ja seosetu, raskesti jälgitav, arusaamatu. Avaldas erinevaid

luulumõtteid (nt teda jälitatakse ja jälgitakse, ta on saadetud politseid aitama, suudab nädal aega

ärkvel olla) Patsiendi käitumine oli psühhootilistest ajenditest juhitud ja ebaadekvaatne.

3.2. Arvamuse koostamise ajaks patsiendi seisund ei paranenud. Ta on endiselt situatsioonis

desorienteeritud: arvab, et toodi psühhiaatriakliinikusse, et kontrollida tema võimete olemasolu

ja tema enda reaalsust ning olemasolu. Ta on rahutu ja aktiivne, ettearvamatu käitumisega (nt

vehib kätega, haarab raviarstist ootamatult kinni, siis jääb ajuti pärani silmadega päikest

vaatama pikemaks ajaks, silmist pisarad voolamas). Räägib endiselt valjuhäälselt monoloogina,

mõttekäik on kiirenenud, hüplik, ebaloogiline, luululiste seostega, raskesti jälgitav ja

arusaamatu. Jätkuvalt avaldab luulumõtteid (nt ta on saadetud taevast inglite poolt maale head

tegema ja politseid aitama, avastas 15 minutiga rahvusvahelise kuritegeliku ühenduse ja läks

sellest politseile rääkima, kirjeldab oma võimeid, sh vaadata 30 minutit päikesesse, näha selle

taga haldjaid ja nende planeeti). Lisaks avaldab kohati paranoilist luulu, kuidas teda jälitatakse

ja kuidas teda rünnati ning tema autot üritati korduvalt teelt välja ajada. Patsiendi meeleolu on

väliselt kõrgenenud ja situatsioonile mittevastav.

3.3. Patsiendil on raske psüühikahäire, esialgsel hinnangul psühhootiliste sümptomitega

maania (F30.2), mis vajab täpsustamist ja sellest tulenevalt täpsemat ravilähenemist. Tema

reaalsustaju on tugevalt häirunud, mis piirab võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

Haiguslikest sümptomitest tingitud ettearvamatu käitumise tõttu võib ta olla oma psüühikahäire

tõttu ohtlik iseendale (sõitnud autoga mööda maanteed, suutmata sellele keskenduda ja arvates,

et teda rünnatakse; vaatab pikalt päiksesse) ja ümbritsevatele (luulumõtete ajendil võib käituda

ettearvamatult).

3.4. Arst hindas kokkuvõtvalt, et patsiendi seisundi põhjal ei ole tõenäoline paranemine ja

iseseisev toimetulek (sh korrektne ravimite kasutamine) kodustes tingimustes 4-päevase ravi

järgselt, mistõttu on põhjendatud paluda kohtult luba rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu

stabiliseeriva ravi jätkamiseks ning elekterkrampravi teostamiseks haiglatingimustes 40 päeva

vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.

3 (5)

4. Ärakuulamisel oli puudutatud isik väga sõbralik, energiline ja sekeldav. Ta teadis oma

viibimiskohta, aga päeva ei teadnud. Enda sõnul on ta nõus olema praeguses asukohas ainult

tingimusel, et saab välja, et politseid aidata. Lisas, et ümberringi on lahedad inimesed, kellega

on sõbraks saanud ja kes vajavad abi. Avaldas, et enam ei räägi, et on taevaste jõudude poolt

saadetud, aga päikesesse vaatama jääb elu lõpuni. Sealt saab energiat, teavet ja ülesandeid.

Selgitab, et töötas taksojuhina. Teda üritati tappa, ta avastas kriminaalvõrgustiku. Politseist

öeldi, et nemad on uurinud poolteist aastat, aga tema lahendas ühe päevaga. Räägib oma keha

elluäratamisest ja viitab oma vennale kui piibli tegelasele. Xxxxxxxxxxs on lapsed, keda soovib

lahti lasta. Eksnaine on muutunud narkosõltlaseks, kasutab iga päev amfetamiini. Kohati

kõneles patsient endast kolmandas isikus, aga kui selle kohta otse küsida, siis eitas. Samuti

rääkis erinevatest kogemustest ja inimestest, kummitustest, kurjade võlurite metsast.

5. Puudutatud isiku esindaja leidis, et tahtevastane ravi on vajalik.

MAAKOHTU MÄÄRUSED

6. Maakohus rakendas 12.05.2023 määrusega (määrus I) puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset alates 11.05.2023 kella 13.11 kuni 15.05.2023 või lühemalt, kui raviasutus on

teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste

äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja

vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

7. Raviarst teavitas 14.05.2023 maakohut sellest, et patisent ei ole piisavalt paranenud ja vajab

jätkuvalt haiglaravi.

8. Maakohus pikendas 15.05.2023 määrusega (määrus II) puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

kuni 20.06.2023 kell 13.11 või varasema ajani, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja

vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 3

alusel riigi kanda.

8.1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema

tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või

teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2

kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1

kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla-

või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele

kohtule.

8.2. TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib

esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest

ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on

ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohus leidis, et need

tingimused on täidetud: esmalt määruses I kuni neli päeva vältava ravi ja kinnipidamise ning

määruses II ka kuni 40 päevaks pikendamise osas.

4 (5)

8.3. Avaldusest ja arsti arvamusest järeldub, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on

pigem kindel kui tõenäoline. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega adu

ümbritsevat adekvaatselt. Kohtu hinnangul ei ole isik võimeline oma psüühilise seisundi tõttu

iseenda eest hoolt kandma ja võib käituda ebaadekvaatselt ning ettearvamatult ja seega ravita

jäädes seab ohtu nii iseenda kui ka ümbritseva. Ta otseselt kahjustab ennast ja seab ohtu sellega,

et vaatab oma psüühilisest seisundist tulenevalt otse päikesesse (kust saab enda sõnul energiat

ja sealt laaditakse informatsiooni talle alla, kõiki ülesandeid mida ta siin täitma peab). Ta seab

teisi ohtu sellega, et soovib oma psüühilisest seisundist tulenevalt lapsi kuidagi mitte kohtu

abiga päästa väidetavalt narkomaaniks muutunud eksnaise käest. Samuti üldiselt on ta ohuks

ilmselt kõigile, keda oma psüühilise seisundi tõttu peab kurjategijateks.

8.4. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud, et tagada isiku ravi. Käesolevat

seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient

vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole

patsiendi huvides. Seetõttu kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja

paigutas isiku algselt neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks kinnisesse asutusse.

8.5. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb

anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks

juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub määrused I ja II

tühistada. Ta leiab, et tema kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi

rakendamiseks puudusid PsAS §-s 11 ette nähtud alused. Ta kinnitab, et tal puudub

psüühikahäire, ta pole olnud ohtlik endale või teistele. Ta tunneb ennast täiesti tervena ilma

ühegi retseptiravimita. Ta ei tundnud ennast haigena ka 11.05.2023, kui ta haiglasse toimetati.

Mingit ravi tema suhtes kohaldada vaja pole. Tema paigutamine kinnisesse asutusse ravile oli

ekslik. Ta oli küll nõus jääma haiglasse, kui ta saab jätkata oma tegevust politsei abistamisel,

kuid mitte selleks, et teda hoitakse hoopis pikalt ravil.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12.06.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab määrused I ja II muutmata ning määruskaebuse rahuldamata (TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti

seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused

tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus asjakohaselt

arsti arvamusele, milles kirjeldati isiku käitumist ja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

vajadust. Arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (psühhootiliste

sümptomitega maania F30.2). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber

arsti algset ja raviarsti hilisemat hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määrav

PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil

kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul

puudub alus kahelda arstide seisukohtades ja hinnangutes.

5 (5)

13. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud. Arsti arvamusest nähtub, et

puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäirest ning on seetõttu ettearvamatu ja

ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega

suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel

võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale, oma lastele kui ka ümbritsevatele.

14. Samuti saab asja materjalide põhjal hinnata, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline

ravi pole küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu diagnoosiga ning

leiab, et ta ei vaja ravi. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite

korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.

15. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul

olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja

pikendamiseks. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus määrused I ja II muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata.

16. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse

resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku

esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse lahendab kohus täna eraldi

määrusega.

17. Maakohus edastas puudutatud isikule ainult määruste väljavõtted. TsMS § 541 lg 1 ls 1

sätestab, et kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava

määruse, mh esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse

paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja

eestkostjale. Sama sätte ls 2 kohaselt ei pea määruse põhjendust isikule endale teatavaks

tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju

tema tervisele. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et viidatud sätte ls 2 tingimused ei

ole käesoleval juhul täidetud. Toimikust ei nähtu viiteid sellele, et puudutatud isik ei suudaks

kohtumäärust mõista või see võiks tekitada olulist kahju tema tervisele.

18. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)