2-21-16208/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16208

Kohtuasi

Energiapartner OÜ hagi Osaühingu Taimar Teenused

vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. veebruari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Energiapartner OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

67 561,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Energiapartner OÜ (registrikood 11511956),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kärt Saar ja Alar

Urm

Kostja Osaühing Taimar Teenused (registrikood 10823926),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 6. juuni 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud hagihinda ja määrata hagihinnaks 67 561,47 eurot.

2. Määrata Energiapartner OÜ apellatsioonkaebuse hinnaks 67 561,47 eurot.

3. Tühistada Harju Maakohtu 3. veebruari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-16208,

millega maakohus jättis Energiapartner OÜ hagi Osaühingu Taimar Teenused

vastu rahuldamata, samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

puudutavas osas.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista Osaühingult

Taimar Teenused Energiapartner OÜ kasuks välja põhinõudena 32 374,20 eurot ja

viivis 30 934,20 eurot.

5. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu Taimar

Teenused kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Energiapartner OÜ (hageja) esitas 15. oktoobril 2021 Harju Maakohtule Osaühingu Taimar

Teenused (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse

32 374,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18 250,80 eurot ning põhinõudelt viivise

määraga 0,15% päevas alates 15. oktoobrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21. mail 2020 töövõtulepingu nr 190404, mille

alusel hageja kohustus ehitama objektile asukohaga Sära tee 11, Peetri alevik, Rae vald,

päikeseelektrijaama (edaspidi Sära tee 11 töövõtuleping). Vastavalt Sära tee 11 töövõtulepingu

p-le 4 oli tööde maksumuseks kokku 34 200 eurot (lisandub käibemaks), mis kuulus tasumisele

kahe osamaksena järgmiselt: 17 110 eurot (lisandub käibemaks) kolme päeva jooksul pärast

paneelide tarnet objektile ning 17 110 eurot (lisandub käibemaks) pärast ehitustööde teostamist,

elektrijaama töövalmidusse seadmist ja vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist

tellija poolt. Hageja esitas kostjale 15. juunil 2020 I osamakse arve summas 20 532 eurot, mille

kostja tasus. Kostja tellis 15. juunil 2020 hagejalt täiendava tööna Sära tee 11 otseliini

ehitustööd hinnaga 1200 eurot (lisandub käibemaks).

Hageja esitas kostjale 13. augustil 2020 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kostja pidi

Sära tee 11 töövõtulepingu p 7.3 järgi viie kalendripäeva jooksul allkirjastatuna tagastama või

esitama põhjendused tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja hagejale allkirjastatud akti

ei tagastanud ega esitanud ka muud tagasisidet. Hageja esitas kostjale 24. augustil 2020 II

osamakse arve nr 200906 summas 20 532 eurot, maksetähtajaga 31. august 2020. Lisaks teostas

kostja kokkulepitud Sära tee 11 otseliini tööd, mille eest esitas kostjale 12. oktoobril 2021 arve

nr 210492 summas 1440 eurot, maksetähtajaga 14. oktoober 2021. Kostja arveid nr 200906 ja

nr 210492 tasunud ei ole. Seega on kostja võlgnevus Sära tee 11 töövõtulepingu alusel teostatud

tööde eest kokku 21 972 eurot.

1.2. Pooled sõlmisid 21. mail 2020 ka töövõtulepingu nr 190805, mille alusel kohustus hageja

ehitama objektile asukohaga Lembitu tn 5, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, päikeseelektrijaama

(edaspidi Lembitu tn 5 töövõtuleping). Vastavalt Lembitu tn 5 töövõtulepingu p-le 4 oli tööde

maksumuseks kokku 16 757 eurot (lisandub käibemaks), mis kuulus tasumisele kahe

osamaksena järgmiselt: 8378,50 eurot (lisandub käibemaks) kolme päeva jooksul pärast

paneelide tarnet objektile ning 8378,50 eurot (lisandub käibemaks) pärast ehitustööde

teostamist, elektrijaama töövalmidusse seadmist ja vastava üleandmise-vastuvõtmise akti

allakirjutamist tellija poolt. Hageja esitas kostjale 19. augustil 2020 I osamakse arve summas

10 054,20 eurot, mille kostja tasus. Hageja esitas kostjale 15. septembril 2020 tööde teostamise

kohta vaheakti, mida kostja ei allkirjastanud ega esitanud selle kohta ka muud tagasisidet.

Hageja esitas kostjale 15. septembril 2020 II osamakse arve nr 200989 koos lisatöödega, kokku

summas 7299 eurot, maksetähtajaga 22. september 2020. 29. oktoobril 2020 koostas kostja

15. septembri 2020. a aktiga samasisulise akti (sh tööde maksumuse osas), mille pooled

allkirjastasid. Kostja aga arvet nr 200989 tasunud ei ole. Hageja esitas kostjale 16. novembril

2020 tööde teostamise kohta lõppakti, mida kostja ei allkirjastanud ega andnud ka muud

tagasisidet. Hageja esitas kostjale 23. detsembril 2020 III osamakse arve nr 201416 koos

lisatöödega summas 3103,20 eurot, maksetähtajaga 30. detsember 2020. Kostja arvet ei

tasunud. Seega on kostja võlgnevus Lembitu tn 5 töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest

kokku 10 402,20 eurot.

1.3. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist (võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1).

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist arvete nr 200906, nr 200989 ja nr 201416 osas.

Töövõtulepingute p 9.3 järgi on viivisemääraks 0,15% päevas.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei ole vaidlusaluseid töid vastu võtnud. Töövõtulepingute p 3.1 kohaselt on töö

valmis siis, kui tellijale on esitatud teostusdokumentatsioon. Samuti tuli töövõtulepingute

p 5.1.12 kohaselt kaetud tööd akteerida. Lisaks tuli objekti Sära tee 11 hinnapakkumise järgi

teha

päikesepaneelide

kinnituste

koormustaluvuse

kohta

eraldi

arvutused

ja

kontrollmõõdistused. Objekti Lembitu tn 5 osas tuli paigalduslahenduse kohta esitada projekt

ja tugevusarvutused.

2.2. Kostja on palunud korduvalt hagejal esitada talle töödega seotud dokumentatsioon. Kostja

on hagejale esitanud vaid üksikud dokumendid. Poolte vahel 28. jaanuaril 2021 toimunud

kohtumisel lubas hageja kostjale saata täiendatud täitedokumentatsiooni. Kostja saatis alles

16. aprillil 2021 hagejale Dropboxi lingi, millelt oli võimalik objektidega seotud

dokumentatsioon alla laadida. Kostja edastas hagejale 20. aprillil 2021 pretensiooni puudu

olevate dokumentide kohta. Lisaks ei ole hageja käesoleva ajani esitanud kostjale ühtegi kaetud

tööde akti. Seega on hageja osaliselt jätnud kostjale esitamata tööde teostamisega seotud

dokumentatsiooni ning esitatud dokumentatsioon on oluliste puudustega. Nõuetekohase

dokumentatsioonita ei saa kostja kontrollida töövõtulepingute alusel teostatud tööde vastavust

lepingutingimustele

ja

tehnilistele

nõuetele.

Seetõttu

ei

vasta

teostatud

tööd

lepingutingimustele.

2.3. Kostja leidis, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud lepingutingimustele vastava töö

teostamist, töö ja selle juurde kuuluvate dokumentide kostjale üleandmist, ei ole hageja

tasunõue muutunud sissenõutavaks. Sellest tulenevalt on alusetu ka hageja viivisenõue.

Alternatiivselt, kui kostjal on tekkinud viivise maksmise kohustus, tuleb viivist ebamõistlikkuse

ja vastuolu tõttu hea usu põhimõttega vähendada nullini (VÕS § 113 lg 8 ja § 162). Hageja

viivisenõue ületab põhinõude suurust. Lisaks on viivisemäär 0,15% seadusjärgsest määrast ligi

7 korda kõrgem ning seetõttu ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega.

2.4. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille kostja soovib hageja nõudega

vastavas osas tasaarvestada. Kostja esitas protsessuaalse hagi (osalisest) rahuldamisest sõltuva

tasaarvestusavalduse,

millega

tasaarvestab

Sära

tee 11

ja

Lembitu

tn 5

asuvate

päikeseelektrijaama puuduste kõrvaldamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude (põhiosa

59 198,26 eurot) hageja poolt hagis esitatud võlgnevuse ja viivise nõudega osas, milles kohus

selle rahuldab.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 3. veebruari 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude

rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 12 130 eurot ning neilt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on asjas leidnud tõendamist, et Sära tee 11

töövõtulepingu alusel teostatud tööde osas puuduvad kaetud tööde aktid, mistõttu on hageja

rikkunud töövõtulepingu p-s 5.1.12 tulenevat kohustust. Antud juhul tuleb nimetatud tööde all

mõista päikeseelektrijaama rajamisega seotud töid (töövõtulepingu p 2.1.1) Asjakohane ei ole

hageja esitatud asjatundja arvamuses toodud seisukoht, mille kohaselt eriteadmistega isikule

teadaolevalt objektil kaetud töid ei tehtud, mistõttu puudus ka vajadus aktide esitamiseks.

Hageja ei ole tõendanud Sära tee 11 hinnapakkumises märgitud tingimuste täitmist. Hagejal tuli

päikesepaneelide

kinnituste

koormustaluvuse

kohta

teha

eraldi

arvutused

ja

kontrollmõõdistused. Hageja ei ole esitanud tõendeid viidatud kohustuse täitmise kohta.

Maakohtu hinnangul ei ole hageja korrektselt täitnud ka hinnapakkumises ettenähtud

päikesepaneelide

paigaldamise

nõudeid.

Kinnituselementide,

kinnitussiinide

ja

kaablikandesiinide ja nende komponentide kohta ning kaablite, kaabli rüüside ja tarvikute kohta

ei ole esitatud ühtegi täitedokumentatsioonis nõutavat dokumenti, mistõttu ei ole teada,

milliseid komponente on süsteemi ehitamisel kasutatud, kas need on sobilikud antud süsteemis

ja vastavad nõuetele.

Sära tee 11 töövõtulepingu p 3.1 rikkumist maakohus ei tuvastanud. Viidatud punktist tuleneva

kohustuse täitmist tõendab Elektrilevi OÜ 3. detsembri 2020. a kiri nr JV-KHO-1/5717-2, mille

kohaselt

on

võrgulepingu

sõlmimiseks

esitatud

vajalikud

dokumendid

ja

teostusdokumentatsioon ning esitatud on ka kasutusteatis.

3.2. Maakohus hindas Lembitu tn 5 töövõtulepingu väidetavaid rikkumisi ning tuvastas, et

hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt hinnapakkumisest tulenevat kohustust esitada kostjale

paigalduslahenduse projekt ning tugevusarvutused. Seejuures oli hinnapakkumises välja

toodud, milline peab olema päikesepaneelide kinnitamiseks tehtav kinnituslahendus.

Hinnapakkumine on töövõtulepingu osaks, mistõttu pidi kostja selles nimetatud kohustusi

järgima.

3.3. Maakohus nõustus hagejaga, et olukorras, kus kostja ei ole tõendanud lepingutingimustele

vastava töö teostamist, töö ja selle juurde kuuluvate dokumentide kostjale üleandmist, ei ole

hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Asjaolu, et MHV Elektrikontroll Osaühingu audit

on tunnistanud objekti ohutuks, ei tähenda, et teostatud tööd vastavad lepingu tingimustele.

3.4. Hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt ei hinnanud maakohus kostja tasaarvestusnõuet.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt puudub vaidlus, et töövõtulepingute alusel teostatud

tööd, s.o paigaldatud päikesepaneelid, on tervikuna valmis ja kasutusele võetud. Kostja on

kinnitanud, et kasutab päikesepaneele juba 2021. a aprillist ning nendega probleeme esinenud

ei ole. Hageja leiab, et isegi, kui töödega seotud dokumendid oleksid esitamata, siis saaks selle

alusel jätta välja mõistmata maksimaalselt 1490 eurot, mis on töövõtulepingute aluseks olevate

hinnapakkumiste kohaselt dokumentatsiooni koostamise kuluks.

4.2. Maakohus on dokumentatsiooni hindamisel jätnud põhjendamatult arvestamata

eriteadmistega isiku Peeter Parki arvamuse. Kõnealuse asjatundja arvamusega on tõendatud, et

dokumentatsioon vastas lepingutingimustele. Isegi, kui dokumentatsioonis oli puuduseid, siis

olid need ebaolulised, mis ei annaks kostjale alust kohustuse täitmisest keeldumiseks

(VÕS § 111 lg 3). Samuti ei ole kostja töid õigeaegselt üle vaadanud ega puudustele tuginenud

(VÕS § 643 ja § 644 lg 3). Hageja hinnangul saab majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul puudustest teavitamise mõistlikuks ajaks lugeda kuni kaks nädalat. Olukorras,

kus hageja on teostanud kokkulepitud tööd, mida kostja ka kasutab, on kostja käitumine arvete

tasumata jätmisel vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti on hea usu põhimõttega vastuolus

tööde vastuvõtmisest keeldumine ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu.

4.3. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja kohustuste rikkumise seonduvalt kaetud tööde

aktide esitamata jätmisega. Eriteadmistega isik PP avamusega on tõendatud, et praegusel juhul

ei teostatud selliseid töid, mille osas oleks pidanud hageja kaetud tööde aktid esitama.

Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kaetud tööd on päikeseelektrijaama rajamisega

seotud tööd.

4.4. Ka on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 8.1 asunud

seisukohale, et hageja on nõuetekohaselt täitnud töövõtulepingu p-s 3.1 sätestatud nõude.

Samas leidis maakohus, et töö dokumentides on puudused, mistõttu oli kostjal õigus kogu töö

eest tasumata jätta (kasutades seejuures valminud töid nende eest tasumata). Maakohus on

põhjendamatult jätnud arvestamata, et kostja on Lembitu tn 5 töövõtulepingu alusel teostatud

tööd 85% ulatuses vastu võtnud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab

menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud kahest töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1). Kuna

mõlemad töövõtulepingud on identse sisuga, siis hindab kolleegium nendest tulenevaid üldiseid

küsimusi koos.

Hageja on esitanud kostja vastu nõude tasu maksmise kohustuse täitmiseks (VÕS § 108) ja

viivise saamiseks (VÕS § 113 lg 1). Edasiulatuva viivise nõude õiguslikuks aluseks on TsMS

§ 367. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et tasunõue ei ole sissenõutav. Alternatiivselt leiab

kostja, et tasu maksmise kohustuse välistab täitmata kohustuse vastuväide või tasunõue on

VÕS § 186 p 2 kohaselt tasaarvestusega lõppenud. Lisaks sellele on kostja esitanud viivise

vähendamise taotluse, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 8 koosmõjus §-ga 162.

8. Maakohus leidis, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Seetõttu ei käsitlenud

maakohus teisi poolte väiteid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asjaolude tuvastamisel

rikkunud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on viinud

ebaõigesti hagi rahuldamata jätmiseni. Lisaks sellele on maakohus rikkunud kohtuotsuse

põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), sest otsus on suures osas põhjendamata.

9. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude

sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi.

9.1. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise

tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nii on Riigikohus leidnud, et töö vastuvõtmise korral

eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama

tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh

lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt RKTKo

28.10.2008 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24).

9.2. Pooled on töövõtulepingu p-s 4 kokku leppinud ositi maksmises – esimene osamakse tuleb

tasuda pärast paneelide tarnet objektile ning teine osamakse pärast p-s 2.1.1 toodud tööde

teostamist, elektrijaama töövalmidusse seadmist ning üleandmise-vastuvõtmise akti tellija poolt

allkirjastamist. Lisaks sellele on pooled töövõtulepingu p-s 7 kokku leppinud töö üleandmise ja

vastuvõtmise korras. Nii sätestab töövõtulepingu p 7.2, et töö üleandmine ja vastuvõtmine

toimub vastava aktiga peale töövõtja lepinguliste kohustuste täitmist. Akti allakirjutamise

järgselt tekib töövõtjal õigus esitada tellijale viimane osamakse arve. Töövõtulepingu p 7.3

kohaselt „Töö üleandmise vormistamiseks esitab Töövõtja Tellijale allakirjutamiseks

üleandmis-vastuvõtmisakti. Tellija on kohustatud vastava akti 5 (viie) kalendripäeva jooksul

arvates saamisest allakirjutatult Töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab

Tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama Töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest

keeldumise kohta“. Pooled on töövõtulepingu p-des 7.4 ja 7.5 kokku leppinud puuduste

tuvastamises ja nende kõrvaldamises.

Selline tööde vastuvõtmise kord vastab VÕS § 637 lg-le 4, st hageja tasunõue muutub

sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse

vastuvõetuks. Seega tuleb hageja tasunõude sissenõutavuseks tuvastada, et kostja on aktides

märgitud tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Seda peab tõendama hageja.

9.3. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes lisaks veel selle üle, millist tähtsust omab Sära tee

11 objekti osas töövõtulepingu p 3.1. Töövõtulepingu p 3.1 järgi „punktis 2.1.1. toodud töö

teostatakse hiljemalt 29.06.2020. Töö loetakse tähtaegselt tehtuks, kui töö teostamise tähtajaks

on Tellijale esitatud kõik Elektrilevile tootja võrgulepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid

ja teostusdokumentatsioon ning esitatud kasutusteatis, aga puudu on veel omavalitsuse poolne

kinnitus kasutusteatisele. Lõplik tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastatakse pärast

kasutusteatise olemasolu“.

Kolleegium nõustub kostjaga, et kõnealune lepingutingimus reguleerib töö teostamise tähtaega.

Selle sõnastus annab VÕS § 29 lg 1 kohaselt lünkadeta edasi lepingupoolte ühise tegeliku tahte

tingimuse mõtte ja eesmärgi kohta – sätestada töö teostamise tähtaeg, mis ei sõltu kasutusteatise

kinnituse saamisest. Samuti ei muuda see põhimõtet, et tellija on kohustatud töö vastu võtma

üksnes

juhul,

kui

see

vastab

lepingutingimustele

VÕS §-de 77

ja 641

mõttes.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (VÕS § 641 lg 1

teine lause).

10. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid

edastanud. Kostja ei ole akte allkirjastanud, v.a Lembitu tn 5 objekti osas – pooled vaidlevad,

kas kostja poolt 29. oktoobril 2020 allkirjastatud akti näol on tegemist üleandmise-

vastuvõtmise aktiga töövõtulepingu p 7.2 mõttes (I kd, tl-d 43–44).

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et teostatud tööde aktiga 2010291 ei ole kostja aktis märgitud

töid vastu võtnud. See, millist pealkirja akt kannab, ei mõjuta, milliseid õiguslikke tagajärgi

selle allkirjastamine kaasa toob. Tähtsust omab poolte arusaam ja tahe, mis on selle akti

allkirjastamise eesmärk. Pooled ei vaidle selle üle, et akti koostas kostja, kes edastas selle

hagejale, paludes selle allkirjastamist (29. oktoobri 2020. a 3.41 e-kiri; I kd, tl 55). Praegusel

juhul annab kõnealune akt lünkadeta edasi selle sisu – selles on välja toodud töö kirjeldus, maht,

hind ja akteeritud tööde maksumus. Sellest järeldub, et kõnealuse akti allkirjastamisega võttis

kostja VÕS § 637 lg 4 kohaselt aktis märgitud tööd 29. oktoobril 2020 vastu ja kui mitte varem,

siis 29. oktoobril 2020 muutus tasunõue 7299 eurot sissenõutavaks.

11. Kuna teisi üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole kostja allkirjastanud, siis tuleb tuvastada,

kas need tööd saab lugeda vastuvõetuks.

11.1. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö

vastuvõtmisest, kui töö on tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või

puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6). Seega on

tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de

77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt

keskmise kvaliteediga. Sama seadusest tulenev põhimõte sisaldub ka töövõtulepingu p-s 5.4.3,

kuid nimetatud tingimus ei anna kostjale iseseisvat tööde vastuvõtmisest keeldumise alust, kui

kohus tuvastab, et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast.

Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi

ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine

töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa

vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi.

11.2. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd

vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on

lepingukohane. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul. Ka siis, kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla

täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks.

11.3. Kolleegiumi hinnangul tuleb töö lugeda vastu võetuks VÕS § 638 mõttes. Kolleegiumi

hinnangul on hageja tõendanud, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud

eesmärk on saavutatud ning kostja on töö vastuvõtmisest keeldunud. Nimetatud eelduste

tõendamise korral tuleb töö lugeda vastuvõetuks, millega kaasneb töövõtja tasunõude

sissenõutavaks muutumine. Mõlema töövõtulepingu alusel rajatud päikeseelektrijaamad

töötavad ja toodavad elektrit (II kd, tl 33). Sära tee 11 objekti osas on Elektrilevi OÜ väljastanud

3. detsembril 2020 teatise (I kd, tl 28). Kostja ei ole töövõtulepingu p 7.3 järgset motiveeritud

otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta esitanud. Sisuliselt on pooled töövõtulepingu p-s 7.3

kokku leppinud kohustuse täitmisest keeldumise korras VÕS § 110 lg 1 mõttes. Kostja peab nii

kõnealuse lepingupunkti kui ka seaduse järgi täitmisest keeldumise õiguse kasutamiseks

esitama täitmisest keeldumise vastuväite või väljendama selle õiguse kasutamist oma

käitumisega. Kostja on vastuses hagiavaldusele sellise vastuväite esitanud.

11.4. Poolte

kirjavahetusest

nähtuvalt

tugines

kostja

lõpetamata

töödele

ning

täitedokumentatsiooni puudulikkusele, mille kõrvaldamisel oli kostja nõus hagejale tasuma (vt

kostja 11. aprilli 2021. a 16.15 e-kiri, II kd, tl 33 pöördel). Ringkonnakohtu 6. juuni 2023. a

istungil avaldas kostja, et ta tugineb 11. mai 2022. a menetlusdokumendis esile toodud

puudustele (ajamärk 00:52:16; II kd, tl-d 65–67).

11.4.1. Sära tee 11 ja Lembitu tn 5 tööde osas tugineb kostja eriteadmistega isiku MS

arvamusele (II kd, tl-d 78–115). Kokkuvõtvalt leiab eriteadmistega isik mõlema objekti puhul,

et ehitusprojekt on koostatud mahus ja koosseisus mis ei vasta süsteemi väljaehitamise

nõuetele: ehitusprojektis esineb rida puudusi, ehitamise tehnilised dokumendid on koostatud

pealiskaudselt ja pigem formaalselt ning ei vasta kehtivatele nõuetele, puudub rida nõutavaid

dokumente, süsteemi paigaldamisel ei ole kohati järgitud ehitusprojekti, süsteemi paigaldamisel

on kasutatud elemente, mille kvaliteet ja püsivus ajas ei ole dokumentaalselt tõendatud.

11.4.2. Maakohus tuvastas Sära tee 11 objekti puudustena: puuduvad kaetud tööde aktid,

puuduvad päikesepaneelide kinnituste koormustaluvuse arvutused ja kontrollmõõdistused ning

puudub dokumentatsioon (vt maakohtu otsuse p 8.4). Lembitu tn 5 objekti puhul piirdus

maakohus vaid tõdemusega, et dokumentatsiooni puudumine on nõude rahuldamata jätmise

eelduse tuvastamisena piisav (vt maakohtu otsuse p 10).

11.5. Kolleegium nõustub hageja etteheitega, et maakohus on oma seisukoha rajanud üksnes

MS arvamusele ning jätnud PP arvamuse hindamata (III kd, tl-d 10–37). Selliselt on maakohus

rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamise

kohustust. Samuti tuleb arvestada, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu (TsMS § 232 lg 2). Kuigi pooled on töövõtulepingu p-s 7.5 kokku leppinud vaidluse

korral ekspertiisi tellimises, siis lepingus kokkulepitud korda ei ole pooled vaidluse

lahendamisel järginud ega ühiselt töödele ekspertiisi tellinud.

11.6. Eriteadmistega isik PP on leidnud, et Dropboxis olev dokumentatsioon sisaldab

võrgulepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente ja teostusdokumentatsiooni (töövõtulepingu p

3.1). Eriteadmistega isiku MS arvates on oluline dokumentatsioon puudu (sh kaetud tööde aktid

ning koormustaluvuse arvutused ja kontrollmõõdistused). Selle lükkab PP arvamus ümber,

märkides, et esile toodud puudused ei takista päikeseelektrijaama korrapärast ekspluateerimist

või töödes võimalike puuduste tuvastamist. Mõlema objekti osas on teostatud elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelnev audit (II kd, tl-d 31–34).

11.7. Kolleegium märgib, et dokumentide nõuetekohasuse üle otsustamisel tuleb lähtuda

sellest, millised on need dokumendid, mis on õiguslikult vajalikud töö õiguspäraseks ja

sihipäraseks kasutamiseks. Tuginedes PP arvamusele, on MS lähtunud väga formaalsetest

nõuetest ja välja toonud dokumente, mida ei pidanud koostama või mille puudumine ei tähenda

automaatselt mittevastavust. Nii on PP avaldanud, et kui projekt või selle seletuskiri sisaldab

rohkem infot, siis ei ole tööprojekti koostamata jätmine puudus.

Samuti asjaolu, et töövõtulepingu p-s 5.1.12 on kokku lepitud kaetud tööde aktide koostamise

kohustus, ei tähenda, et objektil teostatakse kaetud töid. Kaetud tööde aktide puhul tuleb

ennekõike lähtuda nende koostamise vajadusest. Majandus- ja taristuministri 14. veebruari

2020. a määruse „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele

esitatavad nõuded“ § 7 lg 1 kohaselt koostatakse kaetud töö akt ehitise selle osa kohta, mis

kaetakse järgmisel ehituse etapil ning millega seoses puudub hilisem võimalus mõistliku

pingutuse ja kuluga selle vahetuks ülevaatamiseks. Eeltoodud sätte valguses ei ole MS arvamus

kaetud tööde akti koostamise vajaduse kohta kolleegiumi hinnangul põhjendatud.

Samuti ei nõustu kolleegium maakohtuga, et hageja on rikkunud lepingulist kohustust, jättes

päikesepaneelide kinnituste koormustaluvuse kohta arvutused ja kontrollmõõdistused

tegemata. PP arvamuse kohaselt on ehitusprojekti p-s 2.3 koormusi nõuetekohaselt käsitletud.

Samuti on objektide suhtes tehtud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit. Kostja

tuginemine hinnapakkumisele, nõudes täiendavalt andmeid lume-, tuule- ja muude koormuste

kohta on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu.

12. Kolleegium leiab, et ülejäänud puudused, millele kostja tugineb, on ebaolulised puudused

ning tööde vastuvõtmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega vastavalt VÕS §-le 6

ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 138. Seetõttu ei pea kolleegium iga üksiku puuduse

olemasolu tuvastamist vajalikuks.

13. Eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et tasu maksmise nõue on muutunud

sissenõutavaks. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja

õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll

peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud

tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava

õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale

kokkulepitud tasu maksma (RKTKo 28.10.2008 3-2-1-80-08, 30).

13.1. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul,

kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste

hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Kostja

esitas kohtumenetluse käigus tasaarvestuseks 59 198,26 euro suuruse kahju hüvitamise nõude

(II kd, tl-d 147–152, p 15 jj). Kuigi kostja tugineb tasu maksmisest keeldumisel ka VÕS § 111

lg-le 1, siis kolleegiumi hinnangul ei ole selle kohaldamise eeldused täidetud. Vastastikuse

lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni,

kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või

kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga

sellest lõplik keeldumine. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks ka jätkuvalt nõue töövõtja

vastu lepingu täitmiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Siinjuures tuleb arvestada VÕS § 646 lg-ga 6,

mille kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjal töö parandamist või uue töö tegemist, kui

ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või

mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on

vastuolus hea usu põhimõttega.

13.2. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostja tasaarvestuse materiaalsed eeldused on täidetud.

Kahjuhüvitamise nõude ühe eeldusena tuleb tuvastada, kas kostja on teatanud hagejale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ja kirjeldanud töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt. Hageja leiab, et kostja on VÕS § 644 lg 3 kohaselt kaotanud

õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kolleegium nõustub hagejaga.

13.3. Kui tellija tegutseb majandus- või kutsetegevuses, siis kehtib tema suhtes VÕS §‑st 643

tulenev ülevaatamiskohustus. Puuduste osas, mida tellija viidatud sätte alusel teostatud

ülevaatamise käigus avastas või pidi avastama, tekib tellijal seejärel VÕS § 644 lg 1 kohane

teavitamiskohustus, mida täpsustab lg 2, mille kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses

tegutsev tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

Põhimõtteliselt loetakse majandus- või kutsetegevuse raames töövõtulepingu sõlminud tellija

seega välisel vaatlusel äratuntavatest tööl esinevatest puudustest (ilmsed puudused) teadma

pidanuks alates ajahetkest, mil asja ülevaatamine pidanuks VÕS § 643 kohaselt toimuma.

Praegusel juhul pidi kostja töö üle vaatama üleandmise-vastuvõtmise aktide saatmisest viie

päeva jooksul. Sellest hetkest alates hakkab kulgema ka teavitamiskohustuse tähtaeg.

Puudustest, mida ei ole võimalik tavapärase ülevaatuse käigus eriteadmisteta isikul avastada,

ehk nn varjatud puudustest teatamise kohustus tekib alates ajahetkest, mil need tegelikult

ilmnevad.

13.4. Kostja väidab, et ilma nõuetekohase dokumentatsioonita ei saa ta kontrollida

töövõtulepingute alusel teostatud töö vastavust lepingutingimustele ja tehnilistele nõuetele,

mistõttu tuleb lugeda kogu töö mittevastavaks. Kolleegium kostjaga ei nõustu.

Kolleegiumi hinnangul sai kostja dokumentatsiooni puudulikkuse kohta esitada vastuväited

tööde ülevaatamise jooksul. Kuna majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste

kirjeldamiseks tegema ekspertiisi, siis oleks piisanud puuduste üldisest kirjeldamisest. Asja

materjalidest nähtuvalt pöördus kostja mõlema objekti suhtes kotja poole täitedokumentatsiooni

saamiseks 12. märtsil 2021 (II kd, tl-d 32 ja pöördel). Kostja väidab, et ta on lepingule

mittevastavusest hagejat õigeaegselt teavitanud ning puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud

telefoni teel. Kolleegiumi hinnangul on kõnealune kostja väide tõendamata ning 11. aprilli

2021. a 16.15 e-kiri seda kostja väidet ei tõenda (II kd, tl 36). Kõnealusest e-kirjast ei nähtu,

millisel kuupäeval on pooled varem suhelnud ning mis teemal.

13.5. Üleandmise-vastuvõtmise aktid esitati kostjale 13. augustil 2020, 15. septembril 2020

(kostja edastas sama sisuga akti hagejale 29. oktoobril 2020) ja 16. novembril 2020.

Töövõtulepingu p 7.3 järgi pidi kostja töö üle vaatama viie päeva jooksul. Kolleegium leiab, et

puudused, millele kostja asus tuginema 12. märtsi 2021. a e-kirjades, pidanuks kostja avastama

juba korralise ülevaatuse käigus. Eelnevast järeldub, et kostja ei teatanud puudusest mõistliku

aja jooksul pärast töö kättesaamisest tellija poolt ning seetõttu on ta puudusest teatamise

kohustust rikkunud.

Kuna majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei pea puuduste kirjeldamiseks tegema

ekspertiisi, siis oleks piisanud, kui kostja oleks teatanud, et töö juurde esitatud dokumentatsioon

on puudulik ja seetõttu ei saa ta töö lepingutingimustele vastavust hinnata. Kui kostja väidab,

et töö juurde kuuluvad dokumendid olid puudustega, siis oli tegemist sellise

lepingutingimustele mittevastavusega, mille kostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud

VÕS § 643

kohaselt

töö

ülevaatamisel

avastada.

Tuginedes

11. mai

2022. a

menetlusdokumendis 2020. aastal teostatud tööde osas ka muudele puudustele, ei ole kostja

esile toonud, millal konkreetne puudus ilmnes, mis on teatamiskohustuse täitmise

kontrollimisel oluline, sest kostja ei tugine töövõtugarantiist tuleneva kohustuse rikkumisele (vt

ringkonnakohtu 6. juuni 2023. a istungi protokoll, ajamärk 00:38:38). Välistatud on olukord,

kus tellija võib pärast seda, kui ta on avastanud töövõtulepingu objekti lepingutingimusele

mittevastavuse kaasa toova puuduse, töövõtja vastu suunatud vastava hagi esitamisega oodata

kuni töövõtulepingust tulenevate nõuete suhtes kehtiva, üldjuhul kolmeaastase aegumistähtaja

(TsÜS § 146 lg 1) lõpuni (VÕS III komm (2021), § 644, p 1).

13.6. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine erakorralisi asjaolusid, mis võimaldaksid VÕS § 644

lg 3 teise lause kohaselt puudusest teatamise kohustust rikkunud kostjal nõuda temale töö

lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud otsese varalise kahju hüvitamist.

Eelnevast tulenevalt peab kostja hagejale kokkulepitud tasu maksma.

14. Töö vastuvõetuks lugemisega muutub sissenõutavaks töövõtja tasu maksmise nõue ning

töövõtja saab alates töö vastuvõetuks lugemise hetkest arvestada tasumata tasult viivist

(VÕS § 113 lg 1).

14.1. Kolleegiumi hinnangul on hageja viivisenõue VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja

töövõtulepingu p 9.3 alusel põhjendatud. Töövõtulepingu p 9.3 järgi on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist määras 0,15% tasumata summalt päevas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud

töövõtulepingu p-des 7.3, 4.2.2 ja 4.3 sätestatud korrast ja tähtaegadest. Kuigi kostja allkirjastas

15. septembri 2020. a üleandmise-vastuvõtmise akti 29. oktoobril 2020, ei ole kostja esitanud

alternatiivset vastuväidet, et tal oli õigus tööde vastuvõtmisest enne 29. oktoobrit 2020

keelduda. Kostja esitas üldise vastuväite, et töö ei ole ka 29. oktoobril 2020 akti

allkirjastamisega vastu võetud.

14.2. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud.

TsMS § 367 tulenevalt on otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

16. oktoober 2021 kuni 16. juuni 2023 eest 28 258,39 eurot, kokku 46 509,19 eurot (=18 250,80

+ 28 258,39). Ringkonnakohtu 6. juuni 2023. a istungil täpsustas hageja, et taotleb viivise

väljamõistmist kuni põhinõude summani (ajamärk 00:55.40).

14.3. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur,

võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kolleegiumi

hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, miks on põhivõlast väiksem viivisenõue kostja

suhtes ebaproportsionaalne ja seda tuleks vähendada.

Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja väited alust vähendada viivist alla põhinõude suuruse,

millelt viivist arvestatakse, s.o 30 934,20 eurot. Esmalt märgib kolleegium, et viivise

vähendamiseks ei anna alust kostja väide, et hageja on tasu sissenõutavaks muutumise aega

proovinud manipuleerida, saates kostjale põhjendamatult arveid. Ringkonnakohus on eelnevalt

tuvastanud, et hageja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus

nõuda kostjalt tasu maksmist arvetel märgitud tähtpäevadel. Samuti ei anna viivise

vähendamiseks nullini alust asjaolu, et kostja omakapital on hageja omast 11 korda väiksem

ning et hageja põhitegevusalaks on päikesepaneelide paigaldamine ja päikeseparkide rajamine.

Väide, et hageja kasutas läbirääkimistel ära oma tugevamat turupositsiooni, on tõendamata,

ning see pole ilmne ka asja materjalidest. Praegusel juhul on leping sõlmitud äriühingute vahel,

mistõttu ei ole asjakohased kostja viited tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepetega seotud

kohtupraktikale. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul ei ole viivisemäär

0,15% päevas vaadeldav ebamõistlikult suure hüvitisena VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ega

võlgnikku ebamõistlikult kahjustavana. Kohtupraktika kinnitab, et sellist viivisemäära

kasutatakse äriühingute vahel sõlmitud kokkulepetes (vt nt RKTKo 28.01.2021 2-17-19494/83,

p 1; RKTKm 15.10.2014 3-2-1-81-14, p 7).

14.4. Eelnevast tulenevat kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele põhinõudena 32 374,20 eurot ja viivis 30 934,20 eurot.

15. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses hagihinnaks 68 649,40 eurot. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb muuta hagihinda, kuivõrd maakohus on selle määranud ebaõigesti

(TsMS § 137 lg 11).

15.1. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind

nõutava rahasummaga. TsMS § 133 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete

järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise

seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise

summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad

nõuded.

15.2. Hageja on palunud hagiavalduses hageja kasuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

32 374,20 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 18 250,80 eurot

ning TsMS § 367 alusel viivise põhinõudelt 30 934,20 eurot viivisemääraga 0,15% päevas kuni

põhinõude tasumiseni. Seega on hageja hagihind TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi

67 561,47 eurot (= põhinõue 32 374,20 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 18 250,80 eurot

+ põhinõudelt 30 934,20 eurot viivis ühe aasta eest 16 936,47 eurot).

15.3. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis

esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuna hageja ei ole apellatsioonkaebuses

nimetanud kaebuse hinda, siis määrab apellatsioonkaebuse hinna ringkonnakohus (TsMS § 136

lg 1). Arvestades, et hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud terves ulatuses, on hageja

apellatsioonkaebuse hinnaks TsMS § 137 lg 1 alusel 67 561,47 eurot.

Menetluskulude jaotus

16. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tega 1 ja

3 menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

17. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 162 lg-st 1, jättes maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta menetluskulude

jaotust asjaolu, et apellatsiooniastmes piiras hageja viivisenõuet põhinõude suuruseni. See ei

mõjuta vaidluse sisu ega ulatust, sest hagiavalduse esitamise ajal ei ületanud sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõuet.

18. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas (vt RKTKm 2-19-15916/87, p 16).

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)