2-20-18984/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18984

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu kahju hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Järvala

Kostja (vastustaja): Y OÜ (registrikood XXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Asendada jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning jätta

avalikustamata hageja isikukood.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-18984

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule Y OÜ vastu hagi, milles palub välja mõista kostjalt

kahju hüvitisena 6000 eurot.

2. Kostja ostis hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Tallinn täitemenetluses

elektroonilisel enampakkumisel. Korteris asus köögimööbel koos integreeritud külmkapiga,

esikuriiulid, stanged ja magamistoa garderoobikapid koos lükandustega. Kostja on käitunud

pahauskselt - hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud vaidlusaluse korteriomandi valduse

üleandmise akti - kostja võttis valduse omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Kostja vahetas pärast

enampakkumise võitmist korteris ukselukud ja asus korterit valdama. Seeläbi võttis ta enda

valdusesse ka korteris olnud mööbli ja tehnika, mis kuulub hagejale. Hageja on palunud kostjal

mööbel ja tehnika tagastada, kuid kostja pole seda teinud.

3. Enampakkumisel ei müüdud korteris olevaid hagejale kuuluvaid esemeid ja need esemed ei

ole korteri päraldised. Integreeritav kodutehnika tähendab seda, et neid on võimalik paigaldada

vastavalt ruumile ja muule sisustusele. Need asjad ei ole kinnisasja olulised osad ega päraldised

- neid esemeid on võimalik eemaldada ilma kinnisasja rikkumata.

4. Hageja palub välja mõista kostjalt asjade väärtus 6000 eurot. Hageja hinnangul on asjade

väärtused järgnevad: köögimööbel - 3000 eurot, valgustid köögimööbli sees - 60 eurot,

kraanikauss koos segistiga - 275 eurot, õhupuhasti ehk väljatõmbe ventilaator - 175 eurot,

integreeritav külmkapp - 450 eurot, esikumööbel - 225,00 eurot, magamistoa garderoobikapid

- 1605 eurot, laevalgusti magamistoas 60 eurot ja peegel magamistoas 150 eurot.

5. Hageja vaidles tasaarvestuse avaldusele vastu. Kostja pole tuginenud konkreetsetele

maksetele ja neid kinnitavatele maksekorraldustele. Hageja leidis, et tasaarvestamine on

vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

7. Kostja võttis omaks väited, et ostis täitemenetluses toimunud enampakkumisel hagejale

kuulunud korteri, korteris asus mööbel ja tehnika, mis on seal praeguseni. Korteris olev mööbel

on korteri päraldiseks või oluliseks osaks ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 152 alusel

vahetus mööbli omand koos korteri omandiga. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju suurust.

8. Asjas puudub vaidlus, et kostja soetas Rotermanni korteri kohtutäitur Mati Kadaka poolt

korraldatud enampakkumiselt. Seega sai kostja igal juhul vaidlusaluse vallasvara omanikuks.

Hagejal puudub seega kostja vastu vaidlusaluse vallasvara osas mistahes nõue.

9. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab.

Kostja on täitnud hageja eest Swedbank AS-i ees hageja laenulepingust tulenevaid kohustusi

2-20-18984

vähemalt summas 15 022,23 eurot. Kostja tasaarvestab enda nõude hageja vastu nõudega, mis

tuleneb Swedbank AS-ile alates 21.01.2019 hageja eest tehtud maksetest kogusummas 15

022,23 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Pooled ei vaidle, et korteris olev mööbel kuulus hagejale enne korteri võõrandamist

täitemenetluses. Pooled vaidlevad, kas enampakkumise tulemusel läks mööbli ja tehnika

omandiõigus üle kostjale või mitte, sh kas mööblit ja tehnikat saab pidada iseseisvateks

vallasasjadeks või on tegemist kinnisasja olulise osa või päraldistega.

12. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle

omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 92). Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt

tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui

seadus ei sätesta teisiti (AÕS § 641). Asja võõrandamisele täitemenetluses on sätestatud

eriregulatsioon. Omand enampakkumisel müüdud vallasasjale tekib asja üleandmisega

enampakkumise akti alusel (TMS § 98 lg 1). Vallasasjade müümiseks enampakkumisel tuleb

need esmalt arestida (TMS § 78 lg 1). Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles

kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende

käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke (TMS § 142

lg 1). Kinnisasja päraldisi ei saa vallasasjana arestida (TMS § 146 lg 1 ls 1). Muid esemeid,

millele ulatub hüpoteek, saab vallasasjana arestida, kuni neid ei ole arestitud koos kinnisasjaga

(TMS § 146 lg 1 ls 2). Kohtutäitur võib sissenõudja ettepanekul määrata, et vallasasi

välistatakse kinnisasja enampakkumiselt ja võõrandatakse vastavalt vallasasjadele sissenõude

pööramise sätetele, kui asja selliselt müües võib eeldada, et asja müügist saadakse kõrgem hind

või kui vallasasja eraldi müümine on muul põhjusel mõistlik (TMS § 152). TMS § 152

tähendab, et üldjuhul müüakse vallasasjad koos kinnisasjaga ja seda ka juhul, kui vallasasjad ei

ole päraldisteks ega kinnisasja olulisteks osadeks ning arestimisaktis märgitu ei oma

omandiõiguse ülemineku seisukohalt tähtsust.

13. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets,

muud taimed ja koristamata vili (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1). Hagis

nimetatud mööblit ja tehnikat on võimalik korterist eemaldada. Seetõttu ei ole tegemist korteri

oluliseks osaks olnud asjadega.

14. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise

majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, v.a kui seda käibes päraldiseks

ei loeta (TsÜS § 57 lg 1 ja 2). Kohtutäituri poolt arestitud korter on peaasi. Köögisisustus, kui

söögi tegemise võimalus, on peaasja korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks

kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele. Eluruumi juurde kuulub köök, seega kui

müüakse peaasi, siis tuleb eeldada, et müügileping hõlmab ka päraldisi. Eeltoodust tulenevalt

asus kohus seisukohale, et hageja poolt esile toodud köögimööblit ja tehnikat tuleb pidada

kinnisasja päraldisteks TsÜS § 57 lg 1 tähenduses, kuivõrd korteriomandiks on eluruum ning

nimetatud esemed on peaasja korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa

peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele. Seega saab köögimööblit ja tehnikat (valgusteid,

kraanikaussi koos segistiga, õhupuhastit ehk väljatõmbe ventilaatorit, integreeritud külmkappi)

pidada korteri päraldiseks. Hagis märgitud kõik muud esemed on samuti integreeritud. Neid on

küll põhimõtteliselt võimalik eemaldada, kuid nende eemaldamine ei ole võimalik nii korterit

2-20-18984

ega mööblit kahjustamata. Vastavalt on nimetatud esemed peaasja (korteri) korrapärase

kasutamise oluliseks eelduseks, aitamaks kaasa peaasja majandusliku eesmärgi saavutamisele.

15. Kuna hagis nimetatud vara ei arestitud eraldi vallasasjadena, võõrandati need kostjale koos

kinnisasjaga. TMS § 152 tähendab, et üldjuhul müüakse vallasasjad koos kinnisasjaga ja seda

ka juhul, kui vallasasjad ei ole päraldisteks ega kinnisasja olulisteks osadeks. Asjaolu, et

arestimisaktis ei märgitud päraldisi, ei anna alust asuda seisukohale, et vaidlusalused asjad ei

ole päraldised. Arestimisaktis märgitu ei oma omandiõiguse ülemineku seisukohalt tähtsust.

Asjad on täitemenetluses müüdava asja päraldised, kui nad vastavad TsÜS § 57 lg-s 1 sätestatud

tingimustele. Kuivõrd hageja poolt esile toodud integreeritud mööblit ja seadmeid tuleb pidada

päraldisteks ning päraldis müüakse koos kinnisasjaga, ei olnud kostjal kohustust hageja

nimetatud mööbli ja tehnika välja andmiseks. Seega ei saanud hagejale kahju tekkida.

Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata, ei võtnud kohus seisukohta kostja

tasaarvestusavalduse osas.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi täies ulatuses

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

17. Hageja hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust ja vääralt kohaldanud

materiaalõigust. Otsuses ei ole sisuliselt analüüsitud ühtegi hageja poolt esitatud tõendit. Samuti

puuduvad otsuses mistahes kohtu poolsed põhjendused sellest, miks kohus hageja väidete või

tõenditega ei arvesta.

18. Kohus leidis, et hagejale ei ole kahju tekkinud üksnes seetõttu, et teatud varasemates

kohtulahendites on vallasasju peetud kinnisasja päraldisteks. Apellant sellise põhjendusega ei

nõustu - eri aegadel ja eri astmetes on kohtud lahendanud päraldiste küsimust erinevalt ja kohus

pidanuks siiski analüüsima konkreetse kaasuse asjaolusid. Maakohus ei ole analüüsinud ka iga

eseme osas eraldi, miks ta üht või teist asja peab päraldiseks.

19. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS §-i 152. Praegusel juhul ei ole sissenõudja

nõudnud vallasasjade müüki ja neid ei müüdud koos kinnisasjaga ega eraldi. Enampakkumisel

müüdi ainult korteriomand. Hageja on esitanud tõendid sellest, et kohtutäitur ei määranud

vallasasjade müüki ega arestinud neid. Neid ei sisaldunud ka korteri müügihinnas. TMS § 152

ei sätesta, et koos kinnisasjaga automaatselt müüakse ka vallasasjad.

20. Hageja ei nõustu väitega, et köögimööblit ja tehnikat saab pidada korteri päraldiseks, kuna

söögi tegemise võimalus on oluline korteri kui eluruumi kasutamiseks. Maakohtu poolt viidatud

lahendist nähtub, et sealses asjas olid köögimööbel ja - tehnika arestimisaktis kirjas - ehk et

need olid arestitud kohtutäituri poolt. Praeguses asjas on kohtutäitur kinnitanud, et

vaidlusaluseid esemeid korteri päraldistena arestitud ei ole. Tõendatud on, et täitur ei müünud

korteriga koos päraldisi. Arestimise akti alapunktis "Päraldised ja olulised osad" ei ole märgitud

mitte ühtegi päraldist ega olulist osa - üles on kirjutatud üksnes korter üldpinnaga 39,80 m2.

Hageja seisukohti toetab pigem uuem kohtupraktika - mh jõustunud Harju Maakohtu

05.03.2021 lahend asjas nr 2-20-7543. Viidatud lahendi p-s 55 on kohus öelnud: "TsÜS § 53 lg

1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või

sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohtu hinnangul

mitte iga eset lugeda elamu oluliseks osaks. Muuhulgas ei saa elamu oluliseks osaks lugeda

2-20-18984

mööbliesemeid, milliseid saab elamut kahjustamata sellest eraldada isegi siis, kui tegemist on

eritellimusel valmistatud mööbliga.“.

21. Fotodelt nähtub, et magamistoa mööbel (riiulid) ja esikumööbel on integreeritud, aga

samuti on kohus tegelikult tuvastanud, et kõnealuseid esemeid on põhimõtteliselt võimalik

eemaldada. Kohus ei põhjenda, millele tuginedes ta leidis, et nende eemaldamine ei ole

võimalik korterit ja mööblit kahjustamata. Kohus ei ole analüüsinud ka kriminaalasjas

07.12.2018 kostja juhatuse liikme SK tunnistajana ülekuulamise protokolli, milles ta kinnitab

uurijale, et „asjad on alles. Vajadusel saate nende olemasolu üle kontrollida.“.

22. Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata ka asjaolu, et korteri valduse sai kostja antud

juhul ebaseaduslikul teel. Hoolimata sellest, et korter müüdi täitemenetluses, ei olnud kostjal

õigust saada selle ja korteris olevate esemete valdust omavoliliselt. Kostja on käitunud

pahauskselt - hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud vaidlusaluse korteriomandi valduse

üleandmise akti - kostja võttis valduse omavoliliselt ja ebaseaduslikult ning välistatud on ka

asjade heauskne omandamine.

23. Praegusel juhul on kõik kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud hageja poolt tõendatud -

sh on esitatud enampakkumise akt, tõendatud kinnisasja väga madal müügihind ning esitatud

täituri kinnitus, et päraldisi ei arestitud. Hind päraldisi ei sisaldanud. Järelikult puudus siinses

vaidluses hagejal vajadus, aga ka võimalus vaidlustada arestimisakti.

24. Maakohus ei ole otsuses öelnud ka seda, miks ta ei pea asjas arvestatavaks kriminaalasjas

nr XXXXXXXXXXX PPA poolt läbiviidud menetlustoimingu alusel koostatud ettekannet.

Ettekande allkirjastanud politseileitnant käis XXX korteris kontrollimas köögitehnika ja

kappide komplekssust. Ettekandele on lisatud fototabel, millest nähtub, et hagejale kuuluvad

sisustusesemed on jätkuvalt korteris. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei arvesta

hageja väiteid sellest, et online portaalis booking.com ja kuulutuse piltidelt on näha, et korteris

on jätkuvalt hagejale kuuluvad asjad. Maakohus ei selgita otsuses ka, miks ta ei arvesta hagile

lisatud Riigiprokuratuuri 31.10.2019 määrust, milles on öeldud järgmist: „Korterisse jäänud X-

le kuuluvad vallasasjad on võimalik enda valdusesse nõuda vindikatsioonihagiga AÕS § 80 lg

1 alusel.“.

25. Kostjale etteheidetav tegu on põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega - see on

tuvastatud ka kriminaalmenetluses. Kostja väited asjade kulumisest ei ole asjakohased, kuivõrd

hinnad on realistlikud ja arvutatud varast ilma jäämise aja seisuga.

Vastustaja seisukoht

26. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

28. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega

rikkunud menetlusõigust. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-20-18984

29. Pooled ei vaidle, et kostja ostis hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Tallinn

täitemenetluses elektroonilisel enampakkumisel ning korteris asus köögimööbel koos

integreeritud külmkapiga, esikuriiulid, stanged ja magamistoa garderoobikapid koos

lükandustega. Samuti ei vaidle pooled, et kostjal on käesoleval ajal nimetatud esemete valdus.

Pooled vaidlevad, kas enampakkumisel müüdi hagejale kuulunud korter kostjale koos

köögimööbli,

kraanikausi,

sisseehitatud

köögitehnika,

sisseehitatud

esikumööbli,

garderoobikappide ja peegliga. Hageja põhiline väide on, et kuna neid esemeid ei olnud

arestimisaktis märgitud, ei ole neid arestitud ega seega ka kostjale müüdud.

30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt loetletud vallasasjade puhul on

tegemist korteriomandi päraldistega ja asjaolu, et kohtutäitur ei märkinud neid arestimisakti, ei

muuda nende õiguslikku saatust. Tallinna Ringkonnakohus on hiljutises vaidluses asunud

seisukohale, et elamus paiknev köögimööbel ja -tehnika teenib peaasja ehk korteriomandit ning

on sellega seotud nii ühise majandusliku eesmärgi kui ka ruumilise seose kaudu, mistõttu on

tegemist kinnisasja päraldisega TsÜS § 57 lg 1 mõistes. Üldteada on, et eluruumi juurde kuulub

köök, seega kui müüakse peaasi, siis eeldatakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel, et

müügileping hõlmab ka päraldisi, kusjuures sama põhimõte kehtib ka täitemenetluses

(TlnRnKo 29.09.2022, 2-20-6051). Ringkonnakohus jääb ka käesoleva asja lahendamisel selle

seisukoha juurde ja leiab, et lisaks sisseehitatud köögimööblile ja -tehnikale on ühise eesmärgi

ja ruumilise seose tõttu peaasjaga (korteriomandiga) seotud ka sisseehitatud esiku- ja

garderoobimööbel ning laevalgusti. Hageja juhib tähelepanu, et Tartu Ringkonnakohus on asjas

nr 2-19-85 leidnud, et päraldisteks olevate vallasasjade mõiste on ajas muutuv ning selle

hindamisel on määravaks käibearusaam, mis on kujunenud üldiselt või konkreetses piirkonnas

(TrtRnKo 20.12.2022, 2-19-85, p 26). Ringkonnakohus nõustub, et käibearusaam võib olla

muutuv ja päraldise mõiste sisustamisel määrav, kuid leiab, et antud juhul ka käibearusaama

järgi ei saa hageja poolt esile toodud esemeid pidada korteri päraldiste hulka mittekuuluvaks.

Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et tegemist on konkreetse korteri sisse ehitatud esemetega (I

kd tl 199). Seega on neil esemetel kindel ruumiline seos konkreetse korteriga. Eelkõige see

asjaolu annab aluse pidada ka käibearusaama järgi neid esemeid korteri päraldisteks.

31. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kehtib eeldus, et päraldis jagab võõrandamisel

ja koormamisel peaasja saatust. Juhul, kui peaasja võõrandaja on ka päraldiste omanik, saab

peaasja omandaja tehingulise omandamise teel omandi ka päraldistele (TsÜS komm, § 57).

TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kinnisasja arestimiseks kohtutäitur üles kinnisasja ja selle

päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb

kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 146 lg 1 kohaselt ei saa

kinnisasja päraldisi vallasasjana arestida. Asjaolu, et kohtutäitur ei ole neid esemeid üles

kirjutanud, ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et tegemist ei saaks olla esemetega, mis

jagavad võõrandamisel ja koormamisel peaasja saatust. See tähendab, et asja olemus ei sõltu

sellest, kas neid on arestimisaktis kajastatud või mitte. Kuna kehtib eeldus, et peaasja

võõrandamisel saab selle omandaja omandi ka päraldistele, oleks pidanud sellise eelduse

kummutamiseks olema korteriomandi müügil esile toodud, et korteri müük ei hõlma korteris

asuvaid päraldisi. Antud juhul selliseid asjaolusid esitatud tõenditest ei nähtu.

32. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et olukorras, kus esemeid on võimalik korterist

eemaldada, ei saaks neid päraldistena käsitleda. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta,

et olgugi, et tegemist on eemaldatavate asjadega, tuleb neid siiski käsitleda päraldistena.

Erinevalt tavalisest mööblist ja korteris asuvast tehnikast, mida on võimalik ruumilist seost

muutmata korterist eemaldada, muudab sisseehitatud esemest päraldise asjaolu, et sellel on

korteri ehk peaasjaga ruumiline seos ja koos sellega ühtne majanduslik eesmärk.

2-20-18984

33. Asjakohatud on hageja seisukohad selle kohta, et vaidlusaluste esemete näol ei ole tegemist

asja oluliste osadega. Maakohus on ka nii otsuses leidnud ja selle üle ei ole vaidlust, et tegemist

pole asja oluliste osadega. Seejuures on asjakohatu hageja viide Harju Maakohtu lahendile asjas

nr 2-20-7543.

34. Samuti on asjakohatu hageja väide, et arvesse tuleks võtta asjaolu, et kostja sai korteri

valduse ebaseaduslikul teel. Sellest, kas korteri valdus saadi seaduslikult või mitte, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, kas sellesse korterisse jäänud esemed on peaasja ehk

korteri päraldised või mitte.

35. Samuti on edutu hageja väide selle kohta, et korteri müügihind ei sisaldanud päraldisi.

Hageja ei ole tõendanud, et korteri enampakkumise alghind oleks olnud madalam põhjusel, et

selles pole arvestatud vaidlusaluste esemete väärtust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

kohtutäitur on kriminaalasjas esitatud päringule vastanud 27.06.2018, et korteri müümisel

puudus klausel selle kohta, et köögimööbel koos tehnikaga ei kuulu müügihinna sisse (I kd tl

196). Asjaolu, et kohtutäitur samas kirjas ei ole neid esemeid päraldisteks pidanud, ei muuda

nende esemete õiguslikku saatust.

36. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus on põhjendamatult jätnud

kriminaalasjas esitatud ettekande, kuulutuse fotod ja Riigiprokuratuuri määruse arvestamata.

Nimetatud tõenditest nähtub üksnes see, et vaidlusalused esemed on korteris olemas. Selle üle

aga puudub asjas vaidlus, et need esemed asusid korteris.

37. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

38. Hageja on taotlenud asendada jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimed initsiaalide

või tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega

aadressi. Kuna taotleda saab vaid enda andmete varjamist, rahuldab ringkonnakohus taotluse

üksnes hageja andmete osas ning asendab hageja nime initsiaalidega ja jätab jõustunud

kohtuotsuses avalikustamata hageja isikukoodi.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg