2-21-4994/143 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4994 Kohtuasi XXu avaldus alaealiste laste KKu, RRu ja TTu suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse avaldajale üle andmiseks YY avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse avaldajale üle andmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 1. juuni 2022. a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja liik YY 16. juuni 2022. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Avaldaja YY (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaie Mandel Puudutatud isik I KK (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik II RR (isikukood xxxxxxxxx) Puudutatud isik III TT (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isikute I-III riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus Aaaaaaaa vald (Aaaaaaaa Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-4994.

2. Kinnitada XXu ja YY vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Laste KKu, RRu ja TTu vanematel XXul ja YYl jääb alles ühine hooldusõigus laste suhtes.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2021. a määrusega esialgse õiguskaitsena menetluse ajaks kohaldatud XXu suhtluskord KKu, RRu ja TTuga.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 1. juuni 2022. a määrus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-21- 4994 menetlus.

5. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud KKule, RRule ja TTule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

6. Tagastada YYle määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv ja tasumisele kuulunud riigilõivust pool, s.o kokku 45 eurot YY arvelduskontole nr EE932200001108227399.

7. Jätta XXu ja YY 2. juuni 2023. a taotlused riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale, v.a resolutsiooni punkt 1 võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, laste isa) esitas 30. märtsil 2021. a maakohtule avalduse alaealiste laste KKu, RRu ja TTu suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse üle andmiseks XXule. Juhul, kui kohus avaldust ei rahulda, siis palus laste isa kehtestada laste osas suhtluskord nii, et lapsed veedavad isaga aastakalendri järgi paaritud nädalad.

2. Laste ema YY esitas 21. oktoobril 2021. a maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse üleandmiseks emale.

3. Pärnu Maakohus jättis 1. juuni 2022. a määrusega kinnitamata lapsevanemate vahel 14. veebruaril 2022. a sõlmitud kompromissilepingu käesolevas tsiviilasjas; maakohus rahuldas lapse isa avalduse R ja TTu osas ning lõpetas osaliselt R ja TTu vanemate ühise hooldusõiguse ning andis R ja TTu viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse isale. Maakohus jättis läbi vaatamata isa avalduse KK osas. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks kõigi laste viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse andmiseks emale. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse määruse KK osas ning muus osas jättis määruse kuni kohtulahendi jõustumiseni muutmata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille jättis riigi kanda.

4. Laste ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus rahuldas laste isa avalduse laste R ja T osas, lõpetas osaliselt R ja T vanemate ühise hooldusõiguse ning andis R ja T viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse isale ning jättis rahuldamata laste ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks R ja T viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse andmiseks laste emale. Laste ema palus teha uue määruse, millega jätta rahuldamata laste isa avaldus R ja T osas, rahuldada laste ema avaldus osaliselt ning lõpetada vanemate ühine hooldusõigus R ja T osas osaliselt ning anda R ja T viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus üle laste emale. Menetluskulud palus laste ema jätta laste isa kanda. Alternatiivselt palus laste ema saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

5. Laste isa, eestkosteasutus Aaaaaaaa vald ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palusid jätta laste ema määruskaebuse rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohus peatas 6. märtsi 2023. a määrusega tsiviilasja menetluse laste isa tervenemiseni.

7. Laste isa ja ema esitasid 2. juunil 2023. a Tallinna Ringkonnakohtule kompromissi, milles milles palusid uuendada tsiviilasja menetluse, kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetluse.

8. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus ei esitanud kompromissi sõlmimise osas vastuväiteid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et menetlus tuleb uuendada ning kinnitada ringkonnakohtule 2. juunil 2023. a esitatud kompromissikokkulepe. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb TsMS § 430 lg

1 ja § 645 lg 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1 maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

10. Laste ema ja isa esitasid kohtule koos kompromisskokkuleppega taotluse menetluse uuendamiseks. Ringkonnakohus uuendab TsMS 361 lg 1 alusel menetluse.

11. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad kompromissi menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul hagita menetluses kompromissi sõlmimine võimalik.

12. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Arvestades kohtuasja asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada vanemate vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kolleegiumi hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kokkulepe on laste huvidega kooskõlas. Kompromiss on kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatult.

13. Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi sõlmimisega TsMS § 4771 lg 3 alusel koostoimes TsMS § 551 lg-ga 1 ja TsMS § 476 lg-g 1 Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2021. a määruse, millega maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset ning määras menetluse ajaks laste isa ja laste suhtluskorra.

14. Menetlusosalised palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada laste isale ja laste emale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o kummalegi 5 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd kompromiss sõlmiti ringkonnakohtus, saab ringkonnakohus tagastada TsMS § 150 lg-st 3 tulenevalt vaid samas kohtuastmes tasutud lõivu. Seega jätab ringkonnakohus laste isa ja ema taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks rahuldamata.

15. Laste ema taotles 5. juunil 2023. a tulenevalt ringkonnakohtu sama kuupäeva selgitustest vastava riigilõivu tagastamist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laste ema tasus määruskaebuse esitamisel RLS § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Tegelikult oleks laste ema pidanud tasuma määruskaebuselt RLS § 59 lg 15 järgi koosmõjus lg-ga 7 riigilõivu 10 eurot. Seega tagastab ringkonnakohus laste emale TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 40 eurot (50-10) ning TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust pool, 5 eurot (10/2), seega kokku 45 eurot, mille kannab laste ema käesoleva määruse resolutsioonis märgitud arvelduskontole.

16. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)