3-23-1346/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-1346 Määruse kuupäev 15.06.2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). Määrus toimetatakse kätte riigi õigusabi taotluse esitajale.

Asjaolud

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 13. juunil 2023 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, millest nähtub, et taotleja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt esitas X ajavahemikul 21. aprill 2023 kuni 5. juuni 2023 Viru Vanglale mitmeid pöördumisi, kuid need tagastati talle 12. juunil 2023. Riigi õigusabi taotlusest saab järeldada, et X pöördumised kujutasid endast kaebusi mitmesuguste Viru Vangla tegevuste peale (nt ravimite ja puhastustarvete mitteandmine jne). Taotleja märgib, et ta vajab riigi õigusabi, sest tal ei ole juriidilist haridust ja tema eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et dokumente mõista. Ta soovib kaitsta oma tervist ning seda, et Viru Vangla lõpetaks õigusvastase tegevuse.

Kohtu seisukoht

2. Kohus märgib, et asjade juhusliku jagamise põhimõtte alusel jagati X riigi õigusabi taotlus menetlemiseks kohtunik Sirje Kaljumäele, kes viibib alates 13. juunist 2023 kuni 30. juunini 2023 puhkusel. Tartu Halduskohtu 2023. a tööjaotusplaani punkti 4 kohaselt jagatakse kohtuniku puhkuse ajal asju üldistel alustel ning viivitamatud toimingud teeb kohtunik, kes on tööl. Kuna riigi õigusabi taotluse puhul on tegemist pigem kiireloomulist lahendamist vajava taotlusega, siis lahendab X riigi õigusabi taotluse kohtunik Roby Koik.

3. X palub määrata endale esindaja haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 6) ja halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Taotleja väitel takistab juriidilise hariduse puudumine ja ebapiisav eesti keele oskus tal enda õiguste kaitsmist. Kohtu hinnangul ei ole taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud.

4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

2 kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

5. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

5.1. Kohus leiab, et X on vaatamata juriidilise hariduse puudumisele võimeline end haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ise esindama. Taotleja puhul ei ole tegemist isikuga, kellel puuduksid kogemused haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses osalemisel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud vangla tegevust puudutavate kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse (sh läbides ka kohtueelse menetluse). Seejuures on taotleja kaebused olnud sellised, mille suhtes sai kohus võtta sisulise seisukoha. Taotleja on osalenud nendes menetlustes, näiteks kõrvaldanud puudused ja esitanud täiendavaid seisukohti (3-22-997 - kaebus võeti menetlusse ja lahendati otsusega, 3-22-866 - kaebus võeti menetlusse ja pärast seda jäeti läbi vaatamata, 3-23-276 - kaebus tagastati põhjusel, et riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, seega kohus käsitles taotleja väiteid sisuliselt). Samuti on X erinevad kaebused ja avaldused (sh ka käesolev riigi õigusabi taotlus) olnud esitatud eesti keeles ning kohtul puudub kahtlus selles, et taotleja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav. Seega saab X kohtu hinnangul enda õiguste kaitsmisega nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses ise hakkama.

5.2. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses (samuti ka haldusmenetluses) kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seaduse § 6, HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei juriidilise hariduse või teadmiste puudulikkus õiguste kaitsmisel takistuseks. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada.

6. Eelnevat arvestades jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)