2-20-6318/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6318

Kohtuasi

Retlar OÜ hagi Fausto Capital OÜ vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Fausto Capital OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 444 eurot 10 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad kohtus

Hageja Retlar OÜ (registrikood 10422386), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn

Kostja Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341),

seaduslikud esindajad KK ja SM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta Fausto Capital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Fausto Capital OÜ kanda.

4. Mõista Fausto Capital OÜ-lt Retlar OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulu

600 eurot (ilma käibemaksuta).

5. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Fausto Capital OÜ-l tasuda

praeguse lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-6318

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Retlar OÜ (hageja) esitas 29. aprillil 2020 Harju Maakohtule hagi Fausto Capital OÜ (kostja)

vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 10 444,10 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista need välja koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2019. a septembris lepingu, millega hageja

kohustus tarnima Tartus asukohaga Turu 26 asuvasse büroohoonesse mööbli. Kostja ehitas

sellele aadressile büroohoone ning sõlmis Telia AS-iga üürilepingu. Telia AS tellis mööbli

kostja kaudu. Hageja tegi kostjale mööbli hinnapakkumise. Vastavalt lepingu punktile 12.4 oli

tellija (kostja) esindajaks tööde vastuvõtmisel Telia Eesti AS-i haldusjuht. Hageja kohustus

tööd teostama ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle andma hiljemalt 06.10.2019.

Kostja kohustus tasuma lepingust tuleneva rahasumma maksetähtajaks, mis ei tohtinud olla

lühem kui 60 kalendripäeva. Hageja lõpetas tööd tähtaegselt ning esitas 04.10.2019

allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tellija esindaja allkirjastas akti

08.10.2019 ilma märkuste ja pretensioonideta. 09.10.2019 saatis hageja üleandmise-

vastuvõtmise akti koos arvega kostjale. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Pidevate

meeldetuletuste peale tasus kostja arve kolme osamaksena. Hageja saatis 10.01.2020 kostjale

viivisearve. 09.04.2020 saatis kostja vastuse, et puudub poolte vahel allkirjastatud üleandmise-

vastuvõtmise akt, sest akti on hageja allkirjastatud Telia AS-iga, mitte kostjaga. Kostja jättis

viivise tasumata. Hageja lähtus viivise arvutamisel lepingu p-st 9.2, mille kohaselt ei tohi viivis

olla suurem kui 10% lepingu maksumusest (104 441 eurot).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on hagejale

kokkulepitud tööde eest tasunud. Kostja esindajaks tööde vastuvõtmisel oli küll Telia Eesti AS-

i haldusjuht, kuid see ei olnud kostja jaoks siduv, sest Telia Eesti AS ei olnud lepingu pooleks.

Leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Isegi kui haldusjuht allkirjastas akti, ei vastanud see

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg-s 1 sätestatud kriteeriumile – see polnud tehtud

kostja nimel. Hageja ise jättis dokumentatsiooni nõuetekohaselt esitamata. Juhul kui kohus

peaks hageja nõude rahuldama, palub kostja viivist vähendada. Kostja täitis oma põhikohustuse

enne kohtumenetlust. Vaidluse põhjuseks on hageja tegevus, mis ei sõltunud kostjast, hageja ei

ole viidanud kahjule, mida ta oleks kanda. Viivisenõue on hagejat põhjendamatult rikastav ning

kostja jaoks ülemääraselt koormav. Lepingus sätestatud viivisemäär (0,2% päevas) on

ülemäärane ja vastuolus heade kommetega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning

mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-20-6318

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 21. juuni 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja viivise 10 444 eurot 10 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2578 eurot 20 senti. Maakohus mõistis

menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohus tuvastas järgmist:

-

Pooled sõlmisid 02.10.2019 Telia Eesti AS-i büroosse mööbli müügi- ja paigaldamise

lepingu nr 10.

-

Hageja kohustus tarnima mööbli ja muu kauba ja teostama tööd lepingulist maksumust

ületamata hiljemalt 06.10.2019 vastavalt hinnapakkumistele nr 19036-2 ja 19113.

-

Kooskõlas lepingu p-ga 7.6 kohustus kostja maksma kauba ning teostatud tööde eest

arve alusel arvel näidatud maksetähtajaks, mis ei tohtinud olla lühem kui 60

kalendripäeva arve esitamisest;

-

Hagejale on tööde eest tasutud.

Pooled vaidlevad arve tasumise õigeaegsuse üle ning selle üle, kas hagejal on õigus nõuda lisaks

lepingut tulenevalte tasule kostjalt ka viivist. Kostja hinnangul ei ole hagejal õigust viivist

nõuda.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled lepingu p-s 12.4 kokku, et tellija

esindajaks (tööde vastuvõtmine) objektil on Telia Eesti AS-i haldusjuht MV. Seega tuli

lepingujärgsed tööd ning kaubad anda üle nimetatud isikule. See on kooskõlas ka sellega, et

leping sõlmiti Telia Eesti AS-i Tartu büroo sisustamiseks hinnapakkumiste alusel. Kohtule

esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 191004 kohaselt on hageja Telia Eesti AS-i tööd

üle andnud ning MV allkirjastas akti märkusteta 08.10.2019. Üleandmis-vastuvõtmisakti alusel

esitati kostjale 08.10.2019 arve nr 191003 suurusega 125 329,20 eurot. Arve tasumise tähtaeg

oli 07.12.2019. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt. Hageja tuletas kostjale arve tasumata jätmist

meelde 16.12.2019. a e-kirjaga, millele kostja vastas 17.12.2019, et annab hagejale hiljemalt

järgmisel päeval teada. Hageja uuris kostjalt arve tasumise kohta ka 20.12.2019, 27.01.2019,

04.02.2019 ja 12.02.2020. Kostja tasus arve kolme osamaksega järgmiselt: 10.01.2020 16 941

eurot, 14.02.2020 45 833,30 eurot ja 11.03.2020 41 666,70 eurot.

3.3. Kuna kostja jättis arve tähtaegselt tasumata, esitas hageja 10.01.2020 kostjale viivisarve nr

200107 suurusega 7310,80 eurot maksetähtajaga 17.01.2020 ning 13.04.2020 viivisarve nr

200408 suurusega 3133,30 eurot maksetähtajaga 20.04.2020. Kostja jättis viivisarved tasumata.

Lepingu p-i 9.2 kohaselt, kui tellija viivitab lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade

maksmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest, kuid mitte

rohkem kui 10% lepingu maksumusest. Pooled ei vaidle, et lepingu maksumus oli 104 441

eurot. Seega palus hageja mõista kostjalt välja viivise 10 444,10 eurot s.o. 10% lepingu

maksumusest. Kostja viivitas arve tasumisega, tehes esimese osamakse 16 941 eurot alles pärast

viivisarve esitamist 10.01.2020.

3.4. Kostja leidis, et kaupade ja tööde üleandmine on küll toimunud, kuid seda ei ole tehtud

kooskõlas lepingu p-ga 2.6. Viidatud punkti kohaselt loetakse lepingu ja selle lisadega

kooskõlas tehtud tööd teostatuks, kui need on tellijale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle

antud. Kostja leidis, et tööde üleandmine Telia Eesti AS-i esindajale ei ole samastatav tööde

üleandmisega kostjale. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et seda seisukohta ei

toeta ka maakohtule esitatud tõendid. Lepingu p-des 12.4, 12.5 ja 12.6 on pooled täpselt

kindlaks määranud, kes tööd vastu võtab, kes tegeleb garantiiga, samuti selle, et kõik teated

tuleb edastada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel). Kostja

2-20-6318

viidatud lepingu p-st 2.6 tuleneb kokkulepe, mida pooled peavad nõuetekohaseks ja täies mahus

teostatuks tööks. Lepingu XII peatükis leppisid pooled kokku konkreetsed isikud (esindajad),

kellele tuli tööd üle anda ja kes vastutasid garantii küsimuste eest. Hageja on vastavalt lepingule

toiminud ning edastanud kostjale akti nr 191004 ning selle alusel väljastanud arve nr 191003.

Kostja ei ole teinud hagejale etteheiteid selle kohta, et töid pole nõuetekohaselt teostatud või

üle antud. E-kirjavahetusest nähtub, et hageja edastas kostjale 09.10.2019 arve ja vastuvõtuakti,

millele kostja märkusi ei esitanud. Hageja järelepärimistele arve tasumata jätmise kohta tõi

kostja põhjenduseks asjaajamise pangaga. Kostja lubas korduvalt arve tasuda. Etteheiteid, et

hageja ei ole töid kohaselt üle andnud, tegi kostja alles pärast viivisarve saamist. Seega on need

kostja vastuväited viivise nõudele, mitte etteheited töö üleandmisele. Sellekohased etteheited

oleks kostjal tulnud esitada viivitamatult pärast lepingu täitmise tähtaja saabumist ning

kooskõlas lepingu p-ga 12.6. Kuna kostja seda ei teinud, on kostja arve tasumisega

põhjendamatult viivitanud ning hagejal on õigus nõuda viivist.

3.5. Kostja taotles viivise vähendamist, leides, et see on ülemäärane, ebamõistlik ning vastuolus

heade kommetega. Maakohus leidis, et praegusel juhul on viivise vähendamine põhjendamatu.

Kostja ei ole tõendanud, et viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale

ülemäära koormav ning et ta ei suuda lepingus kokkulepitud viivist tasuda. Ebamõistlik on

leppetrahv, mis ületab kordades põhivõlga. Praeguses asjas ei ole viivise suurus selline. Samuti

ei ole viivise määr vastuolus heade kommetega. Tegemist on tavapärase leppetrahvi suurusega

(0,2% ja/või maksimaalselt 10% lepingu maksumusest). Pooled on professionaalsed

majandustegevusega tegelevad isikud. Hageja nõudis viivist õigeaegselt. Seega puuduvad

alused viivise vähendamiseks (VÕS §162 lg 1). Kostja väited, et viivise väljamõistmine on

ebaõiglane, ei ole asjakohased. Kostja oli lepingu täitmisega pikalt viivituses ning hageja pidi

arve tasumist korduvalt meelde tuletama. Tasumata summa oli märkimisväärne ning ka hagejal

oli vaja täita kohustusi töötajate ja tarnijate ees. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada

rikkumisega tekitatud kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ning sundida võlgnikku kohustusi

täitma. Kostja asus oma kohustusi täitma alles pärast viivisarve esitamist.

3.6. Kokkuvõttes on hageja viivisenõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 10444,1 eurot.

3.7. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

olid hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 2665 eurot ning tunnitasumäär 130 eurot (ilma

käibemaksuta). Lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu oli kokku 20,5 tundi. Hageja

tasus hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja

tunnitasumäär on põhjendatud, kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja vaidles vastu

lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulule, leides, et see on 5 tunni ulatuses

põhjendamatu. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja teenuste

osutamise ajakulu on mõnevõrra ülepaisutatud. Maakohus vähendas teenuste osutamise ajakulu

14,55 tunnini, leides, et menetluskulude suurus on teenuste osutamise eest põhjendatud 1891,5

euro ulatuses (14,55 h x 130 eurot). Maakohus leidis, et 26.05.2022 toimunud kohtuistungil

osalemise ajakulu 40 minutit, on samuti põhjendatud ning seega on istungi rahaline kulu 86,7

eurot (40 min x 130 eurot) samuti põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kokku tuleb hageja hüvitada õigusteenuste osutamise kulu 1978,2 euro ulatuses (1891,5+86,7)

ning hageja tasutud riigilõiv 600 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud seega

2578,2 euro ulatuses (1978,2+600). Maakohus mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja koos

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.

2-20-6318

4.1. Kostja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja leiab, et maakohus tuvastas valesti kohustuse sissenõutavaks muutumise aja. Kui

kaup ja tööd on küll üle antud, kuid nõuetekohane akt on koostamata, siis kohaldub

lepingu p 2.7. Tulenevalt lepingu p-ist 7.4. ei saa täitja enne seda, kui kaup on lõpliku

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tellijale üle antud, esitada tellijale ka arvet. Juhul,

kui peaks kohalduma lepingu p 2.7., siis „loetakse Kaup ja Tööd üleantuks/vastu

võetuks [...] kuupäeval, mil Tellija on Täitjale Lepingu kohaselt tasunud.“ Selleks, et

töövõtja saaks tellija vastu esitada viivisenõude, peab töövõtja ise olema täitnud need

lepingus sätestatud tingimused, mis on sellise nõude esitamise eelduseks (RKTKo

07.11.2005, 3-2-1-110-05, p 20).

2) 04.10.2019. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on hageja andnud tööd üle

mitte kostjale, vaid kolmandale isikule, Telia Eesti AS-ile (keda esindab MV). Telia

Eesti AS-i on selles aktis nimetatud tööde vastuvõtjaks mitte ühel, vaid lausa kahel

korral (niihästi dokumendi päises kui ka selle jaluses). Esiteks ei ole see dokument

korrektne ega nõuetekohane (sest tööd tulnuks üle anda kostjale, mitte Telia Eesti AS-

ile) ja teiseks ei saa seda käsitada lõpliku dokumendina. Isegi kui tööde esmane

üleandmine on tõesti toimunud Telia Eesti AS-ile, siis ei tähenda see seda, et sellega

võikski lugeda tööd üleantuks.

3) 04.10.2019. a akti ei allkirjastanud MV mitte kostja, vaid Telia Eesti AS-i nimel,

kuivõrd mitte miski ei viita selles aktis (tehingus) kostjale. Kostja ei esitanud märkusi

tööde teostamise kohta sest, tal ei olnud selliseid märkuseid ning ta oli valmis töid vastu

võtma, eeldades, et peale tööde esialgset üleandmist Telia Eesti AS-ile annab hageja

tööd nõuetekohaselt üle ka kostjale, vormistades vastava lõpliku üleandmise-

vastuvõtmise akti (mida hageja aga ei teinud). Samal põhjusel lubas kostja hagejale ka

arve tasumist, mitte ei vaielnud sellele vastu, ning ka täitis oma lubaduse (s.t tasus arve,

mille üle käesolevas tsiviilasjas ei vaielda).

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 3.1. ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Apellatsioonkaebuse peamine argument on, et MV ei allkirjastanud 04.10.2019. a akti mitte

kostja, vaid Telia Eesti AS-i nimel. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et

nimetatud akti pooleks olid kostja ja hageja.

9.1. TsÜS § 116 lg järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib

tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Esindaja

tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta

tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes

(RKTKm 15.10.2014, 3-2-1-79-14, p 11). Kui esineb kahtlus, kelle nimel on tehing tehtud,

2-20-6318

tuleb olukord lahendada tõlgendamise teel ja TsÜS § 75 järgi. Tahteavalduse tõlgendamisel

lähtutakse poolte tahtest (§ 75 lg 1 ls 1) ja mõistlikkuse põhimõttest ((§ 75 lg 1 ls 2). Lepingu

tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid (VÕS § 29 lg 5 p 1) ja

lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3) ning muid VÕS

§ 29 lg 5 nimetatud asjaolusid.

9.2. Maakohus võttis õigesti arvesse, et lepingu p-i 12.4 järgi oli tellija esindajaks (tööde

vastuvõtt) objektil Telia Eesti AS-i haldusjuht MV (otsuse p 8), üleandmise-vastuvõtmise aktis

kajastatud tööd vastasid lepingulistele töödele, hageja on akti alusel väljastanud arved ja kostja

on need tasunud ja kostja esitas akti puudumise vastuväite alles pärast viivisarve saamist (otsuse

p 18). Et akti koostamise asjaolud ning lepingupoolte käitumine viitasid mõistlikult sellele, et

akti allkirjastas MV kostja nimel, jättis maakohus õigesti kõrvale asjaolu, et aktis on selle

poolena märgitud mitte kostja, vaid Telia Eesti AS.

10. Kolleegium ei pea usutavaks kostja väidet, et kostja ei esitanud märkusi tööde teostamise

kohta seetõttu, et ta oli valmis tööd vastu võtma, eeldades, et peale tööde esialgset üleandmist

Telia Eesti AS-ile annab hageja tööd nõuetekohaselt üle ka kostjale. Lepingu p-i 12.4 järgi

esindas kostjat tööde vastuvõtmisel MV. Seega oleks just tema pidanud hea seisma, et lisaks

Telia Eesti AS-i nimel koostatud aktile koostatakse täpselt samasugune akt kostja nimel. Asjas

ei ole esile toodud, et ta oleks sellise ettepaneku teinud. Mõistlik eeldus on, et MV uskus, et

04.10.2019 akti koostamisega on tööde üleandmine nõuetekohaselt ja lõplikult vormistatud,

ning et ta kas ei pööranud tähelepanu, et akti koostajaks märgiti Telia Eesti AS või uskus, et

selline vormistus on kooskõlas lepingu tingimustega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

11.1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

11.2. Hageja taotles 600 euro hüvitamist, mis on tasu 5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga

120 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Hageja taotluse kohaselt kulus esindajal

määruse ja kaebusega tutvumiseks 2 tundi 15 minutit ja vastuse koostamiseks 2 tundi

45 minutit. Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja

põhjendatud.

11.3. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt