2-20-6126/118 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

15. juunil 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6126

Tsiviilasi

Osaühing Bohnenkamp hagi Versus Baltic OÜ X vastu

solidaarses võla nõudes

Tsiviilasja hind

17 142,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Bohnenkamp (registrikood 10791574,

asukoht Lõõtsa tn 12, 11415, Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maksim Greinoman

Kostja I: Versus Baltic OÜ (likvideerimisel, registrikood

11054743, asukoht Läike tee 8, 75312, Peetri alevik, Rae

vald, 75312), seaduslik esindaja likvideerija Sandra Rivis

Kostja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Sandra Rivis

Kohtuistung

20. aprill 2023

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman

Kostjate esindaja Sandra Rivis

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjatelt Versus Baltic OÜ ja X solidaarselt hageja osaühing Bohnenkamp

kasuks põhivõlgnevus 8571,36 eurot ja viivis 8571,36 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

4. Rahuldada hageja Osaühing Bohnenkamp avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

5. Määrata kindlaks hageja Osaühing Bohnenkamp menetluskulude rahaline suurus ning

mõista kostjatelt Versus Baltic OÜ ja X solidaarselt hageja Osaühing Bohnenkamp kasuks

välja hageja menetluskulud 3688,70 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni kostjatel Versus Baltic OÜ ja X tasuda solidaarselt hagejale Osaühing

Bohnenkamp viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub hageja 1950. aastal Osnabrückis, Lääne-

Saksamaal asutatud Bohnenkamp AG kontserni, mis on üks Euroopa suurmaid tööstus-,

põllumajandus-, mäendus- ja muude masinate, samuti veoautode ja haagiste rehvi- ja rattatootjaid.

Hageja on müünud rehve menetlusvälisele isikule Oscarrehvid OÜ. 2019 pöördus Oscarrehvid

OÜ seaduslik esindaja Y hageja poole sooviga sõlmida leping Versus Baltic OÜ-ga. Oscarrehvid

OÜ maksedistsipliini ei olnud kiita, siis hageja on selle sooviga nõustunud tingimusel, et kostja II

käendab lepingut. 5. juulil 2019 sõlmitud tarnelepingu nr 1 alusel müüs hageja kostjale I viimase

poolt esitatud tellimuste alusel veljed, rehvid, rummud ja teljed vastavalt lepingus sätestatud

tingimustele. Tellimuse alusel koostas hageja arvesaatelehe, millele märkis kauba nimetuse,

koguse ja hinna. Kostja I kohustus kaubad üle vaatama ning teatama mittevastavustest kaupade

koguses ja kvaliteedis kahe (2) tööpäeva jooksul kaupade vastuvõtmisest. Kostja II käendas

lepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees kuni 30 000 euro ulatuses ja vastutab kostjaga

I solidaarselt.

2. VÕS § 219 lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220

lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kui kauba edastab vedaja, siis on ostjal VÕS § 788 lg 4 tulenev õigus esitada kauba kahjustamisest

tulenevkahju hüvitamise nõue. Kauba edastas kostjale I veoettevõtja AS HRX.

3. Kostjal I puudub omaette äriline infrastruktuur, st laoruumid, seadmed, töötajad. Kostja I on

registreeritud Oscarrehvid OÜ tegevuskoha aadressile Läike tee 8, 75312 Peetri alevik. Samuti

kasutab kostja I Oscarrehvid OÜ Pärnu aadressi Ehitajate tee 18, 80010 Pärnu. Lepingu

sõlmimisel avaldas kostja I hagejale, et tarned tuleb teostada aadressidele Läike tee 8 Peetri küla,

Rae vald ja Ehitajate tee 8 Pärnu. Y andis kostja I seadusliku esindajana oma järeldusliku

käitumisega volituse (vt U. Volens. Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle

avaldumisvormid. Doktoritöö. Tartu: 2011, lk 119) nendel aadressidel asuvatel isikutel kauba

vastuvõtmiseks kostja I nimel. Kuivõrd kostja II on samaaegselt ka Oscarrehvid OÜ seaduslik

esindaja, siis on Oscarrehvid OÜ volituse vastu võtnud.

4. Hageja jättis talle müüdud kauba eest väljastatud arve-saatelehed nr 63383, 63310 maksmata

täies ulatuses ja arve-saatelehe nr 62517 maksmata osaliselt. Vastuseks pretensioonile vihjas

kostja I, et ei ole kaupa kätte saanud. Pooled on ka varasemalt lugenud kaupa nõuetekohaselt

üleantuks HRXi poolt. HRXi sõidukite GPS andmed on vaadeldavad vähemalt kaudse tõenditena

kauba üleandmise kohta.

5. Olukorras, kui hageja poolt lepingu täitmiseks kasutatav veoettevõtja veok külastab kostja I

kasutatud tegevuskohta ning kostja ei esita hagejale viivitamatult pretensiooni või järelepärimist

ja ei suuda välja tuua, millise kauba, kui mitte hageja väidetud kauba, on tema sel päeval kätte

saanud, tuleb lugeda hageja faktiväiteid tõendatuks.

6. Arve nr 62517, 4.07.2019 esitas kostja I hagejale e-kirja teel tellimuse järgmistele rehvidele:

14 tk Deestone SV403 315/80R22,5; 4 tk Deestone SS433 315/80 R22,5; 2 tk Deestone SV403

315/70R22,5; 12 tk Deestone SS433 315/70 R22,5; 10 tk Deestone SV403 295/80R22,5; 12 kpl

Deestone SS433 295/80 R22,5; 10 tk Deestone SW413 385/65R22,5 – tarnimiseks Peetri külla; 4

tk Deestone SV403 315/80R22,5; 2 tk Deestone SV403 315/70R22,5; 4 tk Deestone SS433

315/70 R22,5; 10 tk Deestone SW413 385/65R22,5; 4 tk Deestone SV403 295/80R22,5

tarnimiseks Pärnusse. Hageja korraldusel toimetas veoettevõtja HRX rehvid 295/80 R22,5 kostja I

Pärnu esindusse, mida tõendavad rahvusvaheline veosaateleht nr LV00631302, HRX

jälgimissüsteemi andmed ja veoki GPS andmed. Hageja esitas kostjale I arve-saatelehe nr 62517

mida on osaliselt makstud. Arve-saateleht nr 62517 on makstama summas 6235,61 eurot

käibemaksuga. Kostjad peavad solidaarselt tasuma arve-saatelehel nr 62517 alusel 6235,61 eurot

koos viivisega 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva ja

seega arve-saateleht puhul oli arve maksmise tähtaeg 26. 07.2019. Hageja arvestab viivist alates

27. 07.2019. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on viivis 8 573,96 eurot (6235,61 x 0,5%/p x

275p ≈ 8 573,96), mida vähendab põhisummani. Seega arve-saatelehe nr 62517 alusel peavad

kostjad maksma kokku 12 471,22 eurot (6235,61 eurot põhinõue + 6235,61 eurot viivisenõue =

12 471,22 eurot).

7. Arve 63310, 30.08.2019 esitas kostja I kostja II isikus telefonitsi tellimuse kahele rehvile

295/80R22.5 154/149L 16PR DEESTONE SV403 TL ja kahele rehvile Rehv 315/80R22.5

156/150L 18PR DEESTONE SV403 TL. Pooled leppisid 30.08.2019 e-kirjade vahetamise teel

kokku, et tarne toimub 2.09.2019 ja hageja väljastas kostjale I arve nr 63310 summas 895,75

eurot. Hageja korraldusel toimetas veoettevõtja HRX viidatud rehvid kostja I Tallinna Peetri küla

esindusse, mida tõendavad rahvusvahelised veosaatelehed nr LV00641234, LV00641233, kostja I

elektrooniline allkiri kättesaamise kohta ja veoki GP andmed. Kostjad kohustuvad solidaarselt

tasuma arve-saatelehel nr 63310 märgitud summa 895,75 eurot koos viivisega 0,5% päevas kuni

põhinõude täitmiseni. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva ja seega arve-saateleht puhul oli arve

maksmise tähtaeg 20.09.2019. Hageja arvestab viivist alates 21.09.2019, hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on viivis 980,85 eurot (895,75 x 0,5%/p x 219p ≈ 980,85), mida vähendab nõude

põhisummani. Arve-saatelehe nr 63310 alusel peavad kostjad maksma kokku 1791,50 eurot

(895,75 eurot põhinõue + 895,75 eurot viivisenõue = 1791,50 eurot).

8. 03.09.2019 saatis kostja esindaja Y e-postilt info@oscarrehvid.ee hageja e-postile

Runo.IRO@bohnenkamp.ee e-kirja, milles palus müüa 4 tk rehvi Deestone SS433 315/70 R22,5

M+S 3PMSF 156/150L, hinnaga 206 eurot/tk, millele lisandub käibemaks, tarnega kostja Tallinna

esindusse ning 2 tk rehvi Deestone SV403 295/80 R22,5 3PMSF 154/149L hinnaga 180 eurot/tk,

millele lisandub käibemaks, tarnega Pärnu esindusse. Hageja täpsustas, et hinnad on vastavalt

210 eurot/tk, millele lisandub käibemaks ja 206 eurot/tk, millele lisandub käibemaks, ning saatis

ostjale arve nr 63383 kogusummale 1440 eurot, sealhulgas käibemaks, tasumise tähtajaga 04.

10.2019. Hageja korraldusel toimetas veoettevõtja HRX rehvid 315/70 R22,5 M ühel paletil kostja

Tallinna esindusse, mida tõendavad rahvusvaheline veosaateleht nr LV00642082, kostja I

elektrooniline allkiri kättesaamise kohta ja veoki GPS andmed. Hageja korraldusel toimetas

veoettevõtja HRX rehvid 295/80 R22,5 kostja I Pärnu esindusse, mida tõendavad rahvusvaheline

veosaateleht nr LV00642076, kostja I elektrooniline allkiri kättesaamise kohta ja veoki GPS

andmed. Kostja kohustusvad solidaarselt tasuma arve-saatelehel nr 63383 märgitud summa 1440

eurot koos viivisega 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva

ja seega arve-saateleht puhul oli arve maksmise tähtaeg 25.09.2019, hageja arvestab viivist alates

26.09.2019, hagiavalduse esitamise päeva seisuga on viivis 1612,80 eurot (1440 x 0,5%/p x 224

= 1612,80), mida vähendab nõude põhisummani. Seega arve-saatelehe nr 63383 alusel peavad

kostjad maksma kokku 2880 eurot (1440 eurot põhinõue + 1440 eurot viivisenõue= 2880 eurot).

9. Tarnelepingu 1 p 4.1. kohaselt kohustus käendaja lepingu allakirjutamisega vastutama tarnija

ees koos ostjaga solidaarselt ostja olemasolevate ja tulenevate kohustuste täitmise eest, mis

tulenevad lepingust ning muudest tarnija ja ostja vahel sõlmivatest võlaõiguslikest lepingutest ja

nende võimalikest sõlmitud ja sõlmivatest lisadest ja muudatustest. Käendus on tähtajatu ja on

piiratud rahasummaga 30 000) euro ulatuses. Tarnelepingu nr 1 preambulas on käendajana

märgitud kostja II.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad hagi ei tunnista. Kostja mõistab VÕS § 219 lg 1, § 220 lg 3 ja § 788 lg 4 sisu, aga

kaupa saab üle vaadata ja pretensioone esitada juhul, kui kaup on üle antud ja vormistatud

sellekohane akt lepingu punkti 2.4. kohaselt. Hageja väidab, et kauba edastas kostjale veoettevõtja

HRX AS ja kostja ei ole kauba kättesaamisel mistahes pretensioone esitanud. Kostja ei nõustu

antud väitega, sest veofirma HRX AS ei ole kaupasid kostjale ega ühelegi tema töötajale üle

andnud. Hageja väide, et kostjal Versus Baltic OÜ puudub omaette äriline infrastruktuur, st

laoruumid, seadmed, töötajad, on vale ja kohut eksitav. Kostja I rendib töökoja-ja laoruume

aadressil Läike tee 8, Rae vald, Harjumaa. Kostja I omab rehviseadmeid ja inventari

soetusmaksumusega 103 650 eurot. Perioodil, mil on väljastatud vaidlusalused arved, töötas

ettevõttes 5 töötajat: A, B, C, D ja E. Kostja I ei ole andnud kellelegi järeldusliku käitumisega

volitusi kaupade vastuvõtmiseks. Kostja möönab, et arvete nr 63383, 63310 ja 62517 eest ei ole

tasutud. Arve-saatelehe koostamine tellimuse alusel ei ole iseenesest põhjus nende tasumiseks.

Tasumine saab toimuda siis, kui väljakirjutatud arvete sisuks olevad kaubad on üle antud. Poolte

vahel sõlmitud lepingu punkt 3.4 alusel pidi kostja tasuma arved 21 päeva jooksul peale kauba

vastuvõtmist.

11. HRX autod käivad pidevalt Läike tee 8 territooriumil. HRX on transpordifirma, kes käib

tegemas regulaarselt rehvidega seonduvaid teenuseid samal aadressil. Samuti toimub HRX-ga

kaupade saabumine teistele ettevõtetele, samuti kaupade saatmine. Seega ei saa GPS joonis olla

kuidagi tõendiks, mis eesmärgil sõiduk territooriumil viibis. Kostja kinnitab, et dokumentidel

toodud allkirjad ja nimed on kostjale tundmatud ja need ei seondu ühegi kostja seadusliku esindaja

või kostja töötaja allkirjaga. Samuti ei ole hageja ega kostja allkirjastanud ühtegi üleandmise-

vastuvõtmise akti, mis vastaks poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 2.4.

Kohtu põhjendused

12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

13. Kohus on hagi 04.05.2020 määrusega menetlusse võtnud. 16.11.2021 määrusega jättis kohus

menetluse peatamata. 11.01.2022 määrusega peatas kohus menetluse kuni kostja II õigusjärglase

kindlakstegemiseni. 14.06.2022 määrusega uuendas kohus menetluse ja lubas senise kostja II

asemel menetlusse astuda tema üldõigusjärglasel Xl.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

15. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

16. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1

kohaselt andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1

kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

17. Kostja II käendus tuleneb lepingu punktist 4.1. Kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt

kohustuste täitmise eest 30 000 euro ulatuses. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise

korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei

ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada.

18. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks

on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

19. Asjaolud, millest asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub ning kohus loeb

tuvastatuks TsMS § 231 lg-te 2 alusel:

• hageja ning kostja I ja Y sõlmisid 05.07.2019 tarnelepingu rehvide, velgede, rummude ja

teljede ostuks-müügiks;

• 04.07.2019 esitas kostja I e-kirja teel tellimuse, mille osas koostas hageja arve-saatelehe

nr 62517, mille kostja I osaliselt tasus;

• 30.08.2019 esitas kostja I telefoni teel tellimuse, mille osas koostas hageja arve-saatelehe

nr 63310, mis on tasumata;

• 04.09.2019 esitas kostja I esindaja Y e-kirja teel aadressilt info@oscarrehvid.ee tellimuse,

mille osas koostas hageja arve-saatelehe nr 63383, mis on tasumata;

• tellitud kaup toimetati veoettevõtja HRX vahendusel vastavalt Pärnu mnt esindusse,

Tallinn Peetri küla esindusse ja Pärnu esindusse.

20. Kostjad leiavad, et kaupa ei ole kohasele isikule üle antud, samuti ei ole koostatud lepingu

punktis 2.4 ettenähtud kaupade üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostjad ei vaidle, et koostööleping

sõlmiti (kohtuistung 00:07:25), vaidlusaluste arvete puhul tellimused ka tehti, misjärel esitati arve.

Kostjate esindaja leiab, et üleandmise – vastuvõtmise aktil puudub saaja allkiri, seega ei ole kaupa

tarnitud (09.02.2023 kohtuistung, 00:12:09).

21. Kohus kuulas 20.04.2023 kohtuistungil üle hageja taotletud tunnistajad tellitud kauba

üleandmise – vastuvõtmise osas. Tunnistaja F töötas ettevõttes OSC Retreading OÜ, tegi tööd ka

Oscarrehvid OÜ-s, talle teadaolevalt oli esindaja ettevõtetel Y. Tunnistaja kinnitas, et võttis Peetri

alevikus 08.07.2019 kell 12.18 kauba vastu ning allkirjastas CMR nr LV 00631302 (20.04.2023

kohtuistung, 00:11:50). Nimetatud saatelehelt on näha kauba kirjeldus ja saajaks on kostja I.

Tunnistaja teadis, et kaup saabus hagejalt, kuid ei teadnud, kas kostjale I või Oscarrehvid OÜ.

Kohus loeb kauba vastuvõtmise tõendatuks tunnistaja ütlustega, CMR nr LV 00631302 nähtub

kauba tellija kostja 1.

22. Tunnistaja G oli Oscarehvid OÜ Pärnu osakonna juhataja. Tunnistaja kinnitas, et tema

allkirjastatud on CMR LV 00641233 ning kauba võttis ta ka vastu ja andis allkirja. CMR kajastab

saajana Versus Baltic OÜ. Samuti kinnitas tunnistaja, et võttis rehve vastu. Tunnistaja kinnitas, et

tema allkirjastatud on CMR LV 00642076, ning kauba võttis ta 05.09.2019 vastu ja andis allkirja.

CMR kajastab saajana Versus Baltic OÜ. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta vastu rehve, mis

läksid Oscarrehvid OÜ lattu, äriühingu esindaja oli Y (20.04.2023 kohtuistung, 00:22:18)

23. Tunnistaja H sõnul käis ka telefoni teel rehvide tellimine, ning ta ei mäletanud kelle nimel,

kas Oscarrehvid OÜ või Versus Baltic OÜ, ettevõtete esindajaks oli Y. Võlgade pärast ``telliti

Versus Baltic alla, kui Oscarrehvid OÜ-le ei saanud`` (20.04.2023 kohtuistung 00:26:00).

Tunnistaja kinnitas, et tema allkirjastatud on CMR LV 00642082 kauba rehvid võttis ta

05.09.2019 vastu ja andis allkirja. CMR kajastab saajana Versus Baltic OÜ. Tunnistaja ütluste

kohaselt võttis ta vastu just rehve.

24. Tunnistaja W töötas veofirmas HRX, teadis et kauba saajaks oli Versus Baltic OÜ, kauba viis

Oscarrehvid OÜ-le, sest see oli ``Oscarrehvid maja`` (20.04.2023 kohtuistung, 00:32:04).

25. Kohus ei nõustu kostjaga, et kummid, jm tellitud kauba sai Oscarrehvid OÜ mitte kostja 1,

seda ei kajasta CMR saatelehed, ning tunnistajate ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kahe

äriühingu tegevus toimus samades ruumides.

26. Hageja on esile toonud, et kostjal I puudub omaette äriline infrastruktuur, sh laoruumid,

seadmed, töötajad ning on registreeritud Oscarrehvid OÜ tegevuskoha aadressile Läike tee 8,

75312 Peetri alevik. Samuti kasutab kostja I Oscarrehvid OÜ Pärnu aadressi Ehitajate tee 18,

80010 Pärnu. Kostjad ei ole seda vastuväidet ümber lükanud ning seda saab kohtu hinnangul

järeldada ka tunnistajate ütlustest.

27. Seega tuvastab kohus, et arve nr 62517, 4.07.2019 esitas kostja I hagejale e-kirja teel tellimuse

järgmistele rehvidele: 14 tk Deestone SV403 315/80R22,5; 4 tk Deestone SS433 315/80 R22,5;

2 tk Deestone SV403 315/70R22,5; 12 tk Deestone SS433 315/70 R22,5; 10 tk Deestone SV403

295/80R22,5; 12 kpl Deestone SS433 295/80 R22,5; 10 tk Deestone SW413 385/65R22,5 –

tarnimiseks Peetri külla; 4 tk Deestone SV403 315/80R22,5; 2 tk Deestone SV403 315/70R22,5;

4 tk Deestone SS433 315/70 R22,5; 10 tk Deestone SW413 385/65R22,5; 4 tk Deestone SV403

295/80R22,5 tarnimiseks Pärnusse. Samuti tuvastab kohus, et arve 63310, 30.08.2019 esitas

kostja 1 Y isikus telefoni teel tellimuse kahele rehvile 295/80R22.5 154/149L 16PR DEESTONE

SV403 TL ja kahele rehvile Rehv 315/80R22.5 156/150L 18PR DEESTONE SV403 TL. Kohus

loeb tõendatuks, et 03.09.2019 tellis Y 4 tk rehvi Deestone SS433 315/70 R22,5 M+S 3PMSF

156/150L, tarnega kostja Tallinna esindusse ning 2 tk rehvi Deestone SV403 295/80 R22,5

3PMSF 154/149L tarnega Pärnu esindusse.

28. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega

kogumis asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et tellitud kaup ka tellija valdusesse

toimetati. Ka pooltevahelises koostöölepingus ei ole täpselt reguleeritud, mis aadresseil ka kes

saaks olla tellitud kauba vastuvõtjaks. Kostja ei ole ka kummutanud hageja väiteid, et tellitud

kaupa ei oleks märgitud sihtpunktidesse jõudnud ega esile toonud, kus siis asus kostja I muu

võimalik kauba vastuvõtu koht ning kes olnud kohane isik.

29. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidluse all ei ole, et arved on osaliselt tasumata.

30. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud,

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

31. Kohtu hinnangul tuleb rahuldada viivisenõue, hageja arvestus on põhjendatud ja kooskõlas

tasumata

põhinõue

summa

ning

maksetähtpäevaga

8571,36

eurot

kõrvalnõudena

(6235,61+895,75+1440= 8571,36).

32. Väljatoodud põhjustel võlgnevad kostjad hagejale: arve-saatelehe nr 62517 alusel peavad

kostjad maksma kokku 12 471,22 eurot (6235,61 eurot põhinõue + 6235,61 eurot viivisenõue =

12 471,22 eurot); arve-saatelehe nr 63310 alusel peavad kostjad maksma kokku 1791,50 eurot

(895,75 eurot põhinõue + 895,75 eurot viivisenõue= 1791,50 eurot); arve-saatelehe nr 63383

alusel peavad kostjad maksma kokku 2880 eurot (1440 eurot põhinõue + 1440 eurot viivisenõue=

2880 eurot). Seega on nõue kokku 17 142,72 eurot, millest 8571,36 eurot põhinõudena

(6235,61+895,75+1440= 8571,36), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

Menetluskulud

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

34. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

35. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

36. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

37. Hageja 20.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 3688,70 eurot (sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud käibemaksuta). Lepingulise

esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

• kliendilt saadud kirjavahetuse läbitöötamine (1,93 tundi);

• HRXile koostatava päringu tarbeks alginformatsiooni koondamine ja päringu koostamine

(1,42 tundi);

• väljavõtete kogumine HRX süsteemist (0,22 tundi);

• tellimuste, tellimuste kinnituste, saatelehtede, Navirec-i süsteemi ja HRX süsteemi

väljavõtete läbitöötamine, kontrollimine ning ühildamine (2,22 tundi);

• täiendava päringu koostamine HRX meeskonnale (0,6 tundi);

• kliendikohtumiseks valmistumine ja selles osalemine (2,13 tundi);

• hagiavalduse koostamine (6,33 tundi);

• taotluse koostamine lubada dokumentide kättetoimetamist hageja korraldusel (0,12 tundi);

• kohtukirja kättesaamine ja kliendi teavitamine (0,1 tundi);

• taotluse koostamine (0,17 tundi);

• arvamuse koostamine (1,9 tundi);

• istungisekretärile päringu saatmine seoses tunnistajatele kutsete kätteandmisega

(0,1 tundi);

• kliendi teavitamine kohtu istungisekretäri vastusest seoses tunnistajatele kutsete

kätteandmisega (0,1 tundi);

• seisukoha koostamine menetluse jätkamise osas (0,5 tundi);

• arvamuse koostamine menetluse jätkamise kohta (0,7 tundi);

• kompromissiks juhiste küsimine (0,1 tundi);

• kohtuistungiks ettevalmistumine (1,3 tundi);

• esindus kohtuistungil (0,3 tundi);

• kohtuistungiks ettevalmistumine (1,5 tundi);

• menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi);

• esindus kohtuistungil (0,75 tundi).

38. Kostjad ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.

39. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta).

Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks

ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning

156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni,

on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

40. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

22,99 tundi (1,93 tundi + 1,42 tundi + 0,22 tundi + 2,22 tundi + 0,6 tundi + 2,13 tundi + 6,33 tundi

+ 0,12 tundi + 0,1 tundi + 0,17 tundi + 1,9 tundi + 0,1 tundi + 0,1 tundi + 0,5 tundi + 0,7 tundi +

0,1 tundi + 1,3 tundi + 0,3 tundi + 1,5 tundi + 0,5 tundi + 0,75 tundi). Arvestades lepingulise

esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 2988,70 eurot (22,99 tundi × 130 eurot).

41. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjatelt riigilõivu 700 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on

kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

42. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

3688,70 eurot (2988,70 + 700), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja

asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjatelt välja mõista ka viivis välja

mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS

§ 177 lg 4).

43. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik