2-23-884/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAvaldusest nähtub, et avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid 13.03.2015 notariaalse korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega puudutatud isik kinkis avaldajale korteriomandist asukohaga Xxxx (registriosa number xxxx, edaspidi korteriomand) ½ suuruse mõttelise osa. Avaldaja tasus nimetatud kinkelepingust tulenevalt puudutatud isiku erinevad võlgnevused kolmandate isikute ees, mis oli puudutatul isikul tekkinud kinkelepingu sõlmimise hetkeks, sh vastavalt poolte kokkuleppele tasus avaldaja kõik korteriomandi kommunaalteenuste arved alates 01.01.2012 kuni 23.10.2014, mille maksekohustus tulenes muuhulgas tsiviilasjas nr xxxx koostatud kohtumäärusest.
Legislator headnote
AI generated2-23-884/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: - edasiulatuva viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras põhinõude osalt (1619,22 eurot) alates 18.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
Full text
KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-884 Tsiviilasi
H. H.i avaldus A. J. vastu võlgnevuse 4687,88 euro, viivise 342,35 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Tsiviilasja hind
5 157,98 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: H. H. (isikukood: xxxx; xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne- Liisa Ottis (Advokaadibüroo DEM; Tartu mnt 83, 10115 Tallinn; e-post janne-liisa.ottis@abdem.ee); Puudutatud isik: A. J. (isikukood xxxx; xxxx; e-post: xxxx). RESOLUTSIOON
1. Rahuldada avaldus.
2. Mõista A. J.lt H. H.i kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4687,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 342,35 eurot.
3. Mõista A. J.lt H. H.i kasuks välja viivis põhivõlgnevuse summalt 1619,22 eurot alates 18.01.2023 kuni põhivõlgnevuse summa 1619,22 euro täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jätta kõik menetluskulud A. J. kanda.
6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A. J.lt H. H.i kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 914 eurot (käibemaksuga).
7. Mõista A. J.lt H. H.i kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumiseni kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8. Jätta H. H.i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1256 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.
2-23-884
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja avaldaja nõuded
1. Avaldusest nähtub, et avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid 13.03.2015 notariaalse korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega puudutatud isik kinkis avaldajale korteriomandist asukohaga Xxxx (registriosa number xxxx, edaspidi korteriomand) ½ suuruse mõttelise osa. Avaldaja tasus nimetatud kinkelepingust tulenevalt puudutatud isiku erinevad võlgnevused kolmandate isikute ees, mis oli puudutatul isikul tekkinud kinkelepingu sõlmimise hetkeks, sh vastavalt poolte kokkuleppele tasus avaldaja kõik korteriomandi kommunaalteenuste arved alates 01.01.2012 kuni 23.10.2014, mille maksekohustus tulenes muuhulgas tsiviilasjas nr xxxx koostatud kohtumäärusest.
2. Avaldaja ja puudutatud isik on alates kinkelepingu sõlmimisest olnud korteriomandi kaasomanikud.
3. Korteriühistu xxxx poolt esitatud arved korteriomandiga seotud teenuste eest (nn kommunaalkulud) on alates kinkelepingu sõlmimisest tasunud terves ulatuses avaldaja. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka Korteriühistu xxxx raamatupidaja. Alates jaanuar 2016 on avaldaja tasunud kommunaalkulusid kokku 8 647,71 euro ulatuses ning pooled nendest kuludest, ehk summas 4 323,85 eurot on avaldaja tasunud puudutatud isiku eest. Avaldaja on tasunud kommunaalkulud järgnevalt:
Arve nr Kuu Summa 50% arve summast 201601 2016.a jaanuar 118,81 59,40 201602 2016.a veebruar 154,41 77,20 201603 2016.a märts 131,51 65,75 201604 2016.a aprill 201605 2016.a mai 116,32 58,16 201606 2016.a juuni 82,90 41,45 201607 2016.a juuli 80,91 40,45 201608 2016.a august 80,48 40,24 201609 2016.a september 84,30 42,15 201610 2016.a oktoober 201611 2016.a november 105,91 52,95 201612 2016.a detsember 121,58 60,79 201701 2017.a jaanuar 124,43 62,21
2-23-884
201702 2017.a veebruar 133,63 66,81 201703 2017.a märts 118,50 59,25 201704 2017.a aprill 119,89 59,94 201705 2017.a mai 123,10 61,55 201706 2017.a juuni 101,93 50,96 201707 2017.a juuli 84,36 42,18 201708 2017.a august 86,86 43,43 201709 2017.a september 88,48 44,24 201710 2017.a oktoober 90,25 45,12 201711 2017.a november 105,70 52,85 201712 2017.a detsember 116,07 58,03 201801 2018.a jaanuar 126,90 63,45 201802 2018.a veebruar 131,84 65,92 201803 2018.a märts 131,27 65,63 201804 2018.a aprill 130,30 65,15 201805 2018.a mai 113,66 56,83 201806 2018.a juuni 84,44 42,22 201807 2018.a juuli 82,93 41,46 201808 2018.a august 82,91 41,45 201809 2018.a september 85,18 42,59 201810 2018.a oktoober 86,12 43,06 201811 2018.a november 93,10 46,55 201812 2018.a detsember 122,96 61,48 201901 2019.a jaanuar 146,95 73,47 201902 2019.a veebruar 152,74 76,37 201903 2019.a märts 128,67 64,33 201904 2019.a aprill 128,63 64,31 201905 2019.a mai 127,24 63,62 201906 2019.a juuni 90,23 45,11 201907 2019.a juuli 86,68 43,34 201908 2019.a august 86,30 43,15 201909 2019.a september 95,22 47,61 201910 2019.a oktoober 99,09 49,54 201911 2019.a november 97,96 48,98
2-23-884
201912 2019.a detsember 113,46 56,73 202001 2020.a jaanuar 117,52 58,76 202002 2020.a veebruar 116,86 58,43 202003 2020.a märts 119,80 59,90 202004 2020.a aprill 115,17 57,58 202005 2020.a mai 126,02 63,01 202006 2020.a juuni 110,38 55,19 202007 2020.a juuli 84,39 42,19 202008 2020. august 85,48 42,74 202009 2020.a september 86,12 43,06 202010 2020.a oktoober 87,24 43,62 202011 2020.a november 82,18 41,09 202012 2020.a detsember 100,85 50,42 202101 2021.a jaanuar 115,69 57,84 202102 2021.a veebruar 123,58 61,79 202103 2021.a märts 121,89 60,94 202104 2021.a aprill 113,54 56,77 202105 2021.a mai 117,16 58,58 202106 2021.a juuni 94,50 47,25 202107 2021.a juuli 85,39 42,69 202108 2021.a august 85,08 42,54 202109 2021.a september 86,72 43,36 202110 2021.a oktoober 94,55 47,27 202111 2021.a november 89,95 44,97 202112 2021.a detsember 114,70 57,35 202201 2022.a jaanuar 197,39 98,69 202202 2022.a veebruar 186,53 93,26 202203 2022.a märts 142,48 71,24 202204 2022.a aprill 142,14 71,07 202205 2022.a mai 183,92 91,96 202206 2022.a juuni 119,38 59,69
KOKKU: 8647,71 eurot 4323,85 eurot
4. Kuivõrd korteriomandi kommunaalarvete tasumisega on oldud osaliselt viivituses, on avaldaja tasunud puudutatud isiku eest kommunaalarvete mitte tähtaegselt tasumise eest ka
2-23-884
viivist, kokku summas 364,03 eurot. Avaldaja on kommunaalarvete viivist tasunud alljärgnevalt:
Arve nr Kuu Summa 50% arve summast 201601 2016.a jaanuar 17,84 8,92 201602 2016.a veebruar 20,71 10,36 201603 2016.a märts 21,87 10,94 201604 2016.a aprill 25,09 12,55 201605 2016.a mai 25,62 12,81 201606 2016.a juuni 28,60 14,30 201607 2016.a juuli 26,75 13,38 201608 2016.a august 25,21 12,61 201609 2016.a september 27,43 13,72 201610 2016.a oktoober 29,78 14,89 201611 2016.a november 32,21 16,11 201612 2016.a detsember 29,25 14,63 201701 2017.a jaanuar 32,41 16,21 201702 2017.a veebruar 35,71 17,86 201703 2017.a märts 29,20 14,60 201704 2017.a aprill 33,78 16,89 201705 2017.a mai 37,01 18,51 201706 2017.a juuni 40,37 20,19 201707 2017.a juuli 40,77 20,39 201708 2017.a august 201709 2017.a september 201710 2017.a oktoober 201711 2017.a november 201712 2017.a detsember 201801 2018.a jaanuar 201802 2018.a veebruar 201803 2018.a märts 201804 2018.a aprill 201805 2018.a mai 201806 2018.a juuni
2-23-884
201807 2018.a juuli 201808 2018.a august 201809 2018.a september 201810 2018.a oktoober 1,51 0,76 201811 2018.a november 201812 2018.a detsember 2,60 1,30 201901 2019.a jaanuar 3,36 1,68 201902 2019.a veebruar 201903 2019.a märts 201904 2019.a aprill 201905 2019.a mai 201906 2019.a juuni 201907 2019.a juuli 201908 2019.a august 1,29 0,65 201909 2019.a september 1,82 0,91 201910 2019.a oktoober 2,40 1,20 201911 2019.a november 3,01 1,51 201912 2019.a detsember 3,62 1,81 202001 2020.a jaanuar 4,32 2,16 202002 2020.a veebruar 5,56 2,78 202003 2020.a märts 6,36 3,18 202004 2020.a aprill 7,20 3,60 202005 2020.a mai 202006 2020.a juuni 8,89 4,45 202007 2020.a juuli 9,68 4,84 202008 2020. august 10,30 5,15 202009 2020.a september 10,93 5,47 202010 2020.a oktoober 11,50 5,75 202011 2020.a november 12,22 6,11 202012 2020.a detsember 10,95 5,48 202101 2021.a jaanuar 11,69 5,85 202102 2021.a veebruar 8,56 4,28 202103 2021.a märts 8,62 4,31 202104 2021.a aprill 8,67 4,34
2-23-884
202105 2021.a mai 5,40 2,70 202106 2021.a juuni 202107 2021.a juuli 202108 2021.a august 202109 2021.a september 202110 2021.a oktoober 202111 2021.a november 202112 2021.a detsember 202201 2022.a jaanuar 202202 2022.a veebruar 202203 2022.a märts 202204 2022.a aprill 202205 2022.a mai 202206 2022.a juuni
KOKKU: 728,07 eurot 364,03 eurot
5. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja täitnud puudutatud isiku kohustust kogusummas 4 687,88 eurot (kommunaalteenuste eest summas 4 323,85 eurot + arvete tasumise viivitamise eest summas 364,03 eurot = 4 687,88 eurot).
6. Avaldaja nõuab puudutatud isikult iga üksiku kulutuse kandmisest alates viivist VÕS § 113 II lauses sätestatud määras kooskõlas VÕS § 113 lg 3 I lausega. Avaldaja ei nõua kommunaalteenuste arvete eest viivist perioodi eest jaanuar 2016 kuni juuli 2017, juuli 2018 kuni detsember 2018 ja mai 2019 kuni mai 2021. Nimetatud perioodi näol on tegemist perioodiga, mille eest on korteriühistu juba pooltelt viivist nõudnud ning avaldaja on korteriühistule kommunaalteenuste arvete tasumisega viivitatud aja eest viivist tasunud ja nõudnud nimetatud summa tasumist puudutatud isikult. Avaldaja on kandnud kulusid ning viivis jaguneb järgnevalt:
Arve nr Viivist arvestatud alates Võlgnevuse summa Viivist arvestatud kuni Viivise summa 201708 05.09.2017 43,43 17.01.2023 18,47 201709 10.10.2017 44,24 17.01.2023 18,67 201710 30.10.2017 45,12 17.01.2023 18,84 201711 04.12.2017 52,85 17.01.2023 21,66 201712 28.12.2017 58,03 17.01.2023 23,48 201801 27.02.2018 63,45 17.01.2023 24,82 201802 27.02.2018 65,92 17.01.2023 25,79
2-23-884
201803 03.04.2018 65,63 17.01.2023 25,17 201804 27.04.2018 65,15 17.01.2023 24,65 201805 17.05.2018 56,83 17.01.2023 21,25 201806 21.08.2018 42,22 17.01.2023 14,90 201902 22.02.2019 76,37 17.01.2023 23,85 201903 18.03.2019 64,33 17.01.2023 19,75 201904 29.04.2021 64,31 17.01.2023 8,85 202106 16.06.2021 47,25 17.01.2023 6,01 202107 23.08.2021 42,69 17.01.2023 4,79 202108 23.08.2021 42,54 17.01.2023 4,77 202109 22.10.2021 43,36 17.01.2023 4,30 202110 22.10.2021 47,27 17.01.2023 4,68 202111 15.11.2021 44,97 17.01.2023 4,22 202112 10.01.2022 57,35 17.01.2023 4,68 202201 11.02.2022 98,69 17.01.2023 7,35 202202 13.03.2022 93,26 17.01.2023 6,34 202203 12.09.2022 71,24 17.01.2023 1,98 202204 12.09.2022 71,07 17.01.2023 1,98 202205 15.12.2022 91,96 17.01.2023 0,67 202206 15.12.2022 59,69 17.01.2023 0,43
KOKKU: 342,35 eurot
7. Avaldaja nõuab 1619,22 eurolt (tegemist on põhinõude summa osaga, mille osas ei ole avaldaja korteriühistule viivist tasunud) edasiulatuvat viivist alates avalduse esitamisele järgnevast päevast (s.t 18.01.2023) kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.
8. Kokkuvõtlikult nõuab avaldaja puudutatud isikult:
- 4323,85 eurot kommunaalteenuste eest ja viivise 364,03 eurot arvete tasumise viivitamise eest;
- viivise 342,35 euro tasumist (arvestatud pärast avaldaja poolt arvete tasumist);
- edasiulatuva viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras põhinõude osalt (1619,22 eurot) alates 18.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
Puudutatud isiku seisukoht
9. Kohus määras 22.02.2023 määrusega puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks. Seisukoht tuli esitada 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest.
2-23-884
10. 22.02.2023 määrus ja muud tsiviilasja materjalid on puudutatud isikule kätte toimetatud 06.05.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11. Puudutatud isik oma seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
13. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isik ja avaldaja on alates 17.03.2015 korteriomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomanikud.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
Üks korteriomandi kaasomanik nõuab teiselt kaasomanikult kommunaalja majandamiskulude hüvitamist ning viiviste tasumist teisele kaasomanikule langevas osas. Solidaarkohustuse täitmisest tekkinud tagasinõudeõigus tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
Seega kohtu hinnangul kuulub avaldus lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt.
TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
Hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 I lause kohaselt uurimispõhimõte. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
Kohus ei lahenda asja tagaseljamäärusega või tagaseljaotsusega (TsMS § 477 lg 2).
15. Korteriomandist tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus, on korteriomanike solidaarkohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2 järgi (vt ka kehtiva KrtS § 15 lg 2) .
Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1).
Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 5). Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid
2-23-884
koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1).
Seega oli iga Xxxx asuva korteri kaasomanik kohustatud kandma tema kaasomandile vastava osa suurusele vastavas osas korteriga seoses tekkivaid kulutusi, sh kommunaalkulusid ja kui avaldaja kandis kulud tervikuna, on avaldajal tagasinõude õigus teise kaasomaniku vastu tema kaasomandi osale vastavas ulatuses.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Korteriomandi kommunaalja majandamiskulude arvete tasumisega on oldud osaliselt viivituses. Avaldaja on tasunud puudutatud isiku eest kommunaalarvete mitte tähtaegselt tasumise eest viivist, kokku summas 364,03 eurot.
VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Kohus asub seisukohale, et kommunaalja majanduskulude ning sellelt arvestatud viivise nõude on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
16. Lisaks viidatud võlgnevusele nõuab avaldaja puudutatud isikult iga üksiku kulutuse kandmisest alates viivist VÕS § 113 II lauses sätestatud määras kooskõlas VÕS § 113 lg 3 I lausega vastavalt avaldaja esitatud arvestusele.
Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mistõttu kuulub sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamisele.
17. Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-23-884
Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
18. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja: - võlgnevuse 4 687,88 eurot (kommunaalteenuste eest summas 4 323,85 eurot + arvete tasumise viivitamise eest summas 364,03 eurot);
- viivise 342,35 eurot;
- edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras põhinõude osalt (1619,22 eurot) alates 18.01.2023 kuni põhinõude osa (1619,22 eurot) täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Kohus leiab, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku tegevusetus. Puudutatud isiku kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 II lause).
21. Avaldaja esitas 29.05.2023 kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et avaldajale osutati õigusteenust tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 595 eurot ja esindajakulud 1575 eurot. Õigusteenuse sisu on järgnev:
Kuupäev Õigusteenuse kirjeldus Kestvus Summa 16.12.2022 Materjalidega tutvumine 0h 30m 87,50 19.12.2022 Hagiavalduse koostamine, kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs 3h 30m 612,50 20.12.2022 Hagiavalduse koostamine, kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs 1h 30m 262,50 12.01.2023 Hagiavalduse täiendamine. 0h 30m 87,50 17.01.2023 Hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine 0h 30m 87,50 29.05.2023 Tagaseljaotsuse tegemise taotluse koostamine. 1h 00m
2-23-884
Menetluskulude nimekirja koostamine
KOKKU: 7h 30m 1312,50 eurot
1575 eurot (km-ga)
22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-
13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
23. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 595 eurot. Vastava kulu kandmine on kohtuinfosüsteemist nähtav.
Samas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega hüvitamisele saab kuuluda üksnes riigilõiv, mida avaldaja pidi RLS § 59 lg 5 kohaselt tasuma, s.o 50 eurot.
Avaldaja võib esitada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotluse enam tasutud riigilõivu, s.o 545 euro (595 – 50) tagastamiseks.
24. Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta) ja 210 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu.
Käesolev asi oli sisuliselt lihtne. Tegemist ei ole õiguslikult nii keerulise asjaga, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Keeruline võis olla üksnes võlgnevuse kalkulatsiooni koostamine ja tõendite komplekteerimine.
Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas.
Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse
2-23-884
printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada).
Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda avaldajale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 144 eurot (käibemaksuga).
25. Alljärgnevalt analüüsib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
Kohus leiab, et puuduste kõrvaldamise toiminguga seotud kulusid ei pea hüvitama vastaspool. Kulud, mis on tekkinud puudusi sisaldava avalduse parandamisega, kannab pool, kelle huvides need tehtud on. Seega loeb kohus 12.01.2023 ja 17.01.2023 tehtud toimingute ajakulu 1h ulatuses põhjendamatuks.
Kohus leiab, et 29.05.2023 toimingu ajakulu on ülemäärane ning sisaldab asjasse puutumatuid taotlusi. Kohus ei saa lahenda hagita asja tagaseljamäärusega või tagaseljaotsusega. Kohus loeb 29.05.2023 tehtud toimingu ajakulu 30m ulatuses põhjendamatuks.
Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ülejäänud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
Avaldaja palus määrata menetluskulud kindlaks koos käibemaksuga, kuna avaldaja ei ole on käibemaksukohustuslane. Füüsiline isik ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud (v.a riigilõiv) välja mõista koos käibemaksuga.
Kokku loeb kohus avaldaja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 6h (7h 30m – 1h 30m), mis avaldaja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu (144 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 864 eurole.
Hageja menetluskulud on kokku 914 eurot (esindajakulu 864 eurot + 50 eurot riigilõiv), milline summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1256 euro ulatuses (taotletud summa 2170 eurot – rahuldatud summa 914 eurot).
26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldaja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (914 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-884
27. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik