3-23-123/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-123

Haldusasi

Xe kaebus tühistada Eesti Töötukassa 11.11.2022

otsus nr TVH/22/045414 ja 20.12.2022 vaideotsus nr

VO/22/3041

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X, esindaja v.adv Martin Traat

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 02.11.2022 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse (dtl 18-24).

2. ETK 11.11.2022 otsusega nr TVH/22/045414 tuvastati, et Xe töövõime ei ole vähenenud (dtl

33-34).

3. X esitas 16.11.2022 vaide ETK 11.11.2022 otsusele nr TVH/22/045414, millega ta taotles

otsuse kehtetuks tunnistamist ja esitatud töövõime hindamise taotluse uuesti läbi vaatamist.

ETK 20.12.2022 vaideotsusega nr VO/22/3041 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (dtl 35-39).

4. 19.01.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Xe kaebus tühistada ETK 11.11.2022 otsus nr

TVH/22/045414 ja 20.12.2022 vaideotsus nr VO/22/3041.

20.01.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 02.05.2023 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel:

5.1. Vaidlustatud ETK otsus(ed) on mõistlikult motiveerimata. Arvestamata on jäetud olulised

selgitused, mis kaebaja on menetluses esitanud ning varasemad kaebaja tervist puudutavad

tõendid. Tehtud otsused on vastuolus varasemalt kaebaja tervisliku seisundi osas tehtud

otsusega ilma, et kaebaja tervis oleks vahepealse aja jooksul paranenud. Vastupidi, kaebaja

tervis on ajas muutunud halvemaks, millest tulenevalt varem piiratult töövõimeliseks

tunnistatud kaebaja ei saa pärast tervise halvenemist möödunud viieaastase perioodi jooksul

muutuda mitte kuidagi täielikult töövõimeliseks.

Vaatamata vaideotsuse lõpuosas deklareeritule, et ETK otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja

on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele ning vaide läbivaatamisel ei ole selgunud

uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel

tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada, ei saa kaebaja selle väitega nõustuda.

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsus puudulik, kuna selles ei sisaldu ühtegi motiveeritud

argumenti selle kohta, miks ja kuidas on varasemalt osalise töövõimega kaebaja muutunud

ühtäkki täiesti töövõimeliseks, mistõttu ka toetuse andmisest kaebajale keeldutakse. Vaide p-s

2.5. on kaebaja märkinud, et: „Kui 2017 aastal suutsin veel varasemat tööd teha, siis aastal 2021

vabastas tööandja mind töölt, kuna ma ei olnud enam suuteline tegema vajalikus mahus tööd,

mistõttu saan väita, et minu tervislik seisund on võrreldes 2017 aastaga pigem halvenenud.“

Kui kaebajaga lõpetatakse tööleping tema tervisest tuleneval põhjusel, so ta ei suuda füüsiliselt

tervislikust seisundist tulenevalt tööd teha, ei saa olla tegemist olukorraga, kus kaebajal

võtmetegevuste piirang puudub (vt allpool).

5.2. Kaebaja ei saa endiselt sügavalt sisse hingata. Kui kaebaja korra sügavalt sisse hingab,

tekib tugev hingeldus ja õhupuudus, mis omakorda tekitab paanikat, mille tagajärjel hakkab

kaebaja hingeldama ning pulss tõuseb. Mõnikord kaasneb sellega valu rinnas. Selline nähtus ei

teki füüsilisest koormusest vaid suvalisel ajahetkel sõltumata kaebaja füüsilisest koormusest.

5.3. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 3 alusel töövõime hindamiseks kasutatavate valdkondade ja

võtmetegevuste piirangute raskusastmete tuvastamise aluseks on järgmine skaala: 0 – puudub

(0-4%); 1– kerge (5-24%); 2 – mõõdukas (25-49%); 3 – raske (50-95%); 4 – täielik (96-100%).

*9 – kui taotleja on töövõime hindamise taotlusvormi täites vastanud, et tema võimekus on

muutlik või esineb muid valdkonna piiranguid, märgistatakse taotleja piirang väärtusega 9.

Ekspertarst hindab piirangute raskusastmeid skaalal 0-4.

5.4. Kui varasemas ekspertiisiaktis (2017) tuvastati kaebaja töövõime puudumine skaalal

numbriga 2 (mõõdukas), siis käesoleval juhul ja olukorras, kus tervis on halvenenud ning

töövõime vähenenud, hinnatakse kaebaja töövõimet välistava tingimuse skaalal 0 (puudub).

5.5. Järelikult on arstide-ekspertide poolt antud hinnangud kaebaja tervislikule seisundile

vastuolulised. Haldusorgan, tuginedes ekspertiisiaktidele, on otsuse teinud olulise

kaalutlusveaga. Halduskohus kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on kaalutlusõigust ilmselgelt

rikutud juba ainuüksi sellega, et viimase hindamise puhul on tegemist eelmisele ekspertiisile

vastukäiva otsustusega, kuid jääb arusaamatuks, kuidas sellisele tulemusele jõuti. Kaebaja on

esitanud oma argumendid, kuid miskipärast ei ole peetud vajalikuks neid arvestada.

5.6. HMS § 56 lg 1 sätestab kohustuse, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis

või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama §-i lg

2 näeb ette, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik

alus. Nimetatud §-i lg 3 ütleb, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb

märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

5.7. Eeltoodust nähtub, et haldusakti(de) põhjendustes on jäetud arvestamata olulised asjaolud

ning kõrvaldamata esinevad vastuolud kaebaja tervislikule seisundile hinnangu andmisel.

5.8. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud. Kaebuse esitaja

menetluskulud seisuga 09.052023 on alljärgnevad: 1) konsultatsioon kaebajaga ja materjaliga

tutvumine 1,75 h; 2) kaebuse koostamine 3 h; 3) vastustaja seisukohaga tutvumine 0,25 h; 4)

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h. Kokku: 5,25 h.

Töötunni maksumus on advokaadibüroos 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja ei ole

käibemaksukohustuslane, seega ei saa ta sisendkäibemaksu tasaarvestada. Seisuga 09.05.2023

on Kaebajale osutatud tasutud õigusabi kokku 3,68 tunni eest summas 750,72 eurot (tõendab

lisa nr 1 – arve, dtl 203). Ülejäänud osa, so 1,57 tundi on veel arveldamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

6.1. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast (metoodika), milles on

kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega

inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste,

töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas

rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja

tervise klassifikatsioonile.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 02.11.2022 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS)

kantud terviseandmed (dtl 68-97). Kaebaja ise on 02.11.2022 esitatud töövõime hindamise

taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise valdkonnas.

Tervishoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS (TTO) ekspertarst dr Meeli Maripuu,

võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi: taotlus) märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas

10.11.2022 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel

aluseks. Eesti Töötukassa 11.11.2022 otsusega nr TVH/22/045414 tuvastati, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst

analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime

hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides

kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati vaideotsus nr VO/22/3041.

Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse

töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TISi

terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst.

Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst dr Pille Tommingas, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega

eksperdiarvamuses.

Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud

tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 15.02.2023 oma seisukoha

töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas. Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarsti 15.02.2023 koostatud seisukohas, mille vastustaja lisab allkirjastatud

kujul (dtl 66-67), jääb dr Pille Tommingas esialgse seisukoha juurde.

Kaebaja

on

02.11.2022

töövõime

hindamise

taotluses

märkinud

järgmised

tegutsemispiirangud: 1. Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Minu võimekus

liikuda on muutlik. See oleneb liikumise kiirusest. Kiirema sammuga kõnnil hakkan kergelt

hingeldama. Rahuliku kõnnakuga ei ole täheldanud seda. Minu võimekus trepist üles või alla

liikuda on muutlik. Treppidel suudan liikuda ja takistusi ületada, kuid trepid panevad

hingeldama. On olnud juhuseid, kus kõrgemale kui 4. korrus jõudes tuleb mõni hetk puhata.

Olukorra teeb hullemaks, kui treppidest vaja lisaks midagi käes ka tassida. 1.2. Ohutu

ringiliikumine – Kaebaja piiranguid ei esitanud. 1.3. Seismine ja istumine – Kaebaja piiranguid

ei esitanud. 1.4. Liikumisega seotud muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei esitanud.

Teistes valdkondades kaebaja piiranguid ei esitanud.

6.2. Muutuv piirang 9 – töövõime hindamise taotlusel on võimalik enesehinnanguliselt määrata

piirang ka muutlikuks, mis tähendab, et piirangu raskusaste sõltub päevast, teostatud

tegevustest, ravimite tarvitamisest ja teistest keskkonnateguritest ning kaasuvate haiguste

kulust.

Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks

võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused

2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.

TTO ekspertarst hindas 10.11.2022 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused

järgnevalt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega

2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega

seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid

ei tuvastatud.

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO

ekspertarst selgitab, kaebaja koormustaluvus on tavapärasest madalam ning kaebaja väsib

kiiremal kõnnil ning treppidel liikudes.

Kaebajale

on

tehtud

kopsu-uuringud

seoses

kroonilise

kopsuhaigusega.

Kompuutertomograafialeid on püsinud muutumatuna, spirogramm on normis. Hiljutise

kopsuarsti epikriisi alusel on kaebaja kopsumuutused käesolevalt kompenseeritud ning kaebaja

ravi ei vaja.

Kaebuses on välja toodud, et kaebaja ei saa sügavalt sisse hingata ning kui kaebaja hingabki

sügavalt sisse, tekib tugev hingeldus ja õhupuudus. Viimane tekitab kaebajale omakorda

paanikat. Samuti kaasneb mõnikord eelmainituga kaebuse kohaselt kaebajal valu rinnus.

Eeltoodu leiab aset suvalisel ajahetkel ning olenemata kaebaja füüsilisest koormusest.

Töötukassa ekspertarst selgitab, et on põhjendatud hinnata mõõdukas piirang liikumisel eri

tasapindadel. Kaebajal tegevuse sooritamine on ilmselgelt raskem kui tervetel samaealistel,

samas on kaebaja oma liikumises iseseisev ja ei vaja abivahendeid ega teiste inimeste abi.

Lisaks selgitab töötukassa ekspertarst, et terviseandmete alusel on kaebaja saanud

kopsukahjustuse 2006. aastal, mistõttu oli kaebaja raskes seisundis statsionaarsel ravil.

Käesolevalt on jäänud kopsukahjustuse jääknähud, mis püsivad dünaamikata. Mõlemas kopsus

esinevad alad, kus normaalne kopsukude on asendunud fibroosiga ning kogu kopsuväli ei võta

hingamisest osa. Koormusel tekib kaebajal hingeldus ja esineb teatud koormustaluvuse langus.

Kopsufunktsioon spirograafilisel ja difusiooniuuringul on olnud hea. Kokkuvõtlikult esineb

kaebajal kopsukahjustus, mis on stabiliseerunud. Piirang jõudluses esineb raskemal füüsilisel

pingutusel. Samas tavapärane koormus ei ole vastunäidustatud ning ei esine kaasuvaid haigusi

(vt TIS andmed, kopsuarsti dr Poola 08.11.2022 epikriis).

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid liikumise valdkonna

võtmetegevuses „1.2. Ohutu ringiliikumine“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0

(piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid

liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.3. Seismine ja istumine“, mistõttu hinnati

võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja ise ei märkinud ja TTO

ekspertarst ei tuvastanud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.4. Liikumisega

seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei

tuvastatud).

Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja

õigesti hinnatud töövõimeliseks. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et

kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet.

Eeltoodu alusel hinnati kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis

piirab püsivalt tema töövõimet.

TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esinevad eelmainitud piirangud, ei mõjuta need tema

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal

töövõime vähenemist.

Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja

töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud

enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse

seisukoha juurde.

6.3. Kaebuses on toodud välja, et 2017. aastal on hinnatud kaebaja töövõime osaliseks,

seejuures on 2017. aasta töövõime hindamise otsuses välja toodud, et kaebaja töövõime on viie

aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Seega on kaebuses leitud, et vaidlustatud töövõime

hindamise otsus on vastuolus 2017. aasta töövõime hindamise otsusega, mh kuna kaebaja tervis

ei ole paranenud, on vaid halvenenud.

Kaebajal on Eesti Töötukassa 27.12.2017 otsusega nr TVH/17/060832 tuvastatud osaline

töövõime, kestusega viis aastat. Vastustaja selgitab, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal

varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka 02.11.2022 taotluse kohta tuleks teha

samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise

otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning

seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate

terviseandmete alusel. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus

töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et

varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on

jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas.

20.12.2022 koostatud vaideotsuses on seletused, miks TTO ekspertarst ja vaidemenetlusse

kaasatud töötukassa ekspertarst jäid esialgse otsuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

Töötukassa ekspertarst tuvastas käesolevalt, et 26.12.2017 koostatud eksperthinnangus, mis oli

aluseks 27.12.2017 otsusele nr TVH/17/060832, on liikumise valdkonna hindamisel tehtud

viga. Samasisuline piirang on hinnatud dubleerituna võtmetegevustes „1.2. Ohutu

ringiliikumine“ ja „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“. See on vastuolus töövõime

hindamise metoodikaga. Samade piirangute topelt-hindamisel on saadud piirangute summaks

arvväärtus 4, mille tõttu tekkis alus, et hinnata kaebaja töövõime osaliseks. Töövõime

hindamise metoodikasse on 31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida

ebaühtlust hindamisel.. Antud juhul ei ole õigustatud piirangu hindamine võtmetegevuse „1.4.

Liikumisega seotud muude piirangute“ juures.

Töövõime hindamise metoodika (lk 16) sätestab, et taotleja töövõime on osaline, kui mistahes

võtmetegevuste summa eri valdkondade peale kokku on ≥ 4. Töövõime hindamise

eksperdiarvamuse andmise juhend (dtl 98-196 vt juhendi lk 18) annab selgituse. Juhendis on

selgitatud, et iga valdkonna juures on lisaväli „Muu täpsustatud piirang“, mis sisaldab infot

selle valdkonna tegutsemispiirangute kohta. Väli täidetakse ainult juhtudel, kui taotleja

piirangut vastava valdkonna võtmetegevustes ei ole võimalik hinnata, kuid see avaldab olulist

mõju taotleja tegutsemisvõimele. Sellisel juhul kirjutatakse põhjendus ja selgitus selle kohta,

miks arst on vastava raskusastme määranud ja miks ei ole piirangut võimalik hinnata valdkonna

võtmetegevuste all.

6.4. Kaebuses on leitud, et kuna kaebajaga on lõpetatud tööleping tema tervisest tuleneval

põhjusel, st kuna kaebaja ei suuda füüsilise tervisliku seisundi tõttu tööd teha, ei saa tegemist

olla olukorraga, mil kaebajal võtmetegevuste piirang puudub.

Vastustaja selgitab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist

ravi. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi

haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale

saab hinnata, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske

piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes esinevad kerged piirangud. Arvestatakse asjaoluga, et

üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada,

toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele.

Töötukassa ekspertarst selgitab, et antud juhul on kaebajal krooniline kopsukahjustus.

Töövõime hindamisel ei anta hinnangut kõiki võimalikke töökohti ega ka olemasolevat või

soovitud tööd silmas pidades. Kaebajal ei ole võimalik teha rasket füüsilist tööd või töötada

tolmuses keskkonnas, kuid enamikes töökohtades töötamine on siiski võimalik ning ei kahjusta

kaebaja tervist.

6.5. Kaebuses on leitud ka, et kaebaja on esitanud oma argumendid, kuid neid ei ole vastustaja

poolt peetud vajalikuks arvestada. Kaebuses on leitud veel, et vaideotsuses on jäetud

arvestamata olulised asjaolud ning kõrvaldamata on jäänud vastuolud kaebaja tervislikule

seisundile hinnangu andmisel.

Vastustaja selgitab, et vaidemenetluses on arvestatud nii kaebaja poolt taotlusel kirjeldatud

piirangutega, kaebaja poolt vaides esitatud seisukohtadega kui ka TIS andmetega. 20.12.2022

koostatud vaideotsuses on seletused, miks TTO ekspertarst ja vaidemenetlusse kaasatud

töötukassa ekspertarst jäid esialgse otsuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Püsiva töövõime hindamisel on dokumendipõhine hindamine tavapärane menetluskäik nii

algsel töövõime hindamisel kui ka vaidemenetluses. Visiidile kutsutakse isik, kui ekspertiisides

esinevad vastuolud või kui objektiivsed hinnangud puuduvad. Sealjuures tuleb märkida, et

töövõime hindamisel ei suunata taotlejat täiendavatele uuringutele ja konsultatsioonidele, ei

diagnoosita uusi haigusseisundeid ega määrata ravi. See on ravimeditsiini ülesanne. Töövõime

hindamise

visiidil,

kui

see

peaks

vajalik

olema,

täpsustakse

vaid

ebaselgeid

tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest. Käesolevalt

puudus alus kasutada visiidipõhist hindamist, sest TIS andmetes oli kaebaja terviseseisundit

piisavalt kirjeldatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata tulenevalt järgnevalt

toodud põhjendustest.

8. Vastavalt HKMS § 158 lõikele 2 teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud

kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist

otsuse tegemise eel, s.o enne 11.11.2022.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

10. Eesti Töötukassa (ETK) 11.11.2022 otsuse nr TVH/22/045414 õiguslike alustena on

märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr

39).

11. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks

tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui

inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende

piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse

soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist

tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul

töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui

tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2)

1 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-

841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK 11.11.2022 otsuses nr TVH/22/045414 on

TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

12. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

järgi

tuvastab

Töötukassa

isiku

töövõime

ulatuse

töövõime

hindamisel

tehtud

eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse

eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine;

muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti

arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s

3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes

esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst

kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud

liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud

käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie

kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja

hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos

eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime

hindamiseks

koostatakse

eksperdiarvamus

taotlusel

olevate

andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku

töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub

tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja

inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused

(määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul

esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist

piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika)

kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud

ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule

(metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-

s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet

välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3

nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel.

Ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja

meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema

töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb

töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks

arvestatud ning otsus on olulise põhjendamispuudusega ning otsuses on tehtud kaalutlusviga.

Nimelt ei nähtu, miks kaebaja suhtes tehti varasemaga võrreldes ebasoodsam otsus, kui kaebaja

ise oma tervise paranemist ei taju. Vastupidi, kaebaja leiab, et tema tervis on halvenenud sh on

kaebaja vabastatud töölt, kuna kaebaja ei olnud võimeline samas mahus tööd tegema.

13. Kohus märgib esmalt, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti

kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning

toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et

vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust. Samuti ei nähtu aluseks võetud

eksperthinnangust ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega.

Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud

hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Vaidemenetluses ja kohtumenetluses

on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud vastavalt

28.11.2022 ekspertarst dr Meeli Maripuu (dtl 57-64) ja ETK ekspertarst dr Pille Tommingas

poolt (dtl 65-67), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale. Samuti on

kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud.

Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja

seejärel põhjendamiskohustuse täitmist ning kaalutlusõiguse kasutamist.

2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-

hindamise-pohimotted-ja-metoodika

14. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt

ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse

võttes takistatud.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

kopsuhaigused ja hingamiselundite haigused.

Taotlejal on piiratud madalama koormustaluvuse ja kiire väsimise tõttu pikkade vahemaade

kõndimine ja treppidel liikumine.

Kuigi taotlejal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses,

mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva

eksperthinnangu (Medicum Perearstikeskus AS dr Meeli Maripuu 10.11.2022 dtl 25-32) ja

vaidemenetluses antud dr Meeli Maripuu (dtl 57-64) ja kohtumenetluses esitatud ETK

ekspertarst dr Pille Tommingase seisukohtadega (dtl 65-67) ning kaebaja poolt töövõime

hindamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangutele antud seisukohtade põhijäreldustega.

Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid

vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud

sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.

Kohus

rõhutab,

et

isiku

töövõime

ulatuse

tuvastamine

on

meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult

siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega

(vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi

muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute

ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja

arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine

sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise

hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid

töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata

asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust.

Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud

andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata

ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged

ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.

14. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute

raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

15. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud liikumise valdkonnas (vt

kaebaja taotlus dtl 18-24 ja 10.11.2022 eksperthinnang dtl 25-32). Kaebaja märgib seejuures

piiranguid üksnes liikumisel eri tasapindadel. Muude võtmetegevuste juures kaebaja piiranguid

välja ei too ning ka ekspertarst teiste võtmetegevuste juures piiranguid ei tuvasta.

Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt

dr Meeli Maripuu 10.11.2022 (dtl 25-32), vaidemenetluses dr Meeli Maripuu (dtl 57-64) ja

kohtumenetluses ETK ekspertarst dr Pille Tommingas (dtl 65-67).

16. Kohus leiab, et nii 10.11.2022 ja 28.11.2022 ekspertiisiaktist kui ka kohtumenetluse käigus

tehtud eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39

nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on

kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga

nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused.

Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid ei oleks arvesse võetud. Kohus

leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.

17. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud

andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 §

7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega

mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS

andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst

Pille Tommingase 15.02.2023 arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise

osas varasemate 10.11.2022 ja 28.11.2022 eksperthinnangutega.

Kohus selgitab siinkohal täiendavalt kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga

diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel

piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle

kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste

sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt

tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime

hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad nii 10.11.2022 kui ka

28.11.2022 eksperthinnangus märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega

kirjeldanud täiendavaid piiranguid.

Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti

hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebajal esineb mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele,

et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 2.

Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole

kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud.

18. Samas

tuleb

nõustuda

kaebajaga

selles,

et

otsuses

esinevad

mõningad

põhjendamispuudused. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus isikul oli

varasemalt tuvastatud osaline töövõime (kaebajale oli määratud perioodil 12.12.2017 -

11.12.2022 osaline töövõime ja selle üle vaidlust ei ole – vt dtl 7-8) ning uue hindamise käigus

leitakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, peab isikul (ja ka kohtul) olema võimalik aru

saada, milliste kaalutluste ning millistele terviseandmetele tuginedes täpselt ETK varasemalt

erinevale seisukohale on jõudnud. Selliseid põhjendusi ega andmeid vaidlustatud otsusest ei

nähtu. Küll aga on vastavad arusaadavad ja kontrollitavad põhjendused esitatud käesoleval

juhul kohtumenetluses.

Vastustaja on selgitanud, et ETK ekspertarst tuvastas käesolevalt, et 26.12.2017 koostatud

eksperthinnangus, mis oli aluseks 27.12.2017 otsusele nr TVH/17/060832, on liikumise

valdkonna hindamisel tehtud viga. Samasisuline piirang on hinnatud dubleerituna

võtmetegevustes „1.2. Ohutu ringiliikumine“ ja „1.4. Liikumisega seotud muud piirangud“. See

on vastuolus töövõime hindamise metoodikaga. Samade piirangute topelt-hindamisel on saadud

piirangute summaks arvväärtus 4, mille tõttu tekkis alus, et hinnata kaebaja töövõime osaliseks.

Vastustaja on veel asjakohaselt välja toonud, et töövõime hindamise metoodikasse on

31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kaebajaga väitega selles, et vastustaja on jätnud

otsuse tegemise arvestamata oluliste asjaoludega ning teinud sellest tulenevalt kaalutlusvea.

Kohus nõustub vastustaja vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata

(vt HKMS § 165 lg 2).

Kohus märgib, et sellises olukorras tuleks isikule juba koheselt otsuses siiski selgitada, kuidas

ETK jõudis järeldusele, et isikul on nüüd varem tuvastatust erinev töövõime. Samas on

käesoleval juhul selge, et eeltoodud puudus ei saanud mõjutada asja otsustamist, millest

tulenevalt ei saa vastav puudus kaasa tuua ka haldusakti tühistamist.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi

käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, puudus ETK-l alus teha teistsuguse sisuga

otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).

Kohus viitab siinkohal ka HMS § 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist

nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kohus leiab käesolevas asjas, et kohtu poolt tuvastatud vaidlustatud haldusakti menetlusnõuete

rikkumised (põhjendamiskohustuse rikkumine) ei ole sedavõrd olulised, et oleksid mõjutanud

vaidlustatud haldusakti andjat asja otsustamisel ja viinud lõppastmes ebaõigele järeldusele.

Vaidlustatud haldusakt on menetlusvea tõttu küll formaalselt õigusvastane, kuid selle

tühistamine ei ole mõistlik, sest asja uuel otsustamisel, järgides kõiki menetlus- ja

vorminõudeid, peaks ETK kohtule esitatud andmete põhjal (ekspertarvamused) välja andma

samasisulise haldusakti.

20. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ETK 11.11.2022 otsus nr TVH/22/045414 on

õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka ETK 20.12.2022

vaideotsuse nr VO/22/3041 tühistamine.

Menetluskulud

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud,

siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik