2-22-103789/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-103789

Kohtuasi

Kvaliteetinkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus

X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.12.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kvaliteetinkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Kvaliteetinkasso OÜ (registrikood 11713631),

seaduslik esindaja KS

Võlgnik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.12.2022 määrus ja saata asi maksekäsu

kiirmenetluse jätkamiseks samale maakohtule.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kvaliteetinkasso OÜ (avaldaja) esitas 02.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (võlgnik) vastu 7629,50 euro saamiseks.

2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue Y OÜ ja võlgniku vahel

21.02.2020 sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis Y OÜ võlgnikule laenu 7000 eurot,

intressiga 5% aastas, tagasimaksetähtajaga 31.12.2020. Y OÜ loovutas nõude avaldajale.

2-22-103789

3. 04.02.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku ning tuvastas, et võlgniku elukoht on nii

Eesti kui ka Soome registri järgi Soome Vabariigis.

4. 16.11.2022 tegi kohus avaldajale järelepärimise kohtualluvuse kokkuleppe esitamiseks.

5. 16.11.2022 esitas avaldaja koopia laenulepingust ja selgitas, et lepingu p 6.1 sätestab, et kui

vaidlust ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste teel, on pooltel õigus pöörduda vaidluse

lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Nimetatud

kokkulepe on küll pisut umbmäärane, kuid siiski on selge, et pooled on kokku leppinud

lahendada vaidlus Eesti kohtusüsteemis. Samuti ei ole tegemist n-ö tavapärase

tarbijakrediidilepinguga, vaid olukorraga, kus üks tuttav andis teisele laenu läbi oma ühemehe

ettevõtte.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohtu 12.12.2022 määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus läbi

vaatamata.

7. Maakohtu määruse põhjenduste järgi on avaldaja poolt võlgniku vastu esitatud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kohaselt tegu tarbija vastu esitatud nõudega. Tegemist on Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määrus) art 17 lg 1 b tähenduses sõlmitud lepingust tuleneva nõudega. Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse

tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Rahvastikuregistri

andmetel on võlgniku kehtiv elukoht registreeritud alates 06.03.2021 aadressil XXX, Soome

Vabariik. Lähtudes eeltoodust ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-st 1 ei ole

võlgniku alaline elukoht Eestis.

8. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus art 19 kohaselt võib art 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda

üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal

algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine

lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas

liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud,

tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv, kui see on sõlmitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 104 lg-s 3 sätestatud tingimustel. Avaldaja on selgitanud, et kohtualluvuse kokkulepe

sisaldub laenulepingu p-s 6.1, mille kohaselt lepiti kokku, et kui vaidlust ei õnnestu lahendada

poolte läbirääkimiste teel, on pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kohus leidis, et sellise sõnastusega

kohtualluvuse kokkulepe ei vasta TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud tingimustele.

9. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja

menetlema ning seetõttu jääb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel avaldaja nõude võlgniku vastu läbi

vaatamata.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

11. Avaldaja on seisukohal, et poolte kohtualluvuse kokkuleppe (lepingu p 6.1) alusel ei saa

olla kahtlust, et poolte tahe oli asja lahendada Eesti kohtutes. Kohus ei põhjendanud, miks

2-22-103789

lepingu p-s 6.1 toodud kohtualluvuse kokkulepe ei vasta TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud

tingimustele. Kuna leping oli sõlmitud kahe väljaspool oma igapäevast majandustegevust

tegutseva isiku vahel, siis ei saa eeldada, et isikud oleksid pidanud kohtualluvuses kuidagi

teistmoodi või täpsemalt kokku leppima.

12. Avaldaja esitas täpsustuse kohtu seiskoha osas, nagu oleks tegu tarbija vastu esitatud

nõudega. Antud juhul on nõude aluseks laenuleping, millega üks tuttav (Q) andis teisele

tuttavale (X) laenu. Laenu andjaks vormistati küll Q ettevõte (Y OÜ), kuid laen anti väljaspool

majandustegevust või kutseala. Avaldaja on nõude omandanud esialgselt võlausaldajalt Y OÜ-

lt.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

13. Võlgnik määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

14. Kohtunikuabi andis 15.02.2023 määrusega määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.

15. 30.05.2023 määrusega jättis Pärnu Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruse kohaselt ei anna

määruskaebuses esitatud põhjendused alust kaebuse rahuldamiseks. Lepingupoolte kokkulepe

kohtualluvuse kohta on TsMS § 104 lg 1 järgi tühine, kuna lepingupooled ei vasta sättes

nimetatud kriteeriumitele. TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kokkuleppe kehtivuse kohta

esitatud ei ole. Võlgniku elukoht on nii Eesti kui ka Soome registrites registreeritud Soome

Vabariigis. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 sätestab, et kui pooled, olenemata

sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud vaidluste lahendamiseks pädeva

liikmesriigi kohtu, on see kohus pädev, väljaarvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise

kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohtualluvuse määramise aluseks olevaid

asjaolusid nõuetekohaselt välja selgitanud ja on seega on jätnud ennatlikult maksekäsu

kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata. Seetõttu tuleb saata asi tagasi samale maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

17. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue Y OÜ ja võlgniku vahel

21.02.2020 sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis Y OÜ võlgnikule laenu.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et arvestades maksekäsu kiirmenetluse avalduses väljatoodut,

leidis maakohus õigesti, et avaldaja esitas võlgniku vastu tarbijaga sõlmitud laenulepingust

tuleneva nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 järgi on tarbija käesoleva seaduse tähenduses

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik sõlmis lepingu oma majandus- või

kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et võlgnik kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana

VÕS § 1 lg 5 tähenduses (vt ka RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17).

18. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi

kohaldatakse TsMS-s sätestatut rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel üksnes ulatuses,

milles see ei ole sätestatud teisiti Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruses. Brüsseli I (uuesti

2-22-103789

sõnastatud) määruse art 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu

üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

19. Eelnevast tulenevalt pidi maakohus kindlaks tegema võlgniku alalise elukoha. Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on

selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest

materiaalõigust. Selleks, et tuvastada, kas võlgniku alaline elukoht asub Eestis, tuli maakohtul

lähtuda TsÜS § 14 lg-s 1 toodud määratlusest, mis sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab. Erialakirjanduses avaldatu kohaselt tuleb isiku peamine või alaline

elukoht välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Alaline elamine tähendab sealjuures kohta,

kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud,

kus ta ööbib, puhkab, kus on tema isiklikud asjad jms. Peamiselt elamine tähendab seda, et

antud kohas viibib isik rohkem kui mingis muus kohas. Elukohana ei ole käsitletavad kohad,

kus isik võib küll pikemat aega vabatahtlikult viibida, kuid teatud põhjusel või eesmärgil, ilma

soovita või võimaluseta asuda vastavasse kohta alaliselt elama. Elukoha määramisel on

oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku

üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 14, p 3.2.1.).

20. Käesoleval juhul leidis maakohus, et võlgniku alaline elukoht ei ole Eestis ning märkis, et

rahvastikuregistri andmetel on võlgniku kehtiv elukoht registreeritud alates 06.03.2021

aadressil XXX, Soome Vabariik. Ringkonnakohus ei nõustu, et käesoleval juhul saab üksnes

eeltoodud asjaolu pinnalt jõuda tõsikindlale järeldusele, et võlgniku elukoht ei ole Eestis. Kohus

ei ole kohtualluvuse määramisel seotud rahvastikuregistri andmetega. Elukoha kanne

rahvastikuregistris on vaid üks tõend alalise elukoha kohta, mida tuleb hinnata koos teiste

tõenditega. Isiku peamine elamise koht tuleb kindlaks teha faktiliste asjaolude alusel, sh

arvestades, kus on isiku kodu, kus ta töötab, puhkab või kus on tema isiklikud asjad.

21. Ringkonnakohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluse toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole

õnnestunud maksekäsu kiirmenetluse materjale võlgnikule vastavalt Euroopa parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2020/1784, 25.11.2020, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste

dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide

kättetoimetamine), Soomes kätte toimetada. Vastav teavitus kättetoimetamise ebaõnnestumise

kohta on esitatud 24.10.2022. Maksekäsu kiirmenetluse materjalid on kohus võlgnikule

26.10.2022 kätte toimetanud e-posti aadressile YYY. Lisaks eeltoodule tuvastas

ringkonnakohus Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-22-19456 on võlgnikule

hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu 20.03.2023 kätte toimetatud Maardus asuval aadressil,

samas kui samas tsiviilasjas oli eelnevalt, st 10.02.2023 ebaõnnestunud hagimaterjalide

kättetoimetamine aadressile XXX, Soome Vabariik.

22. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võlgnikule ei ole õnnestunud menetlusdokumente

Soomes kätte toimetada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul rahvastikuregistri kanne käesoleval

juhul piisav selleks, et tuvastada võlgniku elukoht Soomes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus teinud praeguses asjas mõistlikke jõupingutusi võlgniku elukoha teadasaamiseks

ning on seetõttu ennatlikult jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata. Seetõttu

tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Maakohtul

on

võimalik

maksekäsu

kiirmenetlust

jätkates

koguda

kohtualluvuse

kindlaksmääramiseks täiendavaid andmeid (nt Politsei- ja Piirivalveametilt, kohalikult

omavalitsuselt, Maksu- ja Tolliametilt, äriregistrist, kinnistusraamatust, liiklusregistrist,

täitemenetluse registrist jms). Samuti peab kohtualluvust täiendavalt kontrollima hagi menetlev

maakohus juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks (vt RKTKm

03.12.2014, 3-2-2-2-14, p 15).

2-22-103789

23. Lisaks eeltoodule on Riigikohus leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus,

kas hagi allub Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta.

Sellisel juhul on võimalik kostjal avaldada seisukohta enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning

kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni (RKTKm

21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on Riigikohtu seisukohad

kohaldatavad ka käesoleval juhul. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks küsinud

võlgniku seisukohta kohtualluvuse osas. Arvestades, et võlgnikule on maksekäsu kiirmenetluse

materjalid e-posti teel kätte toimetatud, siis on maakohtul võimalik võtta võlgnikuga ühendust

selgitamaks välja, kus võlgniku tegelik elukoht on, ning vajadusel kohustada võlgnikku esitama

oma väiteid kinnitavad tõendid.

24. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel menetlemisel tegema mõistlikke pingutusi

selleks, et selgitada välja võlgniku alaline elukoht. Kohtul tuleb teha täiendavad päringud ja

küsida võlgniku seisukohta kohtualluvuse kohta ning tõendeid kogumis hinnates kindlaks teha

võlgniku alaline elukoht TsÜS §-st 14 lähtuvalt. Lisaks peab maakohus kaaluma ka

TsÜS § 14 lg 2 kohaldamist. Nimelt võib TsÜS § 14 lg 2 järgi isiku elukoht olla üheaegselt

mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib

elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas, sel juhul on mõlemad kohad elukohad ning

ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamiseks tähtsust. Ühel ajal mitmes kohas elukoha

omamine tuleb aga täpsemalt välja selgitada tõendite kogumise teel (RKTKm 06.04.2016, 3-2-

1-13-16, p 13).

25. Ringkonnakohus selgitab ka, et juhul kui maakohus leiab, et võlgniku alaline elukoht ei ole

Eestis, tuleb Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg-st 2 lähtuvalt kohaldada Soome

õigust, et selgitada, kas võlgniku alaline elukoht on Soomes.

26. Kui maakohus jõuab järeldusele, et võlgniku alaline elukoht on Soomes, võib Eesti kohtu

alluvus tuleneda Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 26 lg-st 1, kui kostja ilmub Eesti

kohtusse (välja arvatud juhul, kui kostja ilmub Eesti kohtusse kohtualluvuse vaidlustamiseks).

Kuna võlgnik on tarbija, tuleb teda Eesti kohtusse ilmumisel Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruse art 26 lg-st 2 tulenevalt teavitada õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse

ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest. Kui maakohus teeb kindlaks, et võlgniku elukoht

on teises liikmesriigis ja kostja kohtusse ei ilmu, on maakohtul võimalik Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 28 lg-st 1 tulenevalt omal algatusel deklareerida, et ta ei ole asjas pädev.

27. Vastuseks määruskaebuse väidetele nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldaja poolt

viidatud kohtualluvuse kokkulepe ei vasta TsMS-s sätestatud tingimustele.

27.1. Esiteks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse

kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või

kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks

pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui

mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole

praegune vaidlus seotud võlgniku majandus- või kutsetegevusega.

27.2. TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe juhul, kui kohtualluvus

lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või viib sinna

üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise

ajal teada. Avaldaja väidetest nähtuvalt on avaldaja hinnangul laenulepingu p-s 6.1 märgitud

kohtualluvuse kokkuleppe näol tegemist TsMS § 104 lg 3 p 2 järgse kokkuleppega.

Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 104 lg 3 p 2 on

2-22-103789

kohaldatav juhtudel, kui kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud just selles sättes nimetatud

juhuks (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 10; RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-40-14, p 12;

RKTKm 12.03.2019, 2-10-57660, p 16). Seega peab selline kokkulepe olema lepingus

selgesõnaliselt kirjas. Laenulepingu p 6.1 kohaselt „Lepingust tulenevad ja sellega seotud

vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada

Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.“ Seega ei tulene lepingu p 6.1 sisust, et

kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 sätestatud juhuks.

Kuivõrd laenulepingu p-s 6.1 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti

seadustega, siis on see TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine (vt RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-

12, p 10).

28. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks,

siis ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulude jaotust ei märgi ja menetluskulusid

kindlaks ei määra.

29. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt