2-23-7353/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7353 Tsiviilasi J J hagi P Pi (P) vastu kahju hüvitamise nõudes Hagihind

1 185,89 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J J (isikukood xxx), lepinguline esindaja T R Kostja P P (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P Pilt J J kasuks kahjuhüvitis summas 1073,20 eurot ning viivis alates 18.05.2023 kuni põhinõude (1073,20 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud P Pi kanda.

4. Mõista P Pilt J J kasuks välja menetluskulud summas 755,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. J J (hageja) esitas 18.05.2023 Harju Maakohtule hagi P Pi (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju summas 1073,20 eurot ning jooksev viivis põhinõudelt (summas 1073,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 toodud seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.05.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS §

162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja 31.05.2023. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 280 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 475,20 eurot.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1185,89 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280 eurot.

Lisaks on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 475,20 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 105,60 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 4,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 105,60 eurot (koos käibemaksuga), tasuna mõistlik. Kohus hindas ja analüüsis hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asub seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud, mõistlik ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 755,20 eurot (riigilõiv 280 eurot + õigusabikulud 475,20 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik