2-22-7407/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7407

Kohtuasi

XXi hagi Tallinna linna vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant, maakohtus hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxx);

temale

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin

OÜ)

Vastustaja, maakohtus kostja: Tallinna linn, tema

lepinguline esindaja: Kent Märjamaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30. märtsi 2023 otsuse peale

menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2023 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada XXi apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu paludes kostjalt välja

mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu poolt määratavas summas.

Hagiavalduse kohaselt on hageja 01.06.2011 sõlmitud üürilepingu alusel Tallinnas, Xxxxxxxx

xx-xx asuva munitsipaaleluruumi (korteri) üürnik. Xxxxxxxx xx elamu on ehitatud äärmiselt

halva ehituskvaliteediga, nende ekspluatatsiooni käigus on elanike sõnul tekkinud lugematuid

probleeme kütte, ventilatsiooni ja kanalisatsiooniga. Ei elamute varasem haldaja Yyyyyyyyyye

OÜ, ega nüüdne haldaja OÜ Kkkkkkkkk ei ole puudusi ehitistes mõistlikul viisil ja mõistliku

ajaga kõrvaldanud. Üürnikel on jätkuvalt probleemid eluruumide sisekliimaga, mis omakorda

tekitab nii ebamugavust kui ka mõjutab elanike tervist. Probleemid hageja korteris said alguse

või hageja hakkas neid tajuma 2014. Korteris oli pidevalt tõmbetuul. Tõmbetuule mõjul tungis

korterisse talvel sisse külm õhk. Korteri sisekliima ei olnud normaalne. Elamu ei ole ehitatud

nõuetekohaselt, sest tõmbetuul saab tekkida kas mittenõuetekohaselt ehitatud välispiiretest,

ebatihedatest akendest/ustest või reguleerimata sundventilatsioonist. Pidevast külmast ja

tõmbetuulest tekkis hagejal kopsupõletik ja äge põiepõletik. Elamine külmas ja tõmbetuulte

meelevallas olevas korteris süvendas hageja haigusi ja tal tekkisid tüsistused. Hageja tervis on

halvenenud piirini, kus ta enam eluruumist väljas ei käi. Hageja on seisukohal, et halva

sisekliimaga ja pideva tuuletõmbega korteris elamine on tema tervisele mõjunud laastavalt.

Aastate jooksul on hageja pöördunud probleemide lahendamise palvega lugematu arv kordi küll

kostja, kui elamu omaniku poole, küll kostjaga sõlmitud halduslepingu alusel elamut haldava

OÜ Kkkkkkkkk ja haldusfirma Yyyyyyyyyye OÜ poole. Elamu sisekliima parandamiseks

mõõdeti korteri õhu- ja seinte temperatuuri, tihendati akende ümbrust ja vahetati välisukse

tihend, kuid tõmbetuul korteris jäi kestma. Lahenema hakkasid hageja eluruumi sisekliima

probleemid alles 2021 lõpul, kui 05.11.2021 vahetati köögikubu, misjärel tõmbetuul vähenes.

Samuti kontrolliti maja väljatõmbe ventilaatorite tööd ja vähenes ventilaatorite töökiirus. Peale

ventilaatorite töökiiruse vähendamist normaalne õhuvahetus toimin, tõmbetuul korteris lakkas.

Hageja leiab, et üürileandja oma tegevusetusega või paremal juhul asendustegevusega

(toatemperatuuri mõõtmisega) põhjustas hagejale kaheksa aasta jooksul kannatusi, mis lõpuks

rikkus hageja tervise. Hageja leiab, et kostja on kohustatud talle hüvitama oma tegevusetusega

tekitatud kannatused ja mittevaralise kahju. Hageja leiab, et õiglase kahju hüvitiseks oleks

10 000 eurot, kuid palub kohtul kindaks määrata õiglase hüvitise määr vastavalt kohtu

äranägemisele.

Kostja vastuväited

2. Kostja oma vastuses hagiavaldusele palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hagi ei tunnista ja

vaidleb kõigile esitatud nõuetele vastu. Hageja nõue on lepingulise kohustuse rikkumisest

tulenevalt välistatud VÕS § 134 lg-st 1 tulenevalt, kuna käesoleval juhul on hageja ja kostja

vahel sõlmitud üürileping ning hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Poolte vahel

sõlmitud üürileping ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning seega on mittevaralise

kahju hüvitamise nõue välistatud. Kostja ei ole rikkunud ühtegi lepingulist kohustust. Tallinna

Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 38 kehtestatud „Tervikuna tallinna linna omandis

olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“ (edaspidi üürileping

üldtingimused) p 10.1 kohaselt on üürniku kohustuseks eluruumi hooldamisel on eluruumi

akende ja rõduuste tihendamine (p 10.1.8) ning p 10.1.12 kohaselt ventilatsiooni järgmiste

osade hooldus ja asendamine: korterisisesed ventilaatorid, õhupuhastid ja nende filtrid ja

ventilatsiooniklappide ja restide puhastamine (üldtingimuste p 10.1.12.1-10.1.12.2). Seega on

lepingu kohaselt hageja kohustuseks nii akende võimalik tihendamine kui ka köögi õhupuhasti

hooldus või asendamine. Hagejal puudus seega alus väitmaks, et köögi õhupuhasti puudus on

käsitletav kostja poolse lepingu rikkumisena, sest nimetatud asja hooldamise kohustus lasus

hagejal endal. Sõltumata vastava lepingulise kohustuse puudumisest on kostja (haldusettevõtte

vahendusel) kõrvaldanud kõik üürilepingul esinenud võimalikud puudused mõistliku aja

jooksul alates konkreetsest puudusest teada saamisest, kuigi see ei olnud lepingu järgi kostja

kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et tingimused üüritavas eluruumis ei vastaks nõuetele.

Kostja ei ole üürileandjana ühtegi lepingulist kohustust rikkunud ning ka sellest tulenevalt tuleb

jätta hagi rahuldamata. Samuti ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ja

põhjuslikku seost. Isegi kui eeldada hagejal tervisekahjustuse olemasolu (mida käesoleval juhul

ei ole hageja tõendanud), ei ole hageja tõendanud ka seda, et see tervisekahjustus on tingitud

ainuüksi ja justnimelt üürilepingu eseme väidetavast puudusest, mille eest vastutab kostja.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt

mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et kostja on poolte vahel sõlmitud üürilepingut

rikkunud, kuna hageja poolt üüritud korteris oli liiga suur tõmbetuul, mistõttu tekkisid hagejal

terviseprobleemid. Kostja vaidleb hageja hagile vastu ning leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud

üürileping ei olnud suunatud mittevaralise huvi järgmisele, on mittevaralise kahju hüvitamise

nõue välistatud. Samuti leiab kostja, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning hageja ei ole

tõendanud kahju tekkimist ja põhjuslikku seost.

4. Kohtu hinnangul ei olnud poolte vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva kohustuse eesmärgiks

kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest, samuti ei ole hageja kohtu hinnangul

tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud ning et kostja sai aru või pidi aru saama, et

kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus on seisukohal, et hageja poolt

esitatud kaebused ei tõenda, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Samuti ei ole hageja kohtu

hinnangul tõendanud, et tingimused (sh ventilatsioon) kostja üüritavas eluruumis ei vastaks

nõuetele, millest tulenevalt oleks hagejal tekkinud kahju.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

6.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu

otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS §

656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS §

656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et VÕS § 134 lg 1 järgi võib

lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul,

kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või

kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine

võib põhjustada mittevaralise kahju. Kuna tavapärase käibetehingu rikkumise korral

mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise

huvi järgimisele. Poolte sõlmitud üürilepingust tuleneva kostja kohustuse eesmärgiks ei olnud

kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest, siis ei ole VÕS § 134 lg 1 asjas kohaldatav.

10. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud nõuetekohaselt läbi viimata

eelmenetluse, rikkudes sellega TsMS § 392 lg 1 p-des 1–41 sätestatud nõudeid.

11. Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist, väites, et mittevaraline kahju tekkis temale

seetõttu, et kostja tegevuse või tegevusetuse tulemusena halvenes tema tervis. Kuigi hageja

tugines oma nõude õigusliku alusena sisuliselt sellele, et kostja on lepingut rikkunud, mistõttu

hagejal tekkis tervisekahjustus, tuli maakohtul asja lahendamisel kontrollida hagi rahuldamise

võimalusi kõigil õiguslikel alustel, mis on esitatud asjaoludel võimalik, ja seda sõltumata poolte

seisukohtadest õigusküsimustes (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

12.VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamist kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel nõuda. Erandina saab

vaatamata lepingu rikkumisele VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 kohaselt kahju hüvitamist nõuda vaid

siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk VÕS § 127

lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati

isikule kehavigastus või tervisekahju.

13. Maakohus ei ole hageja nõude põhjendatust deliktinormide alusel kontrollinud. Kuna kohus

ei tohi pooli ka õiguskäsitlusega põhimõtteliselt üllatada, peab ta üldjuhul juhtima poolte

tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta

arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1

ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4; Riigikohtu 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-

11, p 12; 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 20. juuni 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 29. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 12;

3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-14, p 11; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-175-14, p 12). Asjast nähtuvalt ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud ning on

jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata. TsMS § 392 lg 1 p-de 1–4 kohaselt

selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad

esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste

väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega

vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.

TsMS § 351 lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta

õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja

tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja

vastuväite kohaldamise eeldused.

14.Otsuse saab kohus teha TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt

ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis siis, kui kohus

saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevast

asjast nähtuvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus selgitanud välja kõiki vajalikke

asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha.

15.Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise

tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab,

et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd

ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole

asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi

tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja mittevaralise kahju nõude lahendamiseks

hinnata, kas esinevad deliktilise üldvastutuse eeldused, ning otsustada sellest tulenevalt hageja

nõude põhjendatuse üle. Kolleegium selgitab lisaks, et VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste

rikkumise korral, sh tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud.

Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku

kohustuseks.

17.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/