3-23-457/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-457

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus anda luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku

kindlakstegemiseni

Menetlusosalised

Taotleja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook

Puudutatud isik X, esindaja Aivari Olli

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Xi määruskaebusele lisatud lepingulise esindaja

27.02.2023 selgitus koos lisadega (dtl 76–88). Tagastada Xile lepingulise esindaja

27.02.2023 e-kiri, volikiri ja lepingulise esindaja haridust tõendava dokumendi koopia (dtl

75, 89–90).

2. Tagastada Rahapesu Andmebüroole 13.04.2023 krüpteeritud vastus ja eemaldada see

toimikust. Jätta läbi vaatamata Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata juurdepääsu

13.04.2023 krüpteeritud vastusele.

3. Rahuldada Xi määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 02.03.2023

määruse resolutsiooni p 2 toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas ning saata

Rahapesu Andmebüroo 28.02.2023 taotlus toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks

Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.

4. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta rahuldamata Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata ringkonnakohtu määruse

avaldamist. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-de 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2, § 175 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

3-23-457

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-10

Maksu- ja Tolliametit (MTA) kehtestama Xilt tollikontrolli käigus hoiule võetud 150 000

Ukraina grivna käsutuspiirang 30 päevaks, et kontrollida rahapesu kahtlusega seotud infot. RAB

pikendas käsutuspiirangut 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-6 veel 60 päeva võrra, sest isik ei

tõendanud vara legaalset päritolu. Ettekirjutuste õigusliku alusena on märgitud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg-d 1, 3 ja 10. Ettekirjutuste

tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastati RahaPTS § 55 lg 2 alusel eraldi dokumentides

(05.12.2022 nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 nr 3-1/2-1), mida Xle ei tutvustatud.

2. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2023 taotluse (dokument nr 1.2-1/37-1) anda

RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel luba X valduses olnud vara, mille seni oli hoiule võtnud MTA,

käsutamise piiramiseks ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangu lõppemisest kuni vara

tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB

palus ka HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1

p-de 3 ja 19 ning RahaPTS § 53 lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel piirata varaga seotud

isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute juurdepääsu 28.02.2023 taotlusele nr 1.2-1/37-2

tervikuna ja ettekirjutuste aluseks olnud faktilisi asjaolusid kajastavatele dokumentidele

(05.12.2022 ettekirjutus nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 ettekirjutus nr 3-1/2-1). RAB palus

kolmandatele isikutele avaldada tehtavast määrusest üksnes resolutsiooni, asendades avaldamisel

isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega.

Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos

150 000 Ukraina grivnaga. MTA võttis raha tolliseaduse § 661 ja määruse (EL) 2018/1672 art 7

lg 1 alusel hoiule kuni 05.12.2022 ning pärast seda on RAB vara käsutamist ettekirjutustega

piiranud. Seni haldusmenetluses tuvastatud asjaolud osutavad, et vara on saadud kuritegelikul

teel ega kuulu puudutatud isikule. RAB-l ei ole õnnestunud leida vara tegelikke omanikke.

Tehtud toimingud on kajastatud ettekirjutuste faktilistes asjaoludes. Puudutatud isik ei ole

tõendanud vara legaalset päritolu. Ettekirjutusi ei ole Xle kätte toimetatud, sest tema e-posti

aadress ei ole teada. Ta ei ole ka RAB-ga ühendust võtnud ega esitanud dokumente vara

kuuluvuse kohta. See näitab, et vara võib olla saadud ebaseaduslikul teel. Vara tagastamine

võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikule või isikule, kellel puudub vara

omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi ja maine. Piirangu seadmine

on vajalik, et tuvastada vara tegelik omanik.

Esinevad kõik RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused. Faktilistes asjaoludes

toodud teabe põhjal võib isik teha järeldusi selle kohta, millise teabe alusel on loetud

rahapesukahtlus piisavaks, samuti RAB-i menetluse taktika ja meetodite kohta. Sellise teabe

tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevusi ümber

korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist, ohustades nii avalikku

korda ja majandusruumi (RahaPTS § 55 lg 3 p 1). Dokumentide avaldamine on vastuolus EL

direktiivide ning rahvusvaheliste suunistega (RahaPTS § 55 lg 3 p 2). Kuna tuvastatud asjaolud

osutavad, et vara võib olla saadud kuritegelikul teel, võib teabe avaldamine kahjustada ka

kriminaalmenetlushuvi (RahaPTS § 55 lg 3 p 3). Juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ei pea

kriminaalmenetlust olema alustatud ning see ei pea toimuma Eestis.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2023 määrusega RAB-i taotluse ja andis loa piirata

X valduses olnud ning MTA hoiule võetud vara käsutamist kuni vara tegeliku omaniku

kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (resolutsiooni p 1). Halduskohus

kuulutas menetluse RAB-i 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/37-2 ning 05.12.2022 ja 03.01.2023

ettekirjutuste faktilisi asjaolusid põhistavate dokumentide nr 3-1/916-1 ja 3-1/2-1 osas kinniseks

ning piiras puudutatud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute õigust nende dokumentidega

3-23-457

3(7)

tutvuda (resolutsiooni p 2). Halduskohus määras, et lahendi avalikustamisel avaldatakse üksnes

määruse resolutsioon ja asendatakse varaga seotud isikute nimed (v.a RAB) tähemärgiga

(resolutsiooni p 3).

RahaPTS § 57 lg 6 alusel loa andmiseks peavad olema täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3

sätestatud tingimused. RAB-i taotlus vastab nendele tingimustele ning on vajalikul määral

põhistatud. Esineb kahtlus, et vara on seotud rahapesuga (RahaPTS § 57 lg 1). RAB on

28.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isik ei ole

esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Asja materjale arvestades ei saa RAB-i kahtlust

pidada alusetuks ning soovi vara legaalne päriolu välja selgitada põhjendamatuks. Omandiõiguse

tuvastamisel tuleb piirangud lõpetada. RAB-i 28.02.2023 taotlus nr 1.2-1/37-2 ja ettekirjutuste

faktilisi asjaolusid kajastavad dokumendid võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib

ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Tegemist on prognoosotsusega. Kohus hindab luba

andes vastavaid andmeid. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi ja tutvuda RAB-i

28.02.2023 taotlusega nr 1.2-1/37-1 ning sellele lisatud tõenditega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 02.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 täielikult ja p 2 toimikuga tutvumise õiguse

piiramise osas ning teha uus määrus, millega jätta RAB-i 28.02.2023 taotlus rahuldamata.

Puudutatud isik edastas RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta 27.02.2023 ning enne

03.01.2023 ettekirjutusega määratud käsutuspiirangu lõppu. Seega on eksitav RAB-i väide, et

puudutatud isik ei ole tõendeid esitanud. Ühtlasi on esitatud tõendid piisavad, et kinnitada vara

legaalset päritolu. Tutvumisõiguse piiramisel ei ole arvestatud puudutatud isiku õigusi.

Halduskohtu põhjendused on üldsõnalised ja piirduvad viidetega õigusnormidele. Faktilisi

asjaolusid ei ole normidega seostatud. Seega ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinesid

alused tutvumisõiguse piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust.

5. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isik esitas selgitused ja tõendid pärast seda, kui RAB oli esitanud taotluse

halduskohtule. Seega ei ole RAB kohut eksitanud. Üksiti ei ole esitatud selgitused ja tõendid vara

legaalse päritolu tõendamiseks piisavad, sest need ei ole veenvad. Puudutatud isik on selgitanud,

et tal on puuduv töövõime, tema pangakontole laekub iga kuu Eesti Töötukassalt 420 eurot, mille

tema abikaasa võtab sularahas välja, ning perekonnal on ühine eelarve. Epikriisi järgi on

puudutatud isikul psüühika- ja käitumishäired, probleeme selge mõtlemise ja mäluga. Esindaja

sõnul oli vestluse pidamine puudutatud isikuga raskendatud. Selgituse järgi võttis puudutatud

isik kodus olnud säästud (summat ei mäleta) ning läks Sergei või Romani nimelise tuttavaga

Venemaale, vahetas seal koos tundmatu isikuga eurod Ukraina grivnade vastu ning tuli nendega

Eestisse. Abikaasa ei ole soovinud isiku tegevust kommenteerida, kuid kinnitas suuliselt, et

kodust on kadunud 4000 euro väärtuses sääste. Nendest asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et

puudutatud isikul oli kodus 4000 eurot sääste, mille ta vahetas Ukraina grivnade vastu. Need

asjaolud kinnitavad, et isik on töötu, talle makstakse töövõimetoetust ja tal on terviseprobleemid.

Avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmise vastu on

kaalukam kui puudutatud isiku õigus tutvuda faktiliste asjaoludega. Dokumentides sisalduva

teabe avalikuks tulek võib nõrgestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi

ning raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetlustes. Puudutatud isiku õigused on tagatud

seeläbi, et kohtul on võimalik faktiliste asjaoludega tutvuda ning hinnata dokumente asja sisulisel

lahendamisel.

RAB esitas täpsemad põhjendused eraldi krüpteeritud dokumendina ning palub selle sisu

puudutatud isikule, tema esindajale ja kolmandatele isikutele mitte avaldada. Samuti palub

3-23-457

4(7)

RAB, et määrusest avaldataks üksnes resolutsioon, asendades avaldamisel isikute nimed (v.a

RAB) tähemärkidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Puudutatud isik vaidlustab halduskohtu määrust varale käsutuspiirangu seadmiseks loa

andmise ja toimikuga tutvumise õiguse piiramise osas.

7. Määruskaebusele on lisatud puudutatud isiku esindaja 27.02.2023 e-kiri RAB-le, esindaja

selgitus vara legaalse päritolu tõendamiseks ja selle lisad (konto väljavõte, Eesti Töötukassa

otsus, ambulatoorne epikriis). Puudutatud isik soovib nende tõenditega ümber lükata RAB-i

seisukohta, et ta ei ole esitanud vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente, ning tõendada

vara legaalset päritolu. Lisaks soovib ta näidata, et need tõendid on esitatud RAB-ile enne

ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangu lõppu.

8. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on esitanud tõendid ja selgitused

RAB-ile enne ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangu lõppemist. Seega ei ole 27.02.2023

e-kirjal määruskaebuse lahendamisel tähtsust ning see tuleb tagastada. Selgitused ja selle lisad

on esitatud puudutatud isiku väidete kinnitamiseks, mida tuleb määruskaebuse lahendamisel

hinnata, ning need tuleb võtta asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

Ringkonnakohus tagastab puudutatud isikule korduvalt esitatud volikirja ja esindaja haridust

tõendava dokumendi.

9. RAB taotles vara käsutamise piiramist RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 10 alusel. Nende sätete

järgi võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või

tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, sh kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem

kui üheks aastaks, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kui vara legaalne

päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi

rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne RahaPTS § 57 lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud

tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.

10. Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-

tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole

arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt

täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu

seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi

rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks

(RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole

RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise

kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi

rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-

l endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol

oleva vara tegelikku kasusaajat.

11. Asja materjalide kohaselt kehtestati RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-10

puudutatud isiku varale (150 000 Ukraina grivnat) käsutuspiirang 30 päevaks ja seda pikendati

03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-6 veel 60 päevaks. 05.12.2022 ettekirjutuse järgi kontrollib

RAB rahapesukahtlusega seotud teavet vastavalt RahaPTS § 54 lg-le 3. 03.01.2023

ettekirjutuse kohaselt ei ole puudutatud isik tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud

isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude

kindlakstegemiseks.

12. RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine,

mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude

tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB

3-23-457

5(7)

vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel

materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu

kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes

kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi

rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014

määrus nr 3-3-1-76-13, p 13).

13. Ringkonnakohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused jätkuvalt

täidetud. RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud

tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga

tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara,

toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks

tehtud. RAB on 28.02.2023 taotluses välja toonud ning selle juurde lisatud dokumentides

selgitanud, et tegemist võib olla ebaseaduslikult omandatud varaga ehk kuritegeliku päritoluga

rahaga ja halduskohus on nõustunud selle hinnanguga. Esitatud materjalid sisaldavad asjaolusid

ja väiteid, mis on sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna on kahtlus, et vara on seotud

rahapesuga, võib kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. Puudutatud isiku

määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber RAB-i 28.02.2023 taotluses märgitut, et ta

polnud esitanud RAB-ile vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente. Krüpteeritud taotlusele

lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida RAB on teinud vara tegeliku omaniku

tuvastamiseks. Vara tegeliku omaniku kindlakstegemine pole püüdlustele vaatamata

õnnestunud.

14. RAB on 13.04.2023 vastuse kohaselt hinnanud ka pärast taotluse esitamist edastatud

tõendeid, leides, et need ei tõenda veenvalt vara legaalset päritolu. Puudutatud isiku selgituste

järgi saab ta Eesti Töötukassalt kord kuus toetust, mis võetakse sularahas välja ning pannakse

pere eelarvesse. Puudutatud isiku väitel võttis ta kodus olnud säästud (täpset summat ta ei

mäleta) ning läks Sergei või Romani nimelise tuttavaga Venemaale, kus vahetas koos tundmatu

isikuga eurod Ukraina grivnade vastu ning tuli tagasi Eestisse. Abikaasa kinnitusel on pere

säästudest 4000 eurot puudu. Ringkonnakohus nõustub RAB-iga, et nendest asjaoludest ei ole

võimalik järeldada, et piirangualuse vara moodustavad tegelikult pere säästud. Puudutatud

isikul on tuvastatud puuduv töövõime ning eelduslikult kasutab ta töövõimetoetust enda ja oma

pere igapäevaste kulude eest tasumiseks. Ka väide, et perel on ühine eelarve, mille osaks on

toetus, viitab sellele, et toetust kasutatakse pere igapäevaste vajaduste katmiseks. Puudutatud

isiku konto väljavõtte järgi ei ole tal peale toetuste muid sissetulekuid. Seetõttu on ebausutav,

et enamus aasta jooksul makstud töövõimetoetusest on pandud kõrvale sularaha säästudena.

Kui töövõimetoetus oleks siiski olnud säästudena kõrvale pandud, on ebausutav, et seda raha

kasutati puudutatud isiku selgituses toodud viisil. Isiku Venemaal käimisega seotud väited ei

ole veenvad. Puudutatud isik ei mäleta täpselt, kellega ta sinna läks, kui palju raha kaasa võttis

ja kellega raha vahetas ega ole selgitanud, miks ta seda tegi. Samas on u 4000 eurot tema

sissetulekut arvestades märkimisväärne summa ning võib eeldada, et seetõttu on need asjaolud

paremini meeles või dokumentaalselt tõendatavad. Kuna perel on ühine eelarve, võib eeldada

ka, et teised pereliikmed on säästude kasutamisest teadlikud. Praegusel juhul ei ole see nii

olnud. Lisaks ei ole usutav eurode vahetamine Ukraina grivnade vastu olukorras, kus selle

valuuta vahetamine Ukrainas toimuva sõja tõttu on Venemaal raskendatud ja grivnasid saab

kasutada üksnes Ukrainas ning puudutatud isik elab Eestis, kus kehtib euro. Puudutatud isiku

väidete usaldusväärsust kahandab täiendavalt tõendite esitamise aeg. Kuigi puudutatud isikul

oli võimalik raha päritolu tõendavad dokumendid esitada kohe pärast 05.12.2022 ettekirjutuse

tegemist, esitas ta need RAB-ile alles 27.02.2023.

15. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks

õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused.

3-23-457

6(7)

Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab

käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse

esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab

tema õigusi ebaproportsionaalselt.

16. RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatavas lauses sätestatakse üldine reegel, mille järgi võib isik,

kelle õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, tutvuda ettekirjutuse põhjendustega. Ka RahaPTS 60

lg-s 3 sätestatud piirangu eesmärk ei ole varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta

vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust (vt

RahaPTS §-d 49, 51 ja 521; RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirja lk 53–54). RAB-i haldusakti

põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata, vaid isiku

õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile (praegusel

juhul MTA-le). RAB-l on põhjenduste avaldamisest keeldumiseks küll üsna laialdased

võimalused, kuid keeldumist õigustavad vaid RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud.

Seejuures ei piisa dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks viitest juurdepääsu piiramise

võimalikule õiguslikule alusele. Sellised viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi

faktiliste asjaoludega. Samal ajal on puudutatud isikul kaalukas huvi tutvuda ettekirjutuse

põhjendustega, sest sellega piirati tema võimalust käsutada tema valduses olnud raha. Sellele

vastandub oluline avalik huvi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tõhusa

toimimise vastu. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning

veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on puudutatud isiku õigustest kaalukam, selgitades

ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022

määrus nr 3-21-2882, p-d 12–13, 16 ja sealsed viited).

17. RAB on toonud 28.02.2023 taotluses nr 1.2-1/37-1 välja hulgaliselt õiguslikke aluseid

tutvumisõiguse piiramiseks (AvTS § 35 lg 1 p-d ja 19, RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1–3 ja § 60 lg 1),

mis kõik võiksid põhjendada teabele puudutatud isiku juurdepääsu piiramist, kuid ei ole

põhjendanud, kuidas need normiviited seostuvad viidatud taotluses ja selle lisades kajastatud

faktiliste asjaoludega. Olukorras, kus tutvumisõiguse andmine võib kahjustada RahaPTS § 55

lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärkide täitmist, tuleks selgitada, missuguse konkreetse teabe

isikule avaldamine ja kuidas võib kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist

(RahaPTS § 55 lg 3 p 1). RAB on viidanud 28.02.2023 taotluses ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile 2015/849 ja seda täpsustavale direktiivile 2018/843 ning RahaPTS § 63

lg-le 8, kuid ei ole viidet millegagi sisustanud. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 ja § 63 lg 8 alusel välisriigi

rahapesu andmebüroolt saadud teabele juurdepääsu piiramiseks tuleks RAB-l põhistada, et

välisriigi rahapesu andmebüroo ei ole selleks luba andnud. Selliseid andmeid ei ole kohtule

esitatud. RAB-i põhjendused on jäänud üldistavateks ja teoreetilisteks ning kuna halduskohus

üksnes nõustus RAB-i puudulike argumentidega, siis ei vasta vaidlustatud halduskohtu määrus

toimikuga tutvumise piiramist puudutavas osas kohtulahendi põhjendamise nõuetele.

Menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotlust lahendades peab halduskohus

igal üksikjuhtumil kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse

hoidmise vastu on ülekaalukam, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi

(vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus

oleks hinnanud tutvumisõiguse piiramise vajalikkust ja kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve.

Esitatud põhjendustest ei ole võimalik järeldada, kas tegelikult esinevad alused tutvumisõiguse

piiramiseks, ega kontrollida halduskohtu kaalutluste õiguspärasust.

18. Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei saa RAB-i 28.02.2023 taotluses toodud argumendid

põhjendada puudutatud isiku ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist, siis võttes

arvesse, et ringkonnakohtu määruse peale ei saaks HKMS § 88 lg 5 teise lause järgi edasi

kaevata isegi juhul, kui ringkonnakohus juurdepääsupiirangu tühistaks, ja samas ei ole võimalik

välistada, et vähemasti teatud ulatuses peab juurdepääsupiirang säilima, ei pea ringkonnakohus

3-23-457

7(7)

võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas RAB-i 28.02.2023 taotluses

nr 1.2-1/37-2 ning RAB-i 05.12.2022 dokumendis nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokumendis nr

3-1/2-1 kajastatud faktilistest asjaoludest oleks puudutatud isikul võimalik teha mingeid

selliseid järeldusi, mis võiksid ohustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemi

toimimist,

rikkuda

rahvusvahelise

teabevahetuse

nõudeid

või

takistada

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist. Sellised põhjendused peab esmalt välja tooma RAB

ja halduskohtul tuleb neid seejärel sisuliselt hinnata.

19. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on määruses põhjendamatult piiranud

kolmandate isikute juurdepääsu kohtutoimikule. RAB-i 28.02.2023 taotluses on peetud

kolmandate isikute all silmas menetlusväliseid isikuid, kelle juurdepääsu haldusasja toimikule

reguleerib HKMS § 89 ning kelle toimikuga tutvumise õiguse piiramine ei toimu HKMS §-de

79 ja 88 alusel.

20. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt

halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 2. Ringkonnakohus saadab RAB-i taotluse

toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtu

resolutsiooni p-i 1 osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

21. RAB palus piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda määruskaebusele

vastuseks esitatud 13.04.2023 krüpteeritud dokumendiga, sest see sisaldab avaldamisele

mittekuuluvat infot. Kuna RAB-i mittekrüpteeritud 13.04.2023 vastuses on asjaolusid piisava

põhjalikkusega käsitletud ja ringkonnakohtul on võimalik tutvuda ka halduskohtule esitatud

28.02.2023 krüpteeritud taotlusega, siis puudub vajadus 13.04.2023 krüpteeritud vastuse asja

materjalide juurde võtmiseks ning see tuleb RAB-le tagastada. Taotlus juurdepääsu piiramiseks

13.04.2023 vastuse krüpteeritud versioonile jääb seetõttu läbi vaatamata.

22. Ringkonnakohus jätab rahuldamata RAB-i taotluse piirata ringkonnakohtu määruse

avaldamist selliselt, et avaldatakse üksnes määruse resolutsioon, kus isikute nimed (v.a RAB)

on asendatud tähemärkidega. HKMS ei reguleeri selgesõnaliselt HKMS § 179 lg-s 4

nimetamata määruste avaldamist. Ringkonnakohtu praktikas avaldatakse ka menetluslikke

taotlusi lahendavad jõustunud määrused (nt toimikuga tutvumine, kolmanda isiku kaasamine

jms). Kuna need ei ole üksnes korralduslikud määrused, millega kohus juhib ja korraldab

konkreetset menetlust, võib eeldada avalikkuse huvi nendega tutvumise vastu. Avalikkuse

juurdepääs aitab omakorda tagada kohtumenetluse avalikkust ja läbipaistvust, samuti

kohtupraktika ühtsust. Kohtulahendi avaldamisel tuleb leida tasakaal juurdepääsupiiranguga

kaitstava eesmärgi ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte vahel. Eelistada tuleb lahendusi,

kus andmete varjamisega tagatakse ühelt poolt kaitstav huvi ning samas on võimalik

kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses (vt ka Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-

21-2196, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2023 määrus nr 3-22-1771, p-d 21–22).

Praegune määrus ei sisalda teavet, mille avalikuks tulek võib kahjustada HKMS § 79 lg 1 p-s 1

ja RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud eesmärke. Tasakaal konkureerivate huvide vahel on

tagatud, kui määruse avaldamisel asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärgiga. RAB ei ole

millegagi põhistanud vajadust asendada volitatud esindaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)