2-23-2366/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Triin Reinmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

14.06.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2366

Tsiviilasi

R R maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik R R (isikukood xxx)

Pankrotihaldur

vandeadvokaat

Martin

Pärn

(Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, 10113

Tallinn, tel. 601 2900, 55 608121, e-post martin@in.ee)

Menetlustoiming

Pankroti

väljakuulutamine,

kohustustest

vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R R maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R R (isikukood xxx) pankrot 14.06.2023 kell 16.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada võlgniku R R pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo

Naur & Pärn, Tallinn, Juhkentali 52, 10132, e-post martin@in.ee, tel 5560 8121).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.07.2023 algusega kell 11.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

5. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja

esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui

jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei

ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

2 (6)

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

14.06.2024.

10. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

12. Jätta menetluskulud võlgniku R R kanda.

13. Määrata usaldusisiku Martin Pärna tasu suuruseks 870 eurot (sh käibemaks).

14. Maksta välja riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 (sh käibemaks) ning kanda

see OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 16245703) arveldusarvele nr xxx (AS

LHV Pank).

15. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

16. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja pärast määruse

jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maksejõuetusavalduse

läbivaatamise

peale

võib

esitada

määruskaebuse

võlgnik

või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või

menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud

1. R R (avaldaja, võlgnik) esitas 09.02.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 11.05.2023 määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Pärna.

3. Usaldusisik esitas 07.06.2023 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja ning seisukoha avalduse osas. Usaldusisik palub kuulutada välja võlgniku pankrot ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtumääruse põhjendused

3 (6)

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub

pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (FiMS § 43).

Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

6. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS §

15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.

7. Usaldusisik on seisukohal, et tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga, mistõttu tuleks välja

kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku teatel

töötab ta vanglas madala töökoormusega, kuid nimetatud sissetulek ei ületa 15 eurot kuus.

Eeltoodud sissetulek ei ole piisav, et tasuda tema teadaolevaid kohustusi, mille suurus on

vähemalt 38 599,31 eurot.

8. Võlgnikul puudub igasugune vara. Liiklusregistri andmetel R R (isikukood xxx) nimele või

vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette

liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud.

EMTA andmetel ei ole võlgnikul seisuga 19.05.2023 maksuvõlga. 2021 aasta juunil enne vangla

minekut töötas võlgnik xxx OÜ-s ning sai töötasu summas 383,16 eurot (bruto).

9. Võlgnikul on üks ülalpeetav laps. Võlgnikul on olemas II samba osakud väärtusega 1 807,31

eurot, aga need ei kuulu pankrotivara hulka.

10. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2023. aastal on eelduslikult 966 eurot

(725 + 241) eurot kuus TMS 132 kohaselt, sest tal on 1 alaealine ülalpeetav.

11. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on tema varasem kuritegelik elustiil, sõltuvus,

majanduslik kirjaoskamatus ning vastutustundetu käitumine. Enamus võlgniku kohustustest

tulenevad trahvidest, kindlustusjuhtumitest või hüvitamata menetluskuludest kriminaalasjades.

12. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel

tõendatuks, et R R on püsivalt maksejõuetu. Tõendamist on leidnud, et võlgniku kohustused

ületavad temal olemasolevat vara. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda

rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

Seni võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Martin Pärn on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

13. Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida

pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus

(PankrS § 31 lg 5). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise (PankrS § 31 lg 6).

14. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas.

Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

15. Kohus peatas usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Kohus

ei rakenda täiendavaid pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Võlgnikul ei ole õigust teha

pankrotivaraga tehinguid ning täitemenetlused lõppevad TMS § 51 lg 1 alusel.

16. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti

väljakuulutamisel (FiMS § 45 lg 1). Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

4 (6)

menetluse algatamise taotluse. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;

5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi.

Kohus ei ole tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

17. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.

Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute

nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FiMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte

hiljem kui 14.06.2024.

18. Kohus selgitab:

 Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

 Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

 Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).

 Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).

5 (6)

 Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 3).

 Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

19. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Usaldusisiku tasu

20. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FiMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54

lg 9). Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11

sätestatust (FiMS § 54 lg 5 lause 3). Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

21. Usaldusisik on esitanud tasunõude 11 tunni ulatuses kogusummas 725 eurot (tunnihind 66

eurot), millele lisandub käibemaks, s.o 870 eurot koos käibemaksuga.

22. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis

lisandub usaldusisiku tasule käibemaks, kokku on tasu suuruseks 870 eurot.

23. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks

määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks (FiMS § 54 lg 7). Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks

võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi

vahenditest.

6 (6)

24. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt

esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivara arvel kanda. Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu,

et ta taotles kohustustest vabastamist, tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada

menetlusabi korras riigi vahenditest (FiMS § 54 lg 7, TsMS § 183 lg 2 ja justiitsministri

01.02.2021 määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord § 2 lg 1). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.

25. Usaldusisik on palunud riigi vahenditest hüvitada usaldusisiku tasu summas 725 eurot, millele

lisandub käibemaks, kokku 870 eurot. Arvestades riigi vahenditest hüvitatava summa

ülemmäära, kuulub menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitamisele usaldusisiku tasu 870 (sh

käibemaks). PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi võib kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kaie Almere

kohtunik