2-19-102941/74 · 2-19-102941/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-19-102941/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated

comprehensive curatorship fraudulent use of cheque cards asylum application Turkish Kurd remuneration of bankruptcy trustee waiver of realisation request for asset realization

AI generated

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-102941

Kohtuasi

Korteriühistu Ingliste Pargi 4 avaldus XXe ja YY

(endine X) vastu 5875 euro 68 sendi ja viiviste

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XXe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Korteriühistu Ingliste Pargi 4 (registrikood

80013778), lepinguline esindaja Marilin Palts

Puudutatud isik XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Merle Liivrand-Sieger

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Korteriühistu Ingliste Pargi 4 31. oktoobri 2022. a vastusele lisatud

tõendid, s.o Finest Projects OÜ arved ning AAu, TTi ja LLi vahelised e-kirjad (lisa

1), AAu 4. oktoobri 2016. a e-kiri TTile ning PrimProject OÜ 4. oktoobri 2016. a

arve (lisa 2), 24. oktoobri kuni 26. novembri 2016. a kütmisgraafik (lisa 3) ning

16. septembri 2018. a kuni 12. mai 2019. a kütmisgraafik (lisa 5).

2. Jätta vastu võtmata XXe 21. novembri 2022. a vastusele lisatud tõendid, s.o e-

äriregistri väljavõte Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kohta (lisa 1), e-äriregistri

väljavõte Finest Projects OÜ kohta (lisa 2), Finest Projects OÜ Facebook’i lehe

väljavõte (lisa 3), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2018. a majandusaasta aruande

osaline väljavõte (lisa 4), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2019. a majandusaasta

aruande osaline väljavõte (lisa 5), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2018. a

majandusaasta aruanne (lisa 6), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 2019. a

majandusaasta aruanne (lisa 7), XXe ja MMe 12.–14. novembri 2022. a e-

kirjavahetus (lisa 8), XXe 8. novembri 2022. a e-kiri MMele (lisa 9), e-äriregistri

väljavõte Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kohta (lisa 10), Korteriühistu Ingliste Pargi

4 põhikiri (lisa 11), korteriomanike 6. oktoobri 2019. a üldkoosoleku protokoll ja

selle lisad (lisa 12), korteriomanike 6. oktoobri 2019. a üldkoosoleku protokoll (lisa

2-19-102941

2

13), Korteriühistu Ingliste Pargi 4 põhikiri (lisa 14), Korteriühistu Ingliste Pargi 4

2020. a majanduskava (lisa 15) ning PrimProject OÜ 2016. a majandusaasta

aruanne (lisa 16).

3. Jätta rahuldamata XXe taotlus kohustada Korteriühistut Ingliste Pargi 4 esitama

31. oktoobri 2022. a vastusele lisatud tõendid originaaldokumentidena.

4. Rahuldada XXe määruskaebus osaliselt.

5. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a määrus osas, millega maakohus

mõistis XXelt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks välja põhivõla 2004 eurot 6 senti

ületavas osas, sissenõutavaks muutunud viivise 204 eurot 82 senti ületavas osas ning

alates 18. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras viivise 2004 eurot 6 senti ületavalt põhivõlalt, ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus selles osas rahuldamata. Muus

osas jätta maakohtu määrus XXe vastu esitatud nõuet puudutavalt muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi. YYa osas on maakohtu

määrus jõustunud. Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni avalduse

rahuldamise ulatuse osas.

6. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada Korteriühistu Ingliste Pargi 4 avaldus YYe vastu täielikult ja XXe

vastu osaliselt.

6.2. Mõista YYelt ja XXelt solidaarselt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks välja

põhivõlg 2004 eurot 6 senti, põhivõlalt (2004 eurot 6 senti) 17. aprilli 2019. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 204 eurot 82 senti ja põhivõlalt (2004

eurot 6 senti) alates 18. aprillist 2019 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis, samuti kahjuhüvitis 3693 eurot 60

senti.

6.3. Mõista YYelt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks täiendavalt välja põhivõlg

178 eurot, põhivõlalt (178 eurot) 17. aprilli 2019. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 30 eurot 5 senti ja põhivõlalt (178 eurot) alates 18. aprillist 2019

kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

viivis.

6.4. Jätta menetluskulud esimese astme menetluses menetlusosaliste enda kanda.

7. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XXe kanda.

8. Mõista XXelt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks välja menetluskulude hüvitis

1776 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude

kindlaksmääramise

peale

võib

edasi

kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-19-102941

3

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Korteriühistu Ingliste Pargi 4 (avaldaja, korteriühistu) esitas 30. jaanuaril 2019 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXe (puudutatud isik I, korteriomanik) vastu

3013 euro 49 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi puudutatud isikule I makseettepaneku,

millele puudutatud isik I esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

ja andis avaldaja nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Avaldaja esitas 17. aprillil 2019 Pärnu Maakohtule puudutatud isiku I ja YYe (puudutatud

isik II, korteriomanik) vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud isikutelt avaldaja kasuks

solidaarselt välja põhivõla 2182 eurot 8 senti, põhivõlalt avalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 234 eurot 87 senti, põhivõlalt alates 18. aprillist 2019 kuni

selle täitmiseni seadusjärgses määras viivise ning kahjuhüvitise 3693 eurot 60 senti.

2.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud Xxxxxxxxxx asuva korteriomandi omanikud.

Puudutatud isikud peavad avaldajale tasuma igakuiseid majandamiskulusid vastavalt neile

esitatud arvetele. Puudutatud isikud ei ole seda kohustust ajavahemikul 2016.–2018. a täitnud.

Puudutatud isikute majandamiskulude võlg on kokku 2182 eurot 8 senti ja sellelt avalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 234 eurot 87 senti.

2.2. Korteriomanikud otsustasid 6. novembri 2016. a üldkoosolekul maksta juhatuse liikmele

200 eurot kuus (neto) ning tõsta majandamiskuluks olevat haldustasu ulatuses, mis kataks

juhatuse liikme tasu. Haldustasu välja arvutamine jäi raamatupidaja ülesandeks. Raamatupidaja

arvutas selle välja ning alates ajavahemiku 30. november kuni 21. detsember 2016 eest esitatud

arvest nr 16098 oli haldustasu suurus 0,30 eurot/m2.

2.3. Xxxxxx korteriga keskküttega korterelamu. Korterelamus on puukatel, mille kütmisel

saavad sooja kõik korterelamu korterid (lokaalne keskküte). Korteriomanikud peavad igal

kütteperioodil tooma küttepuid vastavalt korteriomanike üldkoosoleku 22. septembri 2012. a

otsusele. Selle järgi tuleb 1 m2 korteripinna kohta tuua 0,18 m3 puid ning kogus ümardatakse

üles. Puudutatud isikute korteri pind on 95,9 m2, seega peavad nad ühe kütteperioodi kohta

tooma 18 m3 küttepuid. Puudutatud isikud ei ole seda kohustust vaatamata avaldaja saadetud

meeldetuletustele täitnud kolmel viimasel kütteperioodil, s.o ajavahemikul 2016.–2018. a.

Korteriomanikud otsustasid 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul, et kui avaldaja liige ei ole

kütteperioodi lõpuks küttepuid toonud, on avaldajal õigus küttepuude võlg sisse nõuda ja osta

selle eest vajaminevad küttepuud.

Korteriomanikud otsustasid 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekul kohustada juhatust nõudma

puudutatud isikutelt sisse küttepuude võlg ja kui see ei ole võimalik, siis ostma küttepuud ise

ja nõudma selle kulu puudutatud isikutelt sisse. Avaldaja juhatus teavitas 25. detsembril 2018

puudutatud isikut I küttepuude võlast ning kohustusest tuua 54 ruumi kuivi küttepuid, andes

talle kohustuse täitmiseks aega kuni 20. jaanuarini 2019. Kuivõrd puudutatud isikud enda

kohustust ei täitnud, ostis avaldaja nende eest kolme kütteperioodi küttepuud kokku 54 m3

Yyyyyyyyyy OÜ-lt. Küttepuud toimetati kohale ositi ja need võttis vastu NN, kelle ülesandeks

on tegeleda küttepuudega. Küttepuud läksid avaldajale koos transpordiga, katlamajja ladumise

ja prahi koristamisega maksma 3693 eurot 60 senti. Yyyyyyyyyy OÜ esitas avaldajale vastavas

suuruses arve ja avaldaja tasus selle 19. veebruaril 2019. See summa on käsitatav avaldaja

kahjuna. Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 3. septembri 2020. a jõustunud otsuses

tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2020. a otsus), mille osaliseks

2-19-102941

4

olid nii avaldaja kui ka puudutatud isikud, tuvastanud, et puudutatud isikud on kohustatud

tooma kuivi küttepuid ning vastava kohustuse täitmata jätmise korral on avaldajal õigus nõuda

neilt kahju hüvitamist.

Asjaolu, et Yyyyyyyyyy OÜ reklaamib end internetis kui reklaamidega tegelevat ettevõtet, ei

võta temalt õigust müüa muud kaupa ja osutada muid teenuseid. Yyyyyyyyyy OÜ on

selgitanud, et ta tegutseb mitmes valdkonnas ning üheks selliseks valdkonnaks on küttepuude

müük. Samuti kinnitas Yyyyyyyyyy OÜ, et avaldaja ja tema vahel oli reaalne tehing ning

küttepuud anti avaldajale üle ja avaldaja tasus nende eest. Puudutatud isik I ei ole tõendanud,

et avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ vaheline tehing olnuks näilik, sh et küttepuud oleks tegelikult

müünud ja tarninud avaldaja endine juhatuse liige AA.

Lähtuda ei saa puudutatud isiku I esile toodud küttepuude hinnast. Puudutatud isik I on välja

toonud palgi tihumeetri müügihinna, kuid avaldaja ostis kuivi küttepuid ja ruumimeetri hinna

alusel ning seda koos küttepuude ladustamise ja koristamise teenusega.

2.4. Korteriomanikud kinnitasid 28. mai 2016. a üldkoosolekul küttepuude toomise, kütmise ja

heakorra tagamise korra (kütmiskord). See näeb ette korterelamu kütmise kütmisgraafiku järgi.

Samuti näeb see ette, et kui korteriomanik ei soovi ise kütta ega delegeeri seda kohustust

kellelegi teisele, otsib avaldaja juhatus kütmise teenuse osutaja, kes esitab kütmise teenuse eest

arve, mille eest avaldaja esitab omakorda arve korteriomanikule osana järgmise kuu

kommunaalteenuste arvest. Puudutatud isikud ei kütnud korterelamut ise ega delegeerinud

kütmist kellelegi teisele, mistõttu pidi avaldaja nende eest kütmisteenust sisse ostma. Avaldaja

ostis kütmisteenust Finest Projects OÜ-lt ühe kütmispäeva maksumusega 50 eurot. Arvestades,

et korterelamus on 18 korterit, kütteperioodil toimub kütmine iga päev ning kuus on kas 30 või

31 päeva, peab iga korteriomanik korterelamut kütma üks või kaks korda kuus. Avaldaja ei

nõustu puudutatud isiku I kütmistasu arvestusega.

2.5. Puudutatud isikud ei ole vaidlustanud ühtegi korteriomanike üldkoosoleku otsust, millele

avaldaja tugineb, ning nad on ka minetanud võimaluse neid vaidlustada. Korteriomanike

üldkoosoleku otsused on seega puudutatud isikutele täitmiseks kohustuslikud. Siinses asjas ei

saa vaielda üldkoosolekute läbiviimise korra, üldkoosolekul osalenud isikute ega üldkoos-

olekute hääletamistulemuste üle. Tallinna Ringkonnakohus on 3. septembri 2020. a otsuses ka

leidnud, et korteriomanike 21. augusti 2010. a ja 22. septembri 2012. a üldkoosolekute otsused

kehtivad. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku tõendite võltsimist puudutavate väidetega.

2.6. Tõendamata on puudutatud isiku I väide, et kulude kandmine täies ulatuses tooks talle

kaasa rasked tagajärjed. Eesti keskmine brutopalk ei kajasta puudutatud isiku I rahalist seisu.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3.1. Avaldaja ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust puudutatud isikuga I

õigusvaidluse pidamise kohta ning selles avaldaja menetluskulude kandmise kohta

korteriomanike arvel.

3.2. Puudutatud isik I ei nõustu haldustasu nõudega, kuna see on ebaselge, valesti arvestatud ja

ebamõistlikult suur. Avaldaja esitatud arvetel on haldustasu tariifiks märgitud 0,30 eurot/m2.

Samas peaks korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku otsuse järgi haldustasu tariifiks

olema 0,03 eurot/m2. Avaldaja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid otsustanud

2-19-102941

5

haldustasu tariifi tõsta 0,30 euroni/m2. Kui haldustasu tõstmine on seotud juhatuse liikme

tasuga, siis tulnuks seda juhatuse liikme brutotasu ja korteriomandite kogupinda arvestades

tõsta 0,17 eurot/m2 (254 eurot ÷ 1447,50 m2), s.o kuni 0,20 euroni/m2. Sellisel juhul peaks

puudutatud isik enda korteri suurust (95,90 m2) arvestades tasuma haldustasu 19 eurot 17 senti

kuus, kuid avaldaja on temalt nõudnud haldustasu 28 eurot 77 senti kuus. Lisaks ei ole

arusaadav, milles seisneb haldustasu.

3.3. Puudutatud isik I ei nõustu kütmisteenuse hüvitamise nõudega, sest see on tõendamata ja

ebamõistlikult suur. Avaldaja ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millega

korteriomanikud oleksid otsustanud kütmisteenuse sisseostmise ja selle hinna üle, s.o

otsustanud kütmisteenust osta Finest Projects OÜ-lt hinnaga 50 eurot kord. Korteriomanike

üldkoosolek ei ole kütmisteenuse sisseostmist delegeerinud ka avaldaja juhatusele. Väidetavalt

korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosolekul kinnitatud kütmiskorral ei ole kuupäeva ja

avaldaja esitas selle tsiviilasjas nr x-xx-xxxx alles 5. veebruaril 2019 ühegi selgituseta.

Puudutatud isikul I on kahtlus, et see on võltsitud. Lisaks ei ole avaldaja esitanud Finest Projects

OÜ esitatud kütmisteenuse arveid. Maksekorraldustest ei selgu, mille eest on Finest Projects

OÜ-le tasutud. Avaldaja väitel köeti kogu korterelamut iga päev, kuid selle kohta ei ole

tõendeid. Puudutatud isikule I esitatud arvete järgi on kütmine toimunud üks või kaks korda

kuus. Kui korterelamut köeti iga päev, pidanuks selle peale ühel kütteperioodil kuluma kokku

9900 eurot. Kütmisteenuse kulu ei kajastu avaldaja raamatupidamises. Avaldaja ei ole

tõendanud, et kütmisteenust osteti sisse üksnes kütmiskohustust rikkunud korteriomanike eest.

Kütmiskulud on ebamõistlikult suured. Korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku

protokollist nähtub, et kütmistasu tõsteti 10 euroni kütmispäeva eest. 2015. a novembris ja

detsembris oli kütmiskulu vastavalt 24 eurot 15 senti ja 20 eurot 67 senti.

3.4. Puudutatud isik I ei nõustu kahju hüvitamise nõudega, sest avaldaja ei ole tõendanud, et

puudutatud isik I pidi küttepuid tooma ja seega puudutatud isiku I kohustuse rikkumist, ega ka

kahju tekkimist ning põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel.

3.4.1. Korteriomanike üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust, et korteriomanikud peavad

tooma küttepuid, ega otsust, et kui nad ei ole kütteperioodi lõpuks küttepuid toonud, on

avaldajal õigus küttepuude võlg sisse nõuda ja osta selle eest vajaminevad küttepuud. Osa

korteriomanike 6. veebruari 2011. a, 22. septembri 2012. a, 28. mai 2016. a, 6. novembri 2016. a

ja 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekutel väidetavalt osalenud isikutest ei ole avaldaja liikmed.

Avaldaja ei ole esitanud üldkoosolekutel volituse alusel osalenud isikutele antud volikirju.

Avaldaja ei teinud üldkoosolekute otsuseid puudutatud isikule teatavaks. Korteriomanike

6. veebruari 2011. a ja 22. septembri 2012. a üldkoosolekutel ei võetud vastu otsuseid. Nende

üldkoosolekute protokollidest ei nähtu ettepanekute üle hääletamine, sh häälte jagunemine, ega

vastu võetud otsused. Avaldaja poolt korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku

protokolli selgitamiseks esitatud korteriomanike selgitused on võltsitud ega saa tõendada

otsuste vastuvõtmist. Puudutatud isik ei saanud vaidlustada otsuseid, mida ei ole olemas.

Avaldaja juhatus on küttepuude nõudmisel toiminud omavoliliselt. Avaldaja juhatuse otsustel

ei ole korteriomanike üldkoosoleku otsuste jõudu.

3.4.2. Avaldaja avaldas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, milles ta nõudis puudutatud isikutelt

varasema perioodi küttepuude ostmisega seotud kahju hüvitamist, et tal ei ole küttepuude

ülejäägi tõttu vaja küttepuid osta. Samuti avaldas avaldaja, et tal ei ole võimalik puudutatud

isikult I küttepuid vastu võtta, sest need ei mahu hoiuruumi ära. Ka küttepuude graafiku järgi

ei ole küttepuud olnud ühelgi hetkel otsas. Küttepuid ei olnud seega vaja osta ja avaldajale ei

saanud kahju tekkida. Arvestades, et puudutatud isik I ei elanud korteris sees, ei saanud tema

küttepuude võlg ka nii suur olla.

2-19-102941

6

3.4.3. Yyyyyyyyyy OÜ, kellelt väidetavalt küttepuud osteti, tegeleb metallist reklaamraamide

rentimise ja tootmisega. Ei ole eluliselt usutav, et ta müüb ka küttepuid ja et avaldaja neid temalt

ostis. Arve ja selle tasumine ei tõenda veel teenuse osutamist. Avaldaja esitas Yyyyyyyyyy OÜ

küttepuude hinnapakkumise ka tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Tallinna Ringkonnakohus leidis selles

asjas, et avaldaja pidanuks puudutatud isiku vastuväidet arvestades tõendama, et

hinnapakkumise teinud isik sellist kaupa müüb või teenust osutab. Kuna avaldaja seda ei teinud,

siis ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohus Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumisega. Avaldaja ei

ole selle kohta tõendeid esitanud ka siinses asjas. Avaldaja esitatud katkendlik e-kirjavahetus

Yyyyyyyyyy OÜ-ga ei tõenda, et viimane tegeleks küttepuude müümisega. Yyyyyyyyyy OÜ-

lt saadud arve varjus võis tegelikult küttepuid müüa avaldaja endine juhatuse liige AA. Viimane

on puudutatud isiku I lepingulisele esindajale öelnud, et ta tegeleb küttepuude müümisega. Ta

teeb seda AA XXXXXX Talu FIE ja Rändsaekaater OÜ kaudu. Korteriomanik RRe on samuti

teatanud, et AA tegi talle 2019. a märtsis ettepaneku osta endalt küttepuid hinnaga 50 eurot/rm.

3.4.4. Kui avaldaja ka ostis 54 rm küttepuid, siis ei ole tõendatud, et need olid ostetud

puudutatud isiku I eest, sest küttepuude koguvõlg oli 122,70 rm. Kuskil ei ole kirjas, millal

mingi korteriomanik küttepuid tõi. NN kinnitus, et just tema tegeles kindlatel kuupäevadel

puudutatud isikute eest ostetud küttepuude vastuvõtmisega, mõõtis need üle ja need küttepuud

on ära köetud, ei ole eluliselt usutav ja on võltsitud tõend. On ebausutav, et Yyyyyyyyyy OÜ

teadis, et tegemist on just puudutatud isikute eest toodud küttepuudega.

3.4.5. Korteriomanike üldkoosolek ei ole otsustanud, et küttepuid ostetaks hinnaga 52 eurot/rm,

millele lisandub käibemaks, selle kulu nõutakse sisse puudutatud isikult I ja teised

korteriomanikud ei pea 2019. a esimeses pooles küttepuid tooma. Avaldaja ei ole Yyyyyyyyyy

OÜ pakkumist kõrvutanud ühegi teise hinnapakkumisega. Küttepuude võla perioodil oli

küttepuude hind Riigimetsa Majandamise Keskuse ning SA Erametsakeskus andmetel koos

kohaletoimetamisega 28 eurot 80 senti/tm, st 54 tm hinnaks kujunenuks 1555 eurot 20 senti.

2019. a I kvartalis, kui avaldaja väidetavalt küttepuud ostis, oli küttepuude hind koos

kohaletoimetamisega 31 eurot 14 senti/tm, st 54 tm hinnaks kujunenuks 1681 eurot 56 senti.

Avaldaja ostis küttepuid hinnaga 62 eurot 40 senti/tm, mis on ebamõistlik.

3.4.6. Igal juhul võis puudutatud isik I küttepuude toomise kohustuse täitmisest keelduda, sest

selle täitmine toonuks talle kaasa rasked tagajärjed. Avaldaja kahjunõue ületab kordades

puudutatud isiku I sissetulekut ja keskmist brutopalka. Avaldaja ei andnud puudutatud isikule I

ka täiendavat tähtaega küttepuude ostmiseks ega hoiatanud teda, et kui ta neid ei osta, ostab

avaldaja need tema eest hinnaga 62 eurot 40 senti/rm ning nõuab puudutatud isikult I kulu sisse.

3.5. Avaldaja endine juhatuse liige AA on avaldaja majandamisel ja kohtumenetluses toiminud

omavoliliselt ja korteriomanike üldkoosoleku otsusteta. Tal ei ole ülevaadet avaldaja

majandamise ja raamatupidamise kohta. AA ei ole korteriomanike üldkoosolekutel tutvustanud

majandusaasta aruandeid ega majanduskavasid ning ta ei ole esitanud puudutatud isiku I

nõudmisel tõendeid avaldaja raamatupidamise ja majandustegevuse kohta.

3.6. Kuivõrd avaldaja majandamiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata, ei ole alust rahuldada

ka majandamiskulude nõudelt arvestatud viivise nõuet. Lisaks ei ole kommunaalteenuste

arvetel viidet viivise arvestusele.

4. Puudutatud isik II ei vastanud avaldusele.

2-19-102941

7

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus mõistis 22. detsembri 2021. a määrusega puudutatud isikutelt solidaarselt

avaldaja kasuks välja põhivõla 2182 eurot 8 senti, põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise

234 eurot 87 senti, põhivõlalt alates 18. aprillist 2019 kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras

viivise ning kahjuhüvitise 3693 eurot 60 senti. Maakohus rahuldas avaldaja ja puudutatud

isiku I täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlused, kuid jättis rahuldamata puudutatud isiku I

taotluse nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja Reklaamhunt OÜ 2019. a jaanuarikuu käibe-

deklaratsioonid. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

puudutatud isikud on alates 22. detsembrist 2006 Xxxxxxxxxx asuva korteriomandi

ühisomanikud;

-

korteriomanikud asutasid 1997. a-l korterelamu valitsemiseks korteriühistu;

-

avaldaja kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 9. septembril 1997 ja

sellega tekkis avaldaja õigusvõime;

-

korteriomanike 21. augusti 2010. a üldkoosolekul suurendati eelmisel koosolekul

kinnitatud küttepuude kogust 0,05 m3 võrra 1 m2 põrandapinna kohta ning

korteriomanikud kohustusid laduma küttepuud katlamajja ja enda järel koristama;

-

korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul kiideti heaks ettepanek, et kui

avaldaja liige ei ole kütteperioodi lõpuks küttepuid toonud, on avaldajal õigus nõuda

küttepuude võlg rahaliselt sisse ja osta selle eest ise vajaminevad küttepuud;

-

korteriomanike 22. septembri 2012. a üldkoosolekul kinnitati puude arvestus 0,18 m3

1 m2 pinna kohta ümardamisega üles ning vastava otsuse lisa 2 järgi kohustusid

puudutatud isikud nende korteri suurust (95,90 m2) arvestades tooma 18 m3 küttepuid;

-

korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosolekul kinnitati kütmiskord, mis näeb ette, et

kui korteriomanik ei soovi ise kütta ega delegeeri seda teistele, otsib avaldaja juhatuse

liige kütmise teenuse osutaja, kes esitab teenuse osutamise eest arve, mille avaldaja

esitab samas suuruses korteriomanikule;

-

korteriomanike 6. novembri 2016. a üldkoosolekul otsustati haldustasu tõsta ulatuses,

mis kataks juhatuse liikmete tasu;

-

korteriomanike 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekul kohustati juhatust nõudma välja

puudutatud isikute korteri küttepuude võlg ja kui see ei ole võimalik, siis ostma

küttepuud ise ja nõudma nende kulu sisse puudutatud isikutelt.

5.2. Menetlusosaliste täiendavad tõendid saab asja juurde võtta, sest see ei põhjusta menetluse

lahendamise viibimist. Puudutatud isiku I taotlus nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja

Yyyyyyyyyy OÜ 2019. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon jääb rahuldamata, sest see ei ole

põhjendatud ning puudutatud isiku I vastuväited avaldaja nõuetele on kummutatud. Avaldaja

käitumises ei esine kuriteo tunnuseid, mistõttu ei ole põhjendatud ka puudutatud isiku I taotlus

esitada prokuratuurile avaldaja käitumise kohta kuriteoteade.

5.3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5.3.1. Puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 100,

§ 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ning perioodi 1. jaanuar 2016. a kuni 31. detsember 2017. a puhul

korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 lg 1 ja § 151 lg 1 ja perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember

2018. a puhul korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 alusel välja mõista põhivõlg

2182 eurot 8 senti. Samuti tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks VÕS § 101

lg 1 p-de 1 ja 6 ja § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4 ning KrtS § 42 lg 1 alusel välja mõista põhivõlalt

2-19-102941

8

17. aprilli 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 234 eurot 87 senti ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel edasiulatuv viivis.

Maakohus tugines korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 II lausele ja § 13 lg-le 1, KÜS § 4 lg-le

2, 15 lg-le 1 ja § 151 lg-le 1, KrtS § 15 lg-le 2, § 31 lg 1 p-le 1, lg-le 2 ja lg-le 5, § 35 lg-le 1 ja

lg 2 p-dele 1 ja 2, § 37 lg-le 2, § 40 lg-le 1 ning avaldaja põhikirja p 20 alap-le 4, p-le 37 ja p-

le 39 ning leidis, et puudutatud isikud peavad iga kuu tasuma korteriomandi majandamiskulusid

vastavalt esitatud arvetele. Korteriomanike 6. novembri 2016. a üldkoosoleku protokolli järgi

otsustasid korteriomanikud haldustasu tõsta ulatuses, mis kataks juhatuse liikmete tasu.

Raamatupidaja arvestas selle välja ja alates arvest nr 16098 oli haldustasu suurus 0,30 eurot/m2.

Kuivõrd uue haldustasu suuruse aluseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus, ei saa lähtuda

puudutatud isiku I arvutusest. Puudutatud isikud ei ole 2016. a-l (v.a juuli kuni august),

2017. a-l ja 2018. a-l enda kohustusi täitnud ja on jätnud tasumata 2182 eurot 8 senti, mis tuleb

neilt välja mõista. Seejuures tunnistas puudutatud isik I 1. aprilli 2019. a e-kirjas avaldajale oma

võlga ja avaldas soovi tasuda see ositi. Avaldaja viivisenõue on põhjendatud.

5.3.2. Avaldaja juhatuse liikmel oli korteriomanike 6. veebruari 2011. a, 22. septembri 2012. a

ja 28. mai 2016. a üldkoosolekute otsuseid arvestades õigus ja kohustus tellida kütmisteenust,

kui korteriomanik ei täitnud kütmiskohustust. Puudutatud isikud ei täitnud kütmiskohustust ja

rikkusid sellega korteriomanike üldkoosoleku otsustest tulenevat kohustust. Avaldaja on ostnud

kütmisteenust sisse Finest Projects OÜ-lt ja kandnud sellega seoses kulusid. Avaldaja on

puudutatud isikule I esitanud ka maksekorraldused. Kuivõrd avaldaja ei ole kunagi väitnud, et

kütmisteenust hinnaga 50 eurot/kord oleks sisse ostetud kogu korterelamule, ei tule rakendada

puudutatud isiku I välja toodud kütmisteenuse maksumust 10 eurot/kord.

5.3.3. Puudutatud isikud olid korteriomanike üldkoosolekute otsustest tulenevalt kohustatud

tooma küttepuid või hüvitama kohustuse rahaliselt. Puudutatud isikud seda kohustust ei täitnud

ja tekitasid sellega avaldajale kahju 3693 euro 60 sendi ulatuses, mis tuleb puudutatud isikutelt

solidaarselt avaldaja kasuks VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg-te 1–4 alusel välja mõista.

Korteriomanike üldkoosolek on kehtivalt otsustanud korterelamu küttega varustamise ning see

otsus on puudutatud isikutele täitmiseks kohustuslik. Puudutatud isikud peavad seega tooma

küttepuid või hüvitama kohustuse rahaliselt. Puudutatud isikud rikkusid seda kohustust.

Avaldaja juhatuse liige teavitas puudutatud isikut I 25. detsembril 2018 küttepuude võlast ja

kohustusest tuua 54 rm kuivi küttepuid. Samuti teavitas avaldaja puudutatud isikut I sellest, et

kuna tal on kütteperioodide lõpuks küttepood toomata jäänud, peab avaldaja need ostma.

Avaldaja märkis, et talle esitati hinnapakkumine, mille järgi on kuivade küttepuude hind

käibemaksuga 52 eurot/rm, millele lisandub käibemaks, ning küttepuude katlamajja ladumise

ja koristamise hind 5 eurot/rm koos käibemaksuga. Avaldaja andis puudutatud isikule I võla

tasumiseks või maksegraafiku sõlmimiseks aega kuni 20. jaanuarini 2019. Puudutatud isik I ei

esitanud küttepuude hinnapakkumisele vastuväiteid. Puudutatud isikud ei täitnud oma

kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu oli avaldaja juhatuse liikmel õigus osta

küttepuid ja nõuda nende kulu puudutatud isikutelt sisse.

Avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ suhtlesid hinnapakkumise, arve esitamise ja puude toomise

küsimustes. Avaldaja endise juhatuse liikme AAu ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetusest nähtub,

et Yyyyyyyyyy OÜ saatis avaldajale 5. detsembril 2018 hinnapakkumise ning avaldaja teatas

22. jaanuaril 2019, et ta on otsustanud osta küttepuid hinnapakkumises toodud hinnaga.

Yyyyyyyyyy OÜ esitas 13. veebruaril 2019 avaldajale 3693 euro 60 sendi suuruse arve, mille

avaldaja tasus 19. veebruaril 2019. Avaldaja teatas Yyyyyyyyyy OÜ-le, et küttepuude

vastuvõtmisega tegeleb NN. NN on kinnitanud, et ta tegeles puudutatud isikute korteri eest

2-19-102941

9

toodud küttepuude vastuvõtmise ja mõõtmisega ning et 2019. a-l toodi puudutatud isikute

korteri eest 54 m3 küttepuid, mis on ka ära kasutatud. Tõendamata on puudutatud isiku I väide,

et NN kinnituskiri on võltsitud. Yyyyyyyyyy OÜ seaduslik esindaja on kinnitanud, et

Yyyyyyyyyy OÜ tegutseb mitmes valdkonnas, millest enamus ei ole kodulehel kirjas, sh

küttepuude müügiga. Sellega on tõendatud, et Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb küttepuude müügiga.

Asjaolu, et ta reklaamib end internetis reklaamidega tegeleva ettevõttena, ei võta temalt ära

õigust müüa teisi tooteid või osutada teisi teenuseid. Yyyyyyyyyy OÜ seaduslik esindaja on

kinnitanud ka seda, et tema ja avaldaja vahel toimus reaalne tehing ning avaldaja tasus

küttepuude eest ja Yyyyyyyyyy OÜ andis need üle. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et AA

on Yyyyyyyyyy OÜ-ga seotud. RRe 1. novembri 2020. a e-kiri ei sisalda vastust puudutatud

isiku I lepingulise esindaja küsimusele, kuid vastab avaldaja poolt tõendatud ja menetluses

tuvastatud asjaoludele.

Puudutatud isikutele oli kahju tekkimine ettenähtav, s.o nad pidid aru saama, et kui nad

küttepuid ei too, võib avaldajal tekkida vajadus need ise osta. Avaldajale tekkinud kahju saab

käsitada puudutatud isikute tegevusetusega põhjustatud kahjuna. Ei esine puudutatud isikuid

vastutusest vabastavaid asjaolusid. Puudutatud isikud ei ole viidatud korteriomanike

üldkoosolekutel osalenud ja seega ka otsuste vastu hääletanud, mistõttu ei ole neil õigust

keelduda üldkoosolekutel vastu võetud otsuste täitmisest, tuginedes vastuolule hea usu

põhimõttega. Puudutatud isikud ei ole ka üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid vaidlustanud

ja arvestades, et nende vaidlustamise tähtaeg on möödunud, on otsused kehtivad ja puudutatud

isikutele täitmiseks kohustuslikud. Puudutatud isiku I väide talle otsuse täitmisel raskete

tagajärgede tekkimise kohta on paljasõnaline. Puudutatud isikul I on olnud võimalus enda

kohustusi jooksvalt täita, kuid ta ei ole seda teinud ja tema võlad on kuhjunud tema süül.

5.4. Õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Asjas

toimus 8. augustil 2019 kohtuistung, kus nii puudutatud isik I kui ka kohus tegid avaldajale

kompromissiettepaneku, mille järgi tasuvad puudutatud isikud kogu võla, kuid menetluskulud

jäävad menetlusosaliste enda kanda. Selleks hetkeks olid avaldaja ja puudutatud isiku I

lepingulise esindaja kulud vastavalt 35% ja 19,44% nende lõplikest lepingulise esindaja

kuludest. Avaldaja ei teinud asjas mõistlikke otsuseid ja tekitas sellega endale ja puudutatud

isikule I ülemääraseid kulusid. Ei ole õiglane panna selle eest vastutama ainult puudutatud

isikuid.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas,

millega maakohus rahuldas avalduse puudutatud isiku I suhtes ja jättis puudutatud isiku I

menetluskulud tema enda kanda, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldus

puudutatud isiku I suhtes rahuldamata ja puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust.

Maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja kõiki menetlusosaliste väiteid ega põhjendanud

nende arvestamata jätmist. Puudutatud isik I jääb maakohtu menetluses esitatud väidete juurde

ja palub neid hinnata, lisades veel järgmist.

Puudutatud isikule I ei saa ette heita korteriomanike 26. mai 2016. a, 6. novembri 2016. a ja

21. oktoobri 2018. a üldkoosolekute otsuste vaidlustamata jätmist, sest otsuseid ei eksisteeri.

Avaldaja esitas nende korteriomanike üldkoosolekute protokollid alles siinses menetluses ja

puudutatud isik I vaidles neile vastu. Tegemist on võltsitud ja ebaõige sisuga dokumentidega.

2-19-102941

10

Maakohus ei teinud kindlaks, kas avaldajale tekkis kahju enne Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuude

ostmist. Maakohus oleks pidanud hindama, kas avaldaja sai küttepuude ostmisega asetatud

olukorda, mis on võimalikult ligilähedane olukorrale, milles avaldaja oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui küttepuud olid olemas, siis ei olnud

neid vaja osta ning jääb arusaamatuks, milles avaldaja kahju seisneb.

Avaldaja alustas kohtumenetlust 5. detsembril 2018 ega pöördunud enne seda avalduses

esitatud nõuetega puudutatud isiku I poole ega andnud puudutatud isikule I täiendavat tähtaega

võla tasumiseks ja küttepuude toomiseks.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse nõuda

Maksu- ja Tolliametilt välja Yyyyyyyyyy OÜ 2019. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon. Samuti

ei ole maakohus põhjendanud, millised tõendid kummutavad puudutatud isiku I vastuväiteid.

Vaidlus on selle üle, kas Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb päriselt küttepuude müümisega, mitte selle

üle, kas ta tohib sellega tegeleda. Avaldaja ei ole seda tõendanud. Avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ

e-kirjavahetusest on näha, et avaldaja tellis Yyyyyyyyyy OÜ-lt sobivas suuruses arve, mida

esitada puudutatud isikutele. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et RRe 1. novembri 2020.

a e-kiri ei sisalda vastust puudutatud isiku I lepingulise esindaja küsimusele ning vastab

avaldaja tõendatud ja menetluses tuvastatud asjaoludele.

Kuna avaldaja käitumises esinevad kuriteotunnused, pidi maakohus edastama prokuratuurile

kuriteoteate. Avaldaja esitatud korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul väidetavalt

osalenud korteriomanike nimekiri on võltsitud. Maakohus oleks pidanud jätma selle tõendi ja

korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku otsused tähelepanuta.

Puudutatud isiku I menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda. Avaldaja andis selleks põhjust

oma käitumisega, lisaks lahendatakse asi avaldaja huvides ja avaldaja nõue on tõendamata.

Puudutatud isik I oli menetluse alguses nõus sõlmima kompromissi, mille järgi tasub ta

avaldajale kogu võla. Selleks ajaks olid menetlusosaliste menetluskulud minimaalsed. Avaldaja

ei olnud kompromissiga ilma seda põhjendamata nõus ja jätkas menetluskulude tekitamist.

Avaldaja esitas valeväite, et puudutatud isik I venitab pahatahtlikult menetlust. Puudutatud

isik I pidi valeväite ümber lükkama ja talle tekkisid sellest menetluskulud.

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes

maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu määrusega muus kui

menetluskulude jaotuse osas.

Puudutatud isik I ei saa uuesti vaidlustada asjaolusid ja tõendeid, mida on hinnatud tsiviilasjas

nr x-xx-xxxx, sh ei saa ta vaidlustada korteriomanike üldkoosolekute otsuseid, mida Tallinna

Ringkonnakohus pidas 3. septembri 2020. a otsuses kehtivaks. Puudutatud isik I ei kasuta oma

menetlusõigusi heas usus.

Puudutatud isik I on määruskaebuses kütmiskorra kohta esitanud uusi väiteid ja asjaolusid, mis

on tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta.

Jääb arusaamatuks, mille põhjal leiab puudutatud isik I, et ta ei pea küttepuid tooma, kui

tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on puudutatud isiku I vastav kohustus jõustunud otsusega tuvastatud.

Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isik I ei ole küttepuude toomise kohustust täitnud.

Avaldaja on tõendanud, et korteriomanikud otsustasid küttepuude võla sisse nõuda.

2-19-102941

11

Avaldaja edastas 25. detsembril 2018 Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumise puudutatud isikule I.

Puudutatud isik I ei esitanud sellele vastuväiteid ja minetas sellega vastuväidete esitamise

õiguse. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30. jaanuaril 2019, mitte

5. detsembril 2018. Avaldaja andis seega puudutatud isikule I kohustuse täitmiseks täiendava

tähtaja enne kohtumenetlust.

Avaldaja tõendas Yyyyyyyyyy OÜ seadusliku esindaja allkirjastatud kinnitusega, et

Yyyyyyyyyy OÜ tegeleb küttepuude müümisega. Puudutatud isik I ei ole oma vastuväiteid

tõendanud, sh seda, et avaldaja endine juhatuse liige on seotud Yyyyyyyyyy OÜ-ga ja müüs

avaldajale enda ettevõtte küttepuid.

Puudutatud isik I ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus jättis tema

tõendite kogumise taotluse ja prokuratuurile kuriteo teate esitamise avalduse rahuldamata.

Menetluskulude jaotuse vaidlustamine on põhjendatud, sest maakohus jättis need ebaõigesti

menetlusosaliste enda kanda. Asjaolusid arvestades tulnuks menetluskulud jätta solidaarselt

puudutatud isikute kanda. Avaldajal on olnud puudutatud isikutega aastaid probleeme ja

kohtuvaidluseni viis puudutatud isikute poolne kohustuse rikkumine. Kohtuvaidluse pidamine

oli avaldaja õiguste kaitseks möödapääsmatu ja maakohus rahuldas avaldaja nõude täies

ulatuses. Puudutatud isik I koormas asja mahukate tõenditega ja tekitas avaldajale

põhjendamatute taotlustega kulusid. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg I alusel ei ole

võimalik arvestada avaldaja väidetavat keeldumist kompromissist. Avaldaja ei nõustunud teda

kahjustava kompromissiga. Ühelgi juhul ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. Ringkonnakohus tegi menetlusosalistele 10. oktoobril 2022 kohtunõude, milles andis

avaldajale tähtaja haldustasu täpse arvutuskäigu esitamiseks ning kütmisteenuse kulu nõude kui

kahju hüvitamise nõude eelduste esiletoomiseks ja tõendamiseks, samuti puudutatud isikule I

tähtaja avaldaja seisukohale vastamiseks ja oma vastuväidete tõendamiseks.

10. Avaldaja vastuse kohaselt on haldustasu kokku 440 eurot 88 senti (juhatuse liikme brutotasu

koos maksudega 332 eurot 50 senti + raamatupidamisteenuse tasu 30 eurot + jooksvad

hoolduskulud, mida ei kaeta remondifondist 20 eurot 25 senti + amortisatsioon 32 eurot 68 senti

+ pangateenus 1 euro 59 senti + kindlustus 23 eurot 86 senti). Arvestades seda, et korterelamu

üldpind on 1447,50 m2, on haldustasu suurus 0,30 eurot/m2.

Puudutatud isik I rikkus katla kütmise kohustust ja vastutab rikkumise eest. Kütmisgraafikud

pannakse üles trepikojas asuvale teadete tahvlile. Puudutatud isikut I ei vabasta kütmise

kohustusest see, et ta ei ole enda korteris aastaid käinud. Ei ole eluliselt usutav, et puudutatud

isik I ei saa pärast seitset aastat kohtus käimist aru, kuidas on korraldatud katla kütmine.

Avaldaja ei andnud puudutatud isikule I katla kütmiseks täitmiseks täiendavat tähtaega, sest

kütmiskord ei näe seda ette ning sellel ei oleks varasemast kogemusest lähtudes olnud mingit

tulemust. Avaldajale on kahju tekkinud sellega, et ta on Finest Projects OÜ-le tasunud

kütmisteenuse arveid, millest puudutatud isikule I langeb 650 eurot. Puudutatud isikule I oli

kahju tekkimine ettenähtav, sest ta oli kütmiskohustusest ja selle täitmata jätmise tagajärgedest

teadlik. Kui puudutatud isik I oleks kütmiskohustust kütmisgraafiku alusel täitnud, ei oleks

avaldajale kahju tekkinud.

2-19-102941

12

11. Puudutatud isik I vastuse kohaselt tuleb avaldaja uued tõendid jätta asja juurde võtmata,

sest

avaldaja

ei

ole

esile

toonud

mõjuvat

põhjust

nende

esitamiseks

alles

määruskaebemenetluses ning need ei tõenda avaldaja nõudeid. Lisaks esitas avaldaja fotod

originaaldokumentidest, mitte originaaldokumendid. Neid ei saa käsitada tõenditena.

Tõendamata on ka see, et need dokumendid olid olemas avalduse esitamise ajal.

Avaldaja selgitus haldustasu kohta ja avaldaja arved on ebaselged. Arvetel peab olema eraldi

välja toodud haldus- ja hoolduskulu suurus ning hoolduskulu komponendid peaksid olema

selguse mõttes lahti kirjutatud.

Avaldaja kütmisteenuse kulude nõue on ebaselge, põhjendamata ja tõendamata. Kütmiskord on

kehtetu. Puudutatud isikule I ei olnud teada, millal ta peab katelt kütma, sest avaldaja ei ole

talle kütmisgraafikuid esitanud. Puudutatud isiku I korterit ei ole 2016. a kütmisgraafikus

märgitud. 2017. a kütmisgraafikut ei ole esitatud. Puudutatud isik I näeb 16. septembri 2018. a

kuni 12. mai 2019. a kütmisgraafikut esimest korda. Avaldaja on selle kütmisgraafiku

koostanud kohtule esitamiseks. Igal juhul pidi puudutatud isik I selle järgi 2018. a-l katelt kütma

vaid viis korda. Avaldaja oleks pidanud andma puudutatud isikule I katla kütmiseks täiendava

tähtaja. Avaldaja ei esitanud puudutatud isikule I viimase palvel nõuet selgitavaid dokumente,

käitudes sellega hea usu põhimõtte vastaselt. Finest Projects OÜ arved ja puudututatud isikule I

kütmisteenuse eest esitatud arved ei ole omavahel kooskõlas. PrimProject OÜ 4. oktoobri

2016. a arvelt ei nähtu, milliste korterite vahel tuleks kütmisteenuse kulu jagada ja millistel

kuupäevadel kütmine toimus. Arvetelt ei nähtu, et need on esitatud just puudutatud isiku I

korteri kütmise eest. PrimProject OÜ tegutseb Tallinnas ning tema tegevusalaks on

elektrimaterjalide, -tarvikute ja -seadmete hulgimüük. Ei ole eluliselt usutav, et ta osutas

avaldajale Raplamaal Ingliste külas kütmisteenust. Avaldaja majandusaasta aruannetest ei

nähtu kütmisteenuse sisseostmist.

AA on 17. juulil 2019 volitanud avaldajat esindama Marilin Paltsi, kuid AA ei ole enam

avaldaja juhatuse liige. Ebaselge on tema esindusõiguse olemasolu ka enne uue juhatuse

nimetamist, s.o enne 16. detsembrit 2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus

mõistis puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja põhivõla 2004 eurot 6 senti ületavas osas,

sissenõutavaks muutunud viivise 204 eurot 82 senti ületavas osas ning alates 18. aprillist 2019

kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise

2004 eurot 6 senti ületavalt põhivõlalt, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

avaldus selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas ei anna puudutatud isiku I määruskaebuse

väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi, samuti tuleb

täiendada kohtumääruse resolutsiooni avalduse rahuldamise ulatuse osas. Puudutatud isiku II

osas on maakohtu määrus jõustunud.

13. Kolleegium selgitab esmalt määruskaebemenetluse piire, võtab seisukoha avaldaja

avalduse esitamise õiguse ja tema lepingulise esindaja volituse kehtivuse kohta ning lahendab

menetlusosaliste menetluslikud taotlused (I). Edasi kontrollib kolleegium puudutatud isiku I

vastuväidete alusel majandamiskulude võla ja sellelt arvestatud viivise nõude põhjendatust (II),

kütmisteenuse kohustuse rikkumisega seotud kahjunõude põhjendatust (III) ja küttepuude

2-19-102941

13

toomise kohustuse rikkumisega seotud kahjunõude põhjendatust (IV). Viimaks käsitleb

kolleegium menetluskulude jaotusega seonduvat ning määrab kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse (V).

I

14. Arvestades seda, et ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega

vaidlustatud osas, ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust puudutatud isiku II osas.

Maakohus mõistis vaidlustatud määrusega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks

välja põhivõla 2182 eurot 8 senti, põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 234 eurot

87 senti, põhivõlalt alates 18. aprillist 2019 kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivise

ning kahjuhüvitise 3693 eurot 60 senti, st rahuldas avaldaja avalduse kogu ulatuses.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda. Maakohtu määruse peale esitas

määruskaebuse üksnes puudutatud isik I, kes vaidlustab maakohtu määrust osas, millega

maakohus rahuldas avalduse tema suhtes ja jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda

kanda.

Puudutatud isik II ei ole määruskaebust esitanud ning tema osas on maakohtu määrus

TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 jõustunud. Solidaarvõlgnikud

teostavad oma õigusi menetluses iseseisvalt ning neid ei saa lugeda vältimatuteks

kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 alusel.

Kuigi avaldaja märkis vastuses määruskaebusele, et ta ei nõustu maakohtu menetluskulude

jaotusega, ei ole avaldaja esitanud määruskaebust osas, millega maakohus jättis avaldaja

menetluskulud avaldaja enda kanda. Seetõttu juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

avaldaja nõuete osas muutmata, saab ringkonnakohus kontrollida menetluskulude jaotust

üksnes osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku I menetluskulud tema enda, mitte

avaldaja kanda.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista avalduse lahendamist puudutatud isiku I väited selle

kohta, et korteriühistu üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust alustada puudutatud isiku I vastu

kohtumenetlust, ega väited avaldaja lepingulise esindaja volituse puudumise kohta.

15.1. Puudutatud isik I on nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebuses heitnud ette, et

avaldaja ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust puudutatud isiku I suhtes

kohtumenetluse algatamise ja korteriomanike arvel menetlusega seotud menetluskulude

kandmise kohta. Maakohus ei ole puudutatud isiku I vastavaid väiteid hinnanud, kuid

kolleegium saab selle vea kõrvaldada.

Ringkonnakohus märgib, et korteriomanike üldkoosolek saab otsustada korteriomaniku vastu

kohtumenetluse alustamise üle, kuid vastava otsuse puudumine ei takista kohtul korteriühistu

esitatud avalduse läbivaatamist ja lahendamist. Tegemist on korteriühistu sisesuhte

küsimusega, mis ei mõjuta korteriühistu juhatuse liikme õigust esitada korteriühistu nimel

kohtule avaldus korteriomanikult majandamiskulude ja kahju väljamõistmiseks. Seejuures ei

ole kolleegiumil alust arvata, et korteriomanikud ei oleks praeguse kohtuvaidluse pidamisega

nõus. Korteriomanikud arutasid 6. oktoobri 2019. a üldkoosolekul (üldkoosoleku protokoll,

dtl 293–295) siinses kohtumenetluses puudutatud isiku I vastu esitatud nõudeid, sh hääletasid

puudutatud isiku I pakutud kompromissiettepaneku vastu ja toetasid avaldaja poolt

kohtumenetluses pakutud kompromissi. Sellega on korteriomanikud puudutatud isiku I vastu

2-19-102941

14

avalduse esitamise sisuliselt heaks kiitnud ning kolleegiumil ei ole alust arvata, et juhatuse liige

oleks alustanud siinse kohtuvaidluse korteriomanike tahte vastaselt.

15.2. Kohtuvaidluse lahendamist ei takista ka see, kui korteriomanikud ei ole otsustanud

kohtuvaidluses lepingulise esindajaga õigusteenuse osutamiseks lepingu sõlmimise ja

lepingulise esindaja tasu jaotamise üle korteriühistu liikmete vahel. See, kas lepingulise

esindaja tasu jääb korteriühistu või korteriomaniku kanda, selgub alles kohtuvaidluse lõppedes,

ning korteriomanikud saavad selle kulu kandmise ka pärast kohtuvaidluse alustamist heaks

kiita.

15.3. Kolleegiumil ei ole alust pidada avaldaja lepingulise esindaja volitust kehtetuks.

Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana

esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule (vt ka Riigikohtu 18. juuni 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13). Siinsel juhul on AA allkirjastanud avaldaja nimel

17. aprilli ja 16. juuli 2019. a tähtajatud volikirjad (dtl-d 70 ja 192), millega avaldaja on

volitanud end esindama Marilin Paltsi, kes on esitanud ka TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nõutud haridust

tõendava diplomi (dtl 71). E-äriregistri andmetel valiti AA juhatusse korteriomanike 19.

septembri 2015. a üldkoosoleku otsusega ning ta arvati juhatusest välja korteriomanike

6. oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsusega (vt ka korteriomanike 6. oktoobri 2019. a

üldkoosoleku protokoll, dtl-d 293–295). AA oli seega volituste andmise ajal avaldaja juhatuse

liige ning volituste kehtivust ei mõjuta kuidagi see, et AA ei ole enam avaldaja juhatuse liige

(vt ka TsÜS § 125 lg 2 ja Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 18).

Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole alust volitusi kehtetuks pidada. Selleks ei anna alust ainuüksi

puudutatud isiku I üldsõnaline kahtlus, et on ebaselge, kas AA on üldse olnud avaldaja juhatuse

liige.

16. Enne määruskaebuse lahendamist lahendab ringkonnakohus ka poolte esitatud uue tõendite

vastuvõtmise taotlused.

Hoolimata puudutatud isiku I vastuväidetest, ei ole ringkonnakohtul alust jätta

määruskaebemenetluses avaldaja esitatud uusi tõendeid TsMS § 238 alusel vastu võtmata, küll

aga tuleb puudutatud isiku I esitatud tõendid jätta vastu võtmata. Kolleegium võtab TsMS § 662

lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel asjakohaste tõenditena vastu avaldaja 31. oktoobri 2022. a

vastuse lisad (lisad 1–3 ja 5) ja jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse kohustada

avaldajat esitama 31. oktoobri 2022. a vastusele lisatud tõendid originaaldokumentidena.

Kolleegium jätab TsMS § 238 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 p 4 alusel tõenditena vastu võtmata

puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a vastuse lisad (lisad 1–16), sest neil ei ole kas asja

lahendamisel tähtsust, need on juba asja materjalide hulgas või ei ole puudutatud isik I

põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks ta need esitas.

Kolleegium lisab vastuseks puudutatud isiku I vastuväidetele avaldaja esitatud tõendite

vastuvõtmisele, et kohus lahendab TsMS § 475 lg 1 p 15 ja § 613 järgi korteriomandi ja

kaasomandi asjad, sh korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest tuleneva asja, mis

puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, hagita menetluses. Kohus

peab hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat uurimispõhimõtet

arvestades tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi

põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja

lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning

samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist.

Seejuures võimaldab TsMS § 662 lg 3 esitada menetlusosalistel määruskaebemenetluses uusi

2-19-102941

15

asjaolusid ja tõendeid (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 18;

20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-43, p 17). Ekslik on seega puudutatud isiku I

arusaam, et avaldaja ei võinud määruskaebemenetluses uusi tõendeid esitada või pidanuks

nende määruskaebemenetluses esitamist eraldi põhjendama. Asjakohatud on puudutatud isiku I

viited Riigikohtu lahenditele, mis käsitavad tõendite esitamist apellatsioonimenetluses.

Kolleegium ei pea vajalikuks kohustada avaldajat esitama 31. oktoobri 2022. a vastusele lisatud

tõendeid originaaldokumentidena. Ebaõige on puudutatud isiku I arusaam, et tõendina saab

käsitada üksnes originaaldokumente. Menetlusosaline võib TsMS § 339 lg 2 järgi esitada nii

dokumentide originaalid kui ka originaalide ärakirjad. Puudutatud isiku I väited ei anna alust

arvata, et avaldaja vastuse lisad 1 ja 2, mis on esitatud kas skaneeritud kujul või fotona, ei oleks

originaaldokumentide ärakirjad. Avaldaja vastuse lisad 3 ja 5 ongi originaalis digitaalsed failid,

st originaalid. Tõendid ei pea olema allkirjastatud.

Puudutatud isiku I esitatud tõendite vastu võtmata jätmise kohta selgitab kolleegium täiendavalt

järgmist. Asjas ei ole tähtsust ja seega ei ole vaja tõendada, kes on puudutatud isiku I juhatuse

liikmed 16. detsembri 2019. a seisuga, milline on puudutatud isiku I majandamiskulude suurus

avaldaja majandusaasta aruannetes ja milline on selle suurus võrreldes teiste korteriomanikega

majandamiskuludega (majandusaasta aruanne ei tekita korteriomanikule kohustusi ega ole

majandamiskulude nõude aluseks), kas avaldaja 2019. a põhikiri kehtib või mitte ega milline

oli PrimProject OÜ tegevusala tema 2016. a majandusaasta aruande järgi. Seda arvestades ei

ole asjakohased puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a vastuse lisad 1, 4–10 ja 16. Puudutatud

isik I ei ole põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks on ta esitanud 21. novembri 2022. a

vastuse lisad 2 ja 3. Puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a vastuse lisad 11–15 on juba asja

materjalide hulgas (vt dtl-d 491–499, 293–317 ja 354–378).

17. Kuigi puudutatud isik I on heitnud maakohtule ette avaldaja (avaldaja endise juhatuse

liikme AAu) suhtes kuriteoteate esitamata jätmist ja on viidanud kohtule TsMS § 45 lg-st 6

tulenevale kohustusele esitada prokuratuurile või politseile kuriteoteade, ei ole ringkonnakohtul

toimiku materjalide alusel põhjust arvata, et AAu käitumises esinevad kuriteo tunnused. Lisaks

märgib kolleegium, et TsMS § 45 lg 6 ei anna menetlusosalisele õigust taotleda kohtult

kuriteoteate esitamist ja seega ka õigust esitada vastuväidet sellele, kui kohus ei pea kuriteoteate

esitamist vajalikuks. Kui puudutatud isik I leiab jätkuvalt, et avaldaja või tema endise juhatuse

liikme AAu käitumises ilmnevad kuriteo tunnused, saab ta esitada prokuratuurile või politseile

kuriteoteate.

II

18. Menetlusosalised vaidlevad määruskaebemenetluses esmalt selle üle, kas puudutatud isik I

peab tasuma avaldajale majandamiskulude võla 2182 eurot 8 senti ja selle tasumisega

viivitamise tõttu viivist.

19. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on avaldaja majandamiskulude nõude

kvalifitseerimisel eksinud ja käsitanud vääralt 650 euro suurust kütmisteenuse kulu

majandamiskuluna KÜS § 15¹ ja KrtS § 40 tähenduses. Kuigi avaldaja esitas puudutatud isikute

vastu 2182 euro 8 sendi suuruse majandamiskulude nõude, saab avalduses esitatud asjaoludel

pidada kütmisteenuse kulu kütmiskohustuse täitmise nõude asemel esitatud kütmiskohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 II alternatiivi tähenduses, mitte

majandamiskuluks. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus alljärgnevalt majandamiskulude

põhjendatust üksnes 1532 euro 8 sendi (2182,08–650) osas (ringkonnakohus käsitleb 650 euro

suurust kahjunõuet all III jaos).

2-19-102941

16

20. Edasi märgib kolleegium, et vaatamata puudutatud isiku I vastuväitele, ei ole maakohus

kohtuasja lahendades tuvastanud puudutatud isiku I majandamiskulude kandmise eeldusi ega

võtnud seisukohta kõigi puudutatud isiku I esitatud vastuväidete kohta. Kontrollimata nõude

aluseks olevaid asjaolusid, on maakohus ekslikult rahuldanud majandamiskulude nõude kogu

ulatuses.

20.1. Maakohus juhindus iseenesest õigesti sellest, et korteriühistu majandamiskulude nõue

korteriomaniku vastu on VÕS § 108 lg 1 alusel esitatav kohustuse täitmise nõue (vt Riigikohtu

8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Sellise nõude rahuldamise eelduseks

on see, et korteriomanikul on korteriühistule raha maksmise kohustus, ta on seda kohustust

rikkunud ja vastutab rikkumise eest.

20.2. Avalduse järgi tekkis puudutatud isiku I majandamiskulude võlg aastatel 2016–2018 ning

avaldaja on esitanud ka selle ajavahemiku (v.a 2016. a juuli ja augusti) majandamiskulude

nõude tõendamiseks puudutatud isikule I esitatud arved (dtl-d 30–59). Arvestades avaldaja

esitatud nõuet, on avaldaja väidetav majandamiskulude nõue tekkinud ja muutunud

sissenõutavaks osaliselt enne 1. jaanuari 2018, st enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

jõustumist, ja osaliselt pärast seda. Avaldaja nõudele, mis on tekkinud ja muutunud

sissenõutavaks enne 1. jaanuari 2018, tuleb kohaldada enne 1. jaanuari 2018 kehtinud

korteriühistuseadust, aga ka korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei olnud vastuolus

korteriühistuseadusega, ning ülejäänud osas 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja

korteriühistuseadust (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 10;

18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 10). Sellest on iseenesest õigesti

juhindunud ka maakohus.

20.3. Nii enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 2 lg 1 ning KOS § 8 lg 1 ja § 15 lg 1 kui ka

1. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 12 lg 1 ja 34 lg 2 järgi valitsevad (majandavad)

korteriomanikud (korteriühistu liikmed) kaasomandi eset korteriühistu kaudu. Korteriühistu

vahendab elamu haldamisel korteriomanike vahelisi nõudeid elamu majandamiseks tehtud

kulutuste kandmiseks, st korraldab ühiste kulutuste tegemise ja kogub selleks makseid ning

nõuab vajadusel korteriomanikelt vastavalt nende osale ühised kulutused sisse (vt Riigikohtu

8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p-d 32–33).

Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 15¹ ja KOS § 13 lg-te 1–3 ja § 15 lg 2, aga ka 1. jaanuaril

2018 jõustunud KrtS § 37 lg te 1 ja 2 ja § 40 järgi peab korteriomanik (korteriühistu liige)

kandma kaasomandi eseme majandamise, valitsemise, korrashoiu ja säilitamise kulud üldjuhul

vastavalt kaasomandiosa (eluruumi pindala) suurusele. Arvestades seda, et kaasomandi eseme

valitsemine toimub korteriühistu kaudu, on eeltoodust tulenevalt iga korteriomanik kohustatud

korteriühistule tasuma oma osa vastavatest kuludest.

Tavapäraselt esitab korteriühistu vastavate kulude kohta korteriomanikele iga kuu arve, kuid

ainuüksi arve esitamine ei tekita korteriomanikule veel kohustusi. Korteriühistu peab

majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud,

mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel

(vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14; 13. veebruari 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).

Majandamiskulude tasumise kohustuse tekkimise aluseks peab üldjuhul olema korteriomanike

(korteriühistu liikmete) üldkoosoleku otsus (vt Riigikohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-89-13, p 12). Eelkõige saab korteriomaniku (korteriühistu liikme) majandamiskulude

tasumise aluseks olla KÜS § 15 lg 1 p 1 ja § 151 ning KrtS § 40 ja § 41 järgi üldkoosolekul

2-19-102941

17

kinnitatud majanduskava (majandustegevuse aastakava) (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11; Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud

väljaanne, 2017. § 613 kommentaar 4.2.b), aga ka muu üldkoosoleku otsus, millega otsustatakse

kulutuste kandmine (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11; 8.

oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Samas tuleb korteriomanikul kanda

KÜS § 15¹ ja KOS § 13 lg 1, aga ka KrtS § 40 järgi kaasomandi osa valitsemisel tekkivaid

kulutusi vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud proportsioonile ka siis, kui korteriühistu

on teinud kaasomandi eset valitsedes selle majandamiseks, korrashoiuks või säilitamiseks

vajalikke kulutusi, mille tegemist ei ole korteriomanikud (korteriühistu liikmed) üldkoosolekul

otsustanud ega neid kulutusi majanduskavaga kinnitanud (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11). Sellisel juhul tuleb korteriühistul tõendada, et ta on

teinud kaasomandi eset valitsedes korteriomanike ühistes huvides kaasomandi eseme

majandamiseks, korrashoiuks või säilimiseks vajalikke kulutusi, ning näidata ära seaduse või

põhikirja järgi korteriomanikule langev osa neist kulutustest. Kui kantud kulutused ei ole

kaasomandi eseme majandamiseks, korrashoiuks või säilitamiseks vajalikud kulutused, võib

korteriomaniku kohustus tuleneda ka käsundita asjaajamise sätetest (VÕS § 1018 jj)

(vt Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 13; 8. oktoobri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29).

20.4. Ülaltoodut arvestades rahuldas maakohus avaldaja majandamiskulude nõude ekslikult

üksnes avaldaja esitatud arvetele tuginedes ning jättis nõuetekohaselt välja selgitamata ja

tuvastamata, kas puudutatud isikul I on tekkinud arvetel märgitud (ulatuses) kulude kandmise

kohustus. Hoolimata puudutatud isiku I vastuväidetest, ei ole maakohus kohtuvaidlust

lahendades välja selgitanud ega tuvastanud, kas ja millisel alusel ning millises ulatuses oli

puudutatud isikul I kohustus kanda majandamiskulusid, sh haldustasu, remondifondi,

prügikonteineri rendi, üldelektri/elektrienergia ja prügiveo kulusid (vee- ja kanalisatsioonikulu

on olnud kogu vaidlusaluse perioodi vältel 0 eurot). Seetõttu selgitas ringkonnakohus

menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja andis täiendava tähtaja asjaolude ja neid kinnitavate

tõendite esitamiseks. Avaldaja kinnitas ringkonnakohtule 31. oktoobri 2022. a vastuses, et

korteriomanike üldkoosolek ei ole 2016., 2017. ega 2018. a majandusaastaks majanduskava

kinnitanud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas arvele märgitud majandamiskulude

kandmise kohustus tulenes muust alusest.

20.5. Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud isikul I kohustus kanda arvetele märgitud

haldustasu korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku ning 6. novembri 2016. a

üldkoosoleku otsuse alusel, kuid avaldaja nõutust väiksemas ulatuses.

20.5.1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I avaldusele lisatud arvete (dtl-d 30–59) järgi

ajavahemiku 2016. a jaanuar kuni 2018. a detsember eest haldustasu kokku 790 eurot 18 senti.

Avaldaja esitas haldustasu maksmise kohustuse ja suuruse kohta korteriomanike 6. veebruari

2011. a üldkoosoleku protokolli (dtl-d 63 ja 64) ning 6. novembri 2016. a üldkoosoleku

protokolli (dtl-d 380 ja 381). 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et

korteriomanikud võtsid vastu otsuse, millega nad kinnitasid haldustasu 0,03 eurot/m2.

6. novembri 2016. a üldkoosoleku protokolli järgi otsustasid korteriomanikud kinnitada

juhatuse liikme tasu suuruseks 200 eurot kuus (neto) ning tõsta haldustasu ulatuses, mis kataks

juhatuse liikme tasu. Avaldaja selgitas 30. jaanuari 2020. a vastuses, et uue haldustasu suuruse

arvutas välja raamatupidaja ja alates 30. novembril 2016 esitatud arvest nr 16098 oli selle

suurus 0,30 eurot/m2. Haldustasu arvutamise aluseks võeti avaldaja 8. novembri 2022. a vastuse

kohaselt kulud 440 eurot 88 senti (sh juhatuse liikme brutotasu koos maksudega 332 eurot

50 senti, raamatupidamisteenuse tasu 30 eurot, jooksvad hoolduskulud, mida ei kaeta

remondifondist 20 eurot 25 senti, amortisatsioon 32 eurot 68 senti, pangateenus 1 euro 59 senti

2-19-102941

18

ning kindlustus 23 eurot 86 senti), mille jagamisel korterelamu üldpinnaga (1447,50 m2)

kujunes haldustasu suuruseks 0,30 eurot/m2.

Puudutatud isiku I väitel on avaldaja haldustasu nõue põhjendamatu ja tõendamata.

Korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku kohta on puudutatud isik I märkinud, et

avaldaja juhatus toimis otsuste vastuvõtmisel vastuolus seaduse ja avaldaja põhikirjaga,

avaldaja ei ole tõendanud, et üldkoosolekul osalenud isikud olid selle toimumise ajal avaldaja

liikmed või et neil oli volitus seal osalemiseks, ei ole teada, kes on üldkoosoleku protokolli

allkirjastanud, protokollist ei nähtu ettepanekute üle hääletamine ja vastu võetud otsused ning

protokolli selgitamiseks esitatud tunnistajate ütlused on võltsitud. Korteriomanike 6. novembri

2016. a üldkoosoleku kohta on puudutatud isik I toonud välja, et sellel osalenud Alo Turu ei

olnud enam korteri nr 10 omanik. Mõlema üldkoosoleku kohta väitis puudutatud isik I

täiendavalt, et kohtu ette ei ole toodud üldkoosolekute kokkukutsumise teateid, vajadust ja

põhjuseid ning nende protokollides ei ole punkte, mis selgitaksid või tõendaksid avaldaja

nõudeid, st neid ei ole päevakorras olnud, ei ole arutatud, hääletusele pandud ja otsusena vastu

võetud. Puudutatud isik I on ka väitnud, et ta ei saanud vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, mida

ei ole olemas. Lisaks on puudutatud isik I vaielnud osaliselt vastu haldustasu suurusele.

20.5.2. Kolleegium selgitab esmalt, et puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või

kehtetuks tunnistatav (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12).

Nii korteriomanike 6. veebruari 2011. a kui ka 6. novembri 2016. a üldkoosoleku toimumise

ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduv MTÜS § 241 lg 2 kui ka praegu kehtiva KrtS § 29

lg 2 ja selle kaudu kohalduv TsÜS § 38 lg 7 I lause näevad ette, et kohtumenetluses saab

korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda (hagi)avalduse ja vastuväite

esitamisega. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine oli aga KÜS § 13 lg

3 alusel ja on KrtS § 29 lg 2 I lause ja lg 3 alusel võimalik ainult kohtule esitatava (hagi)avalduse

alusel. Seega ei võimalda seadus tugineda vastuväitega korteriomanike üldkoosoleku otsuse

kehtetusele, mistõttu saab kohus siinses asjas hinnata üksnes korteriomanike üldkoosoleku

otsuste võimalikku tühisust.

MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi koosmõjus enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 1

lg-ga 2 oli otsus tühine, kui üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt

tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus

rikub korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või ei vasta headele kommetele. Otsuse muu vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks

tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes. 1. jaanuaril 2018 jõustunud KrtS § 29 lg 2 teise lause

ja tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS) § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis,

kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus

tehakse koosolekul, siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

(vt Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 35).

Kui puudutatud isik I leidis, et üldkoosolekutel ei ole otsuseid kehtivalt vastu võetud, pidanuks

ta KÜS § 13 lg 3 järgi pöörduma nende kehtetuks tunnistamiseks kohtu poole kolme kuu

jooksul otsuste teadasaamise päevast arvates. Selle tähtaja on puudutatud isik I minetanud isegi

siis, kui ta sai otsustest teada alles praeguses kohtuvaidluses.

20.5.3. Kolleegiumil ei ole esile toodud asjaoludel alust pidada korteriomanike 6. veebruari

2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekute asjakohaseid otsuseid tühiseks.

Puudutatud isik I on jätnud sisustamata oma väite, et avaldaja juhatus toimis 6. veebruari

2011. a üldkoosoleku läbiviimisel ja otsuste vastuvõtmisel vastuolus seaduse ja avaldaja

2-19-102941

19

põhikirjaga. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ühtegi konkreetset rikkumist ega selle aluseks

olevaid asjaolusid, mistõttu ei ole kolleegiumil selle väite alusel võimalik hinnata, kas

6. veebruari 2011. a üldkoosoleku asjakohased otsused võiksid olla tühised.

6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokollist on näha vastu võetud otsused ja ka isikud, kes

on protokolli allkirjastanud. Seejuures ei ole üldkoosoleku protokolli allkirjastamisega seonduv

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse aluseks, samamoodi nagu selleks ei ole ka asjaolu,

et protokoll ei kajasta hääletustulemusi. Need asjaolud võivad olla üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise aluseks.

Avaldaja ei ole oma nõuete alusena tuginenud 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku protokolli

selgitamiseks esitatud ütlustele ega neid ise esitanud. Selle tõendi on esitanud puudutatud isik I

(dtl-d 335 ja 336), kes on sellele esitanud ka võltsimise vastuväite. Kolleegiumi hinnangul ei

ole sellel tõendil avaldaja nõude lahendamisel tähtsust ning nii sel põhjusel kui ka seetõttu, et

puudutatud isik I on tõendi ise esitanud, ei hinda kolleegium sellele esitatud võltsimise

vastuväidet.

Küsimus sellest, kas 6. veebruari 2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekutel osalenud

isikud olid nende toimumise ajal avaldaja liikmed või kas neil oli volitus seal osalemiseks,

seondub korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse ja otsuste vastuvõtmiseks piisava

arvu häälte saamisega, mis on kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alused (vt Riigikohtu

30. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599, p 14.4).

Lisaks eeltoodule on puudutatud isik I esitanud kõikide asjas tähtsate korteriomanike

üldkoosolekute kohta ka üldise vastuväite, et kohtu ette ei ole toodud nende kokkukutsumise

teateid, vajadust ja põhjuseid ning nende protokollides ei ole punkte, mis selgitaksid või

tõendaksid avaldaja nõudeid. Kolleegium märgib, et avaldaja ei pidanudki neid kohtu ette

tooma. Puudutatud isik I ei ole teinud etteheiteid ühegi konkreetse korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumisele ning kohus ei saa puudutatud isiku I sedavõrd üldise vastuväite

alusel kontrollida kõigi asjasse puutuvate korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise

korra järgimist.

20.5.4. Kuigi korteriomanike 6. veebruari 2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekute

asjakohased otsused kehtivad ning on KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud, ei vasta avaldaja nõutav haldustasu neil üldkoosolekutel otsustatule.

Avaldaja on 2016. a jaanuari kuni oktoobri eest esitatud arvetel märkinud haldustasuks 0,06

eurot/m2 (dtl-d 56–59), 2016. a novembri eest esitatud arvel 0,26 eurot/m2 kohta (dtl 55) ning

alates 2016. a detsembri kuni 2018. a detsembri eest esitatud arvetel 0,30 eurot/m2 (dtl-d 30–

54). Puudutatud isik I on leidnud, et kui haldustasu tuli tõsta nii palju, et see kataks ära juhatuse

liikme tasu 200 eurot kuus, pidanuks alates 2016. a novembri eest esitatud arvel olema

haldustasu suurus 0,17 eurot/m2 ning puudutatud isikule I langev haldustasu osa tema korteri

pinda 95,90 m2 arvestades 16 eurot 30 senti kuus. Puudutatud isikule I jääb selgusetuks, miks

peab tema kandma juhatuse liikme tasult arvestatud maksud. Veel leiab puudutatud isik I, et

arvetel pidanuks eristama haldustasu ja hoolduskulu ning hoolduskulu koosseis pidanuks olema

lahti kirjutatud.

Arvestades seda, et puudutatud isik I ei nõustunud alates 2016. a novembrist nõutava haldustasu

suurusega, kontrollib ringkonnakohus, kas haldustasu suurus vastab alates sellest ajast

korteriomanike 6. veebruari 2011. a ja 6. novembri 2016. a üldkoosolekute otsustele.

2-19-102941

20

Kuigi arvetel ei ole haldustasus sisalduvaid kulusid täpsemalt lahti kirjutatud ega eristatud

haldustasu ja hoolduskulu, ei muuda see haldustasu nõuet alusetuks. Haldustasu suurus oli

6. veebruari 2011. a üldkoosoleku otsuse järgi 0,03 eurot/m2. Korteriomanikud otsustasid

6. novembri 2016. a üldkoosolekul tõsta haldustasu nii, et see kataks juhatuse liikme tasu, ning

kinnitasid juhatuse liikme tasuks 200 eurot kuus (neto). Arvestades seda, et juhatuse liikme

tasult tuleb maksta ka tulu- ja sotsiaalmaksu, oli avaldaja tegelik kulu juhatuse liikme

tasustamisel 332 eurot 50 senti (juhatuse liikme tasu 200 eurot koos tulu- ja sotsiaalmaksuga).

Sellise kulu jagamisel korterelamu üldpinnaga (1447,50 m2), tuli korteriomanikel kanda

juhatuse liikme tasu 0,23 eurot/m2. Seega oli ülalnimetatud üldkoosoleku otsuseid arvestades

haldustasu kokku 0,26 eurot/m2.

Avaldaja on võtnud haldustasu 0,26 eurot/m2 aluseks 2016. a novembri eest puudutatud

isikule I esitatud arvel, kuid edaspidi on avaldaja võtnud aluseks 0,30 eurot/m2. Kuigi avaldaja

selgitas, et haldustasu sisaldas ka muid kulusid, ei ole avaldaja selgituse alusel võimalik aru

saada, milliseid täiendavaid kulutusi sisaldas alates 2016. a novembrist arvetel aluseks võetud

täiendav tasu 0,04 eurot/m2. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et korteriomanikud oleksid

otsustanud haldustasu vahetult pärast 6. novembri 2016. a üldkoosolekut taas tõsta. Seetõttu

juhindub ringkonnakohus sellest, et korteriomanikud pidid vastavalt üldkoosoleku otsustele

tasuma ka pärast 2016. a novembrit haldustasu 0,26 eurot/m2. Arvestades seda tasumäära ning

puudutatud isiku I korteriomandi suurust (95,90 m2), tuli puudutatud isikul I tasuda avaldajale

haldustasu 24 eurot 93 senti (95,90 m2 × 0,26 eurot/m2) kuus ning avaldajal oli õigus nõuda

puudutatud isikult I ajavahemikul 2016. a detsember kuni 2018. a detsember haldustasu kokku

694 euro 18 sendi ulatuses. Seega on avaldaja nõue 96 euro ulatuses alusetu.

20.5.5. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole haldustasu (694 eurot

18 senti) avaldajale tasunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud selliseid erandlikke

asjaolusid, mis vabastaksid ta haldustasu maksmise kohustuse täitmisest (VÕS § 103 lg-d 1 ja

2) või annaksid alust pidada temalt haldustasu kandmise nõudmist hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal korteriühistu üldkoosoleku otsuste täitmisest keelduda

(vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 24 ja KrtS § 40 lg 3).

Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada puudutatud isiku I paljasõnalist väidet, et temalt nõutavad

kulud ületavad tema ühe kuu sissetulekut, ning asjakohane ei ole puudutatud isiku I väited Eesti

keskmise brutokuupalga kohta. Samuti ei ole haldustasu maksmise kohustuse kontekstis

erandliku asjaoluna käsitatav see, et puudutatud isik I ei elanud korteris. Korteriomanik peab

kandma korteriomandil lasuvad kohustused sõltumata sellest, kas ta korteriomandit kasutab või

mitte.

20.5.6. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus rahuldas

avaldaja haldustasu nõude 694 eurot 18 senti ületavas osas.

20.6. Kolleegium leiab, et puudutatud isik I on kohustatud tasuma arvetel märgitud

remondifondi makseid korteriomanike 6. veebruari 2011. a üldkoosoleku ja 28. mai 2016. a

üldkoosoleku otsuste alusel ning selles osas on avaldaja nõue kogu ulatuses põhjendatud.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult I avaldusele lisatud arvete (dtl-d 30–59) järgi ajavahemiku

2016. a jaanuar kuni 2018. a detsember (v.a 2016. a juuli ja august) eest remondifondi tasu

kokku 617 eurot 62 senti. Korteriomanikud kinnitasid 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul

remondifondiks 0,13 eurot/m2 ning tõstsid seda 28. mai 2016. a üldkoosolekul (protokoll dtl-d

401 ja 402) 0,20 euroni/m2. Puudutatud isik I ei ole nende otsuste kohta eraldi vastuväiteid

esitanud ning üldiselt kõigi otsuste kohta esitatud vastuväited ei anna alust järeldada, et need

üldkoosoleku otsused oleksid tühised (vt ülal p-d 20.5.2–20.5.3). Asjaolu, et korteriomanike

2-19-102941

21

28. mai 2016. a üldkoosolekul osalesid isikud, kes ei olnud avaldaja liikmed, saab olla

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus. Asjaolu, et 28. mai 2016. a

üldkoosoleku registreerimislehele on üldkoosoleku toimumise kuupäev kirjutatud käsitsi, ei

anna alust pidada sellel vastu võetud otsuseid tühiseks, ega tekita ringkonnakohtus kahtlusi selle

autentsuses.

Seega on korteriomanike 6. veebruari 2011. a ja 28. mai 2016. a üldkoosoleku otsused kehivad

ning kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Puudutatud isik I ei ole esitanud ühtegi

vastuväidet nõutava remondifondi tasu suurusele, sh selle jaotamisele korteriomanike vahel,

mistõttu lähtub kolleegium sellest, et remondifondi makse nõue (617 eurot 62 senti) on

põhjendatud kogu ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik I ei ole remondifondi

makseid avaldajale tasunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud selliseid erandlikke

asjaolusid, mis vabastaksid ta remondifondi maksete tegemise kohustusest või annaksid alust

pidada temalt remondifondi maksete tegemise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks

ja võimaldaksid tal otsuste täitmisest keelduda (vt ülal p 20.5.5).

Eeltoodut arvestades ei ole kolleegiumil alust tühistada maakohtu määrust remondifondi

maksete nõude rahuldamise osas.

20.7. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isikul I kohustus tasuda ka arvetel märgitud

prügiveo, prügikonteineri rendi ja elektrienergia/üldelektri eest.

Kuigi avaldaja ei ole esitanud vastavate teenuste saamiseks lepingute sõlmise kohta

korteriomanike (korteriühistu) üldkoosoleku otsuseid, on tegemist kaasomandi ühise

majandamise raames kõigi korteriomanike huvides vajalike teenustega, mille kulud peab

puudutatud isik I KÜS § 15¹ ja KOS § 13 lg 1 ning KrtS § 40 alusel kandma vastavalt

kaasomandi osale (korteri üldpinnale).

Puudutatud isik I ei ole esitanud vastuväiteid prügiveo, prügikonteineri rendi ega

elektrienergia/üldelektri eest nõutava tasu suurusele ega nende jaotamisele korteriomanike

vahel. Seega juhindub ringkonnakohus sellest, et arvetele märgitud prügiveo ja elektrienergiaga

seotud kulu vastab selle teenuse saamiseks avaldaja tehtud kulutuste suurusele ning on

proportsionaalne puudutatud isiku I korteriomandi osa suurusega. Pooled ei vaidle selle üle, et

puudutatud isik I ei ole prügiveo, prügikonteineri rendi ega elektrienergia eest tasunud. Seega

rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude prügiveoga (prügivedu 1 euro 2 senti ja

prügikonteineri rent 18 eurot 98 senti) ja elektrienergiaga (22 eurot 26 senti) seotud

majandamiskulude osas.

21. Kuigi 2016. a märtsi eest esitatud arvel (dtl 59) sisaldub kütmiskulu 82 eurot, ei ole avaldaja

arvanud seda kulu kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjunõude hulka (vt avaldaja

31. oktoobri 2022. a vastus ja selle lisad; kahjunõude kohta vt all III jagu) ega toonud esile ja

tõendanud selle kulu aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust avaldust

selle kulu osas rahuldada ning maakohtu määrus tuleb selle osas tühistada ja majandamiskulude

nõue jätta täiendavalt 82 euro ulatuses rahuldamata.

22. Eelnevat arvestades tuleb avaldaja majandamiskulude nõue rahuldada kokku 1354 euro

6 sendi ulatuses (694 eurot 18 senti + 617 eurot 62 senti + 1 euro 2 senti + 18 eurot 98 senti +

22 eurot 26 senti) ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas

majandamiskulude nõude puudutatud isiku I vastu 1354 eurot 6 senti ületavas, s.o 178 euro

2 sendi osas (1532,08– 1354,06).

2-19-102941

22

23. Kuivõrd avaldaja majandamiskulude nõue jääb osaliselt rahuldamata, tuleb maakohtu

määrus osaliselt tühistada ka puudutatud isikult I majandamiskuludelt välja mõistetud

sissenõutavaks muutunud viivise osas.

Avalduse esitamise, s.o 17. aprilli 2019. a seisuga, oli avaldaja põhjendatud majandamiskulude

nõudelt, s.o 1354 eurot 6 sendilt, sissenõutavaks muutunud viivis 159 eurot 48 senti. Samuti

tuleb maakohtu määrus tühistada edasiulatuva viivise aluseks märgitud põhivõla suuruse osas

ning mõista alates 18. aprillist 2019 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

viivis välja 1354 eurot 6 sendi suuruselt põhivõlalt. Põhivõlalt avalduse esitamise aja seisuga

sissenõutavaks muutnud viivise arvutus on järgmine:

Arve

kuupäev

Arve

suurus

eurodes

Arvel märgitud

põhjendatud

kulud eurodes

Maksetähtaeg

Viivitatud

päevade arv 17.

aprilli 2019. a

seisuga

Viivis

eurodes

11.02.2016

18,03

11.02.2016

1161

4,61

14.03.2016

18,03

14.03.2016

1129

4,48

12.04.2016

102,80

20,80

12.04.2016

1100

5,01

09.05.2016

18,03

09.05.2016

1073

4,26

12.06.2016

18,03

12.06.2016

1039

4,12

30.06.2016

26,01

21.07.2016

1000

5,72

30.09.2016

76,21

26,21

21.10.2016

908

5,22

31.10.2016

25,93

21.11.2016

877

5,01

30.11.2016

45,96

21.12.2016

847

8,56

31.12.2016

49,80

45,96

21.01.2017

816

8,22

31.01.2017

49,64

45,80

21.02.2017

785

7,88

28.02.2017

49,25

45,41

21.03.2017

757

7,53

31.03.2017

49,46

45,62

21.04.2017

726

7,26

30.04.2017

49,26

45,42

21.05.2017

696

6,93

31.05.2017

49,07

45,23

21.06.2017

665

6,59

30.06.2017

49,09

45,25

21.07.2017

635

6,30

31.07.2017

49,02

45,18

21.08.2017

604

5,98

31.08.2017

49,17

45,33

21.09.2017

573

5,69

30.09.2017

49,14

45,30

21.10.2017

543

5,39

31.10.2017

49,42

45,58

21.11.2017

512

5,11

30.11.2017

49,27

45,43

28.12.2017

475

4,73

31.12.2017

49,32

45,48

21.01.2018

451

4,50

31.01.2018

149,36

45,52

21.02.2018

420

4,19

28.02.2018

99,28

45,44

21.03.2018

392

3,90

31.03.2018

149,38

45,54

21.04.2018

361

3,60

30.04.2018

149,30

45,46

21.05.2018

331

3,30

31.05.2018

49,15

45,31

21.06.2018

300

2,98

30.06.2018

49,10

45,26

21.07.2018

270

2,68

31.07.2018

49,34

45,50

21.08.2018

239

2,38

31.08.2018

49,28

45,44

21.09.2018

208

2,07

2-19-102941

23

30.09.2018

49,31

45,47

21.10.2018

178

1,77

31.10.2018

149,32

45,48

21.11.2018

147

1,47

30.11.2018

149,48

45,64

21.12.2018

117

1,17

31.12.2019

99,82

45,98

21.01.2019

86

0,87

Kokku:

2182,06

1354,06

20 421

159,48

III

24. Lisaks ülaltoodud majandamiskuludele nõuab avaldaja puudutatud isikult I ka

kütmiskulude tasumist 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018 kütteperioodide eest,

s.o kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kokku 650 euro ulatuses.

25. Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus õigesti avaldaja nõude, kuid tegi seda ekslikel

põhjendustel. Maakohus käsitas avaldaja nõuet ekslikult majandamiskulude nõudena, kuigi

avaldaja nõuet saab tegelikult pidada kütmiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõudeks VÕS § 115 lg 1 II alternatiivi mõttes.

25.1. Ringkonnakohus selgitab, et täitmisnõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

-

võlgnik on oma kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

-

võlgnikule on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise

rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui

asjaolude kohaselt on kahju hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3);

-

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule ettenähtav, v.a kui kahju tekitati

tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

25.2. Siinsel juhul oli puudutatud isikul I korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosoleku otsusest

tulenev korterelamu kütmiskohustus.

Korteriomanikud kinnitasid 28. mai 2016. a üldkoosolekul maja heakorratööde, kütmise ja

küttepuude toomise korra (dtl-d 401–404), mis nägi mh ette järgmist:

-

kütteperiood algab 16. septembril ja kestab kuni 13. maini (liigaastal kuni 12. maini);

-

maja kütmise kohustus kütteperioodil jaguneb korteriühistu 15 lihtliikme vahel;

-

iga korteriomaniku kohustuseks on kütta maja kütteperioodi jooksul 16 korda,

keskmiselt 2 korda kuus;

-

kütmine algab korterinumbrite alusel kasvavas järjekorras, millest on välja arvatud

juhatuse liikmete korterinumbrid;

-

järjekorra koos kuupäevadega avaldab juhatus hiljemalt kütteperioodi alguseks ja see

riputatakse teadetetahvlile;

-

korteriomanikele, kes ei soovi ise kütta ega suuda seda kokkuleppel teistele delegeerida,

otsib korteriühistu teenuse osutaja, kes esitab teenuse eest arve, mille eest avaldaja

esitab omakorda samas suuruses arve korteriomanikule.

2-19-102941

24

Kolleegiumil ei ole puudutatud isiku I esile toodud asjaoludel alust pidada korteriomanike

28. mai 2016. a üldkoosoleku kütmiskorra kinnitamise otsust tühiseks (vt ülal p-d 20.5.2–

20.5.3). Asjaolu, et avaldaja ei esitanud 28. mai 2016. a üldkoosoleku protokolli kohe menetluse

alguses, ei anna kolleegiumile alust arvata, et protokoll võiks olla võltsitud ja sellist

kütmiskorda ei oleks üldkoosolekul otsustatud. Asjaolu, et avaldaja 6. oktoobri 2019. a

üldkoosolekul kinnitati korteriühistu uus põhikiri (dtl 293–317 ja 919–932), ei anna alust

järeldada, et varem vastu võetud üldkoosoleku otsused ja kütmiskord ei kehtiks (mh sisaldab

ka uus põhikiri küttepuude toomise ja kütmise kohustust (p-d 2.2.11 ja 2.2.12)).

Korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosoleku kütmiskorra kinnitamise otsus koos selle lisaks

oleva kütmiskorraga on kehtiv ning kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Seega oli

puudutatud isikul I korteriomanikuna kohustus kütta korterelamut iga kütteperioodi jooksul 16

korda (keskmiselt 2 korda kuus). Puudutatud isik I ei ole väitnud, et ta oleks 2016., 2017. ja

2018. a-l täitnud kütmiskohustust. Seega on puudutatud isik I rikkunud kütmiskohustust

avalduses märgitud ajavahemikul.

Puudutatud isiku I väited kütmisgraafikute kohta ei anna alust järeldada, et puudutatud isikul I

ei olnud kütmiskohustust või et ta ei pidanud seda täitma. Kuigi avaldaja esitas üksnes

ajavahemike 24. oktoober kuni 26. november 2016. a ja 16. september 2018. a kuni 12. mai

2019. a kütmisgraafikud (dtl-d 866 ja 867), on usutav avaldaja selgitus, et ülejäänud

kütmisgraafikud (s.o ajavahemikku enne 24. oktoobrit 2016 ja ajavahemikku alates 2018. a

jaanuarist kuni aprillini puudutavad kütmisgraafikud) ei ole säilinud. Asjaolust, et avaldajal ei

olnud enam kõiki kütmisgraafikuid alles, ei saa järeldada, et puudutatud isikul I ei oleks olnud

üldkoosoleku otsusest tulenevat kütmiskohustust neil ajavahemikel. Samuti ei saa sellest

järeldada, et elamut ei oleks tulnud neil ajavahemikel kütta. Arvestades seda, et tegemist oli

lokaalse keskküttega korterelamuga, mida kasutataks elamiseks, ei ole kolleegiumil alust

arvata, et elamut ei olnud vaja kütteperioodil kütta. Üldteadaolevalt tuleb Eesti kliimas elamuid

alates oktoobrist kuni aprillini kütta. Ka kütmiskordade arvu (2016. a-l kaks korda ja 2018. a

esimeses pooles 7 korda), ei saa pidada liiga suureks, arvestades seda, et kütmiskorra järgi

langeb korteriomanikule kütteperioodil 16 küttekorda (keskmiselt 2 korda kuus). Kuigi avaldaja

esitatud kütmisgraafikute kohaselt oli kütmine jaotatud 18 ehk kõigi korterite, mitte 16 korteri

vahel, nagu näeb ette kütmiskord, oli see korteriomanikele, sh puudutatud isikule I soodsam,

sest vähendas ühele korterile langevat kütmiskordade arvu. Kuigi kütmisgraafikus ei ole

24. oktoobrist kuni 26. novembrini 2016 puudutatud isiku I korterit märgitud, ei nõua avaldaja

nendel kuudel ka kütmiskohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.

25.3. Avaldajal ei olnud VÕS § 115 lg 3 järgi vaja määrata puudutatud isikule I rikkumise

korral täiendavat tähtaega kütmiskohustuse täitmiseks või selle täitmise korraldamiseks, sest

asjaolusid arvestades ei saa kütmiskohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramist pidada

mõistlikuks. Seda järeldades juhindub ringkonnakohus sellest, et tegemist oli korterelamuga,

mille kütmine toimis lokaalse küttesüsteemi kaudu, mida pidid kõik korteriomanikud vastavalt

kütmisgraafikule üksteise järel kütma. Kuna iga korteriomanik pidi kütma konkreetsel päeval

ning kõigi korteriomanike huvides oli vaja kütteperioodi jooksul tagada korterelamu kütmine

iga päev, ei oleks oma kohustust rikkuvale korteriomanikule täiendava tähtaja määramine enne

kahju hüvitamise nõudmist olnud mõistlik, sest elamu oleks sellisel juhul jäänud graafikujärgsel

päeval kütmata, samas kui ülejäänud päevadel oli kütmiskohustus teistel korteriomanikel, st

hilisem kütmine ei oleks korvanud graafikujärgselt kütmiskohustuse rikkumist. Seega võis

avaldaja nõuda kütmiskohustuse rikkumise korral ilma täiendavat tähtaega määramata

puudutatud isikult I kütmiskulude hüvitamist. Sellega on kooskõlas ka kütmiskord, mille

kohaselt pidi korteriühistu otsima teenuseosutaja ka juhul, kui korteriomanik ei soovinud ise

kütta ega suutnud seda kohustust teistele delegeerida.

2-19-102941

25

25.4. Kuna puudutatud isik I jättis kütmiskohustuse täitmata, pidi avaldaja korraldama

korterelamu kütmise ja tellima kütmisteenust kolmandatelt isikutelt, millega seoses kandis

avaldaja kulusid. Kui puudutatud isik I ei oleks jätnud kütmiskohustust täitmata, oleks

korterelamu olnud köetud ja avaldajal ei oleks olnud vaja kütmisteenust kolmandalt isikult

tellida, st kui puudutatud isik I ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks avaldajale kahju

tekkinud, mistõttu on kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos VÕS § 127

lg 4 mõttes.

25.5. Avaldajal tekkis puudutatud isiku I rikkumise tõttu VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3

tähenduses otsene varaline kahju 650 eurot.

Avaldaja on tõendanud, et ta kandis puudutatud isiku I rikkumiste tõttu kulutusi 650 euro

ulatuses (PrimProject OÜ arve avaldajale koos 4. oktoobri 2016. a e-kirjavahetusega, dtl-d 864

ja 865; Finest Projects OÜ arved avaldajale koos 2. veebruari, 2. märtsi, 5. novembri ning 4. ja

5. detsembri 2018. a e-kirjavahetustega, dtl-d 852–863; maksekorraldused, dtl-d 416–422).

Puudutatud isiku I vastuväited ei anna alust järeldada, et avaldajal ei ole kahju tekkinud.

Kolleegiumil ei ole alust arvata, et avaldaja ei oleks kütmisteenust tellinud. Avaldaja on

esitanud nii talle esitatud kütmisteenuste arved kui ka maksekorraldused nende tasumise kohta.

Ainuüksi see, et PrimProject OÜ asukoht on Tallinnas ja tema majandusaasta aruandes

märgitud tegevusala ei viita katlakütmise teenuse osutamisele, ei anna alust järeldada, et ta ei

ole seda teenust avaldajale osutanud. Ei ole teada, et PrimProject OÜ ei võiks sellist teenust

osutada. Finest Projects OÜ tegevusala kohta ei ole puudutatud isik I vastuväiteid esitanud.

Avaldaja poolt puudutatud isikule I esitatud arved haakuvad PrimProject OÜ ja Finest Projects

OÜ poolt avaldajale esitatud arvetega. See, et avaldajale ja puudutatud isikule I esitatud arvetel

ei kajastu täpsed kütmise kuupäevad, ei anna alust järeldada, et avaldaja ei tellinud puudutatud

isiku I kohustuse rikkumise tõttu kütmisteenust. Asjaolu, et puudutatud isikule I esitatud arvetel

märgitud summad ei kattu täielikult avaldajale esitatud arvetel märgitud summadega, on

tingitud sellest, et puudutatud isik I ei olnud ainuke korteriomanik, kes kütmiskohustust rikkus,

ja kütmisteenust telliti sisse ka teise korteriomaniku kütmiskohustuse rikkumise tõttu. Väär on

puudutatud isiku I arusaam, et avaldaja oleks pidanud esitama tõendid selle kohta, et ta on

kütmisteenust tellinud 9900 euro eest, mis vastab tema arvates kõigi 18 korteri kütmiskulule.

Teenust tuli tellida ja avaldaja telliski seda ainult nende korteriomanike eest, kes rikkusid

kütmiskohustust. Kütmisteenusele tehtud kulutusi ei pea kandma need korteriomanikud, kes on

kütmiskohustust täitnud. On õige, et puudutatud isiku I kohustuste rikkumise tõttu tellitud

kütmisteenuse käigus köeti kogu korterelamut, kuid kogu korterelamut kütsid samamoodi ka

need korteriomanikud, kes kütmiskohustust ise täitsid.

Avaldaja selgitustest ja tema esitatud arvetelt nähtub selgelt, et ühe kütmiskorra kulu on

50 eurot. Ringkonnakohus selgitas puudutatud isikule I 10. oktoobri 2022. a kohtunõudes, et

kui puudutatud isik I leiab, et kütmisteenuse kulu on ebamõistlikult suur, tuleb puudutatud

isikul I seda tõendada, esitades selleks võrreldavad sarnase teenuse hinnapakkumised.

Puudutatud isik I ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et kulutused, mida avaldaja

kandis seoses puudutatud isiku I kütmiskohustuste rikkumisega, on ebamõistlikud.

Ülaltoodut arvestades on puudutatud isiku I kütmiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

avaldajale kahju 650 eurot.

25.6. Avaldajale kütmisteenuse kulude ärahoidmine oli kütmiskohustuse kaitse-eesmärgiks

VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Samuti pidi puudutatud isik I VÕS § 127 lg 3 tähenduses ette

nägema, et kütmiskohustuse täitmata jätmise korral peab avaldaja korraldama kütmise muul

2-19-102941

26

viisil ning see võib tuua avaldajale kulutuste näol kaasa kahju. Puudutatud isik I ei ole esile

toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist VÕS §-de 139 või 140 alusel

vähendada. Asjaolu, et puudutatud isik I ei elanud korteris, ega see, et ta väidetavalt ei teadnud

kütmiskohustusest, ei anna alust järeldada, et puudutatud isik I ei pea kahju kogu ulatuses

hüvitama. Puudutatud isik I pidi korteriomanikuna teadma, et elamut köetakse lokaalse

keskküttesüsteemi kaudu. Samuti pidi puudutatud isik I teadma, et üldkoosoleku otsusega

kinnitatud kütmiskorra kohaselt tuli tal korteriomanikuna tagada vastavalt kütmisgraafikule

korterelamu kütmine ka siis, kui ta ise korterit ei kasuta.

26. Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isikul I hüvitada avaldajale kütmisteenuse kulu ning

maakohus mõistis lõppjäreldusena õigesti puudutatud isikult I selle hüvitamiseks välja

650 eurot, kuigi tegi seda ekslikult avaldaja poolt puudutatud isikule I esitatud

majandamiskulude arvete alusel. Selle nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust puudutatud

isiku I väide, et korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud puudutatud isiku I vastu selle kahju

hüvitamise nõude esitamist.

27. Kuna avaldaja kahju hüvitamise nõue (kokku 650 eurot) on põhjendatud, on avaldajal

VÕS § 113 lg 1 I lause alusel õigus nõuda ka iga üksiku kahjuhüvitise maksmise kohustuse

täitmisega viivitamise tõttu puudutatud isikult I viivist.

Avaldaja nõudis puudutatud isikult I kütmisteenuse kulude hüvitamist vastava kuu kohta

esitatud majandamiskulude arvel, mille maksmise tähtaeg oli järgmise kuu 21. kuupäeval, ning

nõuab viivist alates maksetähtaja möödumisest, s.o mõistliku aja jooksul alates kahju

tekkimisest VÕS § 82 lg 3 tähenduses. Võttes aluseks majandamiskulude arved, millel avaldaja

kajastas mh kütmisteenus kulu, on avalduse esitamise, s.o 17. aprilli 2019. a seisuga 650 euro

suuruselt kahjunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis 45 eurot 34 senti. Kahjuhüvitiselt tuleb

alates 18. aprillist 2019 kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

viivist. Kahjuhüvitiselt avalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivise arvutus

on järgmine:

Arve

kuupäev

Kütmise

kulu

suurus eurodes

Maksetähtaeg

Viivitatud päevade arv 17.

aprilli 2019. a seisuga

Viivis

eurodes

30.09.2016

50

21.10.2016

908

9,95

31.01.2018

100

21.02.2018

420

9,21

28.02.2018

50

21.03.2018

392

4,30

31.03.2018

100

21.04.2018

361

7,91

30.04.2018

100

21.05.2018

331

7,25

31.10.2018

100

21.11.2018

147

3,22

30.11.2018

100

21.12.2018

117

2,56

31.12.2019

50

21.01.2019

86

0,94

Kokku:

650

2762

45,34

IV

2-19-102941

27

28. Viimaks nõuab avaldaja puudutatud isikult I 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018

kütteperioodide eest küttepuude toomise, katlamajja ladumise ja koristamise kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju (3693 euro 30 sendi) hüvitamist.

29. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et selle kahjunõude eeldused on

täidetud, ning rahuldas põhjendatult avaldaja kahjunõude. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

30. Puudutatud isikul I oli korteriomanike üldkoosolekute otsustest tulenev kohustus tuua ühes

kütteperioodis 18 m3 kuivi küttepuid, laduda need katlamajja ja koristada enda järel, ning juhul,

kui puudutatud isik I jätab need kohustused täitmata, oli avaldajal õigus täita need kohustused

puudutatud isiku I eest ning nõuda sellega seotud kulutused puudutatud isikult I kahjuna sisse.

30.1. Maakohus tugines avaldaja kahju hüvitamise nõuet lahendades õigesti korteriomanike

21. augusti 2010. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 227 ja 228), 6. veebruari 2011. a

üldkoosoleku (protokoll dtl-d 63 ja 64), 22. septembri 2012. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 60

ja 61 ja selle lisaks olev küttepuude koguste arvestus korterite kaupa dtl 62), 28. mai 2016. a

üldkoosoleku (prototokoll dtl-d 401 ja 402 ja üldkoosolekul kinnitatud kütmiskord (dtl-d 403

ja 404) ning 28. mai 2018. a üldkoosoleku (protokoll dtl-d 383 ja 384) otsustele.

Korteriomanikud otsustasid 21. augusti 2010. a üldkoosolekul, et iga korteri eest tuleb tuua

0,25 m2 kuivi küttepuid 1 m2 põrandapinna kohta, küttepuid toonud korteriomanikud on

kohustatud laduma need katlamajja ja enda järel koristama ning küttepuude toomise graafik

jääb juhatuse otsustada. 6. veebruari 2011. a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kiita

heaks ettepaneku, et kui avaldaja liige ei ole ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks toonud,

on avaldajal õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta selle eest vajaminevad

küttepuud. 22. septembri 2012. a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kinnitada puude

arvestuse 1 m2 = 0,18 m3, ümardamisega üles poole, ning selle järgi pidi puudutatud isik I tooma

18 m3 küttepuid.

Korteriomanike 28. mai 2016. a üldkoosolekul kinnitatud maja heakorratööde, kütmise ja

küttepuude toomise kord nägi mh ette järgmist:

-

kütteperiood algab 16. septembril ja kestab kuni 13. maini (liigaastal kuni 12. maini);

-

kütteperioodi alguseks koostab juhatus küttepuude toomise graafiku, arvestades

võimaluse korral ka korteriomanike soovidega; graafik riputatakse teadetetahvlile;

-

graafikus toodud kuupäeva möödudes muutub nõue sissenõutavaks ja hädavajaduse

korral on juhatusel õigus vajaminevad küttepuud osta, lisades selle summa võlgnikust

korteriomaniku üüriarvele; kui puude ostmise hädavajadus puudub, siis nõuab ühistu

võlgnikult kuivade puude maksumuse rahaliselt välja alles kütteperioodi lõpus

hinnapakkumise alusel;

-

toodud puud peavad olema laotud katlamajja ja puude toomisel tekkinud praht

koristatud; nende kohustuse eiramisel on ühistul õigus osta selle tegemiseks teenust ja

esitada arve korteriomanikule;

-

juhatuse liige mõõdab puud ja kirjutab koguse vastavasse päevikusse;

-

toodud puud peavad olema kuivad.

Korteriomanikud otsustasid 21. oktoobri 2018. a üldkoosolekul kohustada juhatust nõudma

välja korterite 7 (puudutatud isiku I korter) ja 12 küttepuude võla ning kui see ei ole võimalik,

siis ostma küttepuud ja nõudma kulu võlgnikelt sisse.

2-19-102941

28

Kolleegiumil ei ole esile toodud asjaoludel alust pidada eelmises punktis nimetatud

korteriomanike üldkoosolekute asjakohaseid otsuseid tühiseks (vt ülal p-d 20.5.2–20.5.3 ja

25.2). Puudutatud isiku I väited sellel kohta, et 21. augusti 2010. a ja 22. septembri 2012. a

koosolekutel osalesid isikud, kes ei olnud avaldaja liikmed ja kelle kohta ei ole teada, kas neil

oli volitus üldkoosolekul osalemiseks, võivad olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise,

aga mitte tühisuse aluseks. Erinevalt puudutatud isikust I leiab kolleegium, et 22. septembri

2012. a üldkoosoleku protokollist on näha üldkoosolekul vastu võetud otsused. Asjaolu, et

protokoll ei kajasta hääletamistulemusi, ei anna alust pidada üldkoosoleku otsuseid tühiseks.

Lisaks ei ole ka ülalnimetatud otsuse puhul tähtsust tunnistajate kirjalikel ütlustel (dtl 335–336),

mille kohta esitas puudutatud isik I võltsimise vastuväite, mistõttu jätab kolleegium puudutatud

isiku I vastuväite tähelepanuta.

30.2. Puudutatud isik I ei ole väitnud, et ta oleks 2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018

kütteperioodidel täitnud oma kohustuse tuua hiljemalt kütteperioodi lõpuks 18 m3 kuivi

küttepuid (kokku 54 m3 kuivi küttepuid), laduda need katlamajja ja enda järelt koristada.

Vastupidi, puudutatud isik I on seisukohal, et tal ei olnud kohustust küttepuid tuua. Seega on

puudutatud isik I küttepuude toomise, ladumise ja enda järel koristamise kohustust rikkunud.

30.3. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et

rikkumine oli vabandatav ja ta ei vastuta rikkumise eest (vt VÕS § 103 lg-d 1 ja 2). Puudutatud

isikut I ei vabastanud kohustuste täitmisest see, et ta ei elanud korteris. Tähtsust ei ole sellel,

kas küttepuud olid otsas või mitte.

30.4. Avaldaja andis puudutatud isikule I 25. detsembri 2018. a e-kirjaga (dtl 397) kolme

kütteperioodi küttepuude toomiseks, nende katlamajja ladumiseks ja enda järel koristamiseks

või 3693 euro 60 sendi tasumiseks tähtaja kuni 20. jaanuarini 2019. Puudutatud isik I ei täitnud

oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul.

Puudutatud isik I on leidnud, et temalt kolme kütteperioodi küttepuude toomise kohustuse

täitmise nõudmine oli ebaproportsionaalne, kuid puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid,

mis annaks alust leida, et avaldaja ei saanud temalt korraga nõuda kolme kütteperioodi täitmata

jäänud kohustuste täitmist.

Kolleegium lisab, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks takistanud puudutatud isikul I

küttepuude toomise kohustuse täitmist, st et puudutatud isik I ei oleks saanud oma kohustusi

täita avaldajast tulenevatel asjaoludel. Puudutatud isik I on 26. aprilli 2021. a seisukohas ja

määruskaebuses väitnud, et kui ta avaldas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx toimunud kohtuistungil,

mille protokolli on ta siinses asjas esitanud, soovi tuua küttepuid, teatas avaldaja talle, et need

ei mahu katlamajja ära. Arvestades, et puudutatud isik I on siinses asjas esitanud üksnes 8. juuni

2017. a istungi protokolli asjas nr x-xx-xxxx (dtl-d 449–453), saab järeldada, et puudutatud

isik I peab silmas seda istungit. Sellel istungil arutati hoopis puudutatud isiku I varasemate

kütteperioodide küttepuude võlaga seonduvat. Protokollist ei nähtu, et puudutatud isik I oleks

seal avaldanud soovi küttepuid tuua. Lisaks on puudutatud isik I 13. veebruari 2020. a vastuses

ja määruskaebuses väitnud, et ta pakkus siinses asjas toimunud 8. augusti 2019. a istungil, et ta

toob eelmise perioodi küttepuud. Selle istungi protokollist nähtub, et puudutatud isik I on küll

öelnud, et ta on võimeline küttepuid tooma ja talle sobiks tuua eelmise perioodi küttepuud

(dtl 203), kuid sellel ei ole tähtsust, kuna selleks ajaks oli puudutatud isikule I kohustuste

täitmiseks antud täiendav tähtaeg ammu möödas. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et ta oleks

avaldanud kõnealuste kütteperioodide küttepuude toomiseks soovi enne 20. jaanuarit 2019 ja

avaldaja oleks küttepuude toomist takistanud.

2-19-102941

29

Väär on ka puudutatud isiku I väide, nagu oleks avaldaja kohtumenetlust alustanud

5. detsembril 2018 ja seega enne puudutatud isikule I kohustuste täitmiseks antud täiendava

tähtaja möödumist. Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30. jaanuaril 2019.

30.5. Kui puudutatud isik I ei oleks oma kohustusi rikkunud, oleks avaldajal olnud kolme aasta

jooksul kokku 54 m3 rohkem katlamajja laotud kuivi küttepuid ning ta ei oleks pidanud neid

ostma. Seega ei oleks avaldajale puudutatud isiku I rikkumiseta kahju tekkinud, mistõttu on

kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.

30.6. Avaldaja kulutused, mille oleks pidanud tegema puudutatud isik I, s.o kulutused 54 m3

kuivade küttepuude ostmisele, nende katlamajja ladumisele ja katlamaja koristamisele, on

käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes.

Avaldaja on tõendanud, et ta kandis puudutatud isiku I rikkumiste tõttu kulutusi 3693 euro

60 sendi ulatuses (Yyyyyyyyyy OÜ 3693 euro 60 sendi suurune arve (dtl 65), maksekorraldus

Yyyyyyyyyy OÜ-le 3693 euro 60 sendi tasumise kohta (dtl 190)). Täpsemalt tellis avaldaja

Yyyyyyyyyy OÜ-lt 54 rm lõhutud 50 cm küttepuid koos transpordiga avaldaja katlamajja

hinnaga 52 eurot/rm, s.o kokku hinnaga 2808 eurot, ning 54 rm küttepuude katlamajja ladumise

ja koristamise hinnaga 5 eurot/rm, s.o kokku hinnaga 270 eurot. Nendele summadele lisandub

käibemaks, mis teeb kogukuluks 3693 eurot 60 senti.

Kolleegiumil ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades alust arvata, et avaldaja kandis

Yyyyyyyyyy OÜ-le 3693 eurot 60 senti teenust vastu saamata. Ainuüksi sellest, et Yyyyyyyyyy

OÜ kodulehelt ja 2019. a majandusaasta aruandest ei nähtu küttepuude müügiga tegelemine, ei

saa teha järeldust, et Yyyyyyyyyy OÜ ei müünud avaldajale küttepuid. Avaldaja on esitanud

Yyyyyyyyyy OÜ 30. märtsi 2021. a e-kirja, milles viimane on kinnitanud, et ta tegutseb ka

valdkondades, mida kodulehelt ei leia, sh saab temalt tellida küttepuid (dtl 630). Lisaks on

avaldaja esitanud enda ja Yyyyyyyyyy OÜ vahelise e-kirjavahetuse, millest nähtub, et

Yyyyyyyyyy OÜ saatis avaldajale 5. detsembril 2018 hinnapakkumise, ning avaldaja teatas

22. jaanuaril 2019 Yyyyyyyyyy OÜ-le, et ostab 54 rm küttepuid selles toodud hinnaga, samas

kui teine korter, kelle küttepuude võlg on 42 rm, toob küttepuud ise (dtl 628). E-kirjavahetusest

nähtub seega ka asjaolu, et teenust ostetakse ühe korteri 54 rm küttepuude võla tõttu.

1. septembri 2018. a seisuga koostatud küttepuude aruandluse graafikust nähtub, et puudutatud

isik I on ainuke korteriomanik, kes pidi koos varasema küttepuude võlaga kütteperioodi lõpuks

tooma 54 rm (ruumimeeter ja kuupmeeter on sama mõõtühik) küttepuid (dtl 221). Samuti on

Yyyyyyyyyy OÜ kinnitanud, et ta viis tellitud küttepuud kohale ja avaldaja on talle nende eest

tasunud (dtl 630). Asjaolu, et avaldaja ja Yyyyyyyyyy OÜ e-kirjavahetuses ja Yyyyyyyyyy OÜ

esitatud arvel ei ole märgitud puudutatud isiku I korteri numbrit, ei näita seda, et teenust ei oleks

tellitud puudutatud isiku I kohustuste rikkumise tõttu. Avaldaja on esitanud ka NN

allkirjastatud kinnituse selle kohta, et tema on vastu võtnud puudutatud isiku I korteri eest

erinevatel kuupäevadel toodud küttepuud kokku 54 rm (dtl 223). Samuti on avaldaja

Yyyyyyyyyy OÜ-le 18. veebruaril 2019 teatanud, et küttepuude vastuvõtmisega tegeleb NN,

ning on andnud Yyyyyyyyyy OÜ-le NN kontaktandmed (dtl 629). Kolleegiumil ei ole seega

alust kahelda selles, et NN teadis Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuid vastu võttes, et need tuuakse

puudutatud isiku I eest. Asjaolu, et küttepuude toomise graafikutes ei ole märgitud kuupäevasid,

millal mingi korteriomanik on küttepuid toonud, ei muuda NN kinnitust tõendina

ebausaldusväärseks.

Sellel, kas konkreetselt puudutatud isiku I korteri eest toodud küttepuud on ära köetud või mitte,

ei ole tähtsust, sest puudutatud isik I peab igal juhul täitma koos teiste korteriomanikega

küttepuude toomise kohustust. Samuti ei ole tähtsust sellel, mida arvas Tallinna

2-19-102941

30

Ringkonnakohus 3. septembri 2020. a otsuses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (dtl-d 633–648) selles

asjas esitatud Yyyyyyyyyy OÜ hinnapakkumisest. Erinevalt sellest asjast on avaldaja siinses

asjas esitanud täiendavad tõendid, mis kinnitavad Yyyyyyyyyy OÜ-lt küttepuude tellimist,

nende kohaletoimetamist ja nende eest tasumist. Asjaolust, et puudutatud isiku I endine juhatuse

liige AA võib samuti tegeleda küttepuude müügiga (vt 13. veebruari 2020. a e-krediidiinfo

väljavõte AA XXXXXX Talu FIE ja Rändsaekaater OÜ kohta, dtl-d 444–447; RR 1. novembri

2020. a e-kiri, dtl 531), ei saa teha järeldust, et küttepuude müüjaks ei olnud Yyyyyyyyyy OÜ.

Samas oleks avaldajale kantud kulutuste näol tekkinud kahju ka juhul, kui küttepuid oleks

müünud, kohale toonud ja ladunud muu isik. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eelnevat

arvestades puudutatud isiku I tõendite kogumise, s.o Maksu- ja Tolliametilt Yyyyyyyyyy OÜ

2019. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni väljanõudmise taotluse õigesti rahuldamata.

Käibedeklaratsioon saaks näidata üksnes seda, kas Yyyyyyyyyy OÜ on avaldajale esitatud arve

deklareerinud või mitte, kuid mitte seda, kas ta on avaldajale kõnealust teenust osutanud.

Väär ja asjassepuutumatu on puudutatud isiku I väide, nagu oleks avaldaja tsiviilasjas nr x-xx-

xxxx toimunud 8. juuni 2017. a istungil (protokoll dtl-d 449–453) avaldanud, et tal ei ole vaja

küttepuid osta ja ta ei ole neid kunagi ostnud. Istungi protokollist seda ei nähtu. Ka juhul, kui

see nii oleks, ei tähendaks see seda, et avaldaja ei ostnud küttepuid puudutatud isikule I siinses

asjas ette heidetavate rikkumiste tõttu mitu aastat hiljem.

Kuigi maakohus selgitas puudutatud isikule I 8. augusti 2019. a istungil, et olukorras, kus

avaldaja on esitanud tõendi kulutuste suuruse kohta, tuleb puudutatud isikul I tõendada, et

kulutused saanuks väiksemad olla (vt dtl 204), ei ole puudutatud isik I seda teinud. Puudutatud

isik I on esitanud Pajaka Puit OÜ 18. jaanuari 2016. a hinnapakkumise (dtl 184), milles 50 cm

küttepuude hinnana on märgitud 39 eurot/m3, millele lisandub käibemaks, kuid see

hinnapakkumine ei tõenda 1 m3 kuivade küttepuude turuhinda 2019. a jaanuaris, mil avaldaja

küttepuud tellis. Samuti ei sisalda see hind küttepuude ladumise ja koristamise kulusid. Lisaks

on puudutatud isik I 1. novembri 2020. a seisukohas väitnud, et Riigimetsa Majandamise

Keskuse ja SA Erametsakeskuse andmetel oli küttepuude hind koos kohaletoimetamisega

2016–2018 28 eurot 80 senti/tm ning 2019. a I kvartalis 31 eurot 14 senti/tm. Seejuures ei ole

puudutatud isik I Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse andmeid tõendina

esitanud, vaid on viidanud 14 erinevale veebilingile, millelt need peaksid avanema. Veebilingid

ei ole käsitatavad tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes, mistõttu ei ole puudutatud isik I

tõendanud oma väiteid, et küttepuude turuhind koos kohaletoimetamisega oli 2016–2018

28 eurot 80 senti/tm ning 2019. a I kvartalis 31 eurot 14 senti/tm. Lisaks ei annaks puudutatud

isiku I esitatud andmed ka nende tõendatuse korral ilmselt alust järeldada, et avaldaja ei ostnud

kuivi lõhutud küttepuid ning nende ladustamis- ja koristusteenust turuhinnaga. Arvestades seda,

et puudutatud isiku I andmed on esitatud tihumeetrites, mitte ruumimeetrites, ei ole küttepuude

hind avaldaja ostetud küttepuude hinnaga võrreldav ning suure tõenäosusega ei ole tegemist ka

sama kaubaga, kuna tihumeetrites mõõdetakse üldjuhul metsamaterjali (palki), mitte lõhutud

küttepuid. Seejuures nähtub Riigimetsa Majandamise Keskuse ja SA Erametsakeskuse

veebilehtedelt metsamaterjali (küttepuidu), mitte lõhutud küttepuude hind. Samuti ei sisalda

puudutatud isiku I väidetud hind küttepuude kohaletoomist, ladumist ja koristamist. Seega ei

ole puudutatud isik I tõendanud, et avaldaja ostetud küttepuude hind ja nende

kohaletoimetamise, ladumise ja koristamise hind ei vastanud turuhinnale.

30.7. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid selle kohta, et avaldajale

tekkinud kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav. Samuti ei ole

puudutatud isik I esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist VÕS

§-de 139 või 140 alusel vähendada. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust ainuüksi

2-19-102941

31

puudutatud isiku I paljasõnaline väide, et see ületab kordades tema ühe kuu sissetulekut ja Eesti

keskmist brutokuupalka.

31. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust puudutatud isikult I

avaldaja kasuks küttepuude toomise, katlamajja ladumise ja enda järelt koristamise kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas lõppjäreldusena muuta.

V

32. Kuigi ülaltoodu kohaselt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja jätab

avalduse rahuldamata 178 euro suuruse põhivõla, sellelt avalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 30 euro 5 sendi ning alates avalduse esitamisest

sissenõutavaks muutuva viivise osas, ei anna see alust muuta maakohtu menetluses tekkinud

menetluskulude jaotust ja jätta puudutatud isiku I menetluskulusid avaldaja kanda.

32.1. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 II lause järgi

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 II lause seab menetluskulude jaotamise lähtekohaks

õigluse põhimõtte, seejuures on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle

kahjuks lahend tehti.

Arvestades seda, et avaldaja taotles avalduses puudutatud isikult I kokku 6110 euro 55 sendi

(2182,08+234,87+3693,6) väljamõistmist (lisandub viivis), kuid ringkonnakohus rahuldab

avalduse 5902 euro 48 sendi (1354,06+159,48+650+45,34+3693,6) ulatuses (lisandub viivis),

tuleks asja lahendamise tulemust arvestades jätta menetluskulud 97% ulatuses puudutatud isiku

I kanda (solidaarselt puudutatud isikuga II) ning 3% ulatuses avaldaja kanda. Arvestades seda,

et ringkonnakohus rahuldab avalduse valdavas ulatuses ei oleks TsMS § 172 lg 1 II lause

tähenduses õiglane jätta kõiki menetluskulusid, sh puudutatud isiku I maakohtus kantud

menetluskulusid avaldaja kanda. Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks

menetlust põhjendamatult venitanud või esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid või tõendeid.

32.2. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust ka

kohtumenetluses tehtud kompromissipakkumiste alusel.

Kolleegium ei välista, et sarnaselt hagimenetlusele (TsMS § 163 lg 2) võib ka avalduse alusel

lahendatavas hagita asjas (eelkõige korteriühistu rahalisi nõudeid puudutavas kohtuasjas) olla

õiglane jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes ei nõustunud

kompromissiga, kui kohus lahendab hagita asja kompromissis pakutuga sarnaselt.

8. augusti 2019. a istungi protokollist nähtub, et puudutatud isik I oli nõus avaldajale

kompromissi korras tasuma kommunaalkulud, halduskulud, viivise ja 500 eurot küttepuude

toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju katteks. Avaldaja soovis kõigi esitatud nõuete

tasumist, kuid oli nõus maksegraafikuga. Kompromissi ei saavutatud seetõttu, et puudutatud

isik I ei olnud nõus hüvitama küttepuude toomise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

(dtl-d 200, 201 ja 204). Puudutatud isik I pakkus seega 8. augusti 2019. a istungil avaldaja

nõuete rahuldamist 2916 euro 95 sendi ulatuses (2182 eurot 8 senti + 234 eurot 87 senti + 500

eurot), kuid avaldaja nõuded olid kokku 6110 eurot 55 senti ning ringkonnakohtu määruse

alusel kuuluvad need rahuldamisele 5902 euro 48 sendi ulatuses. Seega ei rahulda

ringkonnakohus avaldust sarnases ulatuses, nagu pakkus puudutatud isik I 8. augusti 2019. a

istungil kompromissina.

2-19-102941

32

Menetluskulude jaotamiseks puudutatud isiku I taotletud viisil ei anna alust ka puudutatud isiku

I 8. augusti 2019. a e-kirjas pakutud kompromiss (dtl 195). Kuigi puudutatud isik I avaldas

selles e-kirjas nõusolekut tasuda asjas esitatud nõuded, seadis ta kompromissi sõlmimise

eelduseks, et avaldaja loobub tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud küttepuude toomise kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudest, mis rahuldati hiljem Tallinna Ringkonnakohtu

3. septembri 2020. a jõustunud otsusega 2851 euro 20 sendi ulatuses (dtl-d 633–648; vt ka

avaldaja 12. augusti 2019. a e-kiri, milles ta ei olnud nõus siinset asja ja tsiviilasja nr x-xx-xxxx

kompromissis siduma ja palus jääda siinse asja juurde, dtl 208).

Kuigi puudutatud isik I on 12. augusti 2019. a e-kirjas väitnud, et ta tegi avaldajale pärast

8. septembri 2019. a istungit veel ettepaneku rahuldada avaldaja muud nõuded peale

viivisenõuete, s.o kokku 5875 eurot 68 senti ja seda 150-euroste osamaksetena, millest avaldaja

väidetavalt keeldus põhjusel, et ta soovis ka enda menetluskulude hüvitamist (dtl 208), ei ole

puudutatud isik I selle ettepaneku tegemise kohta tõendeid esitanud.

32.3. Seega tuleb puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

Arvestades seda, et avaldaja ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus

teha puudutatud isiku I määruskaebuse alusel puudutatud isikule I menetluskulude jaotust

puudutavalt maakohtust kahjulikumat lahendit.

33. Kuna puudutatud isiku I määruskaebus jääb valdavas ulatuses rahuldamata ning puudutatud

isik I esitas määruskaebemenetluses asjakohatuid väiteid ning kaks põhjendamatut taotlust

(21. novembri 2022. a tõendite vastuvõtmise taotlus ja taotlus kohustada avaldajat esitama

tõendid originaaldokumentidena), millega on põhjustanud avaldajale põhjendamatult

täiendavaid menetluskulusid, on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172

lg 1 II lause alusel määruskaebemenetluse kulud puudutatud isiku I kanda.

34. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1776 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt

kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebusega tutvumisele ja sellele õigusliku

hinnangu andmisele 1 tund (toiming nr 1), määruskaebusele seisukoha koostamisele ja

õigusliku positsiooni kujundamisele 5 tundi 18 minutit (toiming nr 2), ringkonnakohtu

kohtunõudele vastuse koostamisele, täiendavate tõendite hankimisele ja kohtule esitamisele

4 tundi 18 minutit (toiming nr 3), puudutatud isiku I 21. novembri 2022. a seisukohaga

tutvumisele, selle analüüsile ja õiguslikku hinnangu andmisele 42 minutit (toiming nr 4),

puudutatud isiku 21. novembri 2022. a seisukohale vastuse koostamisele, õiguskirjandusega

tutvumisele ja kohtupraktika analüüsile 3 tundi (toiming nr 5) ning menetluskulude nimekirja

koostamisele 30 minutit (toiming nr 6), s.o kokku 14 tundi 48 minutit.

Arvestades määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on määruskaebusele vastamiseks kulunud

aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu nõudekirja ning sellele esitatud vastuse

sisu, mahtu ja lisatud tõendeid arvestades on kogu ulatuses põhjendatud ka selle seisukoha

koostamise ajakulu. Kuna puudutaud isik I esitas ringkonnakohtule suure hulga tõendeid ja

täiendava seisukoha, on põhjendatud ka sellele vastuse koostamise ajakulu, samuti

menetluskulude nimekirja koostjamise ajakulu.

2-19-102941

33

Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuga), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega kohtuvaidlustes.

Ülaltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude

hüvitis 1776 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikul I TsMS § 177 lg 4 järgi

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

2-19-102941/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text