3-22-998/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-998

Haldusasi

S.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.04.2022

käskkirja nr 1.9-2.5/146p tühistamiseks, teenistusse

ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja

eest tasu väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – S.L , esindaja v.adv Vladimir Sadekov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja U.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.L-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

05.06.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.L-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2022

otsus haldusasjas nr 3-22-998 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-22-998

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei ja Piirivalveameti (PPA) 07.04.2022 käskkirjaga nr 1.9-2.5/146p vabastati

Põhja prefektuuri valvebüroo Vabariigi Presidendi valvepolitseinik vanemkomissar S.L

politseiteenistusest politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu. Käskkirja

õigusliku alusena on märgitud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 koosmõjus politsei

ja piirivalve seaduse (PPVS) § 39 lg-ga 1. Käskkirja põhjenduste kohaselt viis Põhja

prefektuuri valvebüroo juht ajendatuna alates märtsi keskpaigast talle laekunud

tähelepanekutest S.L-i seisukohtadest seoses Ukrainas toimuva sõjaga 15.03.2022 läbi

vestluse, mille pinnalt kogumis saab järeldada, et S.L peab võimalikuks Venemaa

Föderatsiooni tegevuse suhtes Ukrainas üles näidata mõistmist.

S.L kahjustab (eelkõige Ukraina sõjast tingitud põgenikekriisi olukorras), esitledes Venemaa

sõjalist tegevust Ukrainas õigustava huvirühma seisukohti, negatiivselt PPA mainet ja avaliku

teenistuse usalduseväärsust ning selline käitumine võib kaasa tuua konflikti kolleegidega ja

pingeolukorra, mis mõjutab head koostööd meeskonnas.

Politseiametniku kutsesobivusnõuete kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti

Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, kusjuures Põhja prefektuuri valvebüroo Vabariigi

Presidendi valvegrupi valvepolitseiniku ametikoht, millel S.L töötab, eeldab jäägitut ausust ja

lojaalsust Eesti Vabariigile.

PPA põhjendatud huvidele ei vasta agressorriigi tegevuste kaitsmine. Rahvusvahelist õigust

rikkuva ja sõjakuritegusid toime paneva riigi ja selle esindajate ebaseadusliku ja kuritegeliku

tegevuse avalik aktsepteerimine, heakskiitmine või toetamine ilmestab seda, et

politseiametnikul puudub võime teha vahet õigel ja valel, heal ja kurjal, ent see omadus on

politseiniku üks olulisemaid isiksuse- ja kutsesobivuse eeldusi ning selle puudumine välistab

töötamise politseiametnikuna.

S.L ei ole võimeline ette nägema oma seisukohtade väljaütlemise tagajärgi, tal puudub

päevakajaliste sündmuste analüüsi- ja sünteesivõime ning ta ei oska eristada olulist

ebaolulisest. Kui ametnik käitub vastuoluliselt ja tema väljaütlemised jätavad võimaluse

kaheti aru saada ka peale korduvat küsimist, puudub tööandjal veendumus, et tegemist on ausa

ja lojaalse ametnikuga, kes suudab pingeolukorras tulemuslikult teha meeskonnatööd.

2. S.L esitas 02.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 07.04.2022 käskkirja nr 1.9-

2.5/146p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest

tasu väljamõistmiseks.

Teenistusest vabastamise käskkiri on õigusvastane, sest 15.03.2022 läbi viidud vestlus ei vasta

ATS-s sätestatud arenguvestluse eesmärgile, kuna kaebajaga ei arutatud ametniku tulemusi

ega ametialast arengut, vaid vestlus keskendus kaebajale Ukrainas toimuvat puudutavate

küsimuste esitamisele. Isegi kui kaebaja väljendas oma seisukohti seoses Ukrainas toimuvaga,

tegi ta seda mitte politseiametniku kohustuste täitmise ajal, vaid oma vabal ajal.

Põhiseadusega tagatud sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtuseid. Kaebaja

ei ole midagi sellist teinud ega öelnud, mis viitaks tema ebalojaalsusele. Käskkirjas osutatud

tähelepanekud kaebaja väidetavate väljaütlemiste kohta pärinevad anonüümsetest allikatest.

2(9)

3-22-998

Kaebaja ligi 27-aastase karjääri jooksul ei ole kordagi varem tekkinud kahtlusi tema

lojaalsuses.

Vastustaja tegi läbi viidud vestlusest ekslikud järeldused. Vastustaja pole piisavalt

põhjendanud, milles seisneb kaebaja ebalojaalsus. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei väljendanud

vestlusel “üheselt ja selgelt” seisukohta Ukrainas toimuva kohta, ei tähenda seda, et ta ei ole

lojaalne Eesti Vabariigile. Vastustaja ei saanud kaebajast piisavalt aru. Vestluse kokkuvõttest

ei saa teha järeldust, justkui kaebaja peaks mõistetavaks Luganski ja Donetski piirkondades

toimuvat. Kaebaja ei tahtnud tekitada muljet, et ta õigustab Venemaa tegevusi. Vastates

küsimusele, kas ta peab Ukrainas toimuvat õigeks, ütles ta sõnaselgelt, et see ei ole õige ja

sõda tuleks kohe lõpetada. Samuti rõhutas ta, et Venemaa peaks oma väed Ukrainast välja

viima. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustajale tundub, et kaebaja ei ole näidanud

valmisolekut Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise korraldamiseks. Vestluse läbiviimise ajal oli

kaebaja juba kontaktis Ukraina sõjapõgenikega teisel tööl, mis on fikseeritud ka vastusena 10.

küsimusele.

Kaebaja palub end teenistusse ennistada ja taotleb sunnitult teenistusest puudutud aja eest tasu

väljamõistmist, kuna ta kasvatab viieaastast last.

3. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja teenistusest vabastamine on õiguspärane. Kuigi vaidlustatavas käskkirjas on selle

andmise alusena märgitud üksnes 15.03.2022 toimunud vestluse kokkuvõte, viis kaebaja

teenistusest vabastamiseni vestlus koosmõjus teiste kogutud tõenditega.

Alates märtsi keskpaigast laekus PPA Põhja prefektuuri valvebüroo juhile tähelepanekuid

seoses kaebaja seisukohtadega Ukraina sõja kohta. 02.03.2022 laekus PPA-le anonüümseks

jääda sooviva isiku teade, et kaebaja võib olla Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir

Putini kuritegeliku režiimi toetaja. Samuti märkis teataja, et oma teises töökohas Tallinna

Laste Turvakeskuses (TLT) räägib kaebaja, et Ukraina kutsus Venemaad appi ja Eesti

Vabariik pole kunagi olnud okupeeritud. 25.02.2022 jagas kaebaja enda Facebooki seinal

videot venekeelse pealkirjaga "В словах путина никогда нет ляпов. Πутин проболтался

нечаянно?“ („Putini sõnades ei ole kunagi vääratusi. Putin rääkis ennast sisse kogemata?“).

15.03.2018 on kaebaja jaganud enda Facebooki seinal pilti Nõukogude Liidu sümboolikaga

punasest lipust venekeelse sõnumiga „Moй дед вoeвaл за диктатура пролетариата“

(„Minu vanaisa võitles proletariaadi diktatuuri eest“). 15.03.2022 vestlusest valvebüroo juhi ja

kaebaja vahel jäi veendumus, et kaebaja peab võimalikuks Venemaa tegevuse suhtes Ukrainas

üles näidata mõistmist.

Politseiametniku kutsesobivusnõuete kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti

Vabariigile, aus ja seadusekuulekas. Iga politseiametnik on andnud teenistusse asudes vande

olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale. Politseiametniku vande andmine on usaldussuhte

tekkimise fundamentaalne alus ja ühtlasi teenistusse asumise kohustuslik eeldus. Vaenuliku

riigi tegevust toetades rikub politseiametnik enda ametivannet.

4. Tallinna Halduskohus

jättis

29.11.2022 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vaidlustatud käskkirjast on, arvestades ka vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitusi,

võimalik aru saada selliselt, et kaebaja on politseiteenistusest vabastatud kutsesobivusnõuetele

mittevastavuse tõttu ja põhjusel, et vastustajal puudub kindlus, et kaebaja on lojaalne Eesti

Vabariigile ning aus ja isikuomadustest tulenevalt võimeline täitma politseile pandud

ülesandeid.

3(9)

3-22-998

Mitte kõik vastustaja etteheited kaebaja isikuomaduste kohta pole veenvad. Pelgalt selle

pinnalt, et kaebaja ei ole avaldanud PPA ametnikega vesteldes selget seisukohta enda

suhtumisest Venemaa tegevusse Ukrainas, ei saa langetada otsust kaebaja aususe või

ebaaususe kohta. Ebaselge on ka see, millel rajaneb vastustaja teine põhimõtteline järeldus, et

kaebajal puudub võime teha vahet õigel ja valel ning heal ja kurjal. Vastustaja väide, et

kaebaja on negatiivselt mõjutanud PPA mainet, pole kutsesobivusnõuete kontekstis

asjakohane. Vastustaja väide, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni tegevust toetades

rikkunud enda poolt antud ametivannet, seostub kaebaja lojaalsuskohustusega Eesti Vabariigi

ees.

ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud,

mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-test 1 või 2 või §-st 15. ATS

§ 15 p 5 kohaselt ei või isikut teenistusse võtta muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist

välistava asjaolu esinemisel. PPVS §-st 38 ja § 39 lg-st 1 tulenevalt võib politseinikuna

teenistusse võtta isiku, kes vastab politseiniku kutsesobivusnõuetele. Vabariigi Valitsuse

22.06.2006 määruse nr 141 „Politseiametnike kutsesobivusnõuded“ (määrus nr 141) § 1 p 1

kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile. Selles sättes on

lojaalsuskohustus seejuures asetatud kõikidest teistest politseiametniku isikuomadustele

seatud nõuetest ettepoole. Seega näeb kehtiv õigus ette Eesti Vabariigile mittelojaalse

politseiametniku politseiteenistusest vabastamise. Erinevalt mitmetest muudest

kutsesobivusnõuetest, millele vastavus on kas objektiivselt mõõdetav või konkreetse

dokumendi alusel üheselt kindlaks tehtav, eeldab ametniku lojaalsuse üle otsustamine

hinnangu andmist ametniku tegevust ja väljaütlemisi puudutavate asjaolude kogumile.

Politseiametniku teenistusest vabastamine on põhjendatud, kui PPA on ametniku käitumist või

väljaütlemisi puudutavad faktilised asjaolud õigesti tuvastanud ja teinud nende pinnalt

loogilise järelduse, et ametniku lojaalsuses ei saa olla veendunud. Selline hinnang ei tohi olla

meelevaldne.

Asjas on tuvastatud, et vahetu juhiga 15.03.2022 toimunud vestlusel pidas kaebaja Venemaa

Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale mõistetavaks, öeldes, et: „Kui vene inimesti

pahatahtlikult diskrimineeritakse, siis on mõistetav, kui RUS [Venemaa] oma inimesi kaitseb“

(vt vestluse kokkuvõte, dtl 12). Samuti nähtub vestluse kokkuvõttest, et kaebaja vähemalt

möönab Luganski ja Donetski omariikluse võimalikkust: „Appi kutsusid Lugansk ja Donetsk,

kes soovivad oma riiklust kaitsta“; „Luganskis ja Donetskis ei oleks 2014. a-l tohtinud asja nii

kaugele lastagi, et neil tekiks soov oma riigid kehtestada“; „Luganski ja Donetski osas ei oska

öelda, mida RUS [Venemaa] peaks tegema, kas jätkama tunnustamist või mitte“ (vt samas).

Eesti Vabariik ja rahvusvaheline kogukond peab neid piirkondi kestvalt Ukraina osaks.

Kaebaja seisukohad lähtuvad seega Venemaa Föderatsiooni ametlikust seisukohast, et

Luganskis ja Donetskis on omariiklus korrektselt välja kuulutatud, mis vastandub üheselt

Eesti Vabariigi ametlikule seisukohale.

TLT Lilleküla osakonna töötajatega 28.02.2022 toimunud vestlusel õigustas kaebaja Venemaa

Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale (vt PPA sisekontrollibüroo 22.03.2022 ettekanded, dtl

57‒60). Samal vestlusel ei tunnistanud kaebaja Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu

poolt 1940. a-l (vt samas). Kuna kaebaja pole eeltoodud väljaütlemisi eitanud, puudub alus

vastustaja esitatud teabes kahelda. Kolm aastat varem on kaebaja postitanud Facebookis oma

seinale pildi Nõukogude Liidu sümboolikaga punalipust tekstiga: „Moй дед вoeвaл за

диктатура пролетариата“ („Minu vanaisa võitles proletariaadi diktatuuri eest“,

Facebookis kaebaja seinale 15.03.2018 postitatud pilt, dtl 63), millega demonstreeris oma

poolehoidu Venemaal 1917. a-l relvastatud riigipöördega võimu haaranud totalitaristlikule

režiimile, mis aasta hiljem tungis kallale ka Eesti Vabariigile ja vallandas siin paljude inimeste

elu nõudnud punase terrori.

4(9)

3-22-998

Euroopaliku arengutee valinud Ukrainale sõjalise kallaletungi avalik õigustamine ja Eesti

Vabariigi 1940. aastal okupeerimise avalik mittetunnistamine (TLT Lilleküla osakonna

töötajatega toimunud vestlus) ning varasem poolehoiuavaldus mh ka Eesti Vabariiki sõjalisel

teel hävitada püüdnud totalitaristlikule režiimile (Facebookis kaebaja seinale postitatud pilt)

on asjaolud, mis kogumis võimaldavad põhjendatult kahelda kaebaja lojaalsuses Eesti

Vabariigile. Nimelt tähendab lojaalsus mh ka usaldatavust (vt EKSS 2009). Isik, kelle

väärtuspilt ei sobitu Eesti väärtusruumi, pole piisavalt usaldusväärne selleks, et täita

ametiülesandeid Eesti siseriiklikku julgeolekut tagavas institutsioonis. Sellise isiku puhul

puudub kindlus, et konfliktsituatsioonis on ta valmis kaitsma Eesti põhiseaduslikku korda.

Politseiametniku puhul on selline kindlustunne seda olulisem, et ametiülesannete täitmisel on

politseiametnikul õigus kohaldada isikute suhtes vahetut sundi ja teha isikute põhiõigusi väga

intensiivselt riivata võivaid toiminguid. Politseiametniku puhul vajab riik ja ühiskond kindlust

eeskätt selles, et ametnik jääb lojaalseks ka mistahes ametitegevusega seoses ette tulevates

kriitilistes olukordades ega lase sellistes olukordades oma otsustusi – mida võib olla vaja teha

väga kiiresti ja millel võivad olla asjassepuutuvate isikute seisukohast rasked tagajärjed –

mõjutada oma maailmavaatelistest veendumustest. Kaebuses esile toodud asjaolu, et kaebaja

väljendas oma seisukohti teenistusvälisel ajal, ei oma vaidluse lahendamisel seetõttu määravat

tähtsust, nagu ka kaebaja hinnang, et tema poliitilised eelistused pole kutsetegevusele kunagi

mõju avaldanud. Politseiametnik, kes on oma väljaütlemistega mõista andnud, et peab

võimalikuks toetada Venemaa Föderatsiooni agressiivset tegevust sõltumatu naaberriigi suhtes

ning seab samas kahtluse alla Eesti Vabariigi okupeerimise Nõukogude Liidu poolt, ei õigusta

politseiametnikult nõutavat usaldust. Tema puhul ei saa olla veendunud, et ta jääb eeskätt

olukorras, kus Eesti Vabariigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvid võivad sattuda

konfrontatsiooni tema isiklike väärtushinnangute ja maailmavaatega, lojaalseks Eesti

Vabariigile.

Vaidlustatud otsus riivab küll kaebaja õigust elukutsevalikule, kuid riigi sisejulgeoleku

tagamises väljenduv avalik huvi on Ukraina sõja tõttu kujunenud julgeolekupoliitilises

kontekstis kohtu hinnangul sellest selgelt kaalukam.

Puutuvalt kaebaja hinnangusse, et temaga vahetu juhi poolt 15.03.2022 läbi viidud vestlus ei

vastanud arenguvestluse eesmärgile, märgib kohus, et praeguse vaidluse seisukohalt pole

oluline, kas tegemist oli arenguvestlusega või mitte. Kui juht saab teavet, mis viitab ametniku

võimalikule ebalojaalsusele, on juhi kohustus seda teavet kontrollida, ametnikuga vestelda ja

saadud teabe pinnalt seisukoht kujundada. Kaebaja politseiteenistusest vabastamine on

toimunud õiguspäraselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. S.L palub 29.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2022

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus on andnud vale hinnangu politseiniku lojaalsuskohustusele. Kehtiv seadusandlus

ei sisalda lojaalsuskohustuse definitsiooni ja selle mõiste õiguslik sisustamine ei pruugi olla

iga kord üks ja sama. Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei-

ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 15) § 2 lg 1 p 1

kohaselt peab politseiametnik olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seadusekuulekas.

Kaebaja aususes ega seadusekuulekuses ei ole kahtlust. Kahtlus on lojaalsuses.

Lojaalsuskohustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine sõltub

5(9)

3-22-998

rakendusvaldkonnast. Üldjuhul saab igaüks ka intuitiivsel tasandil aru, mis on lojaalsus. Olla

lojaalne riigile, tähendab riigivõimu austamist, seaduskuulekat käitumist. Teiseks küsimuseks

on lojaalsuse väljendamine.

Hinnates kaebaja lojaalsuskohustuse väidetavat rikkumist, tuleb hinnata nii tema tegevust kui

ka väljaütlemisi. Kaebaja on politseiteenistuses olnud üle 26 aasta, mis kahtlusteta tõendab

tema lojaalsust tööandjale ja Eesti Vabariigile. Kaebajat on teenistuse eest autasustatud

aumärkidega 10., 15. ja 20. teenistusaastal ning talle on teenete eest antud tunnustuskirju.

Samuti on kaebaja aastate jooksul välja teeninud ülemkomissari auastme. Seega pole kaebaja

oma tegudega näidanud välja ebalojaalsust. Kuni 2022. a märtsini pole keegi esitanud

pretensioone ka seoses kaebaja väljaütlemistega. Ka kaebaja vahetu ülemus ei ole sõnaselgelt

väljendanud seisukohta, nagu kaebaja oleks oma väljaütlemistes teada andnud, et ta toetab

Venemaad, selle valitsust või presidenti või Venemaa agressiooni Ukrainas. Seega ei ole

selge, millel põhineb kohtu veendumus kaebaja ebalojaalsuses.

Kohus on valesti hinnanud kaebaja poolt 25.02.2022 Facebookis jagatud postitust. Jagatud

pildil on näha kaks vastandlikku väidet – üks neist on „Путин ПРОБОЛТАЛСЯ нечаянно?“

(„Kas Putin PAJATAS kogemata?“) ja teine, mis on üleval klõpsusööt (ingl k clickbite)

kollasel taustal – „В словах Путина НИКОГДА нет ляпов“ („Putini sõnades pole MITTE

KUNAGI vigu“). Kuna klõpsusöödu taga on tavaliselt eksitav ja vale informatsioon, mille

eesmärk on tähelepanu tõmbamine, siis seda tulebki tõlgendada teistpidi – kritiseeritaval

viisil. Postitusest, mille sisu ja mõtte kohta pole kaebajalt küsitud ja mille tekkemehhanism

kaebaja Facebookis pole kohtule teada, pole võimalik teha ühetähenduslikku järeldust. Kohus

ei ole tuvastanud postituse jagamise taga olevat kavatsust.

Kohtuotsuse p-s 5.4 käsitletud PPA sisekontrolli 22.03.2022 ettekanded ei ole tõendina

aktsepteeritavad, kuna nende koostamise aluseks olid kohtu poolt kontrollimata jäetud

kuuldused. Ettekannetega on võimalik tõestada vestluse toimumist, kuid mitte vestluse sisu.

Ka TLT Lilleküla osakonna töötajatega toimunud vestluse toimumise kohta ei ole kohtule

esitatud usaldusväärset informatsiooni.

Kohtuotsuse p-s 5.5 heidetakse kaebajale ette tema väärtuspildi mittesobivust Eesti

väärtusruumi, kuid ei ole selgitanud Eesti väärtusruumi ja kaebaja väärtuspildi ning nende

mittesobivuse põhjuseid.

Kaebaja 15.03.2018 Facebooki postituse juures on märkus, et selle jagamine ei anna alust teha

järeldust kaebaja enda meelestatuse suhtes. Kaebaja tööandjat ei ole kuni viimase ajani see

postitus häirinud ning alles pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu omistati sellele vastustaja

poolt ühepoolne tähendus. Kohus on kaebaja selgitused seoses viidatud postitusega jätnud

arvestamata.

Isegi kui oletada, et kaebaja on lojaalsuskohustust rikkunud, ei ole sellele järgnenud

teenistusest vabastamine proportsionaalne. Seadus näeb ette ka vähem riivavaid meetmeid.

Teenistusest vabastamine on kaebaja õigusi kõige enam riivav meede ja selle kasuks

otsustamisel peab isiku süü olema keskmisest suurem (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

26.09.1995 otsus asjas Vogt v. Saksamaa). Kohus ei ole seda tuvastanud.

6. PPA palub 30.01.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles seisneb lojaalsuskohustuse vale sisustamine

halduskohtu poolt. Kaebaja väljaütlemiste ja vaadete kontekstis omab tähtsust, et Riigikogu

on juba alates 2014. a-st seoses Venemaa Föderatsiooni tegevusega Ukrainas võtnud vastu

6(9)

3-22-998

mitmeid avaldusi Ukraina toetuseks. Isik, kes Eesti Vabariigi ametlikke seisukohti Venemaa

Föderatsiooni tegevuse suhtes Ukrainas ei toeta, samuti eitab Eesti Vabariigi okupeerimist

Venemaa poolt 1940. a-l, ei ole lojaalne Eesti Vabariigile, sh selle põhiseaduslikule korrale ja

teda ei saa usaldada täitma politseiametnikuna siseriikliku julgeoleku tagamise ülesannet.

Kaebaja on oma väljaütlemistes, mida ilmestavad venemeelsed sotsiaalmeedia postitused,

olnud selgelt ebalojaalne Eesti Vabariigile.

Kaebaja välja toodud positiivsed asjaolud tema teenistuse kohta ei muuda olematuks tema

toetust Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukrainas ja Nõukogude Liidu poolt Eesti

okupeerimise eitamist, mis tulid ilmsiks pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina suhtes

24.02.2022. Kuna sellest päevast alates muutus julgeolekuolukord Euroopas kardinaalselt, tuli

PPA-l suhtuda kaebaja väljaütlemistesse äärmiselt tõsiselt ja ta teenistusest vabastada

vaatamata pikale teenistusele politseiametnikuna.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja ebalojaalsuse kohta puuduvad tõendid.

Kaebaja väljaütlemised TLT-s on tõendatud. 15.03.2022 vestluses valvebüroo juhiga andis

kaebaja tõenäoliselt juba teadlikult silutud ütlusi, kuna oli eelnevalt (11.03.2022) vestelnud

PPA sisekontrollibüroo ametnikuga ja ilmselt teadlik, et tema väljaütlemistega võivad

kaasneda tema politseiteenistust puudutavad tagajärjed.

Kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud ebaproportsionaalne. Kaebaja vabastati teenistusest

kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu ja sellisel juhul ei näe PPVS ega ATS

politseiametniku suhtes ette muude meetmete rakendamist kui teenistusest vabastamine

(PPVS §-d 38 ja 39, ATS § 15 p 5 ja § 95 lg 1). Kaebaja viidatud EIK 26.09.1995 otsuse asjas

Vogt v. Saksamaa asjaolud on praeguse vaidluse asjaoludest erinevad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta ega tühistada.

8. ATS § 95 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või

tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-test

1 või 2 või §-st 15. ATS § 15 p 5 kohaselt ei võeta teenistusse isikut seaduses

sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Vastavalt PPVS § 38 lg-le 1

võib

politseiametnikuna teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt

keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega

või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku

tervise- ja kutsesobivusnõuetele. PPVS § 39 sätestab, et politseiametnik peab vastama

politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja

haridusnõuetele. Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selliseks

määruseks on määrus nr 15 (halduskohus on otsuses ekslikult tuginenud määrusele nr

141, mis on kehtetu alates 01.01.2010), mille § 2 lg 1 p 1 kohaselt peab

politseiametnik mh olema lojaalne Eesti Vabariigile. Kui ilmneb asjaolu, mis välistaks

isiku teenistusse võtmise, tuleb isik ATS § 95 lg 1 kohaselt teenistusest vabastada ja

sätte kohaldajal puudub sellisel juhul kaalutlusõigus.

9. Määruse nr 15 § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud „lojaalne Eesti Vabariigile“ on määratlemata

õigusmõiste. Määratlemata õigusmõiste sisustamisel on PPA-l otsustusruum, mille kohtulik

kontroll ei ole piiratud (vrd nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443, p 28;

19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1545, p 26). Määratlemata õigusmõiste sisustamisel tuleb

vastustajal võtta arvesse ka tagajärje mõju isiku õigustele ja huvidele ning hinnata teenistusest

7(9)

3-22-998

vabastamise proportsionaalsust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2023 otsus haldusasjas

nr 3-21-702, p 9). Kui vastustaja põhjendused määratlemata õigusmõiste sisustamisel ja

kohaldamisel on puudulikud, saab kohus haldusorgani asemel anda õigusliku hinnangu, kas

kaebajat tuleb tema tegude või käitumise tõttu käsitada ebalojaalsena Eesti Vabariigile.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PPA määratlemata õigusmõiste sisustamisel eksinud,

arvestades asjas kogutud tõendeid. 25.02.2022, s.o 1 päev pärast Ukraina sõja algust, jagas

kaebaja oma Facebooki seinal videot (kuvatõmmis sellest dtl 51). Sisekontrolli ametniku

11.03.2022 vestluse kokkuvõtte (dtl 54) ja ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt oli

kaebaja arvates video näol tegemist lihtsalt ühe huvitava ennustuse või arvamusega. Kaebaja

jagas kohtuistungil videost Youtube’i linki, mille ringkonnakohus võttis asja materjalide

juurde. Sellest videost ei nähtu, et tegemist oleks mingi ennustusega, vaid tegemist on ca 10

minutit pika videoga, kus üks ajakirjanik kirjeldab valdava osa ajast Venemaa Föderatsiooni

ametlikule käsitlusele tuginedes Donbassis toimuvat, täpsemalt seda, kuidas venelasi seal taga

kiusati ja kuidas Venemaal oli vaja neid aidata/päästa ning kuidas Ukraina on ise seal

tekkinud probleemides süüdi. Selles kontekstis jääb apellatsioonkaebuses esitatud arutlus

clickbite’st arusaamatuks, kaebaja ei ole väitnud, et ta postitas video eesmärgiga näidata

Youtube’s levitatavat valeinformatsiooni. Video on emotsionaalselt laetud ja tegemist pole

objektiivse käsitlusega. PPA ei ole eksinud, kui on videot hinnanud Venemaa propagandaks.

Kuna kaebaja avaldas selle oma Facebooki seinal, võib järeldada, et kaebaja toetas seal

esitatud seisukohti (nt ei ole kaebaja selles kajastatud seisukohti hukka mõistnud ega neid

kriitiliselt kajastanud). Selle järeldusega on kooskõlas ka teised asjas esitatud tõendid,

täpsemalt TLT töötajatega läbi viidud vestlused (dtl 57 ja 59). Nendest vestlustest nähtub, et

kaks TLT töötajat on andnud kaebajaga 28.02.2022 toimunu intsidendile sama hinnangu ja

kirjeldanud seda sarnaselt: kaebaja õigustas Venemaa käitumist Donbassis (s.o Ukraina

ründamist), et venelased Donbassis „vabastada“, ja eitas Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu

poolt 1940. a-l. Kuna üleskirjutused töötajate ütluste kohta on omavahel kooskõlas ja

vastuoludeta, ei ole usutav, et kaebajast saadi valesti aru. Ettekanded TLT töötajatega läbi

viidud vestluste kohta pole lubamatud tõendid, sest kaebaja ei vaidle vastu, et selline vestlus

toimus ja viidatud asjaolud olid arutlusel. Kaebaja väide on, et temast saadi valesti aru, kuid

juba märgitud põhjustel ei pea kohus seda usutavaks. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks

peaks töötajate ütlusi hindama ebausaldusväärseteks mingil muul põhjusel.

11. Ehkki Yga 15.03.2022 toimunud vestlusest (dtl 12 ja 53) ei saa üheselt järeldada, et

kaebaja toetab Venemaa Föderatsiooni ametlikku poliitikat ja jagab selle väärtusi igasuguse

kriitikata, tuleb arvesse võtta, et see vestlus toimus pärast vestlust sisekontrollibüroo

ametnikuga, mis tähendab, et kaebajal oli võimalus oma vastuseid ette valmistada ja läbi

mõelda. Kaebaja vastused Yle olid ettevaatlikud ja ebamäärased (pole põhjalikult hinnanud, ei

tea, ei oska öelda, ei oska hinnata, ei mäleta). Sarnaseid vastuseid andis kaebaja ka

ringkonnakohtu istungil. Kaebaja 15.03.2018 Facebooki postitusel (dtl 63) pole asjas

määravat tähendust, sest juba ülalviidatud tõendite alusel nende koosmõjus saab järeldada, et

kaebaja ei ole lojaalne Eesti Vabariigile. Venemaa Föderatsioon on Ukraina sõja valguses

Eesti Vabariigi suhtes vaenulik riik ning vaenuliku riigi ametliku poliitika kriitikavaba

levitamine ja õigustamine vastandub Eesti Vabariigi huvidele ning põhiväärtustele. See ei

vasta Eesti riigile lojaalselt politseiametnikult oodatavale käitumisele. Sellisele järeldusele

jõudmisel ei oma kaebaja varasem veatu teenistus ega selle pikkus kaalutlusõiguse puudumise

tõttu tähendust. Kaalutlusõiguse puudumise tõttu ei saanud PPA kaaluda kaebaja suhtes ka

vähem riivava meetme kohaldamist. Kaebaja viide EIK lahendile Vogt v. Saksamaa ei ole

asjakohane, sest vaidluse asjaolud ei ole sarnased ‒ õpetaja ja politseiametniku

lojaalsuskohustus ei ole võrreldavad tulenevalt nende ametiülesannetest ning ametiülesannete

8(9)

3-22-998

seosest avaliku korra ja julgeolekuga (vt ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni art 10 lg 2 ja art 11 lg 2).

12. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsiooniastme

menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud

(HKMS § 109 lg 1).

13. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)