2-22-10404/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-10404

Tsiviilasi

AS-i DECORA hagi Reijo Ruusi vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

AS-i DECORA apellatsioonkaebuse hind 28 215 eurot 90

senti

Reijo Ruusi apellatsioonkaebuse hind 27 706 eurot 49 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. veebruari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i DECORA apellatsioonkaebus

Reijo Ruusi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I ja vastustaja II (hageja) AS DECORA

(registrikood 10150195), lepinguline esindaja Anni

Kennedy

Apellant II ja vastustaja I (kostja) Reijo Ruus (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Grete Lind ja vandeadvokaat Peeter

Viirsalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2023. a otsus osas, millega maakohus

jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti viivise väljamõistmist, kohtuotsuse

täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist ning menetluskulude jaotust

puudutavas osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Reijo

Ruusilt AS-i DECORA kasuks välja põhivõlg 62 744 eurot 66 senti ja kohtuotsuse

tegemise ajaks ehk 14. juuniks 2023 sissenõutavaks muutnud viivis 11 920 eurot 63

senti.

3. Jätta rahuldamata AS-i DECORA nõue Reijo Ruusi vastu viivise väljamõistmiseks

kohtuotsuse tegemisele järgneva aja eest.

4. Rahuldada Reijo Ruusi taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja

kindlaksmääramiseks. Määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg järgmiselt:

4.1. Reijo Ruus on kohustatud tasuma temalt resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud

summad (kokku 74 665 eurot 29 senti) AS-ile DECORA igakuiste

osamaksetega selliselt, et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja 34. osamakse

suurus on 1339 eurot 29 senti. Osamaksed tuleb tasuda alates otsuse

jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuine

osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.

4.2. Kui Reijo Ruus hilineb ühe p-s 4.1 nimetatud osamakse tasumisega rohkem

kui kolm päeva, muutuvad kõik temalt resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud

summad sissenõutavaks.

5. Rahuldada AS-i DECORA apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Rahuldada Reijo Ruusi apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Reijo Ruusi kanda.

8. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

9. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

9.1.Rahuldada AS-i DECORA hagi Reijo Ruusi vastu osaliselt.

9.2. Mõista Reijo Ruusilt AS-i DECORA kasuks välja põhivõlg 62 744 eurot 66

senti ja kohtuotsuse tegemise ajaks ehk 14. juuniks 2023 sissenõutavaks

muutunud viivis 11 920 eurot 63 senti.

9.3. Jätta rahuldamata AS-i DECORA nõue Reijo Ruusi vastu viivise

väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemisele järgneva aja eest.

9.4. Määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg järgmiselt:

9.4.1. Reijo Ruus on kohustatud tasuma temalt resolutsiooni p-s 9.2

väljamõistetud summad (kokku 74 665 eurot 29 senti) AS-ile DECORA

igakuiste osamaksetega selliselt, et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja

34. osamakse suurus on 1339 eurot 29 senti. Osamaksed tuleb tasuda

alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku

tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu

viimaseks kuupäevaks.

9.4.2. Kui Reijo Ruus hilineb ühe p-s 9.4.1 nimetatud osamakse tasumisega

rohkem kui kolm päeva, muutuvad kõik temalt resolutsiooni p-s 9.2

väljamõistetud summad sissenõutavaks.

9.5. Jätta menetluskulud Reijo Ruusi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS DECORA (hageja) esitas 15. juulil 2022 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista

Reijo Ruusilt (kostja) välja 75 362 eurot 94 senti, sealhulgas põhivõlg 68 744 eurot 66 senti ja

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6618 eurot 28 senti. Hageja palus samuti

mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude

rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 11. jaanuari 2023. a kohtuistungil vähendas

hageja põhinõuet 6000 euro võrra (dtl 198) ja põhinõude lõplikuks suuruseks jäi 62 744 eurot

66 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Pro Ehitus OÜ (põhivõlgnik) 28. septembril 2021

kaubakrediidi tingimustega müügilepingu nr 33831 (müügileping). Lepingu p 1.1 kohaselt

lepiti kokku kaupade müügis. Kaupade täpne koosseis, ühikud ja maksumus kajastati iga kord

müügiga väljastatud arve-saatelehel. Lepingu p 2.4 järgi oli krediidilimiit 40 000 eurot ja p 2.3

kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg 35 päeva arve esitamise kuupäevast.

Hageja ja kostja sõlmisid 28. septembril 2021 käenduslepingu. Käenduslepingu p 1 nägi ette,

et kostja vastutab käendajana põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu ja selle

alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Vastutus oli põhivõlgnikuga

solidaarne ja käendaja vastutuse maksimummäär oli 80 000 eurot.

Põhivõlgnik ei tasunud arveid, mis hageja esitas ajavahemikus 23. märtsist 2022 kuni

24. maini 2022 (arved nr 26681747, 26686573, 26695340, 26738205, 26738598, 26740061,

26740298, 26746665, 26749518, 26753250, 26767704, 26768431 ja 26779448). Kokku oli

võlg 70 744 eurot 66 senti. Hageja saatis kostjale 11. mail 2022 e-kirja, milles nõudis

käenduskohustuse täitmist. Kostja sai kirja samal päeval kätte ja vastas e-kirjaga, et soovib

maksegraafikut. Hageja andis kostjale tähtaja tasumiseks kuni 18. maini 2022, kuid kostja ei

täitnud kohustust.

Põhivõlgnik tasus 30. juunil 2022 põhivõlast 2000 eurot ja seega on hagi esitamise seisuga

tasumata põhivõla jääk 68 744 eurot 66 senti. Müügilepingu p-s 7.3 lepiti kokku, et viivis on

0,5% võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Käenduslepingus viivisemääras kokku ei

lepitud, mistõttu kohaldub käendajale nõude esitamisel seadusjärgne viivisemäär. Hagi

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 6618 eurot 28 senti (5788,19 eurot +

830,09 eurot). Hageja palus mõista kostjalt lisaks välja seadusjärgse viivise alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Kuigi on algatatud põhivõlgniku saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-22-5552), ei vabasta

saneerimiskava ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Seega võib hageja kostjalt täitmist nõuda.

Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega krediidilimiidist ning väitega, et käendaja vastutus ei

saa olla suurem kui 40 000 euro suurune põhivõlg.

Kostja ise pöördus 28. jaanuaril 2022 hageja poole sooviga saada kaupa suuremas summas kui

krediidilimiit ja pikemat maksetähtaega. Tegu oli kahe suure eritellimusega Saku lasteaiale

(köögimööbel ja kümme lükandust). Kostja soovis, et hageja telliks e-kirja manusesse lisatud

arvetel märgitud äriühingutelt (Kvaliteetuks OÜ ja Baltest Mööbel OÜ) arvetel märgitud kauba

ja teenuse põhivõlgnku asemel ning annaks põhivõlgnikule pärast tellimuse täitmist pikema

maksetähtaja. Hageja tuli kostjale vastu ja võimaldas nende kahe suure tellimuse esitamist

krediiti ületavas osas. Samuti pikendati nende arvete maksmise tähtaega 60 päevani. Tellimuste

esitamise ajal (jaanuaris 2022) ei olnud põhivõlgnikul hagejale tasumata arveid ega ära

kasutatud krediiti. Eelnimetatud tellimuste alusel on hageja esitanud põhivõlgnikule arved

nr 26695340 ja 26779448. Pärast nende tellimuste täitmist esitati arveid jooksvalt edasi ja

ületati krediidilimiiti. Kui põhivõlgnik oleks jooksvalt esitatud arved õigel ajal tasunud, ei oleks

krediidilimiiti ületatud.

Hageja ja kostja 2022. a aprillis peetud kirjavahetustest nähtub, et hageja pöördus kostja poole

ja väljendas muret tasumata arvete pärast. Kostja andis korduvalt lubadusi tasuda suurem makse

ning väitis hagejale, et võtab laenu ja maksab võla ära. Tegelikult ei tasunud põhivõlgnik

midagi.

Hageja leidis, et käendusleping laieneb ka põhikohustustele, mis on suuremad kui 40 000 eurot.

Käenduslepinguga lepiti kokku, et vastutuse piirmäär on 80 000 eurot ja sellel, millistest

võlakomponentideset see koosneb, ei ole tähtsust. Lisaks oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige,

kes tellis kõik kaubad.

Väär on kostja väide, et temalt ei saa nõuda suuremat summat kui 80 000 eurot. Hageja on

nõudnud kostjalt 11. mail 2022 käenduskohustuse täitmist hiljemalt 18. maiks 2022, kuid kostja

ei ole seda täitnud. Seetõttu vastutab kostja ka viivise eest, mis tuleneb tema enda

käenduskohustuse täitmisega viivitamisest.

Viivise vähendamiseks ei ole alust. Hageja on nõudnud alates käenduskohustuse täitmise

tähtajale järgnevast päevast viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Müügilepingu järgset viivist (0,5% päevas) on hageja nõudnud vaid kuni käenduskohustuse

nõude esitamiseni ning see ei ole ilmselgelt ebamõistlik. Kostja ei ole tõendanud, et viivis on

kostjale üleliia koormav. See, et kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena ebaõnnestus, ei ole

viivise vähendamise aluseks.

Kostja on põhivõlgniku juhatuse liige ja ainuosanik. Ta on käenduslepingut sõlmides ja

põhikohustuse täitmist tagades tegutsenud majandus- või kutsetegevuses. Tulenevalt

Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-148-11, nr 3-2-1-89-08 ja nr 3-2-1-8-13 ei ole tegu

tarbijakäendusega.

Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord.

Hageja põhinõuet on põhivõlgniku saneerimiskavaga vähendatud 70% ja ülejäänud 30%

tasutakse saneerimiskava kohaselt perioodiliste maksetega viie aasta jooksul.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui

kohus hagi rahuldab, palus kostja määrata kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja tasub

hagejale temalt väljamõistetud summa 36 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuiste võrdsete osamaksetega.

Põhivõlgniku saneerimismenetluses kujundati hageja nõue ümber selliselt, et see täidetakse

30% ulatuses viie aasta jooksul ning tasutavatelt summadelt makstakse intressi. Maakohus

kinnitas saneerimiskava 2. juulil 2022 ja kostjale teadaolevalt on põhivõlgnik asunud

saneerimiskava täitma.

Hageja põhinõue on 40 000 eurot ületavas osas alusetu. Kostja on sõlminud käenduslepingu

teadmisega, et krediidilimiidi ülempiir on 40 000 eurot. Kui hageja on andnud kaubakrediiti

rohkem kui 40 000 eurot, siis on hageja ja põhivõlgnik müügilepingut muutnud või uue lepingu

sõlminud, kuid sellistest lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole kostja käendanud. VÕS § 144

lg 2 järgi peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis ja kostja ei ole kirjalikult väljendanud

tahet käendada kaubakrediiti 40 000 eurot ületavas osas.

Eristada tuleb käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ja käenduse ulatust. Käenduse

ulatus hõlmab kohustuste ringi, mille täitmise eest käendaja vastutab. Käesoleval juhul on

kohustuseks kaubakrediit maksimaalselt 40 000 eurot. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja

rahalise vastutuse maksimumsumma 80 000 eurot. Kostja palus hagi rahuldamisel märkida

otsuses, et väljamõistetav summa, sh viivis, ei ületa 80 000 eurot.

Kostja leidis, et käendusleping ei laiene arvest nr 26695340 tulenevatele kohustustele, kuna

seda tehingut ei tehtud hagi aluseks oleva müügilepingu alusel. Kõnealune arve esitati selle eest,

et hageja vahendaks põhivõlgnikule kauba müüki kolmandatelt isikutelt. Põhivõlgnik tellis

BaltestMööbel OÜ-lt köögimööbli hinnaga 27 631 eurot 20 senti ja Kvaliteetuks OÜ-lt

lükanduksed hinnaga 6900 eurot. Tellimuse tasumiseks soovis põhivõlgnik kasutada hageja abi,

et saada pikem maksetähaeg. Hageja pakkus, et ta annab kostjale maksetähtaja 60 päeva ja saab

vahendades 5% tasu. Hageja esitas koos 5% vahendustasuga põhivõlgikule arve nr 26695340.

Seega ei olnud selle kokkuleppe eesmärk hageja pakutava kauba omandamine, vaid

kolmandatelt isikutelt põhivõlgniku jaoks tellitud kauba krediteerimine ja selle eest

vahendustasu maksmine hagejale. Arve nr 26695340 ei ole seetõttu esitatud müügilepingu

alusel, vaid eraldi kokkuleppe alusel. Kostja vastutab käendajana ainult müügilepingust, mitte

muudest tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Pooled ei muutnud kirjavahetuses

müügilepingu tingimusi, sh müügilepingus kokku lepitud krediidilimiiti.

Hageja nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kostja taotles viivise, sh edasiulatuva viivise

vähendamist seadusjärgse määrani. Hagis nõutav viivis on 22,8 korda suurem kui seadusjärgne

viivisemäär (8% aastas). Hageja on edukas äriühing ja seega majanduslikult tugevam pool, keda

paari tuhande euro saamata jäämine ei mõjuta sellisel määral nagu mõjutab kostjat selle

maksmine. Kostja on eraisik, kelle sissetulek sõltub igakuisest töötasust, mille laekumine sõltub

põhivõlgniku saneerimismenetlusest ja olukorrast ehitusturul.

Lepingusäte, milles sisaldub kokkulepe 0,5% suuruse viivisemäära kohta, on tühine

tüüptingimus. Viivisemäär, mis ületab pea 23 korda seadusjärgset viivisemäära on

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ebaproportsionaalselt suur. Tavapärane viivisemäär äriühingute

vahelistes tehingutes on 0,2–0,25% tasumata summalt päevas.

4120 euro 37 sendi suurune viivisenõue on igal juhul põhjendamatu. Kuna arve nr 26695340 ei

ole esitatud müügilepingu alusel, ei saa müügilepingus kokkulepitud viivisemäära kohaldada.

Nõude põhjendatuse korral oleks hageja viivis 18 päeva eest 180 eurot 62 senti.

Kostja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja tasub hageja kasuks välja

mõistetava summa 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Selliselt tuleks kolme aasta

jooksul igakuise makse suuruseks 2222 eurot 22 senti ja seda suudab kostja iga kuu tasuda.

Kostja ei suuda tasuda väljamõistetavat summat korraga. Hageja nõue on tagatud kostjale

kuuluvale kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegiga. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine

ei too hagejale kaasa negatiivseid tagajärgi. Kostjale on eluliselt oluline, et ta saaks

väljamõistetava summa tasuda osamaksetega, et vältida majanduslikke raskusi, pere elukohaks

oleva korteri kaotust ning maksejõuetust.

Kostja palus jätta hagi rahuldamata 45 781 euro 92 sendi suuruse põhinõude ja sellelt

sissenõutavaks muutunud 4120 euro 37 sendi suuruse viivise ning jooksvalt lisanduva viivise

osas.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 40 000 eurot, viivise 7147 eurot 3 senti ning viivise tasumata

põhivõlalt alates 28. veebruarist 2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja, märkides, et

kostja peab tasuma hagejale vähemalt 2222 eurot kuus alates otsuse jõustumise kuule järgnevast

kuust, kogu summa peab olema tasutud hiljemalt ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest

ja ühe maksega hilinemisel rohkem kui kolm päeva muutub kogu summa sissenõutavaks.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu poolte väidetest ega kirjavahetusest, et arve

nr 26695340 aluseks oleks olnud hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud eraldi leping, mis ei

olnud hõlmatud müügilepinguga. Müügilepingu p 1.1 kohaselt olid lepingu objektiks hageja

müügiks pakutavad kaubad. See, et hageja tellis vaidlusalused kaubad põhivõlgniku soovil

kolmandatelt isikutelt, ei tähenda, et hageja ja põhivõlgniku vahel oleks sellest tekkinud eraldi

õigussuhe. Poolte vahel oli nö raammüügileping ja sellest väljuva lepingu sõlmimiseks peaks

olema selgelt aru saada, et poolte eesmärk oli luua mingi eraldiseisev õigussuhe, mis ei ole

seotud raamlepinguga. Praegusel juhul ei ole võimalik poolte sellist tahet tuvastada. Seega on

arve nr 26695340 hõlmatud müügilepinguga ja kostja vastutab käendajana ka sellest arvest

tuleneva võla tasumise eest. Käenduslepingu p 1.1 järgi kohustus käendaja vastutama hageja

ees hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingust ja selle alusel sõlmitud lepingutest

tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja vastutus ei ole piiratud konkreetsete

arvete, vaid põhivõla summaga.

Maakohus leidis, et kostja vastutuse piirmäär on 40 000 euro suurune põhivõlg ja koos

kõrvalnõuetega (sh viivis, leppetrahv, kahjuhüvitis) on see 80 000 eurot, millele võib lisanduda

kostja enda tegevusest tulenev viivis. Käendaja vastutuse piiri määramisel tuleb lähtuda

käenduslepingu p-st 1.3, mille järgi juhul, kui hageja ja põhivõlgniku kokkuleppel

suurendatakse krediidisummat, intressimäära või muudetakse maksetähtaega, vastutab

käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest p-s 1.2 märgitud

maksimumsumma piires.

Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja põhivõlgnik oleksid sõlminud

nõuetele vastava kokkuleppe krediidimäära suuruse muutmiseks. Poolte e-kirjavahetusest ei

selgu, kas krediidimäära suurendati, mis ajast seda suurendati, kui suur oli uus krediidimäär

ning kas see suurendamine oli püsiv või ühekordne. Ainuüksi asjaolu, et kostja on põhivõlgniku

juhatuse liige, ei tähenda, et ta vastutab automaatselt isiklikult kõigi põhivõlgniku kohustuste

eest. Kostja ei pidanud arvestama sellega, et krediidilimiidi ületamine suurendab automaatselt

tema kui füüsilise isiku kohustusi.

Maakohus luges hageja viivisenõude osaliselt põhjendatuks ja leidis, et kuna kostja vastutus

on piiratud 40 000 euroga, on hagejal õigus nõuda viivist ka sama suure võla tasumata jätmise

eest. Maakohus, märkis, et hagejal on õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise tõttu viivist

4489 eurot 50 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2657 euro 53 sendi suuruse

viivise põhivõlalt (40 000 eurot) alates 19. maist 2022 kuni 27. veebruarini 2023. Kokku

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 7147 eurot 3

senti. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates

28. veebruarist 2023.

Maakohus leidis, et kostja viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Müügilepingus

kokku lepitud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas on küll oluliselt kõrgem

seadusjärgsest määrast, kuid seda ei saa siiski pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui

tegemist on tüüptingimusega. Müügilepingu on mõlemad pooled sõlminud oma

majandustegevuses ja tegemist ei ole erakordse ega kokkuleppevabadust kuritarvitava

tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet.

Maakohus pidas otsuse täitmise korra kindlaksmääramist põhjendatuks, kuna kostja on

füüsiline isik ja temalt väljamõistetav summa (47 147 eurot 3 senti) on suur. Ei saa eeldada, et

kostjal oleks võimalik võlg ilma probleemideta tasuda. Kostjale kuulub korteriomand

Harjumaal Rae vallas. Sõiduautosid kostjale ei kuulu. Kostja igakuised kulud on kokku ca 1325

eurot. Kostja sissetulek on töötasu 2699 eurot 20 senti põhivõlgnikuks olevast äriühingust, mis

on saneerimisel. Kohus määras, et võlg tuleb tasuda ühe aasta jooksul ja iga kuu tuleb maksta

vähemalt 2222 eurot. Hageja huvide tagamiseks määras kohus, et ühe osamaksega hilinemisel

muutub kogu hageja nõue sissenõutavaks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub:

1) tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja teha

selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses;

2) tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda,

jätta menetluskulud maakohtus täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja

menetluskulud 2994 eurot 83 senti;

3) tühistada maakohtu otsus osas, millega määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg ning

jätta rahuldamata kostja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks;

4) alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks.

Hageja palub jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja

menetluskulud kostjalt välja.

Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 142 lg-t 1 ja

§ 145 lg-t 1. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt oli käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma

80 000 eurot, mistõttu on ekslik maakohtu järeldus, et käendus tagas põhivõlgniku kohustusi

üksnes müügilepingus kokkulepitud krediidilimiidi ehk 40 000 euro ulatuses. Kostja tellis

põhivõlgniku juhatuse liikmena kõik kaubad hagejalt sama müügilepingu alusel. Käendaja

vastutuse piirmäär on 80 000 eurot ja sellel, millistest komponentidest see koosneb (viivis,

kahju vms), ei ole tähtsust.

Hageja hinnangul ei ole maakohus võtnud arvesse hageja esitatud tõendeid, millest nähtub, et

kostja pöördus hageja poole palvega täita tellimus, saada kaupa ja pikemat maksetähtaega. See

nähtub hageja 14. oktoobri 2022. a menetlusdokumendi lisas 2 esitatud e-kirjavahetusest.

Kostja soovis, et hageja telliks e-kirja manuses lisatud arvetel olevatelt äriühingutelt arvetel

märgitud kauba ning teenuse põhivõlgniku asemel ja võimaldaks põhivõlgnikule pärast

tellimuste täitmist pikemat tasumistähtaega. Hageja tuli kostjale vastu ja pikendas nende arvete

maksetähtaega 60 päevani. See kokkulepe oli sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

Hageja on seisukohal, et kostjal kui põhivõlgniku juhatuse liikmel ja ainuosanikul oli tellimuste

esitamisel isiklik ja vahetu majanduslik huvi põhivõlgniku tegevuse suhtes. Kostja vastutab

vaatamata krediidilimiidi ületamisele, kuna kostja ise palus hagejalt suuremat limiiti. Lisaks ei

olnud tellimuse esitamise ajal limiiti ületatud ja põhivõlgnikul ei olnud maksmata arveid.

Hageja viivisenõude vähendamine seoses põhinõude vähendamisega ei ole põhjendatud.

Hageja taotleb 62 744 euro 66 sendi suuruse põhinõude väljamõistmist. See summa võtab

arvesse laekumisi 4 × 1500 eurot. Viivis tuleb välja mõista vastavalt hagis taotletule.

Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine ja võla tasumise ajatamine ei ole põhjendatud. Kostja

ei ole maakohtu menetluses toonud välja erandlikke asjaolusid oma taotluse põhjendamiseks.

Kostja on palunud määrata täitmise korra selliselt, et ta tasub hagejale võla 36 kuu jooksul

igakuiste võrdsete osamaksetega. Maakohus on määranud, et võlg tuleb tasuda aasta jooksul ja

igakuine makse on 2222 eurot. Kostja ei ole maakohtu menetluses kordagi viidanud

võimalusele leida lisaraha võla tasumiseks.

Põhivõlgniku saneerimismenetlusel ei ole tähtsust, sest saneerimiskava ei vabasta kostjat kui

solidaarvõlgnikku kohustuste täitmisest. Lisaks on põhivõlgniku saneerimiskava praeguseks

tühistatud ja põhivõlgnik on esitanud pankrotiavalduse.

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vastuta kõigist põhivõlgnikule esitatud arvetest tulenevate kohustuste eest. Kostja on

tarbija ja tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. 2022. a

jaanuaris peetud e-kirjavahetus ei tõenda müügilepingus kokkulepitud krediidilimiidi muutmist

ega ole seotud kostja käenduskohustusega.

Kirjavahetuse tulemusena sõlmiti hageja ja põhivõlgniku vahel 28. jaanuaril 2022 eraldi

vahendusteenuse leping ja selle alusel esitati arve nr 26695340. Vahenduskokkuleppe esemeks

oli mööbli vahendamine põhivõlgniku tellimuse alusel. Müügilepingu maksetähtaeg erines

vahendusteenuse kokkuleppe maksetähtajast. Erinevalt müügilepingust sai hageja vahendamise

eest tasu. Müügilepingu puhul kohaldati 20% soodustust.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastutus müügilepingust tuleneva põhivõla eest on

piiratud 40 000 euro suuruse krediidilimiidiga. Limiidi suurendamiseks oleks kostja pidanud

sellega kirjalikult nõustuma. Kostja on tarbija. Isegi kui asuda seisukohale, et vahendusteenuse

lepingust tulenevad hageja nõuded on hõlmatud käenduslepinguga, ei vastuta kostja hageja ees

põhivõla eest suuremas summas kui krediidilimiidina kokku lepitud 40 000 eurot.

Maakohus ei ole otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise tühistamise aluseks ei saa olla hageja arvamus, et kohus on

määranud liiga pika täitmise tähtaja. Kostja on põhistanud, et täitmise korda kindlaks

määramata kaasnevad kostjale rasked tagajärjed. Kohus on õigesti tuvastanud erandlikud

asjaolud ja tasumise ajatanud.

6. Kostja esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse osaliselt, st otsuse p-d 2, 3.2 ja 4, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega

jätta hagi 16 962 euro 77 sendi suurust põhivõlga ja 2747 euro 80 sendi suurust sissenõutavaks

muutunud viivist ületavas osas rahuldamata. Kostja palub määrata otsuse täitmise kord kindlaks

selliselt, et kostja tasub temalt välja mõistetud summa igakuiste osamaksetena ja igakuine

osamakse ei ületa 2222 eurot. Kostja palub jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja vastuväited ja tõendid,

millest nähtub, et hageja ei esitanud arvet nr 26695340 müügilepingu alusel. Tegu oli eraldi

vahenduslepinguga. Müügilepinguga olid hõlmatud vaid hageja enda pakutavad kaubad.

Vahendusteenuse eest maksis põhivõlgnik hagejale vahendustasu 5% mööbli hinnast.

Maksetähtaeg oli müügilepingust erinev. Arve nr 26695340 esitas hageja vahendusteenuse

lepingu alusel. Sellest arvest tulenevad kohustused (45 781 eurot 92 senti) ja sellega seotud

viivis ei ole käendusega hõlmatud. Arve nr 26695340 aluseks oleval tehingul oli

krediidivahenduse iseloom VÕS § 4011 tähenduses. Seega oleks kohus pidanud hageja

põhinõuet selle summa võrra vähendama. Hageja põhinõude maksimaalne suurus saaks olla

16 962 eurot 77 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 2747 eurot 80 senti.

Maakohus on ebaõigesti määranud kohustuse täitmise tähtajaks ühe aasta. Kostja on

maakohtule kinnitanud, et suudab tasuda ühes kuus maksimaalselt 2222 eurot. Kohtu määratud

tähtaja jooksul tuleks kostjal tasuda iga kuu keskmiselt 3928 eurot 92 senti, mis ei ole kostjale

jõukohane. Kohus ei ole põhjendanud, miks on tasumiseks määratud aasta, mitte kostja

taotletud kaks aastat. Kostja hinnangul ei tooks võla ajatamine hagejale kaasa negatiivseid

tagajärgi. Kohtulahendi täitmist tagab kohtulik hüpoteek hageja kasuks. Kostja jaoks tooks

maakohtu määratud täitmise kord aga kaasa elukoha kaotuse ja maksejõuetuse. Kostja huvid

kaaluvad hageja huvid üles, mistõttu on hagi rahuldamisel põhjendatud määrata, et igakuine

osamakse kokku ei ületa 2222 eurot.

7. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja ei nõustu kostjaga, et arve nr 26695340 ei ole hõlmatud käenduslepinguga. Tegemist

on müügilepingu alusel esitatud arvega. Lepingu p 1.1 kohaselt olid lepingu objektiks müüja

poolt müügiks pakutavad kaubad. Sellel, kuidas hageja need kaubad tellis ja põhivõlgnikule

müüs, ei ole tähtsust.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et arve nr 26695340 aluseks oleval tehingul on

krediidivahenduse iseloom VÕS § 4011 tähenduses. Hageja ei vahendanud kostjale krediiti,

vaid müüs kostjale kaupa. Pikem maksetähtaeg ega tasu maksmine ei tekita poolte vahel eraldi

lepingut. Kostja on oma 28. jaanuari 2022. a e-kirjas märkinud: Kokku oleks siis hetkel vaja

meil vana limiiti selleks summas 34 531,00. Kostja on ise viidanud müügilepinguga

kokkulepitud kaubakrediidi limiidile. Maksetähtaega ja muid tingimusi võib täpsustada ka

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Käenduslepinguga lepiti kokku, et käendaja vastutuse piirmäär on 80 000 eurot, mis tagab selle,

et käendajalt ei saa nõuda suurema summa tasumist. Tegu ei ole tarbijakäendusega, sest kostja

on andnud käenduse oma majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 1 lg 5). Seega vastutab kostja

kõigi põhivõlgniku tasumata arvete eest, samuti viivitamise tõttu tekkinud viivise eest.

Põhjendamatu on tasumist ajatada, sest erandlikke asjaolusid ei ole. Otsuse täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramine ei saa parandada kostja majanduslikku olukorda ning võib seda isegi

halvendada, sest kostja ei suuda otsust täita. Maakohus on leidnud, et kostja sissetulek on

2699 eurot 20 senti kuus ning igakuised väljaminekud ca 1325 eurot. Kostjale jääb seega iga

kuu vaba raha 1374 eurot 20 senti, mille arvel otsust täita Seega ei ole põhjendatud kohtuotsuse

täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine selliselt, et kostja tasub ühe aasta jooksul iga kuu

2222 eurot ning tasumata võlajäägi ühe aasta möödumisel. Kostjal ei jää igakuisest sissetulekust

üle 2222 eurot, mida hagejale tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti viivise väljamõistmist,

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist ning menetluskulude jaotust

puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 62 744 eurot 66 senti ning kohtuotsuse

tegemise ajaks ehk 14. juuniks 2023 sissenõutavaks muutnud viivise 11 920 eurot 63 senti.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks kohtuotsuse

tegemisele järgneva aja eest. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramiseks ning määrab, et kostja on kohustatud tasuma temalt

väljamõistetud summad (kokku 74 665 eurot 29 senti) hagejale igakuiste osamaksetega selliselt,

et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja 34. osamakse suurus on 1339 eurot 29 senti. Osamaksed

tuleb tasuda alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni.

Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Kui kostja

hilineb ühe osamakse tasumisega rohkem kui kolm päeva, muutuvad kõik temalt väljamõistetud

summad sissenõutavaks.

Nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes esiteks selle üle, kas arvest nr 26695340 tulenevad

kohustused on seotud hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepinguga ja kuuluvad seega

käendatavate kohustuste hulka, ning teiseks selle üle, milline on käenduslepingust tulenev

käendaja vastutuse ulatus.

10. Käenduslepingu (dtl 33–35) p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustus kostja vastutama solidaarselt

põhivõlgnikuga hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingust ja selle lepingu alusel

sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste (tasumata võlasumma, tasumata intressid,

kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded, eelkõige leppetrahv, viivise ja kahjunõue, samuti

põhivõlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju nõuded) täitmise eest.

Käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks oli 80 000 eurot. Lepingu p-s 1.3 oli

märgitud, et kui p-s 1.1 nimetatud kohustuste tingimusi muudetakse (mh suurendatakse

krediidisummat, intressimäära või muudetakse maksetähtaega), vastutab käendaja p-s 1.2

märgitud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.

11. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et arvest nr 26695340 tulenev

kohustus on hõlmatud müügilepinguga ja seega vastutab kostja kui käendaja VÕS § 142 lg 1

alusel ka sellest arvest tulenevate kohustuste täitmise eest. Ringkonnakohtul ei ole alust anda

kohtu ette toodud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse

osas maakohtu järeldustest erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu

otsuse põhjendusi selles osas korrata.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et arve nr 26695340 esitati vahendusteenuse

lepingu alusel ja et arve aluseks oleval tehingul oli krediidivahenduse iseloom VÕS § 4011

tähenduses.

12.1. VÕS § 4011 järgi on krediidivahendusleping leping, millega üks isik (krediidivahendaja)

kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või

osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema

huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel

sõlmima. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ja põhivõlgnik oleksid sõlmitud VÕS § 4011

tingimustele vastava lepingu. Asjaolu, et müügilepingu alusel müüdud kauba eest tasutakse

pärast kauba ostjale üleandmist müügilepingus või arvel ettenähtud maksetähtaja jooksul, ei

muuda hagejat krediidivahendajaks ega müügilepingut krediidivahenduslepinguks.

12.2. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vahendanud põhivõlgnikule lepingu

sõlmimist kolmanda isikuga või osutanud sellise lepingu sõlmimise võimalusele, vaid tegu oli

olemasoleva müügilepingu alusel tellitud kaubaga. See, et hageja tellis põhivõlgniku (keda

esindas kostja) soovitud kaubad kolmandatelt isikutelt, ei muuda pooltevahelise suhte

õiguslikku kvalifikatsiooni.

13. Müügilepingu (dtl 15–18) p 2.4 kohaselt võimaldas hageja põhivõlgnikule kaubakrediiti

kuni 40 000 eurot, mille ulatuses oli põhivõlgnikul õigus saada hagejalt oma valdusesse

vajalikke kaupu, tasudes nende eest müügilepingus ja saatedokumentides kokkulepitud

tingimustel. Müügilepingu p 2.1 kolmanda lause järgi leppisid hageja ja põhivõlgnik lisaks

hageja hinnakirja järgi müüdavatele kaupadele kokku ka nn projektimüügis ehk selles, et pooled

võivad lisaks tavapärasele hinnakujundusele leppida erijuhtudel kokku teisiti. Sel juhul pidi

kauba hind kujunema müüja esitatud ja ostja aktsepteeritud hinnapakkumise alusel.

14. E-kirjavahetusega (dtl 116–117) on tõendatud, et kostja pöördus põhivõlgniku esindajana

hageja poole sooviga, et hageja telliks põhivõlgniku jaoks kaubad (köögimööbli ja

lükanduksed), viidates seejuures olemasoleva limiidi kasutamisele. E-kirjavahetuse teel lepiti

kokku ka tellitava kauba hind.

15. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks

teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel mh

arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, aga ka

lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub poolte e-kirjavahetusest, et põhivõlgnik (keda esindas kostja

kui juhatuse liige) ja hageja said vaidlusaluse arve aluseks olnud tellimust kokku leppides

ühtemoodi aru sellest, et kokkulepe on hõlmatud sama müügilepinguga, millest tulenevaid

kohustusi kostja käendas ja millega oli seotud krediidilimiit. Kostja väljendas 28. jaanuari 2022.

a e-kirjas (dtl 116) selgelt, et tellimuse jaoks on limiiti 34 531 euro ulatuses. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja ja põhivõlgnik sõlmisid tellimuse täitmiseks

mingi muu lepingu või et tellimust ei täidetud müügilepingu raames. Ringkonnakohtu arvates

ei ole eluliselt ka usutav, et hageja oleks soovinud sõlmida põhivõlgnikuga uue lepingu ja anda

talle 60-päevase maksetähtaja ilma mingeid tagatisi seadmata.

16. Maakohus asus seisukohale, et kostja käenduslepingust tulenev vastutus on piiratud 40 000

euro suuruse põhivõlaga ja et 80 000 eurot on käendaja vastutuse maksimummäär koos

kõrvalnõuetega. Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustu.

16.1. Käenduslepingu mõiste sätestab VÕS § 142 lg 1, mis näeb ette, et käenduslepinguga

kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest. Seega sõltub käenduskohustuse rahaline ulatus põhivõlgniku kohustuse suurusest.

Käendaja võtab käenduslepinguga kohustuse täita juhul, kui põhivõlgnik käendatavat kohustust

ei täida, põhivõlgniku kohustus sellisena, nagu see on. Käendajal tekib käenduslepingust

eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks iseseisev

nõudeõigus

käendaja

vastu. Sisuliselt

kohustub

käendaja

käenduslepinguga

täitma

põhivõlgniku kohustusi nagu enda kohustusi (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09, p 11).

16.2. Käendaja vastutuse ulatus on määratud käendatava kohustuse ulatuse ja seisuga käendaja

vastutuse tekkimise ajal ehk ajal, mil VÕS § 145 lg 1 kohaselt tekib võlausaldaja nõue käendaja

vastu. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses (VÕS § 145 lg 2 esimene

lause). Erandina piirab käendaja vastutust käenduslepingus märgitud vastutuse rahaline

maksimumsumma. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus käenduse olemusega.

16.3. Käenduslepingu p 1.2 järgi on kostja käenduslepingust tuleneva vastutuse

maksumummäär 80 000 eurot (dtl 33). Sama lepingusätte kohaselt vastutab käendaja

tasumata võlasumma, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete,

eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud

kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käenduslepingus ei ole käendaja vastutuse ulatuse kohta

muid kokkuleppeid, mh ei nähtu lepingust, et pooled oleksid piiranud käenduse 40 000 euro

suuruse põhivõlaga. Piirsumma erinevate komponentide (nt põhivõlg, intress, viivis) osakaal ja

omavaheline suhe ei ole lepingus kindlaks määratud. Käenduslepingu p 1.3 nägi lisaks ette, et

kui põhivõlgnik ja müüja muudavad lepingu p-s 1.1 nimetatud kohustuste tingimusi, vastutab

käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest p-s 1.2 nimetatud vastutuse

rahalise maksimumsumma (80 000 euro) piirides.

16.4. Käendaja vastutuse piirmäär kaitseb käendajat tagatud võla suurenemise eest, nimelt ei

saa võlausaldaja nõuda käendajalt suuremat summat kui käenduslepinguga kokkulepitud

maksimumsumma. Summa, mida hageja kostjalt nõuab, ei ületa käendaja vastutuse piirmäära.

Ringkonnakohtu arvates vastutaks kostja käenduslepingu p 1.3 järgi kokkulepitud piirsumma

ulatuses ka juhul, kui hageja ja põhivõlgnik oleksid suurendanud müügilepingus kokkulepitud

krediidilimiiti.

17. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja vastutaks krediidilimiidi ületamise

eest üksnes juhul, kui ta oleks teinud sellekohase kirjaliku avalduse (VÕS § 144 lg 2).

17.1. Iseenesest on õige kostja väide, et tegu on tarbijakäenduslepinguga. Hageja viited

varasematele Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, kuna alates 5. aprillist 2011 kehtiva

VÕS § 143 lg 1 järgi on kõik lepingud, milles käendaja on füüsiline isik, tarbijakäenduslepingud

sõltumata sellest, kas käendaja oli seotud põhivõlgniku majandus- või kutsetegevusega. Kuid

ringkonnakohus selgitab, et tarbijat kaitsevad ülemääraste käenduskohustuste eest

VÕS § 142 lg 2 teises lauses sätestatud tagatava kohustuse piisava määratletuse nõue,

VÕS § 143 lg-s 2 sätestatud nõue, et tarbijakäenduslepingus peab lepingu kehtivuse eeldusena

olema kirjas tarbija vastutuse maksimumsumma, ja ka kirjaliku vormi nõue (VÕS § 144 lg 2).

Käendusleping on sõlmitud kirjalikus vormis ja selles on kokku lepitud käendaja vastutuse

rahaline maksimumsumma ning seega on see kehtiv.

17.2. Tarbijakäendusleping võib erandjuhtudel olla tühine ka selle vastuolu tõttu heade

kommetega (vt selle kohta Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2‑14‑21710/105),

kuid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalune käendusleping oleks mingil põhjusel

heade kommete vastane, ei ole pooled esile toonud.

18. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et kogu hageja nõutav võlasumma oli kostja

käendatav kohustus ning kostja vastutab käenduslepingu alusel põhivõlgniku kohustuste

täitmise eest käenduse piirmäära, 80 000 euro, ulatuses. Seega vastutab kostja ka selle põhivõla

tasumise eest, mis ületab 40 000 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis hageja

põhivõla nõude osaliselt rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja kasuks välja kogu põhivõlg ehk 62 744 eurot 66 senti.

20. Hageja nõuab kostjalt ka viivist. Seejuures on ta viivisenõude esitanud kahes osas. Esmalt

nõuab hageja hagi esitamise ajaks (15. juuliks 2022) sissenõutavaks muutunud viivist, mis on

hageja arvutuste kohaselt 6618 eurot 28 senti. Kostja on viivisele vastu vaieldes tuginenud

sellele, et viivise suurus on vale, kuna kostja ei vastuta kogu põhivõla eest.

20.1. Kuna ringkonnakohus põhjendas eespool, miks kostja vastutab kogu põhivõla ulatuses ja

kuna kostja ei ole hageja viivise arvestusele muudel põhjustel vastu vaielnud, siis saab

ringkonnakohus lähtuda eeldusest, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on

hageja näidatud 6618 eurot 28 senti. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

20.2. Lisaks nõuab hageja tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras viivist alates hagi

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

20.3. Seega tuleb kostjalt vastavalt viivisekalkulaatorile mõista hageja kasuks välja

seadusjärgne viivis 5302 eurot 35 senti ajavahemiku 16. juulist 2022 kuni 14. juunini 2023 eest.

Kostjalt hageja kasuks väljamõistetav kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis on kokku 11 920 eurot 63 senti.

20.4. Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka edasiulatuva, s.o pärast kohtuotsuse tegemist

sissenõutavaks muutuva viivise. Kostja on leidnud, et temalt väljamõistmisele kuuluv viivis on

liiga suur ja palunud seda vähendada.

Ringkonnakohus leiab, et kostjalt väljamõistetavat viivist tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel

vähendada selliselt, et jätta hageja nõue mõista kostjalt välja viivis ka kohtuotsuse tegemise

ajale järgneva aja eest, rahuldamata. Arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda (vt

otsuse p 21.4), temalt väljamõistetavat suurt põhivõlga ja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivist, samuti seda, et hageja on majanduslikult normaalselt toimiv

äriühing, oleks lisanduva viivise kostjalt väljamõistmine ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt

ebaõiglane. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis.

21. Nii hageja kui ka kostja leiavad apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti määranud

kindlaks kohtuotsuse täitmise korra.

21.1. Kostja arvates on maakohus ebaõigesti määranud otsuse täitmise tähtajaks ühe aasta.

Kuna kostja suudab enda sõnul tasuda maksimaalselt 2222 eurot kuus, siis tulnuks otsuse

täitmise kord kostja taotluse kohaselt määrata kindlaks nii, et ükski osamakse ei ületaks seda

summat. Maakohtu otsuse järgi tuleks kostjal aasta lõpus ikkagi tasuda korraga palju suurem

summa.

Otsuse täitmise korra on oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka hageja, kes leiab, et täitmise

korda ei peaks määrama, kuna seda õigustavaid erandlikke asjaolusid ei ole ja kostja ei suudaks

oma sissetuleku arvel seda korda nagunii täita.

21.2. TsMS § 445 lg 1 kohaselt saab täitmist ajatada erandlikel asjaoludel ja ajatamise aluseks

olevad asjaolud peab esile tooma ja tõendama taotluse esitaja. Eeltoodud sätte kohaldamisel

peab

kohus

kaaluma,

kas

kostja

taotluse

rahuldamine

otsuse

täitmise

korra

kindlaksmääramiseks on mõistlik ja ega see ei kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid

huve. Kuna hageja huviks on saada oma nõue võimalikult kiiresti ning suures ulatuses

rahuldatud, siis riivab tasumise ajatamine paratamatult hageja huve ning on seetõttu võimalik

vaid erandlikel asjaoludel.

21.3. Kui hinnata otsuse täitmise korra kindlaksmääramist õigustavate erandlike asjaolude

olemasolu, siis tuleb ringkonnakohtu arvates analoogia alusel arvestada seisukohti, mida

Riigikohus on väljendanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaldamise kohta. Viidatud

sätte kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku

perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on kohtuotsuse täitmise ajatamisega

sarnase kohaldamisalaga TMS § 45 kohta leidnud, et erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse

täitmine ajatada, ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega

kaasneb. Samas on Riigikohus märkinud, et ei ole välistatud, et nt elukoha kaotuse ohu korral

võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga

kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha

leidmiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

21.4. Ringkonnakohtu arvates esinevad praegu sellised erandlikud asjaolud, mis annavad aluse

määrata otsuse täitmise kord kindlaks nii, nagu kostja seda taotleb. Nimelt nähtub asjaoludest,

et otsuse täitmise korra kindlaks määramata jätmisel kaotaks kostja pere oma elukoha ja lisaks

võiks sattuda ohtu kostja alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmine.

21.5. Käesoleva otsuse alusel peab kostja tasuma hagejale 62 744 euro 66 sendi suuruse

põhivõla ja 11 920 euro 63 sendi suuruse viivise ehk kokku 74 665 eurot 29 senti. Kui kostja

maksab iga kuu 2222 eurot, siis kulub võla tasumisele 74 665,29 : 2222 = 33,6 ehk kokku 34

kuud.

21.6. Seega määrab ringkonnakohus otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kostja peab

tasuma temalt hageja kasuks välja mõistetud summa (74 665 eurot 29 senti) hagejale igakuiste

osamaksetega selliselt, et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja 34. osamakse suurus on 1339

eurot 29 senti. Osamaksed tuleb tasuda alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni

võla täieliku tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks

kuupäevaks. Kui kostja hilineb ühe osamakse tasumisega rohkem kui kolm päeva, muutuvad

kõik temalt väljamõistetud summad sissenõutavaks. Kogu võla sissenõutavaks muutumine

kasvõi ühe maksega hilinemisel tasakaalustab ringkonnakohtu hinnangul piisavalt hageja

õigusi, andes samas kostjale võimaluse säilitada võlga õigel ajal tasudes elukoht ja täita lapse

ülalpidamise kohustust. Samuti on hageja õigused tagatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks

kehtima jääva kohtuliku hüpoteegiga kostja korteriomandile.

22. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põhivõlgniku saneerimismenetlus ei mõjuta

käenduskohustuse täitmist. Põhivõlgniku kohustuste saneerimiskavaga ümberkujundamine ei

mõjuta saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 1 järgi kohustuse täitmist ettevõtja kohustuse täitmise

eest solidaarselt vastutava isiku poolt. Seega kuigi saneerimiskava kohaselt kujundati hageja

nõue põhivõlgniku vastu ümber, ei mõjuta see asjaolu kostja kui käendaja käenduslepingust

tulenevat kohustust hageja ees. Ringkonnakohus selgitab, et äriühingu kui põhivõlgniku

kohustuse täitnud käendajale läheb SanS § 45 lg 4 teise lause järgi üle võlausaldaja nõue

põhivõlgniku vastu ulatuses, milles põhivõlgnik vastutab kohustuse täitmise eest

saneerimiskava järgi.

Lisaks on hageja kohtule teatanud, et põhivõlgniku saneerimiskava on tühistatud. 3. aprillil

2023 on põhivõlgnik esitanud kohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-23-5133).

23. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, siis tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hagi küll osaliselt, kuid

rahuldamata jääb üksnes kohtuotsuse tegemise ajale järgneva aja eest taotletava viivise nõue.

Sellises olukorras tuleb ringkonnakohtu arvates menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162

lg-st 1, sest nii hageja põhinõue kui ka sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldatakse

täielikult. Eeltoodust tulenevad jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka

ringkonnakohtus kostja kanda.

24. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust,

siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi

jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

25. Hageja

on

tasunud

apellatsioonkaebuselt

riigilõivu

1680

eurot.

Arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust, on apellatsioonkaebuse hind 28 215 eurot 90 senti.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda apellatsioonkaebuselt

riigilõivu 1400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 280 eurot rohkem. Riigilõiv

tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem. RLS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Margit Vutt