3-23-1188/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav Vladimir Markov esitas 28.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik ning palub vaadata läbi tema asi Venemaa Föderatsiooni deporteerimise kohta. Kaebaja kannab vanglakaristust, mis mõisteti talle kokkuleppe järgi. Kaebaja ei teadnud, et vanglakaristuse asemel oleks teda saanud deporteerida Venemaale. Kaebaja algatusel on tema elamisluba Eestis kehtetuks tunnistatud. Kaebaja soovib tema ennetähtaegset deporteerimist Venemaale selle asemel, et kanda vanglakaristus lõpuni.
Legislator headnote
AI generated3-23-1188/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-23-1188 Määruse kuupäev
14. juuni 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Vladimir Markovi kaebus seoses väljasaatmisega Vene Föderatsiooni Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Markov RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Kohtuasi edastatakse Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule (vt määruse punkti 9). Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).
Asjaolud
1. Viru Vangla kinnipeetav Vladimir Markov esitas 28.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik ning palub vaadata läbi tema asi Venemaa Föderatsiooni deporteerimise kohta. Kaebaja kannab vanglakaristust, mis mõisteti talle kokkuleppe järgi. Kaebaja ei teadnud, et vanglakaristuse asemel oleks teda saanud deporteerida Venemaale. Kaebaja algatusel on tema elamisluba Eestis kehtetuks tunnistatud. Kaebaja soovib tema ennetähtaegset deporteerimist Venemaale selle asemel, et kanda vanglakaristus lõpuni.
2. Kohtute infosüsteemi andmetel mõisteti kaebaja süüdi Viru Maakohtu 20.01.2022.a otsusega kohtuasjas 1-22-252. Kaebajale mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust, karistuse kandmise algust arvestatakse alates 24.11.2021.
3. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja enne halduskohtusse pöördumist Viru Maakohtule avalduse (allakirjutamise kuupäev 17.05.2023), milles ta palus läbi vaadata tema Vene Föderatsiooni väljasaatmise asja. Kaebaja selgitas, et tema elamisluba on kehtetuks tunnistatud, ta soovib lahkuda võimalikult kiiresti, ta viibib praegu Viru Vanglas ning advokaat selgitas talle, et tema väljasaatmine on võimalik kohtu loal ka ilma tingimisi enne tähtaega vabastamist ära ootamata. Kaebaja esitas ka avalduse täienduse (allakirjutamise kuupäev 22.05.2023, jõudis kohtusse pärast asja lahendamist), selle järgi ei selgitatud kaebajale 5 aasta
6 kuu pikkuse vanglakaristuse kohta kokkuleppe sõlmimisel, et vanglakaristuse asemel on kaebajal võimalik Eestist lahkuda.
Avaldus registreeriti maakohtus tsiviilasjana 2-23-7473. Kohus keeldus 23.05.2023 avalduse menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et avalduse lahendamine on halduskohtu pädevuses, kuna
Eestist väljasaatmist reguleerib väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) ja väljasaatmine toimub haldusmenetlusena. Maakohtu määrus jõustus 10.06.2023.
Kohtu seisukoht
4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5. Kaebaja on kuriteo eest süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust. Kaebusest nähtub üheselt mõistetavalt, et kaebaja soovib tema vabastamist vanglast ja väljasaatmist Venemaale. Kaebaja on ka ise sellel eesmärgil tegutsenud - palunud kehtetuks tunnistada oma elamisloa. Kaebaja avalduste põhjal ei ole tema tahe suunatud sellele et jätkata karistuse kandmist Venemaa Föderatsiooni kinnipidamisasutuses (KrMS § 488).
6. Kaebaja väljasaatmine ei ole võimalik enne seda, kui kaebaja on vanglast vabastatud. Politseija Piirivalveametile ei ole VSS ega ühegi muu õigusaktiga antud õigust eemaldada kinnipeetav vanglast ja saata Eestist välja. Vastupidi, välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 ja lg
3 kohaselt annab kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmine kinnipeetavale õigusliku aluse Eestis viibimiseks.
Kaebaja tahe on sisuliselt suunatud sellele, et kohus vabastaks ta vangistuse kandmisest põhjendusel, et kaebaja kuulub väljasaatmisele ja soovib Eestist lahkuda. See on võimalik kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 alusel. See säte ütleb, et karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustel (s.t süüdimõistetu saadetakse riigist välja või võtab kohustuse Eestist lahkuda) vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Kaebaja avalduse lahendamiseks on ette nähtud menetluskord, mille järgi on asja lahendamine maakohtu pädevuses.
7. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt tuleb asjakohane taotlus maakohtule esitada vanglal, kuid see ei muuda vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks. Riigikohus leidis kohtuasjas 3-3-4-1-16, et kui vangla ei algata kohtumenetlust kinnipeetava vabastamiseks edasise karistuse kandmisest (selles vaidluses süüdimõistetu raske ja parandamatu haiguse tõttu), siis tuleb kinnipeetaval pöörduda maakohtu poole, kes saab kohustada vanglat otsustama esildise esitamise täitmiskohtunikule.
8. HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaalvõi väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 711 sätestatud korras.
Kohus mõistab seda sätet nii, et kuna asja menetlemisest on keeldunud nii tsiviil-, kriminaalvõi väärteoasju lahendav kohus (maakohus) kui ka halduskohus, siis tuleb asi edastada Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks ning halduskohus ei saa praeguses menetlusstaadiumis enam suunata kaebajat uuesti maakohtu poole pöörduma. Nii on seda normi praktikas ka kohaldatud (vt näiteks erikogu 31.01.2023.a määrus asjas 3-22-2384).
9. Kohtu arusaamisel kujutab asja saatmine Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks endast vaidlustamise erikorda. Kui HKMS § 121 lg 3 sätestab, et pädevusvaidluse tekkimisel lahendab selle Riigikohus, siis ei saa sama küsimust (seda, kas kaebuse tagastamine halduskohtu pädevuse puudumise tõttu oli õiguspärane) lahendada nii-öelda tavalises määruskaebemenetluses ringkonnakohus.
10. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas kaebaja on taotlenud vanglalt materjalide esitamist maakohtule tema edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks ning milline on vangla seisukoht. See ei mõjuta aga käesoleva asja lahendamist. Kaebus on praeguseks halduskohtule esitatud, halduskohtu pädevus selle lahendamiseks puudub ja täiendavate asjaolude väljaselgitamine seda ei muuda.
11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5).
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks